Eesti Elu / Estonian Life No. 15 | April 14, 2022

This newspaper was mailed on Thursday, April 14, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 16–19)

Alates / since 2002

Illustratsiooni autor EVA OJA

Nr. 15, 2022

Neljapäeval, 14. aprillil — Thursday, April 14

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

2

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

Nr. 15

President Karis kohtus Kiievis president Zelenskõiga

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Ajalugu kordub Mida praegu näeme Venemaa agressioonis, invasioonis demo­k­ raatlikku Ukrainasse ainult kinnitab, et midagi elus pole uut. Kõik kordub ja inimkond ei oska õppida minevikust. Massimõrvad, sõjakuriteod ei toimu ainult Aasias, Aafrikas, vaid ka Euroopas, nagu oleme jälle Moskva ambitsioonide tõttu saanud kinnitust.

Ning asi läheb hullemaks. Põletatud maa taktika on nõudnud süütute inimelusid. Ei leia president Volodõmõr Zelenskõi apellid Läänele kuulajaid. Miks mitte ometi?

Ainuüksi Mariupoli linnas hinnatakse tsiviilinimeste surmaarvu enam kui kümnele tuhandele. Vähesed neist on noored mehed, kuna need, nagu ka keskealised on relvaga rindel. Ning nüüd, kuna südid, vaprad ukrainlased suutsid tõrjuda vene väed Kiievist taganema, on uus strateegia mängus.

Hullem neist tegureist on see, et invasiooni nimetati juhtima kindral Aleksandr Dvornikov. Kelle taust on võigas. On teada ta julmusest Süüria kodusõjas. Kus nimetati teda lihunikuks, kuna talle ei läinud korda, keda ta pommitas. Miks seal venelased on osalemas, pommitades jälle elamuid, mitte sõjalisi objekte, on mõistatuseks. Ent kuna keegi mujalt pole vahele astunud, siis ju andis see julgust Ukrainat rünnata. Just nagu pärast Krimmi annekteerimist olid vaid hädised Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaa vastu, mis tulemusi ei toonud. Ega praegusedki palju muuda. Venelane tunneb ainult malka ja nuuti, mitte rusika vibutamist.

Venemaal vohab võltsinformatsiooni levitamine. Väidetakse, et eraisikuid pole pommitatud. Ajakirjanduses on aga fotodelt selgelt näha, kuidas korterimajad on rusudes. Ei aita sildid ka varjendite juures ega sünnitushaiglate katustele värvitud suur puna­ ne rist.

Selles kontekstis meenub 1944.a. septembris laatsaretlaeva Moero pommitamine. Hukkus 2 700 inimest. Oli selgelt märgitud, et pole sõjalaev, pardal haavatud ja põgenikud. Ka siis väitis Kreml, isegi kui oli kinnitust, et lennukid alust pommitasid, et see oli hoopis allveelaeva torpeedo, mis Moero põhja viis.

Ning teine võigas kordus minevikust on see, et just nagu Teise maailmasõja lõpus on naised jälle vene sõdurite sihikul. Hinnatud ajakirjanik Heather Mallick kirjutas Toronto Staris, et Ukrainas vägistakse naisi sõdurite poolt. Mallicki andmetel Saksamaa pinnal oli kokku vägistamise ohvreid tervenisti 2 miljonit.

Venelastel on see kombeks olnud. Süütuid tappa, vägistada.

No kui need pole sõjakuriteod, siis mis veel? Mingi lahenduse peab leidma, mis pole majanduslik, aga mis peataks sellise jõhk­ ruse ja julmuse, süütuid kaitsmaks.

TÕNU NAELAPEA

President Alar Karis oli kol­ mapäeval koos Poola presidendi Andrzej Duda, Leedu presiden­ di Gitanas Nausėda ja Läti pre­ sidendi Egils Levitsiga visiidil Kiievis, väljendamaks toetust Ukraina rahvale, kes kaitseb oma riiki Venemaa agressiooni vastu. Neli riigipead kohtusid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.

Kohtumisel arutati abi and­ mist Ukraina kaitsjatele ja tsiviilelanikele. Samuti räägiti sõjakuritegude uurimise läbivii­ misest, eesmärk peab olema jõhkrate tegude eest vastutavad isikud kohtu ette tuua. (VPK/EE)

Euroopa Liit võttis vastu uue sanktsioonipaketi Euroopa Liit võttis 8. aprillil vastu viienda sanktsioonipa­ keti, mis sisaldab energia­ sanktsioone, uusi krüptovara tehingute piiranguid, sadama­ tesse sisenemise keeldu Vene­ maa lipu all sõitvatele lae­ vadele, maanteeveo keeldu Venemaa ja Valgevene ette­ võtetele ning täiendavaid ekspordi- ja uusi impordikeel­ dusid.

Venemaa ettevõtetel ei lubata osaleda liikmesriikide riigihan­ getes ja sealsetele ­ avalikõiguslikele asutustele välista­ takse igasugune raha­line toetus.

Sanktsiooninimekirja on lisa­ tud 216 Venemaa võimudele lähedal seisvat isikut ning 18 fi­ nants-, sõjatööstuse ja tran­ s­ pordisektoriettevõtet, sealhulgas neli olulist Venemaa panka.

Viimased eemaldatakse SWIFTsüsteemist ja neil keelatakse osaleda mis tahes finantstehin­ gutes Euroopa Liidus.

Euroopa Liidu viies sankt­

Euroopa Komisjon toetab 31 miljoniga Eesti sõjalise mobiilsuse projekti Eestist sai positiivse vastuse sõjalise mobiilsuse projekt EstMilMob, mille eesmärk on parandada Tapa linnaku suunalisi transpordiühendusi järgmise viie aasta jooksul.

Kokku on projekti maksumus 62 miljonit eurot, millest Euroopa Liit rahastab pool. „Taristusse investeerimine tähendab, et saame kaitseväe liikuvuses juurde vajalikku kii­ rust ja sujuvust. Samuti oleme nende tööde tulemusena võime­ lised senisest kiiremini liitlas­ vägesid vastu võtma, mis on oluline nii kaitse kui heidutuse seisukohast,“ ütles kaitseminis­ ter Kalle Laanet.

Seoses Vene rünnakuga Ukrainale on esile kerkinud vajadus kohandada Euroopas ­ transporditaristut, et see võimal­ daks kahest kasutust – nii tsiviil- kui sõjaväe liikuvust.

Seetõttu otsustas Euroopa Ko­ misjon jagada varem välja toe­ tused sõjalise mobiilsuse paren­ damiseks.

Projekti käigus on plaanis

Eesti president Alar Karis kohtus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.

Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei/Mattias Tammet

sioonipakett sisaldab energia­ sanktsioone – kivisöe ja teiste tahkete fossiilsete kütuste im­ pordikeeldu, mille hind on umbes 4 miljardit eurot aastas.

Eesti ettepanekul lisati paketti uued krüptovara tehingute piirangud. Venemaa lipu all sõitvatele laevadele on ette näh­ tud Euroopa Liidu sadamatesse sisenemise keeld. Keelatakse Venemaa maismaatranspordi operaatorite tegevus Euroopa Liidus, mis tähendab seda, et Venemaa ettevõtted ei saa enam Euroopa Liidus ega Euroopa Liidu kaudu oma kaupu vedada.

Kehtestatud ekspordikee­ lud 10 miljardi euro väärtuses hõlma­ vad kvantarvuteid ja tundlikku tehnoloogiat, samuti veeldatud maagaasi tehnoloogiat.

Ukraina president esines riigikogu ees

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tänas kolmapäeval riigikogu ees peetud kõnes Eestit seni osutatud abi eest ning palus koostööd Vene­ maale küüditatud ukrainlaste päästmiseks ja Vene sõja­ väelaste sooritatud sõjakuri­ tegude uurimisel.

Zelenskõi rääkis, et Ukrainat rünnanud Venemaa on küüdita­ nud üle 500 000 ukrainlase. ,,Seda on rohkem kui elanikke Tallinnas. Neilt võetakse ära dokumendid ja telefonid, et ära hoida nende võimalus tagasi tulla või põgeneda. Lapsed võe­ takse ära vanematelt ja antakse adopteerimiseks Vene peredele.“ Uued impordikeelud väärtus­ Zelenskõi hinnangul peaks es 5,5 miljardit eurot kärbivad Euroopa Liit selleks, et mitte Venemaa oligarhide rahavooge. anda Venemaale täiendavaid sõ­ Samuti keelatakse Venemaa japidamise vahendeid, kehtesta­ ettevõtetel osaleda Euroopa ma veelgi karmimad sanktsi­ Liidu liikmesriikide riigihan­ oonid, kuna need on praegu getes ja välistatakse Venemaa ainus võimalus, millega saab avalik-õiguslikele asutustele Venemaa juhtkonda mõjutada. ­igasugune rahaline toetus.

Zelenskõi kutsus ka Eestit

(VMPT/EE) toetama sõjakuritegude uuri­ mist. ,,On põhimõtteliselt oluline, et uus põlvkond Vene mõrtsu­ Reformierakonna kaid vastutaks ning me ei peaks reiting neid pärast taga otsima mujal maailmas tehtud sõjakuritegude ületas 30% piiri eest, ka selliste eest, mis on MTÜ Ühiskonnauuringute sooritatud Eestis, Lätis, Leedus Instituut ja uuringufirma või Poolas,“ rõhutas Zelenski.

Nor­ stat Eesti AS koostöös Praegu Venemaa peetav sõda valmivate küsitluste viimastest Ukrainas on oht kogu Euroo­ tulemustest selgub, et Re­ ­ pale ja tsiviliseeritud maailmale, formierakonda eelistab 30,2% mis sooviks normidel, mitte valimisõiguslikest kodanikest. jõul põhinevat korda, rääkis Konservatiivset rahvaerakon­ Ukraina president. Sõda on vii­ da (EKRE) toetab 21,1% ja par­ nud meid olukorda, mis on võr­ lamendivälist parteid Eesti 200 reldav 20. sajandi kõige pime­ toetab 17,6% valimisõiguslikest dama ajastuga ning Vene re­ kodanikest. Järgnevad Keskera­ vanšism on hävitanud kõik selle kond (16,6%), Sotsiaaldemo­ k­ hea, mis 30 aastaga on loodud, raatlik Erakond (6,8%) ning rääkis Zelenski.

Isamaa (4,8%).

Ukraina president palus Koalitsioonierakondi toetab Eestilt ka toetust oma riigi kokku 46,8% ja opositsiooniera­ püüdlustele saada Euroopa kondi 32,7% vastajatest.

Liidu liikmeks.

Viimased koondtulemused Ukraina president meenutas kajastavad küsitlusperioodi 14. ka Tallinnas Vabaduse väljakul märtsist 11. aprillini, mil kü­ 26. veebruaril peetud toetusüri­ sitleti 4001 valimisealist Eesti tust ning tõi esile, et Eesti oli kodanikku. (D/EE) üks esimesi, kes andis Ukrai­ nale abi, sealhulgas ka relvaabi.

(ERR/EE)

Paldiski Lõunasadama uue kai ja kaubakäitlusala ehitamine, Kanama viadukti rekonstrueeri­ mine ning raudtee taastusre­ mont Valga-Tartu liinil.

(KMPT/EE)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Nr. 15

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

Suur heategevuslik kontsert Ukraina põgenike toetuseks Laupäeval, 23. aprillil saavad mitmed noored juba tuntud ning tulevased Eesti tähtmuusikud kokku Saku Suurhallis Tallinnas heategevuslikuks kontserdiks Ukrainast põgenenud laste toe­ tuseks. Lindistust saame siin vaadata 24. aprillil (Eestis kell 10 õ, Torontos 3 pl ja Van­cou­ veris 12 pl) ETV (Eesti Televisioon) veebilehe kaudu või EERO YouTube’ lingiga kell 5.30 õ Torontos või 2.30 pl Vancouveris.

Kava on mitmekesine ja hu­ vitav, lisaks solistidele esinevad mitmed koorid ning ka suur ühendkoor tuntud dirigendi Kristjan Järvi Baltic Sea Philharmonic projektorkestriga ja Siim Aimla juhatatud bändi saatel. Kontsert on hea võima­ lus tutvuda mõningate tõusvate tähtedega muusikamaastikul ja ka noorema generatsiooni esi­ nejatega, kes on juba kuulsust kogunud.

Esinejate nimekiri on küllus­ lik ning iga muusik on oma väikese niši leidnud Eesti muusika maastikul. Üks nendest on 18-aastane Ingmar Kiviloo, kes on tegelikult üks kontserdi idee looja. Viiulivirtuoos Ingmar jõudis saate ,,Eesti otsib superstaari“ finaali ja mängib ansamblis Võlukeeled, kes on ka Torontos ning Põhja-Ameeri­ kas esinenud. Võlukeeled osa­ levad ka toetuskontserdil.

Korraldajad otsustasid, et kontsert on Ukrainast põge­ nenud laste vaimse tervise taas­ tamise toetamiseks ning on kaasanud mitmed noored Eesti tippmuusikud õhtu kavasse.

Ka Eestis elavaid ja üles kasvanud ukraina päritolu esi­ nejaid on programmis, seal­ hulgas folk-etno-tantsumuusika bändi Svjata Vatra asutajaliige ja karismaatiline trombooni­ mängija Ruslan Trochynskyi ning tema tütar Rute. Hiljuti toimunud telesaates ,,Aitame ­

Poolas alustas teenistust uus kaitseväe sihtüksus Poolas alustas teenistust uus Eesti sihtüksus Wisent 5, mis saadeti toetama riiki Valge­ venest tuleneva hübriidrünna­ ku tõrjumisel.

Sihtüksuse tuumiku moodus­ tab Kaitseliidu Lääne maakait­ seringkonna malevate kaitseliit­ laste baasil komplekteeritud jalaväerühm. Koos kaitseliit­

Ukrainat“ esitasid Ruslan ja Rute koos teiste Eestis elavate ukrainlastega nende koostöös kirjutatud lugu ,,Oi chyi to kin’ stoit“ ehk ,,Kelle hobune seal seisab.“ Eestis juba kuulsust näinud muusikud nagu Maarja-Liis Ilus ja Stefan on ka esinemas õhtu jooksul. Stefan on Armeenia päritolu, kelle laul ,,Hope“ on valitud esindama Eestit tuleval Eurovisiooni ­laulukonkursil. Ta muusikal on huvitav kõla juures, mis eristab teda just tavalisest popmuusi­ kast, eriline hing on tema pala­ del sees. Jaagup Tuisk on ka kindlasti muusik, kelle esine­ mist võib eriti oodata, tema kandva ning emotsiooni täis häälega võlub ta kindlasti ­kuulajaid.

Mitmete kooride hulgas on ka meie oma Täienduskooli Toronto Eesti Seltsi Koolikoor lindistamas videoesinemist ning võtab sel moel osa kontserdist.

Selgelt on palju huvitavat ja ­põnevat kavas, mida oodata!

Kontserdi toetajad on nii Eestis kui ka välismaal, nende hulgas on ka kohalik organisat­ sioon EERO, kes teeb koostööd MTÜ Eesti Pagulasabiga, et toetada Ukrainast Eestisse jõud­ nud põgenikke. EEROle saab annetada e-transferiga: eero­ laekur@gmail.com või veebi­ lehel www.EEROcanada.com või teha ülekanne Northern Birch Credit Unionis eri­ arvele. Ka võib telefoni kaudu Eestis annetada kontserdi ajal ning osta toetajapilet, kui on soovi.

Aitame üheskoos Ukrainat nii, kuidas saame!

EERO jaoks KATI KIILASPEA

lastega jätkab Poolas teenistust kaitseväe rahvuslik toetusele­ ment. Sihtüksuse suuruseks on ligi 55 inimest.

Sihtüksus Wisent 5 on lähetatud Poolasse 30. aprillini.

Sarnaselt eelnevatele rotatsi­ ooni­ dele tegutseb Wisent 5 Poola idaosas, kus jätkub koostöö Poola 18. mehhani­ seeri­­tud diviisiga.

Eesti saatis esimese, ligi 70-liikmelise, sihtüksuse Wisent Poolasse eelmise aasta detsemb­ ri alguses. (KVPST/EE)

You’ll always be ahead when you’ve got someone behind you.

At the credit union, you’ll find all the wealth management solutions you need, from a partner you can depend on.

Let me help you grow and protect your wealth with a strategy that’s right for you.

Come in and let’s talk about your future, today.

Heili Orav, MBA Mutual Fund Investment Specialist Credential Asset Management Manager, Wealth & Estate Services | NBCU heili.orav@northernbirchcu.com The Power of Us

Mutual funds are offered through Credential Asset Management Inc. (“CAM”). Mutual funds and other securities are offered through divisions of Credential Qtrade Securities Inc. (“CQSI”). Aviso Wealth Inc. is the parent company of CAM, CQSI and NEI Investments.

Riigikogu võttis vastu välismaalaste seaduse muudatuse Riigikogu võttis sel nädalal vastu välismaalaste seaduse muudatuse, mis lihtsustab Ukraina sõjapõgenikel Eestis tööle asumist. Uus seadus pakub nendele töötajatele palka 80% sektori keskmisest ning nüüd saavad nad oma tööaega Eestis pikendada kolme aasta peale.

Eelnõu seletuskirjas märgiti, et Eesti sisserändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodus­ tada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes an­ navad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust ning teiselt poolt hoida ära elamis­ lubade ja viisade väärkasutust ja ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek.

Eelnõu poolt hääletas 61 ja vastu oli 30 saadikut. Kolm rii­ gikogu liiget jättis hääletamata.

Lisaks EKRE ja Isamaa liikme­ tele hääletas seadusemuudatuse vastu Keskerakonna saadik Oudekki Loone. (ERR/EE)

Eesti on vastu võtnud üle 28 000 sõjapõgeniku Politsei- ja Piirivalveameti teatel on Eesti alates 27. veeb­ ruarist vastu võtnud 28 961 Venemaa rünnakute eest põgenenud Ukraina inimest.

Viimased 20 päeva jooksul on Eestisse saabujate arv kõi­ kunud 400 ja 800 vahel.

Foto: mil.ee

3

Ukraina sõjapõgenike ajutise kaitse taotlusi oli Eestis 9. april­ li seisuga registreeritud kokku 18 530 inimesele. Majutus­ kohtades oli 5709 inimest, nendest lapsi 1904. (D/EE)

Eesti kodakondsust soovivate Vene kodanike hulk on märgatavalt kasvanud Alates sõja algusest Ukrainas on avaldanud soovi saada Eesti kodakondsust 113 prae­ gust Venemaa kodanikku.

Seda on üle kolme korra roh­ kem kui 2021. a samal ajal.

Kokku on Politsei- ja Piiri­ valveamet (PPA) välismaalastelt sel aastal saanud 285 taotlust Eesti Vabariigi kodakondsuse saamiseks. Neist üle poolte ehk 151 taotlust on esitanud Vene Föderatsiooni kodanikud. „Rohkem kui pooltel uutel Eesti Vabariigi kodanikel pol­ nud varasemalt ühegi riigi ko­ dakondsust ning PPA-l on hea meel tõdeda, et nii paljud Eesti püsielanikud teevad valiku Eesti Vabariigi kodakondsuse kasuks.

Eesti kodakondsus annab ini­ mestele palju rohkem võimalusi ja õigusi ning avab uusi uksi,“ sõnas PPA identiteedi ja staa­ tuste büroo peaekspert Marina Kadak.

Eelmisel aastal taotles Eesti Vabariigi kodakondsust või taas­tas Eesti kodakondsuse kok­ ku 1029 inimest, nende hulgas oli 639 määratlemata kodakond­

Riigikogu algatas avalduse Vene sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas Kolmapäevasel istungil alga­ tasid 84 riigikogu liiget aval­ duse ,,Venemaa föderatsiooni sõjakuritegudest ja genot­ siidist Ukrainas“. ,,Riigikogu tunnistab Ukraina rahva vastaseks genotsiidiaktiks Venemaa föderatsiooni sõjaväe ning sõjalise ja poliitilise juht­ konna tegevuse Venemaa föde­ ratsiooni Ukraina-vastase sõja­ lise agressiooni 24. veebruaril 2022 alanud etapis,“ seisab se­ letuskirjas“ Eelnõu algatajate nimel üle andnud Urmas Reinsalu ütles, et Venemaa agressioonisõjas Ukrainas on ilmsiks tulnud süstemaatilised ja massilised sõ­ jakuriteod, mida Venemaa on sooritanud Ukraina rahva vastu.

(ERR/EE)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

susega inimest ja 296 endist Vene Föderatsiooni kodanikku.

(D/EE)

4

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

Avalikult ja avameelselt Ave Alavainust

Värsireamehe juubelisõnum kirjakindralile Arved Viirlaidi 100. sünniaastapäevaks Truu ja ustav relvavend Arved Viirlaid!

Andesta, et kõnetan Sind avalikul foorumil. Olen teadlik, et Sa viimastel aastatel eelis­ tasid käituda metsavennana.

Samal moel, kui oma sõduriteed alustades. Võitlesid varjus, Hundikuru laante sügavuses, et mitte vaenlasele reeta oma asu­ kohta. Päev on aga selline, et nõuab kirjutamist, ja Sa ei and­ nud mulle lahkudes oma uut aadressi. Seepärast lasen lendu kirjatuvi, kes tunneb kõiki salateid ja keda ei oska jälitada vaenlase osavaimgi luure.

Sada aastat võib küll olla vaid igaviku silmapilgutus, kuid inimese ajalikus elus on see ­siiski küllalt pikk aeg, et seisa­ tada ja aru anda. Enesele, maailmale, ennekõike aga ­ lahinguväljale jäänud kaaslaste ­ mälestusele. Mina aga tunnen praegu kohustust aru anda Sinule, sest kui Sulle saabus peakorterist korraldus minna erru, siis usaldasid Sa oma rel­ vaarsenali minu hoolde. Kõik Su kahurid ja kuulipildujad ­seisavad mu õuel. Õlitan ja pu­ hastan neid iga päev, käsitseda kahjuks ei oska. Sattusin sõtta liiga hilja ega saanud vajalikku väljaõpet. Oma vibupüssiga si­ hin aga täpselt ja saadan ­nõtkeid nooli vaenlase väeleeri.

See on mu argine tegevus.

Pühapäeviti loen sinunimelise hulkuri kirjutatud evangeeliumi ja kuulutan seda tervele relvas­ tatud kogudusele.

Möödunud sõda säästis meid mõlemaid, kuid jättis meile elu­ võla, mida Sina hulk aastaid oma kirjatööga tasusid. Sinu sõnade kohaselt oli kirjutamine nagu kepp, millest hoidsid. Ka selle kepi pärandasid Sa mulle.

Olen liigutatud Su usaldusest.

Minu tehtud osamaksud meie ühise võla tasumisel ei küüni kaugeltki Sinu omadeni, kuid nad pole ka lakanud laekumast.

Seda võlga täielikult tasuda ei suuda me iial.

Sul oli õnn lahkuda enne praegust neetud aega, kus taas lauldakse puuoksad tapriteks ja õied noolteks juba laste suus; kus vabade rahvaste sõdurid seisavad vibule toetudes, kuid ei tõsta kätt väriseva valguse kait­ seks. See pole kaugel meie kodumaa piiridest, kus kihab ­ taplus, mille nägemise välti­ ­ miseks nad silmad sulgevad.

Kuid need suletud silmad ei näe ka taeva igisina ega uut rohe­ lust, mis tärkab varemeil. Nad ei näe, kuidas inimene astub loovate mõtetega päikesele ­vastu, külvab ja lõikab ja laulab oma laule õhtugi saabudes.

Minugi ellu on saabunud päev, mil mul enam midagi ei ole peale mälestuste, noorus­ maa. Kuid mälestusi pole aeg

Tuntud Venemaa opositsioo­ niaktivist Vladimir KaraMurza mõisteti Moskvas 15 päevaks aresti, süüdistatuna politsei korralduste eiramises oma kodust lahkudes, ütles tema advocaat sel nädalal.

40-aastane Kara-Murza on Kremli kriitik, kelle sõnul mürgitati ta 2015. ja 2017. aas­ tal Moskvas tahtlikult kättemak­ suks tema lobitöö eest kehtesta­ da USA ja ELi sanktsioonid Venemaa ametnikele, keda süüdistatakse inimõiguste rikku­ mises.

Tema kauaaegne advokaat Vadim Prohhorov ütles, et polit­ sei süüdistas Kara-Murzat oma kõnnitempo muutmises ja põ­ genemiskatses, kui nad talle maja ees lähenesid.

Pole selge, kas Kara-Murza vahistamine on seotud tema vastuseisuga Venemaa tege­ vusele Ukrainas. Vahetult enne seda oli Kara-Murza jaganud kommentaare välismeediale, milles ta Vene invasiooni tuge­ valt hukka mõistis.

Märtsis võttis Venemaa par­ lament vastu seaduse, mis näeb ette kuni 15-aastase vangla­ karistuse sõjaväe kohta tahtliku ,,võltsuudiste“ levitamise eest.

(PM/EE)

Arved Viirlaid. Arhiivifoto

minult võtnud, kõiki heledaid kilde pole ta veel tolmuks jah­ vatanud. See teadmine annab jõudu ja loob mõttemaailmas võlupildi, kus me kahekesi laul­ des hõllalaule imetleme valgust rahnude all ja heidame pilgu jäätanud peeglisse, lootes näha seal üht suveõhtust naeratust.

Kummardust ma Sulle juu­ beli puhul ei tee, sõduri selg selleks ei paindu. Võtan valvel­ seisangu, saluteerin ja tervitan Sind kõigi relvavendade nimel, kes veel rivis. Täna on mul sel­ leks veel jaksu. Kui ma homme enam ei peaks jaksama, siis elan lootuses, et viimane otsus­ tav sõna jääb ehk siiski Sinu lausuda. Sinu kahurid, mis nüüd minu õuel kasutuna lebavad, on välja tulistanud palju mürske.

Mõni neist võib olla viitsütiku­ ga ja kunagi mõjuvalt plahva­ tada. Sina suudad, sest oled meeste sugu, kelle ette kum­ mardub uus päev. EERIK PURJE

Ukraina-Vene piiril rikuti raudtee

Foto: Peeter Põldre

Vene opositsiooniaktivisti Vladimir Kara-Murzat karistati arestiga

New Yorgi metroos toimus tulistamine Teisipäeval toimus New Yorgis Brooklyni metroos tulista­ mine, milles sai viga vähemalt 29 inimest, kellest kümmet tabas kuul. Mõned inimesed on haiglas kriitilises seisus.

