Eesti Elu / Estonian Life No. 8 | Feb 28, 2020

This newspaper was mailed on Friday, February 28, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 14–17)

Alates / since 2002 Nr. 8, 2020 Reedel, 28. veebruaril — Friday, February 28 www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Toronto eestlaskond tähistas Eesti Vabariigi 102. aastapäeva Pühapäev, 23. veebruar oli käesoleval aastal kuulutatud Toronto eestlaste pidupäe­ vaks, mis täielikult pühen­ datud Eesti Vabariigi sünni tähistamisele. Eelmisel aastal loodud uue tava kohaselt algasid pidustused oikumee­ nilise jumalateenistusega bap­ tistikirikus, kus teenis kogu­ duse pastor Jüri Puusaag ja luteri koguduste vaimulikud praost Mart Salumäe ja õpetaja Kalle Kadakas. Tee­ nistust kaunistas koguduste ühendsegakoor, mida juhata­ sid Marika Wilbiks ja Heli Tenno, organistidena tegutse­ sid Kaire Hartley ja Marta Kivik.

Südamliku teenistuse juhatas sisse oreli avamuusika, mille saatel sisenes pühakotta koor, kes Ülo Vinteri helindiga „Laul

Põhjamaast“ vajutas vaimu­ likule sündmusele rahvusliku pitseri. Avasõna pastor Jüri Puusaagilt ja ühislauluna Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“.

Edasi kulges kõik samas vai­ mus: palvetes, testamendi luge­ mises ja jutluses vaheldusid vaimulikud, ühendkoori ja ühend­ koguduse lauluga põimi­ tult jõuti Meie Isa palve ja õn­ nistamiseni. Rahvushümniga lõp­pes teenistus, mille järel siir­ duti vahetus läheduses paikneva Eesti Maja ette lipuheiskami­ seks.

Lühikese sõnavõtuga esines A/S Eesti Maja esimees Veiko Parming, lipu heiskasid skautli­ kud noored ja langenute mäles­ tustseremoonia viis läbi EV kaitseväe leitnant Markus Allik­ saar pastor Jüri Puusaagi

Eesti Majas toimunud EV102 pidulikul tähistamisel anti üle Eestlaste Kesknõukogu Kanadas teenetemärgid kogukonna tegevusele pühendatud vabatahtliku töö eest. Vas.: Viive Tork-Hiis, Monika Roose Kolga, Eda Oja, Piret Noorhani, Jüri Puusaag, Ülle Baum, Kristi Sau Doughty, Taimi Marley Hooper, Tõnu Altosaar, Markus Alliksaar.

Foto: Peeter Põldre

(Järgneb lk. 12)

Muusikalises osas esines Toronto Eesti Meeskoor Avo Kittaski juhatusel, klaveril saatis Elli Kipper.

Foto: Peeter Põldre

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva pidulik tähistamine Ottawas Liputseremoonial Toronto Eesti Maja ees esines lühikese sõnavõtuga Eesti Maja juhatuse esimees Veiko Parming, langenute mälestamise viis läbi Eesti Kaitseväe reservohvitser Markus Alliksaar. Kanada lipu heiskasid Kaili Meiusi ja Laas Kolga, Eesti lipu Eila Uukkivi ja Lief Kolga.

Kontsertaktuse korraldaja on Toronto Eesti Selts, fotol seltsi esinaine Anne Liis Keelmann, Toronto Eesti Noorte Seltsi esimees Andres Jeeger, kellelt oli sündmuse avasõna ja noorte seltsi liige Kati Kiilaspea, teadustaja.

Ülle Baum Kauni traditsioonina lehvib igal aastal 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva auks Eesti sini-must-valge lipp Toronto ja Ottawa linnavalit­ suse maja ees. Nii ka sel ­aastal.

Sini-must-valge sümboolika on tähtis Eesti rahvuslikke väär­ tusi kandev jõud. ,,What we celebrate today? COLORS BLUE, BLACK and WHITE, colors of the flag. Estonian Flag Day is June 4th – then members of the Estonian Students’ Society consecrated the flag in 1884. In July 1922, Parliament adopted this flag as a National Flag of the Republic of Estonia.

COLORS CARRY values and principles.“ Seda rõhutas Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Toomas Lukk oma kõnes Eesti Suursaatkonna poolt korraldatud pidulikul vastuvõtul Eesti Vaba­ riigi 102. aastapäeva auks, mis

toimus 26. veebruaril Ottawas Rideau Club’i saalis. Sellele tähtsale sündmusele oli tulnud enam kui 200 kutsutud külalist – paljude riikide suursaadikuid, diplomaate, Kanada välisminis­

teeriumi esindajaid, eestlasi Torontost, Montrealist, Gati­ neau’st ja Ottawast.

Hr. Lukk märkis oma sõna­ võtus Eesti Vabariigi sünni (Järgneb lk. 12)

Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Toomas Lukk ja Piret Lukk korral­ dasid piduliku vastuvõtu Eesti Vabariigi 102. aastapäeva auks 26. veeb­ ruaril Ottawas Rideau Club’is. Vasakult: Stewart Wheeler (Chief of Protocol Canada), Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Toomas Lukk ja Piret Lukk.

Foto: ©Ülle Baum

2

EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020

Nr. 8

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamine Eestis

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Optimistlikult tulevikku Eestlasteks olemine ja eestlasteks jäämine välismaal on suure küsimärgi all. Kurdame, et eestlaste kogukonnad võõrsil kahanevad, jäävad tegevuseta, kaovad ümbritseva üldkultuuri sulanduspotti. See olevat ainult aja küsimus.

Mida rohkem viib aastaid meid kaugemale Eesti Vabariigi loomisest, seda ähmasemaks meie mälus see sündmus muutub ja aina nõrgemaks jääb tung osaleda vabariigi aastapäeva tähistamistel. Vähemalt selliseid arvamusi on tihti kuulda.

Viimasel kolmel aastal on Eesti sünnipäeva kokkutulekud olnud märgatavalt tõhusama osavõtuga kui eelnenud 10–15 aastal.

Eriti Torontos on see silma paistnud. Seda tõusu saab muidugi seletada 100.a. juubeli suurejoonelisusega, mis tõmbas umbes 800 inimest peole Torontos ning andis tõhusa süsti edaspidiseks.

Rohkem peotuju ja vähem ranget formaalsust on kindlasti osalejaid ajendanud. Toronto Eesti Selts on minevikus seadnud oma traditsioonilise vabariigi aastapäeva tähistamise parooliks ,,Tuleviku tõrvik“. Selle sümboolne tähtsus ja sisuline aktuaalsus võiks olla pidevalt meie ühine prioriteet.

Küsime, kas saaks sellist hoogu üle kanda ühiskonna üldiseks hüvanguks? Kas meie oleme kunagi põhjalikult ühiselt arutanud, kuidas kohandada ühiskonda teretulnumaks kõigile nii eesti keele valdajatele kui teistele, eriti noortele? Kuidas luua õhkkonda passiiv­sete, kõrvalejäänud isikute tiivustamiseks taas ühiskonnaga ühinema?

21. veebruaril toimus Tal­ lin­ nas Noblessneri valukojas riiklike teenetemärkide üle­ andmine. Need anti tänavu 114 inimesele. „Tänamine on midagi, mida ei peaks kunagi homseks jätma. Eesti tänab teid. Ja mul on rõõm olla selle tänu vahendajaks, sest keegi on kusagil tundnud – see on nii oluline, mida te teete, et tahaks sellest kogu meie rah­ vaga rääkida,“ lausus presi­ dent Kersti Kaljulaid. Ta kõneles ka, et meil on palju, mille eest tänulik olla, samuti märkis, et mõtleb sageli nen­ dele inimestele, kes teevad elu Eestis elamisväärseks.

Teenetemärkide saajate hul­ gas oli inimesi erinevatelt eluala­ delt. Valgetähe V klassi teenetemärgiga vääristati teiste hulgas eestluse hoidjat Ameeri­ kas Rein Luningit, kes on tun­ tud kui KLENK-IEP kruiiside korraldaja. Riigivapi III klassi teenetemärgi sai Kanada lääne­ rannikul üles kasvanud Ardo Hillar Hansson, kes töötas aas­ tatel 2012-2019 Eesti Panga ­presidendina.

24. veebruari – Eesti Vaba­ riigi aastapäeva hommik algas traditsiooniliselt piduliku riigi­ lipu heiskamise tseremooniaga Tallinnas Toompeal, lipp tõusis hümni saatel kell 7.34 hommi­ kul. Kõne pidas Riigikogu esi­ mees Henn Põlluaas, õnnistus­ sõnad ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Järgnes pärgade asetamise tseremoonia Vabadus­ sõja võidusamba juures kell 9 hommikul, kus peaminister Jüri Ratas märkis, et nii nagu sada aastat tagasi pärast Tartu ra­ hulepingu sõlmimist ei võinud kaotada valvsust, peab meil tänagi olema valmisolek väga erinevateks väljakutseteks.

Traditsiooniline mälestustse­ remoonia toimus ka Tallinna Reaalkooli juures, kus asub mä­ lestusmärk, nn „Reaali Poiss“, mis on pühendatud Vabadus­ sõjas langenud Tallinna õpilas­ tele ja õpetajatele. Tseremoonial osales ka Eesti Kaitseväe eme­ riit­peakaplan, erukolonel Tõnis Nõmmik.

Seejärel toimus jumalateenis­ tus Kaarli kirikus, kus osalesid Eesti president Kersti Kaljulaid, ministrid jpt. Jutluse pidas EELK peapiiskop Urmas Viilma (vt. lk. 19).

Kell 12 toimus Vabaduse väl­

Riigilipu heiskamise tseremoonial Toompeal 24. veebruari hommikul.

Vas. pea­ piiskop Urmas Viilma, peaminister Jüri Ratas, keskel välis­ minister Urmas Reinsalu, Mari-Ann ja Tunne Kelam.

Foto: major Ülo Isberg

Eesti Kaitseväe emeriitpeakaplan, erukolonel Tõnis Nõmmik Tallinna Reaalkooli juures toimunud tseremoonial 24. veebruaril.

Foto: major Ülo Isberg

jakul Kaitseväe paraad, millest võttis osa üle 900 mundrikandja ja ligi poolsada ühikut tehnikat.

Lisaks Eesti üksustele olid esin­ datud ka liitlased. Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin ­ Herem märkis oma kõnes, et ­riigina oleme kindlasti jõudnud sinna, kuhu vabadussõdalased 100 aastat tagasi lootsid jõuda. „Ehk kaugemalegi. Kuid sel­ leks, et oma vabadust hoida nende samade ohtude eest nagu 100 aastat tagasi, tuleb meil veelgi tõsisemalt oma naabrite ja liitlastega koostööd teha. Ja seda mitte lisaks NATO-le, vaid NATO raamistikus.“ Pärast pa­ raadi oli huvilistel võimalik Vaba­ duse väljakul tutvuda Kaitseväe ja liitlaste tehnikaga.

Presidendi vastuvõtt toimus tänavu Viljandis Ugala teatris, kuhu külalisi sõidutas erirong.

Külalisi võõrustasid president Kersti Kaljulaid ja abikaasa Georgi-Rene Maksimovski. Pre­

sident pidas aastapäevakõne, mida saab lühendatult lugeda lk. 5, täisteksti leiab Presidendi Kantselei kodulehel www.presi­ dent.ee.

Vastuvõtul toimus ka rahva­ pärimusel põhinev kontsert-­ lavastus pealkirjaga „Igal linnul oma laul“, mille lavastaja-dra­ maturg oli Karl Laumets ning muusikajuht Vaiko Eplik, kesk­ seks jutustajaks Anu Lamp.

Pidulikul üritusel toimus tra­ ditsiooniline kätlemistseremoo­ nia, kus president koos abikaa­ saga tervitasid kõiki külalisi isiklikult. Peokülalistele pakku­ sid maitseelamusi 11 tippkokka, tantsuks esines ansambel Apel­ sin.

Vabariigi aastapäeva pidus­ tused toimusid ka teistes Eesti paikades, samuti tähistati seda olulist päeva kõikjal üle maail­ ma, kus elab rohkem või vähem eestlasi. (Eesti ajakirjanduse põhjal)

Peame avameelselt esitama meie kogukonna aktuaalseid probleeme ja tuleviku väljavaateid. Oleks vaja kaasa tõmmata mitte ainult kõrvalseisjaid, vaid ka eestlaste teistest rahvustest prekonnaliikmeid – neid, kes ei kasuta eesti keelt igapäevaselt või üldsegi mitte.

Tahame hoida ning isegi suurendada seda kriitilist massi, mis vähemalt Torontos veel eksisteerib. Meie tahame oma mini-maailma muuta, kuid ei taha seda algatust jätta ainult visiooniks, vaid konkreetseks tegevuseks.

Oleme ausad, ülaltoodud soovitused on tõsised väljakutsed.

Kuid ainult etlemisega midagi ei muutu. Ei alga see muutmine teistest, vaid iseendast. Rääkida sellest on vajalik, aga niikaua kui ainult räägime, jääb see umbmääraseks.

On eelnev ülinaiivne? Hoiame siiski igaüks oma eestlust.

Algame sealt.

LAAS LEIVAT

Teenetemärkide üleandmise tseremoonial: EV president Kersti Kaljulaid ja Rein Luning.

Foto: Priit Mürk, ERR

Teenetemärkide üleandmise tse­ remoonial: EV president Kersti Kaljulaid ja Ardo Hansson.

Foto: Priit Mürk, ERR

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020

3

Northern Birch Credit Union võttis kasutusele Forge platformi, et pakkuda liikmetele parimaid kogemusi panganduses Pressiteade: 20. veebruar 2020 – Northern Birch Credit Union on üks paljudest ühispankadest ja finantsasutustest, mis hakkas oma liikmetele pakkuma Forge digitaalpanganduse veebiplat­ vormi, et parandada kõikide teenuste pakkumist erinevate digitaalsete kanalite kaudu.

Northern Birch Credit Union tegevjuhil Anita Saarel on uute võimaluste üle väga hea meel. „Üha kiiremini arenevas maail­ mas peame isikliku teeninduse kõrval pöörama ka tähelepanu kõige uuemate toodete ja tee­ nustega kursis olemisele. Forge platvorm toob kokku pangan­ duse erinevad tahud, täiendades põhiteenuseid ja võimaldades ajakohaselt lisateenuseid kasu­ tusele võtta. Meie jaoks tähen­ dab see suurt sammu edasi, mille üle võivad kõik rõõmu tunda.“ Forge kujutab endast integ­ reeritud lahendust, mille puhul arvestatakse kanadalaste eripära ning siinseid fintech-lahendusi, mis kõigile tuttavad ja millega harjutud. Uus koduleht, inter­ netipangandus, mobiilirakendus, väikeettevõtete pangandus, kon­ to avamine ja mitmed muud uued teenused kuuluvad kõik siia alla.

Northern Birch Credit Unioni esimeseks sammuks oli valmis saada uus koduleht.

Kasutajasõbralikkus on põhjali­ kult läbi proovitud ning info pakutava ja muu kohta on ­ tähelepanuväärselt põhjalikum.

Liikmetel on palju kergem leida otsitavat ning teavet nende jaoks huvitavate asjade kohta. ­ Tulevased uuendused jõuavad liikmetele samal viisil, tähen­ dades loogilist, sirgjoonelist ja intuitiivset kasutust. Uue kodu­ lehe aadress on www.northern­ birchcu.com. ,,Forge’i digitaalpanganduse platvorm on mõeldud kanada­ lastele kohandatud ainulaadse digitaalpanganduse kogemuse loomiseks. Northern Birch Credit Union on teinud kõvasti tööd, et see oma liikmeteni tuua,“ räägib ühispankade kes­ kuse Central 1 president ja te­ gevjuht Mark Blucher. ,,Forge võimaldab Northern Birch Credit Unionil püsida esirinnas pidevalt arenevate innovatsioo­ niliste uuendustega.“ Northern Birch Credit Unioni jaoks on Forge mitme­ aastase arengukava üks osadest.

Selle kasutusele võtmine on oluline samm, et hoida parimate pangandusteenuste pakkumiste

Riigikantselei kuulutab välja stipendiumikonkursi Eesti riigijuhtide elu ja tegevuse uurijatele 21. veebruar 2020 Riigikantselei koos­ töös Rah­ vusarhii­viga kuulutab va­­ba­ riigi aastapäeva puhul välja ­stipendiumi­­konkursi „Eesti riigijuhid 1918–1940/1944“.

Võidupühaks antakse välja 25 tuhande euro suurune stipen­ dium Eesti riigijuhtide elu ja tegevuse uurimiseks.

Stipendiumi eesmärk on toetada eestikeelset uurimistööd Eesti riigivanematest ja pea­ ministritest aastatel 1918– 1940/1944. Stipendiumi saab taotleda Ado Birki, Jüri Jaak­ soni ja Jüri Uluotsa elu ja tege­ vuse uurimiseks.

Stipendiumi võivad taotleda kõik ajalooalase teadusliku uurimistöö kogemust omavad isikud. Stipendiumi taotlemi­ seks tuleb Rahvusarhiivile 8. maiks 2020 esitada avaldus, elulookirjeldus isiku- ja kon­ taktandmetega, seniste uuri­ muste ja publikatsioonide nime­ kiri ning lühike põhjendus koos uurimistöö ideekavandi, kasuta­ tavate allikate ülevaate ja töö valmimise ajakavaga.

Stipendiumitaotluste läbi­vaa­ tamiseks ja stipendiumisaajate otsustamiseks moodustab rii­ giarhivaar teadusekspertidest koosneva stipendiumikomisjoni.

Stipendiumi saaja kuulutab rii­ gikantselei välja võidupühaks, 23. juuniks.

Riigikantselei asutas stipen­ diumi „Eesti riigijuhid 1918–

R IIGIKANTSELEI 1940/1944“ 2007. aastal. Sti­ pendiumikomisjoni heakskiidu saanud käsikirjad avaldatakse Eesti riigimeeste elulugude sar­ jas, mille on asutanud Rahvus­ arhiiv.

2008. aastal anti stipendium professor Jüri Antile August Rei tegevuse uurimiseks, kelle kohta valminud monograafiat ,,August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat“ esitleti 2012. aastal ning see oli riigi­ meeste elulugude sarja esimene raamat.

2012. aastal pälvis stipendiu­ mi Indrek Paavle Otto Tiefi akadeemilise biograafia koosta­ miseks. Raamat „Õiguse ja omariikluse eest: Otto Tief ­ (1889–1976)“ avaldati 2014. aasta sügisel, kui möödus 70 aastat Tiefi valitsuse moodusta­ misest.

2013. aastal anti välja kaks stipendiumi: Toomas Karja­här­ mile ja Ago Pajurile Konstantin Pätsi ning Krista Arule Jaan Tõnissoni akadeemiliste bio­ graafiate koostamiseks. Kons­ tantin Pätsi kohta valminud tööd „Konstantin Päts. Polii­ ti­ line biograafia.“ esitleti EV100 juubelinädalal. Jaan Tõnissoni kohta valminud tööd „Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigiva­ nem“ esitleti möödunud aasta

suunda, säilitades samal ajal kogukonnatunnet liikmetele kuu­ luvas finantsasutuses. Täielikult hallatav infrastruktuur ja 24/7/­ 365 küberturvalisus on plaani põhisambaks, mis või­mal­dab pöörata suuremat tähele­ panu ­erinevate liikmete vaja­dustele ja ühenduse hoidmisele kogukon­ naga.

Northern Birch Credit Union on endiste Toronto Eesti Ühispanga ja Läti Ühispanga 1. jaanuaril 2020 liitumisel tek­ kinud panga uus nimi. Ühen­ datud organisatsioon teenindab praegu enam kui 6500 liiget Toronto ja Hamiltoni harukon­ torites ning varasid on kokku umbes 196 miljonit dollarit.

Lisaks ühinemisele ja nime­ muutmisele on alustatud mahu­ kate ettevõtmistega, mis hõlma­ vad kaubamärgi muutmist, tead­ likkuse tõstmist ning kasutatava pangasüsteemi vahetust sel aas­ tal.

Lisateabe saamiseks pöör­ duge Miina Yalle poole aadres­ sil miina.yalle@northernbirch­ cu.com.

novembris.

2014. aastal sai stipendiumi Ivo Juurvee, kes kirjutab koos Meelis Saueauguga akadee­ mi­ lise biograafia Kaarel Een­ palust, 2015. aasta stipendiumi sai Priit Rohtmets Friedrich Akeli ja 2016. aastal Hent Kalmo Ants Piibu akadeemilise biograafia koostamiseks. 2017. aasta stipendium anti Mari-Leen Tammelale Jaan Teemanti, 2018. aasta stipendium Küllo Arjakasele Juhan Kuke ning 2019. aastal Kalev Kukele Otto Strandmani akadeemilise bio­ graafia koostamiseks.

Stipendiumikonkursi statuut: http://www.riigikantselei.ee/et/ stipendium Stipendiumi taotlemiseks va­ jalikud materjalid tuleb Rah­ vusarhiivile saata elektroonili­ selt e-posti aadressile rahvusar­ hiiv[at]ra[dot]ee või posti teel aadressile Nooruse 3, 50411 Tartu.

Lisainfo: Kristiina Tiimus, Riigikantselei 693 5605 kristiina.tiimus[at]riigikantse­ lei[dot]ee

Läti tõstab alkoholiaktsiisi plaanitust vähem Läti tõstab 1. märtsist alkoholi­ aktsiisi, kuid varem kavandatust oluliselt vähem. Läti seim otsustas aktsiisi tõsta nii sel kui järgmisel aastal viis protsenti.

Varasema plaani järgi pidi Lätis kange alkoholi aktsiis tõusma ligi 30 protsenti.

(ERR/EE)

Rahvastikuminister tunnustas vabariigi aastapäeval väliseesti kogukondade liikmeid Rahvastikuminister Riina Solman tunnustab ja tänab vabariigi aastapäeva puhul väliseesti kogukondade pü­ ­ hen­dunud liikmeid.

