2
EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022
Nr. 15
President Karis kohtus Kiievis president Zelenskõiga
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:
eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca
Website:
www.eestielu.ca
Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja:
Kai Kiilaspea
Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Ajalugu kordub Mida praegu näeme Venemaa agressioonis, invasioonis demok raatlikku Ukrainasse ainult kinnitab, et midagi elus pole uut. Kõik kordub ja inimkond ei oska õppida minevikust. Massimõrvad, sõjakuriteod ei toimu ainult Aasias, Aafrikas, vaid ka Euroopas, nagu oleme jälle Moskva ambitsioonide tõttu saanud kinnitust. Ning asi läheb hullemaks. Põletatud maa taktika on nõudnud süütute inimelusid. Ei leia president Volodõmõr Zelenskõi apellid Läänele kuulajaid. Miks mitte ometi? Ainuüksi Mariupoli linnas hinnatakse tsiviilinimeste surmaarvu enam kui kümnele tuhandele. Vähesed neist on noored mehed, kuna need, nagu ka keskealised on relvaga rindel. Ning nüüd, kuna südid, vaprad ukrainlased suutsid tõrjuda vene väed Kiievist taganema, on uus strateegia mängus. Hullem neist tegureist on see, et invasiooni nimetati juhtima kindral Aleksandr Dvornikov. Kelle taust on võigas. On teada ta julmusest Süüria kodusõjas. Kus nimetati teda lihunikuks, kuna talle ei läinud korda, keda ta pommitas. Miks seal venelased on osalemas, pommitades jälle elamuid, mitte sõjalisi objekte, on mõistatuseks. Ent kuna keegi mujalt pole vahele astunud, siis ju andis see julgust Ukrainat rünnata. Just nagu pärast Krimmi annekteerimist olid vaid hädised Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaa vastu, mis tulemusi ei toonud. Ega praegusedki palju muuda. Venelane tunneb ainult malka ja nuuti, mitte rusika vibutamist. Venemaal vohab võltsinformatsiooni levitamine. Väidetakse, et eraisikuid pole pommitatud. Ajakirjanduses on aga fotodelt selgelt näha, kuidas korterimajad on rusudes. Ei aita sildid ka varjendite juures ega sünnitushaiglate katustele värvitud suur puna ne rist. Selles kontekstis meenub 1944.a. septembris laatsaretlaeva Moero pommitamine. Hukkus 2 700 inimest. Oli selgelt märgitud, et pole sõjalaev, pardal haavatud ja põgenikud. Ka siis väitis Kreml, isegi kui oli kinnitust, et lennukid alust pommitasid, et see oli hoopis allveelaeva torpeedo, mis Moero põhja viis. Ning teine võigas kordus minevikust on see, et just nagu Teise maailmasõja lõpus on naised jälle vene sõdurite sihikul. Hinnatud ajakirjanik Heather Mallick kirjutas Toronto Staris, et Ukrainas vägistakse naisi sõdurite poolt. Mallicki andmetel Saksamaa pinnal oli kokku vägistamise ohvreid tervenisti 2 miljonit. Venelastel on see kombeks olnud. Süütuid tappa, vägistada. No kui need pole sõjakuriteod, siis mis veel? Mingi lahenduse peab leidma, mis pole majanduslik, aga mis peataks sellise jõhk ruse ja julmuse, süütuid kaitsmaks. TÕNU NAELAPEA
President Alar Karis oli kol mapäeval koos Poola presidendi Andrzej Duda, Leedu presiden di Gitanas Nausėda ja Läti pre sidendi Egils Levitsiga visiidil Kiievis, väljendamaks toetust Ukraina rahvale, kes kaitseb oma riiki Venemaa agressiooni vastu. Neli riigipead kohtusid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Kohtumisel arutati abi and mist Ukraina kaitsjatele ja tsiviilelanikele. Samuti räägiti sõjakuritegude uurimise läbivii misest, eesmärk peab olema jõhkrate tegude eest vastutavad isikud kohtu ette tuua. (VPK/EE)
Euroopa Liit võttis vastu uue sanktsioonipaketi Euroopa Liit võttis 8. aprillil vastu viienda sanktsioonipa keti, mis sisaldab energia sanktsioone, uusi krüptovara tehingute piiranguid, sadama tesse sisenemise keeldu Vene maa lipu all sõitvatele lae vadele, maanteeveo keeldu Venemaa ja Valgevene ette võtetele ning täiendavaid ekspordi- ja uusi impordikeel dusid. Venemaa ettevõtetel ei lubata osaleda liikmesriikide riigihan getes ja sealsetele avalikõiguslikele asutustele välista takse igasugune rahaline toetus. Sanktsiooninimekirja on lisa tud 216 Venemaa võimudele lähedal seisvat isikut ning 18 fi nants-, sõjatööstuse ja tran s pordisektoriettevõtet, sealhulgas neli olulist Venemaa panka. Viimased eemaldatakse SWIFTsüsteemist ja neil keelatakse osaleda mis tahes finantstehin gutes Euroopa Liidus. Euroopa Liidu viies sankt
