1 minute read

Eestlaste suurpidude ajalugu näitusel Tartu College’is

Suurema osa pagulaseestlaste ja nende järeltulijate jaoks pole neljatähelist sõna ESTO vaja mingil moel lahti seletama hakata. Eestlaste suurkogunemised on olnud olulised.

Oma algaastatel, et kinnitada maailmale – me oleme olemas ja meie maa on olemas, kuigi kodumaa on okupeeritud. Ja nüüd, et taas tunda välismaalgi elades uhkust oma päritolu üle, anda järjekordset uut energiasüsti oma juurte otsimisele ja oma keele hoidmisele ning tutvustada end ja oma saavutusi asukohariikidele, et veelgi tihendada partnerlust või otsida/leida uusi koostöökontakte.

Advertisement

Möödunud aasta suvel Helsingis, Tartus ja Tallinnas toimunud ESTO raames avati Eesti Rahva Muuseumis pidulikult näitus ülevaatega kõikidest senitoimunud ESTO pidustustest. Sellel avamisel olid kohal lisaks pidulistele ka suurväljapaneku koostajad. Näituse avamisest ilmusid fotod nii Eesti Elu paber- kui võrgulehes.

Kolmapäeval, 19. veebruaril avati ESTO näitus Tartu College’is. VEMU peaarhivaar Piret Noorhani avas sündmuse Jaan Krossi 100. sünniaastapäeval tema sõnadega ,,Meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht peab olema surematus!“

Piret rääkis lühidalt näituse saamisloost. Plaani hakati pidama koos ERMi peavarahoidja Riina Reinveltiga juba 2017.a ja kogumisaktsioon materjali saamiseks kuulutati välja 2018.a. Kuigi ESTOdest teatakse palju, sellest räägitakse palju ja neil osalejaid on olnud palju, ei olnud käegakatsutava materjali saamine siiski nii lihtne kui esialgu arvatud.

(Full story available via link below)

Väljapaneku ühe paneeli ees VEMU peaarhivaar Piret Noorhani (par), Aino Lokk ja Johanna Helin.

This article is from: