4
EESTI ELU reedel, 8. mail 2020 — Friday, May 8, 2020
Nr. 18
Nädala portree Reet Marten-Sehr on edukalt ühendanud haridustöö, poliitilise tegevuse ja pere; kõige suurem saavutus on siiski pere Meie tänavune emadepäeva persoon on Reet MartenSehr: tuntud aktiivne eestlane Torontos, kes on töötanud aastakümneid hariduse vald konnas nii kooliõpetaja, – juhatajana kui haridus ministeeriumis jm., töötanud välja hariduspoliitikat ja – suundi ning andnud suure panuse English as a Second Language (ESL) õpetamisele Ontario koolisüsteemis. Sa muti on Reet tuntud poliitilise aktivistina, olles kuulunud aastakümneid Eestlaste Kesk nõukogu Kanadas (EKN) ridadesse ja juhatusse, osale nud Eesti Kongressi töös ja korraldanud palju rahvusva helisi üritusi. Ta on ka Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) juhatuse liige ning hiljuti loodud Eesti Vabariigi Valitsuse Üleilmse Koostöökomisjoni liige. 2019. a. ESTOl oli tema Tallinnas t oimunud Rahvuskongressi kaaskorraldajaks. Reeda side med ja koostöö Eestiga on pikaajaline nii professionaalse töö kui poliitika vallas. Reet Marten-Sehri autasustati 2003.a. Valgetähe V klassi teenetemär giga. Kogu selle laiahaardelise te gevuse kõrval on Reet kasva tanud üles neli tublit last ja on praegu vanaemaks kaheksale lapselapsele, kellega ta palju tegeleb ja panustab suuremate laste haridusse, eriti praegusel ajal, õpetades neid igapäevaselt Skype’i teel. Professionaalne töö õpetaja ja haridusjuhina ning globaalne eestlus Reet sündis Rootsis Norr köpingis, kus kohtusid tema vanemad Edgar ja Renate. Ema oli 1944.a. põgenenud Eestist, isa jõudis Rootsi Soome kaudu soomepoisina. Elu Rootsis Reet ei mäleta, sest oli 16-kuune, kui perekond siirdus Oslo kaudu Kanadasse. Mõni nädal peatuti Nova Scotias, kus elas isa õde
ja edasi sõideti Torontosse, kus elas isa vend. Õnneks sai isa (kel oli õpetajaharidus Eestist) kohe tööd Goodyear’i kummi vabrikus ning elu hakkas ede nema. Ema töötas algul ühes vabrikus, kuid peale vend Juhani sündi jäi koduseks. Nendega koos elasid muide ka mõlemad vanaemad, kes elasid 93- ja 97-aastaseks. Kui Reet sai viis aastat vanaks, ostsid vanemad juba nende esimese maja Lawrence’i ja Bathursti piirkonnas, kus Reet käis ka koolis kuni keskkoolini, siis ko lis pere Etobicoke’sse, kus Reet lõpetas Scarlett Heights Collegiate Institute’i. Järgnesid õpingud Toronto Ülikoolis ajaloo ja inglise keele alal. Kuna ta oli õppinud kla verit, soovis ta ka muusika alal end täiendada. Pärast bakalau reusekraadi saavutamist läks ta edasi õppima muusikat ning mängis klaverit ja viola da gambat – keskaegset viiulit. Tolleaegne muusika huvitas teda väga. Peale kuueaastaseid õpinguid ja kahe kraadi saavutamist eri aladel Reet abiellus. Kuna abikaasa õppis juurat Western Ülikoolis, kolis ka Reet Lon donisse, kus läks jälle ülikooli õppima – õpetajaks, saavutades vastava hariduskraadi. Oma pikaajalist karjääri hari duses alustas ta muusikaõpeta jana, hiljem läks üle algkooli õpetajaks. Kokku töötas Reet Peel District School Board’is 30 aastat: õpetaja ja konsultan dina ESL alal; eriala, mida ta õppis samaaegselt töötamisega ja milles tegi ka magistrikraadi. ESL on Reeda jaoks olnud alati südamelähedane teema. Kuna ta ise alustas Kanadas kooliteed, ilma et oleks sõnagi inglise keelt osanud, tuli tal kogeda alguses raskusi ja kooli poolset suhtumist, kus kaheldi tema võimetes. Alati, kogu oma karjääri jooksul, on ta soovinud aidata immigrantide peres kasvavaid lapsi, kelle jaoks koo
Reet möödunud jõulude ajal lastelastega, keda siis oli seitse, praegu juba kaheksa.
