Eesti Elu / Estonian Life No. 18 | May 8, 2020

This newspaper was mailed on Friday, May 8, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–9)

Alates / since 2002 Nr. 18, 2020 Reedel, 8. mail — Friday, May 8

Balti presidendid: II maailmasõja sündmusi ei tohi moonutada tänase Euroopa õõnestamiseks

Foto: Mattias Tammet/presidendi kantselei

07.05.2020 „Me rõhutame tõe ja õiguse tähtsust. II maail­ masõja ja selle järel Euroopa lõhenemise põhjustanud aja­ looliste sündmuste moonutamine on kahetsusväärne püüe ajalugu võltsida ning seada kahtluse alla nüüdis­ aegse rahvusvahelise reeglitel põhineva korra alustalad,“ seisab Balti riikide presidentide ühisavalduses.

Reedel, 8. mail möödub 75 aastat II maailmasõja lõpust.

Eesti p­re­­­ sidendi Kersti Kaljulaidi, Läti presidendi Egils Levitsi js Leedu presidendi Gitanas Nau­ se·da ühisavalduses peetakse meeles kõikide ohvrite mälestust ja liitlassõdurite ohverdust, kes alistasid 8. mail 1945 natsi­režiimi, vabastades seega paljud Euroopa riigid okupatsioonist ja lõpetades holo­ kausti õudused.

Balti riigipead meenutavad, et Kesk- ja Ida-Euroopa rah­ vaste jaoks ei tähendanud II maailmasõja lõpp kahjuks aga vabadust. Selle asemel asendus üks totalitaarne režiim teise­ ga, kui Balti riigid liideti julmalt Nõukogude Liiduga. „Maailmajao kesk- ja idaosa jäid ligi pooleks sajandiks kommunistide valitsuse alla. Nõu­ kogude Liit kasutas Balti riikide alistamiseks ülekaalukat sõjalist jõudu, valimatuid rep­ ressioone, massiküüditamist ja täielikku ideoloogilist kontrol­ li,“ seisab ühisavalduses, kus tänatakse ka neid rohkem kui 60 lääneriiki, kes Nõukogude okupatsiooni kunagi Eestis, Leedus ega Lätis ei tunnustanud.

Tänapäeval on Balti riigid Euroopa Liidu ja NATO lahuta­ matu osa, ent mineviku traagilisi õppetunde ei saa unustada: „Mõistame mõjupiirkondade kontseptsiooni kindlalt hukka ja nõuame kõikide rahvaste võrdsust. Rahvusvaheline julgeolek nõuab rahvusvaheliste õiguse ja kokkulepitud normide pide­ vat järgimist, aga ka kõikide suve­ räänsete riikide territo­ riaalse terviklikkuse ja omaenda julge­ oleku korraldamise ning ühendustesse ja liitudesse astumise õiguse tingimusteta austamist,“ seisab ühisavalduses. „NATO on endiselt meie riikide kollektiivkaitse alustala ning üleatlandiline side on Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse tuleviku seisukohast elu­ tähtis. Usume, et lääne demok­ raatlikud väärtused ja ühtsus tagavad Balti riikide ning kõi­ kide Euroopa rahvaste tule­ viku,“ rõhutavad Eesti, Läti ja Leedu riigipead. Ühisavalduse täisteksti leiab leheküljelt: www.president.ee (VPK)

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

EMADEPÄEV VÕI EMAPÄEV? Arvan, et mõlemad vormid sobivad. Igale lapsele muutub üldine emadepäev oma ema päevaks. Meie koguduse kõige noorem ingliskeelne põlvkond laulab vapralt: ,,Emasid on palju, igal pool, kus käid. Ükski mind ei nõnda armas­ tada või, kui mu oma ema, kui mu oma ema. Kõigest teistest kallim ta, MU OMA EMA!“ Minuealiste generatsioonile on oma ema meenutamisel suureks abiks perekonnaalbu­ mid. Mäletan hästi lisatud pildi lugu. Pilt on tehtud 1943. aasta jõuludel Tallinnas. Minu kadu­ nud ema noorepõlve unistus kooliõpetajaks saamisest ei täi­ tunud. Seda püüdis ta realiseeri­ da oma esimese poja koolita­ misel. Poiss pidi kolmeaastaselt hakkama lugema ja tundma kõi­ gi maailma maade lipud tolla­ sest atlasest. Mu mälus on veel selgesti pildiks seadmine ja väl­ gusähvatuse saamiseks süüdatud magneesiumi lõhn (välklampe asendas põlema süüdatud pul­ ber). Isa pildistas, ema õpetas ja Jüri õppis. Ema ja isa läinud, aga poisil Jüril midagi tänuga meenutada veel emadepäeval 2020! Järgmistel emadepäevadel meil isa enam ei olnud. Vana­ emad olid kaugel eemal. Nõu­ kogude ajal emadepäeva teata­ vasti ametlikult ei tähistatud.

Küll aga jätkus ilus traditsioon kodudes ja kirikuis.

Emadepäeva lugu Tsiteerin Eesti Vikipeediat. ,,Emadepäev on Eestis ja ena­ muses Euroopa ja Ameerika maades maikuu teisel püha­päe­ val tähistatav perekonnapüha.

Esimest korda tähistati maail­ mas emadepäeva 10. mail 1908 USAs Lääne Virginias Graftoni kirikus. Eestis tähistati seda päeva esimest korda Uderna koolis piduliku koosviibimise­ ga, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatu­ sel. Üle-eestiliselt tähistati seda päeva 3. juunil 1923 tervisliku pereelu propageerimiseks. Eesti rahvusliku teadlikkuse tõusuga kogus see püha üha rohkem populaarsust kuni 1940. aastani.

Uuesti hakati seda päeva tähis­ tama riiklikult 1988. aastal.“ Nõukaajal otseselt ei keelatud püha tähistamist perekondlikult ja ka kirikus. Minu eluajal tähistati Eestis rahvusvahelist naistepäeva 8. märtsil ja emaks saanud naiste emadepäeva mai teisel pühapäeval. Ema on aga enam kui naine. Kuna meil kõigil on ja on olnud emad, siis

kuulub emadepäev meile kõi­ gile.

Meie koguduse emadepäeva jumalateenistusel saab iga osa­ leja lilleõie emade ja vanae­ made meenutuseks.

Esimese ema lugu Piiblis Walter Wangerin Jr. on kirju­ tanud omalaadse raamatu ,,The Book of God“, milles ta novelli­ vormis edastab tähtsamad Piibli lood alates Aabrahamist. Tahak­ sin siinjuures jagada samalaad­ selt esimest emaks saamise lugu Eeva ja Aadama kaudu. See on sisuliselt algne perekonnalugu, kus üks pearollidest on Eeval.

Kuidas sai Eevast esimene ema? Juba enne Eeva emaks saamist on paika pandud terve peremudel. ,,Ja Aadam ütles: ,,See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast. Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud. Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nad on üks liha!“ 1.

Ms.2:23,24.“ Tõlge heebrea keelest on sõnademäng, et edasi anda abiellu astuva mehe (ish) ja naise (ishsh) ühtsust.

Esimesel perekonnal toimub tegelik isaks ja emaks saamine juba algkodust Eedenist lahku­ nuna. Milliseks oleks kujune­ nud Eeva ja Aadama perelugu Jumala originaalplaani alusel?

Perekonnaasjadega hakkasid Eeva ja Aadam tegelema alles pärast Eedenist välja saatmist. ,,Ja Aadam sai ühte oma naise Eevaga, kes jäi lapseoo­

tele ja tõi Kaini ilmale ning ütles: Ma olen Issanda abiga mehe (inimese) ilmale toonud.“ 1.Ms.4;1. Aadamast oli saanud isa ja Eevast ema! Mõned mõt­ ted esimese Piibli perekonna emast.

Ema kui lapse ootaja ,,Ja Aadam sai kokku Eeva­ ga, kes jäi lapseootele.“ Milline eriline ootuseaeg! Millal Eeva sellest teatas Aadamale? Igale noorele naisele on see era­ kordne periood. Eeval ei olnud seda kellelegi kuulutada peale oma mehe Aadama. Tänapäeval kuulutatakse uuest seisusest üli­ malt kiiresti laiale avalikkusele.

Lapseootele jääb seega kogu perekond. Inimesed ootavad, Jumal valmistab. Psalm 139: ,,Sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus. Ma tänan sind, et olen nii karde­ tavalt imeliselt loodud. Su sil­ mad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik mu päevad.“ .Meie päevil tohime seda ema ihus ,,kudumise“ prot­ sessi mingil moel kaasa elada moodsa diagnostikatehnika abil.

Siit ka moodsa ajastu suurprob­ leem: kui palju tohime sekkuda sellesse ,,kudumise“ protsessi.

Emal on selles protsessis kõige suurem meelevald. Olgem eriti tänulikud oma emadele, kes andsid meile võimaluse siia ilma sündida!

Ema kui lapse ilmale tooja Moodsas avatud maailmas (Järgneb lk. 15)

2

EESTI ELU reedel, 8. mail 2020 — Friday, May 8, 2020

Nr. 18

Mais on Eesti ÜRO Julgeolekunõukogus eesistujariik

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Mida tuleb mäletada Paraku on valikuline suhtumine minevikku alati olnud üks inimkonna suuremaid intellektuaalseid pahesid. Öeldakse, et võitja kirjutab aja­ lugu. Sellega arvestades tuleb siiski olla tänulik, et tänane päev on olu­ line. Täpselt 75 aastat sellest, kui sõjategevus Euroopas lõppes Saksamaa alistusega. Kuid siiski ei lõppenud tapmine. Aasias möllas ikka sõda. Selle lõpetamine tuumapommi rakendamisega, kahekordselt, viis aga külma sõjani, aastakümnete pikkusele hirmulolekule. Mis ikkagi olemas, tänu psühhopaatidele, kes võimule on saanud. Just nagu totali­ taarriikide juhid, kes lasid valla Teise ilmasõja.

Miskipärast pole Läänes omaks võetud, et kurjus kestis Euroopas pärast kaheksandat maid 1945. Sõjavangidega käituti jõhkralt – seda saavad tänseni elus olevad mehed ja naised kinnitada. Tšehhi põrgu sai põhjendatult oma nime. Punasõdurid vägistasid, röövisid ja tapsid, juba enne Kolmanda Riigi alistumist. Ja pärast seda. Alatult meelitati balt­ lasi sõjavangide hulgast tagasi sünnimaale. Liitlased lasid tihti sel juh­ tuda. Kuid mitte nii aralt kui Rootsi mõni aasta hiljem N.Liidu nõudmis­ tele vastades, saksa mundris sõdinud mehi saates kindlasse surma. Ei, kaotajad ei kirjuta ajalugu.

Kuigi kriisiaegadel, nagu sõda kahtlemata on, leiab enamus inimes­ test enesest headust, abi pakkudes näljastele, kodutuile, haavatuile on siiski neid, kes võimu või raha huvides lakkavad olevama humani­ taarsed. Sellest on kah vähe lugeda Läänes ilmunud kooliraamatutest.

Tuleb õppida vanematelt, vanavanematelt, kuna paljud ajaloolased vaatavad tänaseni kõverpeeglist nähtud silmadega möödunut.

On hämmastav, et kommunismi kuritegude, punaste kurjategijate üle ei ole kohut mõistetud. Et lubatakse sirbi ja vasara sümboolikaga särke Põhja-Ameerika suurimal kauplusketil Walmartil müüa. Haakrist on osa Eesti põliskultuurist ning on ka üle maailma tuntud päikesemärgi ja õn­ netähena. Kuid kuna vana sümbol võeti üle uut ja võigast filosoofiat õi­ gustama, siis on see tänaseni tabu, põlu all.

Sirbi ja vasara märgi all on Torontos minevikku tagaigatsevad venelased marssinud, mingi keeluta. Kuritarvitades demokraatiat, eirates mõistust. Tänu taevale ei toimu tänavu markantset aastapäeva märkiv sõjaline paraad Moskvas, pandeemia senini ainus hea tagajärg.

Ameeriklaste Lend-Lease tehnikata – autode, relvade, laskemoonata – poleks mõne hinnangul Punaarmee hitlerlaste kallaletungi suutnud peatada. Ka pärast sõda, kui Euroopa oli tükeldatud Atlandi Hartat unus­tades, toetasid ameeriklased N. Liitu. Kreml julges silmakirjatsedes väita, väidetakse tänaseni, et ainult tänu Punaarmee ohverdustele või­ deti sõda. Nii hämades jäidki paljud seda propagandat uskuma.

Oleme tänulikud hävitava tervisesõja keerises olles, et pole kor­ dunud sellist inimrohket relvastatud konflikti. Kuid miks tõde ei valitse, sellele ei leia vastust.

TÕNU NAELAPEA

Alates 1. maist on Eesti kuu aega ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja. Eesti kavatseb pöö­ rata erilist rõhku COVID-19 pandeemia ja julgeoleku­kesk­ konna seostele, küberturvali­ susele, rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtetele, sealhulgas tsiviilisikute kaitsele ja Jul­ geolekunõukogu läbipaistva­ maks muutmisele kriisi ajal.

Eesistujana seame sihiks, et ka Julgeolekunõukogu kesken­ duks COVID-19-ga kaasneva­ tele ohtudele. Pandeemia selja­ tamiseks on väga oluline toetada ÜRO peasekretäri üleilmse rel­ varahu üleskutset, tagada rahu­ valvemissioonide jätkumine ja humanitaarabi ligipääs konflik­ tides, ütles välilsminister Rein­ salu.

Maikuus möödub ka 75 aas­ tat Teise maailmasõja lõpust Euroopa pinnal ja 8. mail kor­ raldab Eesti selle meenuta­ miseks kõrgetasemelise arutelu.

ja ÜRO ülejäänud liikmesrii­ kidele võimalikult kättesaada­ vad,“ selgitas Eesti alaline esin­ daja ÜRO juures suursaadik Sven Jürgenson.

Teiste eriürituste seas on is­ tung küberturvalisuse teemal, mille avab peaminister Jüri Ratas, samuti president Kalju­ laidi osalusel tsiviilisikute kait­se teemaline arutelu, kus kõneleb ka ÜRO peasekretär António Guterres.

ÜRO Julgeolekunõukogu üle­ sanne on seista maailmas rahu ja julgeoleku eest. Eesti on nõukogu valitud liige aastail 2020–2021. Iga kuu täidab üks ÜRO Julgeolekunõukogu 15 rii­ gist eesistuja rolli. Eesistuja üle­ s­ anne on olla profession­ aalne partner Julgeoleku­ nõu­ kogu istungite korraldamisel ning paista silma läbipaistva ja ladusa asjaajamisega. Kuna ees­ istujaid määratakse tähestiku järgi, jõuab Eesti oma liikme­ suse ajal olla eesistuja tervelt kaks korda: 2020. aasta kevadel ja 2021. aasta suvel. (VMPT/EE)

Julgeolekunõukogu kohtub hetkel video teel ja eraldi tähelepanu on Julgeolekunõu­ kogu kriisiaegsetel töömeetodi­ tel. „Meie jaoks on oluline, et ka videokohtumiste kaudu oleks tagatud Julgeolekunõukogu võimalikult tõhus toimimine, et avatud istungid oleks üldsusele

Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Eestis sel aastal Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Võidupüha paraadi ei peeta Ameerika Ühendriikide välisministri Selleaastane Kaitseliidu või­ avaldus Teise maailmasõja lõppemise du­püha paraad pidi toimuma Paides. Koroonaviiruse tõttu 75. aastapäeva puhul paraadi ei peeta, kuid võidu­ Tähistades 2020. aastal 75 aasta möödumist Teise maail­ masõja lõpust, avaldavad välisministrid austust ohvri­ tele ja kõigile sõduritele, kes võitlesid selle nimel, et saa­vu­ tada võit natsismi üle ja teha lõpp holokaustile.

Välisministrid rõhutasid, et kuigi 1945. aasta mais lõppes Teine Maailmasõda Euroopas natsirežiimi alistumisega, ei toonud see vabadust kogu Euroopale. Kesk- ja Ida-Euroo­ pa jäid ligi 50 aastaks kommu­ nistlike režiimide võimu alla.

Balti riigid okupeeriti ja annek­ teeriti ebaseaduslikult ning Nõukogude Liit tugevdas üle­ kaaluka sõjalise jõu, repressioo­ nide ja ideoloogilise kontrolli abil raudset haaret teiste van­ gistatud riikide ümber.

Välisministrid märkisid, et mitmete aastakümnete jooksul ohverdasid paljud kesk- ja idaeurooplased vabaduse poole ­ püüeldes oma elu ning miljo­ nitelt võeti õigused ja põhivaba­ dused, neid piinati ja asustati sunniviisiliselt ümber. Raudse eesriide taga olnud ühiskonnad püüdlesid meeleheitlikult de­ mokraatia ja iseseisvuse poole.

Nad lisasid, et 1956. aasta,

Eesti tõi küberohtude teema ÜRO julge­ olekunõu­kogusse Esmaspäeval esines president Kersti Kaljulaid ETV saates ,,Välisilm“, kus kinnitas, et Eesti saab ÜRO julgeole­ kunõukogu eesistujana orga­ nisatsioonis oma teemasid tõstatada ning ei pea ellu viima vaid etteantud päeva­ korda. Näiteks lõi Kaljulaidi sõnul Eesti küberohtude küsi­ muse viimisega nõukokku seal pretsedendi.

Kaljulaid ütles saates, et

Praha kevad, Harta 77, Soli­ daarsuse liikumine, Balti kett, 1989. aasta revolutsioonid ja Berliini müüri langemine olid meie piirkonna uuestisünnis sümboolse tähendusega. „Selle avaldusega rõhutavad allakirjutanud riigid vajadust kaitsta ajaloofakte ning õiglust kõigile totalitaarsete režiimide ohvritele.“ ütles välisminister Urmas Reinsalu. „On väga ka­ hetsusväärne, et püütakse ma­ nipuleerida ajaloosündmustega, mis viisid Teise maailmasõja puhkemiseni ja sõja järel Euroo­pa lõhenemiseni.“ Avaldusega ühinenud välis­ ministrid soovivad kogu rahvus­ vahelisele üldsusele meelde tuletada, et püsiv rahvusvahe­ ­ line julgeolek, stabiilsus ja rahu nõuavad rahvusvahelise õiguse ja normide – kaasa arvatud kõigi riikide suveräänsuse ja ­ territoriaalse terviklikkuse – tõelist ja pidevat järgimist.

Omandanud Teise maailma­ sõja julmad õppetunnid, kutsu­ vad ministrid rahvusvahelist kogukonda üles seisma kindlalt vastu mõjusfääridele ja kinnita­ ma kõigi suveräänsete riikide võrdsust. (VMPT)

Eesti ei pidanud ootama isegi oma eesistumiseni julgeole­ ku­ nõukogus, et viia sinna arutlu­ sele küberohtude teema. ,,Me ei pea vaatama isegi maikuud, kui on meie eesis­ tumisperiood. Me lubasime oma valijatele, et me viime kindlasti küberohud ja küberrünnakud ÜRO julgeolekunõukokku. See võib tunduda uskumatu, aga seal ei olnud sellist arutelu peetud. Ja võimalus ennast pak­ kus meile. Kohe meie julge­ olekunõukogu liikmeksoleku esimestel kuudel toimus küber­ rünnak Gruusia vastu ning Eesti koos USA ja Ühendkuning­ rii­

tuled saadetakse 23. juunil üle Eesti laiali.

