4
EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020
Nr. 8
Tartu College’i avamiselt 1970. a Käesoleva aasta jooksul avaldame artikleid septembris juubelit tähistava Tartu College’i ajaloost. Alljärgnevalt on ära toodud 19. septembril 1970. a toimunud avaaktuse kirjeldus ning Tartu College’i asutaja Elmar Tampõllu sõnavõtt aktuse lõpetamisel. Ajalehe Vana Eestlane toimetaja Karl Arro kirjeldas pidulikku avamiskoosolekut järgmiselt: ,,Aktuse avasammuks kogunes juhatuse laua taha Tartu Col lege’i juhatus koosseisus E. Mägi, E. Tampõld, E. Valdin, V. Muikma ja J. Toomes. Avo Kittaski juhtimisel kõlas ühine ,,Gaudeamus“ ja kõnetooli astus avasõnaks esimees Ervin Mägi. Ta tervitas kõiki saabunuid ja märkis, et Tartu College’i hoone on nüüd põhiliselt valmis, kuigi viimistlustööd kestavad. Kõne leja mainis, et eestlased on püstitanud vabasse maailma suurel arvul seltskondlikke hoo neid ja nüüd on nende kõrvale kerkinud Tartu College, kus eesti akadeemilistel organisat sioonidel on kasutada oma koosolekute ruumid ja 300 iste kohaga saal. ,,Tartu College“ on tükike vaba Eestit võõrsil. Nendes ruu mides on võimalik arendada mitmepalgelist seltskondlikku ja kultuurilist tegevust ning seal peab valitsema eesti vaim. Olge uhked oma uue kodu üle ja aidakem kaasa selle kodu sisus tamisele!“ lõpetas kõneleja. Juhatuse liige E. Valdin andis ülevaate Tartu College’i raja misest, märkides, et Tartu College’i idee päevakorrale kerkimisest on nüüd möödunud ligemale kolm aastat. Kõneleja luges Tartu College’i põhikirjast ette institutsiooni eesmärgid ja toonitas eriti, et Tartu College’i rajamise eesmärgiks ei olnud 20-korruseline kinnisvara, vaid eestlaste algatus, mis põhineb ideaalidele.
Kui Tartu College’i majan duslikud võimalused paranevad, siis hakkab institutsioon inten siivselt tegelema kultuuriliste probleemidega ja hariduslike küsimustega. E. Valdin toonitas ühtlasi, et Tartu College ei ole mõeldud sulatuskatlana, vaid siin säilitab iga organisatsioon oma omapära. Aktuse külaliskõnelejaks oli prof. M. Puhvel (Korp! Frat. Estica) Montrealist, kes oli vali nud oma ettekande teemaks vanad müüdid ja eriti mereloo made müüdid Põhja-Euroo pas. Huvitav ettekanne oli varustatud rikkalike näidetega ning käsitles ka Eestis hüljeste kohta tekki nud müüte. Vahepalana kõlas Ingemar Korjuse pehmetämbriline ja jõuline bariton, esitades kaks laulu: A. Kappi ,,Metsateel“ ja V. Kappi ,,Linakatkujad“. Kahe klaveripalaga esines noor an dekas pianist Tiiu Haamer, kes kandis ette Ravel’i ,,Jeu d’eau“ ja Rahmaninovi Prelüüdi op. 32. Sümboolne Tartu College’i võti anti üle vanima eesti aka deemilise organisatsiooni EÜS-i vilistlasele Mihkel Raedlale. Sümboolne võti kujutas endast suurt kuldset puutahvlile kinni tatud võtit, mille andis üle E. Mägi. Esimees andis tubade võtmed ühtlasi üle ka liikme organisatsioonide esindajatele. Aktuse lõppsõna oli E. Tampõllult. Ta mainis, et Tartu College annab igale elujõulisele eesti üliõpilasorganisatsioonile võimaluse iseseisvaks tegutse miseks, kuid võimaldab ka laie
Eestlaste suurpidude ajalugu näitusel Tartu College’is Suurema osa pagulaseestlaste ja nende järeltulijate jaoks pole neljatähelist sõna ESTO vaja mingil moel lahti seleta ma hakata. Eestlaste suurko gunemised on olnud olulised. Oma algaastatel, et kinnitada maailmale – me oleme olemas ja meie maa on olemas, kuigi kodumaa on okupeeritud. Ja
nüüd, et taas tunda välismaal gi elades uhkust oma päritolu üle, anda järjekordset uut energiasüsti oma juurte otsi misele ja oma keele hoidmi sele ning tutvustada end ja oma saavutusi asukoharii kidele, et veelgi ti hendada partnerlust või otsida/leida uusi koostöökontakte.