litee algus võib olla tänapäeval sama keeruline kui tema jaoks aastakümneid tagasi. Hiljem siirdus Reet administ ratiivsele tööle, töötades abiju hataja ja koolijuhatajana Peel’is. Ühel hetkel tekkis tal võimalus minna tööle Ontario haridus ministeeriumisse, kus ta töötas mitu aastat ESL programmi juhataja ametikohal, millisel ajal ta tutvus ühe projekti kaudu Toronto Ülikooli ESL osakon naga ning teda kutsuti Ontario Institute for Studies in Edu cation (OISE) juurde, kus ta töötab praegugi osaajaliselt, rakendades programme õpeta jatele, kes tulevad teistest maa dest siia kogemusi omandama. Reet koos kolleegiga on kirjuta nud vastava õpetusprogrammi ja ka ise neid õpetajaid õpetanud. Väga palju tööalast koostööd on Reet teinud Eestiga. Aastatel 2000-2003 toimus üks täien d õppe ja juhtide arendamise pro jekt Tartu ja Toronto ülikoolide vahel, milles Reet oli aktiivselt tegev, käies kolm aastat igal su vel ja koolivaheaegadel kokku 55 päeva Eestis, tehes seda iga päevatöö kõrvalt. Ta on pidanud loenguid Tartu Ülikoolis, samuti mitmel pool eraloenguid ning teinud Tallinna Reaalkoolis täiendõpet. Praegu on Reet Eesti Vaba riigi Valitsuse Üleilmse Koos töökomisjoni liige koos Marcus Kolgaga EKNi esindajatena. Komisjoni esimees on EV rah vastikuminister Riina Solman. Komisjoni eesmärk on muuhul gas nõustada valitsust rahvus kaaslasi puudutava poliitika ku jundamisel ning panna kokku Globaalse Eesti programm. Samuti on ta seal Globaalse Eestluse Riikliku Programmi hariduse töörühma liige. Eesti ühiskond on andnud palju enesekindlust
Perega Tallinnas eelmisel suvel laulupeol, kuhu tulid kokku kõikide laste pered. Foto erakogust
Eestlus on Reeda jaoks alati – nii üles kasvades kui täis kasvanuna – olnud loomulik osa elust. Kogu nende pere on olnud väga eestimeelne. Kõik Torontos teavad tema isa Edgar Martenit, kauaaegset legendaar set Eesti koolide juhatajat Torontos, kes peatselt tähistab oma 100.a. juubelit, olles siiani hea tervise juures ja nautides elu Ehatares. Ema Renate on kahjuks siitilmast lahkunud.