Kaitseliidu ülem brigaadi­ kindral Riho Ühtegi ütles ERR-ile, et sel aastal loobu­ ­ takse epideemia tõttu nii tradit­ sioonilise võidupüha paraadi kui ka maakaitsepäevade korral­ damisest. Ühtegi sõnul on Kait­ seliidul siiski plaanis võidupüha tagasihoidlikumalt tähistada. ,,Sõjaeelses Eesti Vabariigis oli võidupüha keskseks sünd­ museks võidutule laialisaatmine Vabariigi Presidendi poolt Kad­ riorust, mida ka sel aastal plaanime. Võidutuled lähevad sealt laiali kõigisse maakon­ dadesse nii nagu iga-aastasel paraadilgi. Üritus oleks avatud vaid asjaosalistele ning laiem Eesti üldsus saaks sellest osa Eesti Televisiooni teleülekande kaudu,“ ütles Ühtegi. Ühtegi selgitas, et tuletoojad oleks Kaitseliidu noorteorgani­ satsiooni Noored Kotkad liik­ med. Seda seetõttu, et organi­ satsioon tähistab tänavu oma 90. sünnipäeva. ,,Kodumaakondades süütavad tuletoojad Vabadussõja mäles­ tusmärkide juures kohalikud võidutuled, mida soovijad saa­ vad viia sealt koduste jaanilõ­ kete süütamiseks edasi,“ sõnas Ühtegi. (ERR/EE)

giga viis selle julgeolekunõu­ kokku,“ selgitas president. ,,Ja siit on võimalik edasi minna. Nüüd, ka meie eesis­ tumise ajal on küberohud üks teema. 22. mail toimub arutelu nende üle. Nagu me teame, siis rahvusvaheline õigus ju kujuneb pretsedentidest ja see on pretse­ dent, mille Eesti lõi, nii nagu ta lubas. Väga paljud muigasid ja ütlesid, et saate võib-olla agen­ dat sättida, aga vaat, mis välja tuli,“ lisas president. (ERR/EE)

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 8. mail 2020 — Friday, May 8, 2020

3

Saksamaa leevendab piiranguid

Tallinna kesklinnas on näha järjest rohkem inimesi ringi liikumas. Viru Keskus meelitab reklaamiga ,,Mood värske pilguga“. Foto: Lea Kreinin

Koroona-piiranguid jääb Eestis vähemaks Maikuu on jõudnud kätte kuidagi märkamatult. Kevade alguse iga-aastane suurejoone­ line avapauk volbriöö jäi ära, ülikoolilinnades ei olnud tõr­ vikurongkäike ega uhkeid pidustusi. Mõni üksik aktiiv­ sem ehk tegi oma aianurgas maituld ja laulis omaette. Eks veini ja õlutki joodi ikka oma kodus.

Looduses toimuvad asjad õn­ neks ikka vanaviisi nagu igal kevadel: linnud laulavad ja ehi­ tavad pesi, puudel on väikesed lehekesed ja ke­ vadlillede valik üha täieneb. Endiselt on popu­ laarne par­kides ja looduses jalu­ tamine. Külastajate suureks rõõ­ muks on oma väravad avanud Rocca al Mare vabaõhumuuseu­ mi ala.

Mai keskel läheb elu kerge­ maks. Töörändajad saavad jälle sõita Eesti ja Soome vahet, taa­s­avatakse kauplused, kirikud ja muuseumid. Siiani olid lahti ainult suuremad toidukauplused ja ehituspoed. Viimaseid on siia­ni ka aktiivselt külastatud – nii mõnigi praktiline eestlane, kes ei osanud käed rüpes istuda, hakkas kodus olles suurest iga­ vusest remonti tegema. Paljudes peredes oli aga kevadeks käes olukord, kus soojade ilmade tulekuga polnud enam midagi ­ jalga-selga panna, sest võsuke oli talve jooksul tublisti kas­ vanud. Kui joped ja kampsunid võib veel internetist tellida, siis jalatsitega oli lugu keerulisem.

Politsei on mures, et Eestis ei täideta ettekirjutusi – liigu­ takse ringi suuremate seltskon­ dadega ega hoita 2 m pikivahet.

Inimesed on piirangutest tüdi­ nud. Küllap on asi selles, et paljudel meist ei ole isegi tut­ ­ tavaid, kes seda ohtlikku hai­ gust põdenud oleksid, rääkimata surmast. Lugeda ajalehest või sotsiaalmeediast haigete kohta on midagi muud, kui seda omal nahal kogeda. Ilmselt seetõttu ollaksegi väsinud ettevaatlik olemast. Üha enam käiakse väljas ja kasutatakse esimeste ­ soojade ilmadega avanenud väliterrasse kohvikutes ja baa­ rides.

Eesti keskkooli riigieksamid on sel aastal vabatahtlikud ning edasi lükatud mai lõppu ja juuni algusesse. Tänavu saab eksamit teha vaid kahes aines: matemaa­ tikas ja eesti keeles. Võõrkeeleeksamit ei ole. Välismaa kõrg­ koolidesse sisseastujatele teeb see elu keeruliseks. Ka Eesti ülikoolid ootavad õppima tu­ dengeid välismaalt. Nüüd tuleb harjuda uue olukorraga, kus mitmete ülikoolide erialaeksa­ mid (näiteks kunstis ja muusi­ kas) võetakse vastu internetis.

Saatkonnad on kinni ja teise riiki viisa järele sõitmine on ­ hetkel veel teab kui kaua või­ matu. Nii võib juhtuda, et kõik vastuvõetud välismaalased ei saa septembri alguseks Eestisse õppima tulla ega eestlased kaugematesse riikidesse sõita.

Kui enamikule meist on ko­ roona-aeg olnud parajaks katsu­ museks ning seda ei soovi tule­ vikus meenutada, siis teadusele on selline tavatu olukord ava­nud uued perspekiivid, mis tuleb nüüd kiiresti ära kasutada. Eesti teadus ja arendusnõukogu kiitis heaks neli uut uurimissuunda ja eraldas uuringuteks ka raha.

Uuritakse viirust ennast, aga ka seda, kuidas see on mõjutanud eestlaste (vaimset) tervist ja ­sotsiaalmajanduslikku olukorda ning analüüsitakse riigi toime­ tulekut kriisi tingimustes. Ikka selleks, et tulevikus sellistes olukordades paremini hakkama saada.

LEA KREININ

Balti riigid avavad omavahelised piirid Kolme Balti riigi valitsusjuhid otsustasid avada alates 15. maist omavahelised piirid kodanike vabaks liikumiseks, teatasid rii­ kide peaministrid pärast omava­ helisi konverentsikõnelusi kol­ mapäeval.

Läti peaminister Krišjānis Karin,š täpsustas, et teistest rii­ kidest saabujate suhtes kehtib endiselt 14-päevase karantiini nõue. (PM/EE)

Saksamaa plaanib avada mais täielikult kõik poed ja koolid, mis olid koroonapandeemia ohjeldamiseks kehtestatud piirangute tõttu nädalaid sule­ tud..

Pärast 20. aprillil alustatud piirangute leevendamist on uute nakkuste arv püsinud madalal ning uut lainet ei ole seni järgnenud, mis õigustab julge­ maid samme riigi taasava­ miseks.

Kooli on seni lubatud vaid lapsed, kel seisavad ees eksa­ mid. Nüüd on kavas avada järg­ misest nädalast ka lasteaiad ja algkoolid. Ülikoolide taasava­ mise otsustavad liidumaad ise.

Samuti saavad liidumaad ise otsustada, kas avada restoranid taas 9. maist alates. Ka teatreid, kontserdisaale, ööklubisid ja spordisaale puudutavad otsused on nende pädevuses.

Tõenäoliselt jääb mitmeks kuuks jõusse suurkogunemiste nagu spordivõistlused, kultuu­ risündmused ja festivalid keeld.

Hoiatatakse, et kui koroo­na­ nakkuste arv peaks hakkama taas tõusma, jõustuvad piiran­ gud uuesti. Kui seitsme päeva jooksul tuvastatakse 100 000 elaniku kohta üle 50 uue naka­ tumise, peab vastav linn või piirkond sulgemisplaani käiku laskma. (PM/EE)

Lätis tähistati taasiseseisvumis­ päeva virtuaalsete pidustustega Lätis tähistati riigi iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva rahvarohkete, kuid koroona­ kriisi tõttu virtuaalsete pidus­ tustega.

Võimsas ühislaulus osales mobiiltelefoni vahendusel üle tuhande koorilaulja ning paljud Läti tippdirigendid ja solistid.

Lätlased on oma taasiseseis­ vumispäeva viimasel ajal tä­ histanud valge laudlina pühana, mille ümber pered kokku saa­ vad. Olude sunnil jäid need südamlikud kogunemised es­ maspäeval ära, kuid rahvarii­ derongkäiguks leiti lahendus – see toimus interneti ­vahendusel.

Rahvarinde juhi Dainis Ivansi hinnangul on peamine väärtus vabadus. 30 aasta eest hääletas Läti taasiseseisvumise poolt 138 toonase Ülemnõu­ kogu saadikut. See sündmus määras Läti saatuse ja arengu.

Läti seim pidas oma piduliku istungi, nagu viimasel ajal tavaks, kaugtöövormis – saadi­ ­ kud viibisid seimi hoonete eri­ nevais saalides ja kohal olid ka toonase ülemnõukogu liikmed.

President Egils Levits pöördus rahva poole Vabadussamba juures.

Kriisi, aga võib-olla aja märk üldisemalt on see, et paljud ka pikalt välismaal olnud lätlased on pöördunud tagasi koju. Osa neist jääbki Lätti, prognoosivad sotsioloogid, sest nad on leid­ nud eest paiga, kus nad end hästi tunnevad. (ERR/EE)

Tarvo Toomes 1931 – 2020 5. mail k.a. lahkus kauaaegne Tartu College’i Kirjastus­ komitee liige ja Eesti Elu pikaaegne kirjasaatja Tarvo Toomes.

Tarvo Toomes sündis 14. juu­ nil 1931 Tallinnas. Kuna kodus oli suur raamatukogu, hakkas Tarvo varakult lugema, eriti huvitas teda ajalugu.

Vanemate suunamisel hakkas ta ka väga noores eas võõr­ keeli õppima.

Kooliteed alustas Tarvo Hiiu algkoolis, kus õppis kuni 1944.a. märtsipommitamiseni, mis tema kooliteekonna Eestis lõpetas. 1944.a. põgenes perekond Root­ si, kus Tarvo oma kooliteed j­ätkas ja lõpetas seal 1955.a Stockholmi Kaubandusülikooli majandusteadlasena.

Hiljem õppis ta Atlantas Georgia Institute of Technology’s tööstustehnikat, saavutades kraadi 1958.a. Ta abiellus Inga Pajuriga New Yorgist, kellega loodi kodu Torontosse, kus sündisid tütar Merike ja poeg Martin.

Tarvo Toomes on olnud väga aktiivne Eesti kogukonna tegevuses, ta kuulus aastaid Toronto Eesti Ühispanga nõu­ kogusse ja Eesti Abistamiskomitee juhatusse ning lõi kaa­ sa skautluses, Metsaülikooli tegevuses, jt organisatsioonide juures. Aka­dee­miliselt kuulus Korp! Rotaliasse.

Kanada keelustas 1500 automaattulirelva mudeli kasutamise ja müügi Kanada peaminister Justin Trudeau teatas 1. mail, et Kanada keelustab pärast hil­ jutist rohkete ohvritega mas­ situlistamist Nova Scotias otsekohe üle 1500 automaat­ tulirelva mudeli kasutamise ja müügi. ,,Need relvad loodi ainult ühe eesmärgiga: tappa suur hulk inimesi võimalikult lühikese ajaga,“ sõnas Trudeau. ,,Sellis­ tele relvadele ei ole Kanadas

kohta ega otstarvet.“ Peaministri teatel keelus­ ta­ takse üle 1500 automaattuli­ relva mudeli, sealhulgas AR-15 ja mitu teist relva, mida on ka­ sutatud ohtrates massitulista­ mistes Ühendriikides.

Valitsuse määrusega ei keela­ ta nende relvade omamist, küll aga nende kasutamine ja müük.

Praegustele relvaomanikele an­ takse kaheaastane armuaeg ja plaanis on käivitada tagasios­ tuprogramm, mis vajab veel parlamendi heakskiitu.

Sel perioodil on lubatud nende relvade eksport, tootjale tagastamine ja transport neist vabanemiseks. Teatud erandjuh­ tudel võib neid kasutada ka ja­ hipidamiseks.

4

EESTI ELU reedel, 8. mail 2020 — Friday, May 8, 2020

Nr. 18

Nädala portree Reet Marten-Sehr on edukalt ühendanud haridustöö, poliitilise tegevuse ja pere; kõige suurem saavutus on siiski pere Meie tänavune emadepäeva persoon on Reet MartenSehr: tuntud aktiivne eestlane Torontos, kes on töötanud aastakümneid hariduse vald­ konnas nii kooliõpetaja, – juhatajana kui haridus­ ministeeriumis jm., töötanud välja hariduspoliitikat ja – suundi ning andnud suure panuse English as a Second Language (ESL) õpetamisele Ontario koolisüsteemis. Sa­ ­ muti on Reet tuntud poliitilise aktivistina, olles kuulunud aastakümneid Eestlaste Kes­k­ nõukogu Kanadas (EKN) ridadesse ja juhatusse, osale­ nud Eesti Kongressi töös ja korraldanud palju rahvusva­ helisi üritusi.

Ta on ka Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) juhatuse liige ning hiljuti loodud Eesti Vabariigi Valitsuse Üleilmse Koostöökomisjoni liige. 2019. a. ESTOl oli tema Tallinnas ­t oimunud Rahvuskongressi kaaskorraldajaks. Reeda side­ med ja koostöö Eestiga on pikaajaline nii professionaalse ­ töö kui poliitika vallas. Reet Marten-Sehri autasustati 2003.a.

Valgetähe V klassi teenetemär­ giga.

Kogu selle laiahaardelise te­ gevuse kõrval on Reet kasva­ tanud üles neli tublit last ja on praegu vanaemaks kaheksale lapselapsele, kellega ta palju tegeleb ja panustab suuremate laste haridusse, eriti praegusel ajal, õpetades neid igapäevaselt Skype’i teel.

Professionaalne töö õpetaja ja haridusjuhina ning globaalne eestlus Reet sündis Rootsis Norr­ köpingis, kus kohtusid tema vanemad Edgar ja Renate. Ema oli 1944.a. põgenenud Eestist, isa jõudis Rootsi Soome kaudu soomepoisina. Elu Rootsis Reet ei mäleta, sest oli 16-kuune, kui perekond siirdus Oslo kaudu Kanadasse. Mõni nädal peatuti Nova Scotias, kus elas isa õde

ja edasi sõideti Torontosse, kus elas isa vend. Õnneks sai isa (kel oli õpetajaharidus Eestist) kohe tööd Goodyear’i kummi­ vabrikus ning elu hakkas ede­ nema. Ema töötas algul ühes vabrikus, kuid peale vend Juhani sündi jäi koduseks.

Nendega koos elasid muide ka mõlemad vanaemad, kes elasid 93- ja 97-aastaseks. Kui Reet sai viis aastat vanaks, ostsid vanemad juba nende esimese maja Lawrence’i ja Bathursti piirkonnas, kus Reet käis ka koolis kuni keskkoolini, siis ko­ lis pere Etobicoke’sse, kus Reet lõpetas Scarlett Heights Collegiate Institute’i.

Järgnesid õpingud Toronto Ülikoolis ajaloo ja inglise keele alal. Kuna ta oli õppinud kla­ verit, soovis ta ka muusika alal end täiendada. Pärast bakalau­ reusekraadi saavutamist läks ta edasi õppima muusikat ning mängis klaverit ja viola da gambat – keskaegset viiulit.

Tolleaegne muusika huvitas teda väga.

Peale kuueaastaseid õpinguid ja kahe kraadi saavutamist eri aladel Reet abiellus. Kuna abikaasa õppis juurat Western Ülikoolis, kolis ka Reet Lon­ donisse, kus läks jälle ülikooli õppima – õpetajaks, saavutades vastava hariduskraadi.

Oma pikaajalist karjääri hari­ duses alustas ta muusikaõpeta­ jana, hiljem läks üle algkooli õpetajaks. Kokku töötas Reet Peel District School Board’is 30 aastat: õpetaja ja konsultan­ dina ESL alal; eriala, mida ta õppis samaaegselt töötamisega ja milles tegi ka magistrikraadi.

ESL on Reeda jaoks olnud alati südamelähedane teema.

Kuna ta ise alustas Kanadas kooliteed, ilma et oleks sõnagi inglise keelt osanud, tuli tal kogeda alguses raskusi ja kooli­ poolset suhtumist, kus kaheldi tema võimetes. Alati, kogu oma karjääri jooksul, on ta soovinud aidata immigrantide peres kasvavaid lapsi, kelle jaoks koo­

Reet möödunud jõulude ajal lastelastega, keda siis oli seitse, praegu juba kaheksa.

litee algus võib olla tänapäeval sama keeruline kui tema jaoks aastakümneid tagasi.

Hiljem siirdus Reet administ­ ratiivsele tööle, töötades abiju­ hataja ja koolijuhatajana Peel’is. Ühel hetkel tekkis tal võimalus minna tööle Ontario haridus­ ministeeriumisse, kus ta töötas mitu aastat ESL programmi juhataja ametikohal, millisel ­ ajal ta tutvus ühe projekti kaudu Toronto Ülikooli ESL osakon­ naga ning teda kutsuti Ontario Institute for Studies in Edu­ cation (OISE) juurde, kus ta töötab praegugi osaajaliselt, rakendades programme õpeta­ jatele, kes tulevad teistest maa­ dest siia kogemusi omandama.

Reet koos kolleegiga on kirjuta­ nud vastava õpetusprogrammi ja ka ise neid õpetajaid õpetanud.

Väga palju tööalast koostööd on Reet teinud Eestiga. Aastatel 2000-2003 toimus üks täien­ d­ õppe ja juhtide arendamise pro­ jekt Tartu ja Toronto ülikoolide vahel, milles Reet oli aktiivselt tegev, käies kolm ­aastat igal su­ vel ja koolivaheaegadel kokku 55 päeva Eestis, t­ehes seda iga­ päevatöö kõrvalt. Ta on pidanud loenguid Tartu Ülikoolis, samuti mitmel pool eraloenguid ning teinud Tallinna Reaalkoolis täiendõpet.

Praegu on Reet Eesti Vaba­ riigi Valitsuse Üleilmse Koos­ töökomisjoni liige koos Marcus Kolgaga EKNi esindajatena.

Komisjoni esimees on EV rah­ vastikuminister Riina Solman.

Komisjoni eesmärk on muuhul­ gas nõustada valitsust rahvus­ kaaslasi puudutava poliitika ku­ jundamisel ning panna kokku Globaalse Eesti programm.

Samuti on ta seal Globaalse Eestluse Riikliku Programmi hariduse töörühma liige.

Eesti ühiskond on andnud palju enesekindlust

Perega Tallinnas eelmisel suvel laulupeol, kuhu tulid kokku kõikide laste pered.

Foto erakogust

Eestlus on Reeda jaoks alati – nii üles kasvades kui täis­ kasvanuna – olnud loomulik osa elust. Kogu nende pere on olnud väga eestimeelne. Kõik ­ Torontos teavad tema isa Edgar Martenit, kauaaegset legendaar­ set Eesti koolide juhatajat Torontos, kes peatselt tähistab oma 100.a. juubelit, olles siiani hea tervise juures ja nautides elu Ehatares. Ema Renate on kahjuks siitilmast lahkunud.

Tema oli pärit suurest perest Hiiumaalt ja nende suguvõsa on siiani suur ka Kanadas.

Reet meenutab, et kui ta Kanadas kooli läks, polnud tal enesekindlust, sest puudus ing­ lise keele oskus. Eesti kool ja eesti ühiskond oli just see, mis andis talle kinnitust, et ta pole rumal, vaid vastupidi, väga ­tubli.

Palju mõjutusi eluks andis nii isa õpetajatöö kui ka see, et ta oli soomepoiss, kellest koosnes ka nende sõpruskond.

Teised soomepoisid käisid neil tihti külas, Reet saatis klaveril nende kvartette ja kuulas huviga jutte poliitikast ja nii tekkis ka temal poliitiline huvi. Ta oli väga teadlik Eesti saatusest ja see tekitas temas tohutu eba­ õigluse tunde, mis on mõjuta­ nud teda nii professionaalses töös kui poliitikas. Reet on alati püüdnud aidata neid, kes on maha surutud või mingitest ­õigustest ilma jäetud.

Nii oli enese elu sidumine eestlusega loomulik asjade käik.

Tal olid eesti ja kanada sõbrad ja elu oli selle poolest rikkam.

Noorena tegeles Reet gaid­ luse ja võimlemisega. Ta on olnud kauaaegne Peetri kiriku ­ juhatuse ja nõukogu liige, samuti olnud pikemat aega Toronto Eesti Seltsi ja Eesti Kunstide Keskuse juhatuses.

Reet on Toronto Eesti Akadee­ milise Segakoori Ööbik ja Estonia koori liige ning laulnud igal laulupeol Eestis alates 1990. aastast.

Akadeemiliselt on ta korp!

Filiae Patriae liige, olles olnud kahel korral ka esinaine.

Sidemed Eestiga ulatuvad mitme aastakümne taha; osalemine pikaaegses protsessis 1989.a. augustis käis Reet esmakordselt Eestis. Aasta va­ rem oli Torontot külastanud üks koolijuhataja Eestist, kes käis vaatamas nii siinset Eesti kooli kui Reeda klassi Mississaugas, nii tekkisid sidemed ja Reet kutsuti Eestisse loenguid pida­ ma, mis 1989.a. teoks sai, kokku 3,5 nädalat. Selle aja sisse jäi ka Balti kett. Kuna Reet oli tut­ tav juba paljude nimekate Eesti muusikutega, kes olid Torontot külastanud, juhtus nii, et ta sei­ sis Balti ketis Alo Mattiiseni ja

Foto erakogust

Jüri Leesmendi vahel!