Gaasimaski kandnud mees avas hommikul tule liikuva New Yorgi metroorongi pihta.

CNN-i teatel olid reisijad Manhattanile suunduvas N rongis, mis tegi kiirpeatusi.

New Yorgi politsei ütles NBC New Yorgile, et Manhattanile suunduv N rong sõitis 36. täna­ va jaama, kui umbes kell 8.26 kostsid metroovagunis lasud.

NBC New York allikate sõnul jooksid reisijad rongist välja – mõned neist läksid teisel pool perrooni asuvale R-rongile, et N rongilt ära pääseda.

Kolmapäeva pärastlõunal ar­

Nr. 15

Ukraina piiril asuvas Belgo­ rodi oblastis Šebekinski linna­ rajoonis kahjustati raudteed, teatas kuberner Vjatšeslav Gladkov oma Telegramis.

Ukraina meediakanalid teata­ sid, et raudtee on rikkunud ­keegi kohalikest elanikest, Vene riigikanalid seda eitavad.

Venelased süüdistavad raud­ tee rikkumises ukrainlasi, kes on Belgorodi oblasti pihta and­ nud lööke ka varem. 29. märtsil tulistasid ukrainlased Harkivist kolm taktikalist Totška-U raketti Belgorodi lähedal asuvate sõja­ väeladude pihta, milles Vene poole väitel sai vigastada ka­ heksa inimest.

Ukraina sõjaväeluure on va­ rem teatanud, et Venemaa Ukrainaga piirnevates regiooni­ des on kohalikke elanikke, kes aktiivselt Vene armee vastu te­ gutsevad. Varem on räägitud Valgevenes tegutsevatest ,,raud­ teepartisanidest“, kes Vene ar­ mee raudteevedusid häirivad. ,,Raudteepartisanide“ tegevust on kinnitanud Valgevene oposit­ siooniliidri Svjatlana Tsihha­ novskaja nõunik Franak Vjat­ šorka. (Allikas:DelfiForte) reteeriti New Yorgi East Vil­ lage’i linnaosas 62-aastane Frank James, keda kahtlus­ tatakse teo toimepanekus.

(D/EE)

Minu tutvuse juured Avega ulatuvad vabariigi taassünni eelsesse aega. Mu pisiõde, Ave eakaaslane, tutvustas mulle sealpool raudkardinat loodud kirjandust ja saatis mulle ühe tema luuletuse. Ma ei mäleta enam, millise just, kuid see meeldis mulle. Veel enam paelus mind luuletaja oletatav varjunimi. Püüdsin mõistata­ da, kuidas ta tegelik nimi võiks kõlada. Kulus ivake aega, enne kui mulle selgeks sai, et Ave ei vaja pseudo­ nüümi, ta on loodud selliseks.

Kui olin piisavalt julgust ko­ gunud, et oma luulet isekirjas­ tuse korras avaldada, poetasin avakogusse tsükli „Kuus armas­ tuskirja“ inspireerituna kuuest naislüürikust, kellest ma ühtki isiklikult ei tundnud. Üksteist aastat hiljem leidsin oma post­ kastist Ave koondkogu „Mine­ kulaulud“, kus üks mu armastus­ kirjadest seisab inspi­ ratsiooniallikaga kõrvuti. Me jäimegi kõrvuti seisma minu­ poolses teadmises, et Aves pole üldse midagi võltsi. Oma truud ja pühendunud sõprust kinnitab ta lihtsalt ja veendunult: „Ma armastan külma ja kuuma, kuid leigele kätt ma ei anna.“ Noor Ave koolitas end näitle­ jaks, kuid ideoloogiliste vas­ tuolude tõttu pääses ta teatrila­ vale vaid ühes etenduses tänu lavastaja julgele kindlameel­ susele (Kui Alavainu ei mängi, siis mina ei lavasta). Ave hakkas luulet deklameerima ja temast sai esmaklassiline etleja. Minu valduses on asitõend salvestuse näol.

Kärsitu loomuga Aves jäid elulõpuni püsima nii mineja („ja mindud, mindud, mindud, aina mindud / ja tuldud vihuti, et jälle minna saaks“) kui oota­ ja („taas ootan kirja nagu ar­ mund plika“). Samal moel säilis ta trotslik jäärapäisus. Ma pole kindel, kas kunagi leidis aval­ damist värss, mille ta mulle ühes erakirjas läkitas: „Mind mõisteti olema vastu / elule, surmale. / Ja nii ma pidasin vastu / teadmata, kummale.“ Kui Eestis poliitiline kliima sedavõrd soojenes, et inimestel tekkis võimalus valida, kas jää­ da kodumaale või siirduda mere taha, valis Ave mõlemad.

Soome valitsus kaldub toetama NATO-ga liitumist Venemaa agressiooniga Ukrai­ nas muutunud julgeoleku­ keskkond nõuab ka Soomelt senise julgeolekupoliitika üle vaatamist, ütles välisminister Pekka Haavisto kolmapäeval pärast julgeolekuraporti aval­ damist peetud pressikon­ verentsil.

Kaitseminister Antti Kaik­ konen rääkis samal pressikon­ verentsil, et ehkki sõjaline olu­ kord Soome piiridel on rahulik, peab riik valmistuma võima­ likeks väljakutseteks.

Purjetas lääne suunas merele, jäi Hiiumaale pidama ja otsus­ tas, et see on kauge küllalt.

Jõudis üle mere kodumaalt ­lahkumata.

Hilisemas eas tekkisid Avel tõsised tervisehäired, kuid need ei suutnud kõigutada ta positiivset ellusuhtumist. Ühes pikemas essees lausub ta oma pensionäri staatuse kohta: „Minu eeliseks on kirjaoskus ja mingil nukral moel ka liikumis­ puue, sest jalanõude peale ma ju enam eriti ei kuluta. Kui aga jätangi kindad kogemata inva­ bussi, toob bussijuht need varsti ära.“ Telefonivestluses oli ta veel reipam ja uhkustas: „Mis mul viga! Elan ilmatu suures majas, teenijad ees ja taga.

Sõidan palju suurema autoga kui teised, peatus on otse ukse ees. Ma olen tegelikult rikas mutt!“ Hiljem, kui ta mitmesu­ gused hädad süvenesid, kirjutas ta neist üksikasjalisemalt, lõpe­ tades ehtaveliku märkusega: „Vahel küsin endalt, miks ma ometi nii rõõmus olen.“ Kuusteist aastat järgemööda olen ma iga oktoobrikuu neljan­ dal päeval valinud telefonis tuttava numbri, et kuulda Ave ­ lapsemeelselt rõõmsat hüüatust: „Täna on minu sünnipäev!“ Nukraks teeb teadmine, et kui ma sel aastal vanast harjumu­ sest peaksin telefonitoru tõstma, tervitab mind kinnine toon.

Ma ei kirjuta nekroloogi.

Selle on Ave kuuldavasti ise ära korraldanud. Kuid nii nagu meie tutvus algas, nii sooviksin seda ka lõpetada, kahasse kirju­ tatud luuletusega: „Nii raske on laulikut matta / ja raske on jää­ jate lein, / tuli äkki ja hoolimata, / head soovid jäid soovimata. / Me vahel on vaikuse sein.

Hüvasti, Ave! Andku ääretu kõiksus igavest rahu su igira­ hutule hingele.

EERIK PURJE

Soome valitsus tunnistab raportis, et kui esitatakse aval­ dus NATO-ga liitumiseks, tuleb valmistuda pingete kasvuks piiril Venemaaga. Samas rõhu­ tab valitsus, et püüdleb endiselt heade töösuhete hoidmiseks Venemaaga.

Raporti kohaselt nõuaks NATO-ga ühinemine Soome kaitse-eelarve suurendamist 1-1,5 protsendi võrra.

Parlament hakkab raportit arutama pärast ülestõusmispühi ning see saab aluseks otsusele, kas Soome esitab avalduse NATO liikmeks astumiseks.

(ERR/EE)

Nr. 15

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Ukraina sõda on maailmasõda Sirje Kiin, PhD Ukraina on teatavasti suurim Euroopa riik, riigi pindala on 1,15 korda suurem kui Texase osariik. Venemaad ei loe mina küll Euroopa riigiks, kuigi nad ise väidavad, et just nemad on suurim Euroopa riik. Suurem osa Venemaast asub ju Aasias. Vene tsaar Peeter Suur tuli Läänemere äärde, et raiuda akent Euroopasse. Kahjuks rajati see suureliselt Põhjamaa Veneetsiaks nimetatud Vene linn soome-ugri rahvaste luude peale.

Ukraina lõunapoolseim osa on Krimmi poolsaar, mille Venemaa annekteeris sõjaväeli­ selt nn „roheliste mehikestega“ 2014. a ja deklareeris, et Krimm kuulub nüüdsest Vene­ maale. Mäletame hästi, et rah­ vusvaheline üldsus ei reagee­ rinud tookord kuigi jõuliselt selle räige rahvusvahelise õi­ guse rikkumise peale.

Pean kohe algul õiendama ära kaks Lääne meedias levinud eksitavat väidet. Esiteks ei ala­ nud Venemaa sõda Ukrainaga sugugi mitte alles nüüd 24. veeb­ruaril 2022, vaid see algas juba 2014, kaheksa aastat ta­ gasi, mil Venemaa annekteeris jõhkralt Krimmi ning tungis kahte Ukraina idapiirkonda ning korraldas kohalike venemeelsete terroristide abil nõnda, et neis Ukraina kõige olulisemates tööstuspiirkondades kuulutati välja Luhanski ja Donetski vabariigid. Ka sellele agressioo­ nile ei järgnenud kuigi karmi rahvusvahelist karistust: jah, sõnades mõisteti hukka ja tehti rida diplomaatilisi tantse, peeti hulk koosolekuid ja nõupidami­ si, mille peale agressor vaid vilistas.

Vene-Ukraina sõja sügavamad juured ulatuvad Tšetšeeniasse Kui otsida tänase putini­nimelise õuduse sügavamaid juuri, jõuan paratamatult järel­ dusele, et tegelikult algas kogu see verine-mädane protsess ligi 30 a varem Venemaa genotsiidi­ ga Tšetšeenias. Venemaa pidas nimelt 1990. aastatel väikeses, 1,4 miljoni elanikuga (õige ni­ mega) Ichkeria Tšetšeenia Vabariigis, mis moodustab osa Põhja-Kaukaasia föderaalring­ konnast, koguni kaks järjesti­ kust sõda. Esimene eriti bru­ taalne, tervete linnade lauspom­ mitamisega sõda kestis 19941996 ja teine 1999-2000.

Esimese sõjaga saavutas väike islamiusku rahvas siiski de fac­ to iseseisvuse kui Ichkeria Tšetšeenia Vabariik, kuigi jäi de jure endiselt Venemaa osaks.

Venemaa föderaalne kontroll „taastati“ (loe: vägistati) Teises vägivaldses Tšetšeenia sõjas aastatel 1999–2000.

Esimeses Tšetšeenia sõjas tapeti 100 000 tsiviilelanikku, ­ vigastatuid oli 200 000, rohkem kui kolmandik tšetšeenia rah­ vast ehk pool miljonit inimest oli sunnitud põgenema ja

­ ujale elama asuma, just täp­ m selt nõnda, nagu praegu on seda sunnitud tegema miljonid ukrainlased. Toona toimunu oli kahtluseta genotsiid ehk rahva­ mõrv, kuid sellele ei järgnenud mingit erilist Venemaad karis­ tavat rahvusvahelist reaktsiooni, ainult formaalne, kerge hukka­ mõist või teesklev muretsemine mõnes ammu unustatud aval­ duses.

Sestap jätkus Venemaal juba kolme aasta pärast jultumust minna tšetšeenlastele jälle kallale nõnda, et teises sõjas 1999–2000 tapeti 25 000 kuni 50 000 inimest, kes olid NB! jälle peamiselt tsiviilisikud, mitte sõdurid. Venemaa alistas iseseisvusele püüelnud rahva 2000. aastal või õigemini selle osa rahvast, mis neist oli veel suitsevatele varemetele alles jäänud ning pani pukki oma venemeelse hirmuvalitseja ni­ mega Kadõrov. Jälle ei järg­ nenud Venemaale rahvusvahelisi sanktsioone, mõned mure-aval­ dused. See oli kõik.

Siinkohal võiks ju küsida, mis puutuvad need Tšetšeenia sõjad Putinisse? 1990. aastail oli ju Venemaa presidendiks Boris Jeltsin, mitte Putin. Jah, tõsi on, Putin on olnud Vene­ maa president ametlikult 18 aastat, 2000-2008 ja teist korda 2012 kuni tänaseni, aga tegeli­ kult on ta olnud ainuvõimul siiski juba 22 aastat, sest ega ­ vahepealne juriidiline trikita­ mine Medvedeviga tähendanud, et Putin poleks sisuliselt valit­ senud, Medvedev oli lihtsalt Putini nukupresident.

Mida tegi Putin Tšetšeenia sõdade ajal? Just tema oli nende genotsiidini viivate sõdade init­ siaator ja arhitekt. Putin oli 1990. aastatel president Jeltsini administraatoris võtmekohal: al­ gul Föderaalse Julgeolekutee­ nistuse (FSB) direktor ja seejä­ rel Julgeolekunõukogu sekretär (sekretäri nimetus tähendas kommunistliku partei võimure­ delil võimukat juhtrolli, mitte kontoriabilist).

Putini agressioon Georgias Ukraina sõjani viivaid põhju­ si otsides peaksime ka meelde tuletama Putini kurikuulsat kõnet Münchenis 2005. a, kus ta teatas, et N. Liidu lagune­ mine on ajaloo suurim katastroof ning et Venemaa eesmärk on taastada nõukogude impeerium. Rahvusvahelisel areenil mõjus see toona nagu kohatu nali, keegi ei võtnud ei teda ega tema suurushullustavat avaldust tõsiselt. Sestap polnud ka mingit reaktsiooni, visati vaid tema üle nalja ja mindi päevakorras muretult edasi.

Putin tegi mõistagi sellest oma järeldused. 2008. aastal tungis Venemaa kallale iseseis­ vunud vabariigile Kaukaasias, Georgiale ning korraldas seal relva jõul tuttava stsenaariumiga nõnda, et seal kuulutati kaks piirkonda Gruusias nö iseseis­ vaks, need olid Lõuna-Osseetia

ja Abhaasia. Venemaa rikkus jõhkralt Georgia vabariigi suve­ räänsust. Lahingud toimusid strateegiliselt olulises piirkon­ nas Lõuna-Kaukasuses ja seda sõda peetakse esimeseks 21. sajandil Euroopas toimunud ­ sõjaks. Mitmed Euroopa riigi­ ­ juhid, sh Eesti president Toomas Hendrik Ilves, lendasid toona kohale Tbilisi, Georgia pealinna ning avaldasid Georgia valitsusele toetust, mõistes Venemaa agressiooni hukka pi­ sut valjuhäälsemalt kui varem.

Aga ikka ei järgnenud sellele üksteist aastat mingeid tõsise­ maid, Venemaad peatavaid sanktsioone.

Alles 27. jaanuaril 2016 andis Haagi Rahvusvaheline ­ Kriminaalkohus lõpuks loa uu­ rida võimalikke! sõjakuritegu­ sid, mille Venemaa, Georgia ja Lõuna-Osseetia väed võisid! konflikti ajal toime panna.

Nüüd on sellest möödas veel kuus aastat, aga Georgias toimunud õudused on ikka ­ karistamata, rääkimata Tšetšee­ nias toime pandud rahvamõr­ vast.

Ikka sama roosa udu või he­ lesinine müra: oleme mures, mõistame hukka, survestame…

Ainsad riigid ja riigijuhid, kes pidevalt rahvusvahelist üldsust hoiatasid Venemaa kasvava ohu ja agressiivsuse eest, olid Balti riikide juhid, aga meid peeti post-traumaatilisteks neurooti­ kuteks, meie hoiatusi liialda­ miseks, meie avaldustele löödi käega nagu tüütule kärbsele.

Lääneriikidel oli vaja Vene­ maaga äri ajada, gaasi ja naftat tarnida. Ärge segage! Äri käis Venemaaga edasi, see pigem kasvas kui kahanes.

Mõjukaid Lääne tipp-poliitikuid ja isegi eks-valitsusjuhte osteti ära miljoniliste äripakkumiste­ ga, mitmed läksid õnge ja hak­ kasid tahes (või tahtmata?) töötama kuluaarides otseselt Venemaa huvides. Putin sai aga julgust juurde.

Ukraina sõja tegelik algus 2014 2014. a tungis Venemaa Ukrainasse, annekteeris kaks tähtsaimat tööstuspiirkonda IdaUkrainas – Donetski ja Luganski ning lõunas Krimmi poolsaare. Krimmi ülevõtmine toimus pärast nn „Väärikuse Revolutsiooni“ ja oli üks osa laiemast Venemaa-Ukraina sõ­ jast.

18. märtsil „ liideti“ Krimm Venemaa koosseisu kahe fö­ deraalsubjektina – Krimmi Vaba­ riik ja Sevastoopoli fö­ deraallinn. Pärast annekteeri­ mist suurendas Venemaa jõuli­ selt sõjalist kohalolekut Krimmi poolsaarel ja hakkas ähvardama tuumarelvaga kõiki, kes järje­ kordset räiget rahvusvahelise ­õiguse rikkumist pahaks panid.

Järgnesid kaheksa aastat pidevat Ukraina-Venemaa konf­ likti, mis sisuliselt oli ikkagi sõda Donbassis Ukraina ja Venemaa toetatud separatistide

vahel, toimus mereväe intsidente, käis intensiivne kübersõda.

Poliitilised pinged kasvasid.

Jah, olid mõned piiratud ula­ tusega sanktsioonid Läänerii­ kidelt, kuid ei midagi Venemaa jaoks eluliselt olulist, äri jätkus nagu ikka. Putinil suruti kätt ja istuti temaga laua taha.

2015.a tungis Venemaa Süüriasse ja korraldas seal kolm aastat tõelisi tapatalguid: Venemaa õhujõud viisid läbi 19 160 lahingumissiooni ja korral­ dasid 71 000 rünnakut „terroris­ tide infrastruktuurile“, tapsid 50 000 „terroristi“, peamiselt tsiviilisikuid, kasutades Süüriat otsekui harjutusväljakut selleks, mida nad nüüd teevad Ukrainas.

Mida tegi rahvusvaheline üldsus: ikka ei mingit tugevat reaktsiooni, vähesed hukka­ mõistvad avaldused vaid mõnedelt riikidelt.

Mis seal ikka, anname tuld, ega midagi tõsist pole karta, ar­ vas Putin, kes oli kõik need kaheksa suhteliselt madala in­ ­ tensiivsusega Ukraina-sõja aas­ tat koondanud oma vägesid ja relvi Ukraina idapiiri taha.

Muret tundvale NATOle valetati jõhkralt näkku, et need on ainult Venamaa sisesed ma­ nööv­ rid, mingit kallaletungi polevat plaanis. Samas asus Putin propagandarünnakule, kri­ tiseeris NATO laienemist, pidas seda Venemaale suureks ohuks ja nõudis, et Ukrainal ei lubataks kunagi sõjalise allian­ siga liituda. Venemaa president seadis kahtluse alla üleüldse Ukraina õiguse eksisteerida ja väitis, nagu oleks Ukraina loodud Nõukogude Venemaa poolt, mis on vale.

21. veebruaril 2022 tunnustas Venemaa ametlikult kahte ise­ hakanud separatistlikku riiki Donbassis ja saatis oma väed demonstratiivselt nende territoo­ riumile, põhjendades seda vaja­ dusega „päästa Donbassi vene­ keelne elanikkond Ukraina poolt toime pandavast natsistli­ kust genotsiidist“, mis on järje­

Illustratsioon: Heinz Valk

kordne propagandavale.

Edasine on nüüd juba värske ja verine ajalugu 24. veebruaril 2022 ründas Venemaa Ukrainat juba 100 000 sõduriga, tuhandete tankidega ja hakkas pommitama Ida-Ukraina linnu. Ainult paar esimest päeva tulistati sõjalisi sihtmärke.

Peatselt hakati massiliselt pom­ mitama ja hävitama elamis­ piirkondi, tsiviilobjekte – sünni­ tushaiglad, teatrid, muuseumid.

Tänaseks on maatasa hävitatud üks Ukraina ilusamaid linnu Mariupol ja mitmed väiksemad linnad.

Suur osa rahvusvahelisest kogukonnast on lõpuks tõsiselt mõistnud Venemaa hukka rah­ vusvahelise õiguse ja Ukraina suveräänsuse rikkumise eest, aga ka genotsiidi nime väärivate massimõrvade eest, mis äsja Ukrainas paljastusid. Paljud riigid on lõpuks rakendanud ­ reaalseid, mõjuvaid majandus­ sanktsioone Venemaa kui riigi, aga ka Venemaa oligarhide ja suur-ettevõtete vastu, kuigi mõned riigid üritavad ikka aja­ da oma gaasi- ja naftaäri edasi ega suuda reetlikust, ohtlikust Vene-sõltuvusest päriselt loobu­ da.

Putini-Venemaa agressiooni tagajärjed Euroopas ja maailmas Niisugust sõda pole Euroopa südames olnud pärast Teise maailmasõja lõppu 1945. a.

Tagajärjeks on suurim pagu­ laskriis üle 75 aasta: ligi 4,5 miljonit põgenikku Ida-Euroopa riikides, kümme miljonit ini­ mest on sunnitud jätma oma p urustatud kodud sadades ­ Ukraina linnades, otsides tur­va­ lisemat majutust mujal lääne pool Ukraina sees. Ka nemad on potentsiaalsed põgenikud, kes võivad veel suunduda naaberriikidesse.

Eestisse on praeguseks (Järgneb lk. 10)

6

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

Arhitektuurimuu­seu­mis esitleti raamatut August Komendandist

Hain Rebas esitles artik­litekogumikku ,,Sukeldumised.

Kuusteist etüüdi Läänemereruumi ajaloost,“ Ajaloolane ja poliitik, EÜSi auvilistlane Hain Rebas esitles Eesti 6. ja 7. aprillil Tallinnas ja Tartus oma artiklitekogu­ mikku ,,Sukeldumised Kuus­ teist etüüdi Läänemereruumi ajaloost.“ Raamatu peatoimetaja oli Indrek Elling, toimetajad Leino Pahtma ja Juhan Kreem, keele­ toimetaja Anu Saluäär. Eessõna ,,Tundmatu Hain Rebas“ kirju­ tas endine Toronto Ülikooli ajalooprofessor ja Elmar Tampõllu nimelise Eesti õppe­ tooli juhataja Jüri Kivimäe.

Raamatu kujundas Mart Kivisild.

••• Enamik Hain Rebase äsja trükivalgust näinud kogumikus ,,Sukeldumised“ avaldatud ar­ tiklitest pole varem eesti keeles ilmunud. Kokku pakuvad 16 ­artiklit ehk „sukeldumist“ meile terviklikuma pildi meie kodu­ mereruumi ajaloost keskajast kuni kaasajani välja.

Raamatu ,,Sukeldumised“ saatesõnas ütleb Toronto Üli­ kooli emeriitprofessor Jüri Kivimäe: „Ajaloolaste tsunftis leidub neid, kelle töid oskavad lugeda üksnes teadlased-asja­ tundjad, need justkui pole määratud lihtsurelikele huvi­ listele. Hain Rebase stiil on vastupidine. Tema lood haara­ ­ vad kaasa, isegi provotseerivad lugema ja on siiralt meeldiv

Noor Eesti viiulivirtuoos võitis rahvusvahelise Nielseni konkursi Eesti viiuldaja Hans Christian Aavik võitis hiljuti lõppenud kolmevoorulisel mainekal Carl Nielseni rahvusvahelisel konkursil 1. preemia, mida jagas Ukrainast pärit viiul­ daja Bohdan Lutsiga.

Lisaks võitis Hans Christian ka eripreemia parima kohustus­ liku pala esituse eest ning Odense ja Kopenhaageni or­ kestri preemia.

Hans Christian Aavik õpib aastast 2017 Saksamaal Frank­ furdis (Hochschule für Musik und Darstellende Kunst Franfurt am Main) professor Erik Schumanni viiuliklassis ning kammermuusikat professor An­ gelika Merkle juures. Aastal 2021 täiendab ta end Austrias Viinis (Musik und Kunst Privatuniversität der Stadt Wien) Julian Rachlini ning Evgeni Sinaiski juures.

Hans Christian Aavik mängib hetkel Eesti pillifondi ning pere­ kond Sapožnini loal Gio­ vanni Paolo Maggini viiulil

Nr. 15

Tallinnas 6. aprillil toimunud raamatuesitlusel (vas.): raamatule ,,Sukeldumised. Kuusteist etüüdi Läänemereruumi ajaloost“ eessõna kirjutanud Jüri Kivimäe, raamatu autor Hain Rebas, üks toimetajaid, ajaloolane Juhan Kreem (EÜS), tema kõrval raamatu kirjastaja Indrek Elling (EÜS).

Foto: Jüri Kivimäe erakogu

neid leida ühes koguteoses, ilma et neid peaks jälitama akadeemilise kirjakultuuri ava­ ­ rustes.“ „Kui ajaloolasel on kerge uppuda mineviku üksikasjade ­ müriaadi ja kaotada pea lõputu­ tena näivate arhiiviriiulite vahel, siis Haini rohi selle vastu oli süstemaatiline lähenemine,

kindlalt piiritletava ülesande püstitamine ja selle täideviimine suurt pilti silmas pidades. Hain ei pidanud eriti kabinetiteadlas­ test ja ootas ajalookirjutuselt sotsiaalset relevantsi,“ lisab kogumiku üks toimetaja Juhan Kreem, Tallinna Linnaarhiivi teadur / Tallinna Ülikooli ­ vanemteadur.