Siseministeeriumi kuldtee­ netemärgiga tunnustab rahvas­ tikuminister ja avaldab tänu ülemaailmse eestluse koostöö­ ­ komisjoni liikmetele: Marju Rink-Abelile – Üle­ maailmse Eesti Kesknõukogu ja Eesti Rahvuskomitee Ühend­ riikides presidendile Eesti riigi, keele ja kultuuri hoidmise eest; Aho Rebasele – kauaaegsele Rootsi eesti kogukonna ja kul­ tuuritegevuse eestvedajale Eesti riigi, keele ja kultuuri hoidmise eest.

Siseministeeriumi hõbetee­ ne­temärgiga tunnustab minister ja avaldab tänu ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liik­ metele: Marcus Adrian Kolgale – Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esindajale, publitsistile ja poli­ toloogile Eesti riigi, keele ja kultuuri hoidmise eest; Sirje Kiinile – Eesti Rahvus­ komitee Ühendriikides esinda­ jale, eesti kirjandusteadlasele, kirjanikule, ajakirjanikule ja tõlkijale Eesti riigi, keele ja ­kultuuri hoidmise eest.

Rahvastikuminister Riina Sol­ man tänab ja tunnustab Siseministeeriumi tänukirjaga väliseesti kogukondade aktiiv­ seid eestvedajaid, eesti kul­ tuuripärandi hoidjaid:

Tutvu • Loe • Kommenteeri

Iivi Zajedova, Tšehhi Eesti Klubi, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse liige, Üle­ maailmse Eesti Kesknõukogu asepresident; Leili Utno, Välis-Eesti Ühingu juhatuse liige; Piret Noorhani, Väliseesti Muuseumi (VEMU) peaarhi­ vaar, MTÜ Baltic Heritage Network president; Reet Marten Sehr, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas aktiivne liige, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas; Leelo Pukk, Rootsi Eestlaste Liidu esindaja, ESTO Rahvus­ kongressi peakorraldaja; Aavo Reinfeldt, USA väliseesti kogukonna liige, olnud tegev Ülemaailmses Eesti Kesknõu­ kogus; Eha Salla, Frankfurdi Eesti Seltsi ja kooli eestvedaja, Sak­ samaal Eesti kultuuripäevade korraldaja; Sirle Sööt, Rootsi Eestlaste Liidu esimees, ESTO 2019 pea­ komitee esimees.

Rahvastikuministri käskkirja 21.02.2020 nr 3-1/33p ja 19.02.2020 nr 3-1/31p alusel.

Teenetemärgid ja tänukirjad antakse pidulikult üle 28. april­ lil Rahvuskaaslaste konverent­ sil, Tartus, Eesti Rahva Muu­ seu­mis.

Rahvastikuminister Riina Sol­ mani videotervitus vabariigi aastapäeva puhul Eesti Elu ­veebil.

www.eestielu.ca

4

EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020

Nr. 8

Tartu College’i avamiselt 1970. a Käesoleva aasta jooksul avaldame artikleid septembris juubelit tähistava Tartu Col­lege’i ajaloost. Alljärgnevalt on ära toodud 19. septembril 1970. a toimunud avaaktuse kirjeldus ning Tartu College’i asutaja Elmar Tampõllu sõnavõtt aktuse lõpetamisel.

Ajalehe Vana Eestlane toimetaja Karl Arro kirjeldas p­idulikku avamiskoosolekut järgmiselt: ,,Ak­­tuse avasammuks kogunes juhatuse laua taha Tartu Col­ lege’i juhatus koosseisus E. Mägi, E. Tampõld, E. Valdin, V. Muikma ja J. Toomes. Avo Kittaski juhtimisel kõlas ühine ,,Gaudeamus“ ja kõnetooli astus avasõnaks esimees Ervin Mägi.

Ta tervitas kõiki saabunuid ja märkis, et Tartu College’i hoone on nüüd põhiliselt valmis, kuigi viimistlustööd kestavad. Kõne­ leja mainis, et eestlased on püstitanud vabasse maailma suurel arvul seltskondlikke hoo­ neid ja nüüd on nende kõrvale kerkinud Tartu College, kus eesti akadeemilistel organisat­ sioonidel on kasutada oma koosolekute ruumid ja 300 iste­ kohaga saal. ,,Tartu College“ on tükike vaba Eestit võõrsil. Nendes ruu­ mides on võimalik arendada mitmepalgelist seltskondlikku ja kultuurilist tegevust ning seal peab valitsema eesti vaim. Olge uhked oma uue kodu üle ja aidakem kaasa selle kodu sisus­ tamisele!“ lõpetas kõneleja.

Juhatuse liige E. Valdin andis ülevaate Tartu College’i raja­ misest, märkides, et Tartu College’i idee päevakorrale kerkimisest on nüüd möödunud ligemale kolm aastat. Kõneleja luges Tartu College’i põhikirjast ette institutsiooni eesmärgid ja toonitas eriti, et Tartu College’i rajamise eesmärgiks ei olnud 20-korruseline kinnisvara, vaid eestlaste algatus, mis põhineb ideaalidele.

Kui Tartu College’i majan­ duslikud võimalused paranevad, siis hakkab institutsioon inten­ siivselt tegelema kultuuriliste probleemidega ja hariduslike küsimustega. E. Valdin toonitas ühtlasi, et Tartu College ei ole mõeldud sulatuskatlana, vaid siin säilitab iga organisatsioon oma omapära.

Aktuse külaliskõnelejaks oli prof. M. Puhvel (Korp! Frat.

Estica) Montrealist, kes oli vali­ nud oma ettekande teemaks ­vanad müüdid ja eriti mereloo­ made müüdid Põhja-Euroo­ pas.

Huvitav ettekanne oli varus­tatud rikkalike näidetega ning käsitles ka Eestis hüljeste kohta tekki­ nud müüte.

Vahepalana kõlas Ingemar Korjuse pehmetämbriline ja jõuline bariton, esitades kaks laulu: A. Kappi ,,Metsateel“ ja V. Kappi ,,Linakatkujad“. Kahe klaveripalaga esines noor an­ dekas pianist Tiiu Haamer, kes kandis ette Ravel’i ,,Jeu d’eau“ ja Rahmaninovi Prelüüdi op.

32.

Sümboolne Tartu College’i võti anti üle vanima eesti aka­ deemilise organisatsiooni EÜS-i vilistlasele Mihkel Raedlale.

Sümboolne võti kujutas endast suurt kuldset puutahvlile kinni­ tatud võtit, mille andis üle E. Mägi. Esimees andis tubade võtmed ühtlasi üle ka liikme­ organisatsioonide esindajatele.

Aktuse lõppsõna oli E. Tampõllult. Ta mainis, et Tartu College annab igale elujõulisele eesti üliõpilasorganisatsioonile võimaluse iseseisvaks tegutse­ miseks, kuid võimaldab ka laie­

Eestlaste suurpidude ajalugu näitusel Tartu College’is Suurema osa pagulaseestlaste ja nende järeltulijate jaoks pole neljatähelist sõna ESTO vaja mingil moel lahti seleta­ ma hakata. Eestlaste suurko­ gunemised on olnud olulised.

Oma algaastatel, et kinnitada maailmale – me oleme olemas ja meie maa on olemas, kuigi kodumaa on okupeeritud. Ja

nüüd, et taas tunda välismaal­ gi elades uhkust oma päritolu üle, anda järjekordset uut energiasüsti oma juurte otsi­ misele ja oma keele hoidmi­ sele ning tutvustada end ja oma saavutusi asukoharii­ kidele, et veelgi ti­­ hendada partnerlust või otsida/leida uusi koostöökontakte.

Väljapaneku ühe paneeli ees VEMU peaarhivaar Piret Noorhani (par), Aino Lokk ja Johanna Helin.

mate eesmärkide saavutamist hariduslikus töös. Ta juhtis üht­ lasi tähelepanu asjaolule, et Tartu College’i rajamisega ka­ sutati ära asukohamaa võima­ lused kultuurilise töö eduta­ miseks ja majanduslikuks kor­ daminekuks.

Elmar Tampõld, 19. sept. 1970: ,,Lugupeetud daamid ja här­ rad, T.C. juhatus palus mind öel­ da tänase aktuse lõppsõna.

Sellega on mul ka meeldiv üles­ anne tänada tänaseid esinejaid ja korraldajaid sisuka ja meel­ diva õhtu eest.

Noorte kunstnikkude esine­ mine akadeemilise kodu avami­ sel on sümboolne. Kuuldud tea­ dusliku ettekande nauditavus näitab, kuivõrd on meil vajalik luua eesti keeles kontakt edasi­ liikuva teadusega – ükskõik, mis alal ja ma sooviksin seda ettekannet nimetada Tartu College’i teadusliku instituudi ­esimeseks loenguks.

Eriti huvitav on mäluvärs­ kendus tagasi T.C. saamisloo algpäevadeni. See, mis me ­ kuulsime, on T.C. kui organisat­ siooni sj. lugu Ennem oli aga mõte!

Iga püsiv ühiskond jõuab välja teatud vaimse ja majan­ dusliku tasakaaluni: ühe poole areng soodustab või nõuab teise järelejõudmist. Eesti akadee­ milise kodu muretsemise mõte otsis majanduslikku võimalust.

Selle majandusliku võimaluse avanemisel sündis Tartu Col­ lege’i idee. Selle idee koos ma­ jandusliku võimaluse skeem

Möödunud aasta suvel Hel­ singis, Tartus ja Tallinnas toi­ munud ESTO raames avati Eesti Rahva Muuseumis piduli­ kult näitus ülevaatega kõikidest senitoimunud ESTO pidustus­ test. Sellel avamisel olid kohal lisaks pidulistele ka suurvälja­ paneku koostajad. Näituse ava­ misest ilmusid fotod nii Eesti Elu paber- kui võrgulehes.

Kolmapäeval, 19. veebruaril avati ESTO näitus Tartu College’is. VEMU peaarhivaar Piret Noorhani avas sündmuse Jaan Krossi 100. sünniaas­ tapäeval tema sõnadega ,,Meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht peab olema sure­ matus!“ Piret rääkis lühidalt näituse saamisloost. Plaani hakati pida­ ma koos ERMi peavarahoidja Riina Reinveltiga juba 2017.a ja kogumisaktsioon materjali saa­ miseks kuulutati välja 2018.a.

Kuigi ESTOdest teatakse palju, sellest räägitakse palju ja neil osalejaid on olnud palju, ei ol­ nud käegakatsutava materjali saamine siiski nii lihtne kui esi­ algu arvatud. Piret tänas kõiki näituse teokssaamisele kaasa ai­ tajaid, eriti neid, kes jagasid oma lugusid ning annetasid ese­ meid, aga loomulikult ka koos­ (Järgneb lk. 9)

Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane Mihkel Raedla, Eesti akadeemiliste organisatsioonide kõige vanem liige, võtab vastu Tartu College’i mäles­ tusvõtme esimehelt Ervin Mägilt.

Foto: ,,Meie Elu“ – J. Kreilis

#1-ga esitasin esmakordselt kor­ poratsioon Sakala koosolekul ’67. a. sügisel (oktoobris).

Tartu College’i põhiidee: luua akadeemiline kodu, kus iga elujõuline eesti üliõpilasorgani­ satsioon võib iseseisvalt ja se­ gamatult tegutseda, kuid kus luuakse instituudi asutamisega kontor teaduslikkudel aladel töötavate inimestega, et luua nen­dele, kes selle leiavad vajali­ ku olevat, eestikeelne vaimselt toitev õhkkond.

See ei ole siis mitte enam endine ringmäng: käest kinni, silmad sissepoole, mida paha­ tihti sunnib meid tegema im­ migrantlik alalhoiuinstinkt.

Säilitame, kuid areneme; oleme alalhoidlikud, kuid ko­ haneme; hindame, mida me teame, kuid õpime, et kasu saa­ da võimalustest.

T.C. on üle maailma kõige suurem üritus või projekt, kus asukohamaa võimalused on ot­ seselt kasutatud meie kultuuri jätkamiseks ja majanduslikuks kasuks. Sealjuures oleme me teinud selle ise – aga ise alles siis, kui me olime juba asuko­ hamaa elamisprotsessi täeilikult

sisse lülitatud. Ja kui me oma peale võetud ülesannetega Ka­ nada ühiskonna silmis toime tu­ leme, võib see ettevõtlikkus omakorda kujundada meie üld­ probleemi rohkem kui mõned selleks asutatud organisat­ sioonid. Majanduslikku korda­ minekut garanteerib muidugi ainult võimeline juhtkond.

Kui kõige väärtuslikum on mõte, siis on ka palju väärt iga naine ja mees, kes selle mõttega kaasa tuleb. Tartu College’i algidee tundus loomulikult mit­ teteadjale realismi ja optimismi vahemail. Sellegipoolset näita­ sid võlakohustuste ostjad oma usku ja sümboolset tuge ja ma tahaks igale üksikule mehele ja naisele öelda suur aitäh usal­ duse eest!

Lugupeetud daamid ja här­ rad, sellega alustame uut aja­ järku eesti akadeemiliste orga­ nisatsioonide töös, kus ühisteks saavutusteks on kõik eesti üli­ õpilasorganisatsioonid Toron­tos koos omas uues majas!

Ja sellega avan esimese hooaja Tartu College’i akadee­ milises kodus ja teaduslikus ­instituudis. Palju õnne!“

Jaanus Marley

Reet Marley

Andres Raudsepp

Vaike Rannu

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

President Kersti Kaljulaidi kõne Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul Ugala teatris (lüh.)

24.02.2020 Karuldasa jänelevad loomad Jänestisse kareldavad end Karustavad jänelmu ja loovad Jäneskarust kõrgemale end.

Selline väike kokkuvõte eelmise aasta kulgemisest. Nii, nagu asjad tegelikult on. Kui see aga kellelegi tema vaate­ punktist või ka enesekohaselt kuidagi ebaõiglane tundus, siis palun – võib ka täpselt vastu­ pidi: Jäneldasa karulduvad loomad Karutsedes jänkustavad end Jänestavad karulmu ja loovad Karujäntsist kõrgemale end.

Head Eesti inimesed kõi­ kides kodudes!

Kallid külalised!

Luule roll me elus ongi täna­ matult täpselt sõnastada seda, mida üks kõnetekst iialgi ei suuda. Tänan Sind, Valdur Mikita, mu tänast kimbatust kirjeldamast. Eelmise poliiti­ ­ ka-aasta olemust maha vaikida ei saa, kuid mu enda sulg on täpseks kirjeldamiseks liig nõrk ning hing väljanaermiseks liig hell. On olnud haiget tegemise aasta.

Tulgu järgmine helgem!

Aga oli ka eesti keele aasta.

Jätkugu meil armastust oma keele vastu ka edaspidi nii palju, et seda jagada. Jagada kõigi nendega, kes on koos meiega valmis me keelt kõnelema, kui­ gi sündinud muusse keeleruumi.

Just armastust keele vastu, mitte kohustust riigi ees peame me jagama, sest armastusest sünnib armastust, aga karmid meetmed tekitavad trotsi. Tõsi, väikese keeleruumi hoidmine eeldab ka nõudlikkust me kaasteeliste suh­tes, aga eelkõige peavad nad tahtma olla osa meist.

Keele muudavad ligitõmba­ vaks tema rääkijad. Kauniks selle rahva luuletajad ja lauli­ kud. Kõlavamad sõnamaalingud tõusevad eestlaste käes ikka lauluna lendu. Mullu suvel saime laulukaare all kokku ja näitasime üksteisele, kuidas selle maa keel laulutuules väga hästigi võib, ikka taevani tõustes üles, meil aidata oma olemisele tähendust otsida. Juba 150 aastat. /…/ Tanel Toomi „Tõe ja Õiguse“ film pani meid möödunud aastal veelkord oma rahva hinge vaa­ tama. Mis teeb meid, eestlasi, õnnelikuks? Kas üks põlvkond peab ennast ohverdama, et järg­ neval oleks kergem? Ja järg­ mine omakorda ennast selleks, et eelmine tunneks – nende ohverdus läks asja ette, sest ka nende lapsed jätkavad sealsa­ mas, samamoodi? Kas see on õnn või needus, kui kõik jätkub samamoodi? /…/ See lõppev kümnend, 21. sa­ jandi teismeliseaastad, on meie jaoks siin maakera punktis ol­ nud edukas ja õnnelik. 30 aastat

rahulikku ja järjekindlat arengut on loonud meis mulje, et meie isiklik ajaloo lõpp on kuidagi käes või käeulatuses. Saatuslik oleks arvata, et võime endale nüüd juba igasuguseid krutskeid lubada, sest see, mis saavutatud, ei saa enam kuhugi kaduda.

Jah, natuke muidugi saame – ega me tahagi Vargamäel elada, kus Töö on see, mis kõige tähtsam. Andrese peres osati ka ikka mängida, tõsi, pigem nagu vargsi, et rõõm liiga silma ei paistaks. Pearu oli pealtnäha justkui lõbusam tegelane, aga tegelikult oli tema naljades ja tegemistes väga kõva annus kibedat kiusu, mis riivas valu­ sasti ja seadis alailma ohtu nii tema enda tööga kui ümber­ kaudsete pingutusega loodu.

Neid Pearusid meil paraku ikka leidub.

Eesti riigi pikaajalise julge­ oleku ehitamine peale Nõu­ kogude vägede lahkumist algas päeval, mil peaminister Andres Tarand julges öelda – Eestil, nii nagu paljudel teistel Euroopa riikidel peale II maailmasõda, tuleb minna edasi piirides, mis erinevad II maailmasõja eelse­ test. See ei tähendanud Tartu ­rahulepingust lahti ütlemist. Ei. Selleta ei oleks meile kunagi avanenud NATO uks. Jah, meil on ikka veel ratifitseerimata piirileping – me peaksime ürita­ ma järjepidevalt seda sammu ära teha. Kuid meie toonast ­kinnitust, et töötame piirilepin­ gu saavutamise nimel, meie siis veel tulevased NATO liitlased uskusid. Me saime NATOsse ja me pidasime sõna. Urmas Paet on piirilepingule alla kirjutanud koguni kaks korda. Piirilepingu ratifitseerimist toetavad nii Jüri Ratas kui ka Jüri Luik. Nad kõik on Andresed – kuigi nimeldasa on neist seda vaid see üks, Tarand – kes töötavad selle nimel, et meie lastel oleks turvalisem, parem. Me oleme seda lubanud oma liitlastele: Eestil ei ole territoriaalseid pre­ tensioone oma naabrite suhtes.

Aga mis Pearudel sellest.

Eesti riik, andes endale küll aru, et rahvusvaheline õigus on painduvam kui väikeriikidele meeldiks, on siiski püüdnud alati vähemalt ise täita kõiki rahvusvahelisi kokkuleppeid ja iseendale võetud kohustusi sel­ leks, et meil oleks moraalne ­õigus teistelt sedasama nõuda.

Oleme eelkõige teinud tööd iseendaga, loonud vaba riigi, ­õigusriigi, andnud võrdsed või­ malused kõigile ja olnud hea ning usaldusväärne partner oma sõpradele ning vähemalt järje­ kindel ja ettearvatav neile, kel­ lega me tingimata samameelsed ei ole.

Selle pea 29 aasta jooksul on meie suhtes tekkinud Usaldus.

Eelmisel aastal otsustasid maail­ ma riigid üheskoos, et Eesti väärib kõrgeimat võimalikku usaldust, mida teised riigid saa­ vad ühe väikeriigi vastu üles

näidata. 1. jaanuarist võttis Eesti kohustuse ja vastutuse osaleda igapäevaselt kahe aasta jooksul maailma kõige keeru­ lisemates, kõige raskemates ja kõige valusamates aruteludes.

On ka küsitud, milleks meile seda julgeolekunõukogu vaja oli, kui lilled, mis meile 1. jaa­ nuaril justkui ulatati, muutusid kaktusteks juba mõned päevad hiljem.

Nii ei tohi. Nii ei tohi meie panust rahvusvahelisse diplo­ maatiasse vaadata.

Meie töö julgeolekunõuko­ gus ei pidanudki olema lihtne, selleks on meie maailm igal ajahetkel liiga keeruline, valus ja ebaõiglane. Aga me läksime.

Samamoodi, nagu lähevad mitu korda aastas meie missiooni­ sõdurid. Samamoodi, nagu tu­ levad meie juurde NATO liit­ laste sõdurid. Tegema oma tööd, mida tehakse ideaalide nimel, teades, et me neid ­ideaale iialgi päriselt ei saavuta.

Tänu julgeolekunõukogu liikmekohale on maailma kriisid meie ühiskonnas rohkem kõne all. Loodetavasti mõistame seeläbi kodus üha paremini, milline õnn on niisugune rahu ja julgeolek, mis on tänasel Eestil. /…/ Andrese moodi tuleb meie põlvkonnal tööd teha, et järg­ mistel põlvkondadel ei oleks vaja küsida: „Kuidas te julge­ site?“. See on raske, paiguti lootusetuna tunduv võidujooks ajaga. Võidujooks muidugi selle nimel, et päästa Maa sellisena, nagu me seda tunneme ja va­ jame. Aga ka võidujooks selle nimel, et olla esimeste ja nuti­ kamate kohanejate hulgas.

Meil on Vargamäe Andresega võrreldes oluline eelis – meie lapsed lausa nõuavad, et me kõvasti vaeva näeksime ja elusa ning ilusa maa tööstusajastu saastast puhastaksime. Varga­ mäe lastel oli soovi korral, kuhu minna. Meie omadel ei ole. /…/ Kulutuste järgi SKTst ja meie Kaitseväe arengukavast tulenevalt suudab Eesti ennast ­ kindlasti kaitsta liitlasvägede saabumiseni ja edasi nende toel.

