4 minute read
Tartu College’i avamiselt 1970. a
Käesoleva aasta jooksul avaldame artikleid septembris juubelit tähistava Tartu College’i ajaloost. Alljärgnevalt on ära toodud 19. septembril 1970. a toimunud avaaktuse kirjeldus ning Tartu College’i asutaja Elmar Tampõllu sõnavõtt aktuse lõpetamisel.
Advertisement
Ajalehe Vana Eestlane toimetaja Karl Arro kirjeldas pidulikku avamiskoosolekut järgmiselt: ,,Aktuse avasammuks kogunes juhatuse laua taha Tartu College’i juhatus koosseisus E. Mägi, E. Tampõld, E. Valdin, V. Muikma ja J. Toomes. Avo Kittaski juhtimisel kõlas ühine ,,Gaudeamus“ ja kõnetooli astus avasõnaks esimees Ervin Mägi. Ta tervitas kõiki saabunuid ja märkis, et Tartu College’i hoone on nüüd põhiliselt valmis, kuigi viimistlustööd kestavad. Kõneleja mainis, et eestlased on püstitanud vabasse maailma suurel arvul seltskondlikke hooneid ja nüüd on nende kõrvale kerkinud Tartu College, kus eesti akadeemilistel organisatsioonidel on kasutada oma koosolekute ruumid ja 300 istekohaga saal.
,,Tartu College“ on tükike vaba Eestit võõrsil. Nendes ruumides on võimalik arendada mitmepalgelist seltskondlikku ja kultuurilist tegevust ning seal peab valitsema eesti vaim. Olge uhked oma uue kodu üle ja aidakem kaasa selle kodu sisustamisele!“ lõpetas kõneleja.
Juhatuse liige E. Valdin andis ülevaate Tartu College’i rajamisest, märkides, et Tartu College’i idee päevakorrale kerkimisest on nüüd möödunud ligemale kolm aastat. Kõneleja luges Tartu College’i põhikirjast ette institutsiooni eesmärgid ja toonitas eriti, et Tartu College’i rajamise eesmärgiks ei olnud 20-korruseline kinnisvara, vaid eestlaste algatus, mis põhineb ideaalidele.
Kui Tartu College’i majanduslikud võimalused paranevad, siis hakkab institutsioon intensiivselt tegelema kultuuriliste probleemidega ja hariduslike küsimustega. E. Valdin toonitas ühtlasi, et Tartu College ei ole mõeldud sulatuskatlana, vaid siin säilitab iga organisatsioon oma omapära.
Aktuse külaliskõnelejaks oli prof. M. Puhvel (Korp! Frat. Estica) Montrealist, kes oli valinud oma ettekande teemaks vanad müüdid ja eriti mereloomade müüdid Põhja-Euroopas. Huvitav ettekanne oli varustatud rikkalike näidetega ning käsitles ka Eestis hüljeste kohta tekkinud müüte.
Vahepalana kõlas Ingemar Korjuse pehmetämbriline ja jõuline bariton, esitades kaks laulu: A. Kappi ,,Metsateel“ ja V. Kappi ,,Linakatkujad“. Kahe klaveripalaga esines noor andekas pianist Tiiu Haamer, kes kandis ette Ravel’i ,,Jeu d’eau“ ja Rahmaninovi Prelüüdi op. 32.
Sümboolne Tartu College’i võti anti üle vanima eesti akadeemilise organisatsiooni EÜS-i vilistlasele Mihkel Raedlale. Sümboolne võti kujutas endast suurt kuldset puutahvlile kinnitatud võtit, mille andis üle E. Mägi. Esimees andis tubade võtmed ühtlasi üle ka liikmeorganisatsioonide esindajatele.