2025. aasta laulupeo kunstiliseks juhiks valiti Heli Jürgenson

esimees Peeter Perens sõnas, et Heli Jürgenson on suurte koge­ mustega dirigent ja väga meel­ div muusikaline person, kelle empaatia ja meeldivus rõõmus­ tab kindlasti kõiki muusikud, kes üheskoos Heliga peagi järg­ mise laulupeo poole teele ­asuvad, Tantsupeo konkursikomisjoni esimehe Kristjan Kurmi sõnul tuli XXI tantsupeo pealavastaja konkursi komisjonil valida kahe võimeka kandidaadi vahel.

Esitatud tööd olid omanäolised ning eripalgelised. Komisjonile avaldas muljet Helena-Mariana Reimanni sõnastatud nägemus, kuidas järgmise peo lugu ja sõnumid sünnivad üle-eestilise koostöö tulemusel.

Heli Jürgenson on alates 2002. a juhatanud koore laulu­ pidudel ning olnud mitmel kor­ ral liigijuht; 2017. a oli ta XII noorte laulupeo ,,Mina jään“ peadirigent.

Helena-Mariana Reimann on 1993. aastast osalenud tantsupi­ dude lavastusgrupis. 2011. aas­ tast alates on ta teinud kõigil tantsupidudel kaasa liigijuhina.

XXVIII laulu- ja XXI tantsu­ pidu toimub 3.- 6. juulil 2025 Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil. (ERR/EE)

2025. aastal toimuva XXVIII laulupeo ja XXI tantsupeo üldjuhtide konkursile laekus viis tööd. Laulupeo kunsti­ liseks juhiks valiti dirigent Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastajaks valiti tantsu­ juht Helena-Mariana Rei­ mann.

Laulupeo konkursikomisjoni

Heli Jürgenson 2019. laulupeol.

Foto: EE

(valmistatud umbes 1610 Bres­ cias, Itaalias) ning Victor Fé­ tique poognal (valmistatud umbes 1930 Prantsusmaal).

(ERR/EE)

Eesti Arhitektuurimuuseumis esitleti 7. aprillil raamatut „Betoonist võlutud. Ehitusin­ sener August Komendant“.

Nimetatud raamat on esi­ mene põhjalikum sissevaade ehitusinsener August Komen­ dandi (1906–1992) pärandisse.

Raamat koos samanimelise näi­ tusega, mida eksponeeriti esma­ kordselt Eesti Arhitektuurimuu­ seu­ mis (2020), annab ülevaate Komendandi pikast karjäärist.

Tema tööde loetelus on üle 200 projekti – osa kavandas ta ise­ seisvalt, ülejäänu koos arhitek­ tide ja teiste inseneridega.

Raamat sisaldab tuntud ar­ hitektuuriajaloolase, professor Kenneth Framptoni ja raamatu koostaja Carl-Dag Lige esseesid ning valitud artikleid August Komendandilt. Eesti keeles ilmub esmakordselt seni ainus teadaolev põhjalikum intervjuu Komendandiga – arhitekt Oscar Tenreiro vestlus temaga 1985. aastast. Ühtlasi annab raamat visuaalselt haarava ülevaate Komendandi tähtsamatest eri­ alastest töödest – 1930. aastate varastest betoonehitistest sünni­ maal Eestis kuni 1960. ja 1970. aastatel valminud maailma arhi­

tektuuri tippteosteni PõhjaAmeerikas. Enamik raamatu 500 illustratsioonist ilmuvad ­esmakordselt.

Eesti Arhitektuurimuuseumi kirjastatud raamat ilmub sama­ aegselt ka inglise keeles, koos­ töös maailma ühe tuntuma ar­ hitektuurikirjastusega Birkhäu­ ser Verlag Šveitsist, mis hakkab raamatut ülemaailmselt levita­ ma.

August Komendant (1906– 1992) oli Eesti-Ameerika ehi­ tusinsener, kes koostöös tuntud arhitektide ja inseneridega ka­ vandas mitu 20. sajandi arhitek­ tuuri meistriteost. Betoon, ma­ terjal, mida paljud peavad igavaks, külmaks ja kõledaks, ­ oli Komendandi kirg. Ta kasutas oma teadmisi ja oskusi eriilme­ liste hoonete kavandamiseks nagu Kadrioru staadioni tribüün Tallinnas (arhitekt Elmar Lohk, 1938), Habitat ’67 eksperimen­ taalne kortermaja Kanadas Montréalis (arhitekt Moshe Safdie, 1967) ja Kimbelli kuns­ timuuseum USA-s Texases Fort Worthis (arhitekt Louis I. Kahn, 1972).

(Allikas: Eesti Arhitektuurimuuseum)

Raamatu koostaja Carl-Dag Lige esitlusel arhitektuurimuuseumis.

Foto: Evert Palmets

Teisipäeval, 12. aprillil andis Torontos Heliconian Hallis taas imelise kontserdi Kristjan Randalu, kes sel korral esines koos saksofonist Mike Murleyga. Pikemalt kontserdist järgmises Eesti Elu numbris.

Foto: Andres Raudsepp

Nr. 15

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1100

I

S

T

46

47

48

49

50

Nädala retsept

51

52

53

3

4

12

13

15

16

18

5

6

39

26 31

28

29

42

43

44

35

37

38

40

41

1. Belgia linn.

4. ______p, koos juustega mahanülitud peanahk.

8. ______ Moor, A. Gailiti romaan.

12. Terava otsaga varras.

13. Argine, igapäeva-.

14. Intelligentne, hea käitumise ning maitsega naine.

15. Kaelaehe.

16. Ajaühik.

17. Eesti ülikoolilinn.

18. Hobuinimene (müt.).

20. Sügislill.

21. Amyotrophic lateral sclerosis.

22. Balti riigi pealinn.

23. Linn Floridas.

26. Koputus.

27. Koer (lastek.).

30. Türgi ohvitseri tiitel.

31. Eesti krooni tähis.

32. Expert Group on Indigenous Matter.

33. ______ Francisco.

34. Endine.

35. Äikesepilvest alla rippuv tugev õhukeeris.

36. Peruu indiaanlane.

38. Unified Export Strategy.

27 32

34

PAREMALE:

11

22

30

36

10

20

25

33

9

17

19

24

8 14

21 23

7

39. Väliseesti ajakirjanik (snd 1951).

41. Praegu sõjas olev Euroopa riik.

45. Tahtmine, lootus, unistus.

46. Metsloom.

47. Tuulepuhang.

48. Looma kehaosa.

49. H_____, USA osariik.

50. Vilistlane (lüh.).

51. Suuline (ingl.k.).

52. Koduloom.

53. Eesti Teaduste Akadeemia.

ALLA:

1. Jalas kantav rõivastusese.

2. _____s, ehteasi.

3. Akadeemilised Kanada Eesti Naised.

4. Viljandimaal ilmuv ajaleht.

5. Jooginõu.

6. Skauditegelane Torontos.

7. Liitium.

8. Varem Tartus ilmunud ajaleht.

9. Foiniiklaste rajatud linn Vahemere ääres.

10. Kaitsev v. kattev

LÜ H I DALT K ANADAST

OTTAWA. Föderaalne finants­ minister Chrystia Freeland esi­ tas 7. aprillil riigieelarve, mille fookuses olid investeeringud eluasemele, lastehoiule, hamba­ ravile, majandusele, keskkon­ nale, põlisrahva teenustele, kait­ sekulutused jm. (Lüh. CP24)

Naljanurk Rahulolematu naine sise­ neb prillipoodi ja pahandab: ,,Tagastan teile need pril­ lid, mis ma siit oma mehele ostsin.“ ,,Miks, kas need olid lii­ ga nõrgad?“ küsib teeninda­ ja osavõtlikult. ,,Ei, aga ta ei näe asju ikka nii, nagu mina tahan,“ vastab naine tõredalt.

Vaenlase tagalas

Paremale: 1. Elu, 4. Naps, 8. Sadu,

45

2

KARLA KALENDRISABA

Ristsõna nr. 1099 LAHENDUS

12. Kel, 13. ERNA, 14. Trad(itsioon), 15. Saaremaa, 17. Irma, 18. KMA, 19.

Geiser, 21. Kisa, 24. Kriim(silm), 26.

Aia, 27. Impulss, 31. Male, 33. EKA, 34. Luup, 35. Alabama, 37. MIA, 38.

Avast, 40. Eira, 41. Imelik, 44. Umb, 46. Rase, 47. Ekvaator, 52. Vaim, 53.

Evid, 54. Ark, 55. Ikka, 56. Ladu, 57.

LIA. Alla: 1. Eks, 2. Lea, 3. Ula, 4. Neem, 5. (T)armak, 6. PNA, 7. Saagima, 8. Stiimul, 9. ARRS, 10. Dame, 11.

Udar, 16. RKA, 20. (Gr)eip, 21. Kama, 22. Iial, 23. Sala, 25. Rikas, 28. Lumi, 29. Suir, 30. Spaa, 32. Ebalema, 33. Emakeel, 36. (H)avi, 39. Tuvid, 40.

Eba, 41. Irvi, 42. Maak, 43. Esik, 45.

Madu, 48. KVA, 49. Tal, 50. Ori, 51.

RKA.

1

7

materjal 11. Le_____, poolahv.

17. Aru. 19. Eesti sõjaväelinn.

22. Rahvusvaheline Olümpiakomitee.

23. Tasmaania maatähis.

24. Sidesõna, 25. Kanada provints.

26. Küsisõna.

28. Kala ujumisorgan.

29. Vibupüss.

31. Eesti Kunstiakadeemia (lüh.).

32. Soome-ugri rahvas.

34. Eesti Kunstimuuseum (lüh.).

35. Spaakompleks Pärnus.

37. Mereväe-, mere(ingl.k.).

38. Tsaari korraldus, seadlus.

39. Bensiinijaamadekett.

40. Kõrgusesse tõusma, lauglema.

41. ______plaaster, vits.

42. Juurdekasv.

43. Õmblusvahend.

44. Mitte üles.

46. Tamm (ingl.k.).

KANADA. Kindral-kuberner Mary Simon teatas esmas­ päeval, et prints Charles ja tema abikaasa Camilla tulevad mais kolmepäevasele Kanada visii­ dile, mis on osa kuninganna plaatina-juubeli tähistamisest sel aastal. Peatuste hulgas on Newfoundland ja Labrador, riigi pealinna regioon ja Northwest Territories. Nad külastasid Kanadat viimati 2017.a, võttes osa Kanada 150.a. juubeli sünd­ mustest. (Lüh. CTVNews) • BRITI KOLUMBIA. Nädala­ vahetusel saabus Vancouveri sadamasse üle kahe aasta esi­ mene suur kruiisilaev. Vancou­ ver on kruiisidega seonduvas äris mänginud alati suurt rolli, kuid vahepealsed pandeemia­aastad panid selle turismisektori pausile, olles nüüd taastumise teel. (Lüh. CTVNews)

Täidetud munad erinevate lisanditega Valmistusained: 6 kõvaks keedetud muna väike killuke pehmet võid 2 spl majoneesi kaunistuseks/maitselisandiks mait­serohelist, kirsstomateid, kilu- või heeringatükikesi vm.

Valmistusviis: Jahutada keedetud munad, koorida ja lõigata pikuti pooleks, eemaldada munakollased. Pu­ rus­ tada munakollased kahvli abil, lisada pehme või ja majo­ nees ning segada ja kergelt vahustada kreemjaks massiks. ­ Laduda munavalgepooled vaag­ nale ja tõsta kas lusika või kreemipritsi abil igasse neist ­paras kogus munakollasemassi.

Kaunistuseks võib lisada hakitud maitserohelist, pooli­ tatud kirsstomateid, kilu- või heeringatükikesi vm.

Kohupiima-jogurti magustoit virsikute ja marjadega Lihavõtte ajal on ikka kohupii­ ma­ toidud au sees. Kuigi Kanadas pole alati võimalik osta eestipärast kohupiima, saab vajadusel ka kodujuustust (cot­ tage cheese) edukalt val­mistada soolaste toitude kõrval ka magusrooga.

Valmistusained: 1 nael kodujuustu 1 nael vaniljejogurtit 1 purk virsikukompotti (jogurt ja kompott peaksid olema piisavad magustajad, aga kui sellest on vähe, võib lisada ka pisut suhkrut) kaunistuseks vahukoort, riivitud piimašokolaadi, marju Valmistusviis: Segada kodujuust jogurti ning kompotis oleva vedelikuga.

Mõtelsin, et nüid, kus jälle sõda käib ja meie vana vaenlane ründab, ei sobi minul kah istuda käed rüpes ja kargud kaisus.

Tuleb aktiivselt sekkuda, nigu hinteligendid ütlevad. Ega mi­ nust ju kaevikus enam suurt kasu ei ole, sinna mingu noore­ mad, aga tagalas saab teinekord palju rohkem ära teha. Mina olen ju salakuulajaks nummer üks mees. Keski ei oska kaht­ lustada. Eidavad pilgu peale ja vaatavad, et eelmise sõja sant, mis nisukesest peljata.

Peris õige sõda on küll meist kaugel, aga nüitsel ajal on kõik klobaalse ulatusega, sõda kah. Tagala ulatub üle ookeaani, otsaga Torontusse. Eks siia ole seda ründajate tõugu rahvast sokutatud küll ja küll. Mis need muud teevad, kui õõnestavad meite kindlat jalgealust ja kihvtitavad siinse rahva ajusid oma võltsi propakandaga.

Linna peal on ilmatu suur vene toidupood, lasin naabrime­ hel end sinna sõidutada. Koperdasin vitriinide ja riiulite vahel ringi ja oitsin kõrva kikkis. Toidukraami ankimise juures läh­ vad inimestel ikke keelepaelad lahti, seda sai juba Saksamaal tipii laagri supisabas tähele pantud. Suitsukatteks ostsin kolm kotletti ja topsi kartohvlisalatit. Inglise keeli küsisin, ei võind ju märku anda, et ma natuke paruskit kah pruugin. Ühe silma­ ga kiikasin, et nad salati sisse kihvi ei sokuta. See oli küll as­ jata kartus, ei see Marusja leti taga mind ära tund.

Politrukkidel oli taga­kambris tegemist, need oleks küll võind midagi trastilist ette võtta.

Ah et mida uvitavat ma siis kuulsin ja mis järeldustele jõutsin? Kassa tead, mitte tuhkagi ma ei kuuld ja järeldused on nisukesed, et ma olen ikke kehv salakuulaja ja veel kehvem valetaja. Ma kõnelen teile kõik ilusti ära ja tunnistan üles, ehk pääsen sedasi kergema trahviga. Vata selle käimisega oli tege­ likult nii, et just see naabrimees tahtis kangesti minna ja kut­ sus mind kaasa, et mis sa siin kodus allitad, tule paariks tun­ niks Kata jalust ära. Tema oli kuuld, et kuskil olevat pirakas roopapärane pood nimega Jammiturg. Lootis, et mina kui rooplane oskan talle ostmise juures nõu anda.

No nigu mu armas naaber oma raudruuna pargitud sai ja ma neid kirillitsakeelseid siltisi silmasin, sain kohe aru, kuhu olen sattund. Põlved võttis nii nõrgaks, et kargust kah pold abi. Ega ma neid venekaid ei pelga, ma oopis pelgan oma kalleid kaasmaalasi. Igal pool on Venemaa vasta kõvad sanktsijoonid paika pantud ja mina siin oma tollaritega toetan vaenlase tagalat. Kui Venemaa selle sõja peaks võitma, siis olen mina ju selles kautselt süidi.

Kodus ei julgend Katale iitsatadagi, kust ma oma nas­värgi ankisin. Kui ta teaks, et kartohvlisalat on Katjussa segatud, ta ei võtaks seda suu sissegi. Kotleti kohta ütles küll, et sibula ais on liialt vänge, aga sõi peris isuga. Ärge te taeva pärast linna peal kellelegi minu äpardusest kõnelge ega mind ära antke. Kui mu noor sõber ja kolleega Vabarna Volli sellest teada saab, katkestab ta minuga kohe kõik tiplumaatilised suhted. On mulle veel vanas eas seda pa­ handust vaja.

KARGU KARLA

SÕNALEID A

J

C

L

D K

E

V

A D

P

E

V

E M

X H

T

N O

P

T

S U

J

U U Õ Y

A R

J

P Ü H A

B Q A

Ä

R

E

I

D W M

L

E

L

E W N V

Z M A B Ä

T

R C A N

L

I

P

K

V

R O K

V

S W H B

J

T

V N

T

I

B U W L

I

L

L

I

I

K

P B R

L

I

A

L

U

Leia sõnad: APRILL, JÄNKU, KEVAD, KORV, LIHAVÕTTED, LIILIA, LILL, MUNA, PAAST, PAJU, PÜHAPÄEV, REEDE, TIBU, (lahendus lk. 23 URB Lisada virsikutükid ja segada veel. Tõsta serveerimiskaussi­ desse, lisades peale pisut vahu­ koort, riivitud piimašokolaadi ja erinevaid marju (mustikad, viilu­tatud maasikad).

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

8

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

Nr. 15

Nädala portree

Helle Arro: enam kui pool sajandit vabatahtlikuna Toronto eesti ühiskonnas 18.-24. aprillini tähistatakse Kanadas vabatahtlike nädalat (National Volunteer Week).

Meie ühiskonnas on palju tub­ lisid vabatahtlikke, keda leiab ikka ja jälle erinevate tegevuste juurest. Kus abi vaja, seal lüüakse käed külge, soovimata öelda ei, kui on teada, et abi on vajalik ja teretulnud. Üks sel­ listest tegutsejatest on Helle Arro, kes on aastakümnete jooksul olnud rohkete ettevõt­ miste juures, lükanud käima ja vedanud erinevaid tegevusi, panustanud organisatsiooni­ desse, olles erinevatel positsioo­ nidel jpm. Kõike seda on ta teinud rõõmu ja rahuloluga, mitte vaid kohusetundest.

Helle on enda sõnul alati sattunud kohtadesse, kus näeb, ­ et oleks abi vaja, ja ei saa jääda kõrvaltvaatajaks, vaid mõelnud: ma vist tulen sellega toime.

• Helle (sünd. Veel) sündis Hiiumaal ja oli 8-kuune, kui nende perel tuli septembris 1944 kodust põgeneda. Isal oli esialgu naabritega kokkulepe paadiga põgenemiseks, kuid paat hävitati ja tuli leida uus võimalus. Saabus teade, et vii­ mane laev lahkub Hiiumaalt Õngu rannast – isa oli parajasti naabrite juures abiks, ema oli linnast koju tulemas. Selgus, et on vaid pool tundi, mille jook­ sul tuli pakkida mõned vajali­ kud asjad. Hobustega sõideti sadamasse ja aerupaadiga (paa­ dimees oli kulla eest nõus aitama) „Enge“ laeva juurde, ­ mis oli ankrus umbes kilomee­ ter rannast.

Hilisemas elus on Helle palju tegelenud purjetamisega. Ta ei kujuta ette, mida võis tunda tema ema, 8-kuune imik süles, ronides nöörist redelist laevale ja astudes tundmatusse.

Rootsis elas pere erinevates laagrites, lõpuks ühes väikeses külas, kus isa töötas laevaehi­ tuses. Rootsis elasid nad seitse aastat ja seal sündis ka vend Aivo. Edasine põgenikutee viis neid Kanadasse, Ontariosse, kus

nad asusid elama Amherstburgi linna. Esmalt elasid nad tutta­ vate juures – isa sai vabrikus tööd, ema oli kodune ja Helle alustas kooliteed. Töö kõrvalt ehitas isa perele maja.

• Helle lõpetas Windsori ülikooli ja asus siis Torontosse, kus jätkas õpinguid, saavutas kraadi raamatukoguteaduse alal ja asus tööle Lakeshore Teachers’ College’i raamatuko­ gus Uus-Torontos. 1966.a. astus korp! Amicitiasse ning ühel nende ja korp! Sakala külalis­ õhtul tutvus ta oma tulevase abikaasa Jaan Arroga, kellega abiellus 1969.a.

Korp! Amicitiasse astudes sai alguse enam kui viis aasta­ kümmet kestnud vabatahtlik töö.

Amicitias on ta täitnud igat ülesannet – olnud esinaine, organiseerinud 70.a. juubelit, ­ aidanud küünlapäevadega, re­ basteatrite jpm. ettevõtmistega.

Ta rõhutab head koostöö ja sõpruskonna vaimu, mis on teda alati saatnud.

Helle ja Jaani peres sündisid pojad Martin 1974. ja Robert 1975.a. Kui Martin oli kolmene, läksid nad Eesti lasteaeda, mis toimus Eesti Majas kaks korda nädalas ja ka laupäeviti. Helle meenutab, et esimesel päeval, kui lapsed olid klassiruumis ja vanemad ootasid koridoris, ­pakkus ta oma abi – ja pr. Alice Kullango, kes oli siis juhata­ jaks, võttis Helle käekõrvale, viis klassi ja temast sai õpetaja.

Paar aastat tegi ta seda tööd ­iganädalaselt.

Lasteaialaste arv nädala sees hakkas jääma väiksemaks, nii mindi üle laupäevahommikusele lasteaiale. Seal jätkas ka Helle.

Juhatajaks oli siis pr. Ilve Vaikla, kes kahjuks 1982.a. enne jõule äkitselt suri. Tal oli plaanimisel lasteaia jõulupuu, mille organiseerimise siis Helle oma peale võttis. Ja juhtuski nii, et Hellest sai lasteaia juha­ taja, millisel positsioonil ta tegutses viis aastat, kuni läks ­

A. 2008 MEERK liikmed Maaja Matsoo, Helle Arro, Ellen Leivat, Anne Orunuk – filmi „Triipude lood“ algatajad, millest kasvas välja ,,Keepers of the Loom“ video.

Foto erakogust

Niidiotsal: EERK triibud, värvitud Ellen ja Laas Leivati kuurile Prince Edward County’s. Fotol Rutt Veskimets, Mall Puhm, Helle Arro, Ellen Leivat, Kati Marley, Maaja Matsoo, Liis Teedla.

Foto: M. Matsoo

­tagasi tööle täisajaliselt.

Helle: „Mu pojad lõpetasid lasteaia nelja aasta jooksul, aga emal võttis 10 aastat!“ Helle oli lastega kodune 12 aastat ja läks täisajaga tagasi tööle 1986.a. – Ontario loodus­ ressursside ministeeriumi raa­ matukogusse. Töö kõrvalt oli ikka ja jälle võimalus siin-seal abistada ja mitte ainult eesti ühiskonnas, vaid ka töö juures erinevates heategevates projek­ tides (United Way, Federated Health jm.).

Kui Martin sai viis, läksid nad Jõekääru laagrisse – Helle oli sel suvel väikeste poiste kas­ vataja ja järgmisel mitmel aastal töötas laagri kontoris.

Samal ajal astus Helle Toronto Eesti Naisseltsi (TENS) liikmeks, kes lisaks Jõekääru laagri korraldamisele andis ­välja ajakirja „Triinu“, millel oli tellijaid üle maailma – Helle oli abiks ajakirja pakkimisel ja ­postitamisel.

Edasine tee viis Helle koos poegadega eesti täienduskooli, kus oli asetäitja-õpetaja ja pool aastat ühe klassi õpetaja, kui tavaline õpetaja äkitselt lõpetas.

Ta oli ka kooli lastevanemate komitee liige, nii et kui oma lapsed olid koolis, oli tema alati kaasas. Aastaid hiljem revi­ deeris ta Toronto Eesti Seltsi lasteaia ja täienduskooli raama­ tupidamist.

• 1990. a. alustas tegevust AKEN (Akadeemilised Kanada Eesti Naised): tulid kokku viis naisüliõpilasorganisatsiooni ja otsustasid, et tuleb abistada lapsi ja naisi Eestis. Alustati ­ Hiigelbasaaride jt. ettevõtmiste korraldamisega ning saadeti palju abi kodumaale ja toetati siinseid eesti organisatsioone nagu suvekodud, koolid, rahva­ tantsijaid, jpm. AKENi 32-st tegutsemisaastast on Helle 30 ­ olnud laekuriks, nende aastate jooksul on korraldatud 28 basaari jmt. suure osavõtjaskon­ naga üritust, nagu Kuldsüda­ mete ball, Veneetsia vana-aasta­ õhtu, Ranna Kohvik ja 70 aastat suurest põgenemisest. Vii­ma­

Helle Arro rõõmustab – järjekordne AKENi sini-must-valge (hiigel) basaar on toonud suure sissetuleku, mida saab abivajajatele toetusteks jagada. Hiljuti tegi AKEN suure annetuse Ukraina põgenike abistamiseks Eestis EERO vahendusel.

seks sündmuseks valmistas et­ nograafiaring suurpõgenemise segadust kirjeldava seinavaiba „Kaos“, mis kingiti Tartu College’ile (kus üritus toimus).

Aastal 2018 sai AKEN ühelt isikult suure, üle poole miljoni dollari suuruse päranduse, mistõttu otsustati, et tuleb haka­ ta ametlikult heategevaks orga­ nisatsiooniks. See otsus tõi Helle jaoks palju õppimist ja uute reeglitega kurssiviimist.

2000.a. elustati Torontos Eesti Etnograafia Ring (EERK).

Helle oli käinud varem, kui Ene Runge oli juhataja, nende õpitubades, kuid tookord polnud tal aega liituda. Uue sajandi ­algul astusid Helle ja ta sõbrad liikmeteks, neist said peatselt ka juhatuse liikmed, abistades eri­ nevate ürituste planeerimisega/ läbiviimisega.

EERK on läbi viinud kaks toredat Karjalaskepäeva Eesti Majas, laste rahvariiete õmble­ mise kursuse, lasteaia mudilas­ tele käsitöö ja mängude õpeta­ mise, kudumise õppetoa Tartu College’is ja kaks näitust – kindad (Salme Kolki kootud ­ kindad) ja sallid, seotud Toronto Eesti Seltsi korraldatud EV ­aastapäeva aktustega.

EERK on tutvustanud eesti

kultuuri ja traditsioone teistele rahvustele Torontos ja väljas­ pool. 2006 osales EERK Spadina House’i jõuluolemisel „Sharing our Traditions“. Terve maja oli EERK’il kasutamiseks 18 päeva. All saalides oli käsitööde väljapanek, köögist ilmusid piparkoogid, ülemine saal oli dekoreeritud nagu Eesti linna elutuba jõulude ajal.

Programmis esinesid Estonia Koor, lauljad, kandlemängijad ja jutustajad.