Pudelikael on kardetavasti täna hoopis mujal. Kuidas saada hakkama kui tankla, kust võiks tuua kütust haigla generaatorile, ei tööta, sest elektrit ei ole?

Riigina suhtume oma tulevi­ kukatsumustesse ikka nagu ro­ hutirts, kes talvevaru kogumise asemel muretult siristab. Võibolla on meie läheduses mõni abivalmis sipelgas, mine tea, aga suurema ulatusega loodus­ katastroofi puhul on oht, et sipelgatel meie piirkonnas on täpselt samal ajal vaja täpselt sama varustust.

Kui riik suhtub nõnda, et ­kriisi ei pruugi kunagi tulla, tor­ mituuled võivad Eestist alati mööda minna, laiaulatuslikud metsatulekahjudki toimuvad

Foto: Raigo Pajula, Presidendi Kantselei (president.ee)

ikka kusagil mujal ja isegi pensionipõlveks kogumise osas ­ võib igaüks vabalt ümber mõel­ da – siis mõjutab see kodaniku mõttemaailma. Rohutirtsude ees­kuju sipelgaid ei kasvata.

Meil oleks tegelikult tarvis oma turvatunde jaoks senisest enamgi säästa. /…/ Vahel tundub meile, et see, mis Eestiga on kolmekümne viimase aasta jooksul toimunud, eriti viimase kümnendi kiire majanduslik areng, on tulnud justkui iseenesest. Et see kõik juhtunuks niikuinii. Tegelikult on Eesti majanduslikult edukas ja turvaline riik sellepärast, et pidevalt ja ühtegi valimistsüklit raiskamata on osatud leida häid ideid. Praegu tundub meie nuti­ ka seadusloome masinavärk kinni jooksnud olevat, mis võib kätte maksta 10-20 aasta pers­ pektiivis.

Eesti vajab lubavat seadus­ andlust selle jaoks, et võtta kiiresti kasutusele uusi tehno­ loogiaid, lasta tehisintellektil õppida suurtest andmemahtu­ dest, kaevandada nii riigi kui eraettevõtete käes olevaid and­ meid iga inimese seisukohalt turvaliselt. Selleta ei saa arene­ da tulevikku sobituv majandus, mis toetaks kõrgeid palku ega saastaks loodust.

Väga vähe oleme möödunud aastal arutanud, kuidas sisuliselt parandada Eesti konkurentsi­ võimet just tehnoloogiasektoris.

Konkurentsivõime ei juhtu, seda luuakse.

Põhjendatud on ka küsida, kuidas tulevad toime majanduse traditsioonilisemad valdkonnad, sest need on sama tähtsad. Meie ettevõtjad on ülimalt paindli­ kud, nutikad ja leidlikud. Eesti Panga andmetel tuli 2018. aasta majanduskasvust kolmandik võõrtööjõu arvelt, kuigi selle kasutamine on meil piiratud.

Eelmisel aastal juba pool. Meie ettevõtjad saavad hakkama. Ega Vargamäe Andreski ise kraavi visanud, mis seal salata. /…/ Kallid sõbrad, kui Soome riigi SKT inimese kohta 1997. ­ aastal oli sama suur kui meil täna, panustasid nemad teadu­ sesse 2,7% oma SKTst. Rootsi aga vastavalt 1995. aastal ko­

guni 3,1%. Seepärast polegi Rootsi ja Soome täna mitte liht­ salt ühed keskmised Euroopa majandused, vaid maailma rik­ kaimad riigid.

Otsustades Eesti riigi panuse järgi teadus-arendustegevusse, oleme meie täna pigem rahuldu­ mas sellega, mis meil on. Seda pole vähe, maailma üldist pilti arvestades on seda isegi väga palju.

Aga me ju tahame, et elu läheks edasi, läheks edasi pu­ hastel tehnoloogiatel põhineva majanduskasvu abil! /…/ Millega Sa tegeled, armas Riigikogu? Meil on ju parla­ mentaarne riik, mitte keegi peale Sinu ei saa Eesti arengut eest vedada! Sul on palju vaba­ dust ja palju õigusi, muuhulgas võimalus moodustada Eestile valitsus ja iga Sinust loodud valitsus on kahtlusteta ja kõhk­ lusteta legitiimne. Aga sellest veel ei piisa! Palun, palun tee oma tööd! Kaitse iseenda vääri­ kust, mõista Eesti võimalusi, toetu senisele heale ja ole tule­ vikuks valmis.

Igal ajajärgul on vaja teha kahte sorti poliitilist tööd – analüüsida tehtut, parandada mineviku vigu ja märkamata jäämisi ning püüda aimata tule­ vikku, otsustamaks, mida va­ jame täna selleks, et tulevikuks valmis olla.

30 aastat oleme selgelt pare­ mad olnud edasitormamises ja nõrgemad kõrvalmõjude hal­ damises. Oleme saanud targe­ maks – muuhulgas ka läbi meie poliitilise maastiku ümberku­ junemise – millist mõju võib avaldada kõrvalmõjude tähele­ panuta jätmine. /…/ Head asjad ei ole meiega juhtunud, me oleme need asjad võimalikuks teinud. Otsustades ja luues, poliitilistes vaidlustes ja sealt sündinud kompromissi­ des. Kõik see, millele täna tõm­ bame joone alla ja ütleme – küll on hästi tehtud, on meie enda töö tulemus. Ja kõik see, millele ei saa, on samuti meie enda tegemata jätmiste tulemus. /…/ Ma tahaksin lõpetada Len­ nart Meri sõnadega: muutuvas maailmas võidab see, kes maailmaga kaasas käib, käib ­ natukene kiiremini kui maailm.

Jõuab maailmast ette, oskab ette näha neid küsimusi, neid lahen­ dusi, mida elu talle ette seab. /…/ Hoiame meie kallist Eestit!

(Lüh. president.ee)

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

6

EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020

Nr. 8

Marjut Karu-Nousiaineni kunstinäitus Arts and Letters Club’is 25. jaanuarist kuni 21. veeb­ ruarini toimus Toronto süda­ linnas Arts and Letters

Marjut ja tema huvitav köitest põimitud kompositsioon, millega ta mõtleb Newfoundlandi kala­ tööstusele. Töö oli väljas 2015.a.

Torontos Yorkville’is asuvas Heli­ conian Club’is, kus on võetud käesolev foto. Foto: K. Tensuda

Club’is Eesti Kunstnike Koondise Torontos (EKKT) liikme Marjut Karu-Nousiai­ neni soolonäitus ,,Considered Particles. Eclectic works in various media“, kus, nagu pealkirigi ütleb, kasutas ta erinevaid vahendeid, et luua huvitavaid pilte loodusest, loo­ dusnähtustest, inimestest jm.

Tema loomingus on nii akva­ rell-, akrüül- kui pastelltehni­ kas töid, samuti mitmesugus­ test materjalidest loodut, olgu sel­ leks lõng, nööpnõelad või marmorid, ja inspiratsiooni saabki ta just erinevatest materjalidest.

Marjut on nii Eesti kui Soome juurtega. Tema isa oli tuntud Eesti kunstnik, soome­ poiss Alfred Karu, kes kohtas sõja ajal Soomes oma tulevast abikaasat, kaunist soomlannat Mairet, nad abiellusid 1944.a.

Marjut sündis samuti Soomes,

Pärnu muusikud juubeldavad Sirje Vihma-Normet Pärnu selleaastased juubilarid on Pärnu Muusikakool ja Järvi Akadeemia oma suvise festivaliga.

Muusikamaailma jaoks on aasta 2020 aga eelkõige Beethoveni aasta. Beethovenist oli juttu ka Pärnu Muusikakooli juubelikontserdi kuluaarides (15. veebruaril). Organist And­ res Uibo meenutas 50 aasta tagust Beethovenile pühendatud viktoriini, mille võitmise puhul kinkis direktor Õie Kurg talle heliplaadi Beethoveni 9. süm­ fooniaga, mis oli nõukaajal vä­ gagi haruldane kingitus. Tollal õppis Uibo Vivian Traksi juures klaverit. Liia Saare kunagine õpilane August Aarma mee­ nutas, kuidas ta 1965. aasta lõpuaktusel esitas Beethoveni klaverikontserdi koos sümfoni­ ettorkestriga, mida dirigeeris Artur Aola. Pärnakad mäletavad hästi ka Beethoveni 200. juu­be­ lile pühendatud festivali 1970. aastal, kus ERSO esituses kõlas Beethoveni 9. sümfoonia, mida

Peeter Laja – Pärnu Muusikakooli esimene direktor.

dirigeeris Neeme Järvi.

Pärnu Muusikakool sündis sõjast räsitud Pärnus organist Peeter Laja ja pianist Alice Mardi eestvedamisel 1945. aasta jaanuaris. Peeter Lajast sai kooli direktor, Alice Mardist ­ klaveriosakonna juhataja. Al­ gusaastatel oli kooli koduks jahedavõitu puumaja, praegu ­ tegutseb kool uhkes Pärnu ­ Kont­ serdimajas, mis ehitati Pärnu Muusikakooli vilistlase Aivar Mäe eestvedamisel. Pärnu Kontserdimaja on koduks ka Järvi Akadeemiale ja Pärnu suvi­sele festivalile.

Pärnu Muusikakooli juube­ likontsert 15. veebruaril oli ­lausa kolmeosaline. Tervitus­ sõnad kooli vilistlastele ütles direktriss Mall Türk, kontserti ­ juhtis kooridirigent Toomas Voll. Esinejate rida oli niivõrd pikk, et kõiki siin üles lugeda pole võimalik. Erilist elevust tekitasid Pärnu Muusikakooli sümfooniaorkestri (dirigent Ed­ mar Tuul), neidudekoori ,,Ar­ gen­tum Vox“ (dirigent Toomas Voll) ja bigbändi (dirigent Rein Vendla) esinemised. Kui siia lisada, et ka Pärnu Nüüdis­ ­ muusika Päevade kunstiline juht Andrus Kallastu, suvise klaveri­ festivali ja meistriklassi ellukut­ suja Arbo Valdma ning Klaudia Taevi nim lauljate konkursi eestvedaja Toomas Kutter on kõik Pärnu Muusikakooli kas­ vandikud, siis on kooli tulemus­ lik töö kõigile hästi nähtav.

Pärnu lauluõpetaja Klaudia Taev oli üks kooli rajajatest, sest algusaastatel sai koolis ka laulmist õppida. Tema kõige kuulsamaks õpilaseks on mez­ zosopran Urve Tauts, kes tegi hiilgava karjääri Estonia teatri lavalaudadel.

Pärnu Muusikakooli ajaloost

hiljem siirduti edasi Rootsi ja siis Kanadasse. Nende perekon­ na loo on Marjut kirja pannud raamatus „Conversations at the Table. Father’s Story“, kuhu ta põimis nii omaenda mälestusi kui vanemate kirju ja jutustusi.

Nii soome kui Eesti kultuur on mõlemad Marjuti jaoks väga tähtsad, samuti räägib ta lapse­ põlvest saadik mõlemat keelt.

Kunstnikutee valis ta enda jaoks üsna varakult ja kunstiga ongi ta tegelenud kogu elu, vahepeal ka 18 aastat poliitikaga. „Kunst tuleb südamest, siin pole midagi tegemist müügiga. See on nagu omaette oaas, kus saad olla oma boss – sa kas õnnestud või ebaõnnestud, aga oled omas maailmas,“ ütles Marjut 2015.a. intervjuus Eesti Elule.

Marjut Karu-Nousiainen (keskel) koos külalistega tema hiljutisel Arts and Letters Club’is toimunud kunstinäitusel, vas. EKKT president Elva Palo ja par. Soome auasekonsul Laura McSwiggan. Tagaplaanil Marjuti isa kunstitöö.

Foto erakogust

Marjutil on tema kunstniku­ karjääri jooksul toimunud palju näitusi. Hiljutise näituse ava­ mist külastas ka EKKT esindus.

Seerias ,,Shoreline“ kasutas kunstnik lõngajuppe, mis pärinevad tema enese kudumisaegadest. ,,Hakkasin neid kokku panema ja lootsin, et midagi tuleb välja. Ma ei tea kunagi, kuidas töö kokku saab, kuid suure tööga, tegin lõpuks terve seeria.“ Foto erakogust

Wiedemanni keeleauhinna sai Helle Metslang

Sofi Oksaneni ,,Kui tuvid kadusid“ saab filmiks

President andis üle rahvaluule kogumispreemiad

Filmirežissöör Antti J. Jokineni produktsioonifirma soovib tuua kinolinale Sofi Oksaneni romaani ,,Kui tuvid kadusid“, kirjutas Helsingin Sanomat. Jokineni käe all valmis Oksaneni ,,Puhastuse“ põhjal tehtud samanimeline film.

Kolmapäeval jagas president Kersti Kaljulaid Tartus kirjan­ dusmuuseumis välja 2019. a rahvaluule kogumispreemiad.

Tänavu pälvisid preemiad Tiiu Jaago, Ellen Muru ja Lembitu Twerdjanski.

2020. aasta riigi F. J. Wiede­ manni keeleauhinna määras valitsus keeleteadlane Helle Metslangile töö eest gram­ matika uurimisel, keeletoi­ metajate ja keeleuurijate põlvkondade harimisel ning keele­huviliste innustamisel. ,,Eesti keel elab kenasti, muretsejaid on palju, aga kuni vanemad oma titadele eesti keele selgeks õpetavad, nii kaua eesti keel elab. Ja kui meil on ka mitu keelt, mida me oskame, siis Euroopa Liidus ongi ju vaja, et inimesed oskaksid vähemalt kaht keelt lisaks oma emakeelele,“ ütles Helle Mets­ lang intervjuus uudistesaatele ,,Aktuaalne kaamera“.

Wiedemanni keeleauhind anti üle 24. veebruaril Eesti Tea­duste Akadeemias. Auhinna suu­rus on 65 000 eurot. (ERR/EE)

on teinud põhjaliku raamatu kooli kunagine direktor ja kauaaegne teoreetiliste ainete õpetaja Silvi Baradinskas (raa­ mat ilmus 2015. aastal). Pärnu Muusikakooli vilistlane ja ­kunagine klaveriõpetaja Aino Merila meenutab seal, et direk­ tor Õie Kurel oli julgust kooli tööle võtta Siberist vabanenud, represseeritud haritlasi, kes olid lapsepõlvest kaasa saanud kor­ raliku pillimänguoskuse. Neist kujunes aja jooksu kooli raud­ vara – Heljo ja Gunnar Aarma, Herbert Haas, Raja Meiertal, Uno Tambre, Artur Uritamm, Herbert Pulk, Paavo Rahu.

Artur Uritamm oli ka tun­ nustatud helilooja, kelle teoseid esitasid eesti tippinterpreedid.

Huvipakkuv fakt on seegi, et

Filmi stsenaariumi kirjutab Marko Leino, filmi režissööri nime pole veel avalikustatud.

2012. aastal ilmunud ,,Kui tuvid kadusid“ on kolmas osa Oksaneni Eesti lähiajalugu käsit­ levast romaaniseeriast. Romaan räägib elust Eestis Teise maail­ masõja ajal.

Oksaneni menukaimast ro­ maanist ,,Puhastus“ valmis film 2012. aastal. Soomes kogus see üle 210 000 vaataja. (ERR/EE)

paljude Alice Mardi andekate õpilaste seas oli ka malegeenius Paul Keres.

Seda küll enne sõda, kui proua Mardil oli oma klaveri­ stuudio. Suurepärane pianist olevat olnud ka Paul Kerese vend Harald Keres, kes pärast sõda sai akadeemikuks. Alice Mardi õppis 1920ndatel aastatel Euroopas kõrgelt hinnatud Berliini Muusikaülikoolis (sa­ mas õppis ka prof. Bruno Lukk). Alice Mardi oli ka ise suure­ pärane pianist ja klaveri­ saatja – nii oli Pärnu Muu­ sikakoolis klaveriõpetus kohe algusest peale väga kõrgel tase­ mel. Seda taset on suudetud hoida siiani ja just klaveri eri­ alal on igal aastal kõige rohkem lõpetajaid.

Preemiaga tunnustatakse isi­ kuid, kes on märkimisväärselt panustanud rahavaluule kogu­ misse. Preemia määramisel ar­ vestatakse viimase aasta kaas­ tööd ja ka eelnevatel aastatel ar­ hiivile üle antud materjale.

(ERR/EE)

Bieber läks Billboardi tabelis Presley’st mööda Kanada laulja Justin Bieberi seitsmes album ,,Changes“ jõudis USA-s edetabeli tippu, lüües sellega 59 aastat tagasi Elvis Presley seatud rekordit.

Bieberist sai kõige noorem sooloartist, kes on seitsme albu­ miga tõusnud muusikaedetabe­ lis esikohale, olles ise 25-aas­ tane, kirjutab BBC. Elvis oli seitsmenda albu­ miga, 1961. a ilmunud ,,Blue Hawaii“ tippu jõudes 26-aas­ tane. ,,Changes“ on Bieberi esi­ mene album viimase nelja aasta jooksul ning seda on müüdud 231 000 eksemplari.

Bieberi karjäär sai hoo sisse, kui laulja oli 16-aastane. Elvis Presley oli tuntust kogudes 21-aastane. (ERR/EE)

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 991

I

S

Ristsõna nr. 990 LAHENDUS

1. Lühend nimest ,,Aleksander“.

5. Lääneranniku Eesti Päevad.

8. Sketš, lühipala (ingl.k.).

12. P_____, tahtlik hoidumine söögist mingiks ajaks, tihti seotud religiooniga.

13. Miraakel, üleloomulik nähtus/sündmus.

14. _____l, kangekaelne loom.

15. Lai hunnik.

16. Haapsalu lähedane tuntud supelrand.

18. Vastlapäevatoit.

20. Eesti helilooja (1887-1970), eesn. täht+perek.nimi.

21. Ka luuavarrest võib tulla ____.

23. (Korvpalli) rõngas (ingl.k.).

24. Teat. keelpillid.

28. Mesikäpp.

31. Eesti Golfiklubi Ontarios.

32. Nutune, hädine.

34. Võta naiseks, kosi!

35. Viljalõikusriist.

37. Lohed, draakonid (ingl.k.).

39. Poola härra.

41. Eesti Kopsuarstide Selts (lüh.).

42. Riietusese.

45. Tugev hoop.

49. Toronto Eesti Seltsi esinaine.

51. Ühekordne viskamine; heide.

52. Insurance Regulatory and Development Authority.

53. Avar.

54. Koera hoiatav häälitsus.

55. Kehaasend, -hoiak.

56. Abi, abistama (ingl.k.).

57. Rahaühik.

ALLA:

1. Eesti katoliku prees­ter (1925-2019).

2. Ühesugused vokaalid.

3. Ühesugused kaashäälikud.

4. Buda kultusehitis.

5. Lipukandjad.

6. Lapsevanem.

7. Põhja-Eesti Regionaalhaigla (lüh.).

8. Eesti end. tuntud pikamaajooksja

(snd 1954).

9. Sama, mis 49. par.

10. V____l, vahule kloppimise riist.

11. Pisar (ingl.k.).

17. Sõudmisvahend.

19. Ujuvvahend.

22. Ilmakaar.

24. Küsisõna.

25. Igavesti, alati.

26. Sigarikujuline miin.

27. Abivaimulikud.

29. Riigiaktsiaselts (lüh.).

30. Piirits.

33. A____, hakkab peale.

36. Kunstiühing ja samanimeline kõrgem õppeasutus Eestis.

38. Oskuslikkus, meisterlikkus.

40. Nimetav (lüh).

42. Vahele jätma (ingl.k.).

43. Estonian Ecumenical Relief Organization.

44. Vee-elukas.

46. Lühend sõnast ,,direktor“.

47. Virk, tegus.

48. Sama, mis 57. par.

50. Sama, mis 34. par.

(416) 489-3300 Dr. Trina Macrae yongelawrencedentistry.ca info@yongelawrencedentistry.ca 3080 Yonge Street, Ste. 3006, Toronto (Lawrence subway station)

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

Minul on raamatukogu keldrikorrusel. Just nigu Jurjevi Kolledži oma. Egas ma mutt põle, ei rottki, kuid veedan aega allpool maapinda hallidel ja vihmastel päevadel, raamatutega.

Eriti tõstab tuju luule lugemine, mida saab üle ja jälle teha.

On nigu vana sõbraga vestlus, tead, mida oodata, avastad aga miskit uut.

Kadunud Krants oli hea semu. Kõik, kes temaga lävisid, kutsusid teda lihtsalt Krantsiks, mis oli ta luuletajanimi.

Sobivalt, kuna ta oli nigu minagi vahel paras koerpoiss. Eriti siis. kui kesvamärjukese mõjul, pärast paari potti õlut asus vemmalvärsse koostama. Mis olid hoopis erinevad ta tõsistest isamaa/sõduri/looduse luuletustest.

Mis aga on vemmalvärss? Krants, kes enne sõda teis­ melisena kogus suveti rahvatarkust, eesti keele sõnavara, ütelusi, ei mäleta, mis keelemehele, seletas ühel humalasel õhtul seda nii. Vemmalvärss on eesti rahvaluules lõpprii­ miline kaksikvärss, pea alati humoorikas. Kui ma aga ta saavutusi kiitsin, lausus näss, et mis tema tühi. Kalju Lepik Rootsis olla vemmalvärsside meister.

Nii oligi, et ühel vihmasel päeval – kurinahk, jaanuaris! – võtsingi Lepiku luulekogud käsile. Ei ma neist leidnud Krantsi definitsiooni järgi ühtegi sellist vaimusähvatust. Küll aga nautisin taastutvumist Lepiku huumorisoonega.

Avokaadohummus Mõnus eelroa-amps tortilla chipsidega, mis ei sisalda tra­ ditsioonilist tahini-seesami­pas­tat.