Ka järgnevatel aastatel käis Reet pidevalt Eesti vahet.

Abikaasa haigestumise tõttu kasvatas Reet oma lapsi üksik­ emana alates ajast, kui nad olid alles väikesed, aga palju abi oli vanematest ning Eestist pärit lapsehoidjast. Reet elas Toron­ tos Bloor St. W piirkonnas, töö­ tas Mississaugas ja reisis palju Eestisse, aga kunagi ei pidanud lapsed selle tõttu kannatama, sest ta oli alati nende jaoks olemas. Vanemad, kes ei elanud kaugel, viisid rõõmuga hommi­ kuti lapsed kooli, sest ta ise pidi lahkuma juba varem, kõik oli hästi korraldatud. Üks tähtsündmusi oli osale­ mine I Eesti Kongressil 1990. aastal. Reet oli selleks ajaks ­olnud EKNi juhatuse liige juba viis aastat ning osutus valituks delegaadina. See oli tema jaoks fantastiline elamus, samuti kõik need sündmused, mis seejärel arenema hakkasid. Ühtekokku on Reet käinud Eestis nii 25-30 korda. Plaan oli ka sel aastal seoses ühe projek­ tiga sinna sõita, aga hetkel pole teada, milliseks kujunevad rei­si­ misvõimalused praegustes tingi­ mustes.

Kui küsida, mida peab Reet enda tähtsaimaks saavutuseks poliitilises töös, ütleb ta, et on olnud üks osaline pikas protses­ sis, mida alustasid nende vane­ mad, kes omal ajal Kanadasse tulnuina rajasid kirikud, koolid ja hoidsid üleval eestlust – kõik see aitas kodumaa taasiseseis­ vumise teel. „Meie, kes läksime siit Eestisse – hoidsime väga tuge­ valt taasiseseisvumise joont ega pooldanud mingeid kompro­ misse. Eesti taasvabanemisel on kindlasti ka meie ühiskonnal oma osa.

Samuti on suureks saavu­ tuseks globaalse eestluse liiku­ mine. Tänu tehnoloogiale oleme tänasel päeval liitumas mitmete teiste gruppidega ja tunneme, et oleme väga vajalikud ka Eesti aitamises.“ Reet kõneleb ka eelmisel ESTOl toimunud Rah­ vuskongressist, mille korralda­ sid tema ja Leelo Pukk Rootsist.

Peres on kõik üksteisele toeks Aga elu kõige suuremaks (Järgneb lk. 11)

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 8. mail 2020 — Friday, May 8, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Kuhu juhtida juga Noore poisina oli mul huvitav kogemus teha läbi tuletõrje­ kursused. Koolitus viidi läbi Tallinnas Raua tänava tule­ tõrjehoones, mis kuuldavasti püsib sellisena oma kohal praeguseni. Üks eksamiküsimus koos vastusega on mul meeles püsi­ nud enam kui kolmveerand sa­ jandit: kuhu tuleb juhtida juga ja milline joa osa peab tabama tuld? Vastust pidi iga tulevane „priitahtlik pritsimees“ une pealt teadma: juga tuleb juhtida tulepessa ja tuld peab tabama joa esimene kolmandik. Seletus: voolikust voolav vesi ei suuda jahutada lõõmavat leeki, tuleb hävitada tulepesa. Esimesel kol­ mandikul on joa surve piisavalt tugev, et tulekolle minema püh­ kida ja lasta leegi ladval n-ö nälga surra. Instruktorid ei väsi­ nud rõhutamast, et vale talitus­ viis ei kustuta tulekahju, vaid lisandab sellele veekahju.

Sel kursusel omandatud tar­ kust läheb tänapäeval tarvis, kuigi ülekantud tähenduses.

Kogu maailm on põlema süüda­ tud. Kes tikku tõmbas, pole tea­ da, kuid viirusenimeline leek teeb laastavat tööd ja globaalne tuletõrje on segaduses nagu

peata kanakari. Kõik voolikud on lahti keeratud, kuid vesi pa­ hiseb huupi ja teeb lisakahju, sest keegi ei tea, kus tulepesa asub. Pole isegi kindel, kas iga vooliku otsast voolab üldse vesi või peitub mõnes paagis hoopis õli.

Kanada päevikust

toritariarismi poole määruste ja käskudega, mis hakkavad juba meenutama teiste riikide vägi­ vallatsemist kodanike õiguste hinnaga.

Seistes kiigelaual Vahel meenub kuulus karika­ tuur, pilkepilt, ei mäleta kelle joonistatud, mehest, kes sei­ sab laual, mis asetatud palgile.

Tasakaalu tuleb hoida, kuna kura kätt istuvad demokraa­ did, hääl vabariiklased. Kuhu keha raskus suunata on mehe ilmseks mureks, kuna ühed kahtlased mõlemad. Kimbatus tänapäeva pandeemia olukor­ ras paistab olevat enam ning enam – keda uskuda? Paljugi olenevat mõne sõnul vaktsii­ nist, mille leiutamisega läheb aega, ennustus vähemalt aasta kuni poolteist.

Et lisada analoogiale, loogi­ kaõpetuses on olemas see-saw dilemma: kõikumine kiigelaual informatsiooni kohale jõudes kas ühele või teisele poole, lahen­dust leidmata, maha prant­ satamata, teist lauaotsa tühjalt õhku rippuma jättes. Kui veel poliitilist värvingut anda pildile – asendaks parteid valitsussüs­ teemidega. Vasakul anarhia, paremal autoritaarne riigikord.

Nii paistab vähemalt PõhjaAmeerikas olevat. Mida iseloo­ mustab enam ning enam polari­ seeriv õhkkond. Ühed tahavad, vaatamata riskidele, kõige kiuste majandust taaskäivitada, teised aga keelavad igat sammu – ehk on ohtlik, ehk on ekslik. Aga riik „teab ju kuidas valitseda“, sealt kasvab see liikumine au­

Selgemalt ja kujukamalt kui iial varem ilmutavad poliitikud kogu maailmas praeguses kriisis oma silmakirjalikkust ja kahe­ palgelisust. Meditsiinitöötajad, kes hoolitsevad rahva tervise ja heaolu eest, ei tohi patsiendile välja kirjutada ainsatki ravimit informeerimata teda selle või­ malikest kõrvalmõjudest. Enne operatsioonile suunamist peab haigele seletama, millised riskid sellega kaasnevad. Nende ees­ kirjade vastu eksimist karis­ tatakse rangelt. Nüüd on aga needsamad kurjad karistajad kehtestanud reeglid, väidetavalt ­ rahva tervise huvides, mille kõrvalmõjud võivad teha roh­ kem kahju kui tõbi ise, kuid nendest ei räägita, nende ees ­lihtsalt suletakse silmad. Medit­ siinitöötajate soovitus hoida va­ hemaad on arusaadav ja tundub mõistlik, kuid kui sellega min­ nakse nii kaugele, et inimsoo elulised tuiksooned lõigatakse

Ning ega seegi ei lahenda tingimata COVID-19 levikut, vähenda surmajuhtumeid. Sest paljud ei aseta usku vaktsii­ nidesse, isegi kui mõne kaudu on nii mitugi lastehaigust Lää­ nes vaid mälestuseks. Kuna ko­ roonaviirus on influentsaviiruse sugulane, kuid tõsisem, siis pal­ jud vihjavad tõigale, et isegi iga-aastase soovitatud grippi ­ennetava süstiga surevad ini­me­ sed ikka flusse. Mullu Kanadas 8 000. Andmed puuduvad aga, kas surnute hulgas oli süstituid ja kui, siis mitu neist tuhande­ test. Sest siin riigis nii detailselt ei koguta sarnaseid vajalikke andmeid. Mis on osa hetkeseisu muredest. Ei teata, kas asümp­ tootilised inimesed, kellel pole viirust tuvastatud aga ehk on levitajad, on või ei ole kokku puutunud viiruse levitajaga.

Selline pähkel, et kaalutakse sundvaktsineerimist mõne poolt.

Mis kangesti lõhnab rahvussot­ sialistide või kommunistide „puhastava“ poliitika järele.

Langetakse vahel jaburate a­rgumentideni. Ühes hiljutises lugejakirjas Kanada suurima ­tiraažiga ajalehes juhtis murelik tähelepanu sellele, et lähedane sugulane haigestus pärast gripi­ vastase süsti saamist GuillainBarré sündroomi ning suri.

Neuroloogiline haigus esineb aga üliharva ja on ravitav.

Teadmata on ka kirjutaja sugu­ lase vanus ning kas tal oli teisi

läbi, siis on midagi väga dras­ tiliselt viltu. Juba praegu võib tõdeda, et tulele pole suudetud piiri panna, kuid veekahju ula­ tuslikkus, mis esialgu on vaid aimatav, tõotab paisuda ähvar­ davalt. Kui seda õigeaegselt ei tõkestata, on pikemas perspek­ tiivis uppunuid kaugelt rohkem kui tules hävinuid.

Sama ilmekalt tõestab prae­ gune olukord, kuivõrd pooltõde on kardetavam kui vale. Vale nähakse läbi ja lükatakse üm­ ber, tõe puhul aga ei tule kuula­ jal pahatihti pähe endalt küsida, kas kuuldu on kogu tõde või ainult osa tõest. Ütlemata jäetu on vahel kõnekam kui öeldu.

Iga päev sureb maailmas enam kui 150.000 inimest, viiruse osatähtsus on selle arvu juures kaunikesti tühine. Kuid just seda piskut hoitakse avalikkuse silma ees ja suurendusklaasi all.

See on kordades hullemini pro­ portsioonist väljas kui roolijoo­ dikute vastu võitlemine. Et ca 25% surmaga lõppenud autoõn­ netustest on seotud alkoholiga, on tõsi, kuid neile suunatud tähelepanu on nii võimas, et kellelgi ei tule pähe küsida, mis põhjustas ülejäänud 75%. Pi­ kaaegse kindlustustöötajana olen suuteline sellele vastama, see pole aga praeguse jutu ­teema.

Rahvatarkus ütleb, et kaht olevust peab igaüks tundma: sõpra ja vaenlast. Viimatimai­ nitut kahtlemata eriti. Meie praegune häda seisnebki selles, et me inimkonda ründavat viirust piisavalt ei tunne. Ja tundma õppida saame teda kahjuks vaid nakatanute kaudu, mitte pea põõsasse peitmise varal. Iga sõda nõuab ohvreid. Iga ini­ melu, olgu kuitahes vana või põdura oma, väärib hoidmist ja kaitsmist. Küsimus on vaid: millise hinnaga?

Ma ei hakka siinkohal luge­ jat koormama statistikaga, sur­ ma põhjuste liigitamisega. See on internetis hõlpsasti saadaval veebilehel www.worldometers. info. Nende arvude päev-päevalt muutuv suhe tohiks mõjuda kainestavalt. Ja mõtlemapane­ ­ valt, sest üks arv selles tabelis puudub: praegusest „joajuhti­ misest“ tulenevate surmade hulk. See arv jääb igavesti eba­ määraseks, seda saab vaid loo­ giliselt mõeldes ette kujutada.

Pakun omalt poolt ennustuseks natuke tuge.

Iga arst võib kinnitada, et inimkehas ei ela ükski elund ­iseseisvat elu, ühe haigus mõju­ tab teisi. Ka füüsilise ja vaimse tervise suhtes peab valitsema harmoonia. Kuid sama harmoo­ niat on vaja igas valdkonnas.

Kõik meie eluavaldused on omavahel seotud: tervishoid, majandus, haridus, kultuur, reli­ gioon, sport, meelelahutus. Kui me esimese huvides ülejäänud kuus halvame – ja seda on teh­ tud – kas on siis loogiline eel­ dada, et esimene jääb sellest mõjutamata? Kahtlemata mitte, kuid me ei märka seda, sest numbreid pole tabelis ja need ei ilmugi sinna. Minu ennustus on, et ühiskond maksab praeguste piirangute eest aja jooksul ränka hinda, mitte ainult rahas, vaid ka inimeludes. Mida kauem meid kammitsetakse ja käga­ rasse surutakse, seda raskem on uuesti jalule tõusta. Ja seda vähem on tõusjaid.

terviserikkeid. Teisisõnu, muret esitav küll, aga statistiliselt ­piisk meres.

Veel hullem, kui vaktsiini ümber keerlevad küsimused on tegevus, millele paraku pole ühtegi rohtu. Kas ennetavat või parandavat, nii nagu vaktsiinid põhimõtteliselt peaks olema.

See tegevus on peata kanana käitumine. Rumalasti tegutsevad teadagi need, kes kalduvad anarhismi suunas, nõuavad omi õigusi, teiste omadest aga ei tee välja. Nende õigus on tööl käia, gruppidena koguneda. On aeg ju, ometi, nende silmis. Uued nakkused toimuvad ju ainult vanadekodus, öeldakse häbe­ ­ matult. Ka Eestis on seda seisu­ kohta esitatud. Elud elatud, mida te enam tahate.

Ning siis need tuhajuhanid, kes korda peavad. Inimene vajab värsket õhku. Küll aga ­ kargavad üliagarad inimestele ­ kraesse, kes reglemente ei jälgi.

Isegi, kui nad on jumalaüksi.

Parim näide tervisejooksja, kelle rutiini kuulub kangil end lõuani mitu korda kergitada. Ei olnud surelikku kusagil näha.

Peale linnaametniku. Kes kirju­ tas soolase trahvi, kohturahade­ ga kokku $880. No palun väga.

Või siis High Pargi sulgemine, kuna sakura (jaapani keeles täisõies kirsipuu) ümmardajad kogunevat sinna igal aastal ­arvukalt. Terve park, aga mitte kirsisalu? Politseil paremat ju teha? High Park on suur maa-ala, 161 hektarit. On tiik, ­ metsarajad, teisigi kohti, kus saaks liikuda. Kuid ei.

Otsa – pargipingil ei tohi jal­

gu puhata. Küll aga istu bussis, metroos julgelt. Kus on loogi­ ka? Võim läheb linnanõunikele ilmselt pähe. Lähenemine on nagu sepavasaraga tüütule kärb­ sele äigamine. Nõukogudelik on ka koputajate telefoniliin 311 – teatada, kui nähtakse kahemeet­ri-reegli eiramist. Mis kasu sellest?

Kuid Anatole France ise neelas alla teiste peibutuse.

Astus 1920. aastal vastloodud Prantsusmaa Kommunistliku Partei liikmeks. Irooniana võitis ta aasta hiljem elutöö eest Nobeli, auhinda andes rõhutati ta sügavat sümpaatset lähe­ nemist inimkonna muredele.

Humoorikate, skeptiliste kirju­ tiste eest hinnatud kirjanik suri kolm aastat hiljem, 1924. Seda aga, et ta neelas alla kommu­ nismi peibutused, on raske unus­tada.

Arvestades tänapäevaste mu­ rede ja konfliktidega pole ehk paljuks lasta fantaasial, etteku­ jutusel rännata ja mõtelda, mida oleks kirjutanud kas Swift või France tänapäeval toimuva kohta. Kuna mõlemad satiirikud ei sallinud lollust ega rumalust teps mitte. Lõpetuseks, ei pea sellisele arusaamisele jõudmi­ seks olema mingi geenius.

Pärast France’i surma ta lahati ning tuvastati, et ta aju oli vaid 2/3 normaalse (mida iganes see termin täna tähendab) inimese ajust. Vist selle tõttu ta elu ­lõpus kommunistiks astus.

Tahes-tahtma meenus teist nädalat järjest kuulus satiirik.

Seekord prantslasest Nobeli kir­ janduslaureaat Anatole France.

(Sündinud François-Anatole Thibault 1844. aastal). Tema teos „Pingviinide saar“ ilmus 1908. aastal. France võlgneb Jonathan Swiftile palju. Nagu eelkäijalgi, on tegemist fiktiivse paigaga, kus valitsesid, jah, pingviinid. (Meenub siin ka Orwell ja ta sead, kes olid „Loomade farmi“ „enimvõrdsed valitsejad“, seaduste määrajad.

Orwell pidas silmis nende siga­ dega Leninit, Marxi, Engelsit ja Stalinit).

Saar asus kusagil PõhjaEuroopa rannikualal. Sinna saa­ bus, eksinult, misjonär, kes soovis ristiusku levitada. Sealt edasi on raamat peaaegu, et commedia dell’arte. Saare ajalugu on sellest misjonäri tu­ lekust peale konfliktide ajastu, peegeldades nii ka päris Euroo­ pas toimunut. Raamatu lõpus, pidage meeles, ilmus 112 aastat tagasi, hävines siis juba kõrg­ tehnoloogiale ehitatud tsivilisat­ sioon tänu terroristidele ja inimkond algas uuesti peale. ­ Lõpmatu tsükkel, mis olevat rumalus, nii võib France’i vai­ munähtust kokku võtta.

Ma ei ole oma olemuselt anarhist ega õhuta kedagi mäs­ sama ja seatud piiranguid eira­ ma. Minu sõnadele tõsiselt mõelda soovitan aga küll.

Lõpetan positiivse huumoriga, mida praeguses olukorras hä­ dasti vaja läheb: kuna kuulun oma ea tõttu riskirühma, siis eelistan riskida ja rühmata nagu ennegi. Ega minagi täpselt tea, kus tulepesa asub, kuid oska­ matud joajuhtijad peksaksin meeleldi pritsi juurest eemale.

EERIK PURJE

TÕNU NAELAPEA

6

EESTI ELU reedel, 8. mail 2020 — Friday, May 8, 2020

Nr. 18

Voorimees, jalgratas ja jõuvankrid Muuseumid on põnevad paigad. Neid on kõiksuguseid, iga huvi rahuldamaks. Heaks näiteks on Eesti Maantee­ muuseum, mis asub Varbuse (Värbusõ) külas, Kanepi val­ las. Üllatab ehk mõndki, et EM 43 000 säilikutest koos­ neva kogu hulka kuulub ka teeehitusmasinate kollekt­ sioon, mis on Ida-Euroopa suurim. EM üheks eesmärgiks on liikluskasvatuse ja – kul­ tuu­ri edendamine. Tänu nende väljaannetele – EM kirjastab keskmiselt 2-3 raamatut aas­ tas – on kaugel elaval, kes on huvitatud Eesti transpordi ja teede ajaloost, võimalus laien­ dada teadmisi.

Neid on rohkem, kui arvaks – ühes siinses leibkonnas on inimene, kes on transpordi­ planeerija ja temale oli siin kõne all olev teos paeluvaks tuvustuseks, kuidas kodumaal ­ arenes koordineeritud maan­ teeliiklus. Nii mõeldes, hobu­ sest ja vankrist autodeni. Või jõuvankriteni, nagu Eestis alul kõiki mootoritega masinaid – ka mootorrattaid – nimetati.

Mullu ilmus EMi Toimetiste nime all esimene raamat, „Uuri­ musi liikumise ja transpordi ­ajaloost“, toimetanud Andres Seene. Sulgudes 1 taga on (10) – kuna eelmisel üheksal aastal andis EM välja aastaraamatut, publitseerimaks muuseumi tege­ vust. Eesmärgiks on jätkuvalt Eesti teedeajaloo pärandi uuri­ mise toetamine. Selline huvitav raamat on teretulnud ka üld­ susele sirvimiseks. Sirvimiseks, sest nagu uurimuslike teostega ikka, on põhirõhk allikmater­ jalidel ning arvudel. Arvukad fotod ja tabelid lubavad aga

kiiresti aru saada muuseumi ja selle töö võlust. Lugemise ­kaudu veelgi – nagu teaduslikud teosed ikka, on antud nii sisse­ juhatus kui kokkuvõte igast kir­ jutisest. Ka on inglise keeles olemas ülevaade, siin kirjas kui resümeed, mis ehk peaks olema teine laensõna, prantslaste précis, teaduslik kokkuvõte tõlkes.

Juba toimetaja Seene sisseju­ hatus suunab lugema. Kuuest kaante vahel olevast artiklist keskenduvad viis uuendustele ­ meie teedel ja liikluskultuuris enne okupatsiooniaega. Tambet Muide seletab lahti jalgratta ajalugu Eestis, alul eestlased nimetasid seda oma jõul liikurit rahvusvahelise sõnaga velociped. Seda jalgrattaseltside aja­ loo kaudu. Alul olid jalgrattad hirmkallid, neid suutis osta vaid rikas inimene, tavaliselt saks­ lane. Eestlasi alul juurde ei lubatud, lõid siis oma seltsid.