Tegutsetud on väljaspool Torontot: 2016.a. värvisid EERK liikmed Prince Edward County’s Ellen ja Laas Leivati Niidiotsa talu paadikuuri uksele Pühalepa Esiküla triibustiku.

See ilmus ka turistidele mõel­ dud brošüüris „Prince Edward County Barn Quilt Trails“.

Koostöös Eesti Maja Sõp­ radega sai triibustik värvitud ka Eesti Maja riietehoiu juurde.

Suurim sündmus toimus 2008.a., kui Helle sai EERK juhatajaks, ja koostöö Maa­ ­ kond­ liku Esinduskoguga sünni­ tas uue organisatsiooni MEERK, mis viis läbi suurejoonelise moeparaadi ja näituse „Triipude lood“. Pärast seda töötasid Helle ja mõned teised MEERK liikmed mitu kuud tulevase filmi kallal, mis 2014.a. kujunes ­filmiks „Keepers of the Loom“.

Mitu aastat tegutses Helle Akadeemilise Kodu (AK) koos­ viibimiste organiseerimistega.

Aastast 1996 oli Helle osa AK grupist, kes korraldas vana-­ aastaõhtuid ja brunch’e Tartu College’is ja AK suvepäevi Jõekäärul.

Alates 2009. aastast oli Helle Akadeemilise Kodu teatrireiside korraldaja Shaw festivalile.

Nendest võttis osa keskmiselt 50 inimest. Tuli valida etendus, organiseerida lõunasöök hotel­ lis, teha reklaami, viia läbi ­registreerimisi, korjata raha jne.

Kümme aastat hiljem Helle ot­ sustas, et tema jaoks aitab küll sellest tegevusest, siis tuli pan­ deemia ning neid reise pole kahjuks rohkem olnudki.

Ameteid aga jätkub veelgi.

Helle ja Jaan olid ostnud pur­

Nr. 15

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

9

VEMU 10. tuluõhtu toimub taas Tartu College’is

Triibud Eesti Majas – fotol EERK ja Eesti Maja Sõbrad.

jepaadi, mida hoidsid Toronto sadamas. 2002.a. astusid nad Eesti Jahtklubi liikmeteks.

Helle sai seal esmalt laekuriks ning alates 2012.a. kuni tänase­ ni on kommodoor. Igal suvel on organiseeritud BBQ ja ka talvel kokkusaamine programmiga.

Samuti kuulub Helle Eesti Majandusklubi Kanadas juha­ tusse. Üks suuremaid tegevusi oli kaasalöömine nelja aasta tagu­ ses EV 100 piduliku lõuna ­korraldamises Sheratoni hotellis Toronto südalinnas. Kuna kor­ raldajail polnud algul teada, et inimeste huvi osalemiseks on nii suur, tuli vastavaid plaane neli korda ümber teha ja leida uus suurem saal. Lõppkokku­

võttes oli osalejaid enam kui 600. Helle kohustuste hulka kuulus registreerimine, laudkon­ dade moodustamine, hotelliga suhtlemine jne. Kõik läks ke­ nasti korda EV 100. a. tähista­ misega, millest on palju kau­ neid mälestusi.

• Olles pensionil, tegutsevad Helle ja Jaan praegu aktiivselt North Yorki Probus Club’is (neid klubisid on üle maailma, korraldades piirkonniti regulaar­ seid kokkusaamisi ja huvitege­ vusi pensionile jäänud inimes­ tele) – seal on Helle aidanud korraldada raamatu- ja inves­ teerimisklubid.

Mõned aastad tagasi osales Helle koos abikaasaga Baycresti

Foto: M. Matsoo

haigla uurimisprojektis, kus vaadeldi vananemisega seotud mälu ja selle parandamise võimalusi. Uurimistöö hõlmas mitmeid organisatsioone üle Kanada, kestis neli kuud; osale­ jad käisid koos kaks korda nädalas ja võtsid osa harjutus­ test, mis hõlmasid nägemist, kuulmist, liikumist ja mõtle­ mist. Vahepeal tuli pandeemia, mille tõttu lõppes programm va­ rem kui ette nähtud, kuid Helle loodab, et nad said abiks olla selles nii olulises ettevõtmises.

2015.a. kolisid Helle ja Jaan oma majast condomiiniumisse.

Mõni aasta hiljem asutas Helle seal sotsiaalse komitee ja väikese raamatukogu. On viidud läbi mitmeid üritusi, nagu jalu­ tuskäigud naabruskonnas, jõuluja kevadised peod, fimiõhtud jm. Eelmisel aastal valiti Helle kondomiiniumiühistu juhatusse ja sel aastal on ta laekuri posit­ sioonil. Kuna hoones on käsil mitu suurt projekti, on tegemist palju.

Igapäevatöölt pensionile jäi Helle 2005.a., kuid nagu kõigest eelnevast lugeda, igav pole tal kunagi hakanud ja seda probleemi, mida vaba ajaga peale hakata, ka pole.

Palju rõõmu on perest: va­ nem poeg elab Ottawas ja tal on kolm last vanuses 1–5; noorem poeg elab Torontos ja tema lapsed on vanuses 15 ja 17 aas­ tat. Kogu suur pere proovib suviti mitu korda kokku saada ­ Wasaga Beach’il asuvas suvilas, et koos puhkust ja rannarõõme nautida.

EERK liikmed Spadina House’i üritusel ,,Sharing our Traditions“. Helle seismas trepil vas. teine.

Foto: M. Matsoo

Helle sõbrannad iseloomus­ tavad teda kui helde südamega, lahket, truud sõpra, kelle seltsis juba igav ei hakka.

KAIRE TENSUDA

Väliseesti Muuseumi ehk VEMU üheks aasta suursünd­ museks on tuluõhtu, mis toimus viimati Tartu College’is aprillis 2019. 2020. a kevadel olime kõik koroonast kohkunud ja nii jäi tuluõhtu ära. Möödunud aastaks kohanesime piirangute­ ­ ga sedavõrd, et sündmus küll toimus, kuid virtuaalselt, veebis – tähistasime Eesti taasiseseis­ vumise 30. aastapäeva arhii­ vilindistuste, meenutuste, muu­ sika ja toiduga. Jah tõesti, meie toidukullerid viisid tellitud road peolistele kodudesse kätte.

Tänavu ootame oma vanu ja uusi sõpru taas päris peole: VEMU 10. tuluõhtu toimub laupäeval, 14. mail 2022 al­ gusega kell 18.00 Tartu College’is.

Koroonaaeg on VEMUs ol­ nud kiire ja põnev. Lisaks tava­ pärastele töödele ja tegemistele oleme astunud jõudsaid samme uue muusemihoone suunas.

Valmistumaks jõulisemaks raha­ kogumiskampaaniaks, uuenda­ sime VEMU brändi ja täienda­ sime meeskonda uute agarate inimestega. Samuti oleme ot­ sinud võimalust kasvatada Thomas Tampõllu poolt algselt projekteeritud muuseumihoone mahtu: uued ehitusjoonised on just praegu Alar Kongatsi töö­ laual.

Tuluõhtul räägimegi VEMUst täna ja tulevikus. Peakõnelejaks on Eesti disainibüroo loovjuht Kristian Kirsfeldt, kellega saime headeks sõpradeks VEMU brän­ di kallal töötades. Nüüd kavan­ dame koos Velveti kogenud ja ideedest tulvil meeskonnaga VEMU tulevast püsinäitust.

Kolm Velveti esindajat viibivad maikuus sel eesmärgill Toron­ tos, et meid paremini tundma õppida. Tuluõhtul saate kuulda, kuhu me tulevase näitusega jõudnud oleme. Milline peaks olema üks kaasaegne, edukas ja inspireeriv muuseum? Milliseid lugusid hakkab jutustama tule­ vane VEMU? Kellele ja kuidas?

Ja kuidas see kõik sobitub meie tulevasse muuseumimajja? Kui see kõik sind huvitab, siis tule tuluõhtule!

Ukraina on olnud meie kõigi mõtetes varsti juba kaks kuud, nõnda ei saa VEMUgi sellest teemast mööda vaadata. Peatselt avame Tartu College’is Ukraina fotograafide näituse ,,Ukrainian Frontline Photography“. Välja­ panekut saab vaadata ka VEMU

tuluõhtu ajal. Nimetatud tee­ mast on kantud ka tuluõhtu kulinaarne pool: toidud valmis­ tab ukraina köögile spetsiali­ seerunud Baby Point Lounge Torontost. Borš, kiievi kotlet ja pirukad – kas kõlab tuttavalt?

Seda kõike ja mõndagi muud saad maitsta tuluõhtul. Muu­ sikat teevad Toronto Ülikooli üliõpilased Erik Kreem ja Matti Pulkki. Osta saab VEMU poolt valmistatud Ukrainat toetavaid t-särke.

Tuluõhtule saate registree­ ruda 20. aprillist 7. maini vee­ bilehel vemu.ca või helistades Tartu College’i kontorisse telefonil 416 925 9405 esmas­ päevast reedeni kell 9-16.

Osavõtutasu on $200, millest pool läheb VEMU uue hoone toetuseks (selle eest saab toetaja tulumaksukviitungi).

Kuna me hoolime oma külaliste tervisest, palume kõigil kaasa tuua vaktsineerimist tõendav dokument.

Ka soovitame siseruumides kasutada võima­ ­ luse korral maski. Jälgi rek­ laami: vemu.ca, eestielu.com.

Küsimustega pöördu: piretnoor­ hani@gmail.com.

Küllap on meie kõigi soov ühel päeval näha vana hea Tartu College’i ja uhiuue KESKUSe vahel kolmandatki eesti maamärki, VEMU uut hoonet.

Said ju uue muuseumimaja esi­ mese etapi maa-alused tööd teh­ tud juba kolmteist aastat tagasi, mil toimus Tartu College’i ­alumise garaažikorruse, arhiivi­ hoidla ümberehitus. Nende ­aastate jooksul on VEMU pak­ kunud Tartu College’i tiiva all Kanada eesti kogukonnale ja paljudele teistele mitmekesist kultuuri- ja haridusprogrammi ning kasvatanud hoogsalt oma kogusid. Kui soovid meie tege­ misi toetada ja sind huvitab VEMU tulevik, oled väga ooda­ tud tuluõhtule.

PIRET NOORHANI

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

10

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

Ukraina sõda…

(Algus lk. 5)

saabunud juba üle 22000 tu­ hande põgeniku Ukrainast ja see vool pole kaugeltki lõppe­ nud, osa jätkavad teekonda teistesse riikidesse, kus neil on sugulasi või sidemeid. Eesti on võtnud vastu proportsionaalselt rohkem põgenikke kui teised Balti riigid, kuigi meie rahvaarv on neist kolmest kõige väiksem.

Osalt johtub see faktist, et enne veebruarisõja algust töötas Eestis üsna palju ukrainlasi meie parema palgataseme tõttu.

Kui veebruaris uus sõjajärk al­ gas, suundusid Eestis töötanud Ukraina mehed kodumaale sõdima, nende pered, naisedlapsed tulid aga Ukrainast Eestisse sõjapakku.

Maailma rikkaim riik USA on lõpuks, pärast viienädalast viivitust soostunud võtma vastu 100 000 Ukraina põgenikku, aga sissepääsuviisa saamiseks on paraku kehtestatud liigsed bürokraatiatõkked, nõnda et niigi heitunud ja kõigest ilma ­ jäänud sõjapõgenikud peavad seisma tundide viisi Poolas ja mujal Ida-Euroopas USA saat­ kondade juures tänavatel lume, vihma ja külma tuule käes. See on talumatu.

Tänaseks on selge, et Vene sõdurid on Ukrainas toime pan­ nud inimsusevastaseid kurite­ gusid, pommitanud massiliselt tsiviilelanikke, viinud tuhandeid inimesi vastu nende tahmist Venemaale. Toimunud on genotsiid Ukraina rahva vastu. Üks Euroopa suurimaid majan­ dusi on laostatud. Loodame tõesti, et nende kuritegude tõen­ dite kogumiseks ei lähe jälle pikki aastaid, et Venemaa saa­ detakse Haagi kohtusse niipea, kui kogu see õudus on suudetud tugeva rahvusvahelise survega ometi lõpetada.

Kas mingit kasu ka on?

Kõigele halvale vaatamata on Ukraina sõjal siiski olnud mõned positiivsed tagajärjed.

Esiteks on nüüd ühtäkki va­ pustusega saavutatud enneole­ matu ühtsus Euroopa Liidus ja NATOs – isegi paljukakeldud sisserände küsimuses, aga mis

Keelenõuanne

Kiiev ja Kõjiv. Ukraina pealinna nimest Keelenõuandest on mitu korda küsitud, kas peaks eesti keeles Ukraina pealinna Kiievit nimetama ukraina­ keelse nimega. Tõuget selleks on andnud inglise tarvitus, kus varasem Kiev on asenda­ tud nimega Kyiv, mis vastab Ukrainas ametlikult kehtivale latinisatsioonile.

Mõni aeg tagasi on küsimust arutanud Emakeele Seltsi keele­ toimkond, kes asus seisukohale, et Kiiev on traditsiooniline eesti eksonüüm ja seda välja vaheta­ da pole põhjust. See seisukoht pole muutunud. Ühtlasi meenutatagu põhi­ mõtet, mis kehtib juba 1976. a ÕSist alates: rahvuslikke nime­

peamine – julgeoleku asjus nii Balti regioonis kui maailmas tervikuna. NATO idatiiba tugev­ datakse nüüd just nõnda, nagu Balti riigid on ammu seda soo­ vinud.

Teine pluss on lootusrikas lõpp Lääne naiivsele, sinisilm­ sele veendumusele, et Putini režiimiga on võimelik pidada normaalseid partnerlus- ja ma­ jandussidemeid. Nüüd ometi usutakse Balti riigijuhtide ja poliitikute 30 aastat kestnud hoiatusi. Nüüd selgus, et me ei olnudki paranoilised, et meil oli õigus, et Putini-Venemaad ei ole võimalik positiivses, demok­ raatlikus suunas mõjuta­ da. Kes olid nüüd realistid?

Need olime meie, sest tajusime kogu aeg, milline oht Venemaal küpseb. Balti riigid võiksid nüüd vabalt ütelda – me ju ütlesime teile! Aga me ei ütle.

Vähemalt üks USA tv-kommen­ taator on meie ees ka avalikult vabandanud.

Kolmas pluss on lõpuks ometi paljastunud tõde, et palju­ kardetud Venemaa väidetav sõ­ jaline võimsus on naeruväärne käpardlik vale. See on kogu aeg olnud üks suur bluff, pabertii­ ger, mis ei vääri tiigri nime.

Kõik on olnud puudulik: juhti­ mine, logistika, varustus, moraal. Isegi oma sõduritele valetati, kui väideti neile, et tegemist on lihtsalt õppustega, mitte teise suveräänse riigi inva­ siooniga, päriselt sõtta mine­ kuga.

Neljas pluss on see, et vii­ maks ometi hakkab Läänes ole­ ma selgem pilt Venemaa räigest üleilmsest propagandast, aastate pikkusest valeinformatsioonist nii Vene meedias kui välismaal, kõigist neist kunstlikult kon­ f­ likte loovatest info-operat­ sioonidest, kus kasutatakse ära kõikvõimalikke ebakõlasid ühis­ konnas (rassiline, sooline, rahvus, keel jne).

Viies pluss on õhkõrn lootus, et ehk suudab Euroopa nüüd ot­ sustavalt lõigata end lahti Vene gaasisõltuvusest, mida nad on aastaid jõhkralt kasutanud poliitiliseks väljapressimiseks, Lääne võtmepoliitikute ülesost­ miseks. On lootust, et Euroopas on tulevikus vähem poliitilist ja majanduslikku venekorrupt­

siooni.

Kuues ja viimane, ent sisuli­ selt kõige tähtsam muutus on see, et praegu toimub maailmas mingi üldine puhastusprotsess, see on verine ja raske nagu sün­ nitus, aga paistab, et moraal ja tõde tõusevad jälle tagareas ­jalule. Et tõelised humanistlikud väärtused, mis on õige ja mis on vale, saavad uuesti puhta(ma)ks, silmanägemine saab selgemaks ja mõni silm lööb ehk isegi särama.

Et poleks enam seda pseudo­ liberaalset nõuet, nagu tuleks ikka ja alati „mõista“ kõiki osapooli, et „igaühel“ on oma arusaamad ja oma õigus (á la et Venemaal oleks nagu en­ dastmõistetav õigus mingile oma­ julgeolekuruumile või ve­ nesfäärile Euroopas). Selline äärmuslik relativism on mind isiklikult häirinud juba 30 ­aastat, olen sel teemal korduvalt kirjutanud artikleid ja esseesid, ja muidugi mitte ainult mina.

Pika rahuperioodi mugavuse­ ga harjunud Lääne-meestele oli pildi selgeks löömiseks ilmselt vaja niisugust ränkrasket sõda otse Euroopa südames. Kahjuks maksavad ukrainlased selle õppetunni eest oma vere ja ­ ­rahvaga.

Ukraina sõja tähtsaim õppe­ tund on see, et me ei tohi alluda Putini hirmutamistaktikale, et ta hoides näppu tuumanupul hal­ vab kogu meie tegevuse, nii moraalse kui praktilise toi­ mi­ mise. Osaliselt on tal see õn­ nestunud, sest NATO on keel­ dunud tagamast Ukrainale kõige karjuvamat kaitset – totaalset õhukaitset, just selles hirmus, et Putin ähvardab tuumapommiga, küll üksikuid riike alates Eestist ja Soomest ja lõpetades kogu NATOga.

kujusid ladina tähestikku kasu­ tavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (latinisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksi­ museks eesti õigekeelsuse vastu.

Seega, kui soovitakse kind­ lalt kasutada pealinna ukraina­ keelset nime, siis see on ukraina-eesti tähetabeli kohaselt Kõjiv, mis hääldub nagu Kiiev, ainult 1. silbis on [õ], 2. silbis [i]. Ka Kõjivi nime käänamisel võib eeskujuks võtta Kiievi nime.

Kõjiv on tänasest esitatud ühendsõnastikus Kiievi süno­ nüü­mina.

Peeter Päll, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Ilmus Eesti Keele Instituudi kodulehe keelenõuande rubriigis 10. märtsil 2022 (https://keelea­ bi.eki.ee)

Vene-Ukraina sõda ähvardab kogu maailma toiduainete järsu hinnatõusu jätkumisega ning vaesemaid piirkondi ka näljahädaga, sest väetisetoot­ mine Ukrainas on oluliselt vähenenud.

Mida selles olukorras teha?

Lühivastus on: Venemaa tu­ leb de-russifitseerida, nii nagu de-natsifitseeriti pärast Teist maailmasõda Saksamaa. See puhastustöö jäi paraku Vene­ maal tegemata samast sõjast

Ukraina sõja tõttu jätkub maailmas toiduainete järsk hinnatõus

Ilma väetisteta jäävad saagid kogu maailmas oluliselt väikse­ maks. Pealegi suudab Ukraina ise tänavu anda vaid poole ­tavapärasest teraviljasaagist. ÜRO toidu- ja põllumajan­ dus­­organisatsiooni ülemaailmne toiduhinnaindeks tõusis möö­ dunud kuul kõrgeimale tase­ mele 1990. aastast peale, mil indeksit pidama hakati. Tõus jätkub. Arenenud riikides tähendab see elanike järjekord­ seid hinnatõuse toidupoes, mu­ jal maailmas aga nälga.

(ERR/EE)

Nr. 15

Üks plakatitest Torontos 9. aprillil peetud toetusmarsil Ukrainale.

saadik ja siin me nüüd oleme uue jubeda sõja veriste taga­ järgedega. Teiseks tuleb de-­ putiniseerida Lääs, nagu ütles hiljuti Läti kaitseminister.

Me ei tohi Ukrainat survesta­ da mitte mingiks pooliku hinna­ ga rahuks, vaja on selget võitu.

Seda ainuõiget mõtet on kor­ ranud Eesti peaminister Kaja Kallas igas usutluses, mis ta on andnud Lääne meediakanalites ja ta on teinud seda tugeva, kindla sõnaga. Vastasel korral jääb Putini Venemaal õigust ja jultumust veel ülegi, et asuda järgmist riiki ründama.

Euroopa peab lõikama otsus­ tavalt läbi Vene gaasijuhtmed, sest praegu tuleb 40% Euroopa gaasist Venemaalt. Euroopa peaks olema omavahel gaasi­ torudega ühendatud nõnda, et vastastikku tagataks energia­ turvalisus. Praegu pole isegi Hispaania ja Prantsusmaa vahel gaasitorusid, sellest on ainult 15

aastat räägitud.

Kasutusele tuleks võtta tuu­ maenergia. Otsida aktiivselt al­ ternatiivseid tarnijaid – USA LNG import, Katar, SaudiAraabia, Norra. Parem Poola kivisüsi kui Vene gaas. Kasu­tu­ sele tuleks võtta kõikvõimali­ kud muud lahendused, ainult mitte Venemaa, sest mitte ühtki verist imperialistlikku sõda ei tohiks enam kunagi rahastada eurooplaste rahadega.

Ukrainal endal on ju samuti suur majanduslik potentsiaal, Ukraina on üks Euroopa suuri­ maid terase, teravilja, väetiste tootjaid. Venemaa poolt maatasa pommitatud Ukraina tuleb nüüd Putini ja Vene oligarhide Läänes külmutatud rahade ning Lääne kollektiivse abiga kiiresti uuesti üles ehitada.

Aga kõigepealt tuleb lõpeta­ da sõda.

Rahu Ukrainale!

Slava Ukraini!

Naissaarel alustatakse muuseumkülastuskeskuse Nargen Nord loomisega

seum-külastuskeskuse Nargen Nord. Rajatav kompleks moo­ dustab tulevikus terviku Tallin­na Lennusadama eksposits­iooni­ga.

Meremuuseumi kavandatava projekti raames rekonstrueeri­ takse saarel asuv raudtee, aja­ loolise väärtusega ohvitseride kasiino, kaks rannakaitsepa­ tareid, depoohoone ning miini­ ladude ala, mis praegu on eraisikute valduses. Projekt soovitakse esialgse plaaniga valmis saada 2026. aastaks.

(Allikas: Viimsi vallavalitsus)

Viimsi vallavolikogu nõustus ühehäälselt plaaniga anda Meremuuseumi kasutada osa Naissaare ajaloolisest raudteest, et saarele saaks rajada muu­

Illustreeriv vaade rekonstrueeritud suurtükipatareile.

Foto: KOKO Arhitektid ja SA Meremuuseum

Nr. 15

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

EKI keelekool: kas suurtäht teeb püha pühamaks?

Pühade ja tähtpäevade algus­ tähereeglist kirjutab Eesti Keele Instituudi leksikograaf Külli Kuusk.

Igasuguste tähtpäevade eel küsitakse, mis tähega seda või teist püha tuleks kirjutada.

Reegel, et tähtpäevad kirjutame eesti keeles väikese tähega, on kindlalt paigas juba pikemat aega. 1912. a J. V. Veski välja antud «Eesti kirjakeele reeg­ lites» on selgelt kirjas järgmine: «Rahwaste, kuude, päewade ja pühade nimed kirjutatagu, nagu kõik muudki sugunimed, wäik­se algtähega. Näit.: rootslane, jüri­ kuu, mihklipäew, jõulud.»

Väiketäht ei saa kuidagi märkida seda, et nimetatud täht­ päevad on kuidagi vähem pü­ had.

See reegel on kenasti jõud­ nud ka tänasesse päeva. Õigekeelsuskäsiraamat annab algustähe eristamise jaoks hea põhimõtte: kui algustähest ole­ neb tähendus, on suure ja väikese algustähe vaheldamine põhjendatud. Kui lauses esineb kõrvuti Mari ja mari, siis siin eristab algustäht selgelt tähen­ dust. Kui aga suurtähega kirju­ tatakse suuremaid pühasid, siis kas ülestõusmispühadel ja

ÜLESTÕUSMISPÜHI

RÕÕMSAID

Rõõmsaid ülestõusmispühi!

Foto: Eesti Keele Instituudi Facebooki lehelt

Ülestõusmispühadel on erinev tähendus või hoopistükkis mõju? Algussuurtäht võib siin tähistada kas koolis õpitu unus­ tamist, võõrkeelte mõju või siis mõne kindla kõnelejaskonna suhtumist ehk siis austust püha sündmuse enda vastu ning kogu seda tähendust, mida see inimestele sümboliseerib. Seda, mida suurtäht sellistel puhkudel ikkagi tähistab, pole uuritud ja võib-olla on seda võimalik välja selgitada hoopis tajukatsete abil. Sellisel juhul viib see meid aga juba psühholoogia, emot­ sioonide ja muu keelevälise juurde.

Kui tulla tagasi suure ja väikese algustähe kirjutamise juurde, siis igati austust vääri­ vad sellised tähtpäevad nagu emadepäev, iseseisvuspäev, emakeelepäev, vanavanemate­ päev, hingedepäev, jaanipäev, uusaasta, isadepäev. Väiketäht ei saa kuidagi märkida seda, et nimetatud tähtpäevad on kuida­ gi vähem pühad.

Suurtäht jäägu ikka tähista­ ma seda, milleks ta on mõeldud – tähistamaks nimesid, lause algust, eristamaks tähendust. ­

Hing tuleb tagasi

Austust ja lugupidamist saame väljendada oma sõnade ja suh­ tumisega ning suurtähte pole vaja liigselt siia ikkesse raken­ dada. Mulle meeldib keele­ toimetaja Maris Jõksi rohkem kui viie aasta tagune mõte, et väiketähe kasutamine nõuab peale keeleteadmiste ka enese­ kindlust. Täie enesekindlusega võib usukauge inimene oma kalendrisse märkida, et kontsert toimub suurel reedel ning sama­ moodi saab ristirahvas kirjutada ülestõusmispühadest, säilitades sealjuures kogu pühalikkuse, mille toob sellesse aega Jeesus Kristus, mitte suurtäht.

Kokkuvõtteks: Suurtäht jäägu tähistama n­imesid, lause algust, erista­ maks tähendust.

Väiketähe kasutamine nõuab peale keeleteadmiste ka enese­ kindlust.

Väiketäht ei saa kuidagi märkida seda, et nimetatud täht­ päevad on kuidagi vähem pü­ had.