Aeg: 15 min, 2 tassi Koostisained: • 1 (15 oz) purk kikerherneid (chick peas), nõrutatud • 3 supilusikat oliiviõli • 2 laimi mahl • 1 küüslaugu küüs • 2 keskmist küpset avokaadot • ½ teelusikat soola (sõltub kikerherneste soolasusest) • ¼ teelusikat jahvatatud tera­ pipart • ¼ teelusikat jahvatatud kööm­ neid või cumin • 5-10 tilka Tabasco või Cholula kastet (soovi korral) Valmistusviis:

3rd generation dentist in the TRUUVERT family Call Liis Truuvert for an appointment

Koeruselaulud

Paremale: 1. Maa, 4. Pagar, 9. Kkk,

Nädala retsept

PAREMALE:

Volli veste

T

12. ERR, 13. Arena, 14. Oaa(s), 15.

Guvernant, 17. NBA, 18. Nai, 19. (K) aarsil(d), 21. Tiktak, 24. Asuu, 25.

Ema, 26. Dam, 28. Jalas, 31. Kalk, 33.

Dim, 35. Naba, 36. Elaan, 38. RAK, 40. AEA, 41. Riit, 43. Kaater, 45.

Kaatri(päev), 47. RAS, 48. Inn, 49.

Vikerkaar, 54. Enn, 55. Areli, 56. Ase, 57. Loa, 58. Apalk(a), 59. RIA. Alla: 1. Meg, 2. Aru, 3. Arv, 4.

Paraad, 5. Arnikad, 6. GEA, 7.

Annaa(l), 8. Ratas, J., 9. Konsulaat, 10. Kabi, 11. Kaal, 16. Ent, 20.

Ruan(da), 21. Teke, 22. Imal, 23.

Kalaranna, 27. Mir, 29. Abee, 30.

Saar, 32. Kait (Tamra), 34. Makrell, 37. Nirvaa(na), 39. Kaarik, 42. Tiirp (Priit), 44. Ask, 45. Kiel, 46. Anno, 50.

Kea, 51. Aar, 52. Asi, 53. Rea.

7

1. Purusta kikerherned köögi­ kombainis (umbes 20x pulse).

2. Lisa oliiviõli, laimimahl ja küüslauk ning jätka, kuni üht­ lane segu.

3. Lisa tükeldatud avokaado ja ülejäänud maitseained ning püreesta, kuni mass on ilus kreemjas. Kontrolli maitset ja lisa oma soovi järgi veel.

Head isu!

Luuletaja oli järvakas, sündinud Koeru alevis. Nimega mängis ta tihti. Näiteks kogus Öötüdruk ilmus kolm luule­ tust, Koeru poisi koeruslaulud, viimases oli poeedil „kõrtsapill kõrtsilauludeks, nopikannel pulmarahvale pilli­ looks“. Manab kohe pildi silmade ette, mis ime siis, et „peremees võttis pahaks mu pillilood“, võttis kirve, raius pa­ kul need tükkideks. Mis said maha maetud, mulla alt kasvasid nad „jändrikuks lorilooks, peremehele turtsu löö­ ma“. Kõrtsilaulud võttis aga Koeru poiss Rootsi kaasa.

Ise olen küll sahtlisse kirjutanud algriime. Kuid kahjuks mitte sugugi nii häid kui Krantsi, Lepiku omi. Esimene kip­ pus ka vahel ropendama õllese peaga, õppisin temalt nii mõ­ negi uue sõna, ka erikeeltes. Ju sõduriks olin ma liialt noor, ning kellel ikke parem selline sõnavara. Kui Krants aga asu­ kohamaa sõnu asus tarvitama, siis oli aeg trimpamine, vähe­ malt minul, lõpetada ja kodin pugeda.

Mida ikke. Meie rahval on rikas ja vaimukas keel.

Kantslist kõrtsini. Kahju mitmeti, et need semud ja tuttavad, kes minu sõnavara, silmaringi laiendasid, on pea kõik Manala mehed. Mine tea, peaksin ise tulevastele põlvkon­ dadele selliseid väljendusi õpetama. Metsaülikoolis muidugi, täienduskooli süütuid ei tohi niimoodi küll keelttundvaks eestlaseks harida.

VABARNA VOLLI

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­päeviti kell 11.00-13.00.

Tulge tutvuma uute raama­tutega!

Kallas, Siim. Vabaduse ja kurjuse vahel. Eu­ ­ roopa Liidu lugu.

SE&JS, 2018

Tänane Euroopa toetub oma toimi­ mises ja tradit­ sioo­nides suurte eelkäijate unis­ tustele ja paljude põlvkondade pikaaeg­ sele järjekestvale tööle.

Selles raamatus kirjeldab Siim Kallas Euroopa ajalugu läbi sündmuste ja isikute. Siin on ka EL-i lugu läbi eestlase silmade ning tuginedes autori isiklikule kogemusele ja teadmistele.

Kallas keskendub sellele, mis tema ­arvates on oluline majan­ duse, poliitika, kultuuri ja inimestevahelise suhtlemise val­ las.

Kallas oli Euroopa Komis­ joni asepresident 1.11.2004 kuni 1.11.2014.

Faktikülluse poolest on see rohkete fotode, tabelite ja kaar­ tidega teos omalaadne Euroo­paaineline teabevaramu. Lisaks

leiab lugeja vastuse paljudele küsimustele, sh: Kuidas on riigid ja rahvad omavahel ühiste otsuste ja tegu­ dega täna seotud? Mil viisil ­toimib ELis rahvusriikide vahe­ line poliitiline ja majanduslik koostöö? Kust saavad alguse kurjus ja vastuseis vabadu­ sele? Kellelt pärineb mõte „uhke on olla eurooplane“?

Autori kummardusena Euroo­ pa suurtele isiksustele on raa­ matus avaldatud kolm kõnet – Václav Havel, Margaret Thatcher, Herman Van Rompuy.

Naljanurk ,,Ma sain täna õpetajalt kiita,“ ütleb Juku emale. ,,Mille eest?“ pärib ema. ,,Käekirja eest. Õpetaja ütles, et mul on käekiri nagu pika staažiga arstil,“ teatab Juku uhkelt.

8

Taas AutoShow’l Tekst ja pildid Kati Kiilaspea Taas oli kauaoodatud Toronto rahvusvahelise AutoShow aeg käes eelmisel nädalal, 14. kuni 23. veebruarini. Üle kahe päeva veetsin Toronto Metro Convention Centre’is näitusel peaaegu kuusteist tundi kok­ ku, palju oli vaadata, õppida, arutada ja pildistada. Tee­maks oli sellel aastal tulevikku minek ja peaaegu igal auto­ tootjal oli mitu uut hübriidja elektriauto mudelit esitada.

Oli huvitav näha, kuhu poole meie liiklemisvahendite tulevik võib minna, kuigi endal on vaja natuke veel uurida ja õppida selle kohta, kuni usuks sellesse täielikult. Aga kuna minu eri­ line huvi on ikkagi ,,muskli“ autod, veetsin küllaltki palju aega näituse Auto Exotica osas.

Oli vanu Porschesid, Ferrarisid ja isegi Lanciaid, aga kõigi seast tõmbas tähelepanu auto, mida polnud oma 20+ aasta näituse külastamise ajaloos ­ näinud. See oli üks minu kol­ mest lemmikautost, 1970. aasta Plymouth Hemi ‘Cuda.

Mõned lugejad kindlasti mäletavad 60. aastate keskpai­ gast kuni nende lõpuni autot ­samalt tootjalt, mis oli kutsutud

Talumehe Lamborghini

EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020

Suri Nõukogude Liidu kunagine kaitseminister marssal Dmitri Jazov

lihtsalt Barracuda. 1970. aastal otsustas Plymouth muuta mudeli disaini sportlikumaks ja modern­­ semaks, vastuseks samal aastal ilmuvale Dodge Chal­lengerile.

Chrysler omas sellel ajal mõle­ mat, Plymouth’i ja Dodge’i, nii et need kaks mudelit on põhili­ selt sama kerega, ainult erinesid ees- ja tagumise osa disaini, mootori valikute ja interjööri osas. ’Cuda oli ka kaks tolli lühem kui Challenger.

See konkreetne Hemi ‘Cuda on 426 kuubiktollise mootoriga, kahe neljabarrelise karburaatori­ ga ja 425 hobujõulise võimsuse­ ga. See on peaaegu üks hobu­ jõud iga kuubiktolli jaoks, mis oli ikka tõeliselt vägev sellel ajastul. Kuigi mina olen rohkem huvitatud mootori suurusest kui hobujõust, paneb see mind ka imestama. Kõikidest mudelitest oli Hemi kõige kiirem ja võim­ sam. Sai ka valida kas neljakäigulise manuaal Hurst käigu­ kasti või kolmekäigulise SlapStik Torqueflite käigukastiga.

Näituse ‘Cuda’l oli mitu eri­ list lisandit: Shaker’i õhuluuk kapotis, mis oli standardvarus­ tus Hemi mudelil, aga $97 mak­ sev lisand teistel mudelitel, Super Track Pack, mis lisab võidu­ sõidu-varustuse, 4.10 Dana ­diferentsiaal, nahksisu, Rallye näidikud ja vitamiin C oranž värv. Auto on kõige kuulsama

Aastakümneid enne, kui sportauto mõte pähe tuli, tootis Ferruccio Lamborghini asutatud firma hoopis põllutöömasinaid.

Isegi tänapäeval saab osta Paul Kiilaspea Lamborghini diiselmootoriga Juhtides põllul oma traktorit, traktorit. Kui hr. Lamborghinil kuuma päikse all küpsedes, suu ei oleks äriettevõte õnnestunud, kuivenemas iga minutiga, on ei oleks tänapäeval võistlejat kindlasti rohkem kui mõne teisele kuulsale itaalia autofir­ talumehe peas tekkinud unistus, male Ferrarile. Ta hakkas ehita­ et saaks kuidagi kündmise ma Lamborghini autosid sihiga, kiiremini lõpuni viia. Saaks et need oleks paremad kui ometi ahvatlevat külma õlut ja Ferrari omad. Teised arvasid, et sauna! Kui oleks talu­ nik kü­ ­ rikas mees raiskab oma raha lastanud äsja toimunud Kanada sellise ettevõtmisega, aga mehel Rahvusvahelist Auto­n äitust oli kindel siht ja tahtmine. Ta Torontos, oleks ta näinud oma ehitas 1963. aastal vabriku, mis unistuse täitmist, vähemalt kujundatud spetsiifiliselt sport­ nimeliselt. Kujuta ette, kihutad autode tootmiseks. mõõda põldu oma võimsa uue Huvitav on mainida, et vabri­ Lamborghini traktoriga! Tuul ku juhatamise kontorid olid pai­ vuhiseb, juuksed lendavad ja gutatud teisele korrusele, vaate­ kõige tähtsam, saad põllu kün­ ga otse tootmisalale, nii et hr. tud poole kiiremini! Kui oleks Lamborghinil oli hea ülevaade tõesti nii! kõigest vabrikus toimuvast.

Tulles mõtetest tagasi argi­ Talle meeldis keerata käised päeva ellu, näed silmade ees üles ja isiklikult kaasa aidata punast värvi 1966. aastal toode­ probleemide lahendami­ s el. tud traktorit, kuulsa itaalia sport­ autode tootja nimi moo­ Juuresoleval fotol on näha tori­ kaane küljel: ,,Lamborghi­ traktori taga oranži Lamborghi­ ni“. Nimi küll mainib madalat, nit, 2020 Aventador SVJ Coupe, voolujoonelist ülikiiret autot, mis on firma kõige uuem mu­ aga traktoril kahjuks piirdub del. Hind CAN$637,997, võim­ selle tähendus ainult tootja ni­ sus 759 hj, neljarattaveoga, mega, võimsus ja suut­likkus sa­ kiirendamine 0-100 km/t 2.9 ma kui teiste tootjate traktoritel. sek., tippkiirus 350 km/t.

Nr. 8

1970. aasta Plymouth Hemi ‘Cuda eest….

… ja tagant

oksjonifirma Barret-Jackson’i ühe omaniku, Craig Jacksoni, oma kogust. Mulle meeldib Hemi ‘Cuda juures kõige roh­ kem see, et ainult üks väike triip kere tagaotsas mõlemal pool ja õhuluuk kapotis võib ära anda, kui võimas see auto tegelikult on.

Järjekordne AutoShow külas­

Teatatud on võimaliku koroonavaktsiini valmimisest Nii ameeriklased kui hiinlased on teatanud võimaliku ko­­roo­ navaktsiini valmimisest, kuid see vajab põhjalikku testimist.

Aasta algusest peale on maail­ ma tähelepanu uuel ko­ roonaviirusel (COVID-19), mil­ lesse on nakatunud üle 80 000, inimese. Tervenenuid on ligi 28 000, surnuid enam kui 2700.

Vaktsiini püütakse luua mit­ mel pool üle ilma, kuid tõelisest läbimurdest polnud seni teateid.

Teisipäeval aga avalikstati, et

tus oli õpetlik, tore ja huvitav nagu alati. Autode, nagu mitme teise asjaga, on see, et alati on midagi õppida, kunagi ei saa kõike kõigest sellel teemal teada. Alati kohtab toredaid ja ­ teadlikke inimesi, kellega saad oma huvi ja lemmikuid jagada.

Olen juba ootamas järgmise aasta näituse tulekut!

võimalik vaktsiin on olemas nii USAs kui Hiinas. Kumbki variant pole veel testmiseni ­ jõudnud.

USA-s tegeleb vaktsiini val­ mistamisega biotehnoloogia­ firma Moderna, mis töötab koostöös riikliku allergia ja ­n akkushaiguste instituudiga (NIAID). Aprilli lõpuks loode­ takse jõuda vaktsiini katseta­ miseni inimetel ja testide tule­ musi oodatakse suve teises pooles. Lisaks Modernale tege­ levad vaktsiini otsimisega ka teised farmakoloogiafirmad.

Hiinas välja töötatud vaktsii­ ni taga on Tianjini ülikooli juures asuva Eluteaduste kooli teadlasgrupp eesotsas professor Huang Jinhai’ga. (DForte/EE)

Teisipäeval teatas Vene kait­ seministeerium Nõukogude Liidu kunagise kaitseministri marssal Dmitri Jazovi sur­ mast. ,,Nõukogude marssal Dmitri Timofejevitš Jazov suri Moskvas 25. veebruaril ­ 95­­-aas­tasena pärast pikka ja rasket haigust,“ öeldi minis­ teeriumi avalduses.

Jazov oli Nõukogude Liidu kaitseminister aastatel 19871991. Jazovil oli keskne roll 1991. a riigipöördekatses Mih­ hail Gorbatšovi vastu ning ­meeleavalduste vägivaldsel alla­ surumisel Leedus. Jazov oli kaitseminister ajal, mil Aser­ baidžaanis toimusid 1990. a jaanuaris iseseisvusmeelsed protestiaktsioonid, mille käigus tulistasid Vene sõdurid Bakuus meeleavaldajate sekka ja tapsid sadu inimesi.

Eelmisel aastal mõistis Leedu Jazovi ning veel 60 endist Nõukogude Liidu ohvit­ seri süüdi sõjakuritegudes 1991. a ülestõusu allasurumise ajal.

Leedus tapeti protestide vai­ gistamisel 14 inimest, viga sai sadu inimesi.

Jazov sündis 1924. aastal Omskis ja oli Teise maailmasõ­ ja veteran.

Suri Egiptuse endine president Hosni Mubarak Egiptuse kauaaegne president Hosni Mubarak suri 91-aastase­ na Kairo haiglas. Mubarak sai Egiptuse presidendiks 1981. a oktoobris, kui senine president Anwar Sadat atendaadis tapeti.

Mubarak valitses Egiptust 30 aastat. Ta astus tagasi seoses Araabia kevade sündmustega 2011. a veebruaris.

Viimased eluaastad veetis Mubarak ühiskondlikust elust tagasitõmbununa oma kodus.

Kotkajärve lumelaagri suusavõistluse tulemused Eelmises lehenumbris (EE# 7, 21.02.2020, lk 12 ja 21) ilmus Riina Kindlami artikkel „Hulk väikseid imesid“ Kotkajärvel toimunud lumelaagrist. Artiklis jäid nimetamata suusavõistluste tulemused. Siin need on: Hellakesed (väike ring, ca 1 km): Suvi Mari Sillak 9:44; Leila Sehr 11:13; Andrea Sehr 14:31.

Hundud (täis võistlusring, ca 2,5 km): Karu Soots (+ laske­ suustamine) 42:05, (42:35, 2/3); eelhundu Markus Randsalu 43:25.

Gaidid: Kati Türk 17:24; Emma Nipernado 19:43; Eila Uukkivi 20:38.

Skaudid: Aleks Türk 17:18; Jaak Hemingway 25:03; Karl Lindvere 25:09.

Vanemgaidid: Laura Nipernado 22:42; Häli Puust 23:13; Maiki Müürsepp 26:42.

Vanemskaudid: Laas Kolga 21:57; Stephen Jenkins 23:54; Felix Tamm 25:42.

Skaudid/vanemskaudid, laske­ suusatamine: Lukas Timusk 20:13; Matti Timusk 26:30; Sten Puust 35:39.

Juhid/naised: Elin Marley 18:27; Talvi Parming 18:53; Riina Kindlam 19:48.

Juhid/naised, laskesuusata­ mine: Henriette Hummler,

vahetusüliõpilane Saksamaalt 17:35 (17:55, 2/3); Katrin Tamm 22:13 (22:43, 3/3); Liina Sadul 22:29 (0/3).

Juhid/mehed: Markus Tralla 15:19; Robi Cyrwus 15:30; Andres Jeeger 17:25.

Juhid/mehed, laskesuusata­ mine: Peter Türk 14:53 (15:03, 1/3); Andres Lindvere 20:36 (21:06, 3/3); Erik Miitel 23:57 (24:17, 2/3).

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020

Eestlaste…

Nädala portree

(Algus lk. 4)

Maakera parim sõber – dr. Ants Tammemägi Andres Raudsepp Praegune ajajärk on väga vae­ vav meie armsale maakerale. Ta väga vajab abi ja hoolsust.

Mees, kes tegutseb sellel alal, on eestlaste avaramas ühiskon­ nas meie oma Ants. Või nagu teda tuntakse globaalselt – dr.

Hans Tammemägi, keskkon­ nateadlane ja elukutseline kirja­ nik sellel alal.

Sündinud Rootsis pärast vanemate põgenemist Eestist, kasvas Ants üles hoolsa eesti poisina ühes aktiivses LõunaOntario eesti kogukonnas, kuni üliõpilasena Torontos saavutas ta bakalauruse- ja magistrikraa­ di, tehes kaaseestlastega sporti ja olles ühe suurema eesti üliõpilaskorporatsiooni esimees.

Olles aga võtnud ette sõidu Austraaliasse, tunnistab ta nüüd, et siis tema elus toimus suur pööre. Eesti ühiskond jäi äkki seljataha.

Austraalias, Canberras, saa­ vutas Ants doktorikraadi geo­ füü­sika alal. Pärast kolme aastat Austraalias asus ta kaheks aas­ taks tööle Inglismaal. Ants peab seda ajavahemikku kõige ak­ tiivsemaks ja produktiivsemaks oma elus. Töö oli peamiselt maa-alade uurimine, kusjuures ta näiteks mõõtis raadioaktiiv­ sust Inglismaa lõuna-lääne kivi­ kihtides. Järgnes töö Atomic Energy of Canada juures, nii Chalk River’is, kus asub pea­ korter, kui Whiteshell labora­ tooriumites Pinawas, Manitobas.

Ants töötas 30 aastat nõus­ tajana (konsultandina) aladel nagu jäätmetekontroll ja kesk­ konnateadus. Oma endises ko­ dulinnas St. Catharinesis, ta lõi oma konsultatsioonifirma Oak­ ville Environmental. Ta peab oma elu kõige haruldasemaks elamuseks keskkondlikku kont­ rolli Kanada parlamendi hoo­ nete juures. Ta pidi inspekteeri­ ma igat nurka, torni, tunnelit, jne.

Aga see, mida Ants on saa­ vu­tanud viimase 20 aasta jook­ sul, paneb pea veel rohkem pöörlema. Ilmselt on tema hari­ dus ja 30 aasta pikkune töö suunanud teda tegevusele, mis ­

Ants Eestis.

Foto erakogust

seob maailma paikasid kesk­ konna ravimisega.

See tähendab, et nüüd ei pea Ants ennast enam professoriks ja teaduslikuks uurijaks, vaid ta kutsub end lihtsalt kirjanikuks ja fotograafiks. Samas on tema tegevuse alus ikka see, mida ta varasema elukutse juures saavu­ tas. Tema aga nüüd jagab lah­ kelt seda ulatuslikumas atmos­ fääris, tehes seda isegi omalt poolt kirjastatud raamatute kau­ du, milles ta on avaldanud mul­ jeid nii Eestist kui Namibiast (2012). Varem andis ta välja raamatu looduslikul teemal – Eagles on an Island (2010).

Tema raamatuid rikastavad haruldased fotod, mida ta on ­ võtnud ka oma ümbrusest; ta on valinud elukohaks ühe LääneKanada saarekese Briti Kolum­ bias mandri ja Vancouveri suur­ saare vahel. Samas ei tohi unustada, et Ants on olnud ­ ­maailmarändur igal kontinendil.

Antsu nüüdset tegevust võiks jagada viide komponenti: raa­ matute autorlus, artiklite aval­ damine, nõustamine, ette­ kan­ nete esitamine ja tuuleves­ kite kallutamine. (Tuuleveskite kal­ lutamine? Sellest hiljem.)

Igaüks neist väärib oma võr­ gulehte, mis iseenesest pakuvad ühiselt huvitava lugemise. Kä­ sit­leme neid siin ükshaaval.