Euroopa Komisjon toetab 31 miljoniga Eesti sõjalise mobiilsuse projekti Eestist sai positiivse vastuse sõjalise mobiilsuse projekt EstMilMob, mille eesmärk on parandada Tapa linnaku suunalisi transpordiühendusi järgmise viie aasta jooksul. Kokku on projekti maksumus 62 miljonit eurot, millest Euroopa Liit rahastab pool. „Taristusse investeerimine tähendab, et saame kaitseväe liikuvuses juurde vajalikku kii rust ja sujuvust. Samuti oleme nende tööde tulemusena võime lised senisest kiiremini liitlas vägesid vastu võtma, mis on oluline nii kaitse kui heidutuse seisukohast,“ ütles kaitseminis ter Kalle Laanet. Seoses Vene rünnakuga Ukrainale on esile kerkinud vajadus kohandada Euroopas transporditaristut, et see võimal daks kahest kasutust – nii tsiviil- kui sõjaväe liikuvust. Seetõttu otsustas Euroopa Ko misjon jagada varem välja toe tused sõjalise mobiilsuse paren damiseks. Projekti käigus on plaanis
Eesti president Alar Karis kohtus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei/Mattias Tammet
sioonipakett sisaldab energia sanktsioone – kivisöe ja teiste tahkete fossiilsete kütuste im pordikeeldu, mille hind on umbes 4 miljardit eurot aastas. Eesti ettepanekul lisati paketti uued krüptovara tehingute piirangud. Venemaa lipu all sõitvatele laevadele on ette näh tud Euroopa Liidu sadamatesse sisenemise keeld. Keelatakse Venemaa maismaatranspordi operaatorite tegevus Euroopa Liidus, mis tähendab seda, et Venemaa ettevõtted ei saa enam Euroopa Liidus ega Euroopa Liidu kaudu oma kaupu vedada. Kehtestatud ekspordikee lud 10 miljardi euro väärtuses hõlma vad kvantarvuteid ja tundlikku tehnoloogiat, samuti veeldatud maagaasi tehnoloogiat.
Ukraina president esines riigikogu ees
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tänas kolmapäeval riigikogu ees peetud kõnes Eestit seni osutatud abi eest ning palus koostööd Vene maale küüditatud ukrainlaste päästmiseks ja Vene sõja väelaste sooritatud sõjakuri tegude uurimisel. Zelenskõi rääkis, et Ukrainat rünnanud Venemaa on küüdita nud üle 500 000 ukrainlase. ,,Seda on rohkem kui elanikke Tallinnas. Neilt võetakse ära dokumendid ja telefonid, et ära hoida nende võimalus tagasi tulla või põgeneda. Lapsed võe takse ära vanematelt ja antakse adopteerimiseks Vene peredele.“ Uued impordikeelud väärtus Zelenskõi hinnangul peaks es 5,5 miljardit eurot kärbivad Euroopa Liit selleks, et mitte Venemaa oligarhide rahavooge. anda Venemaale täiendavaid sõ Samuti keelatakse Venemaa japidamise vahendeid, kehtesta ettevõtetel osaleda Euroopa ma veelgi karmimad sanktsi Liidu liikmesriikide riigihan oonid, kuna need on praegu getes ja välistatakse Venemaa ainus võimalus, millega saab avalik-õiguslikele asutustele Venemaa juhtkonda mõjutada. igasugune rahaline toetus. Zelenskõi kutsus ka Eestit (VMPT/EE) toetama sõjakuritegude uuri mist. ,,On põhimõtteliselt oluline, et uus põlvkond Vene mõrtsu Reformierakonna kaid vastutaks ning me ei peaks reiting neid pärast taga otsima mujal maailmas tehtud sõjakuritegude ületas 30% piiri eest, ka selliste eest, mis on MTÜ Ühiskonnauuringute sooritatud Eestis, Lätis, Leedus Instituut ja uuringufirma või Poolas,“ rõhutas Zelenski. Nor stat Eesti AS koostöös Praegu Venemaa peetav sõda valmivate küsitluste viimastest Ukrainas on oht kogu Euroo tulemustest selgub, et Re pale ja tsiviliseeritud maailmale, formierakonda eelistab 30,2% mis sooviks normidel, mitte valimisõiguslikest kodanikest. jõul põhinevat korda, rääkis Konservatiivset rahvaerakon Ukraina president. Sõda on vii da (EKRE) toetab 21,1% ja par nud meid olukorda, mis on võr lamendivälist parteid Eesti 200 reldav 20. sajandi kõige pime toetab 17,6% valimisõiguslikest dama ajastuga ning Vene re kodanikest. Järgnevad Keskera vanšism on hävitanud kõik selle kond (16,6%), Sotsiaaldemo k hea, mis 30 aastaga on loodud, raatlik Erakond (6,8%) ning rääkis Zelenski. Isamaa (4,8%). Ukraina president palus Koalitsioonierakondi toetab Eestilt ka toetust oma riigi kokku 46,8% ja opositsiooniera püüdlustele saada Euroopa kondi 32,7% vastajatest. Liidu liikmeks. Viimased koondtulemused Ukraina president meenutas kajastavad küsitlusperioodi 14. ka Tallinnas Vabaduse väljakul märtsist 11. aprillini, mil kü 26. veebruaril peetud toetusüri sitleti 4001 valimisealist Eesti tust ning tõi esile, et Eesti oli kodanikku. (D/EE) üks esimesi, kes andis Ukrai nale abi, sealhulgas ka relvaabi. (ERR/EE)
Paldiski Lõunasadama uue kai ja kaubakäitlusala ehitamine, Kanama viadukti rekonstrueeri mine ning raudtee taastusre mont Valga-Tartu liinil. (KMPT/EE)
Loe Eesti Elu internetis —
www.eestielu.ca