Huvitav lugeda, et talumehed ei sallinud jalgrattaid, kuna nad hirmutasid hobuseid. Kui need odavamaks kujunesid olid nad, eriti maal, populaarsed liiku­ misvahendid.

Eesti transpordi ajalugu peab arvestama voorimeestega, nende ajalooga. Riho Paramanov võrd­ leb huvitavalt voorimeeste tege­ vust Euroopas ja Eestis. Tea­ dagi, oli ka siin klassivahe ­mängus. Üllatavalt, Teise ilma­ sõjani oli voorimees mitmes linnas kui mitte asendamatu, ­ siis ikka tavanähtus. Voori­ me­ hed aga kadusid jõumasinate – autode tulekuga lõplikult. Para­ manovi teine artikkel uurimis­ kogus asetab Eesti taksonduse kujunemisloo rahvusvahelisesse konteksti; Prantsusmaa, Inglis­ maa olid esimesed riigid, kus

taksod poulaarseks kujunesid.

Läti, Leedu ja Soomega võrd­ lused kujunemisloos on täna­ päeval huvitav lugeda.

Maanteedega oli Wabariigi aegu tegemist – talurahva vank­ rid jätsid roopad teedele, nii ei saanud harva esinevad autod ja veokid neil sujuvalt liikuda.

Annika Kupitsa sulest saame teada, kuidas toonane Maan­ teede Valitsus üritas teid kaitsta, seda mudel-vankri projekti kau­ du, mille lugu näitab, kuidas linn ja maa nägid olusid erine­ valt.

Andres Seene küsib ka täna­ gi terava mure lahendamise ­huvides – kuidas valitseda auto­ transporti? Detailne seletus ­autotranspordi regulatsiooni­ probleemidest 1920.-1930. aas­ tatel kinnitab, et auto leiutami­ sest peale on päevakorras akuut­ seks olnud nii liikluskorraldus kui sellega seoses määruste, ees­kirjade ning, sobivalt juhiste jälgimine.

Jens Raevald keskendus oma bakalaurusetöös ENSV auto­ veondusele Jõgeva Autobaasi näitel (1952-1991). Viimase ­artiklina teoses on sellest kaante vahele jõudnud täiendatud ver­ sioon arvukate tabelitega.

Raevald rõhutab, ei mingiks ­üllatuseks, okupatsiooniaegseid probleeme: kütuse mahakalla­ misest varuosade, eriti rehvide, puudusele ja muudele sotsiaal­ probleemidele nagu joobes juh­ tidele ja tõigale, et teenindust sai pahatihti vaid pudeli kui ­pistise andmisena mehaanikule.

EMil on ka virtuaalnäituseid, mida huvitunu saab kaugelt jäl­ gida, kui raamatut juhuslikult silmapiiri laiendamiseks keegi talle ei laena. TÕNU NAELAPEA

Uus Estonian Art 1/2020 The Archive Issue

mise aspektide üle Bita Razavi loomingus ja Zane Zajančkaus­ ka intervjuu kuraatori Šelda Puķītega. Arhiivide ja arhitek­ tuuri teemal kirjutavad Triin Ojari ja Sandra Mälk. Kuns­ tiinstitutsioonide ja arhiivide ­vahelisi suhteid analüüsivad eri­ nevatest vaatepunktidest Marika Agu, Annika Räim ja IvarKristjan Hein. Lisaks leiab ­kevadnumbrist kunstitöötaja Maarin Ektermanni kümme raa­ matusoovitust.

Ajakirja saab tellida Eesti Instituudi kodulehelt (link: https://estinst.ee/prints/esto­ nian-art-1-2020/) või kirjutades meilile estinst@estinst.ee Ajakirja toimetaja on Annika Toots, kujunud on Jaan Evart.

Rahvusraamatukogu kogub veebiarhiivi infot koroonaviirust kajastavatest lehtedest

Ilmunud on kunstiajakirja Estonian Art värske kevad­ number, mis keskendub arhii­ vide ja kunsti vahelistele suhetele. Numbris on vaatluse all nii kogumise, säilitamise kui digiteerimise küsimused.

Arhiiviteemalisest värskest numbrist leiab kunstnik Maria Kapajeva visuaalessee, antro­ poloog Francisco Martíneze mõtisklused remondi ja säilita­

Soovin osta eesti kunstnike töid (enne 1940.a), nt. Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Eerik Haamer, Oskar Kallis või Eduard Wiiralt. Kui soovite arutada võimalikku müüki, palun kirjutage: laurihillar@gmail.com või Hillar Lauri, 9 Baker Ave., Toronto, ON M4V 2A9

Eesti rahvusraamatukogu ootab infot koroonaviirust kajastavate veebilehtede koh­ ta, et jäädvustada need tulevi­ ku tarbeks Eesti veebilehekül­ gede arhiivi veebiarhiiv.digar. ee.

Oodatud on soovitused vee­ bilehtede, sotsiaalmeediagrup­ pide, portaalide, blogide ja näiteks YouTube’i videote kohta, mis kajastavad Eesti elu COVID-19 pandeemia ajal.

Veebilehel kajastatu peab puu­ dutama Eestit ja eestimaalasi pandeemia kontekstis ja see võib olla nii eesti kui ka mõnes muus keeles. Talletamise tingi­ mus on materjali vaba kättesaa­ davus, mis tähendab, et sisuni jõudmiseks ei ole vajalik kesk­ konda sisselogimine.

Talletamist väärivate teemade hulka kuuluvad näiteks ko­ roonaviiruse päritolu, teave vii­ ruse leviku kohta, piirkondlikud

Ameerika filmiakadeemia lubab Oscaritele kandideerima digitaalselt linastunud filmid

Juhan Liivi luuleauhind kuulutati välja virtuaalselt Eesti klassikluuletaja Juhan Liivi 156. sünniaastapäeva, mis oli 30. aprillil, tähis­ta­tati sel aastal tavalisest ­ erinevalt.

Eriolukorra tõttu toimus luuletaja austamine seekord virtuaalselt.

Päeva kavas oli Tanar Kirsi lühiloeng Juhan Liivist ja Liivi etluskonkursi võitja väljakuulu­ tamine, misjärel esitasid Liivi luuleauhinna nominendid Kärt Hellerma, Merike Õim, Kivi­ sildnik, Triin Paja, Häniläne, Tõnis Tootsen ja Carolina Pihelgas oma luuletusi, mille nad olid salvestanud videosse.

Lõpuks kuulutati välja Liivi luuleauhinna saaja, kelleks tänavu osutus Triin Paja (TPM/EE)

Moeajakirja Vogue kaunistab küps ilu Juunikuu Briti Vogue’i esi­ kaanel on 85-aastane näitleja Judi Dench. Tegemist on Vogue’i senajani vanima kaanestaariga.

Varasem rekord kuulus näitleja Jane Fondale, kes po­ seeris Vogue’i kaanel eelmisel aastal, kui oli 81-aastane, kirju­ tab BBC. Denchi pildistati enne ko­ roonaviiruse tõttu kehtestatud eriolukorra algust, intervjuus rääkis Dench aga ka karantiinis olemisest. Dench ütles, et loo­ dab, et karantiinist väljudes on inimesed teineteise vastu hea­ tahtlikumad. (ERR/EE)

või kohalikud viirusepuhangu piiramise meetmed, meditsii­ nilised/teaduslikud aspektid, muutused eluolus ja inimeste omavahelises suhtlemises (sh kultuuritarbimises, spordielus jms), muutused majandustege­ vuses, poliitilised aspektid ja vabatahtlikud aktsioonid.

Veebiarhiivi haldab Rahvus­ raamatukogu.

Rahvusraamatukogu kogub Eesti veebiinfot alates 2010. aastast. Eelmise aasta seisuga sisaldab arhiiv pea 125 000 veebilehte, millest paljud on ­ tänaseks juba veebist maha võetud.

Ameerika filmiakadeemia otsus­ tas koroonaviiruse pandeemia tõttu tühistada ajutiselt nõud­ mise, et Oscarite põhikategoo­ riates võistlemiseks peab film olema seitse päeva Los Angelese kinolevis. Ajutiselt lubatakse Oscaritele filmid, mis linastusid vaid digitaalselt, kuid lisatingimuseks on, et filmile oli esialgu ette nähtud Los An­ ­ gelese kinolevi, kuid kinode sulgemise tõttu tõsteti linastus üle digiplatvormidele. Seega otse voogedastusse mõeldud filmid Oscaritele ei jõua.

Kui kinod taasavatakse, ke­h­ tib edasistele filmidele taas seitsmepäevase kinolevi piirang.

Need filmid, mis koroonaviiruse pandeemia ajal jõudsid vaataja­ teni digiplatvormidel, ei pea enam uuesti kinodes linastuma.

93. Ameerika filmiakadeemia auhinnad ehk Oscarid jagatakse välja 28. veebruaril 2021. aas­ tal. (ERR/EE)

Dramamamal ilmus uus stuudioalbum Eesti rokkbänd Dramamama andis hiljuti välja uue albumi ,,Uphill Battle“, mis salvestati USAs Nashville’is, Loud Recording Studios.

Bändi liige Mikk Tammepõld rääkis Elmari raadiole, et 2008. aastast tegutsenud grupile on see kolmas täispikk stuudio­ album. Ta ütles, et aja jooksul on bändi loominguline käekiri muutunud. ,,Mingil määral on teatud jooned jäänud. Seal on äratuntavat sound’i ja helikeelt, mis on ka meie eelnevate albu­ mite pealt kuulda. Aga eks me oleme natuke ikka arenenud ka.“ sõnas Tammepõld.

Dramamama tegevuses on olnud viimased kaheksa aastat loominguline paus, kuna kitar­ rist Laur Joamets kolis seitse aastat tagasi Ameerika Ühend­ riikidesse, Nashville’i. Paar aas­ tat tagasi tekkis mõte, et kui läheme Laurile USA’sse külla, teeme seal koos plaadi. Mul on väga hea meel, et selle sammu ette võtsime – valmis on üks väga äge album, rääkis Mikk Tammepõld Elmarile.

Album ,,Uphill Battle“ on mh striimitav voogedastusplat­ vormidel, näiteks Spotify ja Deezer. (PM/EE)

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 8. mail 2020 — Friday, May 8, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1001

I

S

1. Kääne.

5. Hollandi lennufirma.

8. Köögis kasutatav töövahend.

12. ______r, Dagestanis elava rahva esindaja.

13. Royal Ontario Museum.

14. American Dance Therapy Association.

15. Kaks koos.

16. Tuntud muuseum Peterburis.

18. Kavad.

20. _____s, Tootsi vaevanud haigus.

21. Vankri osa.

22. Lehigh Valley United.

23. Küla Valga maakonnas.

26. Vancouveri Eesti luterikoguduse õpetaja (perek. nimi+eesn.täht).

30. Alaline kõneaine.

31. Vana naine.

32. Vanus.

33. Helikunst.

36. Kaartide kogu, kaardistik.

38. K______, seetõttu, sellepärast.

39. Polish National

Alliance.

40. Tuiksoon.

43. Igivana, muistne.

47. Valge ja indiaanlase järglane.

49. Akadeemilised Kanada Eesti Naised.

50. Sinine (pr.k.).

51. Vehicle Sales Authority.

52. Vastu-, vastas-, vastand.

53. Ida-Viru Ettevõtluskeskus (lüh.).

54. _____ Mail.

55. Teekond, retk.

ALLA:

1. Seedenõre.

2. Siiras.

3. Ühesugused vokaalid.

4. Soomuseliste seltsi kuuluv sisalik.

5. Endisaegne haldus­üksus Saksamaal.

6. Inglise aadlitiitel.

7. Ühesugused kaashäälikud.

8. Ratsamees, ratsanik.

9. M______, Kreeka mütoloogias rikku­ se poolest kuulus

Naljanurk ,,Kas teie katus laseb alati niimoodi läbi?“ küsib motellikülaline. ,,Muidugi mitte. Ainult siis, kui vihma sajab.“

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Früügia kuningas, kelle puudutus muutis kõik kullaks.

10. Teat. haigus Jaapanis 20.saj. alguses.

11. Gruusia mehenimi.

17. Juurdekasv, 19. _____ ja naa.

22. Läti maakood.

23. Korea mehenimi.

24. Aeg sünnist surmani.

25. Lennuvõimetu lind.

26. Korea auto.

27. Militaar (lüh.).

28. Sidesõna.

29. Silmus.

31. Eesti Kunsti­ akadeemia (lüh.).

34. Ülem-________, eesti väljarändajate küla Siberis.

35. Kiri Jeesuse ristil.

36. Annetus, kink.

37. Kaup, kraam.

39. Silmavesi.

40. Kaksipidine-.

41. Sõjariist.

42. C. 43. (Habe) õieli.

44. Vinnid, vistrikud.

45. Eesti interneti­ kataloog ja otsingumootor.

46. Aniis (ingl.k.).

48. Seeme.

Ristsõna nr. 1000 LAHENDUS

Nimekad nimekaimud

Paremale: 1. Laps, 5. (A)avik, 9.

Amm, 12. Apia, 13. Siga, 14. Raa, 15.

Inglismaa, 17. Aur, 18. Veab, 19.

Pearu, 21. Kanep, 24. Limb, 25. Alai, 26. Kremplii(n), 30. Ebe, 31. Laika, 32.

Air (Mail), 33. Varietee, 35. Snip, 36.

Alpi, 37. Ateist(t), 38. Mitra, 40. Arro, 42. Aia, 43. Paramount, 48. Tim (Hortons), 49. Unit, 50. Luna, 51. Tia (Maria), 52. Ulas, 53. Arno.

Alla: 1. Lai, 2. APN, 3. Pig, 4. Salvei, 5. Assa, 6. Vimb, 7. Iga, 8. Kaapima, 9. Araablane, 10. Maur, 11. Maru, 16. IEP, 20. (Välis-Eesti &) EMP, 21. Kaev, 22. Alba, 23. Naeratama, 24. Leke, 26. Kati, 27. RIE, 28. Iiii, 29. IRPS, 31. Lepapuu, 34. ILR, 35. Stoola, 37. Arm, 38. Matt, 39. Iiii, 40. Aria, 41. Rats, 44. ANL, 45. Uur, 46. Nnn, 47. Tao(ism).

Vahtrasiirupimaitseline kala ja salat Kaire Tensuda Valmistusained: 2 naela lõhefileed, pisut sidrunimahla, vahtrasiirupit, sidrunipipart ja rosmariinisoola salati jaoks: spinatilehti, leht­ salatit, kirsstomateid, värsket kurki, punast sibulat ja soovi korral 1 küüs küüslauku, kast­ me jaoks olenevalt kogusest 2 spl oliivõli ja 2 spl vahtrasii­ rupit ning pisut soola-pipart Valmistusviis: Loputada lõhekala külma veega üle ja asetada fooliumiga kaetud küpsetuspannile (või ühekordsele fooliumalusele).

Piserdada kergelt sidrunimah­ laga ja määrida kalale umbes 1 spl vahtrasiirupit, seejärel ra­ putada natuke maitseaineid.

Panna küpsema 375 F kraadi juures eelsoojendatud ahju um­ bes 35 minutiks (olenevalt kala paksusest).

Kala küpsemise ajal valmis­ tada salat, segades kõik koostis­ ained tükeldatult suures kausis.

Eraldi nõus valmistada kaste, segades oliivõli vahtrasiirupi ja soola-pipraga.

Elon Muski laps sai nimeks X Æ A-12 Tesla tegevjuht Elon Musk ja muusik Grimes said esmas­ päeval lapsevanemateks. Poeg sain nimeks X Æ A-12.

Grimes selgitas teisipäeva õhtul Twitteris, mida lapsele pandud nimi tähendab. X on ,,tundmatu muutuja“, Æ tema haldjakeelset kirjapilti sõnast AI ehk tehisintellekt. Ning A-12 on nende lemmik õhumasina eelkäija.

Nimi on veider ja keeruline.

Kuna haldjakeel on kõigile võõras, siis tekitab juba selle sümboli hääldamine raskust.

Aga Entertainment Tonight ko­ haselt on nime umbkaudne

Volli veste

T

Nädala retsept

PAREMALE:

7

Ristiti mind Voldemariks. Kuid nii kaua, kui mäletan, olen olnud Volli, kuna too pikem variant on minusugusele maamatsile liiguhke sobrikee. Selle sõna õppisin herne­ supisööjatelt ning pruugin seda küll ja küll, isegi kui sõnaraa­ matus seda põle. Peenema rahva suus tähendavat too sõna nime, aga edevusega esitet. Mina nigu tähelepanu ei soovi, sestap olengi vaid lihtne Volli.

Seda ka siin maal, kuigi pugesin Wally nime taha. No kõlab peaaegu sama. Ainult siis, kui Kertule vaatasin süga­ valt silma, kui kerkoõpetaja sõnad peale luges, ei pannud seda pahaks. Ja palgalehel ei olnud tollest Voldemarist pääsu.

Ei mina saa aru, miks inimhing ei tohi esineda nigu soovib.

Ju ka isa ja memm leidisid Volli õigeks.

Vanalell oskas seda ristinime kasvatuses pruukida. Kui olin ulakas, jälle mingi tembu, koerusega hakkama saanud, aitas sellest, et ta lausus - no Voldemar kuda jälle nõnna.

Olin siis pikemat aega hea poiss, teadsin, et kui olin uuesti Volli, et andeks oli antud. Kurja sõna ega vitsa polnud tarvis. Ühel heal päeval võttis aga vanalell ette, et seletada – nimi ei riku meest. Tema sõnul peaks olema hoopis loksutet, et ma nii tähtsate inimestega nime jagan. Mul kohe kõrvad kikki.

Algas loetelu. Alul nood, kel see teiseks nimeks. Papa Jannsen, kes nigu hiljem teada sain, sündis Jaanina, aga muu­ tis nime Johann Voldemariks. Keelemees Veski oli samuti Johann Voldemar. Peitsid peene nime keskele ära.

Veel Voldemare vanalellelt. Esimene eestlasest Tallinna linnapea oli Lender. Presidendi noorem vend, kunstnik ning poliitik, oli ka selle nimega. Vaevalt et nemad olid Vollid.

Siis Amsterdami olümpiakuld maadleja Väli. Tõstja ning MM medalimees Noormägi. No viimased kaks panid küll rinda vägeva tunde. Et rammumehe nimi. Mis neist poliiti­ kutest, kultuuri inimestest ikke – mina tahan olla nigu ne­ mad. See oli üks lapsepõlvenõrkus – oi kuidas Palusalu moo­ di rüselesin, viljatult koolikaaslastega. Maadligi ehitet nigu olen, oli vahel edu ka teise selitamisega. Kuid võta sa näpust, kasv pidurdus, kärbeskaallane ma pole, aga Maailma Kristjaniks kasvada? No ei tulnd kõne allagi. Rammu sai metsas lisatud, aga seal ja täismehena, ei olnud sünnis maadelda. Kuigi need kebeklased kurinahad pärast kohvritäie Molsoni allaneelamist olid parajad riiukuked. Või tahtsid naiste man. Jusku kuerapulm iga laubeõhta.

Moodsaid Voldemare põlegi. Kõik minevikust.

Okupatsiooniajal küll näitleja ja lavastaja, legend isegi, Panso. Laulja Kuslap. Kuid Etsi vanuseid Voldemare või Vollisid netu. Ega nooremaidki. Peräst mind vist meid inämp siin linnas olegi.

VABARNA VOLLI

Sõnaleid – mai M

Ü

G

K

E

V

A

D

P

Ü

H

A

A

E

U

R

O

O

P

A

P

Ä

E

V

I

R

O

H

E

L

I

N

E

K

A

L

A

V

S

A

R

B

A

O

V

L

G

U

R

Õ

S

R

V

R

T

E

O

T

L

A

T

I

I

K

A

I

Ä

U

R

U

M

L

S

L

S

R

D

P

R

A

I

L

K

U

I

I

T

I

E

Ä

K

T

R

B

A

N

S

L

R

D

U

E

A

N

O

I

U

N

K

L

A

T

Q

V

B

N

H

D

S

I

V

M

N

H

Ü

A

T

S

I

N

T

L

E

L

E

C

K

L

E

H

E

K

U

U

Leia tähesegadikust sõnad:

hääldus Eks Ä A Twelve. Üks Twitteri kasutaja pakub välja, et nime võiks hääldada X Ash Archangel.

EMADEPÄEV, EUROOPAPÄEV, HÜATSINT, KEVADPÜHA, LEHEKUU, LINNULAUL, MAI, MURU, NARTSISS, ROHELINE, ROHI, TULBID, TÄRKAB, VOLBRIPÄEV, VÕILILL (lahendus lk. 15)

8

EESTI ELU reedel, 8. mail 2020 — Friday, May 8, 2020

Nr. 18

Opinion

China was in violation of International Health Regulations. What do we do now?