Kokku on Ants kirjutanud kümme raamatut. Ülemaaliseks ,,bestselleriks“ tituleeriti ,,Win­ ning Proposals: How to write them and get results“. Raamatut müüdi suurusjärgus 27,000 ek­ semplari. ,,The Waste Crisis“ oli samuti populaarne ja tõi autorile kena auhinna. Popu­ ­ laarne oli samuti ,,Exploring Niagara“, mille ta kirjutas koos oma abikaasa Allysoniga. Ants toob esile veel ,,Air: Our Planet’s Ailing Atmosphere“, mida ta peab eriti oluliseks.

Artikleid on ta kirjutanud mitusada; mitmed neist viimase 15 a. jooksul, on saanud auhin­ du organisatsioonide poolt nagu Travel Media Association ja London Travel Writing. Möö­du­ nud aastal sai ta auhinnad pari­ ma turismiartikli ja parima ­kesk­konnaloo eest. Esimene käsitles Ottawat ja teine vanu hiigelpuid läänerannikul. Hetkel tegutseb ta följetonistina lää­­ne­ ranniku ajakirjale nimega ,,Pearl“. Ta on kirjutanud ka Singapuri lennuliinile ja varem igakuiselt Vancouver Sun’is kesk­konnateemal.

Aeg ajalt kirjutab ta enam kui tosinale ajakirjale (Cana­ dian Living, Canadian Geo­ graphic, Canada’s History Magazine, Zoomer, jne.) ja aja­ lehtedele nagu Globe and Mail, Vancouver Sun and Province, Buffalo News, Montreal Gazette, Toronto Star ja National Post.

Nõustajana ta võib teha tööd nii regionaalsetele kui ka koha­ likele nõukogudele, arendades turistide külaskäike ja üle vaa­ dates ettevõtmiste plaane. Kui

Dr. Ants Tammemägi.

Foto erakogust

keskkonnateadur, tal on avarad kogemused jäätmekontrolli ja õhusaastega seoses. Peale eel­ pool mainitud Kanada parla­ mendi hoonete on ta ka kontrol­ linud rahvusraamatukogu ning arhiivi, riiklikku kohtuhoonet ja muid olulisi rajatisi. Varasemalt oli ta kõrval-professor Brocki (St. Catharines) ja Victoria (B.C.) ülikoolide juu­ res, kus­ juures fookus oli keskkonnal, jäätmekontrollil ja maakera rah­ vaarvu mõjul.

Ettekannete esitamine on ol­ nud osa tema tööst kui treenitud tahteline kõneleja ja teadmiste­ ga ülikooli õppejõud.

Tema ettekannete nimekirja kuuluvad atmosfäärisaaste, pol­ lutsioonikriis, põhjalääne kot­ kad ning inimsoo ja planeedi tulevik. Ta on korraldanud ka õpitube teemadel nagu kuidas end veenvalt väljendada nii sõnas kui kirjalikult.

Mõtlemapanev on loomuli­ kult tuuleveskite kallutamine.

Mida dr. Tammemägi selle all küll mõtleb?

Siin tulevad esile problee­ mid, mida nii kergesti lahenda­ da ei saa. Ta kujutab ennast veidi kui Cervantesi Don ­ Quijote’t La Manchast, kes asub tuuleveskite kallale, aga nendest jagu ei saa. Üks neist on maail­ ma rahvaarv, mis aina kasvab ja kasvab. Tal on ettekandeid selle kohta ja peab nn. blog ‘i (http:// runaway-human-population. blog­spot.ca/).

Teine ala on käegakatsutav, mida Ants on mitu korda teinud. Ka mina, selle artikli allakirjutaja, olen seda teinud, ­ kui USA lääneranniku hiigel­ puude metsapargis oma pojaga käisin seiklemas. Tegemist on mõnegi 800-aasta vanuse puuga, olgu see seeder või okas­ puu, nagu Douglas fir. Need ühenda­ vad inimest looduse ja maakera ajalooga ja muutuvad üliarm­ saks, kui püüad neid hõlmata, aga ei saa, kuna puude tüved on hiigelsuured ja laiad. Need puud on pidevas hädaohus, kuna neid kvaliteedi tõttu tahe­ takse pidevalt maha võtta. Nen­ desse on ka Ants armunud ja katsub neid päästa. Just hiljuti lugesin An old-Growth Battle­ field, mis ilmus British Colum­ bia Magazine’is (2016), saa­vu­ tades samuti erilise auhinna.

Olin ise lugejana tõsises mõttes liigutatud. Antsul kui kirjanikul on küljes nii emotsionaalsus kui ka ilumõiste.

Hiljuti aga tunnistas minule veel midagi oma südamepõh­

tajaid: Riina Reinvelt (ERM), Piret Noorhani (VEMU), kon­ sultant: Triinu Ojamaa (Eesti Kirjandusmuuseum), kujundaja: Jane Liiv (ERM), tõlkija: Ma­ rika Mayfield (VEMU), tehni­ line abi: Laani Heinar, Benedict Karl Pasaporte (VEMU), Anu Ansu, Berta Vosman, Arp Karm, Tiit Sibul (ERM) ning näituse koostamist toetanud Rahvuskaaslaste programmi Eestis.

Oma tervituse saatis To­ ron­ tosse Riina Reinvelt, kes ütles: ,,Minu teadvusse jõudis ESTO esimest korda 1980. aastate kes­ kel, kui meie koju ilmus väga hea trükikvaliteediga postkaart noortest rahvariietes tüdruku­ test, kes näisid rõõmsad ja muretud. Selle kaardi tagu­ misele küljele oli kirjutatud ESTO 1980 Stockholmis. Olin teismeline tüdruk ja tänu sellele ilusale postkaardile tundusid ESTO-d midagi väga uhket ja toredat. Nõukogude Eestist vaa­ datuna ikkagi midagi väga ihal­ dusväärset.

Sattudes aastaid hiljem tege­ lema erinevate väliseesti teema­ dega jõudis eelmisel aastal järg ESTOdeni. Teada-tuntud feno­ men või nähtus igale läänes ela­ vale välis-eestlasele, mis aga Eesti mäluasutustes väga vähe talletunud oli. Seetõttu tähendas näituse kokkupanemine põnevat kogumistööd ja meeldivaid suht­lemisi e-kirjade kaudu ning kohtumisi päriselus mitmete toredate inimestega, kes ESTOdel osalenud või neid korral­ danud. Suur tänu kõigile kaasa­ aitajatele.

Loodan, et näitus on mõnus tagasivaade ESTO-de pikale ajaloole ja pakub mõnusat mee­ nutamist!“ Näituse avamisel Tartu Col­ lege’is esinesid oma meenu­ tustega ESTOdest Andres Raudsepp, Jaanus Marley, Reet Marley ja Vaike Rannu. Siht oligi jagada isiklikke meenu­ tusi/mälestusi ESTOdest.

Andres Raudsepp juhtis tähelepanu ka ESTO-eelsetele suurpidustustele, nt 1946.a lau­ lupidu Geislingenis, mida juhtis Roman Toi; samuti nii idaranni­ ku kui lääneranniku eestlaste kokkutulekud – viimased toi­ muvad regulaarselt iga kahe

jast: ,,Mul on kolmas kirg: Kanada põlisrahvaste kultuur.“ Seda kirge iseloomustab tema tegevus, nii sõnas kui pildis, Ida-Kanadas ilmuvas võrgule­ hes. ,,Canada’s First People“ on kergesti kättesaadav roadsto­ ries.ca kaudu. Ei julge öelda, kas see teema kuuluks samuti tuuleveskite kallutamiste hulka, aga see peegeldab Antsu ise­ loomu kui inimkonna armastaja.

Nagu Eesti Elu lugejad mäle­ tavad, ilmus möödunud nädala lehe ingliskeelses osas Estonian Life (EE # 7, 21.02.2020, lk 15) Antsu lugu juulikuus toimunud Eesti üldlaulupeo kohta. Lahkes ja sõbralikus toonis avaldab ta imetlust eestlaste suure saavu­ tuse üle.

Artikkel oli varem ilmunud

9

aasta tagant senini; samuti suurpidustus Torontos 1972 Robert Kreemi eestvedamisel, mis kandis veel nimetust Üle­ maailmsed Eesti Päevad, kuid mida peetakse esimeseks ,,amet­ likuks“ ESTOks. Sellest sündmusest valmis ka film, mida näidatati CBC telekanalil.

Pea igal peol on midagi, mis osalejatele eriliselt meelde jäänud, näiteks tõid nii esinejad kui ka saalisviibijad välja 1976.a Baltimore’i valguspeo tohutu vihmatormi, mille kohta küll igal osalejal erinevad var­ jundid, kuid kõik olid ühel meelel, et hoolimata vihmast põhjustatud ebamugavustest oli see omal moel eriti siduv ja ühendav pidu just emotsionaal­ selt. Stockholmist 1980 meenu­ tati sinimustvalges lipuehtes Rootsi pealinna, uhket paraadi ja salakõrtsi alustamist.

Jaanus Marley, kes oli 1972. a noortetoimkonna juht, meenu­ tas kolmetunnist laevasõitu Ontario järvel, millest sai popu­ laarseks ka jook ,,Rolling Estonian“ – jõhvika- ja sidruni­ mahl, jää ja maitse järgi vodkat.

Reet Marley lisas meenutustele skautide-gaidide suurlaagrite ela­ mused. Eriline oli ~1200 osavõtjaga maailmalaager Kot­ kajärvel. Raske ettegi kujutada, kuidas kõik sinna ära mahtusid. Üks enim meeldesööbinud ESTOsid on paljude jaoks 1988. a Melbourne’i pidustus, kus oli palju esinejaid Eestist, mis ei olnud veel vaba, kuid elas laulva revolutsiooni ja taas­ ärkamise meeleoludes, ajal, mil Ivo Linna esitatud Alo Mat­ tiiseni isamaalised laulud, eriti ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään“” tõid liigutuspisara silma igale eestlasele, sõltumata sün­ nimaast.

ESTOd on toonud kokku kaasmaalasi igast maailmanur­ gast ning olnud ka üksteiseleid­ mise kohaks. Selle tunnistuseks jagas näituse avamisel oma lugu Vaike Rannu, tema kohtumine hilisema abikaasa Erichiga sün­ dis just ESTOl 1976. a Bal­ timore’is. Üks omaaegsetest ESTO loosungitest kõlas ,,Hoiame kokku, saame vabaks“, nüüd võiks ehk selle asemel öelda ,,Oleme vabad, kuid saame ja hoiame ikka kokku!“ (EE)

Lääne-Kanada ajakirjas ,,Pearl“ ja iseloomustab Antsu hoolivust ka oma rahva vastu. Ta on aga muljeid Eestist avaldanud juba kaheksa aastat tagasi varasema külaskäigu alusel. Raamat, mis ilmus aastal 2012 ja mida on veel võimalik tellida, kannab nime Impressions of Estonia ja kajastab koos tema enda uhkete piltidega muljeid oma vanemate kodumaast. Nii et Ants ei ole mitte ainult maakera sõber, vaid ka südamega oma põlise kodu­ maa ja rahva juures.

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

10

EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020

Nr. 8

Sinimustvalge trikoloor lehvis taas Toronto Raekoja juures

Esinevad Ehatähed.

Foto: Eesti Elu

EV 102 Ehatares Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand… Esmaspäeval möödus meie riigi sünnist pisut enam kui sajand. Oleme Eesti ajalooga tuttavad raa­ matute-filmide kaudu ja mui­ dugi ka isiklike kogemuste läbi. Aga mõned meie hulgast võivad meie hümni lauldes tundagi täpselt nii, nagu need sõnad artikli sissejuhatuses.

Ehatare EV102 sünnipäeva­aktusel osalenud vanim puhke­ kodu elanik Helmi Lepni isiklik ajalugu on veelgi pikem kui meie riigi lugu. Kui 24.

(Järgneb lk. 13)

Tänukummardus Eesti Vabariigile Soome Kodus Pühapäeval, vabariigi 102. aastapäeva eelõhtul oli Eglin­ toni tänava hõimukaaslaste puhkekodusse Suomi-Koti ko­ gunenud kauneis pidurõivais eestlaste ja soomlaste aasta­ päevarahvas.

Peale pühaduses kooslauldud Eesti hümni tervitas õpetaja Kalle Kadakas aastapäevalisi aegumatute värsiridadega Taa­ veti lauluraamatust (Psalm 133.1,3): „Vaata kui hea ja ar­ mas on see, et vennad üheskoos elavad. Sest sinna on Issand

Ehatare puhkekodu vanim elanik meie riigist vanem Helmi Lepni pidulikul EV 102 koosviibimisel.

Foto: Eesti Elu

seadnud õnnistuse, elu iga­ veseks ajaks.“ Eesti riigi mõte on Jumalat ja ligimestarmastava eesti inimese õnnistatud koos elamises. Vaid elamisrõõmus, ühtehoidmise palves püsib üks riik, kestab üks rahvas, tema keel, kultuur. Lähedal ja kaugel.

See on nii hea ja armas, kui üks rahvas usub, loodab ja tänab Jumalat.

Tänupöördumises soome hõi­ musõtsede ja -veljede poole ­andis õpetaja edasi meie rahva tänusõnad soome rahvale, nende armastuse eest nii tormis kui päikeses. Palves mõeldi neile, kes sünnimaa vabaduse eest (Järgneb lk. 12)

Kaasmaalased lipu heiskamise tseremoonial Toronto Raekoja juures Eesti Vabariigi 102. sünnipäeval 24. veebruaril.

Foto: Eesti Elu

Juba aastakümneid on kest­ nud kaunis traditsioon – ühel päeval aastas, Eesti riigi sünni­päeval, lehvib Toronto Raekoja juures Eesti sini­ mustvalge lipp. Traditsiooni alustades tuletati niimoodi vabale maailmale meelde meie riigi okupeeritust võõrvõi­ mude poolt. Nüüdseks aga lehvib lipp uhkusega, ol­les võrdväär­ seks partneriks Vahtralehemaale.

Tänavust lipuheiskamise tseremooniat täiendas ja muutis veel ülevamaks ilmataat, kes saatis haruldaselt sooja ja päik­ selise päeva. Kella 11-ks, tsere­ moonia alguseks, oli Raekoja ­vaheplatvormile, külalislipu asu­ koha juurde kogunenud märki­ misväärne arv kaasmaalasi.

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas vastva­ litud uus esimees Kairi Taul Hemingway palus kõiki lipumastile lähemale ja tervitas koha­ letulnuid. Sõna sai päeva­ kohaseks sõnavõtuks nädala­ vahetusel Eesti Vabariik 102 pi­ dustustel Hamiltonis ja Torontos

EV 102 T.E.S. Täienduskoolis

Tamara Norheim-Lehela isamaa­ list luulet esitamas.

Foto: Sari Emas

Muusikalises osas tegid kaasa Andres Raudsepp ja Elli Kipper.

Foto: Riina Klaas

Soome Kodus EV 102. aastapäeva koosviibimisel osalenuid.

Foto: Sari Emas

Tänavust Eesti Vabariigi ­aastapäeva märkis T.E.S. Täienduskooli pere 25. veeb­ ruaril – just see kuupäev oli kõige lähemal teisipäevasele kooliõhtule.

Koolipere on Eesti sünnipäe­ va märkinud erinevat moodi: ametlikumalt mõjuvate aktuste­ ga, aga ka isamaaliku kontsert­ kavaga ning muidugi erineva­ teemaliste kooliõhtutega.

Sel aastal otsustati täita kooliõhtu kolme teemaga – kunst, ajalugu ja laulmine/rah­ vatants, mida juhendasid Krista Spence, Tiina Jenkins, Katrin Sõmermaa, Piret Osso ja Elin Marley.

Koolipere oli jagatud vanuse järgi kolmeks ja õhtu jooksul sai iga õpilane kõikidest tege­ vustest osa võtta.

Laulutunnis tuletati meelde

osalenud Eesti suursaadik Ka­ na­ das hr Toomas Lukk, kes samuti tuletas meelde, et vaba­ dus võib olla habras ning tõi esile meie koostööpartnerite, ­ kaasa arvatud Kanada, olulisuse NATOs. Koos oleme tugevad.

Isa – tütar Jaanus Marley ja Elin Marley astusid lipumasti juurde ning osalejate ühiselt lauldud Eesti hümni saatel tõu­ sis sinimustvalge kõrgele lipu­ masti, päikese poole. Kaunist hetke Raekoja juures sai jääd­ vustatud küll üksi ja erinevate gruppidega – pole igapäevane, et Põhja-Ameerika suurlinnas südames lehvib meie trikoloor, mille juures ajaloolist momenti saab jäädvustada.

Osa tseremoonial osalenuist siirdus Tartu College’isse. Saa­ lis oli üles seatud suur ekraan, millelt sai kohvi ja suupisteid nautides vaadata EV102 sünd­ musi Eestis – presidendi kõnet, sellele järgnevat pidupäevala­ vastust ja hilisemat kätle­­mis­­t­seremooniat.

Lipu heiskamise tseremoonia

muidugi Eesti hümni sõnad, aga ka koolide motolaul, P. Kopvillemi ,,Eesti, mu isamaa“ ja rahvakalendripäevale kohaselt ,,Vastlad“. Rahvatantsus püüd­ sid vanemad õpilased selgeks saada labajalavalsi sammud, noorematele olid neile eako­ hasemad tantsud. Lapsed said tutvuda rahvarõivamustritega, otsida välja oma perele lähe­ dane või lihtsalt meeldiv mus­

Eesti lipu heiskasid sel aastal Elin Marley ja Jaanus Marley.

Foto: Eesti Elu

Raekoja juures korraldas Eest­ laste Kesknõukogu Kanadas, hilisema vastuvõtu Tartu Col­ lege/Eesti Õppetöö Keskus/ VEMU. (EE)

ter, seda värvida ja hiljem Eesti kaardile paigutada. Ajalootunnis tehti videoõpetuse vahendusel kiire ülevaade Eesti riigi saa­ misest ja teadmiste kontrolliks ja kinnituseks vastati kiirelt ­viktoriiniküsimustele. Kuna rah­ vakalendri järgi oli seesama kooliõhtu ka vastlapäev, siis sai iga õpilane suu magusaks Ülle Veltmanni valmistatud maits­ vate vastlakuklitega. (EE)

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020

E E STI VABARI I K 102

Fotod: Peeter Põldre, Ülle Baum, Maimu Mölder, Kai Kiilaspea. Rohkem pilte: www.eestielu.ca

11

12

EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020

Toronto eestlaskond…

(Algus lk. 1)

palvesõnade saatel. Oli aeg lii­ kuda sissepoole, kus ootas ­piduehtes saal maitsekalt deko­ reeritud laudadega.

Skautide ja gaidide orkester „Kõla“ helide saatel ja skautlike noorte reipal marsisammul toimus lippude defilee, millele ­ järgnes ühislauluna „O Canada“.

Taktikeppi viibutasid korda­ mööda skm Enn Kiilaspea ja ngdr Tiina Paluoja. Seejärel kutsus teadustaja Kati Kiilaspea kõnepulti Toronto Eesti Noorte Seltsi esindaja Andres Jeegeri, kes lausus avasõna.

Lavale ilmusid publiku vaiel­ damatud lemmikud. „Kungla“ mudilaste tantsurühm esitas Karin Remerowski juhatusel kolm tantsu. Tulevaste aktuste korraldajad leidsid lustakalt kepsleva tee otse vaatajate süda­ meisse.

Sõjaveteranide austamise viis

Nr. 8

läbi Eesti Korporatsioonide Liidu ja Eesti Üliõpilaste Seltsi esindaja presideeriva korp!

Fraternicas Estica esimees vil!

Eric Jakobson. Veteranide nimel ütles tänusõnad Eerik Purje.

Mehine ühislaul „Jää vabaks, Eesti meri“ orkestri saatel oli sobivaks jätkuks loodud meele­ olule.

Toronto Eesti Meeskoor Avo Kittaski juhatusel esitas kolm rahvusliku ilmega laulu, viimast neist saatis klaveril Elli Kipper.

Pidulik osa lõppes rahvushüm­ niga orkestri saatel ja lippude lahkumisega.

Pastor Jüri Puusaag luges söögipalve, järgnes meeleolukas ühislaul „Kungla rahvas“ ja siis siirduti laudkondade kaupa kõr­ valruumi, et Ülle Veltmanni aju­ tiselt taaselustatud kohvikust hankida aktusekõne aseainet ehk teisisõnu lõunaeinet. Soo­ vijad võisid asuda ka lühemasse järjekorda baari ees, kus Toron­ to Eesti Maja Sõbrad sõbra­

EKNi kuldteenetemärgiga vääristati Ellen Leivatit, kelle vabatahtliku töö nimekiri on väga pikk ja kogukonnale annetatud tundide arvu raske kokku arvutada. Autasu üleandmise viisid läbi EKNi esinaine Kairi Taul Hemingway ja auasekonsul Thomas Heinsoo.

Foto: Peeter Põldre

Skaut-gaidorkester ,,Kõla“ esines vaheldumisi skm Enn Kiilaspea ja ngdr Tiina Kai Paluoja taktikepi all.

likult klaase täitsid.

Kohalviibiv Eesti Vabariigi suursaadik Ottawas Toomas Lukk lausus omapoolsed tervi­ tussõnad. Siis asus kõnepulti Eestlaste Kesknõukogu Kanadas vastvalitud esinaine Kairi TaulHemingway, kes kutsus end as­ sisteerima EV auasepeakonsul Thomas Heinsoo, et anda üle EKN-i teenetemärgid kohalvii­ binuile. Teenetemärgiga vääris­ tatute nimekiri on avaldatud lehe eelmises numbris (EE #7, 21.02.2020, lk 3). EV aupea­ konsul Laas Leivat lausus lõppsõna, millele järgnes ühis­ laul „Hoia, Jumal, Eestit.“ Ürituse korraldajaks oli Toronto Eesti Selts. Heli ja val­ gustuse eest hoolitses Allan Eistrat. EERK korraldatud oli näitus „Sallid 102“. Tänu tegi­ jaile.

EERIK PURJE

Tänukummardus…

Kontsertaktusel osales Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Toomas Lukk (vas), pildil koos Eesti Vabariigi aupeakonsuliga Kanadas Laas Leivatiga.

