MÄRKMIK – Kas siin- või sealpool suurvett?

RIINA KINDLAM

Toomingat tunnevad Eestis vist kõik. Äratuntav on see suur põõsas võipuu just praegu, kui õitseb ning õitseb ta Eestis metsikult kõikjal,sest on pärismaine. Pärast õitsemist kaob justkui jäljetult rohelusse.Kanadas elades ei teadnud ma, mis asi on toomingas. Ta lihtsalt ei hakkasiin mandril niivõrd silma ega oma sellist kultuslikku staatust, agaolemas ta on – ning selgus, et siinsamas, Torontos, meie pere aias!Teadsin, et mingi metskirsilaadne meil siin on, ise kasvama hakanudvõsudepundar. Aga nüüd, esmakordselt nähes kevadel, kuidas „ta“ (ikkagiisikupärane elusolend) pikkade, valgete õiekobaratega õitsema kukkus –täitsa eesti toomingas! Milline õnn ja rõõm! „Toomingatehullus japärlmuttervalgus“ kirjeldas 27. lehekuu õhtut Vääna-Jõesuu rannas ükstuttav lapsevanem Instagramis (#toomingateaeg). Meil ka! Ainult teistehelide taustal ja juba palju kuumema, niiske leitsaku sees. Hariliktoomingas (Prunus padus) European bird cherry. Põhja-Ameerika vaste:virgiinia toomingas (Prunus virginiana) chokecherry laiemas bird cherryperekonnas ehk metskirsid, mida üldjuhul söövad vaid linnud, kuidesmarahvad kasutasid nende vilju juba ammu.

Foto: Riina Kindlam

„Musträhni uus kinnisvaraarendus – moodsad korterid merevaategapilvelõhkujas.“ Nii kirjeldas fotot selle autor, kes siiski polekinnisvaramaakler. Üks huvitatud isik kommenteeris seepeale, etelamutorni nimi võiks olla „Flööt“. Küsiti, kas parkimiskoht on ka hinnasees. Loodusvaatleja vastu: „Tundub, et ka mahukad keldriboksid onhinna sees.“ Keegi veel: „Aga fonolukk?“ (intercom). Kui küsiti, kasfotograaf on vahendaja, kõlas vastuseks: „Ta (must rähn) on ise kavajadusel kohal. Või siis kägu on.“ Arendus asub Keibu külas,Lääne-Harjumaal. Musträhn on Eesti suurim rähnline, kelle nokk (ja kael)töötavad kui kirves või peitel. Rähni enda elamu- ehk pesaaugud needsiiski pole, kuna antud kuuses oli juba olemas suur putukate seltskond,kes teda lagundanud oli. Arvamus, et rähn kahjustab või tapab puid, onlausvale. Vastupidi, puidukahjurite hävitajana on rähn metsale ükskasulikumaid linde. Eestis on hetkel suur kuuse-kooreüraski (Europeanspruce bark beetle) probleem ning just nende vastsed (larvae) on rähnidemaiuspalaks. Kooreüraskite vastsete hävitamine on metsade päästmiseoluline samm. Lupsti kaovad ka siklaste tõugud, mardikad ja sipelgad.Mõni teine lind või loom võib nüüd vabalt fotol olevale rähni arendatudpinnale kinnisvara ehk elamispinna soetada. Musträhn (Dryocopus martius)black woodpecker. Põhja-Ameerika vasteks on ameerika musträhn(Dryocopus pileatus) pileated woodpecker.

Foto: Kadi Tarand