As we look towards a post-coronavirus world, we must seek accountability for the human toll and economic devastation that this virus has wrought English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld

Macdonald-Laurier Institute (MLI) recently co-sponsored an international open letter calling on western governments to con­ Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 Given that China’s negligence duct a “critical evaluation of the T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca enabled the spread of impact of Chinese Communist Digital: www.eestielu.ca COVID-19, there are growing Party policies on the lives of international calls to hold Chinese citizens and citizens them to account, and Canada, around the world,” and the let­ A country whose press which has a number of options ter was quickly condemned by thrives on government spon­ available to it, needs to join the Chinese embassy in Ottawa. sored propaganda – Russia, Among the tools available to the chorus.

143. Countries with sizable Canada and its allies is Mag­ The Chinese government was communities of descendants of nitsky human rights legislation, responsible for collecting data Estonian WWII refugees: Cana­ which if fully implemented and about its spread and promptly The World Press Freedom da, 16; U.K., 35; U.S.A., 45. utilized, would allow govern­ informing the World Health Index has lowered Estonia’s Dead last with a press showing ments to target and sanction Organization (WHO), govern­ standing by three positions in no vital signs – Cuba, 171; foreign officials who have en­ ments and scientists around the their 2020 report. The Index’s China, 177; North Korea, 180. gaged in corruption and human world. Instead, China sup­ compiler, Paris-based Re­­por­ The Index’s compilers’ ob­ rights abuse, with asset freezes pressed, falsified and obfuscated ters Without Borders (RSF), servations were based on three data and repressed advanced and visa bans. internationally recognized as main negative developments in The Canadian government, warnings about the contagion as the authority on journalistic Esto­nia: while targeting officials in some early as December, well before integrity and an independent a) EKRE’s verbal attacks against of the world’s most repressive the start of the global pande­ media, estimated that the journalists were so intensive regimes, have avoided sanction­ mic. The Chinese government autonomy of Estonia’s press that the President took the ing Chinese officials. Chinese also joined Moscow in exploit­ in 2019 has been violated and unusual step to comment. government officials responsible ing confusion around the pan­ dropped Estonia from posi­ b) Journalists were also sub­ for the detention of up to two demic by engaging in informa­ tion 11 to 14. jected to undue pressure at a tion warfare through blatant dis­ million ethnic Uyghurs in Estonia advanced rapidly in prominent news operation, Pos­ information on the origins of forced labour camps should be press freedom, even during the timees. It was evident that the the virus, suggesting it was placed on Canada’s Magnitsky years before Estonia regained new owner of the newspaper developed as a tool for U.S. list, as well as those responsible ­ its independence. Even some was attempting to force writers for the violent crackdown on ­biological warfare. years before 1991, Estonian and editors to advance his per­ In recent weeks, Beijing’s Hong Kong pro-democracy ac­ newspapers and journalists had sonal conservative viewpoints focus has shifted towards pro­ tivists. the fortitude and the democratic and promote his other non-­ moting “humanitarian engage­ However, officials in Wuhan inclination to set their own media businesses. As a result, ment”. Chinese ‘‘aid’’ has in­ and Beijing, who delayed warn­ agenda and voice their own Reporters Without Borders cluded COVID-19 test kits and ings about the virus and de­ opinion. This early “wes­ (RSF) notes that most of personal protective equipment tained whistleblowers trying to ternization” was one of the Postimees’s opinion writers and (PPE), turning out to be faulty warn about it, should also be reasons that the country was investigative journalists re­ ­ in many cases. Several Euro­ immediately placed on Cana­ ­acknowledged internationally as signed from the newspaper. pean countries have even da’s Magnitsky List. A recent leading the formerly captive Estonia suspended the local banned their import. Last week, report by the U.K.’s Henry nations of Europe in shedding editorial activities of the Rus­ ­ the Canadian government an­ Jackson Society (HJS) suggests their Soviet legacy. In addition, sia-based, Kremlin-loyal news nounced that one million face that the total potential damages during the current unpredictable agency Sputnik. RSF stated that masks recently purchased from liable against China among G7 and frightening period world­ the Estonian government’s deci­ China failed to meet standards countries will exceed $4 tril­ wide, thoughtful and scrupulous sion was made in conjunction and would be returned. lion, with over $80 billion owed news reporting and commentary with the European Union’s en­ Critics of Chinese govern­ to Canada alone to compensate is crucial in maintaining credi­ forcement of sanctions against ment policy, including Cana­ for immediate spending re­ bility and the trust of the reader. Sputnik’s owner. Thereafter, dians, are regularly and irratio­ quired to deal with the crisis. If That is why a perceived RSF observes, the Russian nally labelled as being anti-­ one includes more recent stimu­ ­retreat in press freedom is no­ g­overn­ ment launched a world­ Chinese, racist or worse. The lus measures, Canada’s share ticeable and regrettable, at least wide campaign accusing Esto­ for Estonians. nia of oppressing Russian As always, leading the Press ­media.

Freedom Index of 180 states are Estonian critics of RSF re­ the usual Scandinavian and garding restricting Sputnik’s press freedom. The RSF analysts tinued denigration and harass­ Northern countries: Norway, 1; ­editorial activities point out that have previously stated that the ment of journalists. Through his Finland, 2; Denmark, 3; Swe­- the Estonian government had to US president has “exacerbated” intimidating anti-press opinions, den, 4. weigh unrestricted press free­ press freedom problems by re­ he and his associates have em­ Pertinent comparisons. Esto­ dom against the country’s obli­ peatedly declaring that journal­ boldened others to act violently. nia, 14. The country which was gation to abide by promises to ists are the “enemy of the This rhetoric coming from the also recognized as rapidly enforce sanctions against spe­ ­people”, accusing them of pro­ highest office is bound to have adopting Western values and cific Russian-owned businesses. ducing “fake news”. He called some influence on his acolytes system of governing – Slovenia, These sanctions included the for the revoking of broadcasting and impressionable followers.

32. Our Baltic neighbours with ownership of the Sputnik licenses and blocked specific similar histories – Latvia, 22; ­operation. But it was inevitable news outlets from access to the Why mention this if we look Lithuania, 28. Other countries that by Estonia messing with White House. at Estonia’s downgraded posi­ recovering from Soviet domina­ the Russian intelligence-­ tion in the Index? There is a tion – Slovakia, 33; Romania, controlled editorial activities in Last year the RSF escribed parallel that some would call 48; Croatia, 59; Ukraine, 96.

Estonia, the RSF would still the situation in 2018: “Never rather tenuous. While EKRE’s favour a pluralistic and unre­ before have US journalists been openly-expressed opinion about Estonia’s linguistic cousin ­ media in spite of subjected to so many death the “established” media has not saddled with a government that strained ­ Sputnik’s o ­ bvious mission. is steadily seizing control of the threats or turned so often to pri­ resulted in any anti-journalist press – Hungary, 89. (One must The US was downgraded vate security firms for protec­ violence nor restrictions of note that leading members of from a ‘satisfactory’ to a ‘prob­ tion.” Even though assaults press freedom and hasn’t been Estonia’s political party, EKRE, lematic’ category (ranked 45). against journalists in the last as intimidating as the White have been known to praise RSF has reasoned that the few years decreased slightly for House’s verbal assaults, it is Hungary’s anti-European Union, White House’s anti-press dia­ 2019, the RSF sees this public still somewhat related – a ultra-nationalistic, internationally tribes have eliminated the US as hostility towards the press de­ pathological distrust of the insular, and other positions.) being the world champion of riving from the president’s con­ ­media’s ‘hidden’ motives.

Freedom of the press and its opponents

Marcus Kolga, E.P. Mendes, S. Teich, Macleans, May 2020

could balloon beyond $146 billion and will only grow. ­ Estimates of the future federal deficit from fighting COVID-19 range up to $400 billion.

According to MLI senior fel­ low Phillip Cross, the total cost to Canada “should also include the damage done to Canada’s long-term potential growth, both from lower labour supply, less investment and firms going bankrupt.”

While the Chinese govern­ ment cannot be tried in domes­ tic courts, according to the Foreign Sovereign Immunities Act in the U.S. and the State Immunity Act in Canada, other avenues are available to bring the regime to justice.

International Health Regu­ lations (IHR) govern global health law on an international scale. For its mishandling of its COVID-19 outbreak, China is in violation of Articles six and seven. Article six requires that states first notify the WHO of an event of public health emer­ gency concern and provide any timely, accurate and detailed public health information avail­ able to it. Article seven extends this to circumstances that in­ clude a state seeing evidence of an unexpected or unusual public health event within its territory that may constitute a public health emergency of interna­ tional concern even if the origin or source of it is unknown.

Under an IHR dispute settle­ ment mechanism, WHO mem­ bers can assert legal claims against China on the basis that it has incurred state responsibi­ lity under customary interna­ tional law for damages caused by the breach of its WHO ­obligations. So far, no state has expressed interest in doing this.

This may not be surprising; a central obstacle to succeed in an international tribunal in a claim for “wrongful action” damages is proving causation.

(Continued on page 9)

It would be naive to expect journalists to be totally objec­ tive, unbiased and without any ideological orientation. It’s equally simplistic to expect the RSF’s evaluations to be an impartial and totally accurate ­ reflection of the actual circum­ stances that a country’s media enjoys or suffers.

But in a liberal, democratic society, the media is supposed to be a safeguard against tyran­ ny, dishonesty and bogus ­government activities. It should have reasonable freedom to ex­ pose and oppose. Any intimida­ tion or disparagement of jour­ nalists because they disagree or criticize is unacceptable. An imperfect RSF is ultimately ­ ­indispensable.

(More on this in a future issue.)

LAAS LEIVAT

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 8. mail 2020 — Friday, May 8, 2020

ESTONIAN CULTURE LINKS

by Vincent Teetsov

Priit Vesilind – The Estonian adventurer and writer we all need The year 2020 marks 30 years since Priit Vesilind’s feature “The Baltic Nations” was published in National Geo­ graphic magazine. Reading it several years after its publica­ tion was my first encounter with his work as a writer and champion of the kind of values that National Geo­ ­ graphic promotes: global con­ nections, intellectual explora­ tion, and a full-colour depic­ tion of both current events and history. I don’t just mean in terms of the photography, but “full colour” in the way the words come to life.

In particular, his feature reminds me of discovering the ­ story of August Sabbe, one of the last surviving metsavennad (Forest Brothers). Priit captured August Sabbe’s brave last moments evading capture by ­ the KGB in 1978. As a kid, I had piles of National Geo­ graphic magazines to read from, but I would always come back to this narrative because it felt like someone from the past had come back to tell their story in person. Priit’s reporting on the Baltic nations’ struggle for independence, paired with the ­ emotive photography of Larry Price, made sense of modern Estonia for me. I believe that was when the perspective through which I understood Estonia as an American kid ­became more balanced.

The article from 1990, along with his 1980 article “Return to Estonia”, plays an important role in the legacy of reporting about Estonia. It was a thorough introduction for readers, and shaped how journalists now ­report on Estonia from outside.

It brought increased visibility to Estonia, which was and still is crucial for the country’s con­ tinued prosperity. I might add, this visibility also helps journal­ ists report about Estonia with more contemporary focus, instead of devoting too much ­ time to historical explanation.

Imagine if Canadian journalists had to introduce the United States as a “country who gained independence from Britain in 1776 and has been making a good attempt ever since”?

With the publication of The Singing Revolution in 2008, accompanying the film of the ­ same name, the power of cul­ ture in instigating change was shown. In 2009, Vesilind and Mai Maddisson published When the Noise Had Ended: Geis­ lingen’s DP Children Remem­ ber, giving a voice to displaced Estonian children at the end of the Second World War. Children are often overlooked in times of global hardship, but this publi­

cation gives voice to their ex­ periences. The collection of photo­ graphs in this book also concisely represents the ex­ perience of the Estonian dias­ pora as they moved across the world.

In addition to his work as the head of the National Geo­ graphic Expeditions and Adven­ ture Department, he is a photo­ grapher. There are quite a few of his own photos available in the National Geographic photo collection. (https://www.natgeo­ imagecollection.com) But all of this cannot be said without paying attention to ­investigative works such as Lost Gold of the Republic from 2005, which follows the history of the SS Republic, a steamship that served on both sides of the American Civil War, as well as transporting cargo and passen­ gers. It met a perilous end in October 1865, sinking during a hurricane in the Atlantic with a heavy load of gold. The book also documents the search for the wreck, which resulted in the discovery of millions of dollars worth of gold and artifacts in 2003. Why do we vicariously seek the satisfaction of finding lost treasure? Maybe we’re all looking for a nugget of some­ thing valuable from the past that we can hold in our own hands.

I remember when I was around 12 years old, I wrote to Priit, asking for advice. How could one see and capture the world like the folks at National Geographic do? There was a wealth of practical answers in response, but it was one reflec­ tion that stuck with me. He noted certain moments away from home on assignment, where he wondered what it would have been like to take another path... maybe as a chicken farmer! As an impatient 12 year old, it was distressing to think why some­ one would wonder about some­ thing like that, but it was im­ portant in retrospect. Curiosity and a sense of humour are what you’ll need if you want to explore our planet. Travel can ­ take a materialistic turn if you’re going somewhere to “check it off your list”; but when you release your grip on plans and stay curious, you’ll be more suited to adventure and tell others about it like Priit has.

If you can find a copy of National Geographic volume 178, number 5, go ahead and buy it. It’s exciting whenever we get to see an Estonian like one of us go out and make an impact in our North American sphere, and this article serves as an inspiration for the adventurer in all of us.

ESTONIAN LIFE

Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

9

China was in…

(Continued from page 8)

One challenge is that the WHO had heaped praise (wrongly in our view) on China’s handling of the virus outbreak. It would be unlikely to assist in any ­action against China. Moreover, the failures of many countries to effectively contain and miti­ gate the damage from the spread of the virus would only make it more difficult to prove causation.

While it is unlikely that China would ever agree to ­appear before any international tribunal or the International Court of Justice to defend its action, there are other ways of holding the Chinese state to ­account for the massive human and financial costs of the ­pandemic.

Even before COVID-19 is brought under control, the United Nations must establish an international commission of investigation comprised of the highest level of international health, medical and international law experts to assess the extent of the damage to the entire world and examine the China’s actions, including a quantitative amount for damages.

Once that commission’s report is completed, the UN ­ Security Council (UNSC), un­ der its peace and security global mandate, must pass a resolution that demands all WHO mem­ bers provide immediate access to data on any outbreak that could trigger a global pande­ mic.

If China uses its UNSC veto, given the widespread damage to populations and the economies of some of the most vulnerable countries in Africa, Latin America and Asia, individual countries and their regional or­ ganizations must demand that all debts owned by these ­countries to China be forgiven.

With regards to the human and economic toll that the developing world is facing, ­ governments should consider ­ the use of their capital, infra­ structure and commercial sectors in their relations with China, in order to recoup at least some of the trillions of dollars lost due to the Chinese government’s wrongful actions. An easy re­ sponse for Canada would be refusal to have Huawei have ­ access to the 5G networks in ­ the country for a start.

Canada should also offer its immediate support for a recent proposal by Australian Prime Minister Scott Morrison for an international investigation of the WHO’s response to the pan­ demic, which has been predict­ ably criticized by the Chinese regime as “political manipula­ tion.”

As we look towards a post­coronavirus world, we must seek accountability for the human toll and economic ­ devastation that this virus has ­ wrought, and ensure that those responsible are not allowed to repeat the mistakes that have so far cost hundreds of thousands of lives and trillions of dollars,

Trevor Crossmann at renewal of swimming pond.

Plane lands at Seedrioru. From the left: Max Luiker, pilot Eric Cloverdale, Rudi Zutis, Uno Tiisler.

Photos: Toomas Eichenbaum

Seedrioru update: Talgud and a surprise event!

Last Saturday was a beautiful early spring day in Southern Ontario. It was an opportune day for some “talgud” work at Seedrioru.

In full com­ pliance with the COVID 19 social distancing measures, Seedrioru esimees Eric Tiisler directed several jobs with a diligent crew of volun­ teers. With the swim pond drained for the winter months, one of the large jobs was the dismantling of the deteriorating 60 year old deep-end dock and jumping platform. In seeing that long-lasting wood structure be­ ing ripped apart, one couldn’t help but reflect on the all the camp kids, sauna users and oth­ er guests who have enjoyed running down the dock and jumping into the pond over so many years. Wonderful memo­ ries for so many!

The next big task is to de­ molish the thick concrete pier and rebuild it (hopefully as ­solidly as originally built by the “previous generation talguli­ sed”) over the next month or two so that it is ready for the approaching summer.

irreversibly changing the world we live in.

Canada’s political leaders must find the courage not to allow themselves to be intimi­ ­ dated by China’s totalitarian regime, and stand up against ­ their crimes against the Uyghurs, other human rights abuses including the arbitrary detention of Canadians Michael Spavor and Michael Kovrig, and rampant corruption. How­ ever, now is also the critical time to put in place plans to eventually hold them to account for the global spread of

Having seen the “talgud” tasks completed for the day, Seedrioru was witness to another wonderful surprise. Late in the afternoon, far off in the clear blue sky, appeared a single en­ gine airplane seemingly heading in the direction of Seedrioru.

Closer and closer, and lower and lower… the plane seemed to check out the Seedrioru grounds. The plane then banked with a wide turn and returned lower yet, and lo and behold it landed on Seedrioru’s upper field!! Several surprised “tal­ gulised”, with beer in hand, went quickly to check out the flying machine and who was the daring pilot. We were happy to see that it was our esto buddy Eric Coverdale as the pilot and he said he was just up for a joy ride from the Guelph airpark.

And after a short stay and chitchat Eric started up the engine and took off cleanly back into the clear blue sky.

With that unique airplane landing event, Seedrioru has once again shown JoeKaaru and Kotkajarv that is first and most famous (tongue-in-cheek) of the 3 Ontario eestlaste retreats!

COVID-19.

(Errol Patrick Mendes is a professor of constitutional and ­ international law at the Uni­ versity of Ottawa and a reci­ pient of the Order of On­­ tario. Marcus Kolga is an international human rights activist expert on foreign disinformation and influence operations and a Senior Fellow at the Mac­donald-Laurier Insti­ tute. Sarah Teich is a Canadian lawyer focused on human rights and security issues, and an expert on counter-terrorism.)

10

EESTI ELU reedel, 8. mail 2020 — Friday, May 8, 2020

Koroonalõksus Eestis 4. märtsil saabusin Tallinna, plaaniga mitmel suurel üritu­ sel osaleda ja käia teatris, kontsertidel ning muuseu­ mides. Eesti Kongressi 30. aastapäev sai väärikalt pee­ tud, aga sellega asi lõppeski.

Ha­­ kati aru saama, et koroo­ naviirus on ohtlik ja äärmiselt nakkav ning hakkab valluta­ ma tervet maailma. Uudised Itaaliast, kus tütar Marika on eesti konsul Roomas, olid äärmiselt karmid.

Nädalaga olid kõik lähitule­ vikuks ettenähtud üritused tü­ his­tatud või määramatuks ajaks edasi lükatud. Olin kavatsenud Tartus Eesti Üliõpilaste Seltsi 150. aastapäeva tähistamisel osaleda, aga see lükati edasi järgmise kevadeni, st aprilli 2021. Siiski sai mingil määral EÜSi suurt juubelit pidada EÜSi aastapäeval, 7. aprillil.

Vaatasin Seltsi esimehe tervitust YouTube’is, nägin Seltsi XX al­ bumi esitamise programmi ning osalesin õllelauas, kuhu ühel hetkel oli Zoomi kaudu liitunud enam kui 80 arvutit. Aga mit­ mes kohas istus rohkem kui üks Seltsivend. Näiteks Tartu EÜS-i maja hoovis lugesin vähemalt 10 Seltsivenda ümber laua ja neil paistis eriti lõbus olevat.

Eriolukord kuulutati välja 12. märtsil. Sellega kaasnesid liiku­ mis- ja kogunemiskitsendused.

Mul oli kavatsus üht erilist filmi minna vaatama, mis USAs keelatud, aga kinod suleti. Mul oli üsna kahju, kui kõik Apollo raamatupoed samuti suleti, sest tahtsin just sinna minna ja otsi­ da mingit põnevat lugemist ­liikumiskitsenduste ajaks.