Foto: Peeter Põldre

San Franciscos toimunud Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest kirjutas 26. veeb­ ruari Postimees (autor Heili Einasto).

Tänavu lehvib esimest korda ajaloos San Francisco Raekoja rõdul sinimustvalge lipp, seisab artiklis: selle sammu eest tuleb tänada äsjaavatud Eesti Kon­ sulaati San Franciscos ja kaud­ selt ka tänavu 70-aastaseks saa­ vat San Francisco ja PõhjaCalifornia Eesti Seltsi.

Juba mitu aastat (tänu Andrus Viirule, Enterprise Estonia esindajale Räniorus)

Eesti Vabariigi 102…

(Algus lk. 10)

(Algus lk. 1)

langenud, neile, kes tormisel merel oma elu kord kaotanud ja neile, kes unistuste vaba Eestit näha ei saanud.

Peale palvust toimus aasta­ päeva-kontsert. Kodumaast ja sünnimaast laulsid Heli Tenno ja Andres Raudsepp, klaveril saatis Elli Kipper. Aastapäeva sündmuse virgutaja, Tamara Norheim Lehela luges Juhan Liivi ja Lydia Koidula kaunimat isamaaluulet. Pärast koosloetud Meie isa palvet ja õpetaja õnnistussõnu lauldi hardalt J. ­ Aaviku viisil „Hoia, Jumal, Eestit“.

Südamlikud tänusõnad kuu­ lusid Soome kodule ja program­ mi koordinaator Sari Emasile ilusa sündmuse korraldamise ja hõrgutava sünnipäevatordi ja kohvi eest.

Esmaspäeva, 24. veebruari varahommikul kogunes aasta­ päeva rahvas Soome kodu hoone ette pidulikule lipuheiskamisele.

Sinimustvalge trikoloori heiskas soomepoiss Leo Soo. Kummardugem tänus. Looja õnnistuse läbi püsib Eesti riik ja rahvas.

detailid ja tõstis esile Eesti riigi saavutusi: ,,Tartu peace treaty – the birth certificate of Estonia – was signed between Estonia and bolshevik Russia this month 100 years ago. Our achieve­ ments today – as a vibrant and forward looking ingenious digi­ tal nation, with clean environ­ ment and welcoming atmo­ sphere.“ Eesti värvid sini­-mustvalge kannavad endas suurt elulist tähendust Eesti rahvale. ­ ,,These colors call to stand, work and act for Estonia keep­ ing in mind the Constitution,

VANA-ANDRESE KOGUDUSE KIRJASAATJA

Oikumeenilisel jumalateenistusel Baptisti kirikus teenisid pastor Jüri Puusaag, õp. Kalle Kadakas (Vana-Andrese kogudus) ja praost Mart Salumäe (Peetri kogudus).

Foto: Ilme Lillevars

San Franciscos tähistati Eesti sünnipäeva

www.eestielu.ca

tähistavad kohalikud eestlased ja sõbrad vabariigi aastapäeva Sunnyvale’i Plug and Play kes­ kuses: laud on kaetud eesti­ päraste roogadega ning paljud kohaletulnud kannavad sini­ mustvalget rõivakombinatsiooni.

Etteaste teeb kohalik laulukoor, kes tänavu suvel ka laulupeol osales. San Francisco Eesti Seltsi teine tugisammas on kor­ poratsioon Vironia, kelle roll aastapäevapeo korraldamisel on kaalukas. Kolmas tugisammas on Keelering, kus õpitakse ja tuletatakse meelde eesti keelt.

Tänavust üritust külastasid Kanada eestlased Toomas Koger ja arhitekt Alar Kongats, kes andsid ülevaate Rahvus­ vahelise Eesti Keskuse rajami­ sest Torontosse. (Lüh. PM)

which states: Estonia is an inde­ pendent and sovereign demo­ cratic republic where in supreme political authority is vested in the people. The independence and sovereignty of Estonia are timeless and inalienable,“ lisas hr. Lukk. Oma kõne lõpus rõhutas Eesti suursaadik Kana­ das Eesti ja Kanada suhete head taset ja tõstis klaasi edas­ pidiseks Kanada ja Eesti riigi eduka koostöö jätkuks ning arenguks.

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistati pidulikult mitmetes Kanada linnades sini-must-val­ getes rahvusvärvides ühendades Vahtralehemaa eestlasi ja nende sõpru. Elagu Eesti!

Eesti Suursaatkonna poolt korraldatud pidulikule vastuvõtule ajalooli­ ses Ottawa Rideau Club’is tulid kokku paljud eestlased nii Torontost, Montrealist kui ka Ottawast. Ülle Veltmanni Torontost kohale toodud maitsvad eestipärased suupisted lisasid üritusele erilise eestiliku tun­ netuse. Vasakult: Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) uus esinaine Kairi Taul-Hemingway, Ottawa Eesti Seltsi Esimees Tõnu Onu ja Montreali Eesti Seltsi uus president Grete Mugu.

Foto: ©Ülle Baum

Nr. 8

märkmik

EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020

13

Riina Kindlam, Tallinn

Esineb Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor Ööbik.

EV 102 Ehatares (Algus lk. 10)

veebrua­ril märgiti Toronto ääre­ linnas Scarborough’s asuvas eestlaste eakatekodus Ehatare Eesti iseseisvuspäeva, luges pastor Jüri Puusaag ette kõikide nende elanike nimed, kellel vanust enam kui sajand või kohe-kohe see maa­ ­ giline täht­ päev tulemas. Praegu on ,,saja klubis“ kümme ela­nikku – põe­ tuskodus Daisy Tikenberg (103), Larissa Meeman (103), Saale Otsason (103) ja Maret Luide (101) ning puhkekodus Helmi Lepni (103), Armilda Koor (102), Elli Gerber (100),

Arthur Oha (100), Marcella Raag (100), Edgar Marten (99).

Ehatares pühitseti EV 102 aastapäeva piduliku õhtusöögi ja lühikese aktusega, kus lisaks pastor Puusaagile esines aupea­ konsul Laas Leivat. Ühiselt lauldi ,,Eesti lipp“, ,,Eesti hümn“ ja ,,Hoia, Jumal, Eestit“.

Muusikalises osas esines Eha­ tare elanike ansambel Ehatähed, toetajaiks laulusõbrad Eesti Kodust. Ehatähti juhatas Heli Tenno ja saatis klaveril Ehatare tegevdirektor Einar Medri.

Mõned rahvalikud ühislaulud võimaldasid saali valmis seada järgnevaks T.E.A.S. Ööbik kontserdiks.

Foto: Eesti Elu

Ööbik on aastaid rõõmus­ tanud ehatarelasi just Eesti Vabariigi sünnipäeval. Nagu koori dirigent Roosi Lindau esi­ nemise eel selgitas, ei olnud kava sel korral koostatud ainult isamaalistest lauludest, vaid sekka sai põimitud ka mõned palad aprillikuus toimuva sim­ maree kavast. Teadus­ tajaks oli kooriliige Eda Oja, kes oskas iga laulu juurde lisada selgi­ tuseks mõne lause kas laulu või helilooja kohta.

Tänulik kuulajaskond jäi pärast kontserti veel esinejate ja külalistega vestlema ja mõtteid vahetama.

Palju õnne, Eesti!

Vastlakukkel – mitmes riigis tuntud paastueelne maius

Julge tihane Kotkajärvel (Foto: Riina Kindlam); rasvatihane ja teder Viljandis (chickadee & grouse), Maria Annus ja Piret Laurimaa Vanemuise teatrist; all vasakul kuldketiga harakas (magpie), Martin Mill Ugala teatrist ning uhke, aga kohusetundetu kägu cuckoo), Kadri Lepp Ugalast.

EV102 kontsert-lavastuse linnufotod: kuvatõmmised ETVst.

Igal linnul oma laul Selliselt kõlas presidendi ja tema abikaasa vabariigi aas­ tapäeva vastuvõtu kontsert-la­ vastuse pealkiri, mille tõi Viljandi Ugala teatri lavale 1990. a. sündinud Vanemuise näitleja Karl Laumets.

Abitugisammasteks olid kunst­nik Kristjan Suits, muusik Vaiko Eplik ja koreograaf Ingmar Jõela. Ülimalt tervikliku ja südamliku lavastuse keskmes olid linnud meie rahvapärimu­ ses – linnud olid muistses maa­ ilmapildis inimesele otse kui omataolised. Linnuelus märgati mõndagi inimese elule sarnast ja metsast võeti suure lugupida­ misega vaid seda, mis vaja.

Lõuna-Eesti näitlejate kehas­ tatud linde käis laval kaksteist, pidevalt kõike põimivat ja koha­ ti suurte pesadega liikuvaid tant­ sijaid kuus ja armastatud Viljandi vaimus muusikuid-an­ sambleid viis. Lava oli lindude puhas sinine taevalaotus, vahele mõningaid pilvede servi, var­ vaste all lumi. Linnud ise olid nagu Pariisi moenädala otselen­

nult või Nuustaku võlukambrist maandunud: tihase kollased kontsad, toonekure lummav punane samm, kõikide terased pilgud, öösorr.

Kõige enam kandis ja edasi andis tekst – lindudele omis­ tatud keel. Ja tarkuseterad, us­ kumused, mis nende jälgimisest meie esivanemate sekka juur­ dunud. Rahvaluule ja -pärimuse puhul võlub selle lihtsus, ausus, puhtus; äratundmine.

Linnud ise teadsid öelda, kust nendega seotud vanasõnad pärit. Metsvint: „Inimene, kes linnupesi rüüstas või nende poegadele haiget tegi, sellel kasvas kurgu alt linnu pää välja.

Suure-Jaani.“ (Hilp)harakas: „Igal linnul oma laul, igal me­ hel oma viis. Väike-Maarja.“ Laskem elada, suure linnulau­ lurinna rõõmuga, armastada armsamini enesest.

Kõlab uskumatu? Teosta­ matu? Igav? Oma silm ja kõrv olgu kuningaks – lavastus on järelvaadatav: http://etv.err.ee/1034762/ev

Helgus poeb põue.

RIINA KINDLAM

Teisipäeval, 25. veebruaril oli rahvakalendri järgi vastla­ päev. Sel päeval lasti liugu, et en­­nustada linade pikkust, söödi oa- või hernesuppi ja keeru­ tati vurri. Luksusliku maiustusena nauditi sel päe­ val vastlakuklit. Mitmel pool Põh­ja­maades, Balti riikides ja mõnel pool Saksamaal oli vastlakukkel levinud paas­ tu­ eelne maius. Algselt oli tegu saiakesega, mille kõrvale joodi sooja piima, tänapäeval oleme harjunud luksusliku vahu­ kooremütsiga.

Vastlakukli tegi kuulsaks Rootsi kuningas Adolf Fredrik.

12. veebruaril 1771 sõi ta vähki, kalamarja ning hapukapsast, jõi šampust ja lõpetas peo 14 kuk­ liga sooja piima sees. Ilmselt osutus rikkalik õhtusöök liiga rammusaks ja valitseja suri.

Vastlakukli jaoks pole vene keeles oma sõna, rootslased ja sakslased tunnevad sõna semla või semmel, mis pärinevat ladi­ nakeelsest sõnast semilia – peen nisujahu. Itaallased kutsuvad kuklit hoopis maritozzi – sõnast peigmees. Saiakese kinkis mees tulevasele pruudile, peidetud sõrmusega sees. (ERR/EE)

Ühislaule juhatasid Ehatare huvijuht Janne Laanemaa ja Heli Tenno (klaveril).

Foto: Eesti Elu

Vabariigi aastapäeva pidustuste lahutamatuks osaks on saanud kaitsejõudude paraad. Tänavu peeti see Tallinnas Vabaduse plat­ sil. Paraadist võttis osa üle 900 osaleja ja ligi poolsada ühikut tehnikat, kokku osales paraadil 42 lippu, neli kompaniid, kaks patareid, kaheksa rühma ja kaks orkestrit. Esmakordselt olid paraadil Põhja maakaitse­ ringkonna Kaitseliidu võitlusgruppide liikmed. Liitlastest olid paraadil esindatud Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina liputoimkondadega.

Lisaks osalesid paraadil NATO Eesti lahingugruppi kuuluvad Ühendkuningriigi ja Taani üksused ning Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide üksus. Pildil Eesti Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ja Vabariigi President Kersti Kaljulaid.

Foto: major Ülo Isberg

14

EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Estonian foreign intelligence’s current assessments Amongst the multi-varied analysis of the Estonian Foreign Intelligence Services Annual Report is the observa­ tion that Russian society is undergoing increased mili­ tarization.

The Report suggests that a military conflict with the West is inevitable. It’s just a matter of time before this occurs, in any case not now.

According to the Report, the initial phases of it are already apparent, at first within cyber­ space that also reaches foreign consumers. For instance, the ­cyberwar narrative explains that Russian military operations in Syria are meant to strengthen local forces who are in conflict with the US. Also, the war in Ukraine is just one episode in its opposition to the US in ­general.

The Foreign Intelligence Service sees the ongoing mili­ tarization of Russia’s population as boosting the Kremlin’s resis­ tance to coups and revolutions.

In addition, to divert Russians’ attention from the country’s economic failures, the lack of rule of law, political opposition and social problems, it’s neces­ sary for the Russian govern­ ment to mobilize opinion fo­ cussed against foreign enemies.

The Kremlin’s cyber warfare operations remain unpunished and this emboldens Russia to continue its interference in the USA’s 2020 elections, which Western analysts say has been underway for some time. If in the 1990’s the cyber-ops were aimed at Western military, now the choice of targets has widened considerably. For in­ ­ stance, when Russian athletes were suspended from inter­ national competitions, Moscow focused its misinformation campaign against anti-doping ­ ­agencies abroad.

The West’s failure to make Russia accountable for its cyber attacks has aided their success.

The punishment Moscow has endured – mainly sanctions – has been weak. Thus the Kremlin perceives the effort it expends in this activity as justi­ fied and this is a continuing danger for Estonia.

In 2019, the Russian govern­ ment concentrated on political repression and increasing re­

strictions on freedom of speech.

The latter concentrates mainly within cyber space which has been until been the only media independent from government control and thus a serious ­irritant for the Kremlin.

Therefore the government continued its change of existing legislation enabling authorities to monitor all content on the internet. Accordingly in 2019 ­ the Duma passed legislation that hands total control over Russia’s own part of the inter­ net (Runet) to the government, “when the network’s stability is threatened or attacked by a ­foreign aggressor”.

The Report states that the Russian president’s adminis­ tration is exploiting pseudo­NGO’s to reinforce its foreign and domestic policy objectives.

It sees the advantage of seem­ ingly independent grass roots citizens’ groups advancing Russia’s official talking points.

These groups, camouflaged as genuine NGO’s (non-govern­ mental organizations), are de­ ployed annually at the OSCE’s human rights assessments in Warsaw.

(This is a straight take-off on the Soviet era World Youth Peace Festivals, which were ­financed by and manipulated by the KGB.) Taking all this under con­ sideration, the Foreign Intel­ ligence Service concludes there is no discernible possibility of a military threat to Estonia in 2020. For Russian military and foreign policy planners, Estonia is not a primary concern be­ cause Moscow wants to avoid any conflict with NATO. But a misguided Kremlin or a faulty interpretation of confrontational situations cannot be dismissed.

“However it must be noted that Russian military power in the last few years has substan­ tially increased by gearing up its pre-emptive capability. With improving the rapid deployment of its forces, Russia expects to compensate for its relative weak­ness in conventional mili­ tary strength.”

The Foreign Intelligence Service reports that Moscow’s relations with the Baltic change as the relationship with wash­ ington evolves. Russia is intent to reduce the clout the USA

Nr. 8

No speeches or other formalities. Just natural enthusiasm and flags. This is how the tots of the Estonian Kindergarten celebrate the anniversary of Estonia’s Declaration of Independence 102 years ago.

Photo: Peeter Põldre

MP asks minister about plans to end funding of Russian propaganda channels BNS, February 2020 Reform Party parliamentary group deputy chairwoman Keit Pentus-Rosimannus has asked Minister of the Interior Mart Helme (EKRE) regard­ ing the kinds of legislative amendments the Ministry of the Interior plans to submit to end the channeling of Esto­ nian taxpayers’ money to channels linked to Russian influencing activity and par­ ticipation in the financing of hostile channels this way.

“An absurd situation current­ ly exists in Estonia in which ­security authorities are fighting channels that are part of hostile influencing activity while tax­ payers’ money is being chan­ neled through a large munici­ pality to finance these same channels,” Pentus-Rosimannus said. “It was only a week ago that the security authorities of Estonia and Latvia searched the main headquarters of the parent company of PBK. Estonia’s expertise in recognizing and ­ combating hostile influencing activity has been appreciated.

All of this is directly counter­ balanced by the financing of Kremlin propaganda channels with Estonia’s own public sec­ tor money.”

Noted in the inquiry submit­ ted to the minister is the fact that a report was compiled by the Foreign Affairs Committee of the Riigikogu a year ago that, among other things, drew attention to the use of hostile television channels in influenc­ ing activity against Estonia and Western countries more broadly, and that Estonia’s Internal Security Service and several experts have likewise referred ­

i­nternationally and increase its own.

“Therefore the Baltic states are just a battlefront in any USA-Russia military confronta­ tion. It’s therefore necessary for the Baltic states to consider the possibility of a Russian preven­ tative attack on the Baltics’ ter­ ritory, to prevent the escalation of warfare with the USA some­ where else. This could be the result of the Kremlin’s miscal­ culations and a warped sense of danger.”

LAAS LEIVAT

Ambassador Toomas Lukk and President of the Estonian Central Council, Kairi Taul-Hemingway, at the recent flag raising on Toronto’s City Hall Square.

Photo: Estonian Life

At the recent celebration of the 102nd anniversary of Estonia’s independence, the Estonian Central Council bestowed its Canadian-Estonian Medal of Merit to recipients who have been outstanding in contributing in many different sectors to the well-being of the Estonian community abroad, as well as in Estonia. Presenting the medals and diplomas are the President of the Council, Kairi Taul-Hemingway and Honorary Vice Consul Thomas Heinsoo.

Photo: Maimu Mölder

to the same problem for years.

“These are TV channels that are an important part of the Kremlin’s information and in­ fluencing campaigns and which serve the broader purpose of generating and spreading narra­ tives that are useful to the Kremlin as well as creating ­tensions in the West by spread­ ing lies and arranging conscious information attacks,” the inquiry reads.

The Reform MPs who signed the inquiry requested that the interior minister, who is respon­ sible for Estonia’s internal ­security, provide an assessment of the situation in which Esto­ nia’s public sector money is directed to channels hostile ­ toward Estonia and Western ­ countries more broadly.

The MPs also want to know

whether the Ministry of the Interior and its area of govern­ ment have stopped buying air time from PBK and what the Ministry of the Interior has done to stop the financing of hostile TV channels by Tallinn, Estonia’s largest municipality.

Helme must also answer whether and what legislative changes he deems necessary to stop the channeling of Estonian taxpayers’ money into the Kremlin’s propaganda channels and whether the interior minis­ ter, contrary to the general prac­ tices of the Estonian govern­ ment, intends to continue giving interviews to the news agency Sputnik after Estonian law en­ forcement authorities identified violations of Europea Union sanction law in connection with Sputnik’s Estonian arm.

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020

15

Remembering Estonian political prisoner Kalju Mätik Jüri Estam, ERR Former political prisoner Kalju Mätik passed away last fall. Jour­na­list and consultant Jüri Estam looks at the signi­ ficance of Mätik’s life and actions, and hopes that future generations will honor those who gave up practically everything to keep the spark of Estonian independence alive during the decades of Soviet occupation.

Kalju Mätik, one of the most important figures in Estonia’s small but vital brotherhood and sisterhood of political prisoners from the past century, died in Tallinn on Oct. 2.

During those periods when Estonia was occupied by the Soviet Union (1940-1941 and 1944-1991), there were many forbidden topics in this country, numerous forms of disinforma­ tion and propaganda, and many decent people who were black­ balled by what then passed for the “media” here.

There was also a period of Nazi occupation between the two Soviet eras, when things were equally authoritarian and grim, but with different empha­ ses.

Our primary task in the various language services at ­ Radio Free Europe (RFE), where I worked during the Cold War, was to try do our best to act as a surrogate or substitute free press for our audiences back in the “old country”. In my case, my parents had been born and raised in an indepen­ dent Estonia, before the Baltic States were dragged into the unfamiliar and Orwellian abyss of Soviet rule.

As a young man at RFE, I was the person in the Estonian newsroom tasked with covering what might be called the samiz­ dat beat, (samizdat being a Russian word meaning “self­publishing”) involving the dan­ gerous and painstaking repro­ duction in communist countries of either underground or cen­ sored publications by hand, and the passing of such news, ­periodicals and documents, also by hand, from reader to reader.

Many of these materials reached the West too. It was my task and that of my colleagues to read these items aloud on the air, bringing them to the aware­ ness of Estonians and many others in the Soviet Union and the three occupied Baltic States.

There was a “problem” for me personally with this task, in that a lot of the materials smuggled out from Estonia ­ concerned the hard lives and ­ very difficult conditions of ­imprisonment for Estonian free­ dom fighters who’d been appre­ hended by the Soviet security services and subsequently sent to the labor camps, and even to the psychiatric institutes that were used to punish opposition figures.

The problem then was that

getting immersed in the life ­stories and fates of these brave people ended up leaving a mark on us as well. It’s difficult to become steeped in the lore and accounts of the activities and also the suffering of such people without it getting inter­ nalized, and without – eventually – at least, in a sense, “getting to know” the people you’re talking about in your radio programs.

You get into their heads, which also tends to then get them into your head in turn.

That comes with the territory.

Eventually, in this way I came to know Kalju Mätik’s story, and to respect him from a dis­ tance. I had no idea at the time that in the future I’d come to know him personally too.