Tema oli pärit suurest perest Hiiumaalt ja nende suguvõsa on siiani suur ka Kanadas. Reet meenutab, et kui ta Kanadas kooli läks, polnud tal enesekindlust, sest puudus ing lise keele oskus. Eesti kool ja eesti ühiskond oli just see, mis andis talle kinnitust, et ta pole rumal, vaid vastupidi, väga tubli. Palju mõjutusi eluks andis nii isa õpetajatöö kui ka see, et ta oli soomepoiss, kellest koosnes ka nende sõpruskond. Teised soomepoisid käisid neil tihti külas, Reet saatis klaveril nende kvartette ja kuulas huviga jutte poliitikast ja nii tekkis ka temal poliitiline huvi. Ta oli väga teadlik Eesti saatusest ja see tekitas temas tohutu eba õigluse tunde, mis on mõjuta nud teda nii professionaalses töös kui poliitikas. Reet on alati püüdnud aidata neid, kes on maha surutud või mingitest õigustest ilma jäetud. Nii oli enese elu sidumine eestlusega loomulik asjade käik. Tal olid eesti ja kanada sõbrad ja elu oli selle poolest rikkam. Noorena tegeles Reet gaid luse ja võimlemisega. Ta on olnud kauaaegne Peetri kiriku juhatuse ja nõukogu liige, samuti olnud pikemat aega Toronto Eesti Seltsi ja Eesti Kunstide Keskuse juhatuses. Reet on Toronto Eesti Akadee milise Segakoori Ööbik ja Estonia koori liige ning laulnud igal laulupeol Eestis alates 1990. aastast. Akadeemiliselt on ta korp! Filiae Patriae liige, olles olnud kahel korral ka esinaine. Sidemed Eestiga ulatuvad mitme aastakümne taha; osalemine pikaaegses protsessis 1989.a. augustis käis Reet esmakordselt Eestis. Aasta va rem oli Torontot külastanud üks koolijuhataja Eestist, kes käis vaatamas nii siinset Eesti kooli kui Reeda klassi Mississaugas, nii tekkisid sidemed ja Reet kutsuti Eestisse loenguid pida ma, mis 1989.a. teoks sai, kokku 3,5 nädalat. Selle aja sisse jäi ka Balti kett. Kuna Reet oli tut tav juba paljude nimekate Eesti muusikutega, kes olid Torontot külastanud, juhtus nii, et ta sei sis Balti ketis Alo Mattiiseni ja
Foto erakogust
Jüri Leesmendi vahel! Ka järgnevatel aastatel käis Reet pidevalt Eesti vahet. Abikaasa haigestumise tõttu kasvatas Reet oma lapsi üksik emana alates ajast, kui nad olid alles väikesed, aga palju abi oli vanematest ning Eestist pärit lapsehoidjast. Reet elas Toron tos Bloor St. W piirkonnas, töö tas Mississaugas ja reisis palju Eestisse, aga kunagi ei pidanud lapsed selle tõttu kannatama, sest ta oli alati nende jaoks olemas. Vanemad, kes ei elanud kaugel, viisid rõõmuga hommi kuti lapsed kooli, sest ta ise pidi lahkuma juba varem, kõik oli hästi korraldatud. Üks tähtsündmusi oli osale mine I Eesti Kongressil 1990. aastal. Reet oli selleks ajaks olnud EKNi juhatuse liige juba viis aastat ning osutus valituks delegaadina. See oli tema jaoks fantastiline elamus, samuti kõik need sündmused, mis seejärel arenema hakkasid. Ühtekokku on Reet käinud Eestis nii 25-30 korda. Plaan oli ka sel aastal seoses ühe projek tiga sinna sõita, aga hetkel pole teada, milliseks kujunevad reisi misvõimalused praegustes tingi mustes. Kui küsida, mida peab Reet enda tähtsaimaks saavutuseks poliitilises töös, ütleb ta, et on olnud üks osaline pikas protses sis, mida alustasid nende vane mad, kes omal ajal Kanadasse tulnuina rajasid kirikud, koolid ja hoidsid üleval eestlust – kõik see aitas kodumaa taasiseseis vumise teel. „Meie, kes läksime siit Eestisse – hoidsime väga tuge valt taasiseseisvumise joont ega pooldanud mingeid kompro misse. Eesti taasvabanemisel on kindlasti ka meie ühiskonnal oma osa. Samuti on suureks saavu tuseks globaalse eestluse liiku mine. Tänu tehnoloogiale oleme tänasel päeval liitumas mitmete teiste gruppidega ja tunneme, et oleme väga vajalikud ka Eesti aitamises.“ Reet kõneleb ka eelmisel ESTOl toimunud Rah vuskongressist, mille korralda sid tema ja Leelo Pukk Rootsist. Peres on kõik üksteisele toeks Aga elu kõige suuremaks (Järgneb lk. 11)