Ilmus Postimehe laupäevali­ sas AK (Arvamus ja Kultuur) 9. aprillil 2022

Skyoni kõrghoone Tallinnas sai rahvusvahelise tunnustuse

Jaan Valsineri loengust Kultuuripsühholoog Jaan Valsineri teine avalik loeng Tartu Ülikooli aulas toimus kolmapäeval, 6. aprillil. See­ kordne teema oli sootuks tei­ sest valdkonnast pealkirjaga „Hing kaob ära ja tuleb uuesti tagasi. Hingeteadused ­ Lääne ja Ida vahel.“ Mo­ ­ deraatorina tegutses semioo­ tik Timo Maran.

Põhjaliku ja asjatundliku ülevaate andmiseks oli ette­ kanne liiga teaduslik. Alljärg­ nevalt püüame edastada teema­ käsitusest olulisemad punktid.

Kõneleja tõstis tunnustavalt ­esile Eesti klassikaraadio saated, mis on harivad. Kvaliteet­ sele muusikale lisanduvad intervjuud muusikutega, kellega vesteldes kerkib sageli üles küsimus hingest. Muusikud ei karda hingest kõnelda, neile on see arusaadav. Psühholoogidel aga pole hinge, see on asendatud millegi muuga. Teadlased kar­ davad hinge kontseptsiooni.

Kõneleja väitel läheb Arvo Pärdi muusika talle hinge. Kus on aga hing? Inimese sees, kuid kirjeldada me teda ei oska; me ei tea, milline on ta kuju. Väl­ jendus hingeminekust on seega väga täpne ja samaaegselt ebatäpne väide.

Hing on sünonüümne psüühi­ kaga. Küsigem: mida oleme kaotanud, kui unustame hinge?

11

Jaan Valsiner

Juba 18. sajandil väitis Saksa filosoof Immanuel Kant, et ­ keemia ja psühholoogia ei saa kunagi teaduseks. Ta eksis. On olemas meditsiiniline ja hinge­ filosoofia.

Muusika seostab meid vaimuga. Kui kuuleme meloo­ dias kaht nooti, siis me juba aimame kolmandat. Luules ja muusikas muutuvad ebatäpsed mõisted kiiresti arusaadavaks.

Hing tuleb alati tagasi, kuigi psühholoogia seda ei tunnista.

Ei saa kirjeldada kirjeldamatut.

Ettekandele järgnenud arut­ elus kinnistusid kõneleja pea­ mised väited veel tugevamalt.

Muusika eelis on, et on võima­ lik väga kiiresti hingeelu muutusi edasi anda. Vanasti ­ inimesed laulsid igapäevases elus rohkem. Mõni kuuldud muusikaline fraas püsis aasta­ kümneid meeles, kuid ei saa kirjeldada, mida see väljendab.

Lauljana pead kõigepealt kuulma oma sisehäält. Kui instrument pole hääles, tekib ­ kakofoonia. Peame olema koos­ kõlas oma hingega. Tänapäeva probleem ongi, et oleme pide­ valt häälest ära.

Kõneleja tähendas, et tuden­

Capital Milli teatel on Tallinnas Maakri tänaval asuv Skyoni büroohoone pälvinud rahvusvaheliselt tunnustatud LEED Platinum sertifikaadi.

LEED-sertifikaat on sertifit­ seerimissüsteem, mille töötas välja USA Rohelise Ehituse Nõukogu. Sertifikaadi saami­ seks saab hoone koguda punkte viies erinevas valdkonnas: jätku­suutlik ehituspaik, vee ka­ sutamise tõhusus, energiasääst­ likkus, materjalid ja ressursid ning sisekeskkonna kvaliteet, lisapunkte võib saada ka disaini eest. Skyoni saavutatud Plati­ num sertifikaat on ühtlasi kõige kõrgem näitaja kulla, hõbeda ja klassikalise sertifikaadi kõrval.

Lisaks Skyonile on Platinumi sertifikaadi pälvinud Eestis veel viis hoonet. Sertifikaat anti väl­ ja rahvusvahelisel hindamisel ja hoone pälvis 84 punkti 110-st.

Skyon on esimene ärihoone Eestis, millele on väljastatud sertifikaat uuenenud tingimuste alusel, mis on võrreldes varase­ matega rangemad. (PM/EE)

gid küsivad temalt sageli, kas on lubatud kasutada uurimiseks teatud meetodit. Kes lubab?

Lubajaks olgu su oma sise­ tunne. Hing läks kaduma ainult seetõttu, et teadus ei leidnud so­ bivat viisi selle kirjeldamiseks.

EERIK PURJE

TARTU COLLEGE 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4

Rõõmsaid kevadpühi! unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS Tel. kontoris 416-928-6833 kodus 416-482-9119

Rõõmsaid ülestõusmispühi!

Lia H. Hess

B.A., CWM, EPC.,

Certified Wealth Manager • Elder Planning Counselor

911 Golf Links Rd. Suite 308, Ancaster ON L9K 1H9 • Tel: 905-541-1900

www.liahess.com • Lia.hess@manulifesecurities.ca Kokkuleppel kohtume teile sobival ajal kontoris, kodus või Eesti Majas.

Rõõmsaid kevadpühi!

Heinsoo Insurance Brokers Ltd. EESTI MAJAS 958 Broadview Avenue, ruum 202, Toronto, Ontario M4K 2R6

Telefon 416-461-0764

Euroopa Liit suurendab sõjalist abi Ukrainale Euroopa Liidu Nõukogu tea­ tas kolmapäeval, et annab Ukrainale veel 500 miljoni euro ulatuses sõjalist abi, mis tõstab kogu abi 1,5 miljardi euroni.

EL-i välispoliitikajuht Josep Borrell, kes eelmisel nädalal ka ise Kiievis viibis, ütles, et Euroopa Liit on kiitnud nüüd­ seks heaks 1,5 miljardi euro väärtuses abi Ukraina relva­

jõududele sõjavarustuse hanki­ miseks.

Järgmised nädalad on otsus­ tavad, märkis ta ja lisas, et EL peab jätkama ja laiendama sõ­ jalise abi osutamist Ukrainale oma territooriumi ja rahva kait­ seks.

Nõukogu kommünikees öel­ di, et heakskiidetud meetmetega rahastatakse isikukaitsevahen­ dite, esmaabitarvete ja kütuse tarnimist EL-i liikmesriikide poolt, samuti lahingurelvade hankimist.

Abimeetmete kestust piken­ dati aasta võrra. (PM/EE)

12

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

KESKUS tänas suurtoetajaid Cotton Factoryis Pühapäeval, 10. aprillil tänati KESKUSe juhttoetajaid Hamiltonis Cotton Factory Imperial Room’i meeldivalt kaunistatud saalis kokteilide, maitsvate suupistete, sõnavõt­ tude ja kontserdiga. Kogu­ nedes valitses rõõmus jutu­ sumin. Kaks pikka aastat pole ju olnud võimalik koos käia.

Ametlik osa algas KESKUSe nimel Ellen Valteri sõnavõtuga.

Ta andis ülevaate projekti ehi­ tuse ajakavast, soovitades k­ a­ lend­risse märkida sügis 2023 – KESKUSe avamise siht. Ta ­andis ülevaate ka ehitustöö äsja­ toimunud ametlikust algusest 8. aprillil. Nii palju on saavutatud tänu annetajate lahkusele, mille eest Ellen Valter südamest tänas.

Suursaadik Toomas Lukk tänas samuti annetajaid ja KESKUSe juhtkonda, kelle koostööga nii suur ettevõtmine eestluse heaks tõeks saab.

Raske on niisugust ettevõtlik­ kust lühidalt kirjeldada ja hin­ nata, kuid suursaadik Lukk ­siiski valis sõna: ÄGE! Toomas Lukk andis ka amet­ likult üle Eesti Välisminis­ teeriumi tunnustuskirja Robert Zeidlerile (vt. EE 26. nov.

2021), kes omalt poolt kinkis Toomas Lukkile Eesti Saat­ konna hoone Ottawas kaunis­ tuseks läinud sügisel Cotton Factory’is resideerinud kunstnik Britta Benno kaks trükitud ­kunstiteost.

Tutvustati praeguseid resi­

Nr. 15

KESKUSe ehitamine algas

dee­ ru­ vaid kunstnikke, kes siin KESKUS International Estonian Centre’iga seotud heategevus­ organisatsiooni Estonian Arts Centre ja Cotton Factory ühisal­ gatusena Hamilton Arts Council European Artist Exchange 2022 raames. (Lähemalt EE # 13, 1.04. 2022, lk 9). Tekstiilikunst­ nikud Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsak esitasid imehuvitavat KESKUSe projekti, hoone esi­ kusse mõeldud telgedel kootud hiigelkunstiteost. Sideme Eesti ja KESKUSe hoone vahel loo­ vad kangasse sisse kootud fiber optic lõngad, mis on tehnoloo­ gia kaudu ühendatud Balti mere lainetega. Kootud kangas siis muudab värvi ja ka liigub, ole­ nevalt mere seisust reaalajas.

Näidati kootud proovitükke, mis pälvisid hiljem suurt tähelepanu.

Muusikaline osa algas tun­ nustatud Eesti klaverikunstniku Kristjan Randalu sooloesine­ misega. Teises osas tuli juurde tuntud keelpillikvartett Mada­ waska Quartet, esitades muu­ hulgas huvitavalt seatud eesti lastelaule. Kontsert võeti publi­ ku poolt soojalt vastu ja esine­ jaid tänati lilledega. Ürituse lõppedes ütles Ellen Valter viimaseid tänusõnu ja jagas kauneid lillekimpe, pak­ ­ kudes võimalust edasisteks ju­ ­ tuajmisteks nii omavahel kui ka Kristjan Randalu, Johanna Ulfsaki ja Kärt Ojaveega.

Viimasel oli samal päeval sünni­ päev, nii soovisid koo­ s­ olijad talle õnne lauluga.

MERIKE KOGER

Reedel, 8. aprillil kogunes hulk kaasmaalasi ja sõpru Madisoni tänavale Tartu College’i kõrval asuvale parkimisplatsile, et olla tunnistajaks ja kaasaelajaks uue KESKUSe hoone ametliku ehitamise alustamise tseremooniale. Avamise juhatas tervitussõnavõtuga sisse Ellen Valter, projektiga otseselt seotud organisatsioo­ nide esindajate kõrval esinesid tervituskõnedega kindralkuberner (2000–2005) Adrienne Clarkson, linnanõunik Mike Layton ja Eesti suursaadik Kanadas Toomas Lukk. (Pikemalt tänase lehe ingl. k. osas lk 19.)

Fotod: Kristina Laukkanen ja Kai Kiilaspea

Toomas Lukk (par.) annab Robert Zeidlerile Eesti Välisministeeriumi tunnustuskirja.

Foto: Elias Gates-Kass

Teadustaja ja korraldaja Ellen Valter.

Foto: Elias Gates-Kass

Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsak projekti tutvustamas.

Foto: Elias Gates-Kass

Kristjan Randalu.

Foto: Elias Gates-Kass

Nr. 15

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

13

NOORTE NURK

Sinine ja kollane Heitmanni firma, täisnimega Brauns-Heitmann, on War­ burgi linnas Saksa/maal toot­ nud keemilisi farben’eid (värve) aastast 1874. Nii on kirjas värvi/tablettide pakil.

Sünteetiline värv andis palju kirkama (säravama) tooni, kui iidsed (vanad) taime/vär­ vid. Alguses tehti kanga(riide) värve ja siis aastast 1890 ka värvi/tablette liha/võtte/mu­­ nade värvimiseks (Eier/farben) ning sellest ajast saadik on paberist ümbris/paberil see/ sama jänes ja konn.

Aastal 1901 avas Heitmann ka filiaali (tütar/ette/võtte, sub­ sidiary) Läti pealinnas Riias.

Huvilised piilugu: https://www. brauns-heitmann.de/en/history On tõe/näoline (highly like­ ly), et sinu vana/vanemad värvi­

Ukraina liha/võtte/muna ehk ­põssanka linnu/motiivide ja kasvu, lootust ning uuesti/sündi sümbo­ liseeriva puuga. Foto: Vikipeedia

sid nende värvidega liha/võtte/ mune pärast Eestist põgenemist Saksamaal või mujal Euroopas.

Aga kuna firma oli juba ka Riias, siis need võisid vabalt lii­ kuda kõikjal (igal pool) selle/ aegses Vene/maa keisri/riigis (Russian Empire) ehk Liivi/maa kuber/mangust (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alade Governate of Livonia), põhja poole Eestimaa kubermangu (Governate of Estonia). Alguses oli paki punase muna peal tekst ,,a das sind Farben!“ Jaa, need on vär­ vid! Hiljem ka ,,Unser klassiker!“ Meie klassika!

Meie pere ostis neid värve Toronto saksa kaupade poest Old Country Shop Ronces­ valles’i tänaval, mis ikka veel tegutseb ja on muutmatu sisus­ tusega aastast 1961. (https://old­ countryshop.ca) Sealt saab iga/ sugu kaunistusi, mida riputada paju (willow) okstele, kus on peal paju/tibud või -kiisud (pussy willows). Sealt ostisme šokolaadist, aga ka puust mune okstele riputamiseks, ning teisi­ gi kujukesi, näiteks linde.

Sel ajal oli paki peal kirjas ,,Made in West Germany“ ja see tekitas eba/mugava tunde – mõte sellest riigist ja rahvast, mis oli pooleks lõigatud: pooled vabad, pooled okupeeritud.

Nagu ka pea/linn Berliin.

Pooleks. Nagu keedu/muna, kust hammustatakse tükke, nii nagu Putini Vene/maa praegu teeb Ukrainale.

Ukraina liha/võtte/munad on maa/ilma/kuulsad. Neid kutsu­ takse põssankadeks (mitmus

põssanki, inglise kirja/pilt on pysanka -y) ja neile tehakse mustreid vaha (wax) joonte abil.

See on peen kunst ja tase oma/ ette. Kui midagi on lugu/pida­ mist ehk respekti väärt, siis i nglise ­ keeles öeldaksegi ,,Respect!“. Eesti noored ütle­ vad samas olukorras tihti ,,Tase!“, mis tähendab kõrget taset (high-level) ehk oled omal alal ,,proff“, professionaalne.

5 Fabren: gelb, orange, rot, blau, grün. 5 värvi: kollane, oranž, punane, sinine, roheline.

Eestlased ütlevad tihti, et nad lähevad grüünesse. Kuhu arvate, et nad siis kipuvad? Kas leidsite kirja/vea jänesega värvi/pakil?

Seal on kirjas muna/värvi. Õige on muna/VÄRV. Taga on kirjas ,,5 munavärvitabletid“. Õige oleks 5 munavärvitabletti. Õige tore ehk tõeliselt tore on see, et ukraina keeles on ka õ-häälik.

Selle/pärast kirjutatakse eesti keeles ka ukraina sõnu Õ tähe­ ga, kus inglise transkriptsioonis (transcription, ümber/kirjutu­ ses) on hoopis Y.

RIINA KINDLAM, Tallinn

www.eestielu.ca

Aastal 1974 oli maa/ilma kõige suurem põssanka ehk ukraina liha/ võtte/muna Vegreville’is Alberta provintsis Kanadas – 9,5 meetrit kõrge. Nüüdseks on ta suuruselt teine, sest 2000. aastal ehitati Ukrainasse Kolomõja (Kolomyia) Põssanka Muuseumi osana veel suurem. Muuseum asub Lvivi ja Rumeenia piiri vahel ning loodetavasti ei ole sõja/kahjustusi saanud. Palju ukrainlasi asus Kanada preeria/ provintsidesse elama juba enne I maa/ilma/sõda. 2006. aasta Kanada rahva/loenduse (census) kohaselt oli 10% albertalastest ukraina pärit­ olu. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel tunnistas end ukraina pärit­ oluks (background) üle/riigiliselt 1 251 170 inimest, kelle hulgast 144 260 (ehk 11,5%) oskas ukraina keelt.

Foto: deniseishere, Atlasobscura.com

Vancouveri Peetri koguduse uus nõukogu õnnistati ametisse

Kas see kunstnikust jänku on tuttav? Ta on selle paki peal nõnda nae­ ratanud 132 aastat. Euroopa toidu/kaupade poed Põhja-Ameerikas on aasta/kümneid importinud neid saksa muna/värvimis/tablette, mida tuleb vees lahustuda. Antud paki peal on tekst poola, läti, leedu, eesti, tšehhi ja slovaki keeltes. Eestikeelses sõnas on kirja/apsakas. Kas märkate viga? Kas silm seletab?

Foto: Riina Kindlam

Pühapäeval, 13. märtsil toimunud Vancouveri Peetri kiriku jumalateenistusel õnnistaas õpetaja Andres Rebane uue koguduse nõukogu. Pildil (vas.): Aarne Tork, Anne Tork, Vivien Soide, Marie Kaul-Rahiman, Brigid Zurock, Erik Kõvamees (pildilt puuduvad Valve Värtina ja Ats Selder).

14

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

RÕÕMSAID

Nr. 15

ÜLESTÕUSMISPÜHI Putin pole rahul FSB tööga

EELK Põhja-Ameerika praostkond

EELK Hamiltoni kogudus

EELK Toronto Peetri kogudus

Vancouveri Eesti Ev. Luteriusu Peetri kogudus

Toronto Vana-Andrese kogudus, nõukogu ja õpetaja

Toronto Eesti Baptisti kogudus

Vene vägede vähese edu pärast Ukrainas rahulolematu president Vladimir Putin on alustanud suurpuhastust Föderaalses Julgeoleku­tee­nis­ tuses (FSB), kust on vallanda­ tud ligi 150 töötajat, vahen­ dab rahvusringhääling välja­ annet The Times.

Kõik vallandatud on FSB viienda osakonna töötajad. See moodustati 1998. aastal, kui Putin oli FSB direktor ning uus osakond pidi hakkama tegelema endiste liiduvabariikidega, et neid Venemaa mõjusfääris hoida.

Osakonna endine juht Sergei Beseda (68) pandi märtsis ko­ duaresti, kuid nüüdseks on ta saadetud Moskva Lefortovo vanglasse. Sama vanglat kasutas Nõukogude julgeolekuteenistus NKVD Stalini repressioonide ajal 1930ndatel aastatel vangide ülekuulamiseks ja piinamiseks, märkis The Times.

The Timesi info pärineb Venemaa võimude tegevust pal­ jastava rühmituse Bellingcat tegevjuhilt Christo Grozevilt, ­ kes paljastas ka Salisbury mürgitamise taga olnud kaks Vene agenti 2018. aastal.

Grozev ei avaldanud oma alli­ kat.

FSB töötajad vabastati ame­ tist seetõttu, et nad olevat and­ nud Kremlile valeinfot Ukraina siseolukorrast enne Venemaa rünnaku algust, ütles Grozev.

(ERR/EE)

Vancouveri Eesti Ap.-Õigeusu kogudus

Montreali Jaani Kogudus

Eesti liblikauurijad avastasid uue liblikaliigi Tartu Ülikooli liblikauurijad kirjeldasid ära täiesti uue Eestis leitud suurliblika liigi, mida varem maailmas mär­ gatud pole. Avastatud liblikas sai nimeks Nola Estonica.

Kuigi pea iga nädal ilmub loodusajakirjades mõni troopi­ lise kliimaga riigist avastatud uue liblikaliigi kirjeldus, pole Põhja-Euroopast uusi suurlib­ likaliike viimase 40 aasta jook­ sul leitud. ,,Lugu algas kümme aastat tagasi, ööl vastu 20. juulit 2011, kui mulle tuli öösel liblikapüügi lina peale liblikas, kes tundus mulle kahtlane. Ta oli küll tava­ lise liigi, soo-kääbuskaruslase moodi, aga midagi ütles, et mi­ dagi on valesti,“ meenutas Tartu Ülikooli entomoloogia profes­ sor Toomas Tammaru.

Alla kahesentimeetrine valge liblikas oli väga sarnane juba teada liigile, soo-kääbuskarus­ lasele, ent mõne tooni võrra heledam. Tammaru toodud lib­ likast sekveneeris Tartu Ülikooli entomoloogia teadur Erki Õunap DNA doosi, mille järel selgus, et tegemist ongi millegi täiesti uuega.

Ligi poolteist aastat läks

teadlastel aega, et avastatud lib­ likaliik ära kirjeldada, seda uurida ning talle nimi anda. ­ Selgus, et vanimad seda liiki liblikad on siinmail aastast 2000. Peamiselt võib neid näha Kagu-Eestis, eriti Setomaal.

Pärast teadusartikli avalda­ mist hakkasid ka lähiriikide kolleegid otsima oma alalt uut liiki, nimega Nola Estonica. ,,Selle Nola osaga meil prob­ leeme ei olnud, see nimi on sel­ lele liblikate rühmale pandud umbes 200 aastat tagasi ja meie

töö näitas, et sinna ta kuulub.

Aga Estonica, selle nime vali­ sime tõesti välja meie ise.

Põhjus on ilmne, et just siitsa­ mast Eestimaalt me leidsime lii­ gi, keda varem keegi ei olnud tähele pannud. Ja tahtsime selle fakti ka niisuguse nimega jääd­ vustada;“ lausus Õunap.

(ERR/EE)

Nr. 15

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

RÕÕMSAID märkmik

Riina Kindlam

Ranna kirju pühadekorv

15

ÜLESTÕUSMISPÜHI Eesti Sihtkapital Kanadas soovib ...

Rahulikke kevadpühi Hoiame ühte ja kasvame koos 956 Broadview Avenue, Toronto, ON M4K 2R4 416-465-5600 Tax receipts for donations over $20. Charitable No. 89145 2575 RR0001

estonianfoundation.ca

Paljassaare lahe vetevana oli 9. mahlakuu hommikuks palju mahlast Põhja-Tallinnas rannale uhtunud ja see kõik sätendas märjalt päikese käes vägagi lihavõttevärviliselt. Oliivrohelistena kumasid PÕISADRU (bladder wrack, Fucus vesiculosus) püstjad südamekujulised sagarad (lobes). Oma nime saab ta õhku täis munakeste, ,,põite“ järgi, mis töötavad nagu kalavõrgu ujukid, aidates tal vees püsti seista. Neid õhumune siiski fotol näha pole.

Pikkust võib põisadrul olla kuni 75 cm ning teda on ammu kasutatud väetisena. Mmmm, mineraalid ja jood (iodine). Rannajoone salatit (või oli see külmlaud?) ilmestas ka õrn punakas-lillakas AGARIK (Clawed fork weed, Furcellaria lumbricalis), peen põõsataoline punase vetika liik. Siin fotol meenutab see teo või nälkja (slug) uudishimulikke (agaraid!) tundlaid. Agarikust saadavat ainet (furtsellaraani) kasutatakse kondiitritööstuses tarretusainena, näiteks tehakse selle abil marmelaadi. Ja siin need mereannid kõik olid, oma täies värvihiilguses! Aga tolle avastus­ hommiku kõige-kõigem kirss tordil oli nagu tihtilugu täidetud munadele kaunistuseks peale asetatud kalamarja i täpid – ereroosa särav kalamarja kuhilas. Kahjuks küll väga vales kohas, oli see tõenäoliselt Eesti rahvuskala RÄIME ehk läänemere heeringale (Baltic herring, Clupea harengus membras) kuuluv. Räimed koevad (spawn) Läänemere madalates vetes ning nende kleepuv mari kinnitub meretaimedele. Kui tormilained adru laksudes rannale löövad, on rannikulindudele lihavõtte külmlaud nokapiste­ tega pidulikult kaetud.

Foto ja tekst: Riina Kindlam, Tallinn

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kanada kõrgeim terviseamet­ nik dr. Theresa Tam ütles teisi­ päeval, et soovitab kana­ dalastel jätkata maski kand­ mist, olenemata erinevate piirkondade juhistest, kuna nakatumised kasvavad taas.

Ta rõhutas ka tõhustussüstide (boostershot) vajadust, kaits­ maks tõsiste tagajärgede eest – Omicroni alavariant BA.2 levib kogukondades laialt.

Teisipäeval oli Ontarios haiglaravil olevate patsientide arv ligi kahe kuu kõrgeim – 1366 – nädal varem 1091. Neist intensiivravil viibis 190 (nädal varem 173). Provintsi kõrgeim terviseametnik dr. Kieran Moore ütles esmaspäeval, et in­ tensiivravi vajavate patsientide arv võib eeldatavalt tõusta, isegi 600-ni, nagu oli see talvel. Üldise maskikandmise ko­ hustuse taaskehtestamist siiski provintsis praegu oodata ei ole, kuid dr. Moore soovitas inimes­ tel siseruumides maski siiski kanda. Maskikohustus kehtib kõrge riskiga kohtades vähemalt 27. aprillini.

Ontarios on viimase nädala uute nakatumiste arvud olnud järgmised (limiteeritud testimise tingimustes): neljapäeval, 7.

aprillil 4224, reedel 4295, lau­ päeval 3797, pühapäeval 3481, esmaspäeval 2401, teisipäeval 2300, kolmapäeval 3833.

Ontario teadusliku nõuandva kogu juhi dr. Peter Jüni eelmise nädala hinnangul võib igapäe­ vaste juhtude arv provintsis olla vahemikus 100.000-120.000 ning umbes 5% elanikest aktiiv­ selt nakatunud, seda nii reovee jälgimise andmete järgi kui testide positiivsusnäitaja tõusu ­ tõttu. Nädal varem hindas ta uute päevaste juhtude arvuks 30.000-35.000 (tegelikku arvu on pea võimatu mõõta, kuna PCR testimist tehakse vaid piiratud gruppidele).

Esmaspäeval teatas provints PCR-testimise laiendamisest enamatele kõrge riskiga gruppi­ dele.

Sel nädalal oli uudistes juttu ka Covidi viirusesse taas­ haigestumisest ehk teistkordsest nakatumisest – kui varem peeti seda haruldaseks, siis Omicroni saabumine tõi muutusi; eksper­ tide sõnul ei pruugi viirusest saadud immuunsus pakkuda aja jooksul kaitset taasnakatumise suhtes.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Rõõmsaid kevadpühi!

A/S Eesti Maja Torontos

Rõõmsaid kevadpühi!