Kalju Mätik Kalju Mätik was born on Sept. 16 1932 in the university town of Tartu, which means that he was a child of the First Republic of Estonia, and saw the golden age of Estonian independence as a child with ­ his own eyes, as well as its ­demise in 1940, when the Red Army consolidated its grip on our country. Even in his later years, he continued to carry dis­ tinct memories of the country of his birth from the time before its occupation and an­ ­ nexation.

Kalju’s father died when he was ten, and his mother died the following year, so he ended up being raised by one Agne Pertelson in Tallinn. If his having been orphaned at a ­ young age had been hard on him, this was never evident later in his life. Kalju Mätik was one tough and principled character, and I wish I knew better how he got to be that way.

After finishing High School, he graduated from the Tallinn Polytechnic Institute as an elec­ trical engineer in 1959. Having got his education, Kalju began work at his alma mater, and was also involved in translating technical texts.

As a youngster, Kalju had dreams of becoming an aviator, but these were shattered when it turned out he was too tall to be admitted to training. Not one to give up easily, he got involved in sport parachute jumping, making over 5,000 free falls, and continuing to skydive right up until almost his last days.

Kalju Mätik was a tough bird, and that’s one of the rea­ sons he was possibly my ­favorite political prisoner of all of the men and women punished in Estonia for their ­ political convictions by the Soviet regime. As an aside, the name “Kalju” happens to trans­ late to “Cliff” in English.

How the world got a memory wipe – or how 3 European countries almost completely disappeared Back in the days before the fall of the Berlin Wall, the late

Per Ahlmark – a writer who was also Deputy Prime Minister of Sweden in the seventies – was one of the relatively few Western politicians well-edu­ cated and frank enough to truly “get it” concerning the three occupied Baltic States. Speak­ ­ ing to journalists during the Baltic Peace and Freedom Cruise political event in 1985, Ahlmark said that Estonia, Latvia and Lithuania were the only three previously indepen­ dent countries of Europe to simply, in effect, disappear off the map as a result of World War II, and more specifically because of the land grabs and conquests carried out by Hitler and Stalin.

Everyone else, said Ahlmark, either got their independence back, if they were lucky enough to be one of the Western European countries, or at least retained a significant degree of statehood, as was the case of the satellite countries such as Poland and Hungary. The Warsaw Pact countries may have been heavily under the sway of the Soviet Union, but they remained outwardly inde­ pendent nations, and retained some degree of sovereignty, and were visible.

Estonia, Latvia and Lithuania, noted Ahlmark, were the only three countries of pre-war Europe that were simply swal­ lowed up by the Soviet Union and essentially disappeared after that. With the exception of the important non-recognition poli­ cies of countries like the United States and a number of others, (meaning non-recognition in the legal and diplomatic senses of the incorporation of the Baltic States into the Soviet Union), these three previously indepen­ dent countries were forgotten and pretty much just went miss­ ing.

For example, in Ahlmark’s Sweden, the evening weather forecasts on TV failed to delin­ eate Estonia, Latvia and Lithuania on the map of the Baltic Sea area, and simply showed an amorphous land mass belonging to the Soviet Union, somewhere off to the east.

Around the world, only older persons, Soviet Union experts, history buffs and stamp collec­ tors remained aware that the three Baltic States had existed as independent entities, and shouldn’t simply be regarded as some sort of indeterminate “Soviet Republics” along with the others. Still, Ahlmark and others did made convincing ­arguments for the uniqueness of the case of the Baltic countries within international law.

Whenever Estonia was treated abroad as just another of 15 Soviet so-called Republics, Estonians fortunate enough to live in the West would shake their heads in dismay.

Kalju Mätik wasn’t a “Soviet dissident” Kalju must have had a pat­ riotic streak early on, because the teachers were mortified when, instead of singing the Soviet national anthem at school, this young man stood up and launched into the forbid­ den national anthem of pre-war independent Estonia, which has nowadays been restored to its rightful place in this country’s public life.

According to people who knew him, Kalju Mätik got involved in underground resis­ ­ tance activities in 1970, at a time when the post-war resis­ tance and passive resistance of much of the Estonian popula­ tion had waned, and people were joining the Communist Party in large numbers. Most of the massive post-war armed resistance in the Baltic States ­ had already been crushed in the years before Stalin’s death.

Perhaps Kalju’s most impor­ tant contribution to his coun­ try’s cause was his active in­ volvement in the founding of the Estonian National Front and the Estonian Democratic Move­ ment, which organizations sent a memorandum from Estonia to the UN in 1972. The memoran­ dum appealed for UN help, for removal of Soviet occupation troops, a referendum to deter­ mine the status of Estonia, and for the restoration of democracy.

No response came from the UN. The memorandum did however receive attention in the west, and sent the signal that many people in Estonia con­ tinued to aspire to freedom.

Tunne Kelam, a present-day Estonian politician and also a participant in the resistance movement back in those days, has said that: “This was a des­ perate message to the west, sent in the full knowledge that all participants would be harshly punished,” – not for supposedly slandering the Soviet Union as accused: “But simply for openly stating their concerns.”

Dozens of others were inter­ rogated, their houses searched, and many were fired from their jobs. This was but one of many similar episodes in fairly recent Estonian history.

During his interrogation by the KGB on Jul. 24, 1975, as marked in the official record, Mätik stated: “I consider myself a democrat and my activities has been aimed, I’m convinced, at the restoration of true demo­ cratic freedoms in Estonia”.

I’ve heard from contem­

poraries that of all of the defen­ dants, Kalju stood the firmest and the straightest at the trial in October of 1975, showing no hesitation or remorse. Kalju Mätik and several other memo­ randum signatories were con­ victed of anti-Soviet propaganda and agitation. He was forced to serve six years in prison camp 389/36, where prisoners con­ sidered particularly dangerous to the Soviet state were con­ fined under a strict regime.

He’d previously also been a victim of the Soviet abuse of psychiatry at the infamous Serbs­ ky Institute in Moscow.

Kalju Mätik was released on Dec. 13, 1980.

Self-assured but not self-im­ portant, Mätik was a man of principles and character who stood out in the relatively small and now dwindling community of Estonians, Latvians and Lithuanians who were punished by the Soviet regime for their political beliefs and actions during the latter part of the past century.

People who know Mätik are convinced he refused, until his release from the camps, all ­offers from prison staff and the KGB to receive a reduced ­sentence or other favors in ex­ change for collaboration with representatives of the regime.

Upon his return to Estonia, Mätik was deeply involved in the MRP-AEG movement (the Estonian Group for the Publi­ cation of the Molotov-Ribben­ trop Pact) and was a founding member of the groundbreaking Estonian National Independence Party, being one of its leaders.

Kalju remained politically active until the end of his days, succumbing finally to respira­ tory issues after a heart attack.

Friends were fortunately at his side as his health faded.

Although the Soviet tradition of dissent was a proud one, and unfortunately still is under Putin, and although Kalju Mätik came to meet and associate with many Soviet dissidents of various nationalities during his years in the camps, and though he got along with them and wished them well, Mätik will go down in history not as a Soviet dissident, which is a category of opposition within ­ Russia and the Soviet Union, but as one of the prime examples of the people who dared to ­participate in the Estonian resis­ tance movement during the years of Soviet Russian occupa­ tion.

(Continued on page 17)

16

EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020

Nr. 8

Lukas: Estonian should be protected, other languages can be ERR, February 2020

Upcoming session on March 10 will present IEC’s Nordic style and materials This past week was an exciting one for the International Estonian Centre: the technical drawings have now been submitted to the City of Toronto to secure the building permit for the Centre.

“This is a significant milestone,” says Ellen Valter, chair of the IEC steering committee, “the project just got that much closer to putting a shovel in the ground! It has, frankly, been a complex process and I’m over the ­ moon that we’ve crossed that threshold. Thank you not just to David Kalm, Project Manager, and Alar Kongats, Architect, for their perseverance in getting all of the pieces of the puzzle into place, but also to each and every donor to the capital campaign whose contributions energize the project.”

Come out to IEC’s next Community Engagement Session on March 10 for a sneak peek at the building materials that will highlight its modern Nordic design. The design team has been hard at work finding just the right materials for the building’s interior and exterior including cladding, plaza paving, walls, floor and ceiling. Alar will describe what the designers have been looking at and bring actual material samples that everyone can see and touch.

Bringing the new centre to life at the session will be a virtual reality tour that takes viewers through a lifelike representation of the IEC’s interior space, including the Grand Hall, the main performance and ballroom space

for the new centre.

“Everything is really taking shape now,” Alar noted. “This is a very exciting time in the design process, where we are able to show the community just how the new space will look and feel.”

Please come out for this informative session.

Date and time: Tuesday, March 10 at 7 p.m.

Where: Main Hall (Suur Saal) Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto Get involved and help support our future Are you interested in helping build this spectacular new home for the global Estonian community? Please join our growing list of capital campaign donors! The International Estonian Centre’s donor categories are Kalevi­ poja Laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific ­areas), Viru Vanemad for gifts over $10,000, and Kungla Rahvas for gifts up to $10,000. Stay tuned for the launch of the Kungla Rahvas campaign in 2020.

To make a donation, please contact Urve Tamberg at donations@estoniancentre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian and U.S. donations will be issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit our website www.estoniancentre.ca for regular updates • Sign up for our monthly email newsletter at www.estoniancentre.ca • Follow us on Facebook: @ EestiKeskus

Bountiful energy and joy is the key when performing folk dancing at the recent annual celebration of Estonia’s declaration of inde­ pendence 102 years ago. The instructors at Kungla Folk Dancing group are able to instil plenty of exuberance into the youngsters as they gradually pick up the finer points of their dancing heri­ tage. Photo: Peeter Põldre

Minister of Culture Tõnis Lukas (Isamaa) proposed on social media that cultural events in Estonia, including theater and film festivals, could in the future be re­ ­ quired to offer Estonian translations. He says in an interview to ERR that the aim is not to punish anyone but to deliver a reminder that the Estonian language environ­ ment needs to be protected.

“It is elementary for Esto­ nian to be used in public ­places,” he said, adding that just like TV networks are obligated to add Estonian subtitles, so should theater and film festi­ vals. “In a situation where there was criticism in the media earlier this week that a documentary festival had next to no Estonian subtitles, I find it unfitting and believe it would be appropriate for the state to require events that it finances to adhere to the Language Act in the future.”

Lukas emphasized that the goal is not to have fewer cultural events in Estonia. “The goal is for organizers to take seriously the idea that the Estonian language environment must be ­ protected,” he said, stressing that the Black Nights Film Festival (PÖFF) has been ­exemplary in ensuring Estonian subtitles for nearly 100 movies.

“It is a strong achievement, while having subtitles in 100 percent of cases should be strived for. But if the Docpoint festival only has subtitles for two of its 30 films, their fund­ ing could be called into ques­ tion next year.”

“The goal here is not to punish anyone but to raise ­ awareness, so we would not tire of calling for the Estonian ­language as many could forget to do so out of convenience.

Once there is a reminder, people will return to comp­ ­ liance,” the minister said, adding that language techno­ ­ logy must also be promoted. “It provides quicker ways for creat­ ing subtitles and translations; to have the computer speak the language has been discussed at length, while all manner of technological solutions should be tailored to Estonian quickly.

Research and development funding needs to be made avail­ able to Estonian language tech­ nology to make it easier for ­organizers to offer translations.”

Tõnis Lukas said that events should highlight translation ­expenses in project applications.

“If it is included in the applica­ tion, it can be taken into ac­ count, but I would emphasize that theater festivals have done well in this regard, and I hope film festivals will follow suit.”

The minister added that main­ taining Estonian language envi­ ronment is no doubt straining.

“The Estonian language must be present at public events.

There are international work­

Members of the masked defense unit during the parade.

Photo: Priit Mürk/ERR

Masked defence unit participates in independence parade for first time ERR, February 2020 While more than 900 people took part in the parade on Freedom Square for the 102nd anniversary of the Republic of Estonia on Mon­ day, for some members it was their first time.

This year, for the first time, masked members of the defense league who take part in special operations were present. As is customary in the Special Operations Command, members do not show their faces, “Ak­ tuaalne kaamera” reported.

Defense groups are present in all leagues as troops and as they can operate behind enemy lines, they are not allowed to show their faces.

Northern Defense Com­ man­ der Janno Märk said: “Combat group training focuses on smallunit tactics, intelligence gather­ ing, pioneering and shooting skills. Today, battle group mem­ shops that have mostly foreign participants – I’m not saying everything should be done in Estonian. Estonian needs to be protected, while other languages can also be.”

“It is economic strain for major festivals, and some can handle it, I can especially com­ mend PÖFF here – they’re ­really making an effort. But we can also see others who cannot be bothered to make the effort, and for them, state funding could be called into question,” he said. Lukas emphasized that we need to take our language environment seriously and de­ velop it. “Next to other lan­ guages, it must also be possible to use Estonian here.”

“We will call to order people who have forgotten that use of Estonian is important and needs to be prioritized in Estonia,” Lukas said, adding that no one is telling Estonians they can’t read books in English. “Esto­ nians have always spoken dif­ ferent languages; they are used in universities and research as some scholars, including myself for a time, did not have access to Estonian specialist literature because it didn’t exist. Using other languages is a matter of honour and Estonians know how to, but we cannot forget our language.”

bers are experts in distributed combat and asymmetric tactics, and they also contribute to the training of other ground defense units.”

There were also many new participants from abroad. Mem­ bers of the Ukrainian Armed Forces Flag Committee were also present for the first time.

Larger foreign units included the U.S. 9th Cavalry Group.

The U.S. leads the NATO Battle Group in Lithuania.

Lieutenant Colonel Stephen Johnson said: “This is a very rare thing. This is a once in a lifetime experience for us. We don’t get to go to many pa­ rades, especially independence parades where you see this many countries, this many dif­ ferent vehicles participate. This is a really unique experience for us.”

Training aircraft from the Czech Republic also participat­ ed in a flyover which are based at Ämari Air Base and the NATO Allies were represented by the Belgians who are stationed at the NATO air ­ ­policing base in Lithuania.

Imbi Uukkivi and Lief Kolga raise the Estonian flag be­fore celebrations of Estonia’s 102nd anniversary of the country’s Declaration of In­­de­ pendence at Estonian House in Toronto.

Photo: Peeter Põldre

ESTONIAN LIFE

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020

17

Estonian Defence League commander: We live in a danger zone ERR, February 2020 The commander of the Estonian Defence League said the Estonian people have no reason to worry about a Russian military attack at the moment, but they have to accept that the country exists in a danger zone.

“There is no military threat,” Riho Ühtegi said on Tuesday in an interview on ETV’s “Esi­ mene stuudio”. “If we look at the armed forces behind our eastern border, there is no point in conducting a major military operation against Estonia with this contingent.” Ühtegi said there should be a very good reason for an at­ tack. “But on the other hand, we don’t know what’s going on in the heads of Russia’s head of state. There is still talk that Russia is unpredictable and that is why we have to be ready to defend ourselves,” he said, add­ ing the old saying that if you want peace, you have to prepare for war. Ühtegi said there is an over­ whelming desire in Estonia for national defense to be perfect and for defense experts to read the reports and see what is be­ hind the eastern border. “There are no big changes, but we live in a danger zone,” he said.

Russia’s military is said to be in a better shape than it was 20 years ago, but they still have a lot of problems. He said: “They are experienced, welltrained, responsive and bold and aggressive.” Ühtegi said Estonia is now I am interested in purchasing Estonian art that was created prior to WW II. Artists of interest include: Ants Laikmaa, Eerik Haa­ mer, Konrad Mägi, Oskar Kallis and Eduard Wiiralt.

If you wish to discuss a possible sale, please write to me at laurihillar@gmail.com or Hillar Lauri, 9 Baker Ave., Toronto, ON M4V 2A9.

better protected than ever. He added the Estonian Defense Forces are professional and de­ fense readiness is very high.

However, Ühtegi said, Esto­nia has to combine its protection as it is not capable of fighting on the whole front alone. “We have to use a non-linear approach, or territorial defense. We have ­local units that stay in areas and do not leave even after the ­enemy’s first units have passed.” Ühtegi noted the defense a­ llies were becoming more con­ fident. He said it is very good they can practice with the allies (NATO members) and armored units, which is similar to a real war situation. Ühtegi said in a battle situation, one must be­ have differently. Ühtegi, who became Com­ mander of the Defense League last year, said he has not had any major problems in his new position. “Rather, it has been a period of learning for me. /.../ However, I have been a member of the Defense League from the beginning and have seen and known the organization well; rather, it has been a challenge for my daily work; I have learned about the rhythm of work and the areas to work on /.../ I believe that is what we wanted for the Defense League,” Ühtegi said.

The Defense League cur­ rently has approximately 26,000 members, and Ühtegi says it is gratifying to see an increase in the number of young mem­ bers. There is also an increasing number of women joining the organization.

Having 30,000 members would be optimal, he said.

“Before the Second World War, the Defense League had 100,000 members, this level will not be reached,” said Ühtegi, adding the Estonian people are prepared to contri­ bute to national defense in other ways as well.

President Kersti Kaljulaid receiving the salute of the commander of the Independence Day parade in Estonia on February 24th. It was the first time that NATO troops joined Estonian military units in the annual event.

Photo: Maj. Ülo Isberg

Estpla-34 personnel in Mali, on Estonian Independence Day.

Photo: EDF

EDF personnel in Mali celebrate Independence Day ERR NEWS, February 2020 Estonian Defence Forces (EDF) personnel serving in Mali celebrated Estonian Independence Day on Mon­ day with a festivities, includ­ ing a quiz about Estonia.

Their commanding officer also thanked friends and fami­ lies at home for their continued support in an operation which sees an Estonian platoon sta­ tioned in the northeastern city of Gao as part of the French-led counter-terrorism Operation Bark­hane.

“On behalf of the Estonian contingent, I thank our relatives and friends for their unwavering faith,” said Maj. Allar Eesmaa, senior commander.

“Your support is necessary and important to wesoldiers,” he added.

Remembering…

(Continued from page 15)

To the present day Kalju was formally recog­ nized by the Estonian state after independence was restored in 1991 and received state awards, but Estonian society hasn’t as a rule embraced its resistance fighters and opposition figures, to the extent that has been the case with, let’s say, Vaclav Havel in the Czech Republic, or Lech Wałęsa in Poland. Estonia, and Estonians, are, for whatever reason, still slow to accept and give the full credit that should be due to their sons and daugh­ ters from the desperate and very dangerous era of resistance to the Soviet regime.

Kalju Mätik’s funeral will be held at the nationally significant Raadi cemetery in the city of his birth, Tartu, and will be fol­ lowed by a wake. Many of his past colleagues will be in atten­ dance, along with others who have come to respect this great son of a small nation.

• Jüri Estam came to know Kalju Mätik well after 1991, when he, Estam, moved back to the ­country of his parents, who had lived in exile in the west after World War II. Kalju Mätik and Estam were both members of the now-defunct Congress of Estonia. Jüri Estam continues to write for media organizations internationally and in Estonia, and also works as a consultant in the area of commu­ nication.

“I hope everyone both at home and abroad had a spirited independence day, spent with friends as we did with our allies here,” Maj. Eesmaa continued.

Monday morning saw Col. Arnaud Guerry, Commander of the French Foreign Legion battalion serving together with ­ the Estonians, deliver new ranks, awarded by the EDF commander Maj. Gen. Martin Herem – himself making a speech in Tallinn.

In the evening, Estonian sup­ port element NSE-5 hosted an independece day dinner, which offered A Le Coq beer sent from Estonia, along with food sent by Salvest, an Estonian company.

A quiz on Estonia also took place, with French, British and Danish soldiers serving at the Gao base taking part alongside

Estonian defense companies represented at Abu Dhabi trade fair

the Estonians.

More than 1,500 troops are based at Gao. The current EDF platoon, Estpla-34, patrol both on foot and in the Patria Pasi XA-188 EST Finnish-made ­armored personnel carrier.

The national Support Ele­ ment NSE-5 provides logistical support to Estpla-34, and both report to their parent comman­ der.

Estpla-34 are on a fourmonth rotation in Mali and will transfer out in April, to be replaced by the next EDF ­ ­platoon.

Operation Barkhane aims to support five countries in the Sahel region, namely Mauri­ tania, Burkina Faso, Niger and Chad, along with Mali in the fight against extremist groups, illegal immigration, and in pur­ suit of stability in the region.

Technologies, and battery-­ powered surveillance equipment from Defendec.

“UMEX targets a region gaining access to which is very difficult. This is why being present at the fair is extremely ERR, February 2020 important, and Enterprise Esto­ Enterprise Estonia in co­ ­ nia supporting it is commend­ operation with the Estonian able,” said Gert Hankewitz, Defense Industry Association ­ export director at Milrem is mediating the participation Robotics, according to BNS. of Estonian businesses in the Jukka Hahlantera, Enterprise UMEX 2020 unmanned sys­ Estonia’s UAE export adviser, tems and technologies fair in said that a consistent physical Abu Dhabi, the United Arab presence is crucial in the UAE Emirates, from Feb. 23 to 25. and the surrounding region.

Estonian defense companies “What matters is personal are taking part in a trade fair in r ­ elations, and business fairs are Abu Dhabi, Baltic News Ser­ a good opportunity for forging vice reports. these. In order to succeed in The UMEX 2020 Unmanned business, one must invest time Systems Exhibition and Con­ in face-to-face communication ference has been running from and be available at all Sunday and concludes on Tues­ times,” Hahlantera said. day. The Estonian participation While Estonian businesses has been coordinated by Enter­ prise Estonia and the Estonian have taken part in UMEX in the Defense Industry Association, past, this year’s event focuses according to BNS, and is signi­ on artificial intelligence and the ficant because several Estonian use of smart technologies in un­ firms are involved in the de­ manned systems, supplemented velopment and production of by a Simulation and Training unmanned land and airborne Exhibition (SimTEX). ­vehicles, as well as other smart The businesses’ participation solutions. is co-financed by the European Milrem Robotics’ Themis Regional Development Fund, unmanned ground vehicle will BNS reports, with Milrem, be on show, as will DefSec­ DefSecIntel, Marduk and De­ Intel’s threat detection auto­ fendec all represented together, mated surveillance platform, along with Estonian p­ roducer of equipped with an integrated un­ unmanned aircraft systems, manned aerial inspection sys­ Threod Systems OÜ, which is tem, along with the Shark anti­- exhibiting on a s­eparate stand drone device by Marduk according to BNS.

