2
EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020
Nr. 8
Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamine Eestis
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Optimistlikult tulevikku Eestlasteks olemine ja eestlasteks jäämine välismaal on suure küsimärgi all. Kurdame, et eestlaste kogukonnad võõrsil kahanevad, jäävad tegevuseta, kaovad ümbritseva üldkultuuri sulanduspotti. See olevat ainult aja küsimus. Mida rohkem viib aastaid meid kaugemale Eesti Vabariigi loomisest, seda ähmasemaks meie mälus see sündmus muutub ja aina nõrgemaks jääb tung osaleda vabariigi aastapäeva tähistamistel. Vähemalt selliseid arvamusi on tihti kuulda. Viimasel kolmel aastal on Eesti sünnipäeva kokkutulekud olnud märgatavalt tõhusama osavõtuga kui eelnenud 10–15 aastal. Eriti Torontos on see silma paistnud. Seda tõusu saab muidugi seletada 100.a. juubeli suurejoonelisusega, mis tõmbas umbes 800 inimest peole Torontos ning andis tõhusa süsti edaspidiseks. Rohkem peotuju ja vähem ranget formaalsust on kindlasti osalejaid ajendanud. Toronto Eesti Selts on minevikus seadnud oma traditsioonilise vabariigi aastapäeva tähistamise parooliks ,,Tuleviku tõrvik“. Selle sümboolne tähtsus ja sisuline aktuaalsus võiks olla pidevalt meie ühine prioriteet. Küsime, kas saaks sellist hoogu üle kanda ühiskonna üldiseks hüvanguks? Kas meie oleme kunagi põhjalikult ühiselt arutanud, kuidas kohandada ühiskonda teretulnumaks kõigile nii eesti keele valdajatele kui teistele, eriti noortele? Kuidas luua õhkkonda passiivsete, kõrvalejäänud isikute tiivustamiseks taas ühiskonnaga ühinema?
21. veebruaril toimus Tal lin nas Noblessneri valukojas riiklike teenetemärkide üle andmine. Need anti tänavu 114 inimesele. „Tänamine on midagi, mida ei peaks kunagi homseks jätma. Eesti tänab teid. Ja mul on rõõm olla selle tänu vahendajaks, sest keegi on kusagil tundnud – see on nii oluline, mida te teete, et tahaks sellest kogu meie rah vaga rääkida,“ lausus presi dent Kersti Kaljulaid. Ta kõneles ka, et meil on palju, mille eest tänulik olla, samuti märkis, et mõtleb sageli nen dele inimestele, kes teevad elu Eestis elamisväärseks. Teenetemärkide saajate hul gas oli inimesi erinevatelt eluala delt. Valgetähe V klassi teenetemärgiga vääristati teiste hulgas eestluse hoidjat Ameeri kas Rein Luningit, kes on tun tud kui KLENK-IEP kruiiside korraldaja. Riigivapi III klassi teenetemärgi sai Kanada lääne rannikul üles kasvanud Ardo Hillar Hansson, kes töötas aas tatel 2012-2019 Eesti Panga presidendina. 24. veebruari – Eesti Vaba riigi aastapäeva hommik algas traditsiooniliselt piduliku riigi lipu heiskamise tseremooniaga Tallinnas Toompeal, lipp tõusis hümni saatel kell 7.34 hommi kul. Kõne pidas Riigikogu esi mees Henn Põlluaas, õnnistus sõnad ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Järgnes pärgade asetamise tseremoonia Vabadus sõja võidusamba juures kell 9 hommikul, kus peaminister Jüri Ratas märkis, et nii nagu sada aastat tagasi pärast Tartu ra hulepingu sõlmimist ei võinud kaotada valvsust, peab meil tänagi olema valmisolek väga erinevateks väljakutseteks. Traditsiooniline mälestustse remoonia toimus ka Tallinna Reaalkooli juures, kus asub mä lestusmärk, nn „Reaali Poiss“, mis on pühendatud Vabadus sõjas langenud Tallinna õpilas tele ja õpetajatele. Tseremoonial osales ka Eesti Kaitseväe eme riitpeakaplan, erukolonel Tõnis Nõmmik. Seejärel toimus jumalateenis tus Kaarli kirikus, kus osalesid Eesti president Kersti Kaljulaid, ministrid jpt. Jutluse pidas EELK peapiiskop Urmas Viilma (vt. lk. 19). Kell 12 toimus Vabaduse väl
