NOORTE NURK: Sinine ja kollane

RIINA KINDLAM, Tallinn

Heitmanni firma, täisnimega Brauns-Heitmann, on Warburgi linnas Saksa/maal tootnud keemilisi farben’eid (värve) aastast 1874. Nii on kirjas värvi/tablettide pakil.

Sünteetiline värv andis palju kirkama (säravama) tooni, kui iidsed (vanad) taime/värvid. Alguses tehti kanga(riide) värve ja siis aastast 1890 ka värvi/tablette liha/võtte/munade värvimiseks (Eier/farben) ning sellest ajast saadik on paberist ümbris/paberil see/ sama jänes ja konn.

Aastal 1901 avas Heitmann ka filiaali (tütar/ette/võtte, subsidiary) Läti pealinnas Riias. Huvilised piilugu: https://www. brauns-heitmann.de/en/history

On tõe/näoline (highly likely), et sinu vana/vanemad värvi­sid nende värvidega liha/võtte/mune pärast Eestist põgenemist Saksamaal või mujal Euroopas. Aga kuna firma oli juba ka Riias, siis need võisid vabalt liikuda kõikjal (igal pool) selle/ aegses Vene/maa keisri/riigis (Russian Empire) ehk Liivi/maa kuber/mangust (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alade Governate of Livonia), põhja poole Eestimaa kubermangu (Governate of Estonia). Alguses oli paki punase muna peal tekst ,,a das sind Farben!“ Jaa, need on värvid! Hiljem ka ,,Unser klassiker!“ Meie klassika!

Meie pere ostis neid värve Toronto saksa kaupade poest Old Country Shop Roncesvalles’i tänaval, mis ikka veel tegutseb ja on muutmatu sisustusega aastast 1961. (https://oldcountryshop.ca) Sealt saab iga/sugu kaunistusi, mida riputada paju (willow) okstele, kus on peal paju/tibud või -kiisud (pussy willows). Sealt ostisme šokolaadist, aga ka puust mune okstele riputamiseks, ning teisigi kujukesi, näiteks linde.

Sel ajal oli paki peal kirjas ,,Made in West Germany“ ja see tekitas eba/mugava tunde – mõte sellest riigist ja rahvast, mis oli pooleks lõigatud: pooled vabad, pooled okupeeritud. Nagu ka pea/linn Berliin. Pooleks. Nagu keedu/muna, kust hammustatakse tükke, nii nagu Putini Vene/maa praegu teeb Ukrainale.

Ukraina liha/võtte/munad on maa/ilma/kuulsad. Neid kutsutakse põssankadeks (mitmus põssanki, inglise kirja/pilt on pysanka -y) ja neile tehakse mustreid vaha (wax) joonte abil. See on peen kunst ja tase oma/ette. Kui midagi on lugu/pidamist ehk respekti väärt, siis inglise keeles öeldaksegi ,,Respect!“. Eesti noored ütlevad samas olukorras tihti ,,Tase!“, mis tähendab kõrget taset (high-level) ehk oled omal alal ,,proff“, professionaalne.

5 Fabren: gelb, orange, rot, blau, grün. 5 värvi: kollane, oranž, punane, sinine, roheline. Eestlased ütlevad tihti, et nad lähevad grüünesse. Kuhu arvate, et nad siis kipuvad? Kas leidsite kirja/vea jänesega värvi/pakil? Seal on kirjas muna/värvi. Õige on muna/VÄRV. Taga on kirjas ,,5 munavärvitabletid“. Õige oleks 5 munavärvitabletti. Õige tore ehk tõeliselt tore on see, et ukraina keeles on ka õ-häälik. Selle/pärast kirjutatakse eesti keeles ka ukraina sõnu Õ tähega, kus inglise transkriptsioonis (transcription, ümber/kirjutuses) on hoopis Y.

Ukraina liha/võtte/muna ehk põssanka linnu/motiivide ja kasvu, lootust ning uuesti/sündi sümboliseeriva puuga.

Foto: Vikipeedia

Kas see kunstnikust jänku on tuttav? Ta on selle paki peal nõnda naeratanud 132 aastat. Euroopa toidu/kaupade poed Põhja-Ameerikas on aasta/kümneid importinud neid saksa muna/värvimis/tablette, mida tuleb vees lahustuda. Antud paki peal on tekst poola, läti, leedu, eesti, tšehhi ja slovaki keeltes. Eestikeelses sõnas on kirja/apsakas. Kas märkate viga? Kas silm seletab?

Foto: Riina Kindlam

Aastal 1974 oli maa/ilma kõige suurem põssanka ehk ukraina liha/võtte/muna Vegreville’is Alberta provintsis Kanadas – 9,5 meetrit kõrge. Nüüdseks on ta suuruselt teine, sest 2000. aastal ehitati Ukrainasse Kolomõja (Kolomyia) Põssanka Muuseumi osana veel suurem. Muuseum asub Lvivi ja Rumeenia piiri vahel ning loodetavasti ei ole sõja/kahjustusi saanud. Palju ukrainlasi asus Kanada preeria/ provintsidesse elama juba enne I maa/ilma/sõda. 2006. aasta Kanada rahva/loenduse (census) kohaselt oli 10% albertalastest ukraina päritolu. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel tunnistas end ukraina päritoluks (background) üle/riigiliselt 1 251 170 inimest, kelle hulgast 144 260 (ehk 11,5%) oskas ukraina keelt.

Foto: deniseishere, Atlasobscura.com