18

EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020

Koroonaviirus on jõudnud Eestisse Kolmapäeva õhtul avastati Eestis esimene koroonaviiru­ sesse nakatunu. Sotsiaal­minis­ ter Tanel Kiik ütles nelja­päe­ val ETV saates ,,Terevisioon“, et nakatunu tuli Eestisse bus­ siga Riiast. Tallinnas ta ringi ei liikunud, sest kutsus endale ise kiirabi bussijaama vastu.

Tegeletakse temaga bussis kokkupuutunud inimeste väl­ jaselgitamisega.

Nakatunu on iraanlasest Eesti alaline elanik, kes tuli Eestisse bussiga Riiast, kuhu saabus lennukiga.

Nakatunu on isoleeritud ja ta viibib haiglas ning sellega peaks haiguse edasikandmise võima­ lused olema välistatud, lisas minister. Terviseameti andmeil on ta Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikus.

Pärnu haiglas on karantiinis üks Põhja-Itaalias reisinud eestlane. Pärnu haiglast öeldi uudisteportaalile Delfi, et see inimene käis Põhja-Itaalias rei­ simas ning haigestus. Ta pöör­ dus EMO-sse (Erakorralise Meditsiooni Osakond, toim.), kus aga ei saa patsienti testida.

Seetõttu on patsient haiglas karantiinis, kuni selgub, kas test on positiivne või negatiivne.

Samast reisiseltskonnast üks inimene veel viibib ühes teises Eesti haiglas.

Maailmas registreeritakse iga päev uusi haigestunuid. Näiteks oli kolmapäevase seisuga Itaalias haigestunuid juba 322, Saksamaal 18, Prantsusmaal 14, Suurbritannias 13, Hispaanias 9.

Lisaks on üks haigestunu avas­ tatud Soomes ja üks Rootsis.

Teatatud on haigestumistest Kreekas, Põhja-Makedoonias ja Brasiilias.

Koroonaviiruse sümptomid sarnanevad tavalisele külme­ tushaigusele – palavik, väsimus, kuiv köha, hingamisraskused, pea- ning kurguvalu. Mõnel juhul on sümptomiteks ka isu­ tus ning kõhuvalu. (D/ERR/EE)

Sündmuste kalender • Pühap., 1. märtsil kl 4 pl TCFS ESITLEB: FILM ,,IGI­ TEE“ (,,Ikitie“/,,The Eternal Road“) Tartu College’is.

• Pühap., 8. märtsil kl 4 pl TCFS ESITLEB: FILMID ,,RODEO“ ja ,,DRAAKONI AASTA“ Tartu College’is.

• Kolmap., 18. märtsil kl 7 õ PEETER PÕLDRE LOENG ,,FOTOGRAAFI 150 VAADET TANTSU- JA LAULUPEOST“ Tartu College’is.

• Teisip., 31. märts NÄITUSE ,,MINU TARTU“ (Tartu Col­ lege’i 50. aastapäeva puhul) MATERJALIDE ESITAMISE TÄHTAEG. • Külastage Toronto Estonian Virtual Art Gallery’d aadressil www.tevag.ca.

Toivo Klaar jätkab Euroopa Liidu eriesindajana Lõuna-Kaukaasias Euroopa Liidu nõukogu pikendas teisipäeval kuue Euroopa Liidu eriesindaja, sh eestlase Toivo Klaari volitusi.

Eriesindajad esindavad Eu­ roopa Liitu piirkondades ja riikides, mis pakuvad EL-ile ­ eri­ list muret või huvi. Neil on aktiivne roll rahu, stabiilsuse ja õigusriigi kindlustamisel.

Esimesed eriesindajad mää­ rati ametisse 1996. aastal.

Toivo Klaar nimetati LõunaKaukaasia eriesindajaks 2017. a ja tema volitused on pikendatud 28. veebruarini 2021.

Klaar oli aastatel 2013-2014 Gruusias EL-i järelevalvemis­ siooni juht. Enne seda oli ta EL-i välisteenistuse inimres­ sursside poliitika ja koordineeri­ mise osakonna juhataja ja Euroopa Komisjoni Eesti esin­ duse juht. (ERR/EE)

Luksemburgis saab alates märtsist sõita tasuta ühistranspordiga Alates 1. märtsist saab Luk­ sem­ burgist esimene riik maail­mas, kus saab sõita ta­su­ ta ühistranspordiga.

Bussis, trammis või rongis sõitmiseks ei ole vaja enam osta piletit, piisab sellest, et kaasas on isikut tõendav dokument.

Tasuta sõidu õigus laieneb ka turistidele.

Rongides jääb 1. klass siiski alles ning selle eest tuleb maks­ ta.

Tasuta ühistransport läheb rii­ gile maksma hinnanguliselt 41 miljonit eurot aastas.

(ERR/EE)

Vapiloom kobras on saanud Põlva linna nuhtluseks Põlva linn on kuulutanud sõja Põlva maakonna vapiloomale koprale, sest järves elavad loo­ mad on asunud rannaalalt puid langetama ja vett üles paisuta­ nud. Et kopra isetegevust pidur­ dada, on linn taotlenud eriloa koprajahiks ja pöördunud abi­ palvega jahimeeste poole. Et tegemist on tiheasutusalaga, ei saa nende püüdmisel kasutada tulirelva, vaid hoopis raudu.

Koprast sai Põlvamaa vapi­ loom 1990. aastate alguses, kui rajoonid asendusid maakonda­ dega. Vapilooma leidmiseks korraldati konkurss ja kobras valiti sinna just seepärast, et Põlva maakonnas leidus kopraid toona väga palju ja tegemist oli loomaga, kes oli kõrgelt hinna­ tud just oma karusnaha pärast.

Nr. 8

Nii vaikseks kõik on jäänud Su ümber ja Su sees…

Ed Hannes 1950–2020

Armas onu ja maailma parim sõber Oleme leinas koos Sinu perega LEMBIT ja TAIVI

Mihkel Smeljanski 2019. a augus­ tis Pärnu Vallikäärus ,,Kuldse Trio“ 45 aasta sünnipäevakontserdil.

Foto: K. Kiilaspea

Mihkel Smeljanski 1950-2020 Reede, 21. veebruari hommi­ kul suri 69 aasta vanuselt tun­ tud muusik ja näitleja Mihkel Smeljanski.

Mihkel Smeljanski sündis 8. märtsil 1950 Haapsalus. Ta õp­ pis aastatel 1970–1972 Tallinna Riikliku Konservatooriumi La­ va­ kunstikateedris ja oli 19741990 Endla teatri näitleja.

Aastast 1974 oli ta ansambli Kuldne Trio laulja.

Oma lahkumise päeval pidi Smeljanski saama presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.

S P ORT

Eesti sai EM-il segateatesõidus viienda koha Lumepuudusel Otepäält Val­ gevenesse Minskisse üle vii­ dud laskesuusatamise lahtistel Euroopa meistrivõistlustel tuli Eesti segateatesõidus kuuen­ daks.

Neljapäeval peetud teatesõitu alustasid Eesti naised võistlust suurepäraselt. Mõlemas tiirus korra eksinud Regina Oja lõpe­ tas oma etapi neljandana. Teist vahetust sõtnud Johanna Tali­ härm tegi head sõitu ja saatis Kalev Ermitsa teele kolmandalt kohalt.

Ermits aga eksis tiirudes ja pidi sõitma kolm trahviringi.

Eesti langes kaheksandaks.

Eesti ankrumees Rene Zahkna tabas mõlemas tiirus täpselt ja tõstis koondise kuuendale ko­ hale. Euroopa meistriks tuli Ukraina, hõbemedali sai Vene­ maa, pronksi Norra. (ERR/EE)

Mustamäe saab kõrghoone Tallinn saab järjekordse kõrg­ hoone. Mustamäe Keskuse kõrvale ehitatakse 24-korruse­ line kõrghoone, samuti laie­ neb keskus kahe madalama ärihoone võrra, kuhu plaani­ takse meelelahutusteenuseid pakkuvad asutused – kino­ kompleks, uued toitlustus­ kohad ja sportimisvõimalusi pakkuvad paigad, mängutoad ja -saalid jms.

Sääse tänava algusesse plaa­

Toila lossipargis avati Konstantin Pätsi skulptuur Vahetult enne vabariigi aasta­ päeva, 23. veebruaril avati Ida-Virumaal Toila mõisa lossipargis kunagise riigipea ­ Konstantin Pätsi skulptuur.

Skulptuuri autor on Seaküla Simson ehk Aivar Simson.

Ajalehele ,,Maaleht“ antud intervjuus ütles Aivar Simson: ,,Ma pakkusin vallale alguses välja, et Päts võiks ehk lamada,

nitud kõrghoone ehitab Nordest Kinnisvara. Kõrghoone esimes­ tele korrustele tulevad äripin­ nad, ülejäänu on elumaja.

Kokku peaks kerkima kolm hoonet: lisaks 24-korruselisele elu- ja ärihoonele veel üks kuuekorruseline ärihoone ning Tammsaare tee 104a aadressile 5-korruseline ärihoone. Vii­ma­ sed kerkivad keskuse praeguse parkla asemele, mis kolib osali­ selt maa alla ja osaliselt ka­ tusele. Hoonestuse maksimaalne lubatud kõrgus piirkonnas on 110 meetrit.

kõik kohad on ju seisvaid või istuvaid presidente täis. Aga kui ma olin selle ära öelnud, nägin tellijate nägudest, et see lamav Päts ei olnud vist väga hea plaan.“ Samuti ütles skulptor, et uurides Pätsist tehtud kümneid ja kümneid fotosid pani ta tähele, et president naeratab meil väga harva. ,,Ma proovisin talle siis ise naerunägu ette teha, aga sellega poleks keegi teda ära tundnud,“ lisas Simson.

1930. aastate lõpus asus Toila Oru pargis Konstantin Pätsi suveresidents. (ERR/EE)

(ERR/EE)

Soovin kontakti seoses ühe kinnistuga Rapla vallas Allan-Erik Varve, Liivi Varve ja Martin Jakob Varvega. Palun võtta ühendust Marcel Lahega eposti aadressil: marcel.lahe@hotmail.com Foto: Toila valla FB lehelt

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Pühapäeval, 1. märtsil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 1. märtsil kell 4 pl PALVUS SOOME KODUS. Pühapäeval, 8. märtsil kell 11 h JUMALATEENISTUS EHA­ TARES. Pühapäeval, 15. märtsil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 22. märtsil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS Pühapäeval, 29. märtsil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 1. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. E. Pai­vel, J. Puusaag. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 8. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. E. Boutilier, J. Puusaag.

Kolmapäeval, 11. märtsil kell 15.00 PIIBLITUND EHATARES. J. Puusaag.

Pühapäeval, 15. märtsil kell 11.00 JUMALATEE­NISTUS. A. Kaups, J. Puusaag. Solist M. Boutilier.

Pühapäeval, 22. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. K. Süld, J. Puusaag.

Pühapäeval, 22. märtsil kell 15.00 JUMALATEENISTUS EHA­TARES. K. Süld, J. Puusaag.

Organist K. Hartley.

Pühapäeval, 29. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. P. Wilbiks, J. Puusaag.

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

Kui oled hiljuti abiellunud või saanud lapse ja soovite seda rõõmu laiali­ pillutud kaasmaalastega jagada, andke teada oma soovist nende rubrii­ kide koostajale Riinale, kes paneb kokku teie loo e-posti aadressil riina@eestielu.ca

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

Kes sündis? Dorian Leila Andre-Livingston. Vanemad kutsuvad teda keskmise nime järgi Leila.

Millal ja kus sündis? 3. veeb­ ruaril 2018 kell 3.18 hommikul Ithaca linnas, New Yorgis.

Kellele sündis? Merike AndreBarrett (Mamma) ja Alex Livingston (Daddy). Pere elab Ithacas.

Vanavanemad: Anneli ja Greg Andre-Barrett Torontos, keda kutsutakse Ämma ja Issa (ehk Vanaema ja Vanaisa) ning Barb Landy-Livingston ja Paul Livingston Vancouveris, keda Iseseisvuspäeva oikumeenilisel kutsutakse Gran ja Grandpa. jumalateenistusel Tallinna Kuidas laps endale nime sai?

Kaarli kirikus jutlustanud Vanemad olid enne Leila siia peapiiskop Urmas Viilma kes­ ilma tulekut esinenud DJ’de kendus oma sõnumis näh­ duona „Dorian ja Dorian“ nime tamatutele inimestele meie all ja Leilast sai siis kolmas ümber.

Dorian. Ema Merike kirjutab: Kirikupea küsis oma jutlu­ „Oli tähtis, et laps saaks ees­ Leilasid peaaegu igasse vanu­se­ ses: „Kui vaatame enese ümber tikeelse nime ja et mõlema rühma. Vanim Leila on vanu­ ja näeme rahvast – kaasteelisi vanema perelt nime ka, ehk siis serühmas 85+ ja noorim serühmas 0-4. Naisi sar­ tänaval, tööpaigal ja koolis, Andre-Livingston perekonna­ vanu­ nase, enamlevinud nimega Leili kontserdisaalis ja ühistrans­ nimeks.“ pordis, laulupeol ja matkarajal, Ema Merike jätkab: „Leila on Eestis hetkel 1459. Kõige haigemajas ja ostukeskuses, siis sai just hiljuti kahe-aastaseks ja populaarsem on eesnimi Leili serühmas 80–84, kuid kas me näeme ikka kõiki? Või armastab loomi, lugemist ja vanu­ lemata tuleb taas sellegi on meie seas siiski ka neid, kes muusikat. Ta on väga naljakas kaht­­ on oma kaaslaste poolt unus­ta­ ja juba suur näitleja, nagu seda nime uus hällilaine. Nimi tud?“ Oma isiklikele kogemus­ oli ta vana-vanaema Valve Dorian on mõlemale sugu­ poolele sobiv ning Eestis on tele toetustes selgitas Viilma, Andre.“ hetkel see ees­nimi 17 meessoost mida tundis, kui keegi tuttav ••• vaatas temast lihtsalt läbi, nagu Eesti Statistikaameti kaudu isikul ja vähem kui viiel nais­ oleks ta tema jaoks nähtamatu. Rahvastikuregistrist pärit ni­ terahval. Kindlasti on antud dumust mõjutanud ühe Viilma tõdes, et olla nähtamatu mede värske statistika annab suun­ teeb vahel rohkem haiget kui teada, (https://www.stat.ee/pub­ suhteliselt eestiliku nimega iiri soofiline romaan, olla märgatud, aga vihatud. lic/apps/nimed/), et 2020. aasta kirjaniku filo­ mille 1929. a. tõlkis eesti keel­ Veel arutles Urmas Viilma, 1. jaanuari seisuga oli eesnimi de A. H. Tammsaare. kui palju on ühiskonnas neid, Leila 264 tüdrukul ja naisel Koostas RIINA KINDLAM kes on teiste jaoks nähtamatud Eestis. Huvitaval kombel jagub oma vaadete või veendumuste, eluviiside või tegude, mõtete või sõnade, mineviku või olevi­ ku, väljanägemise või väljaütle­ mise pärast. Ühiskonna üksil­ dastele liikmetele viidates nen­ tis kirikupea: „Palju on neidki, tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST) kes on unustatud üksildusse – Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; laste-, hoolde- ja vanadekodu­ desse, isegi omaenda koju.“ Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) Viidates sündimata jäävatele KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. lastele ja eluõhtusse jõudnud USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. hospiitsteenust vajavatele vanu­ ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; ritele rõhutas peapiiskop Viil­ veerandaastas $80.00. ma: „Me ei tohi silmi sulgeda AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. ühegi inimese ees, olgu ta ema­ Hinnad arvestatud Kanada dollarites. ihus või surivoodil. Kuigi just Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. need on paigad, kus inimene ki­ Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha pub olema kõige rohkem üksi, e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca kõige rohkem nähtamatu.“ või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil Jutlust lõpetades kinnitas peapiiskop, et Jumal on nähta­ Tellimine saata matu, mis annab meile lootuse EESTI ELU ja usu, et seesama Jumal annab 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 kõikidele võrdselt elu ja õhu ja kõike muud, mida vajame.

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — „Suurtele nende mõõtu mööda tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ja väikestele nende mõõtu möö­ Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . da,“ sõnas Viilma. siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

(Allikas EELK Konsistoorium) Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

Koguduse kantselei on avatud E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, N 9.00-14.00. Muudel aegadel vastuvõtt eelneval kokkuleppel.

Pühapäeval, 1. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Kell 15.00 JUMALATEE­ NISTUS EHATARES. Pühapäeval, 8. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 15. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS SOOME KODUS. Kolmapäeval, 18. märtsil kell 15.00 Piiblitund EHATARES. Pühapäeval, 22. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 29. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Eelteated: Reedel, 10. aprillil kell 11.30 SUURE REEDE JUMALATEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 12. aprillil kell 11.30 ÜLESTÕUSMISPÜHA JU­­ MALATEENISTUS ARMU­LAUA­ GA. Laulab koguduse vokaal­ ansambel.

Jumalateenistusele järgneb kiriku all saalis ÜLESTÕUS­MIS­ PÜHA BRUNCH. Eelregistree­ rimine koguduse kantselei tel: 416 483-5847 või e-posti aadressil: stpeterstoronto@rogers.com.

EELK Toronto Peetri koguduse TÄISKOGU KOOSOLEK toimub pühapäeval, 19. aprillil pärast kl 11.30 algavat jumalateenistust.

Emadepäeva jumalateenistus kirikus ja kohvilaud naisringi toas toimub 10. mail.

Leeripüha jumalateenistus toi­ mub 31. mail.

Naisringi kokkusaamised iga kuu esimesel kolmapäeval kell 12.00.

Arhiivitoimkonna kokkusaa­ mised esmaspäeviti kl 10.0014.00.

MATUSEBÜROO

R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

Tutvu • Loe • Kommenteeri

HÄLL

www.eestielu.ca

Dorian Leila Andre-Livingston Foto: major Ülo Isberg

KIRIKUD

19

Peapiiskop Viilma: olla nähtamatu teeb rohkem haiget kui olla märgatud, aga vihatud

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 28. veebruaril 2020 — Friday, February 28, 2020

Nr. 8

Tellige EESTI ELU 2020 aastaks!

23. veebruaril toimus Torontos EV102. aastapäevale pühendatud ühine oikumeeniline jumalateenistus, mis peeti Baptistikirikus. Teenisid pastor Jüri Puusaag, praost Mart Salumäe ja õp. Kalle Kadakas.

Esines ühendatud koor Marika Wilbiksi ja Heli Tenno juhatusel.

Foto: Peeter Põldre

Eestikeelne õnnitlus Eestile Latvija Amerika esilehel

Kauni traditsioonina lehvib igal aastal 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva auks Eesti sini-must-valge lipp Ottawa City Hall’i – Kanada pealinna raekojahoone ees. Foto: ©Ülle Baum

Põhja-Ameerika läti kogukonna ajaleht Latvija Amerika tõi oma 22. veebruari esikaanel pealkirja Elagu Eesti! all ära eestikeelse õnnitluse Eesti Vabariigi 102. a sünnipäevaks Kanada Läti kesk­ organisatsiooni ja Balti Liit Kanada poolt. Õnnitlusele oli alla kirjutanud mõlema organi­ satsiooni poolt president Andris K,esteris. Lisatud oli ka ing­ liskeelne tõlge, mille siinjuures ära toome: ,,Dear Estonian friends, together we have sur­ vived wars and occupations, experiences which make our communities stronger. With our strength of purpose and Baltic unity have contributed to nation building in Canada. In solidari­ ty, we wish you a most happy Independence Day of Estonia!“ Õnnitlus lõppes tuttava sünni­ päevasooviga: Palju õnne, Eesti!

Tänu tänajale Paar nädalat tagasi tõi posti­ mees toimetusse hoolikalt paki­ tud saadetise.

Seda lahti võttes leidsime sellest kaunilt raamitud pildi – fotoprindi Eesti Elu eelmise aasta võidupüha-jaani­p äeva­ numbri esilehest, mille illustrat­ siooni on teinud Eva Oja. Juurde oli lisatud tänusõnadega kiri Eesti Elu saamise eest.

Toimetus tänab omalt poolt kingituse saatjat nii erilise ja südamliku meelespidamise eest.

Filateelia

Uus postmark ,,Antarktika avastamine 200“ Antarktika avastamise 200. aastapäevaks valmis sünd­ must märkiv postmark, mis valmis Eesti – Vene ühis­ väljaandena.

1820. aasta oli Antarktise avastamise loos murranguline.

See, mille olemasolu oli usutud juba antiikajast alates, andis end

Suur tänu Toronto Eesti Seltsile, kelle lahke toetus või­maldas tänase Eesti Elu tuua teieni värvitrükis.

lõpuks inimkonna kätte. Mand­ rit silmasid iirlane Edward Bras­ field, ameeriklane Nathaniel Palmer ning esimestena Vene ekspeditsiooni juhid Fabian Gottlieb von Bellingshausen ja Mihhail Lazarev. Bellings­ hausen oli mees, kellele saatus andis sümboolse rolli. Ta oli tu­ geva Briti mereorientatsiooni ja rahvusvahelise kogemusega Vene admiral, rahvuselt saks­ lane, sündinud Eestis.

Postmargi kujundas Ivan Uljanovski, margid trükiti trüki­ kojas AS Vaba Maa.