Ajalugu kordub

TÕNU NAELAPEA

Mida praegu näeme Venemaa agressioonis, invasioonis demokraatlikku Ukrainasse ainult kinnitab, et midagi elus pole uut. Kõik kordub ja inimkond ei oska õppida minevikust. Massimõrvad, sõjakuriteod ei toimu ainult Aasias, Aafrikas, vaid ka Euroopas, nagu oleme jälle Moskva ambitsioonide tõttu saanud kinnitust.

Ning asi läheb hullemaks. Põletatud maa taktika on nõudnud süütute inimelusid. Ei leia president Volodõmõr Zelenskõi apellid Läänele kuulajaid. Miks mitte ometi?

Ainuüksi Mariupoli linnas hinnatakse tsiviilinimeste surmaarvu enam kui kümnele tuhandele. Vähesed neist on noored mehed, kuna need, nagu ka keskealised on relvaga rindel. Ning nüüd, kuna südid, vaprad ukrainlased suutsid tõrjuda vene väed Kiievist taganema, on uus strateegia mängus.

Hullem neist tegureist on see, et invasiooni nimetati juhtima kindral Aleksandr Dvornikov. Kelle taust on võigas. On teada ta julmusest Süüria kodusõjas. Kus nimetati teda lihunikuks, kuna talle ei läinud korda, keda ta pommitas. Miks seal venelased on osalemas, pommitades jälle elamuid, mitte sõjalisi objekte, on mõistatuseks. Ent kuna keegi mujalt pole vahele astunud, siis ju andis see julgust Ukrainat rünnata. Just nagu pärast Krimmi annekteerimist olid vaid hädised Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaa vastu, mis tulemusi ei toonud. Ega praegusedki palju muuda. Venelane tunneb ainult malka ja nuuti, mitte rusika vibutamist.

Venemaal vohab võltsinformatsiooni levitamine. Väidetakse, et eraisikuid pole pommitatud. Ajakirjanduses on aga fotodelt selgelt näha, kuidas korterimajad on rusudes. Ei aita sildid ka varjendite juures ega sünnitushaiglate katustele värvitud suur punane rist.

Selles kontekstis meenub 1944.a. septembris laatsaretlaeva Moero pommitamine. Hukkus 2 700 inimest. Oli selgelt märgitud, et pole sõjalaev, pardal haavatud ja põgenikud. Ka siis väitis Kreml, isegi kui oli kinnitust, et lennukid alust pommitasid, et see oli hoopis allveelaeva torpeedo, mis Moero põhja viis.

Ning teine võigas kordus minevikust on see, et just nagu Teise maailmasõja lõpus on naised jälle vene sõdurite sihikul. Hinnatud ajakirjanik Heather Mallick kirjutas Toronto Staris, et Ukrainas vägistakse naisi sõdurite poolt. Mallicki andmetel Saksamaa pinnal oli kokku vägistamise ohvreid tervenisti 2 miljonit.

Venelastel on see kombeks olnud. Süütuid tappa, vägistada. No kui need pole sõjakuriteod, siis mis veel? Mingi lahenduse peab leidma, mis pole majanduslik, aga mis peataks sellise jõhkruse ja julmuse, süütuid kaitsmaks.