Esimest kaks nädalat eriolu­ korra tingimustes olid huvita­ vad. Põhiliselt kükitasin korteris ning väljas käisin kas toidupoes või jalgrattaga sõitmas. Tervise hoidmiseks on trenn lubatud, aga peab teistest jääma kahe meetri kaugusele. Mõnikord jalutan Kalamajas ja uudistan neid puitmaju, mis siin ohtralt leidub. Palju on muinsukaitse all ja väga hästi restaureeritud.

Teised ootavad oma tundi.

Kalamaja puitmaju on kahte tüüpi: nn Lenderi majad, mis ehitati vahemikus 1890-1910 ning Tallinna majad, mida ehi­ tati aastatel 1920-1938. Nendest võiks kirjutada omaette loo, iga­ tahes jalutuskäigul pakuvad need palju silmarõõmu.

Varsti pärast eriolukorra kuu­ lutamist Eestis hakkasin otsima teed tagasi USA-sse. Kui Pre­ sident Trump kuulutas välja

Laeval Soome sõites. Tollal polnud kusagilt maske saada ja pidin improviseerima.

reisijatekeelu Euroopast ning kutsus USA kodanikud koju naasma, puhkes USA lennujaa­ mades hullumaja. Vaatasin te­ lest, kuidas tuhanded inimesed ootavad tundide viisi tihedalt koos mingis suures saalis, et maale jõuda. Koroonaviiruse nakatamise paradiis! Abikaasa Tiina soovitas veel natukene oo­ data kojutulekuga, kuni olukord rahuneb.

Leidsin lennu SAS-iga Tal­ linnast Washingtoni üle Kopen­ hageni. Olin selle üle õnnelik, kuni teade tuli viis päeva hil­ jem, et ühendus Tallinnast Ko­ penhageni on tühistatud. Vaat kus jama. Uuesti otsides nägin, et Tallinnast läksid lennud kas Istanbuli või Minskisse; ma pol­ nud nendest kohtadest huvita­ tud. Riia kaudu ma ka ei saanud minna, sest nädal varem oli Läti valitsus sulgenud Riia lennujaa­ ma. Juba pisut närviliselt otsisin Helsingist mingit lendu USAsse. Mõned üksikud olid, teised alles aprilli lõpupoole. Siiski sain broneeringu teha 5. april­ liks Iceland Air’iga. Olin jälle õnneseen, sest laevad liikusid, kuigi mitte väga sageli.

Asjad muutusid tõesti kiires­ ti. 30. märtsil tuli teade, et Soome varsti ei luba laeva­ reisijaid Eestist, aga sellega ei kaasnenud teadet, millal see piirang jõustub. Pöördusin Soome saatkonna ja Soome piirivalve poole, aga ametnikud ei osanud minu küsimustele kindlat vastust anda, sest olu­ kord muutus päevast päeva.

Otsustasin neljaks päevaks ho­ telli eest maksta ja minna Soome paar päeva enne lendu, et kindlustada Helsingis lennu­ kile saamist. Broneerisin hotelli ja ostsin Tallinki Megastarile pileti. Tundsin end tõesti põge­ nikuna ning mõtlesin ka nen­ dele, kes 1944.a. pidid Eestist lahkuma, kõik varandus ühes väikses kohvris.

Tallinki D-Terminali oote­ ruumis istus kõigest 50 inimest, igaüks pidas enam kui kahe­meetrist vahet. Ooteruum on uus ja üüratult suur, kuhu ma­ huks kergelt 400 inimest. Kui uksed pardaleminekuks avati, hoiti 2-meetrist vahet. Kald­ teelintidel samuti. Mugavalt Me­­ gastari pardal, võtsin A’leCoq’i õlut ja mõtlesin, kas tõesti pääsen USA-sse.

Teisel pool lahte kontrollis Soome piirivalve kõikide laevalt mahatulijate dokumente ning mõnega tehti pikem jutuaja­ mine. Mina olin viimane, kes laevalt lahkus ja andsin ametni­ kele oma Eesti ID-kaardi.

Küsiti, miks ma Soome tulen ja vastasin, et olen teel USA-sse.

Sooviti lennubroneeringut näha – näitasin. Mees tegi kurva näo ja ütles, et oleks pidanud alles lendamispäeval tulema Soome.

Mina selgitasin, et käisid kõik­ sugused kuulujutud ja uudised Soome piiri sulgemise kohta ning otsustasin varem tulla. Siis tuli teine mees, ilmselt esimese ülemus. Palus mul taskud tüh­ jaks teha – panin asjad kohvri peale, kaasa arvatud mõlemad passid – Eesti ja USA. Vanem mees küsis passe ja andsin talle.

Läks kontorisse mõneks minutiks ja ilmus uuesti. Viipas, et tule järele. Panin asjad tas­ kutesse tagasi, võtsin kohvrid ja marssisime välja ühe piirivalve märgistustega auto juurde.

Kohvrid panin küljeuksest sisse ja mind viidi tahapoole. Piiri­ valvur ütles, et see on nende ­l­imusiin. Tegi ukse lahti, mina astusin sisse, uks pandi kinni ja olingi trellide taga. Lühike sõit sadama ühte teise majja ja siis pääsesin trellitatud autost välja.

Võtsin kohvrid ja läksin nende­ ga kaasa. Pidin üksinda mõle­ mad kohvrid kahest trepijärgust üles vedama. Õnneks olen päris tugev ja sain sellega hakkama.

Kohvrid jätsin koridori ja mind suunati suurde tuppa, mis on piiripunkti ooteruum. Ei tead­ nud, mis nüüd juhtub – kas Eestisse tagasi, kas päris kongi, kas midagi muud? Lõpuks tuli vanem mees, kelle käitumisest adusin, et jaoskonna ülem.

Küsis, kas mul kuskil ööbida.

Näitasin hotelli broneeringut, mille peale ta andis dokumen­ did tagasi ja soovitas, et ma ei läheks hotellist kusagile. Ütle­ sin, et käin küll toidupoes süüa ostmas, aga mitte midagi muud.

Võtsin kohvrid, tassisin need trepist alla ning jalutasin tram­ mipeatuseni. Selline oli minu Soome sissesaamise lugu.

Hotelli jõudsin kenasti.

Hotell on tegelikult hostel, kus valvelaud pole mehitud ning kõik käib digitaalselt. Toa num­ ber ja uksekood edastati minu mobiilile tund aega enne saabu­ mist. Tuba oli lihtne, aga kõik oli olemas, kaasa arvatud kül­ mik, kohvipott, mikrolaineahi, taldrikud ja söögiriistad. Naab­ ruskond oli tuttav, sest tütar Marika elas samas kandis siis, kui ta töötas Eesti konsulina Helsingis. Kahjuks paistsid kõik poed ja kohvikud olevat määra­ matuks ajaks suletud. Leidsin hiina restorani, kust sain toitu tellida ainult kaasaviimiseks.

Nagu hiina restodes tavaks, ­toitu oli ohtralt ja jagus kaheks päevaks.

Tegin enda tuulutamiseks pikema jalutuskäigu ja suun­ dusin vanasadama poole Espla­ naadi kaudu. Käisin vanas turuhoones, kust sain üht-teist söödavat osta, kuigi enamus poodidest olid suletud. Sadama turuplatsil oli tööl ainult kaks kaupmeest. Senati plats tühi, nagu ka tänavad. Tööpäeval oleks tänavad, kus jalutasin, tul­ vil täis rahvast. Nagu Eestiski, olid enamik poode ja söögikohti suletud. Vitriinakendest vahtis vastu ainult pimedus.

Kohvi otsides seadsin sam­ mud Kamppi ostukeskuse suu­ nas. Seal oli kõik suletud, isegi Starbucks, aga õnneks R-kiosk oli avatud. Kolm töömeest sat­ tusid samal ajal kohale tulema ja siirdusid kohvipottide juurde.

Kuulsin eesti keelt. Tervitasin kaasmaalasi ning vestlesime ­pisut praegusest olukorrast. Ne­ mad õnnelikud, et ehitustöö jät­ kub. Võtsin endale suure kohvi ning läksin hotelli poole tagasi.

Enamasti peeti kinni mittelähe­ nemise nõuetest. Erandiks olid kaks-kolm gruppi, kus 3-5 nap­ sivenda seisid tihedalt koos. Eks nende ebastabiilse seisundi tõttu oli neil üksteiselt vaja tuge

Nr. 18

Tühjad tänavad Helsingis; Katedraal ja Senati plats.

Restaureeritud Lenderi tüüpi puitmaja Kalamajs.

­otsida.

Hakkasin magamaminekuks valmistuma, kui tuli teade Iceland Air’ilt, et lend on tühis­ tatud. Eestisse tagasiminek oli nüüd vist kõige tõenäolisem.

Olin väsinud, aga nii ärevil, et sõba silmale ei saanud. Järg­ misel hommikul kontrollisin Helsingist väljuvaid lendusid, sama lennuliiniga pidi väljuma lend alles järgmisel reedel, aga muutuva olukorra tõttu ma ei tahtnud sellele lootma jääda.

Kinnitasin otsuse Tallinna ta­ gasi minna, pakkisin asjad kok­ ku ja jalutasin trammipeatuseni.

Tramm saabus samal hetkel ja hüppasin kohe peale. Tramm peatus kolm peatust enne Länsi­ terminaali T2 ja mõned sõitjad astusid maha. Mina jäin rahuli­ kult edasisõitmist ootama, kui trammijuht tuli ning teatas, et oleme viimases peatuses. Ko­ roonaviiruse tõttu tramm enam ei sõida Länsiterminaali peatus­ teni välja, kuigi minu saabumi­ sel kaks päeva varem sõitis sinna küll. Polnud hullu; astusin maha ja hakkasin astuma. Päike pais­ tis ja mul oli ainult kilomeeter minna.

Pardaleminekul kontrollis Soome piirivalve väga täpselt passe ja dokumente. See märksa aeglustas pardaleminekut, aga kuna suurele laevale pääsemist oli ootamas ainult 40 reisijat, ei tekitanud see kellelegi raskusi.

Läksin kohe 9. tekile, kust ke­ nast söögikohast saab tellida õhtusöögi. Sinna jõudes nägin pikka järjekorda (2-meetrine vahe teeb iga järjekorra pike­ maks). Kiiresti adusin, et suu­

rem osa seltskonnast koosnes rekkajuhtidest. Loomulikult – kaubavedu käib edasi, kuidas siis teisiti?

Tallinnasse saabumisel ootas samuti range kontroll. Reisijad ootasid soovitatud kahemeet­ riste vahedega, mida kerge jäl­ gida, sest põrandale olid märgi­ tud kleeplindist triibud ja korra­ valveks olid kohal Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed. Iga inimene pidi täitma ankeedi isiklike andmetega ning allkirja­ ga kinnitama, et on nõus olema 14 päeva karantiinis. Karantiini koht pidi väga täpselt kirjas ole­ ma; kuulsin kui PPA ametnik ütles ühe noormehele, et „Jõh­ vi“ pole piisavalt täpne. PPA ametnikud istusid laudade taga, mille ette oli monteeritud kait­ seklaas. Piirdega hoiti reisijad ametnikest piisaval kaugusel, kohe nii, et oma pikkade kätega vaevalt ulatasin dokumendi ja karantiinikinnituse üle andma.

Kõik andmed registreeriti ja ­alles siis saime maale. Olin taas Eestis, aga ametlikult karan­ tiinis.

Koju jõudes panin kohvrid üle ukse sisse, võtsin seljakoti ning läksin Selverisse toitu ost­ ma. Olin külmiku tühjaks teinud enna USA-sse minekut, sest enne kesksuve polnud ­kedagi korterisse oodata. Selja­ kott parajasti varusid täis, läksin korterisse tagasi ning alustasin karantiini. Kolm päeva hiljem helistas mulle tubli Eesti Politsei ja küsis, kas ma ikkagi viibin oma Vibu tänava korteris.

Mul on oma karantiinirutiin (Järgneb lk. 11)

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 8. mail 2020 — Friday, May 8, 2020

11

Kanada nädal võitluses COVID-19 viirusega: piirangute leevenemine Neljapäevaks oli Kanadas registreeritud COVID-19 hai­ ­ gusjuhte 63.895 ja surmasid 4280, Quebecis olid vastavad arvud 34.327 ja 2510, On­ ­ tarios 19.121 ja 1477, Albertas 5963 ja 112, Briti Columbias 2255 ja 124, mujal veel väik­ semad.

• Eelmisel reedel CTVNews edastatud Montreali Ülikooli teadlaste hinnangu kohaselt võib COVID-19 haigusjuhtu­ mite arv Kanadas olla regist­ reeritutest suurem. Teadlaste sõnul on erinevused testimises lisanud teadmatust, kui palju võib viirusega nakatunuid tege­ likult riigis olla. Näiteks on Quebecis registreeritud rohkem haigusjuhtumeid kui Ontarios, kuid esimeses on testimine ol­ nud agressiivsem, järeldades, et tegelikult võib mõlemas pro­ vintsis haigusjuhtude arv olla sarnane. Seega soovitasid Mont­ reali teadlased laiendada testi­ mist üldisesse elanikkonda, mis aitaks nende sõnul peatada vii­ ruse nn. kogukondlikku levikut, samuti teha inimestel otsuseid, kuidas end isiklikult viiruse eest kaitsta.

Ontarios on viimasel ajal tes­ timise osas häid uudiseid. Es­ maspäevases briifingus kinnitas provintsi peaminister Doug Ford, et hetkel ületatakse mõ­ ned nädalad tagasi seatud eesmärki – teha 16.000 testi päevas 6. maiks – millest paljud mõeldud kaitsmaks hooldeko­ dude elanikke ja töötajaskonda.

• Paljud provintsid on alusta­ nud ettevaatlikult majanduste taasavamistega. Ontario lubas alates käesolevast nädalast taas­ avada teatud ärisid ja töökohti, nende hulgas palju hooajalisi.

Esmaspäeval avatud äride hulgas on näiteks aianduskes­ kused ja puukoolid; aiahool­ dusega seonduvad tegevused; hädavajalikud ehitusalased pro­ jektid jm., samuti teatud auto­ pesulad ja -poed, viimased küll eelnevalt kinni pandud ajaga.

Peaminister rõhutas füüsilise

distantsi vajalikkust töötajatele ja klientidele, barjääride ole­ masolu ning kontaktivabade teenuste tähtsust.

• Quebecis, kus on Kanada kõrgeim COVID-19 registreeri­ tud haigusjuhtude ja surmade arv, on tekitanud kriitikat provintsi plaan taasavada koole ja mitmeid ärisid (väljaspool Montreali piirkonda). 11. mail avatavate koolide hulgas on põhikoolid ja lastehoiud, kuid osalemine ei ole kohustuslik.

Plaanis on väiksemad klassid, kuid kõik vanemad pole valmis lapsi veel kooli saatma ega ka kõik õpetajad praegustes tingi­ mustes tööle asuma.

• Pildid suurlinnade tühjadest tänavatest ja suletud äridest – sellist vaatepilti näeb nii uudis­ tes kui sotsiaalmeedias. Näitab see seda, et inimesed ei lähe niisama välja linna peale, aga ­ kahjuks tõmbab olukord ligi kriminaalseid tegelasi – vargaid ja vandaale. Näiteks on Quebec City politsei teatel äridesse sis­ semurdmiste ja varguste osakaal tõunud 50% võrra võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Suurenenud varguste osakaalust on teatatud mujalgi, lisades praeguse olukorra tõttu niigi kannatavatele väike-äridele lisa­ survet.

• Toronto linnapea John Tory ütles, et inimesed peavad harju­ ma faktiga, et tulevikus tuleb hakata oma elukorraldust va­ rasemast rohkem ette planeeri­ ma, näiteks äride taasavades nende külastamiseks aegu kinni panema – et kohapeal ei viibiks korraga liiga palju inimesi.

Linnapea märkis, et rahva käi­ tumine dikteerib mingil määral, kuidas linn ja provints taasava­ vad ärisid. Ta tõi välja, et laupäeval andsid korrakaitsjad välja vaid seitse trahvipiletit füüsilise distantsi ja paikade kinnioleku reeglite rikkumise eest, mis 3-miljonilises linnas ilusal päeval pole suur arv.

•

Peaminister Justin Trudeau teatas hiljuti investeeringust vaimse tervise heaks, laienda­ maks võimalusi inimestele saa­ da vajalikku abi muuhulgas viruaalsete platvormide kaudu COVID-19 pandeemia ajal. „Kui saame kasutada rakendusi (apps), et tellida õhtusööki ja pidada videovestlusi, et olla kontaktis perega – siis saame ka kasutada tehnoloogiat, et hoida üksteist tervena,“ ütles pea­ minister.

Ka Doug Fordi sellenädalaste sõnumite hulgas oli mentaalse tervise alane investeering.

Neljapäeval teatas peaminis­ ter oma igapäevases briifingus palgatõusust madalapalgalistele eesliini töötajatele, mis toimub koostöös provintsidega.

• Toidupoes käimine pole kanadalaste jaoks enam tore ­tegevus. Ühe küsitluse kohaselt väitis 50% alla 55-aastastest vastanuist, et nad teevad kodus varasemast rohkem süüa. Suur osa inimestest käib poes tundu­ valt vähem kui enne pandeemiat ning selle ajaga võrreldes on ka interneti kaudu toidukaupade kojutellimine kolmekordistunud.

Enam kui 80% küsitletuist vas­ tas, et nad desinfitseerivad käsi enne toidupoodi minekut. Enam kui 40% ütles, et toovad kaasa oma poekotid. Umbes 30% märkis, et nad kannavad näo­ maski ja rohkem kui 25% kin­ daid. Umbes 42% vastanuist väitis, et pühivad koju jõudes ostetud kauba üle.

Majanduse taasavamise kohta on rahval eriarvamusi. Leidub kanadalasi, kes neid võimalusi pikisilmi ootasid, aga ka teisi, kes ei ole valmis igapäevaellu naasma, kuna viirus levib en­ diselt ja pole olemas ravi ega vaktsiini. Soovitus on kõigi jaoks olla endiselt ettevaatlik ­ oma igapäevatoimetustes, mitte ennast ega teisi ohtu pannes, võimaluse korral püsida kodus ning väljas käies hoida ikka füüsilist distantsi.

(Kanada ajakirjanduse põhjal –

Reet Marten-Sehr…

neid ka igakülgselt harides. Ta viib neid Eesti kooli, nii nagu omal ajal viis sinna tema isa Edgar tema lapsi. Praegusel ajal, kui COVID-19 pandeemia tõttu on koolid suletud, juhen­ dab Reet Pauli laste (10-a kaksikud ja 7-a) Kanada kooli distantsõpet, õpetades neid kindla arvu tunde igapäevaselt, rohkem kui ette nähtud. Lapsed naudivad sellist õpet väga, seda enam, et Reet kaasab õppe­ töösse ka laiemat materjali, ka­ sutades näiteks Urve Tambergi ajaloo-alast raamatut ,,The Darkest Corner of the World“.

Samuti on Reet oma suuremate lapselaste klaveriõpetaja.

• Emadepäev on nende, nii nagu enamuses teisteski pere­ des, tänavu väga erinev tava­ pärasest. Peredega ju kokku ei saada, aga korraldatakse vir­

tuaalseid koosviibimisi. Nii tegid nad ka lihavõttepühadel, asudes ZOOMi kaudu kõik samal ajal õhtusöögilauda, rääkisid jutte ja imetlesid üksteise toite...

Aga tavapäraselt saadakse emadepäeval ikka kokku. Reet on alati külastanud sel päeval oma ema hauda ja emadepäeva traditsiooni juude kuuluvad ikka lilled ja vahel ka kingitused.

Kui lapsed olid väikesed, serveerisid nad talle hommi­ kusöögi voodisse... Üks osa emadepäeva traditsioonist on alati olnud ka Eesti kooli emadepäevaüritus, kus Reet on saanud käia aastakümneid: es­ malt õpilasena, siis emana ja nüüd vanaemana. „Kõige tähtsam asi ilmas on pere,“ kinnitab Reet. „Oleme väga lähedased ja toetame üks­ teist igas olukorras.“

(Algus lk. 4)

saavutuseks peab Reet kindlasti oma lapsi ja lapselapsi. Tema neli last – Paul, Andres, Eric ja Katrina on kõik saavutanud hea hariduse ja töötavad edukalt oma erialadel, olles majandusli­ kult iseseisvad. Paul on elanud Eestis ja teinud seal head kar­ jääri, elades nüüd perega Torontos. Andres, kes on samuti elanud Eestis, kohtas oma Rootsi eestlasest abikaasat Riia ESTOl, elab perega Rootsis.

Torontos elavad kaksikud Eric ja Katrina. Paulil on kolm tütart, Andresel kolm poega, Ericul tütar ja poeg (kes meie vestluse ajal oli paar nädalat vana), Katrinal veel peret pole.