Väljapaneku ühe paneeli ees VEMU peaarhivaar Piret Noorhani (par), Aino Lokk ja Johanna Helin.
mate eesmärkide saavutamist hariduslikus töös. Ta juhtis üht lasi tähelepanu asjaolule, et Tartu College’i rajamisega ka sutati ära asukohamaa võima lused kultuurilise töö eduta miseks ja majanduslikuks kor daminekuks. Elmar Tampõld, 19. sept. 1970: ,,Lugupeetud daamid ja här rad, T.C. juhatus palus mind öel da tänase aktuse lõppsõna. Sellega on mul ka meeldiv üles anne tänada tänaseid esinejaid ja korraldajaid sisuka ja meel diva õhtu eest. Noorte kunstnikkude esine mine akadeemilise kodu avami sel on sümboolne. Kuuldud tea dusliku ettekande nauditavus näitab, kuivõrd on meil vajalik luua eesti keeles kontakt edasi liikuva teadusega – ükskõik, mis alal ja ma sooviksin seda ettekannet nimetada Tartu College’i teadusliku instituudi esimeseks loenguks. Eriti huvitav on mäluvärs kendus tagasi T.C. saamisloo algpäevadeni. See, mis me kuulsime, on T.C. kui organisat siooni sj. lugu Ennem oli aga mõte! Iga püsiv ühiskond jõuab välja teatud vaimse ja majan dusliku tasakaaluni: ühe poole areng soodustab või nõuab teise järelejõudmist. Eesti akadee milise kodu muretsemise mõte otsis majanduslikku võimalust. Selle majandusliku võimaluse avanemisel sündis Tartu Col lege’i idee. Selle idee koos ma jandusliku võimaluse skeem
Möödunud aasta suvel Hel singis, Tartus ja Tallinnas toi munud ESTO raames avati Eesti Rahva Muuseumis piduli kult näitus ülevaatega kõikidest senitoimunud ESTO pidustus test. Sellel avamisel olid kohal lisaks pidulistele ka suurvälja paneku koostajad. Näituse ava misest ilmusid fotod nii Eesti Elu paber- kui võrgulehes. Kolmapäeval, 19. veebruaril avati ESTO näitus Tartu College’is. VEMU peaarhivaar Piret Noorhani avas sündmuse Jaan Krossi 100. sünniaas tapäeval tema sõnadega ,,Meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht peab olema sure matus!“ Piret rääkis lühidalt näituse saamisloost. Plaani hakati pida ma koos ERMi peavarahoidja Riina Reinveltiga juba 2017.a ja kogumisaktsioon materjali saa miseks kuulutati välja 2018.a. Kuigi ESTOdest teatakse palju, sellest räägitakse palju ja neil osalejaid on olnud palju, ei ol nud käegakatsutava materjali saamine siiski nii lihtne kui esi algu arvatud. Piret tänas kõiki näituse teokssaamisele kaasa ai tajaid, eriti neid, kes jagasid oma lugusid ning annetasid ese meid, aga loomulikult ka koos (Järgneb lk. 9)
Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane Mihkel Raedla, Eesti akadeemiliste organisatsioonide kõige vanem liige, võtab vastu Tartu College’i mäles tusvõtme esimehelt Ervin Mägilt. Foto: ,,Meie Elu“ – J. Kreilis
#1-ga esitasin esmakordselt kor poratsioon Sakala koosolekul ’67. a. sügisel (oktoobris). Tartu College’i põhiidee: luua akadeemiline kodu, kus iga elujõuline eesti üliõpilasorgani satsioon võib iseseisvalt ja se gamatult tegutseda, kuid kus luuakse instituudi asutamisega kontor teaduslikkudel aladel töötavate inimestega, et luua nendele, kes selle leiavad vajali ku olevat, eestikeelne vaimselt toitev õhkkond. See ei ole siis mitte enam endine ringmäng: käest kinni, silmad sissepoole, mida paha tihti sunnib meid tegema im migrantlik alalhoiuinstinkt. Säilitame, kuid areneme; oleme alalhoidlikud, kuid ko haneme; hindame, mida me teame, kuid õpime, et kasu saa da võimalustest. T.C. on üle maailma kõige suurem üritus või projekt, kus asukohamaa võimalused on ot seselt kasutatud meie kultuuri jätkamiseks ja majanduslikuks kasuks. Sealjuures oleme me teinud selle ise – aga ise alles siis, kui me olime juba asuko hamaa elamisprotsessi täeilikult
sisse lülitatud. Ja kui me oma peale võetud ülesannetega Ka nada ühiskonna silmis toime tu leme, võib see ettevõtlikkus omakorda kujundada meie üld probleemi rohkem kui mõned selleks asutatud organisat sioonid. Majanduslikku korda minekut garanteerib muidugi ainult võimeline juhtkond. Kui kõige väärtuslikum on mõte, siis on ka palju väärt iga naine ja mees, kes selle mõttega kaasa tuleb. Tartu College’i algidee tundus loomulikult mit teteadjale realismi ja optimismi vahemail. Sellegipoolset näita sid võlakohustuste ostjad oma usku ja sümboolset tuge ja ma tahaks igale üksikule mehele ja naisele öelda suur aitäh usal duse eest! Lugupeetud daamid ja här rad, sellega alustame uut aja järku eesti akadeemiliste orga nisatsioonide töös, kus ühisteks saavutusteks on kõik eesti üli õpilasorganisatsioonid Torontos koos omas uues majas! Ja sellega avan esimese hooaja Tartu College’i akadee milises kodus ja teaduslikus instituudis. Palju õnne!“
Jaanus Marley
Reet Marley
Andres Raudsepp
Vaike Rannu