Eesti Majandusklubi Kanadas Anu Raud andis välja jutukogu Kirjastuselt SE&JS ilmus teks­tiilikunstnik Anu Raua jutukogu ,,Kuue ruuduga aken“, mille aitasid kokku panna Ela Tomson ja Sirje Endre.

Anu Raud ütles intervjuus rahvusringhäälingule, et tal pol­

nud mõtteski raamatut kirjuta­ da, küll aga on ta soovinud kirja panna üksikuid mõtteid ja mälestusi, millest on saanud ­jutud.

Kuna jutud said üsna eriilmelised, otsustas Anu need jagada kuude peatükki, sest sama palju on ka tema elu- ja loomekohaks saanud Kääriku talu akendel ruute. ,,Üks pea­ tükk on etnojutud, kus on

pärandikujundid ja mälestused ja võib-olla ka mälestused, mis siin mul lapsena olid ja mis jutte räägiti,“ meenutas ta ja li­ sas, et näiteks üks aknaruut on lastega seotud lood.

Raua jutud ja vaibalooming on tihedasti läbi põimunud, mistõttu kasutas raamatu kujun­ danud Kadi Pajupuu motiive Anu vaipadest. (ERR/EE)

16

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Why blame Russia if the West acts the same way?

It’s an argument that’s favoured by Kremlin apolo­ gists in the West. They insist that Russia merely acts like other international powers, that the West has disregarded international law and the standards that it has itself vowed to uphold.

Putin’s sycophants contend that Washington views its lead­ ing international position as an entitlement, thus placing itself above international law and behavioural norms. NATO’s ­ military intervention in the Balkans, says the Kremlin, was similar to Russia in Ukraine.

They say the Monroe Doctrine (adopted in 1823 opposing any European colonialism in Western Hemisphere), gives Washington a double standard and thus the US has no right to scold Moscow for holding the former USSR in its sphere of influence. The Kremlin’s fellow travellers also parrot a favourite of Europe’s far-right, that the EU is a traditional colonial ­empire. (Very similar to EKRE’s accusation regarding Estonia, that the EU simply replaced one occupation with another.)

But if the EU is an empire, it’s one that the currently “EU occupied” states of the col­ lapsed Soviet Bloc, were des­ perate to join. It’s an empire by invitation only, with stringent conditions for membership.

(These conditions will be re­ laxed to accommodate Ukraine’s accession to the EU.) Neither NATO or the EU ex­ panded to the Russian border.

The regimes and populations of these previously captive nations begged to become part of the Western community and under the collective defence umbrella of NATO. Brexit proves the invalidity of EU being a coercive empire.

In fact, Belarus and Armenia, who have opted to be somewhat “integrated” with Russia have been compelled to relinquish substantial independence to Moscow – more than they in­ tended.

The Western media gives free rein to Putin proxies among us who advance his story, especially when he pur­ ­ ports to be on the scent of neo-Nazis. Blame the west for Ukrainians being slaughtered.

Just look at our record in Afghanistan, Syria, Iraq, Libya, Kosovo.

Very simply, the west didn’t disguise itself for those, didn’t claim self-defence and the ac­ tions were executed under scru­ tiny of observers who approved or denounced them. And those journalists denouncing Western military interventions were not censured, detained or had mys­ teriously disappeared. No terri­ torial claims from the West ac­ companied these conflicts. In fact, Western forces withdrew from them all, including the US which pulled out of Afghanistan and Iraq leaving hostile regimes intact.

Western military intervention was directly related to the ­removal of tyrants dangerous to their own as well as people abroad – Saddam Hussein, Mullah Omar, Osama bin Laden, to name a few. These players committed barbarous acts, confirmed by international witnesses.

The recent mass slaughter of civilians in Bucha has most ­vividly exposed the savagery of Russian forces in Ukraine. This is the Russian time-honoured strategy of war – using mass destruction and assassinations, terrorize the civilian population into compliance to eradicate any resistance.

This actually follows a series of the same tactics by Soviet/ Russian troops in the past four decades. Human Rights Watch reported over one million civilians killed by Soviet air ­ bombing and summary execu­ tion during Moscow’s incursion into Afghanistan in the 1980s.

In Russia’s first war with Chechnya in 1994, some 25,000 died during fighting in Grozny.

In 1999–2000, the International Federation of Human Rights detailed “systematic, deliberate ­ attacks” by Russians against civilians in Chechnya. During ­ the two wars, Grozny, the capi­ tal, was flattened – currently a Russian failure with Kiev, but with deadly deliberation against other cities.

More recently, the Syrian Observatory for Human Rights has recorded 8,683 civilian deaths, attributed directly to Russian bombardments in Syria since 2015. The Kremlin’s

Nr. 15

Statement on Russia’s War on Ukraine 10th of April 2022 The unprovoked and brutal war that Putin’s Russia has unleashed on Ukraine is an evil not seen in Europe since World War II. The world is horrified by the premeditated attacks and massacres in Bucha, Mariupol, the railway station in Kramatorsk, and elsewhere in the country.

Hospitals, schools and homes are being destroyed. Women and girls are raped by Russian soldiers, civilians are tortured, executed and for­ cibly rounded up and deported to Russia. Every day brings new war crimes and crimes against humanity.

Putin has grossly miscalcu­ lated the will of the Ukrainian people to defend their homeland and survive. He is not winning this war and must not be allowed to do so. If Putin’s ­ regime is not stopped now, it ­ will continue to murder Ukrainians and spread its evil to other parts of Europe.

The Estonian World Council

Greeting on the occasion of Easter Sunday 2022 Christians have greeted one another from the morning of Resurrection Sunday until Ascension Day for over 2,000 years! Although we celebrate the Resurrection but once a year, on each Sunday we remind ourselves of Jesus Christ’s resurrection from the dead. The Resurrection was so meaningful for Jesus’ dis­ ciples, that they began to gather in the early hours of cheerleaders in the West also choose to ignore the clear terri­ torial ambitions of Russia in Ukraine. They cannot deny the planned Russian expansion into South Ossetia and Abkhazia, Crimea and the Donbas.

At the same time, one cannot by-pass all Western blunders in making military interventions internationally. But not a single choice was made with territorial ambitions in mind.

Western useful idiots play straight into the hand of Putin and the moral equivalence argument does not only mock ­ reality, it’s harmful. The Krem­ lin apologists in effect are ­saying that Putin is no better or worse than we are. Therefore, no condemnation of his actions has any moral weight. Let him be and don’t complain. There is no right or wrong, just some

Estonian artist Merike Lugus’ acrylic “All that is solid melts into art” was chosen by by a jury of the women’s artist association WAAC to be shown at their “Echoes” exhibit at the Ruth Upjohn gallery. Her works are now on display at the same gallery, 23 Prince Arthur Avenue, till April 16. Eesti Elu will have more of her in an upcoming issue.

Photo: Kai Kiilaspea

asks the European Union, NATO and its allies to: • Investigate and prosecute Putin and Russian perpetrators of war crimes and crimes against humanity • Expel all Russian diplomats immediately • Terminate Russia’s member­ ship in the United Nations Security Council • Provide Ukraine with the air­ craft, anti-air and anti-missile defence systems, tanks, artillery and sophisticated weaponry it is requesting • Maximize sanctions to include energy imports from Russia • Freeze Russian assets and make Russia pay reparations to

Ukraine • Establish a permanent NATO deterrence force in the Baltics The world averted its gaze from Russian atrocities in Grozny and Aleppo, and stood by as Putin forcibly annexed Crimea, the Donbas, South Ossetia, Abkhazia and Trans­ nistria. The free world needs to live up to its post WWII com­ mitment of “Never again” and remain united in stopping Russia’s indiscriminate slaugh­ ter of innocent people and war of annihilation against Ukraine.

AHO REBAS

the first day of each week to recall the events of that day; of the women finding Jesus’ tomb empty.

We, like early Christians, pronounce that Jesus lives. In his company sadness becomes joy, restlessness becomes peace, grief becomes praise and life is given a new meaning and pur­ pose. We have again lit the Paschal candle, this time for the year 2022 AD. Jesus said: “I came to send fire on the earth, and how I wish it were already kindled! (Lk 12:49) Our fervent wish and prayer is that this fire may burn in each of our hearts.

Faith is what supports us in the most difficult times. During the 16th century, Carmelite mystic St. John of the Cross suffered from persecution and imprison­ ment.

He wrote: “However heavy is our burden, the lighter it be­ comes when it is carried with love toward God”. Note that it is not the heaviest of burdens that becomes light, but that the heavier the burden, the lighter it becomes. This piece of wisdom is worth keeping in mind during this time of war. To whom much is given, much is expected.

Jesus Christ’s triumph over death is ultimate, if in death we are christened in His name we will share in the glory of eter­ nity.

Bishop TIIT SALUMÄE

muddled discourse in which Putin is free to do anything without accountability.

The attack against Ukraine is an attack on the West, its values, its democratic institu­ ­ tions. These are not trite words.

This war is between tyrannical regimes and democracies. The countries that enthusiastically, without hesitation, have backed Ukraine’s efforts to survive are democracies. The current Krem­ lin allies in the West, touting a recklessly misplaced moral equivalence, should be praying that the West wins decisively.

They should hope that Western power remains the dominant force that guards, amongst many other things, the right for even Putin apologists to retain their freedom of expression.

LAAS LEIVAT

President ahorebas@yahoo.se REET MARTEN SEHR Chair, Foreign Policy Committee reetsehr@gmail.com

Bishop Tiit Salumäe.

Photo: Peeter Põldre

Nr. 15

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

17

Opinion: Barbaric war against Ukraine underscores need for the memorial to the victims of communist Russia The driving ideological force behind Russia’s invasion of Ukraine is the glorification of the Soviet Union and its leadership, including Josef Stalin i­nvade and annex the Baltic States, half of Poland, a portion of Romania, and he then invaded Finland. Stalin’s “liberation” of A recent edition of The Central and Eastern Europe Economist magazine, symboli­ from Nazi occupation served as cally titled “The Stalinization a template for Putin’s current of Russia,” has rightly termed barbaric invasion of Ukraine, Vladimir Putin “a 21st cen­ where civilians faced mass murder, rape, looting and de­ ­ tury Stalin.” struction by the Russian Soviet What is even more important Red Army. to understand is that the primary The nations that fell under driving ideological force behind Soviet communist rule were Russia’s invasion of Ukraine is subjected to terror and devas­ the glorification of the Soviet tating social and economic re­ Union and its communist lead­ organization. In the name of a ership, including Josef Stalin.

Marxist utopia, communist Russia’s war against Ukraine ­ dictators abolished civil and and its hostility toward the ­ property rights, confiscated democratic West have their homes, farms and businesses, roots directly in Russia’s com­ conducted mass arrests, exe­ munist past, which is why it is cutions, deportations of “unde­ important today to recognize sirables” and implemented a communism’s dark legacy and policy of systemic repressions. commemorate its victims.

Lenin’s Red Terror and class The history of communism is purges, Stalin’s genocide of the the history of conquest and Ukrainian people (Holodomor), subjugation of independent the Great Terror, the deadly ­ ­peoples to the rule of a repres­ ­collectivization of the farms, the sive centralized dictatorship. mass deportations of Estonians, After the end of the First World Latvians, Lithuanians and others War, Vladimir Lenin attempted and the war crimes committed to impose Moscow’s rule on the during the Second World War, newly independent republics such as the Katyn massacre of including Ukraine and Poland, the Polish prisoners of war, are ­ with the aim of eventually just some examples of Soviet carrying out a “world revolu­ communist crimes. ­ tion” in the entirety of Europe After the collapse of the and annihilating whole classes Soviet Union, the individuals of people deemed “counter-­ and the organizations respon­ revolutionary.” sible for these crimes were never brought to justice in Stalin continued this policy ­ of colonial expansion, signing Russia and their victims were an agreement to carve up never officially recognized.

On the contrary, Putin’s Europe and co-ordinate the start government has been white­ of the Second World War with ­ Adolf Hitler in 1939. The washing Russia’s past and agreement allowed Stalin to ­glorifying its communist leaders.

Marcus Kolga, Paul Grod, Ludwik Klimkowski, Toronto Star, April 2022

CEEC calls for a ban of all Russian state media from Canada’s public airwaves

Ukraine, NATO and Canada.

Russian state media threatens to radicalize parts of the Russian speaking community in Canada with anti-Ukrai­ nian rhetoric.

April 7, 2022 TORONTO – The Central and Eastern European Coun­ cil in Canada (CEEC) calls on the Government of Canada to ban all Russian state media from weaponizing Canada’s public airwaves as part of its information warfare on

The CEEC thanks Rogers Communication for voicing the company’s concerns about Russian state media in Canada in a recent submission to the CRTC: “In our view, it would be appropriate for the commis­ sion to also consider removing … any programming service

Like Putin himself, much of his inner circle are in fact former functionaries of the KGB, the secret police that carried out mass executions during commu­ nist times. Putin and his advo­ cates make it no secret that they aspire to resurrect the Soviet Union and see Stalin as their role model.

Given all this, it is not sur­ prising that Putin’s Russia has culminated in invading Ukraine, an independent democratic state.

The Memorial to the Victims of Communism, A Land of Refuge is the only project in Canada that seeks to comme­ morate the tens of millions of victims of communism. It is a collaboration between many ethnic communities across Canada, whose members found refuge in our country after ­surviving the violence of com­ munist rule in their homelands.

However, the memorial has faced many challenges and is still waiting to see the light of day, 14 years since its incep­ tion. Despite the expressions of support from federal politicians, the remaining stages to com­ plete the project are again ­delayed.

A new act of abhorrent injus­ tice is being committed today in Europe by Putin’s regime. It has claimed lives of thousands of victims and made millions flee their homes. It is time for the memorial to open to the public as a place to commemorate the victims, past and present.

(Marcus Kolga is president of the Central and Eastern European Council. Paul Grod is president of Ukrainian World Congress. Ludwik Klimkowski is chair of Tribute to Liberty, Memorial to the Victims of ­communism.)

Recently in Tartu, Prof. Emeritus Hain Rebas’ book, “A plunge into the history of the Baltic Sea area – sixteen etudes”, (roughly translated). was presented to the public. Thirty years ago Dr. Rebas was the visiting professor at the Elmar Tampõld Chair of Estonian Studies at the University of Toronto. Photo: Jüri Kivimäe

Photo: Küllke Kõvamees

that is either owned or con­ trolled by a state that is subject to Canadian sanctions.”

In 2019, CBC News pub­ lished a report about anti­Ukrainian narratives that were being promoted by Russian state media news channels on the RTR Planeta and Russia 1 channels which are both avail­ able on Canadian public cable and satellite airwaves. Another Russian state media report published on April 3, 2022, ­ called for the de-Ukrainiainza­ tion of Ukraine.

Such anti-Ukrainian narra­ tives have intensified over the past months and correspond with rising anti-Ukrainian crimes reported in Canada.

The CEEC, representing the interests of 4.5 million Ca­ nadians of Central and Eastern European heritage, calls on the Canadian government to imme­ diately end the Russian govern­

Commemorations in Vancouver, B.C. Erik Kõvamees, Lilian Olljum, Aarne Tork, Anne Tork March of 2022 has been heavy with commemorations, and Vancouver Estonians have been active, both as regards their participation in the events of others, and the orga­ nization of their own remem­ brances. On March 13th, a rally supporting Ukraine was ment’s ability to weaponize Canada’s public airwaves to broadcast disinformation and anti-Ukrainian hate on its government controlled and ­ owned channels, by banning them from Canada and placing sanctions on all Russian owned media entities.

For more information: ceecoun­ cilcanada@gmail.com

held in downtown Vancouver, wherein community member Aarne Tork read a speech on behalf of the Vancouver Estonian community, pub­ lished in an earlier issue of Eesti Elu. On March 25th, the Vancouver Estonian Society organized a Friday evening ­ get-together for community members to convene, light ­candles, and openly discuss the Russian invasion of Ukraine, at Meie Kodu, the local Estonian House. The event also served to commemorate the month-long bombings that occurred in Estonia in March 1944 (carried out by the Soviets), as well as the Mass Deportations of 1949 (also carried out by the Soviets), which coincidently also occurred on a Friday, on the date of March 25th.

(Continued on page 18)

18

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

Nr. 15

Commemorations…

(Continued from page 17)

On March 27th, the St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church in Vancouver gave the floor to the Society for the Advancement of Estonian Studies in Canada during a church service at Meie Kodu in order to further commemorate the March Bombings and Mass Deportations. During the ser­ vice, Erik Kõvamees read a speech, which was also pub­ lished in a recent issue of Eesti Elu. The same day, Aarne Tork read another speech at a second Ukraine rally held in downtown Vancouver, which is reproduced below. On April 2nd, communi­ ty members participated in the event Peace Walk for Ukraine, which took place in the city of White Rock. On the next day, April 3rd, another pro-Ukraine rally was held, again in Van­ couver, but this time, the event was organized as a silent rally.

Community member Ingrid Soide, in a Facebook post, ­described the event thusly (her description has been slightly ­edited by the authors): “Today we lay still as rain pounds our faces to the sounds of bombs… We continue to lie down for 20 minutes in the pouring rain, further listening to Ukrainian singing… We are enraged by the brutal and ­

Kid’s Corner: 3 recent Estonian books for kids and families Vincent Teetsov Are you looking for more fun books to help practice reading Estonian? Here are some of Estonian Life’s latest top picks of Estonian books that kids and families can enjoy together.

1) Kullakallis kass (The Precious Cat, 2022): This 32 page picture book, written by Ilmar Tomusk of the Estonian Language Board, is a funny subversion of expecta­ tions among fictional animals.

It follows some mice as they encounter a cat in the house they occupy. But contrary to what usually happens between felines and rodents, a Tom and Jerry-esque chase doesn’t take place. And despite the wishes of

The cover of Kartuli kuningriik.

Photo: apollo.ee

Andres Rebane Photo: Brigid Zurock

senseless murders of Ukrai­ nians; our thoughts are with those who did not have a chance to escape and were killed in the shellings…”

Members of the Vancouver Estonian community do not intend to stop organizing and ­ participating in future com­ memorations and rallies, and will provide updates in the form of overview articles and photo­ graphs as time passes. The ­photographs shared here depict strangers showing their support for Ukraine, members of the Vancouver Estonian community, members of the Vancouver Lithuanian community, and or­ ganizers of the pro-Ukrainian rallies.

the gentleman who takes care of the cat, the cat is too full of tasty food to bother awaking from its slumber to capture the mice.

The illustrations of Catherine Zarip – which were featured on the 2020 Christmas card of the President of the Republic of Estonia – are pleasing in their diligent presentation of propor­ tion and movement. Colours and lines are soft and blended, making it soothing to look at.

The facial expressions and postures of characters always ­ feel real and dimensional, and quite cute, though Zarip is also able to make oddball characters come to life. https://www.apollo.ee/kul ­ lakallis-kass.html 2) Ellen, Eik ja kilekoti ­mõistatus (Ellen, Eik and the Plastic Bag Mystery, 2022): This early reader book, illus­ trated by Eili Lepik-Kannelmäe, is perfect for kids with a passion for technology and knowing how things work. It’s all about Ellen and Eik, two clever 10-year-olds who build a jolly robot that they call SodiBot. All seems to be well with their ­industrious robot when they let it loose around the house, ­seeing how well it can perform clean-up tasks. But somehow on the way to school to show the robot off to their classmates, they lose SodiBot and need to get to the bottom of the robot’s whereabouts.

In their investigation, Ellen and Eik learn what goes into the process of recycling and disposal of other waste. Author

The World We Inherit The sheer number of refugees is overwhelming the resources of 1.3 million Estonians, as refugees are approaching 2% of the population. Fund­ rais­ ing is necessary to support Estonia as it struggles to sup­ port both the military in Ukraine and the refugees.

In Estonia, hope and resis­ tance have always been linked with music, so this concert will feature some of Estonia’s best young musicians, singers, musi­ cal ensembles and the Baltic Sea Philharmonic project or­ chestra conducted by Kristjan Järvi. The concert also features finalists from Estonia Searching for Superstars, a new song for Ukraine entitled the Nightin­ gale’s Child by Kristjan Järvi and Ruslan Trochynskyi, and some surprise performances.

The performers represent several different genres, with

both new and familiar tunes.

One of the young performers is 18-year-old Ingmar Kiviloo, who initiated The World We Inherit concert and was one of the finalists in “Estonia Searching for Superstars”. He is a member of Võlukeeled, which has performed in Toronto and is a violin virtuoso.

Musicians who are well known in Estonia, like Maarja Liis Ilus Jakob Tuisk, Uku Suviste and Getter Jaani, are featured in the show. Together with newcomers like Stefan, who has an Armenian back­ ground and lives in Estonia and who will represent Estonia at Eurovision in2022 with his song “Hope”. The Bänd direct­ ed by Siim Aimla are included.

Estonian school children from around the world will send their greetings, as well as the

Toronto Estonian Supple­ men­ tary School. Esto­nian children’s choirs directed by Veronica Portsmuth and Kadri Hunt will sing both new and familiar songs.

This two-hour concert will be recorded and live streamed

by Estonian Television (ETV).

North Americans can register to view this event on YouTube via www.eerocanada.com/events starting April 15th, and we will email you the link. The show is scheduled to be aired on April 24th at 22:00 in Estonia, and following the show you can watch on YouTube at 5:30pm EST or 2:30pm PST. All proceeds raised support mental health and humanitarian aid for Ukrainian refugees in Estonia. In Estonia, they are ­donating by telephone, and you can donate through the EERO Ukrainian Refugee Fund. For more details refer to our web­ site: www.eerocanada.com.

We thank you for your con­ tinued support and look forward to sharing this concert experience with you.

Kätlin Vainola is a skilled simul­ taneous educator and ­entertainer in her storytelling. https://rahvaraamat.ee/p/ ellen-eik-ja-kileko­ ti-m%C3%B5istatus/1646213/ et?isbn=9789949686537 3) Kartuli kuningriik (The Potato Kingdom, 2021): Vegetables are already the source of consternation for many a child, but imagine the drama that would ensue if the vegetables on your plate had personalities and ambition!

Such is the literary world that author Helena Koch cultivates in this story about the products of one particular garden.

Naturally, the most powerful

produce around are potatoes, who reign over the garden and lead the vegetables to their destiny, providing nutrients in ­ the stomachs of their consu­ mers. By posing vegetables as sentient beings, the story does end up creating some interest­ ing, lingering philosophical questions. But still, it doesn’t lose its mischief and comedic value.

Koch has built a reputation for her brand of humour as in the book Kõhu mäss (Belly Rebellion), a story about paying attention to the physical signals one’s body sends. Indeed, these are the kinds of plots that adults will get a kick out of when

reading along, too.

Illustrator Anne Pikkov has a radically textural and sharp approach to mixed media ­ illustration with wild lines, ­ swooshes of rusty colours, and a sense of absurdity that the little jokesters in one’s family ­ will love. The drawings in and of themselves are highly amus­ ing to pore over even if your children are not yet reading. https://www.apollo.ee/kartu­ li-kuningriik.html Get your pidžaamad on, bring out an Estonian to English ­dictionary in case you need to look up the meaning of some words, and dive into a fun new book!

Nr. 15

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

19

Witnessing the expansion of Toronto’s Estonian village at the KESKUS groundbreaking ceremony Vincent Teetsov On Friday April 8th, just over 150 people, many wearing branded hardhats, waited eagerly at what would soon be the foundations of KESKUS International Estonian Centre.

And at the foundations of this building, due to be finished in 2023, the words of all those invested in the project became a cornerstone.

Before finding a place in the crowd to watch the afternoon’s six speakers, attendees scrawled their wishes and dreams for the centre on slips of paper. What they are most thankful for.

What ideas they love. What they will bring when the doors finally open. Everyone has a different conception of how exactly this building will be a ­ part of their lives.

And it wasn’t just Estonians there. Among the crowd were Ukrainians, Latvians, and Lithuanians, showing support for their Estonian friends. There were also “Annexonians”, the neighbourhood residents with whom the centre has fostered a supportive relationship. As Ellen Valter, Project Lead, has emphasized, this will be a ­welcoming space for all.

Of course, this sentiment would be incomplete without acknowledging the First Nations, Inuit, and Métis peoples that live and have sustained the land that Canadians call home.

In Toronto, she acknowledged the Mississaugas of the Credit First Nation, the Anishnabeg, the Chippewa, the Haude­ no­ saunee, and the Wendat peoples.

Linguistically, there were also opportunities to welcome attendees through teaching the Estonian language: “tere”, “tere tulemast”, “aitäh”, and the combination of words that makes up the KESKUS name,

“kes” (“who”) and “kus” (“where”).

The location is clear: 9 and 11 Madison Avenue. But the “who?” Well, the list is long, and the pages of Eesti Elu alone have held many stories of those team members, donors, and advisors who have given their ­ best to bring the project to ­fruition. Valter credited all those involved on the four-organiza­ tion steering committee that consists of the Estonian Foundation of Canada, Northern Birch Credit Union, Tartu College, and Toronto Eesti Maja.

The latter organization is especially key, in how it rep­ ­ resents the roots placed in Toronto by Estonian refugees, so that the community could flourish, so that Estonian heri­ tage could continue to evolve today.

Valter also thanked architect Alar Kongats, who envisioned “the map of Estonia being put onto the map of North America’s 4th largest city, Toronto.” Kongats’ creations have not only caught the atten­ tion of Estonians, but Canada’s leaders; namely, The Right Honourable Adrienne Clarkson, former Governor-General of Canada. Madame Clarkson, an architecture buff herself, said the design “fits perfectly with our neighbourhood.” Moreover, she fondly recalled how, in 2002, she gave Kongats his first Governor-General’s Medal in Architecture.

What stood out most from her speech, however, was the way she related her own ex­ perience fleeing to Canada when the Japanese occupied Hong Kong ; how she was

Alar Kongats, Jaan Meri, Urve Tamberg, Ellen Valter, Eva Varangu, Raivo Remmel, David Kalm.

Photo: Eesti Elu

“­ exchanged one for one” by the Red Cross and arrived in Canada on the MS Gripsholm, a ship that many EstonianCanadians will be familiar with.

Linda Turu, who was attending the groundbreaking, remarked how her own family arrived at Pier 21 in Halifax on the very same ship, saying “It’s a small world. Everyone is connected.”

Indeed, as Madame Clarkson affirmed with attendees, “We’re all Annexonians. We’re all Canadians.”