Reet on selline vanaema, kes tegeleb väga palju lastelastega ja mitte ainult mängides, vaid

CTV News, CBC, Globalnews – EE)

KAIRE TENSUDA

Vaade Soome piirivalve ‘limusiinist’.

Koroonalõksus…

(Algus lk. 10)

välja kujunenud. Igal hommikul astun rõdule ja hingan sisse värsket ja karastatavat mereõh­ ku. Vaatamata kraadidele ja tuulele (tihti 10-15 m/s; 22-33 ­ mph) astun rõdule lühikestes pükstes ja särgiväel. Küll on karastav! Siis võtan tassi kohvi, istun rahulikult ja loen tund aega eestikeelset raamatut.

Esimesena lugesin Andrus Kivi­ rähki „Sinine sarvedega loom“, mis on kirjutatud huvitavas päe­ viku formaadis. Siis lugesin Kaia Lehe „Tillemanni kella all“, mis on mahukas raamat milles räägitakse elust Tartus ja hiljem Tallinnas ajavahemikul 1939-1946. Autor on selle kirju­ tanud nagu see oleks tema va­ naisa Elmar Lani päevik. Asjad tollal olid küll segased ja elu läks edasi, aga seda lugedes lähevad mõtted ka tänapäeva­ sele olukorrale. Nüüd loen Tammsaare „Tõde ja õigus“ viiendat köidet.

Korteriaknast on vaade me­ rele, kus on tore jälgida laeva­ liiklust Tallinna sadamast ning olen laevade jälgimisega adu­ nud, mis nende tavaline tempo on. Ühel päeval nägin, kuidas Ekerö Line’i Finlandia, mis pol­ nud mitu paeva sõitnud, saabus Tallinna. Tema sabas, meren­ duse suhtes võrdlemisi lähedal, oli Tallinki Megastar, mis mär­ gatavalt aeglustas, et teine laev saaks korralikult kai äärde enne, kui tema sadamasse saabub.

Tihti sõidan jalgrattaga möö­ da Stroomi ranna promenaadi, mis ilusa ilmaga oleks paksult rahvast täis. Peale kogune­ mis­ keelu rangestamist on rahvast märksa, umbes kahe kolmandi­ ku võrra vähem näha. Nüüd hoid­ sid kõik teineteistest ee­ male ­piisavalt suurte vahedega.

Iga päev kell 12.00 toimub valitsuse pressikonverents, kus rahulikult ja asjalikult räägi­ takse koroonaviiruse teemadest.

Algul vaatasin seda järjekind­ lalt, et teada saada kõige uue­ mat eriolukorra kohta, aga siis hakkas minu vaatamine sõltuma pigem tujust. Algul istusid neli ministrit ja üks teadustaja koos pika laua taga, õlg õla vastu, nüüd on sama laua taga kolm inimest, kes istuvad soovitatava kahe meetri kaugusel. Saalis on pressiesindajad piisavalt üks­tei­sest eemaldatud, et 2+2 reeg­ list kinni pidada.

Vahelduseks saan noorte sõpradega kokku kas kohvikus või kusagil õues. Meeldiv on olnud rääkida Riho Maimetsaga Torontost tema elu kohta Eestis.

Eriti huvitav on Riho loomin­ gust kuulda. Kahjuks tühistati eriolukorra tõttu üks Riho loomingule pühendatud kont­ sert. Olen ka kokku saanud USA-st, New Jersey osariigist Magnus Skonbergiga. Nagu Rihogi, on Magnus välismaal võrsunud noormees, kes tulnud Eestisse oma õnne otsima.

Magnus on alles sügisest saadik Eestis elanud, aga hästi siinse eluga harjunud ja toime tulnud.

Eestis on küll ranged meet­ med, et koronaviirusega toime tulla, aga juba hakatakse rääki­ ma eriolukorrast väljatulekut.

Arvatakse, et eriolukord ja ran­ ged meetmed kestavad vist mai alguseni, aga mis edasi saab, keegi ei julge ennustada. Ei tea sedagi, millal mul avaneb või­ malus USA-sse tagasi lennata.

Majandus langeb ikkagi, aga on lootust, et Eesti tuleb koroo­na­ viiruse pandeemiast päris edu­ kalt välja. Eks aasta lõpus näeme, milline olukord on.

Lõpetan tsitaadiga Voldemar Sumbergi artiklist 7. aprillil 1923 avaldatud Postimehes: ,,Raskustest sel alal – eriti ainelisist peame üle saama.

Aidaku selles koostöös kaasa igaüks oma jõu kohaselt, sest ainult terve ja wastupidawa rahwa päralt on tulevik.“ Tekst ja fotod AGU ETS USAs, hetkel Eestis

Eraisik soovib osta Eestis asuvat metsamaad, eelistatud piirkond on Rapla- ja Hiiumaa, aga tegelen hea meelega kõikide pakkumistega. Ühendust võtta marcel.lahe@hotmail.com

12

märkmik

EESTI ELU reedel, 8. mail 2020 — Friday, May 8, 2020

Nr. 18

LAHKUS MEIE ARMAS EMA, VANAEMA JA ÕDE

Riina Kindlam

Iris Urve Pääbo * 18. novembril 1947 Hässleholmis, Rootsis † 1. mail 2020 Elmwood’is, Ontarios Vaikses leinas

Puhka rahus!

Foto: pokuloenduse üleskutsepilt

EL-i majanduslanguseks prognoositakse 7,4 protsenti

Pokude isa kunstnik Edgar Valter, taustal pokud ehk tarnamättad.

Foto: Ingmar Muusikus, Maaleht

Pokude loendamine on turvaline ja hingeraviv Eestis saab veel nädala ja natukene pokusid looduse üksinduses otsida, loendada ja kaardistada ehk poku-uuri­ jatele teada anda paik, kus nad võimalikult aastaküm­ neid, jalad niiskes pinnases, elutsenud on. Pokud on sala­ pärased olendid, kellele andis nime ja kelle kirjutas ning joonistas ellu Edgar Valter oma 1994. a. teoses „Poku­ raamat“. See oli Edgar Valteri esimene enda joonistatud ja kirjutatud lasteraamat, ins­ pireeritud tema viimasest kodukandist Urvaste vallast Võrumaal, kus nüüd asub lapsi külla ootav paik nimega Pokumaa.

Enne pokude sündi andis karikaturist ja kunstnik Edgar Valter välimuse paljudele laste­ kirjanike (k.a. Eno Raua, Aino Perviku ja Ellen Niidu) kuul­ satele tegelaskujudele nagu Sipsik, Krõll, Naksitrallid ja Kunksmoor. Ka lastelemmik „Suur maalitöö“ on tema loodud pildimaailm.

Pokud on ühed kummalised kulurohumättad. Kulu on eel­ mis(t)e aasta(te) kuivanud rohi ja poku puhul on see tema tuum ja sisu, vähemalt näiliselt, mille harjale ilmub igal kevadel uus roheline mütsike. See rohi ehk kõrreline on täpsema nimega TARN (ingl. sedge), mis teatud paikades, eriti kagu-Eestis, vanade, isegi 80.-90.-aastaste ­ mätastena päris suuri kogukon­ dasid (kolooniaid) moodustab.

Tarnad on kolmekandilise varre ja karedate lehtedega ning Eestis kasvab neid suisa 77 eri liiki. Ainult mõned neist siiski moodustavad selliseid toredaid „tumbasid“, milles võib ära tun­ da poku: mätastarn (lad. Carex cespitosa), mis elab Skandi­naa­ vias ja õnneks ka meil, luhttarn (tussock sedge) ja harvemini

e­sinev eristarn (fibrous tussock­sedge). Pokudel ehk tarnadel on lausa oma taimne teadusharu – karikoloogia (caricology)! Läi­ nud aasta pokuloenduskaardilt on täpselt näha, kus neid Eestis leitud on ja pilt aina täiustub: (https://kaart.regio.ee/pokuloen­ dus/2019/). „Ons need üldse mättad? Kas ei piilunud just äsja rohukõrte varjust üks uudishimulik silm?

Kas ei sirutunud teisalt väike käeke rohukuue hõlmu paota­ ma? Ja kas ei paista sealt kau­ gemalt üks iseteadlikult püstjas ninaots? Kas ei kuuldu midagi kõnesarnastki, tasast nagu rohu sahin? Kes on need salapärased olendid? Ise nime­tavad nad end pokudeks. Süm­ paatsete, sõbra­ like ja rõõmsameelsete, kuid ujedapoolsete ja üpris inimpelg­ like pokudega õnnestus oma metsaretkedel lähemat tutvust sobitada kunstnik Edgar Val­ teril,“ tutvustatakse võrgulehel (www.pokumaa.ee).

Läinud kevadel, Edgar Valteri 90. sünniaastapäevaks, (sündis ta 21. septembril 1929 Tallinnas ja suri 4. märtsil 2006 Tartus), korraldati esimene pokurahva loendus, mida tänavu jätkatakse, et suguseltsi tegelik­ ku suurust mõõta. Selle tarvis on Regio kaardifirma tulnud appi „äpiga“ (lühend nimetusest mobile application, teisisõnu (mobiili)RAKENDUS) ehk nu­ titelefonidele (smartphones), tahvelarvutitele (tablets) ja muu­ dele mobiilseadmetele mõel­dud tarkvara (software), mis teeb loendamise ja infojagamise ­ imelihtsaks ja kiireks isegi sügavas looduse rüpes.

Appi tõtanud äpp pole kind­ lasti äpu, vaid täitsa vanaviisi virk vend, kui kujutada teda nõnda ette: et paned RAKMED (harness, tack) härjale või hobule selga ehk sead RAKKESSE

tütar MAXEEN PÄÄBO ja SIMON YOUNG FELIX ja GENEVIEVE poeg JASON FAULKNER ja NATAŠA VUJANOVIĆ vend ANDRES PÄÄBO õde MONICA PÄÄBO ja TIM DOUGLAS

Mälestame head sõpra ja toredat inimest

Andrus Peeglit

Euroopa Komisjon prognoo­ sib käesoleva aasta majan­ duslanguseks Euroopa Liidus 7,4 protsenti ja järgmise aasta majanduskasvuks 6,1 protsen­ ti. Eesti kohta esitatud arvud näitavad pisut väiksemat lan­ gust ja aeglasemat kasvu. ,,Euroopa kogeb praegu ma­ janduslikku šokki, mille sarnast pole nähtud Suurest Depres­ sioonist saadik,“ ütles Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paolo Gentiloni. Ta lisas, et ma­ janduslanguse ja -kasvu amp­ lituud erineb riigiti märkimis­ väärselt ning see oleneb suuresti sellest, kui kiiresti saadakse ko­ roonakriisi tõttu kehtestatud piirangud maha võtta, kui palju sõltub riik turismist ning kui suured on iga riigi finants­ puhvrid.

Näiteks prognoositakse Kree­ ka selle aasta majanduslan­ guseks 9,7 protsenti, Poolal aga 4,3 protsenti, Luksemburgil 5,4 ja Austrial 5,5 protsenti. Soome majanduslanguseks prognoosib Komisjon 6,3 ja Rootsi majan­ duslanguseks 6,1 protsenti.

Euroopa Komisjoni majan­ dusteemade juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis sõnas, et praegu saab anda ainult esialgse hinnangu selle kohta, milliseks kujuneb koroonapandeemia mõ­ ju Euroopa majandusele.

Majandusprognoosi kohaselt tõuseb töötus üheksa protsendi­ ni, enim haavatavad on seejuu­ res lühiajaliste lepingutega pal­ gatud töötajad, turismisektor ja tööturule sisenevad noored.

Hinnatõus peatub, riikide võla­

koorem kasvab seoses mahukate majanduse turgutuspakettidega.

Eesti majanduslanguseks prog­ noosib komisjon sel aastal 6,9 protsenti ja järgmise aasta kasvuks 5,9 protsenti.

Eesti elukallidus kasvab tänavu algselt prognoositud 2,3 protsendi asemel alla ühe prot­ sendi. Energia ja teenuste hin­ nad langevad märgatavalt, rea­ geerides maksulangetustele ja

nõudluse vähenemisele. Samas püsib oht mõnede hindade tõu­ suks seoses maailmamajanduses tekkida võivate varustushäirete­ ga ja transpordi kallinemisega.

(tack up), RAKENDAD veo­ vankrile või adrale ette ja ongi 21. sajandi RAKENDUS val­ mis. Kuku aga kündma – tegut­ sema, rakendama (to tackle) – ükskõik mida.

Pokurahva loendamine pole üldse keeruline. Vaata, et tele­ fonimälus oleks ruumi ja lae alla pokuloendusRAKENDUS (start-nupp ehk -link on pokulo­ enduslehel (www.pokumaa.ee/ pokuloendus). Seal on muudki huvitavat, minge uudistama!

Sealtkaudu saab kergesti luua kasutajakonto (nagu pangakon­

to), määrata oma asukoht kaar­ dil ja hakata lisama uusi pokude asualasid. See on väikestviisi bioloogi-botaaniku töö – palu­ takse sisestada pokude arv ja keskmine kõrgus ning laadida üles mõned tõestavad fotod.

Umbes nii tegime läinud keva­ del nurmenukuloendust Saare­ maal. Küll Eestis ollakse ikka uudishimulikud ja täpsed! Vah­ va kaasa lüüa ja õppida!

Aga kui oled välismaal?...

Läinud aastal oli Maalehe artik­ lis juttu, et pokudeloendus on ülemaailmne, kuid minu võrgu­

kaart hetkel aina kerib ja kerib – otsib, ei tea, kui kaugel ma Eestist tegelikult praegu olen.

Olen täheldanud Kotkajärve taga Uudismaa ojaäärtel tarna­ mügarikke küll, aga need ei anna päris Eesti pokude mõõtu välja. Üritan siiski Pokumaale ja loendajatele ulgupokudest teada anda, sest pere on pere.

Kurbuses MARET ja ANDRES TRUUVERT

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Larissa Meeman’i ja avaldame kaastunnet omastele EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Arvestades, et Eesti on väike ja avatud majandus, sõltub tema taastumine väga palju Euroopa Liidu majanduse taaskäivitumi­ sest, märgib Euroopa Komisjon.

(ERR/EE)

Pokuraamatu esimest lugu on võimalik kuulata Lauri Saatpalu ja ansambel Dagö esituses ­siitkaudu: https://www.youtube. com/watch?v=VafWIjdvF7s

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 8. mail 2020 — Friday, May 8, 2020

13

LAHKUS MEIE ARMAS ISA JA VANAISA

Tarvo Toomes * 14.06.1931 Tallinnas Nõmmel † 5.05.2020 Torontos Mälestame sügavas leinas tütar MERIKE ja ROBERT poeg MARTIN ja TRIINU

Nüüd jäävad usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus.

Kor 1:13

lapselapsed M ARKUS ja MARISSA SASS MIHKEL ja SAM OLIVER

Soovi korral võib lillede asemel teha annetuse Jõekääru Suvekodu Seltsile

Lahkus siit ilmast endise Toronto Eesti Ühispanga nõukogu liige

Tarvo Toomes Vaikses leinas avaldame kaastunnet omastele NORTHERN BIRCH CREDIT UNION’i PERE

Mälestamise toimumise aeg selgub eriolukorra piirangute lõppedes.

Kauaaegset kirjastuskomitee liiget

Mälestame kurbuses

Tarvo Toomes’t

Tarvo Toomest Mälestab ja avaldab kaastunnet perekonnale

endiset lugupeetud kauaaegset Eesti Abistamiskomitee Kanadas juhatuse liiget

EESTI ELU PERE

EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE Puhka rahus Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Ell Tabur 1943–2020 Reedel, 1. mail suri 76-aas­ tane USAs elanud muusik Ell Tabur.

Ell Tabur sündis 29. juunil 1943 Tallinnas. Tema pere põ­ genes Eestist 1944. aastal Saksa­ maale. 1949. aasta keva­ del pääses pere Ameerika Ühendriikidesse.

Huvi muusika ja teatri vastu tekkis Ellul juba kooliajal. Töö kõrvalt Air France’is tegutses Ell ka lauljana, salvestades aas­ tatel 1965–1976 kolm eesti­ keelset sooloplaati. Tabur tegi koostööd väliseesti luuletaja Jyri Korgiga ning tema laulude tekstid rääkisid sageli kodu­ maast.

Ell Tabur on esinenud ka Kanadas, Torontos viimati april­ lis 2005 koos Urmas Kärneri ja Andres Raudsepaga Jyri Korgile pühendatud kavas ,,Kuld Lõvi“.

Ell on tegelenud ka gaidluse­ ga ning tantsinud New Yorgi rahvatantsurühmas Saare Vikat.

Ta oli ka New Yorgi Eesti Haridusseltsi juhatuse liige ning töötas New Yorgi Eesti Maja büroo juhatajana. Akadee­ miliselt kuulus Korp! Indlasse.

Tarvo Toomes’t ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Tarvo Toomes Mälestame kurbuses ja avaldame südamest kaastunnet MERIKESELE ja MARTINILE perekondadega LINDA ja JOHN MARTIN, KRISTINA, PAUL ja ALEX MART ja OLIVERA ALAR, TIIU ja JULIUS KATI perega REET ja JAANUS perega

Mälestame kurbuses armast perekonnasõpra

Tarvo Toomes’t Südamlik kaastunne MERIKESELE, MARTINILE ja kogu perele VIVECA, JEFF, ZACHARY ja KLARISSA

Mälestame kurbuses kadunud skaudivenda ja avaldame sügavat kaastunnet MERIKESELE ja MARTINILE perekondadega

skm. Tarvo

Toomes

Põhjatäht I

Mälestame kurbuses armast kauaaegset sõpra ja elujuhendajat

Tarvo Toomes’t

EESTI SKAUTIDE LIIT VÄLIS-EESTI GAIDIDE LIIT EESTI SKAUTMASTERITE KOGU KANADA KOONDIS EESTI GAIDERITE KOGU KANADA KOONDIS EESTI SKAUTIDE JA GAIDIDE MALEV KANADAS

Avaldame sügavat kaastunnet MERIKESELE ja MARTINILE ja nende peredele

VÄINO EINOLA ja LINDA KOLGA

Mets mustab, öine hämar on laotund üle maa.

Nad võtnud üksteist hõlma Sind kevade õhtuga

Me lähedaste hulgast on lahkunud armas sõber ja ristiisa Armsat kauaaegset perekonnasõpra

Tarvo Toomest leinavad kurbuses ja südamliku kaastundega MERIKESELE ja MARTINILE perekondadega INGRID, ANITA ja MARK SAAR

Tarvo Toomes Oleme leinas koos MERIKESE ja MARTINI peredega ristipoeg INDREK, CATHY, ANDREW, CHRISTINA KOOP MARGUS, KATHY, KIRSTEN, STEPHANIE KOOP EVELYN KOOP

14

EESTI ELU reedel, 8. mail 2020 — Friday, May 8, 2020

LAHKUS MEIE UNUSTAMATA KALLIS HÕIMLANE JA TÄDI

Nr. 18

Head kauaaegset sõpra

Pille Leonfellner

Ell Tabur’it

s. KONZE 17.03.1937 Tallinnas – 6.05.2020 British Columbias

mälestavad sügavas leinas IVE LEESMENT ETI KRISTIINA, ANNELI MARI

Sügavas kaastundes SUZANNELE, PERRYLE ja NINALE perekondadega Puhka rahus, tädi Pille!

Emadepäevast on Eestis pühakodade uksed taas avatud Alates 10. maist on 2+2 reegli järgimisel pühakodade uksed avatud ja avalikud jumala­ teenistused ning teised avali­ kud usulised talitused Eestis taas lubatud.

Rahvastikuminister Riina Solman avaldas heameelt, et valitsus toetas tema ettepanekut leevendada piiranguid Eesti reli­ gioossele kogukonnale. „Eriolu­ korra piirangute esimeste lee­ venduste hulka kuulub ka ava­ like jumalateenistuste lubamine.

Pean seda praegust olukorda arvestades ülimalt asjakohaseks ning mul on hea meel, et riik arvestab usklike vajadustega,“ ütles ta.

