Optimistlikult tulevikku

LAAS LEIVAT

Eestlasteks olemine ja eestlasteks jäämine välismaal on suure küsimärgi all. Kurdame, et eestlaste kogukonnad võõrsil kahanevad, jäävad tegevuseta, kaovad ümbritseva üldkultuuri sulanduspotti. See olevat ainult aja küsimus.

Mida rohkem viib aastaid meid kaugemale Eesti Vabariigi loomisest, seda ähmasemaks meie mälus see sündmus muutub ja aina nõrgemaks jääb tung osaleda vabariigi aastapäeva tähistamistel. Vähemalt selliseid arvamusi on tihti kuulda.

Viimasel kolmel aastal on Eesti sünnipäeva kokkutulekud olnud märgatavalt tõhusama osavõtuga kui eelnenud 10–15 aastal. Eriti Torontos on see silma paistnud. Seda tõusu saab muidugi seletada 100.a. juubeli suurejoonelisusega, mis tõmbas umbes 800 inimest peole Torontos ning andis tõhusa süsti edaspidiseks. Rohkem peotuju ja vähem ranget formaalsust on kindlasti osalejaid ajendanud. Toronto Eesti Selts on minevikus seadnud oma traditsioonilise vabariigi aastapäeva tähistamise parooliks ,,Tuleviku tõrvik“. Selle sümboolne tähtsus ja sisuline aktuaalsus võiks olla pidevalt meie ühine prioriteet.

Küsime, kas saaks sellist hoogu üle kanda ühiskonna üldiseks hüvanguks? Kas meie oleme kunagi põhjalikult ühiselt arutanud, kuidas kohandada ühiskonda teretulnumaks kõigile nii eesti keele valdajatele kui teistele, eriti noortele? Kuidas luua õhkkonda passiiv sete, kõrvalejäänud isikute tiivustamiseks taas ühiskonnaga ühinema?

(Full story available via link below)