In reciting Jaan Kaplinski’s poem “Our Shadows”, a poem that reminds us of the cycles of life and the tireless work of the Estonian people, Madame Clarkson left attendees wonder­ ing about how this project could be a type of rebirth.

This rebirth could be from a cultural angle, as Liisa Käärid, chair of the Estonian Arts Centre board, illuminated. She noted how KESKUS will be a flagship, a place “where the rest of the world can come to col­ laborate with Estonian culture and create something new.”

It could be a rebirth for openness, as Estonia’s Am­ bas­ sador to Canada Toomas Lukk indicated; where Estonians build “a bridge across Estonian communities in Canada” and Canada’s multicultural society.

It could be a rebirth for families. Blake Royer, Toronto ­

Photo: Kristina Laukkanen Photo and Films

Berkley Colford, David Kalm and Ellen Valter. Photo: Kristina Laukkanen

Estonian House and Inter­ national Estonian Centre board member, proclaimed his desire to ensure that Estonian heritage is a core part of the upbringing of his and his wife’s children.

By 2023, all 36,000 square feet of the space will be a testing ground for these possibilities.

Certainly, a wave of exciting activity like this has been moving down Bloor Street re­ ­ cently. For instance, Ward 11 City Councillor Mike Layton spoke of the Blackhurst Cultural Centre being created

by Toronto’s Black community at Bathurst Street. He voiced his support and encouraged the continued investment in facili­ ties like these. And as was ­relayed in a message from The Honourable Chrystia Freeland, Deputy Prime Minister, “Canada would not be the country it is without the strength of diaspora communi­ ties like the Estonians.” She be­ lieves it is now more important than ever to celebrate their con­ tributions.

Across the afternoon’s speak­ ers, support for Ukraine’s freedom, and horror over the ­ atrocities taking place there, were expressed. Concluding the afternoon, Kaili Colford, the Estonian Arts Centre co-vice chair, related the relationship between Ukraine and Estonia poignantly with regard to her daughter, Berkeley, who is of both Estonian and Ukrainian descent. Berkeley is also of the youngest generation, for whom the centre will be a part of their memories from early on.

Fittingly, it was over her hands that sand from the shores of Estonia was poured, so that the youngest, too, have touched this building from its foundations.

The rain came down heavily.

Fortuitous gusts of wind blew.

But then, the sun came out, poetically shining on this ­ rectangular plot at Bloor and ­ Madison. And so the next chap­ ter of the Estonian community proceeds, with the expansion of Toronto’s very own Estonian village.

20

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

Välis-Eesti rahvuslikud traditsioonid rändeajastul 20. sajandi algusaastail oli Eestist väljarännanutel seni­ sest enam teadmisi oma rah­ vuslikust eripärast, rahvalau­ ludest, eesti kirjandusest ja meie laulupidude mõttest ning meelest. Hoogne väljaränne jätkus ka pärast Eesti Vaba­ riigi sündi 1918. a., mis teki­ tas muret kodumaa noorte hulgas. Eesti Noorsoo Kesk­ liidu ettepanekul alustasid 1926. a Eesti kirjandusseltside esindajad ja kultuuritegelased organisatsiooni loomist, kes tutvustaks väljaspool kodu­ maad asuvatele rahvuskaas­ lastele Eesti riikliku isesesvuse mõtet, eestlaste vaimuvara ja elu Eestis.

1928. a. kevadel otsustasid asjast huvitatud Eesti ühiskon­ nategelased ellu kutsuda välis­ eestlastega suhtleva keskuse Tallinnas. 18. aprillil 1928 asutatud ühenduse nimeks sai ­ Välis-Eesti Ühing (VEÜ), mille peamiseks ülesandeks oli kodu­ maal asuvate ja väljaspool Eestit asuvate eestlaste vaheliste sidemete hoidmine. Ühing sea­ dis eesmärgiks, et väliseestlased oleksid teadlikud Eesti elust, säilitaksid rahvusliku ühtekuu­ luvuse tunde ning võimalusel osaleksid Eesti rahvuslikel suurüritustel, näiteks laulupidu­ del. Ühing alustas ajakirja „Välis-Eesti“ väljaandmist, kor­ raldas laulupidude eelõhtul Välis-Eesti kongresse.

1933. a. II Välis-Eesti kong­ ressil võeti vastu otsus, et kõi­ kide Välis-Eesti seltside, ühen­ duste ja koguduste liikmed tähistavad igal aastal novembri­ kuu viimasel nädalavahetusel ühiselt Välis-Eesti Päeva (VEP).

Seda päeva tähistati eriti pü­ hendunult naabermaal Aluksne ja Riia Eesti Haridusseltsides.

Vaatamata sellele, et nõukogude võim katkestas 1940. a. VEÜ tegevuse Tallinnas, tegutsesid välisriikides organiseeritud VEÜ osaknnad edasi ja pidasid Välis-Eesti Päevi kui üht aasta tähtsündmust, isamaaliste kõ­ nede ja kontsertidega. Ühele sellisele üritusele kutsus alla­ kirjutanu esinema Melbourne’i Eesti Ühing „Kodu“ 1996. a.

24. novembril, VEP traditsioon on jõus tänapäevani.

Alates aastast 1995, mil ­taastati Välis-Eesti Ühingu ­tegevus, tähistatakse seda päeva taas Tallinnas. Välis-Eesti kong­ ress, mida peeti 3. juulil 2014. a. Tallinnas, otsustas, et koostöö edendamise eesmärgil tuleks VEPle kutsuda senisest arvuka­ malt kodueestlasi. Otsust raken­ dati samal aastal 29. novembril peetud Välis-Eesti Päeval Tal­ linna Tehnikaülikoolis, kus põhiettekande tegi Eesti Tea­ duste Akadeemia president aka­ deemik Tarmo Soomere teemal „Soome lahe rannikud looduse ja inimeste surve all“. Ette­ kannet täiendas ,,Soome lahe rannikualade demograafiline ülevaade“, mida käsitlesid Tartu Ülikooli inimgeograafia õppe­ tooli professor Tiit Tammaru ja VEÜ juhataja dr. Leili Utno.

Esitatud andmestik näitas, et

ränne Soome kahandab Eesti riigi tööturu võimekust. Põh­ ­ ju­ sel, et Eesti oma rändeprotses­ sidega eristub teistest Euroopa riikidest, tegi dr. Utno ette­ paneku Tartu Ülikooli demo­ graafidele teha koostööd Soome Statistikaametiga, et välja sel­ gitada eestlaste arvukust, sot­ siaalset tausta ja paiknemist.

Ettepanek leidis rakendamist ja näiteks 2017. a. Eesti inimarengu aruanne sisaldab suures ulatuses eestlaste rändeprotsessidele pü­ hendatud uurimistulemisi.

2016. a VEP-d tähistati A.H. Tammsaare Muuseumis. Filo­ loo­giadoktor Maarja Vaino kõneles kõneles sellest, „mis teeb A.H. Tammsaarest tõeliselt aegumatu kirjaniku – milline on Tammsaare poeetiline võttestik, millega ta oma teoseid üles ehitas, milline oli ta isikuna, ­ missugune oli kirjaniku elutun­ netus ja milline on ta irratsio­ naalne poeetika.“ Ettekande ,,Eesti luule pagu­ lusaastatel“ esitas ajaloolane ja emeriitdiplomaat Artur Laast.

Ta nentis, et paguluses jätkasid Eesti tuntumad luuletajad Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu ja teised loo­ mingulist tegevust. Juhtivaid motiive oli mure kodumaa saa­ tuse pärast, isiklik kaotuse valu ja lootus õiglasele tulevikule.

Algupärane luulelooming, nagu ka tõlked teistest keeltest, said tõestuseks meie kirjanduse vaimujõust ja selle kuulumisest Euroopa kultuuri.

Välis-Eesti Päeval oli kohal­ viibijatel võimalus õnnitleda 80. sünnipäeval VEÜ taasasutajat, selle auliiget kirjanikku Mats Traati. Saime teada, et Mats Traat on 80 teose autor ja see arv on kasvamas. Lõpetuseks oldi arvamusel, et VEPde tähis­ tamist Tallinnas tuleb jätkata.

Need annavad uusi teadmisi rahvuskaaslaste elust ja loomin­ gust, edendavad pühendumust omakultuurile ja toetavad eestlaste vaimset ühtekuulumist.

Meenutamist väärib VälisEesti Päev, mida tähistasime 25.11.2017 Rahvus­raamatu­ko­ gus konverentsiga ,,Sada aastat Eesti riiki“. Avaettekande ,,15. november 1917 – kas iseseis­ vuspäev?“ esitas Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur. Esineja kõneles ajaloolistest sündmus­ test, mis kulmineerusid Maa­ päeva 28. (15.) novembri 1917. a. otsusega kuulutada Maapäev kõrgeimaks võimuks Eestis kuni demokraatlikult valitud Eesti Asutava kogu kokkukut­ sumiseni. See otsus oli suur samm Eesti omariikluse suunas.

Just Maapäeva vanematekogu otsustas välja kuulutada Eesti iseseisvuse, moodustades hiljem, 19. veebruaril 1918. a. Eesti erakondade esindajatest erivoli­ tustega Päästekomitee. Viis päe­ va hiljem avaldati Iseseisvuse manifest, sellega oli Eesti Vaba­ riik sündinud. Kahjuks langes Maapäeva otsus järgnenud dra­ maatiliste sündmuste käigus unustuse hõlma. „Käesoleval ­ ajal“, arvas autor, ,,väärib Eesti Maapäeva 28. novembri otsus,

millest on nüüd möödunud 100 aastat, tänulikku meenutamist ja sinimustvalge lipu heiskamist igal aastal“.

Poliitikateaduste doktori Too­mas Varraku ettekanne ,,Demokraatia teooria ja prakti­ ka“ käsitles külma sõja lõpeta­ mise asjaolusid, mis muutis demokraatia ehk rahvavõimu paljude riikide poliitiliseks nor­ miks. Tänapäeval peetakse seda ühiskonna poliitilise kultuuri arengutaseme näitajaks. See ar­ vamus kehtib hoolimata tõsias­ jast, et viimased aastakümned on ühiskondlik areng õõnesta­ nud selle normi üldkehtivust ja tekitanud riske.

Rahvastikuteadlase dr. Luule Sakkeuse ettekanne ,,Peamised muudatused Eesti rahvastiku arengus 20-21. sajandil“ andis ülevaate Eesti rahvaarvu dünaa­ mikast möödunud sajandil, mil on toimunud 3 suuremahulist väljarännet ja tekkinud nn põlvkondlikud augud. Euroopa riikides on Eestis suurim võõr­ päritolu rahvastiku osakaalu näitaja. Aktiivne linnastumise protsess on põhjustanud mär­ kimisväärset majanduslikku ebavõrdsust maa ja linna ela­ nike vahel.

Tagasivaatava sisuga oli Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis juha­ taja Evelin Tamme ettekanne „Kolmveerand sajandit Eesti teadlaste tegevust Rootsis“.

24. novembril 2018 korral­ dati Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi 100. aastapäeva auks Välis-Eesti Päev Rahvusraama­ tukogus. Meenutati tähtsaid ajaloosündmusi, mis on olnud ­ eestlastega seotud ka väljaspool kodumaa piire. Olulisim neist oli Eesti Vabadussõda (19181920). Kuulati Läti Vabariigi suursaadiku abikaasa pr. IevaSpolite Jansone ettekannet „Läti Vabariik 100. Kultuurialane koostöö Eestiga“.

30. novembril 2019 peeti VEP taas Rahvusraamatukogus, kuhu kutsutud osavõtjaid tervi­ tas EV rahvastikuminister Riina Solman. Minister kõneles vaja­ dusest veel hoogsamalt eden­ dada koostööd väliseestlastega.

Akadeemik Jüri Martini loeng „Biosfäär ja nonsfäär“ kutsus esile elava mõttevahetuse. Selle VEP lõppakordiks kujunes Helsingis resideeruva Eesti arsti Jaak Kiviloogi Eesti kirjanduse ühislugemise ettepanek, mis ­kiideti heaks. A.H. Tammsaare „TRUUDUSE“ teksti luges ette Austraaliast pärit Kiili gümnaa­ siumi lõpuklassi vahetusõpilane Elle Scott.

Loodetavasti kujuneb edas­ pidi Eesti kirjanduse ühisluge­ mine uueks traditsiooniks, mis seob eestlasi omavahel ja üleilmselt Eesti vaimuvaraga.

Nimetatud konverentsidel ja koosolekutel tehtud ettekannete täistekstid on järelloetavad aja­ kirjas „Välis-Eesti“ aadressil www.valiseesti.org.

Pärast II maailmasõda liitus Välis-Eesti seltsidega arvukalt paguluslainega Eestist lahku­ nuid. Asutati uusi seltse ja kogudusi. Sündisid uued tradit­ sioonid, kodumaaga sidepida­ mine hääbus. Seda enam hakkasid suhtlema erinevates ­ maades asuvad eestlased oma­ vahel. USAs alustati Lääne­

Nr. 15

Üheks arhitektide liidu väljavalitud hooneks on Pärnu rannahoone.

Foto: EE

Eesti Arhitektide Liidu sajandi kümme arhitektuurisaavutust Möödunud aastal sajandat sünni­ päeva tähistanud Eesti Arhi­tektide Liit (EAL) nime­ tas sajandi kümme tunnus­ tamisväärset arhitektuuri­ objekti. ,,Ajas kestnud väärtusega arhitektuuri tunnustamist vääri­ ­ vate objektide väljavalimise eesmärk on hakata väärtustama ajale vastu pidanud head arhi­ tektuuri,“ selgitas arhitektide ­liidu president Andro Mänd.

Ajas kestnud väärtusega ar­ hitektuuri all on silmas peetud seda, et säilinud on hoone ar­ hitektuurne tervik sellisel kujul, nagu see arhitekti poolt algselt projekteeriti.

Ajas kestnud väärtusega arhi­ tektuuriobjektideks nimetati: • Riigikogu hoone (1920-1922), Herbert Johanson, Eugen Haber­mann; • Pärnu rannahoone (19381939), Olev Siinmaa; • Tallinna Tuletõrjemaja (1939), Herbert Johanson; • Tallinna Laululava (1960), Alar Kotli, Henno Sepmann;

• Lillepaviljon (1960) ja Koh­ vik Tuljak Tallinnas (19641966), Valve Pormeister (hoo­ ned otsustati käsitleda ühe objektina); • Jäneda põllumajanduskooli õppehoone (1975), Valve Por­ meister; • Rapla KEKi haldushoone (1977), Toomas Rein; • Tehvandi suusaspordibaas Otepääl (1978), Peep Jänes, Tõnu Mellik; • Tallinna Linnahall (1980), autorid Raine Karp, Riina Altmäe; • Karja tn lillepood (19781983, valminud 1983), Vilen Künnapu; Žürii liikme, Eesti Arhitek­ tuurimuuseumi direktor Triin Ojari sõnul on valituks osutu­ nud kümme arhitektuuriteost kõik tuntud ja ühiskondlikult olulised hooned, mis paistavad silma kas uuendusliku tehnoloo­ gilise lahenduse, andeka arhi­ tektuurse vormistuse või suure­ pärase sise- ning välisruumi ühendamise poolest. (ERR/EE)

ranniku Eesti Päevade ja Austraa­ lias sealsete Eesti Päe­ vade pidamist – need eesti vaimu koondavad üritused toi­ muvad tänaseni.

Mainitud väliseestlaste lo­ kaalsete traditsioonide hulgas eristub Eesti Rahvuskongress, mille kokkukutsumise algata­ jaks oli 1966. a. Toronto eest­ lased. Ürituse nimetus laenati 3. juulil 1917. a. Estonias peetud I Eesti Rahvuskongressilt. Käe­ soleval ajal, mil Eesti Vabariik on taas edukalt toiminud üle 30 a. kui Euroopa riik, kes tunneb huvi ja toetab erinevate prog­ rammidega oma diasporaa püüdlusi, säilitamaks rahvus­ likku identiteeti, on huvitatud Rahvuskongresside pidamisest Eestis.

II Kongress peeti 1966. a.

Torontos. Järgnes üleilmne eestlaste Rahvuskongress 1972. a. Torontos Ülemaailmsete Eesti päevade pidustuste eel. Järg­mi­ sed Rahvuskongressid seostati ESTO kultuuriürituste program­ miga ja need on toimunud välisriikides. 2019. a. peeti Tallinnas Telliskivi loomelinna­ kus Eesti Rahvuskongress, kus käsitleti väliseestlaste tegevust.

Aastail 2020-2021. a. Eesti välisministeeriumi ja sise­

ministeeriumi ning Välis-Eesti organisatsioonide koostöös loo­ dud üleilmse eestluse programmi eesmärk on eestlaste rahvusliku ühtsuse hoidmine ja edenda­ mine sõltumata sellest, kas elame Eestis või mõnes välisrii­ gis. Koostatud üleilmse eestluse pogramm on sisuliselt tugev panus eestluse edendamiseks välisriikides, kuid seotus kodu­ maaga võiks olla kindlamal ­pinnal.

Eesti Rahvuskongress peaks tulevikus olema eraldi toimiv suurkogunemine, mille kutsu­ vad kokku Üleilmse Eestluse Koostöökomitee liikmed koos Eestis asuvate akadeemiliste ­institutsioonide esindajatega.

Kongressi programmis tuleks tutvustada väliseestlaste tegevust laiemalt Eesti kuulajaskonnale Eestis ja anda teavet aktuaal­ setest teemadest hariduse, kul­ tuuri, majanduse jt. valdkonda­ dest meie riigis. Kongressi ettevalmistuse aeg peaks olema vähemalt 5-6 kuud ja selle toi­ mumise aeg juunikuu viimasel nädalal iga nelja-viie aasta järel.

Loodetavasti sünnib sel­lest uus traditsioon ühendamaks eestlasi üleilmselt.

LEILI UTNO Välis-Eesti Ühingu juhataja Kontakt: mob.tel.: 5035269

Nr. 15

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

Raeapteegil oli 600. sünnipäev Tekst ja fotod Lea Kreinin Tallinna vanalinnas asuv Rae­ ap­ teek on Euroopa vanim sama­des ruumides pidevalt töö­ tav apteek ja seega ainulaadne kogu maailmas. Esmakordselt mainiti Raeapteeki juba 1422. aastal. Raeapteek tähistas 9. aprillil suurejooneliselt oma 600. a juubelit. Apteegi uksed olid avatud, pererahvas oli kesk­ aegsetes rõivastes, külalisi kostitati sünnipäevakoogi ja klaretiga. Giidiga sai tasuta külastada apteegi muuseumi.

Apteegis liikusid ringi uhketes rõivastes raehärrad, linnukos­ tüümis katkudoktor ja kenad apteekrinäitsikud.

Kuulus Burcharti apteekridünastia Raeapteegil on olnud mit­ meid omanikke, kõige kuulsa­ mad neist on Burcharti dünas­ tiast. 1580. a. tuli Raeapteeki tööle Ungari apteekrisell Johann Burchart Belavary de Sykava.

Selles perekonnas sai vanim poeg alati nimeks Johann ja õppis apteekriks. 1583. aastal ­ sõlmis Johann raega rendilepin­ gu. Kuni 1911. aastani kuulus apteek kümme sugupõlve Burcharti perekonnale.

Keskaegses apteegis aeti tähtsaid asju Lisaks ravimitele müüdi a­ pteegis veel muid olulisi asju – ka maiustusi, püssirohtu, paberit ja tinti. Keskaegset apteeki võib võrrelda tänapäeva kohvikuga, kuhu astuti sisse, et vürtsveini või raviteed juua, uudiseid kuulata ja neid edasi jutusta­ ­ da. Raeapteek oli ka raehärrade ning teiste tähtsate isikute kokkusaamise paik. Siin joodi ­ klaretti, peeti nõu ja sõlmiti kokkuleppeid, aeti ka poliitikat ja tehti linnale tähtsaid otsuseid.

Krokodill ja muumiapulber Tänapäeval tegutseb apteegi tagaruumis ka väike muuseum,

kus on välja pandud näitus ravi­ mitest ja apteekri tööriistadest läbi sajandite. Huvitavad on keskaegsed ravivahendid – ­ muu­ miapulber, poodud või vägi­ valdsesse surma surnud inimeste ja erinevate loomade kehaosadest valmistatud prepa­ raadid, nagu näiteks põletatud mesilased, täku kabjad, kõrve­ tatud siilid, vihmaussiõli ja pleegitatud koerakaka.

Muuseumitoas ripub lae all krokodill, mis keskajal oli ap­ teegi sümboliks – krokodill rõhutas apteekritöö salapära, ühtlasi pidi ta kaitsma nii apteekrit kui ka tema vara. ­ Apteegi asukohta tähistasid tollal eri värvi vedelikuga nõud aknalaual – punane sümboli­ seeris verd, sinine aga lima.

S P ORT

Janek Õiglane tõusis kümnevõistluses maailma hooaja edetabelijuhiks

Keskaegsetes rõivastes tänapäevased apteegitöötajad pakkusid külastajatele meeleolu tõstmiseks keskaegseid ravimeid-erguteid klaretti ja martsipani.

Kuulus martsipan Tänapäeva inimestele kõige sümpaatsem (ja kindlasti ka kõige ohutum) tolleaegne ravim on martsipan, mida tollal kasu­ tati armuvalu leevendamiseks ja mälu parandamiseks. Martsipani kodu olla Hiinas, kust see liikus edasi Lähis-Itta ja jõudis mau­ ride vahendusel Euroopasse.

Revali Martsipan olevat Han­ salinnade kõrgajastul kuulunud Euroopa kuulsamate martsipa­ nide hulka. Klareti joomine aga tegevat inimesed rõõmsaks.

Raeapteegi klareti retsept (Wikipeedia andmetel): 32 toopi reinveini 8 naela suhkrut 1 nael kaneeli 1 nael ingverit 4 loodi nelki 4 loodi muskaatõisi 2 loodi safranit Üks nael on umbes 400 grammi, üks lood on umbes 13 grammi. Kõik (kurvameelsusele kalduvad) soovijad võivad seda retsepti nüüd kodudes katsetada. Ärge unustage ka martsipani peale hammustada. Loodame, et aitab!

Kümnevõistleja Janek Õiglane püstitas eelmisel nädalavahe­ tusel Knoxville’is Tennessee Relays võistluse raames 8405 punktiga uue isikliku rekordi ja tõusis maailma hooaja edetabe­ lijuhiks.

Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis Õiglane sellega seitsmen­ daks ja möödus 2011. a Götzises 8398 punkti kogunud Mikk Pahapillist. Ühtlasi sai Õiglasest maailma hooaja ede­ tabelijuht ja ta täitis ka maa­il­ mameistrivõistluste normi.

(ERR/EE)

Brüsseli pissiv poiss saab uued eesti rahvariided

Raeapteek töötab samas kohas Tallinnas Raekoja platsil alates aastast 1422.

Lahtiste uste päeval sai kohtuda keskaegse linnukostüümis kat­ kutohtriga.

Filateelia. Uus postmark.

Raeapteek 600

Sünnipäeva puhul oli Raeapteegis kohal ka raehärra.

21

Alates 8. aprillist on Eestis käibel uus rahvusvaheliseks kasutamiseks mõeldud 1.90 € nominaalväärtusega postmark ,,Raeapteek 600“. Margi kujundas Indrek Ilves ja post­ margid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Tallinna Raekoja platsi põh­ jaküljel asuv Tallinna Raeapteek on teadaolevalt Euroopa vanim tänaseni samades ruumides te­ gutsev apteek. Apteeki on esma­kordselt mainitud Tallinna rae märkmeraamatus aastal 1422.

Kümne sugupõlve vältel (1582-1911) kuulus Raeapteek Burchartide perekonnale. Raeap­ teek on ka Eesti farmaatsiatöös­ tuse sünnipaik.

Tänapäeval tegutseb apteek käsikäes muuseumiga, mille tegevust toetab Tallinna linn. ­ Muuseum viib läbi giidiga

Ornament Raepateegi seinal ­kinnitab asutamise algust.

e­kskursioone nii kohalikele kui väliskülalistele.

Samuti korraldatakse ravim­ taimeteemalisi ja martsipani töötubasid nii lastele kui täis­ kasvanutele.

Vanima püsivalt tegutseva ettevõttena Tallinnas sümboli­ seerib Raeapteek teadmisi, tra­ ditsioone ja järjepidevust.

(Allikas Omniva/Eesti Post)

Brüsselis on kombeks riikide iseseisvuspäeval linna üks sümboleid, pissiva poisi kuju riietada rahvariietesse.

Brüsseli Manneken Pisi riie­ tamise traditsioon sai alguse juba 1698. a ja tänaseks on tal pea 1000 eri komplekti. Eesti rahvariideid on kuju saanud kanda juba 1990ndate aastate algusest. ,,See oli selline huvitav lugu, et Tõnu Karu ja Jaan Manitski sattusid Brüsselis nägema pis­ sivat poissi, kellel olid seljas mingisuguse riigi rõivad ja nad lihtsalt otsustasid, et nüüd on vaja teha nii, et ka eesti rõivad oleksid Brüsselis olemas,“ rää­ kis rahvakunsti ja käsitöö liidu juht Liina Veskimäe-Illiste.

Hakkajad mehed võtsid ühendust Silvi Allimanniga ja tellisid talt Manneken Pisile Urvaste rahvariideid. Hiljuti aga tuli Brüsselist palve saata ­poisile uued rõivad.

Palve jõudis Eesti käsitöö lii­ dule, kes otsustas korraldada konkursi ning laekunud töödest valiti välja Jämaja, Tori ja Tarvastu kihelkonna rõivad, mis pandi rahvahääletusele. Hääle­ tuse võitsid saarlased.

Et Brüsseli poiss on tume­ dast materjalist tumehallil taus­ tal ja temale väga lähedale ei saa, valiti välja helehallid Jämaja rahvariided, lisaks on mehel uhke punase-valge ruu­ duline vest seljas.

Mõõduvõtmiseks saadetakse Saaremaale pissiva poisi 3D väljaprinditud kuju. President Kersti Kaljulaidile rahvarõivad valmistanud meister Mareli Rannap tunnistas, et poolemeet­ risele kujule riiete tegemine on keeruline väljakutse. Plaanis on kududa õige mustriga villased sukad ja kindad ja värvikirev tubakakott.