Aktuse lõppsõna oli E. Tampõllult. Ta mainis, et Tartu College annab igale elujõulisele eesti üliõpilasorganisatsioonile võimaluse iseseisvaks tegutsemiseks, kuid võimaldab ka laiemate eesmärkide saavutamist hariduslikus töös. Ta juhtis ühtlasi tähelepanu asjaolule, et Tartu College’i rajamisega kasutati ära asukohamaa võimalused kultuurilise töö edutamiseks ja majanduslikuks kordaminekuks. Elmar Tampõld, 19. sept. 1970:
,,Lugupeetud daamid ja härrad,
T.C. juhatus palus mind öelda tänase aktuse lõppsõna. Sellega on mul ka meeldiv ülesanne tänada tänaseid esinejaid ja korraldajaid sisuka ja meeldiva õhtu eest.
Noorte kunstnikkude esinemine akadeemilise kodu avamisel on sümboolne. Kuuldud teadusliku ettekande nauditavus näitab, kuivõrd on meil vajalik luua eesti keeles kontakt edasiliikuva teadusega – ükskõik, mis alal ja ma sooviksin seda ettekannet nimetada Tartu College’i teadusliku instituudi esimeseks loenguks.
Eriti huvitav on mäluvärskendus tagasi T.C. saamisloo algpäevadeni. See, mis me kuulsime, on T.C. kui organisatsiooni sj. lugu Ennem oli aga mõte! Iga püsiv ühiskond jõuab välja teatud vaimse ja majandusliku tasakaaluni: ühe poole areng soodustab või nõuab teise järelejõudmist. Eesti akadeemilise kodu muretsemise mõte otsis majanduslikku võimalust. Selle majandusliku võimaluse avanemisel sündis Tartu College’i idee. Selle idee koos majandusliku võimaluse skeem #1-ga esitasin esmakordselt korporatsioon Sakala koosolekul ’67. a. sügisel (oktoobris).
Tartu College’i põhiidee: luua akadeemiline kodu, kus iga elujõuline eesti üliõpilasorganisatsioon võib iseseisvalt ja segamatult tegutseda, kuid kus luuakse instituudi asutamisega kontor teaduslikkudel aladel töötavate inimestega, et luua nendele, kes selle leiavad vajaliku olevat, eestikeelne vaimselt toitev õhkkond.
See ei ole siis mitte enam endine ringmäng: käest kinni, silmad sissepoole, mida pahatihti sunnib meid tegema immigrantlik alalhoiuinstinkt.
Säilitame, kuid areneme; oleme alalhoidlikud, kuid kohaneme; hindame, mida me teame, kuid õpime, et kasu saada võimalustest.
T.C. on üle maailma kõige suurem üritus või projekt, kus asukohamaa võimalused on otseselt kasutatud meie kultuuri jätkamiseks ja majanduslikuks kasuks. Sealjuures oleme me teinud selle ise – aga ise alles siis, kui me olime juba asukohamaa elamisprotsessi täeilikult sisse lülitatud. Ja kui me oma peale võetud ülesannetega Kanada ühiskonna silmis toime tuleme, võib see ettevõtlikkus omakorda kujundada meie üldprobleemi rohkem kui mõned selleks asutatud organisatsioonid. Majanduslikku kordaminekut garanteerib muidugi ainult võimeline juhtkond.
Kui kõige väärtuslikum on mõte, siis on ka palju väärt iga naine ja mees, kes selle mõttega kaasa tuleb. Tartu College’i algidee tundus loomulikult mitteteadjale realismi ja optimismi vahemail. Sellegipoolset näitasid võlakohustuste ostjad oma usku ja sümboolset tuge ja ma tahaks igale üksikule mehele ja naisele öelda suur aitäh usalduse eest!
Lugupeetud daamid ja härrad, sellega alustame uut ajajärku eesti akadeemiliste organisatsioonide töös, kus ühisteks saavutusteks on kõik eesti üliõpilasorganisatsioonid Torontos koos omas uues majas!
Ja sellega avan esimese hooaja Tartu College’i akadeemilises kodus ja teaduslikus instituudis. Palju õnne!“