Nädala portree: Reet Marten-Sehr

KAIRE TENSUDA

Reet Marten-Sehr on edukalt ühendanud haridustöö, poliitilise tegevuse ja pere; kõige suurem saavutus on siiski pere

Meie tänavune emadepäeva persoon on Reet Marten-Sehr: tuntud aktiivne eestlane Torontos, kes on töötanud aastakümneid hariduse valdkonnas nii kooliõpetaja, – juhatajana kui haridusministeeriumis jm., töötanud välja hariduspoliitikat ja – suundi ning andnud suure panuse English as a Second Language (ESL) õpetamisele Ontario koolisüsteemis. Samuti on Reet tuntud poliitilise aktivistina, olles kuulunud aastakümneid Eestlaste Kesk­nõukogu Kanadas (EKN) ridadesse ja juhatusse, osalenud Eesti Kongressi töös ja korraldanud palju rahvusvahelisi üritusi.

Ta on ka Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) juhatuse liige ning hiljuti loodud Eesti Vabariigi Valitsuse Üleilmse Koostöökomisjoni liige. 2019. a. ESTOl oli tema Tallinnas toimunud Rahvuskongressi kaaskorraldajaks. Reeda sidemed ja koostöö Eestiga on pikaajaline nii professionaalse töö kui poliitika vallas. Reet Marten-Sehri autasustati 2003.a. Valgetähe V klassi teenetemärgiga.

Kogu selle laiahaardelise tegevuse kõrval on Reet kasvatanud üles neli tublit last ja on praegu vanaemaks kaheksale lapselapsele, kellega ta palju tegeleb ja panustab suuremate laste haridusse, eriti praegusel ajal, õpetades neid igapäevaselt Skype’i teel.

Perega Tallinnas eelmisel suvel laulupeol, kuhu tulid kokku kõikide laste pered.

Foto erakogust

Professionaalne töö õpetaja ja haridusjuhina ning globaalne eestlus

Reet sündis Rootsis Norrköpingis, kus kohtusid tema vanemad Edgar ja Renate. Ema oli 1944.a. põgenenud Eestist, isa jõudis Rootsi Soome kaudu soomepoisina. Elu Rootsis Reet ei mäleta, sest oli 16-kuune, kui perekond siirdus Oslo kaudu Kanadasse. Mõni nädal peatuti Nova Scotias, kus elas isa õde ja edasi sõideti Torontosse, kus elas isa vend. Õnneks sai isa (kel oli õpetajaharidus Eestist) kohe tööd Goodyear’i kummivabrikus ning elu hakkas edenema. Ema töötas algul ühes vabrikus, kuid peale vend Juhani sündi jäi koduseks. Nendega koos elasid muide ka mõlemad vanaemad, kes elasid 93- ja 97-aastaseks. Kui Reet sai viis aastat vanaks, ostsid vanemad juba nende esimese maja Lawrence’i ja Bathursti piirkonnas, kus Reet käis ka koolis kuni keskkoolini, siis kolis pere Etobicoke’sse, kus Reet lõpetas Scarlett Heights Collegiate Institute’i.

Järgnesid õpingud Toronto Ülikoolis ajaloo ja inglise keele alal. Kuna ta oli õppinud klaverit, soovis ta ka muusika alal end täiendada. Pärast bakalaureusekraadi saavutamist läks ta edasi õppima muusikat ning mängis klaverit ja viola da gambat – keskaegset viiulit. Tolleaegne muusika huvitas teda väga.

Peale kuueaastaseid õpinguid ja kahe kraadi saavutamist eri aladel Reet abiellus. Kuna abikaasa õppis juurat Western Ülikoolis, kolis ka Reet Londonisse, kus läks jälle ülikooli õppima – õpetajaks, saavutades vastava hariduskraadi.

(Full story available via link below)

Reet möödunud jõulude ajal lastelastega, keda siis oli seitse, praegu juba kaheksa.

Foto erakogust