Manneken Pis saab uue kuue selga tuleva aasta 24. veebruaril.

Tema noorem õde Janneken aga näeb jätkuvalt välja selline, nagu ta 1985. a loodi. Ta asub küll oma kuulsast vennast vaid paarsada meetrit eemal, kuid turistid pole teda veel leidnud.

(ERR/EE)

22

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

Üks Eesti meditsiini suurkujudest: südamekirurg professor Toomas-Andres Sulling Aprillis tähistatakse Eestis süda­ mekuud, mil pööratakse erilist tähelepanu südame­veresoonkonna haiguste enneta­ misele, millel on teatavasti suur roll inimeste suremuses, eluea pikkuses ja kvaliteedis. Süda­ mekuul on põhjust peatuda pikemalt legendaarse Eesti arsti, kuulsa südamekirurgi Toomas-Andres Sullingu elu­ tööl, kes on Eesti kaasaegse koronaarkirurgia rajaja ning kes on poole sajandi jooksul opereerinud umbes 4000 haiget.

Möödunud aastal oli Eestis üks teaduse elutööpreemia saa­ jaist Tallinnas asuva Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) pro­ fessor Toomas-Andres Sulling, Eesti kaasaegse koronaarkirur­ gia rajaja, kes opereeris ühena esimestest maailmas süsteem­ selt raskete infarktieelsete sei­ sundite ja ägeda infarktiga ­patsiente. Tohutu hüppena tõi ta Eesti meditsiini angiograafia, mis võimaldas kirurgil ,,näha“ südame pärgarterite sisse ja vähima vahelesegamisega saa­ vutada parim ravitulemus, kirju­ tas ERR. Alljärgnevalt on refereeritud mitmeid Eesti ajakirjanduses tema kohta ilmunud artikleid (ERR, 11.02. 2021; Eesti Arst 2015, autor dr. Jaan Eha; Sirp, 19.02.2021, autor Eesti Tea­ duste Akadeemia).

Prof. Sulling ise ütles elutööpreemia kohta ERRile, et tal on hea tunne, et tema tege­ vus tunnustust leidis, nimetades oma teekonda koronaarkirurgina juhuste mänguks. ,,Ma sattusin selle teema peale, kui seda eriala veel üldse ei olnud, aastal 1960,“ meenutas ta, lisades, et sattus tudengipõlves veresoonte­ kirurgide seltskonda. Ühel het­ kel tuli valida kitsam eriala ning ta mõtles, miks ei võiks südame veresoontel teha sedasama, mida alajäsemetel.

Edu võti peitus heas mees­ konnatöös kolleegidega. ,,Elusid saab mitut moodi päästa, aga sellega päästab kauaks ajaks.

Minul on rekord praegu juba 40 aastat, kus patsient elab,“ ütles doktor.

Toomas-Andres Sulling sün­ dis 1940.a. Tallinnas ja lõpetas Tartu Ülikooli 1964. Juba üliõpilasena torkas ta silma teistest põhjalikuma huviga õpi­ tava vastu, kirjutab Eesti Arst: aastatel 1961–1964 oli ta Tartu Ülikooli üliõpilaste teadusliku ühingu kirurgiaringi vanem, sel­ lele järgnes aspirantuur ning arstiteaduste kandidaadi (PhD) ­ väitekirja kaitsmine 1967.

Suuna südame isheemiatõve uurimisele ja ravimisele oli ta valinud juba üliõpilasena ning õnneliku inimesena on tal olnud võimalus kogu elu nautida vali­ tud tee õigsust. Artikkel räägib, kuidas 1960. aastatel alustati maailmas esimeste koronaro­ graafiate ja šunteerimisoperat­ sioonidega; noored arstid tol­la­

Nr. 15

LAHKUS MEIE ARMAS TÜTAR, EMA JA VANAEMA

Helen May Kuusemäe sündinud 29. mail 1951 Sault Ste Marie’s surnud 29. märtsil 2022 Wellandis Mälestavad leinas ema ÕIE pojad MARK, JEFFREY ja WILLIAM SAM

Prof. Toomas Sulling.

Foto: Annika Haas- Riigikantselei; Vikipeedia

ses Toome haavakliinikus võtsid uued ideed omaks ning otsusta­ sid Eestis need juurutada. Dr. Sullingust kujunes selle entu­ siastide grupi liider. Kuna võimalust välismaal kliinilist kogemust omandada ei olnud, siis alustati tasa ja targu. Oma teise väitekirja kaitses ta 32-aastaselt, erakordselt noores eas.

Prof. Sullingut on iseloomus­ tanud oskus suurelt unistada, vaimustuda uuest, hea vaist ja kõikeunustav kontsentreerumine oma põhiteemale, kirjutab artik­ kel: tal on olnud harukordne võime ka valdav osa oma unis­ tustest täide viia. Tema juhitud kollektiivist on välja kasvanud neli arstiteaduskonna profes­ sorit. Tartu Ülikoolis on ta olnud üks alusepanijaid veresoonte­ kirurgia laboratooriumile ning hiljem juba uuele osakonnale, mida teati rohkem Eesti süda­ mekeskusena. Pikki aastaid oli ta Eesti Kardiovaskulaar- ja Torakaalkirurgide Seltsi juha­ tuse esimees ning Eesti Kardioloogide Seltsi juhatuse ­liige. Ta kuulub mitmesse rah­ vusvahelisse organisatsiooni.

1999.a. valiti dr. Sulling Eesti 20. sajandi saja suurkuju hulka ning 2007. a Eesti Kardioloogide Seltsi auliik­ meks. Tema initsiatiivil toimus 1980.a. Tartu Ülikooli teadus­ laborite ning kardioloogia ja koronaarkirurgia spetsialistide ümberpaiknemine Tartust äsja avatud Tallinna Kiirabihaiglasse.

Suurepärane töökeskkond võimaldas maailmas väga uute meetodite arendamist ja kasu­ tusele võtmist, ravida tuhandeid haigeid ning kaitsta 24 väitekir­ ja. Tallinnas Mustamäel asuvas haiglas arenes välja üks pare­ matest kardiokirurgiakeskustest tollases N. Liidus. Efektiivse­ mate meetodite otsimine on kestnud kogu prof. Sullingu kirurgitöö jooksul. Viimased paarkümmend aastat on ta uurinud ja juurutanud töötaval südamel opereerimise tehnikaid, et vähem traumaatilisi mee­ todeid kasutades parandada ­ra­vitulemusi.

Eesti 20. sajandi üks suurku­ jusid, Tallinna aukodanik pro­ fessor Toomas-Andres Sulling on meie koronaarkirurgia rajaja ja pioneer, on kirjas Sirbi artik­ lis. Ta ise on öelnud, et arsti­

Allikad: Moskva ostab salaja Teherani kaudu Iraagist pärit relvastust Ajalehe The Guardian alli­ kate teatel ostab Venemaa Iraani kaudu Iraagist pärit laskemoona ja relvastust.

Venemaa kasutab seda sõja­ tehnikat Ukraina sõjas.

Lääneriigid kehtestasid pä­ rast Venemaa sissetungi Ukrai­ nasse karmid Moskva-vastased sanktsioonid. Venemaa sõltub relvade hankimisel nüüd sala­ kaubavedajatest ja Iraanist.

Iraagist on Venemaale saade­ tud granaadiheitjaid ja tankitõr­ jerakette, samuti Brasiilias too­ detud raketiheitjaid. Teheran saatis Moskvale veel Iraanis ­ toodetud õhutõrjesüsteemi Bavar-373, vahendas The Guardiani rahvusringhääling.

Iraagis tegutsesid mitu aastat USA väed. USA koolitas ja varustas Iraagi sõjaväge. See­ ­ tõttu on riigis hulgaliselt lääne­ riikide sõjatehnikat. USA sõja­ tehnikat kasutavad ka Iraani toetatud šiiitide rühmitused. Šiiitide suurima rühmituse Hashd al-Shaabi valduses olnud granaadiheitjad ja tankitõrjera­ ketid transporditi salaja Iraani.

Seejärel viis Iraani sõjavägi ­relvad meritsi Venemaale.

(ERR/EE)

tööga võrdselt huvitab teda teadustöö, nii on ta tohutult ­ panustanud selle valdkonna tea­ duse arengusse ning opereeriva südamekirurgina päästnud tu­ handete inimeste elu.

Artikkel kirjeldab, kuidas paljud haigused imbuvad meie kehasse esialgu täiesti märka­ matult, nende seas ateroskle­ roos, eesti keeli tuiksoonelub­ jas­ tus, mille puhul tuiksoonte ehk arterite seina sisekihti hak­ kab ladestuma rasvataolisi aineid, ning tõsiseid probleeme, milleni see võib viia. Juttu on elupäästvatest ravivõimalustest selle seisundi puhul, olgu siis kirurgilise vahelesegamise kau­ du või angio­ plastika abil.

Artikkel räägib dr. Sullingu pi­ kast teest inimeste ravimisel ja tuhandete elude päästmisel.

2017.a. andis dr. Toomas Sulling välja raamatu ,,Süda­ mega südamest“ (kirjastus Pilgrim), kus ta räägib oma poole sajandi pikkuse töö koge­ musest südamekirurgias.

Yukoni saunas Ilusamaid suve kunagi Kana­ das nautisin Yukonis, töötades hõbedat otsiva kaevandusfir­ ma laagris. Keskkoolist sõber, kes ikka kuulub mu parimate semude hulka, helistas, teades mu ehitustöö tagapõhja. Kas oleksin nõus tulema laagrit ehitama? No muidugi, eriti kuna, kuigi mitte just jõude, ei olnud pakilisi projekte käsil. Sai elus esimest korda lennatud äriklassis, miks seal istekoht nii kallis on, ei tea.

Aga kuna teised maksid, lasin hea maitsta, lennuki toidud tavaliselt eriti head ei ole, tookord aga oli. Laiutamine Vancouverisse jõudmiseni oli ka teretulnud.

Sealt edasi täiskiilutud väikeses lennukis Whitehorse’i.

Sealne lennuliin, pärast seda, kui olid vajalikud eeltööd teh­ tud, toimetas kaks geoloogi, torujüri, koka ja puusepa St. Cyr mägedesse. Kust edasi ­helikopteriga. Ka esimest korda nii lennanud.

Paarkümmend aastat varem oli seal juba hõbedat otsitud.

Aga uus kaevandust stimuleeriv valitsuspoliitika tähendas, et majanduslikku riski ei olnud teravalt. Sai siis vajalikku infra­ struktuuri ehitatud – köögi, suvise varjualuse, mille all sai ­ ilmale vaatamata süüa, abihoo­ neid. Laager oli lagendikul, vaade sealt oli nii kaunis, alla orgu, kus lookles jääliustikust alguse saanud ülikülm ojake.

Milles kümblemine oli aga võrratu. Telgipõrandad – kuna ­ olime vaid suveks laagris – said kah nii ehitatud, et vaade oli selles suunas. Sõber Richard, geoloog, samuti haamriga enam kui tuttav, teades, mis mu pere­ nimi tõlkes tähendab, sai nalja mind sellega vahel ähvardades, kui tuli puhkehetk.

Torujüri seadis kööki vajali­ ku. Ja siis saabusid kohale ­ülejäänud meeskonnaliikmed ja suured puurmasinad. Helikop­ teri piloot oli väga osav, aseta­ des mäeseljakule, suure võrgu­ ga, mitte ainult ehitusmaterjalid, aga ka tehnika, mis muidugi saabus osades, monteeriti kokku kohtadel, mida peageoloog, laagri komandör leidis, et on lootustandvad.

Enne võimalust minna duši alla, mille kabiin valmis alles samal päeval kui drillerid tulid, pidime pesema kas kauges ojas või suures tsingist pesupalis.

Kohale oli puurijate meeskon­ nas tulnud ka Willie, aborigeen,

pärismaalane. Kes ennast julgelt tituleeris indiaanlaseks. Ajad olid teised – seda tühistamis­ kultuuri polnud olemas.

Kurtsin Willie’le, et küll tahaks sauna, aga selle ehita­ mist polnud ette nähtud. Willie lubas asjad jutti seada. Kanada esimestel rahvastel on ju higis­ tamishoone elik sweat lodge oluline osa nende kultuurist.

Neile püha, hingeline, isegi spirituaalne paik. Seal saadakse meheks (vist nüüd inimeseks), seal filosofeeritakse, lauldakse, piserdatakse kuumadele kividele kuivatatud maarjaheina, mille lõhn on oivaline. Kommete järgi võib vett küll kividele visata, kuid seda tohib ainult kõige vanem higistaja teha. Meie ­ oludes Willie, kes aga oli minu vanune, poole noorem kui laagrijuht. Kuid ainus indiaan­ lane.

Ehitasimegi hoone, milleks oli madal osmik, puuraamile kinnitatud puldaniga katusega.

Unkaauguga. Otsisime nö tule­ kivisid, kivikamakaid, mis tules lõhki ei lähe. Neid kive asetati otse süte peale ja nende ümber lisati halge nagu vaja. Istuti sõõris kivide ümber, palja pepu­ ga, maa peal. Willie seletas kombeid, meenusid Metsaüli­ koolis sauna huviringid, ühel aastal olin isegi mina viimasel hetkel palutud olla nende juhendajaks.

Mõtlesin, et kuna olen eesti saunas kaua käinud, kannatanud tõsist leili välja, nooruses ol­ lakse ju rumalad, pean de­ monst­reerima matšo-kultuuri (hispaania keeles macho) oma­ dusi, et tulen toime. Tunnistan, et teismelisena oli auasjaks mitte­-eestlasi saunast leiliga pe­ letada. Kanukid seda alasti ole­ kut, ­higistamist ei talunud hästi.

Kuid tuleb ütelda, et Willie, vana kala, oli eestlasest kõvasti üle. Ta lõõpis, et oli sellises ilma tulnud. Vanasti oli ka eestlastel saun sünnitamipai­ gaks, aga ei usu, et seda köeti enam, kui oli vaja, vaid et oleks soe. Willie kivid aga hõõgusid nii kui eesti mehe köetud ­saunas.

Mis aga mällu on jäänud eriti mõnusalt, on see, et kui kahvatu eestlane lahkus pühast paigast, kuna ei tulnud toime, ei ta higi teda kaitsnud, siis Willie naeris ja ütles, toona täiesti sobivalt, nüüd mitte, et küll ma sinust, valge poiss, veel punanaha teen.

Kuna olin kuumusest, leilist punane, nagu keedetud vähk.

Olid alles noore mehena ajad.

TÕNU NAELAPEA

Nr. 15

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00–14.00, K 11.00–16.00 ja N 9.00–13.00 Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja YouTube’i kaudu.

Reedel, 15. aprillil kell 11.30 SUURE REEDE JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Kell 15.00 ARMULAUAGA PALVUS SOOME KODUS. Pühapäeval, 17. aprillil kell 11.30 ÜLESTÕUSMISPÜHA JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA. Kolmapäeval, 20. aprillil kell 11.00 Piiblitund EHATARES. Neljapäeval, 21. aprillil kell 19.00 ARMULAUAGA PALVUS JA KOHTUMINE ELCIC IDAPIIRKONNA PIISKOPI MICHAEL PRYSE’GA. Pühapäeval, 24. aprillil kell 11.30 JUMALA­T EENIS­T US ARMULAUAGA.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Reedel, 15. aprillil kell 10.30 h SUURE REEDE JUMA­ LA­ TEE­N ISTUS ARMULAUAGA EHATARES. Orel ja laul: Heli Tenno.

Reedel, 15. aprillil kell 1.30 pl SUURE REEDE JUMA­ LATEE­NISTUS ARMULAUAGA. Laulab Heli Tenno, klaveril Piret Osso.

Pühapäeval, 17. aprillil kell 1.30 pl ÜLESTÕUSMISPÜHA JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 24. aprillil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

ADVOKAADID

Tel 416-465-0639

ENN ALLAN KUUSKNE

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige 647-703-7760 epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Reedel, 15. aprillil kell 11.00 SUUR REEDE JUMALATEE­ NISTUS kirikus. Pastor Timo Lige jutlus: „Ta on seal olnud”.

Muusika meesansambel. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 17. aprillil kell 11.00 ÜLESTÕUSMISPÜHA JUMALATEENISTUS kirikus.

Pastor Timo Lige jutlus: „Jeesust ei ole seal”. Muusika segakoor.

Kell 3 pl ÜLESTÕUSMISPÜHA JUMALATEENISTUS Ehatares.

Pühapäeval, 24. aprillil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: “Aita mul uskuda”. Muusika Marika Wilbiks.

Pühapäeval, 1. mail kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Arm või tegu”. Muusika Elli ja Alex.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

SÕNALEID LAHENDUS A

J

C

L

D K

E

V

P

E

V

E M

X H

T

N O

P

T

S U

J

U U Õ Y

A R

J

P Ü H A R

E

B Q A

I

D W M

L

E

V

J

L

E W N V

T

R C A N

S W H B

T

Ä

A D

Z M A B Ä L

I

P

K

V

R O K

V N

T

I

B U W L

I

L

L

I

I

K

P B R

L

I

A

L

U

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

23

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

EELK Toronto Peetri koguduse õpetaja, praost MART SALUMÄE

Sõna ristist Jah, sõna ristist on narrus neile, kes hukkuvad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi. 1Kr 1:18 Vaikne nädal ja sellele järg­ nevad 1. ja 2. ülestõusmispüha on kirikuaasta haripunkt. Neid siira ja alandliku südamega pühitsedes saame osa ristiusu pühimast varast – usust üles­ tõusmisesse ja igavesse ellu.

Uskmatu elulaadiga maail­ mas on paljudel seda võimatu mõista või isegi tolereerida. Jah, ega ateistid kuulugi nende hul­ ka, kes usust jõudu ammutaks.

Nende arusaamad on rajatud kõige eitamisele, mis jääb välja­ poole teadmise piire. Jumala eitajad on ju loonud endale ­ väärastunud jumalapildist puus­ liku, mida ei saagi tõsiselt võtta.

Selles mõttes tunnen neile ­südamest kaasa. Õnneks on tõeline Jumal ja tõeline usk midagi hoomamatult enamat. Usk on terviklik maail­ ma tajumise süsteem. Selles on olulisel kohal kõik inimmõis­ tusega seletatav. Usu eriline väärtus on aga, et maailma ei suruta üksnes teadmistega piiratud aja ja ruumi kitsasse raami. Teisisõnu: usk on valik jaatuse või eituse, armastuse või vihkamise, elu või surma vahel.

Tõeline usk on väga tõsine vaimne heitlus ja samas suurim võidurõõm korraga.

Iga religioon ja päris kindlasti ka ristiusk on püüd sõnades ­väljendada sõnulseletamatut.

Kui ütleme „Jumal“ või „iga­ vik“, siis nende sõnade tähen­ dus on alati palju laiem, kui suudame ühe korraga mõista.

Jumal on kõige looja, kohtu­ mõistja, halastaja, armastus jne... Teda otsime ja avastame kogu elu vältel üha uuesti. Kui inimene loobub Jumala otsimi­ sest igapäevase palve ja meele­ paranduse kaudu, hääbub ka usk rutiinseks kombetalituseks, millel kaob peagi side igapäe­ vase eluga.

Enamasti otsime Jumalat ja tema tahet just sellistel aegadel, kui meie elus või kogu maail­ mas toimub midagi, mille kulgu me ise mõjutada ei suuda.

Sagedasem küsimus, mida olen kunagi ka ise küsinud ja mida minult sageli küsitakse kõlab: „Miks Jumal lubab kõigel hal­ val ja ülekohtul siin maailmas juhtuda?“ Nõnda küsimust püstitades süüdistame Jumalat kõiges, mille vältimiseks või tagajärgede leevendamiseks oleks hoopis inimene pidanud midagi tegema, teisiti tegema või hoopis tegemata jätma.

Näiteks mõttetu on küsida, miks Jumal lubab agressoril rünnata ja tappa vaba rahvast tema omal maal. Jumal seda ei lubagi. Ta on kurjuse igavesse hukatusse mõistnud juba ammu enne, kui taoline massiline veretöö alguse sai. Küll aga tunneb ajalugu ­kohutavaid näiteid hirmuvalitse­ jatest, kes valede ja pooltõdede abil on oma rahva ässitanud

t­uhandete kaupa teisi inimesi ülekohtu verisel altaril ohver­ dama ning sellega ühtlasi ka ­ennast hävitama.

Kui 24. veebruaril Venemaa alustas verist rünnakut Ukraina vastu, hämmastasid paljusid helilooja Arvo Pärdi lausutud ­ sõnad: „Armas Ukraina rahvas, andke meile andeks!“ Selle sügavalt uskliku suurmehe sõnad väljendavad otseselt krist­ liku meeleparanduse sügavaimat tähendust. Sõna ristist on usk­ matuile jõledus, sest rabab ­j­alust meie iseka õilsuse. Sõna ristist seab meid täie halastama­ tusega Jumala ees süüpinki koos kõige verisemate mõrtsu­ katega.

Kristus kannatas ristisurma meie patu pärast. See tähendab, et lugematud sõjakuritegude ohvrid nii tänases Ukrainas kui ka kõik teised ülekohtu all kan­ natajad on Kristuse kaaskanna­ tajad. Valus on meil endale tun­ nistada, et nad pole Lunastaja kaaskannatajatena sugugi mitte ainult metsikusi tegevate Vene­ maa soldatite ja Putini käsilaste veretöö ohvrid. Me kõik oleme selles kaassüüdlased. Iga ühis­ konda või kogukonda lõhestav seisukoht, ülekohtuselt öeldud laimav sõna ja isekuses tehtud tegu on lisanud piisakese meie isiklikku pattu vihakarikasse, mis nüüd Ukraina rahva peale üle voolab, aga millest on juba inimpõlvi hävingut langenud lugematutele kurjuse ohvritele üle ilma. Meie kaasaja sõdade ohvrid, andke meile andeks!

Andke andeks, et oleme hooli­ matult ja isekalt raisanud Jumalalt armuajaks antud elu­

päevi nurisemise, lahkmeelte, vandenõuteooriate, umbusu ja keelepeksu levitamisele. Andke andeks, et oskame hoolida ja üksmeelt leida alles siis, kui kannatus või surm silmnähtavalt meid ohustab. Issand halasta meie peale!

Sõna ristist on Jumala vägi.

Viimase kahe aasta jooksul oleme korduvalt pidanud tõde­ ma, et maailm pole enam en­ dine. Aga milline maailm ja meie selles oleme homme, sõl­ tub meie tänastest otsustest.

Meie võimuses pole otseselt sundida sõjardlikku Venemaa valitsejat kohe oma naabriga rahu tegema. Me ei suuda kah­ juks kätt ette panna kuulidele ja rakettidele, mis jätkuvalt ini­ m­ elusid hävitavad. Küll aga saame käe ette panna kurjusele oma südames. Rahu riikide ja rahvaste vahel algab rahust iga inimese südames. Igavene rahu ja rõõm on meie päralt, kui õpime ajalikke asju rahus ja koosmeeles ajama. Loobume mõttetutest vastasseisudest ja püüdleme rahu sõlmida asjades, mis meid rahulolematuks tee­ vad. Teisisõnu – kasvame meeleparanduses seesugusteks, et vääriksime rahupõlve maa peal ja igavikku taevas. Õnnistegija Issand Kristus.

Anna meile andeks isekuse patt, mis on sillutanud teed kurjusele inimhinges ja verevalamisele rahvaste vahel.

Anna meile tõeline meelepa­ randuse vaim, et kasvaksime uue rahupõlve väärilisteks usus, lootuses ja armastuses.

Aamen.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

24

EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022

Tellige EESTI ELU!

eestikool.ca.

Sündmuste kalender • Neljapäeviti kuni 21. aprillini kl 6–-9 õ “SAMPLE SESSIONS: LIVE REMIX WORKSHOP” koos ERIK LAARIGA. • Laup., 23. apr. kl 7.30 õ ERIK KREEMI KONTSERT Heliconian Hallis, 35 Hazelton Ave. • Pühap., 24. apr. kl 10 õ (Eesti aeg) HEATEGEVUSKONTSERDI Ukraina heaks “MAAILM, MIS JÄÄB MEILE” ülekanne Eesti Televisioonis; järelvaatamine EERO YouTube’is, www.

EEROcanada.com • T.E.S. Täienduskooli VIR­ TUAAL-LASTEAIA 2. POOL­ AASTA neljapäevaõhtuti aprilli lõpuni. Registreerimine avatud:

• Reede, 29. apr. - pühap., 1. mai KOOP CUP Markham PanAm Centre’is ja virtuaalselt; www.kalevestienne.com.

• Laup., 14.- pühap., 15. mai Seedrioru TALGUD ja laupäeval LAAGRIPÄEV LASTELE. • Reede, 10. – pühap., 12. juuni JÕEKÄÄRU ALUMNI LAAGER. • Laup., 2.-laup., 23.

JÕEKÄÄRU SUVEKODU.

juuli

• Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/Kalev VÕRKPALLILAAGER. • Neljapäeviti kl 3-4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

STOP THE WAR CRIMES Meeleavaldus Ukraina toetuseks ,,Stop the War Crimes“ toimub laupäeval, 16. aprillil kl 2 pl Vaba Ukraina väljakul Venemaa konsulaadi juures, 60 St Clair Ave E.

Merike Lugus esitles oma kunstitöid

Kirjutasime Eesti Elu # 11, 18.3.2022 numbris, et Merike Luguse kunstiteos ,,All That is Solid Melts into Art“ valiti Torontos märtsikuus toimunud Kanada naiste kunstiühingu WAAC žüriinäitusele ,,Echoes“. Kohe pärast seda esitles Merike Lugus oma erilises ja pilkupüüdvas akrüültehnikas töid sealsamas Ruth Upjohn ga­­ leriis (23 Prince Arthur Ave). Näitus pealkirjaga ,,Rhythm and Play“ on avatud kuni 16. aprillini. Merike Lugusest ja tema töödest saab pikemalt lugeda ühes edaspidises Eesti Elu ­numbris.

Foto: Kai Kiilaspea

TÄNU! Suur aitäh Eesti Abista­mis­komiteele Kanadas/Eha­ta­rele, kelle lahke toetus võimaldas tuua tänase Eesti Elu numbri teieni värvitrü­kis!

Nr. 15