Eestis on 595 usulist ühen­ dust, milleks on kirikud, kogu­ dused, koguduste liidud ja kloostrid. Üle-eestilistel kogu­ dustel on võrgustikud, mis pa­ nustavad kogukonna arengusse ja heaollu. Maakondades tegut­ sevatesse siseturvalisuse nõu­ kogudesse on kaasatud vaimuli­ kud, kohalikud kirikud ja kogu­ dused tegutsevad hingehoiu- ja sotsiaalvaldkonnas, pakuvad hingehoiuteenust kristlikes hoo­ lekandeasutustes, turvakodudes, haiglates, tagavad kaplanaaditöö kinnipidamisasutustes, politseis, kaitseväes, haiglates ja hoole­ kandeasutustes, toetavad krimi­ naalpreventsiooni ning teevad mitmesugust rehabilitatsioo­ nitööd. (EK/EE)

KOIDU KONZE ERIK ja KARL perekondadega Lahkus armas perekonnasõber, laulukaaslane ja ristiema

Ell Tabur

Lahkus igavikku kallis

Tarvo Toomes

mälestavad ANDRES RAUDSEPP HANNO RAUDSEPP perekond

Südamlik kaastunne MARTINILE ja MERIKESELE peredega DANIEL perega MIHKEL perega JAAN ja MAIMU RIINA

Lahkus tubli relvavend Sõrve sääre ja Kura kotis

Kaljo Priidik

Uinus vaikselt armas

Tarvo Toomes

Mälestavad

Südamlik kaastunne MERIKESELE ja MARTINILE perekondadega

LENNUVÄEPOISID

Mälestavad leinas MAIE MONIKA ja ROBERT perekonnaga MARGUS ja JUSTINE

Mälestame meie kallist laagrikaaslast Ambergi päevilt

Helgi Sooaru

Lahkus igavikku meie tore sõber

Tarvo Toomes

ja avaldame sügavat kaastunnet õele HELJULE VELLO EDERMA perega KARIN RUUS abikaasaga

Südamlik kaastunne MARTINILE ja MERIKESELE peredega isa ja vanaisa surma puhul

Mäletame ja mälestame

Lahkus igavesele unele armas sõber, skaudijuht ja lugupeetud Rotaalus

ANU, PETER ja HILLAR peredega MALL, KARIN ja INGRID VIIVI, MARTIN ja akadeemiline poeg MEHIS

Tarvo Toomes

Lätil läks kaduma droon Laupäeval kadus Lätis kon­ troll suure drooni üle ja selle lennumasina asukoht oli mõnda aega teadmata, edas­ tas Läti tsiviillennundusamet.

Läti teavitas naaberriikide lennundusvõime, hoiatades, et lennumasin võib nende piiri ületada. Drooni juhtimissüsteem lülitus välja mehhaanilise rikke tõttu, lennates 200 meetri kõr­ ­ gusel. Tegemist on esimese sel­ lise intsidendiga Lätis, lisas pressi­esindaja.

Droon kaalus 26 kg, võis lennata kiirusega 70 km/t ja püsida õhus umbes 90 tundi.

Nädala alguses aga teatati, et oht Riias maanduvatele, aga ka Eesti ja Leedu õhuruumi ka­ sutavatele lennukitele on möö­ das, kuna Läti kohal kaotsi läinud drooni kütus sai otsa.

(ERR/EE)

Mälestame sügavas leinas ja avaldame kaastunnet MERIKESELE ja MARTINILE perekondadega

Lahkus kolleeg ja skaudivend

ANNE ja ENNO AGUR perega ANNE-MARI ja RAIVO REMMEL perega ELLE ja MART ROSENBERG perega

Tarvo Toomes Mälestab kurbuses ENN

Mälestame armsat, kauaaegset ja unustamatut perekonnasõpra

Tarvo Toomes’t

Lahkus kauaaegne sõber

Südamlik kaastunne MERIKESELE ja MARTINILE koos peredega

Tarvo Toomes

LINDA, ILMAR, KAIRI ja ANDREAS ALAR ASTRID

Südamlik kaastunne perele

HELLE ja JÜRI PÄRJA ja ENN

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 8. mail 2020 — Friday, May 8, 2020

Emadepäev…

(Algus lk. 1)

kasutatakse väljendit ,,Imported by“ või eesti keeles ,,Maale­ tooja“. Emad saavad meie kõigi siia maailma toojateks.

Eeva jäi lapseootele ja tõi Kaini ilmale. Esimene ooteetapp emakssaamisel oli läbi­ tud. Toimus järgmine, mille kohta Jumal oli öelnud: ,,Nai­ sele ta ütles: Sinule ma saadan väga palju valu, kui sa lapseoo­ tel oled: sa pead lapsi valuga ilmale tooma.“ 1.Ms.3:16. ­ Emaarmastus on sünnitusvaluga läbi katsutud armastus. Isaar­ mastusel ei ole sellele midagi vastu panna. Kas oleme hoolega jälginud vastsünnitanud ema erakordset armastusepilku talle ulatatud beebi vastu!

Ema armastus jääb jätkusuut­ likuks kuni siit ilmast lahku­ miseni.

Arvan, et see on olnud ühe­ sugune Eeval, Maarjal, kõigil emadel kuni tänase päevani ­välja.

Ema kui lapse ilmas hoidja Millised lootused olid Eeval esimese poja Kainiga! Järgmise poja Aabeli sünni järel toimus perekonna tragöödia. Vend hävi­ tas kadedusest oma venna. Ema kanda jäi teise poja Aabeli kao­ tus ja Kaini viltu läinud elu.

Oma kolmanda poja sünni järel ütleb Eeva: ,,Jumal andis mulle teise järeltulija Aabeli asemele, kuna Kain ta tappis“ 1. Ms. 4;25. Ema Eeva ei ole kaotanud usku Jumalasse. Ka kõige kee­ rukamates elu olukordades on ema elu edasikandja! ,,Kas ema südant tunned sa? Nii õrn, nii

kindel, muutmata! Ta sinu rõõmust rõõmustab, su õnnetu­ sest osa saab.“

Piibliaasta Piiblipüha läkitus

Ema õpetus ilmast lahkumiseks

9. mail tähistame Ühinenud Piibliseltside palvepäeva. Aas­ tal 1946 asutati sel kuupäeval Ühinenud Piibliseltsid. Maailm oli peale Teist maailmasõda varemetes: mitmed riigid olid maailma kaardilt kadunud, paljud inimesed olid sunnitud lahkuma oma kodumaalt, majandus vajas ülesehitamist.

Sellises olukorras ühineti, et jagada lootuse sõna maail­ male. Oleme täna sarnases olukorras, kus maailm vajab lootust, usku ja armastust.

Piibliseltsid üle kogu maail­ ma teevad täna koostööd, et Jumala Sõna jõuaks iga inime­ seni. Tänaseks on Piibel tõlgi­ tud 694 keelde, mida räägib 5,7 miljardit inimest. Piibliseltsid levitasid möödunud aastal üle 400 miljoni Piibli või piibliosa.

Viimase viie aasta jooksul on valminud pühakirjatõlked 270 keelde, mida räägib 1,7 miljar­ dit inimest.

Käesolev aasta on Piibli­ aasta. Kirikud, piibliseltsid ja paljud teised organisatsioonid on kuulutanud käesoleva aasta Piibliaastaks, et tähistada ühi­ selt 1600 aasta möödumist Püha Hieronymuse surmast. Püha Hieronymus tõlkis originaal­ keeltest ladina keelde täispiibli Vulgata. See tõlge oli kuni 20. sajandini läänekiriku Pühakirja standardiks.

Oleme Jumalale tänulikud, et võime lugeda Piiblit nii trükitud raamatuna, internetis kui ka ­audioversioonina. Täna, olles pandeemia tõttu eriolukorras, mõistame, et need erinevad võimalused on Jumala and ja õnnistus meie rahvale! Eesti Piibliselts on koostöös Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskiri­ kutega alustanud ettevalmistusi Piibli uue tõlke väljaandmiseks.

Kutsume kõiki Eestimaa kogu­ dusi toetama Piibli uue tõlke valmimist. Samuti vajame toe­ tust, et Pühakiri oleks jätkuvalt kättesaadav internetis, äppides ja mujal. Aidakem kaasa, et Jumala Sõna oleks iga Eestimaa inimese käeulatuses!

Tark ema ilmaletoojana an­ nab meile juhised ka ilmast ­lahkumiseks.

Piibli kaks suurt emakuju: Eeva ja Kristuse ema Maarja on mõlemad matnud oma enneaeg­ selt lahkunud pojad. Eeva esi­ mese poja elu kujunes tra­ göödiaks. Maarja Kolgata ristil surnud poeg kuulutas lõpliku võitu surma üle. ,,Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes mi­ nusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.“ Jh.11;25. Seetõttu ­ütleb usklik ema ka tänapäeval: ,,Mida iganes Tema teile ütleb, seda tehke.“ Jh.2:5.

Ema jalajäljed jäävad meie elus tuntuiks surmani ja ka üle selle. Sageli hakkame seda mõistma alles nende lahkumise järel. Oled õnnelik, kui su ema ja vanaema on veel sinust ainult kahe meetri kaugusel. Kuule, mis neil on sulle veel ütelda.

Meie viirusest nakatanud maail­ mas piisab isegi armastavast pil­ gust ja käeviipest kuskil hoolde­ kodu aknal!

Anna Haava aitab meid mälestada oma emasid, vana­ emasid: ,,Vanaema helde lahke, oli kallis sinule; oli sinu lap­se­ põlve soojendaja päikene. Kul­ lerkupud, jaanililled, eide haual õitsegu; tähesära, päiksehiilgus, kallist kalmu ehtigu!“ Emadepäevatervitustega kõi­ gile emadele ja lastele!

JÜRI PUUSAAG Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor

Sõnaleid lahendus M

Ü

G

K

E

V

A

D

P

Ü

H

A

A

E

U

R

O

O

P

A

P

Ä

E

V

I

R

O

H

E

L

I

N

E

K

A

L

A

V

S

A

R

B

A

O

V

L

G

U

R

Õ

S

R

V

R

T

E

O

T

L

A

T

I

I

K

A

I

Ä

U

R

U

M

L

S

L

S

R

D

P

R

A

I

L

K

U

I

I

T

I

E

Ä

K

T

R

B

A

N

S

L

R

D

U

E

A

N

O

I

U

N

K

L

A

T

Q

V

B

N

H

D

S

I

V

M

N

H

Ü

A

T

S

I

N

T

L

E

L

E

C

K

L

E

H

E

K

U

U

MATUSEBÜROO

R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

Piiskop TIIT SALUMÄE, Eesti Piibliseltsi esimees JAAN BÄRENSON, peasekretär

Sport: Margus Hunt sai uue koduklubi Märtsis Indianapolise Coltsist lahkunud eestlasest ameerika jalgpallur Margus Hunt jät­ kab mängijakarjääri New Orleans Saintsi ridades.

Sky Sportsi andmetel sõlmib vabaagent Hunt, kes on mängi­ jakarjääri jooksul esindanud veel ka Cincinnati Bengalsit, New Orleansi meeskonnaga aastase lepingu.

New Orleans Saints on võit­ nud Super Bowli ühe korra, 2009. aastal. Kolmel viimasel hooajal on võidetud divisjon ja pääsetud play-off’idesse.

(ERR/EE)

15

KIRIKUD

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Seoses COVID19 (Coronoa viirus) pandeemia poolt põhjustatud eri­ olukorraga jumalateenistusi kirikus ajutiselt ei toimu. Õpetaja Kalle Kadakas on kättesaadav ülalpool näidatud telefoninumbritel või eposti-aadressil.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Koguduse varem välja kuulutatud jumalateenistused ja muud üritused kirikus on peatatud kuni järgmiste teadeteni.

Jooksvat informatsiooni saab koguduse koduleheküljelt www. tebk.ca ja isiklikult koguduse pastorilt, koguduse nõukogu liikmeilt.

Peatsete taaskohtumisteni oma kirikus!

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik AJUTISELT JUMALATEENIS­ TUSI EI TOIMU. Ajutiselt tühistatud ka kõik muud kiriku ruumidesse planeeritud kogunemised ja üritused.

Olukorra normaliseerudes ju­­ malateenistuste ja koguduse koos­ käimiste korrapära taastub. EELK Toronto Peetri koguduse täis­ kogu koosolek, mis oli välja kuulutatud 19. aprilliks, lükkub edas.

Uuest kuupäevast informeerime ajalehe Eesti Elu vahendusel.

Videopalvusi saab vaadata Peetri koguduse FB grupis St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto. Kui keegi sinna gruppi veel ei kuulu, siis saatke liitumissoov ja kohe li­same gruppi.

Koguduse õpetajaga, praost Mart Salumäega saab kontakti tel. 647 340 9271 ja mob 647 273-5858 või kirjutage aadressil mart.salumae@eelk.ee Koguduse kantseleisse saab e-posti saata igal ajal: stpeterstoronto@rogers.com Kui vajate hingehoidlikku abi või vajate, et keegi Teid lihtsalt ära kuulab, siis helistage julgelt koguduse õpetajale.

Hoidkem üksteist Jumala ees igapäevastes eestpalvetes.

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 8. mail 2020 — Friday, May 8, 2020

Nr. 18

Tellige EESTI ELU! T.E.S. Täienduskooli pere soovib head emadepäeva

Euroopa Liit nõuab koroonaviiruse päritolu sõltumatut uurimist Euroopa Liit kavatseb teha Maailma Terviseorga­nisat­ siooni (WHO) juhtorganile Maailma Tervishoiuas­samb­ leele (WHA) ettepaneku kor­ raldada koroonaviiruse pärit­ olu sõltumatu uurimine.

Kaia Pajo

Hiljuti on USA president Donald Trump ja välisminister Mike Pompeo sõnakalt väitnud, et tõendid näitavad, et koroo­na­ viirus hakkas levima Wuhani linnas asuvast laborist. Hiina on samal ajal süüdistusi tõrjunud ja varasemalt väitnud hoopis, et viiruse päästsid Hiinas valla USA sõjaväelased.

WHO on seni olnud arvamu­ sel, et USA väited on speku­ latiivsed. Organisatsiooni sõnul ei ole ühtegi vettpidavat tõendit selle kohta, et viirus võiks päri­ neda Wuhani laborist, kuid samas on öeldud, et kui ­ ameeriklastel on tõendeid, siis sooviks ka WHO neid näha.

Euroopa Liit on otsustanud toetada plaani, mis assamblee 18. mai kohtumisel esitatakse.

Komisjoni kõneisik Virginie Battu-Henriksson ütles Bloom­ bergile, et täpse sõnastuse osas konsulteeritakse WHO liikmete ja regionaalsete gruppidega. ,,Mustand kutsub üles korral­ dama sõltumatut uurimist ja koostama ülevaadet saadud ter­ vishoiualastest õppetundidest koroonaviirusele reageerimisel, et tugevdada valmisolekut tule­ vikus,“ täpsustas pressiesindaja.

(PM/EE)

Kaili Pajo

Esimene sõna, mida lapsuke sõnab, on ema.

Esimene täht, mida väikene käekene kirjutab, on E – ema täht.

Kas ema südant tunned sa?!

Tervitame kõiki emasid, vanaemasid ja vanavana­ emasid!

Ema südamesoojus, lahkus, töökus ja kannatlikkus on järeltulevatele põlvkondadele suu­reks abiks ja ees­ kujuks.

Toronto Eesti Seltsi Täien­ duskool saadab laste joonistusi emadepäevaks kallide ja tänudega. Olete meie mõttes, kallid! Sel korral ei saa meie noored isiklikult laulu ja tantsuga Ehatare peret tervitada.

Soo­ vime Ehatare perele head ter­ vist, palju lilli emadepäevaksl!

Lehvitame teile ja saadame kallistusi teile emade­ päeval, armsad emmed ja memmed ja vanaemmed kõikjal!

Kolmel Venemaa ministril on avastatud koroonaviirus Sel nädalal tuli teade, et kol­ mandal Venemaa ministril on tuvastatud koroonaviirus.

Lisaks kultuuriministrile Olga Ljubimovale on varem tea­ tatud, et 30. aprillist on haig­ las peaminister Mihhail Mišustin ja 1. mail haigestus ehitusminister Vladimir Ja­­ kušev.

Venemaal tuvastati sel näda­ lal neli päeva järjest üle 10 000 uue nakatunu, kirjutas ajaleht Moscow Times. Venemaal on positiivsete koroonatestide juur­ dekasv praegu USA järel teisel kohal maailmas. Kokku on re­ gistreeritud ligi 166 000 nak­ kusjuhtumit.

144,5 miljoni elanikuga riigi koroonaohvrite koguarv on enam kui 1500. (PM/EE)

Tänavune Teeme Ära keskendub kaitsemaskide valmistamisele Aprilli lõpus algas Teeme Ära üle-eestiline kampaania, mille lipukiri sel aastal on „Teeme Eesti viirusest puhtaks!“.

Mas­ kitalgute algatusega kut­ suti valmistama kaitsemaske.

Esialgsetel teadetel valmistati maske enam kui 280 paigas üle Eesti ja valmis sai üle 6000 maski. Maskitegu kestab 10. maini.

Teeme Ära talgupäeva eest­ vedaja Tarmo Tüür ütles, et al­ gatus läks igati korda, sest tõi inimeste tähelepanu maskide tegemise ja kandmise vajalik­ kusele, ühtlasi võimaldas välja näidata, et paljud eestimaalased

on ka eriolukorra tingimustes valmis kodanikena võtma vastu­ tust ning näitama, et me hoo­ lime endast, lähedastest ja kogukonnast.

Tüüri sõnul on inimesed eriolukorrast väsinud ja muutu­ mas hooletuks ohutusnõuete järgimisel. Just seepärast on oluline teadvustada, et maski kandmine on piirangute leeven­ damise ajal koos teiste ennetus­ meetmetega tõhusaim viis, kui­ das saame kaasa aidata viiruse täiendava leviku peatamisele ning tavapärase elukorralduse taastumisele Rohkem infot: www.teemeara.ee

Mälu instituut avas kommunismi­­kuri­tegude portaali täisversiooni

oma kommunistlikku utoopiasse jõudmise nimel terveid rahvaid ja sotsiaalseid gruppe, jättes oma kodanikud ilma elemen­ taarsetest inimõigustest,“ ütles Eesti Mälu Instituudi teavituse ja koostöö valdkonna juht Sergei Metlev.

Portaaliga teevad koostööd sõltumatud uurijad ja publit­ sistid üle maailma, mis võimal­ dab avada kommunistliku ideo­ loogia eri tahke ning selgitada erinevate riikide spetsiifikat.

Eesti Mälu Instituudi juha­ tuse liikme Meelis Maripuu sõnul ei ole tänases maailmas kommunistlike režiimide kuri­ tegude teadvustamine kahjuks iseenesestmõistetav käitumine ning see võib avada tee uue vä­ givalla ja ebaõigluse tolereeri­ misele.

Portaali esimene versioon avati 2011. aastal sihtasutuse Unitas poolt.

Eesti Mälu Instituut ja tema eelkäija on alates 1998. aastast Eestis uurinud inimvaenulike režiimide toime pandud rahvus­ vahelisi kuritegusid ja inimõi­ guste rikkumisi ning totalitaar­ seid ideoloogiaid, mis on niisu­ gused režiimid põhjustanud.

(ERR/EE)

Eesti Mälu Instituut avas por­ taali communistcrimes.org täisversiooni, mis edastab kommunistlike režiimide ja nende kuritegude ajalugu puudutavat info eesti, inglise ja vene keeles. Portaali ees­ märk on süvendada rahvusva­ helisel tasandil arusaama kommunistlike režiimide aja­ loost ning piirata punaterrori eitajate tegevust.

Portaali teeb eriliseks 45 kaasaegse riigi kommunismi­ kogemuse koondamine ühtsesse andmebaasi ning rahvusvahelise ajaloolaste ja publitsistide kol­ lektiivi kaasamine autorite hulka, teatas instituut. Portaali täien­ datakse jooksvalt värskete ­materjalidega. ,,20. sajandil on kommunist­ like eksperimentide käigus üle maailma hukkunud erinevatel hinnangutel ligikaudu 90 mil­ jonit inimest. Selle ideoloogia kandjad on end läbi ajaloo ehti­ nud kaunikõlaliste loosungitega õnnelikust tulevikust, hävitades

Eesti Elu teade Eesti Elu kontor Tartu College’i hoones ei ole praegu külasta­ jatele avatud. Palun kasutage lehe kontoriga suhtlemiseks te­le­ foni: 416-733-4550 või emaili: eetalitus@eestielu.ca Pakume praegusel keeru­lisel ajal kõigile soovijaile Eesti Elu digilehte üheks kuuks tasuta. Selleks saatke e-kiri eetalitus@ eestielu.ca või digi@eestielu.ca, et korraldada Teil lehele juurde­pääs.

EESTI ELU TOIMETUS

Tartu College’i teade Seoses vajadusega piirata COVID-19 viiruse levikut otsustas Tartu College’i nõu­kogu, et Tartu College’i G-korrus (seal asu­ vad saal, korporatsioonide toad ning raamatukogu) on publiku­ le suletud alates 14. märtsist kuni järgmise teateni. Seal toimu­ ma pidanud üritused on tühistatud või edasi lükatud.