Riigilipu heiskamise tseremoonial Toompeal 24. veebruari hommikul. Vas. pea piiskop Urmas Viilma, peaminister Jüri Ratas, keskel välis minister Urmas Reinsalu, Mari-Ann ja Tunne Kelam. Foto: major Ülo Isberg
Eesti Kaitseväe emeriitpeakaplan, erukolonel Tõnis Nõmmik Tallinna Reaalkooli juures toimunud tseremoonial 24. veebruaril. Foto: major Ülo Isberg
jakul Kaitseväe paraad, millest võttis osa üle 900 mundrikandja ja ligi poolsada ühikut tehnikat. Lisaks Eesti üksustele olid esin datud ka liitlased. Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem märkis oma kõnes, et riigina oleme kindlasti jõudnud sinna, kuhu vabadussõdalased 100 aastat tagasi lootsid jõuda. „Ehk kaugemalegi. Kuid sel leks, et oma vabadust hoida nende samade ohtude eest nagu 100 aastat tagasi, tuleb meil veelgi tõsisemalt oma naabrite ja liitlastega koostööd teha. Ja seda mitte lisaks NATO-le, vaid NATO raamistikus.“ Pärast pa raadi oli huvilistel võimalik Vaba duse väljakul tutvuda Kaitseväe ja liitlaste tehnikaga. Presidendi vastuvõtt toimus tänavu Viljandis Ugala teatris, kuhu külalisi sõidutas erirong. Külalisi võõrustasid president Kersti Kaljulaid ja abikaasa Georgi-Rene Maksimovski. Pre
sident pidas aastapäevakõne, mida saab lühendatult lugeda lk. 5, täisteksti leiab Presidendi Kantselei kodulehel www.presi dent.ee. Vastuvõtul toimus ka rahva pärimusel põhinev kontsert- lavastus pealkirjaga „Igal linnul oma laul“, mille lavastaja-dra maturg oli Karl Laumets ning muusikajuht Vaiko Eplik, kesk seks jutustajaks Anu Lamp. Pidulikul üritusel toimus tra ditsiooniline kätlemistseremoo nia, kus president koos abikaa saga tervitasid kõiki külalisi isiklikult. Peokülalistele pakku sid maitseelamusi 11 tippkokka, tantsuks esines ansambel Apel sin. Vabariigi aastapäeva pidus tused toimusid ka teistes Eesti paikades, samuti tähistati seda olulist päeva kõikjal üle maail ma, kus elab rohkem või vähem eestlasi. (Eesti ajakirjanduse põhjal)
Peame avameelselt esitama meie kogukonna aktuaalseid probleeme ja tuleviku väljavaateid. Oleks vaja kaasa tõmmata mitte ainult kõrvalseisjaid, vaid ka eestlaste teistest rahvustest prekonnaliikmeid – neid, kes ei kasuta eesti keelt igapäevaselt või üldsegi mitte. Tahame hoida ning isegi suurendada seda kriitilist massi, mis vähemalt Torontos veel eksisteerib. Meie tahame oma mini-maailma muuta, kuid ei taha seda algatust jätta ainult visiooniks, vaid konkreetseks tegevuseks. Oleme ausad, ülaltoodud soovitused on tõsised väljakutsed. Kuid ainult etlemisega midagi ei muutu. Ei alga see muutmine teistest, vaid iseendast. Rääkida sellest on vajalik, aga niikaua kui ainult räägime, jääb see umbmääraseks. On eelnev ülinaiivne? Hoiame siiski igaüks oma eestlust. Algame sealt. LAAS LEIVAT
Teenetemärkide üleandmise tseremoonial: EV president Kersti Kaljulaid ja Rein Luning. Foto: Priit Mürk, ERR
Teenetemärkide üleandmise tse remoonial: EV president Kersti Kaljulaid ja Ardo Hansson. Foto: Priit Mürk, ERR
