Estraveller 6_2010 by Estraveller

Reisiajakiri • 6/2010 • detsember-jaanuar • Hind 29 kr • Estraveli püsikliendile tasuta

Lumel

Eestis ja Ameerikas

EKSKLUSIIVNE Taastatud Kõltsu mõis MOSKVA Uut ja ununevat BIRKIE Suusamaraton Ameerikas UUESTISÜND Liibanoni pealinn Beirut NOOBEL LINNRIIK Singapur 10 KOHTA RIIAS Vanalinnata KOOLIVAHEAEG Reis võib ka hariv olla PAN PARKS Euroopa metsik loodus TALIMATK Eestis PIMESÖÖMAAEG No mitte midagi ei näe

Panustame omadele!

Andrus Veerpalu

Triobet â&#x20AC;&#x201C; Eesti Suusaliidu sponsor ja pĂźhendunud Eesti spordielu toetaja

SISUKORD

12 Kõltsu mõisa taassünd

Teadsime toimetuses küll, et Laulasmaa mändide alt leiab pea sama uhkeid (ja kindlasti sama lagunenud) suvemajasid kui Narva-Jõesuus või Peipsi ääres, aga Kõltsu omast polnud õieti kuulnudki. Nüüd kuulgu sellest aga kõik!

16 Moskva

– gorod kontrastov

Meie endise suure ja kahetsusväärselt pealesurutud kodumaa pealinnas kohtab sinna sattunud eestlane palju uut ja samas ka juba ununema hakkavaid vanu mälestuskilde. Denes Kattago jagab neid.

30 Uuestisündinud Beirut

Beirut on sihtkoht, mis kutsub inimestes esile üsna erinevaid reaktsioone. Kati Vabi Euroopa sõbrad kaugel kodus tegid reisiplaanist kuuldes üllatunud näo, Liibanoni kolleegid ja sõbrad reageerisid aga soojalt ja kirglikult. See kõik vaid suurendas tema elevust.

24 Suuskadega Ameerikas

Need, kel ERRi suusaportaali kaardil terviseradu tähistavad täpid läbi töötatud, tasub edasi liikuda. Kui vaim pole Vasaloppetiks valmis, keha tõrgub Norra Birkebeinerrenneti ees ja Soome Finlandiahiihto tundub lihtsalt igav, siis võiks ette võtta tee Põhja-Ameerikasse, soovitab Hannes Hamburg. On lumi ja korralikud rajad. Mõned suusatajad on ka. Ja on Birkie maraton.

36 Noobel linnriik Singapur

Kujutle meie armsat Hiiumaad. Nüüd võta Kõpu poolsaare ja Kassari jagu pinda ära ning lisa viis miljonit inimest, kellest enamik Hiina päritolu, suurem ports malaisid, hindusid ning lõpuks veel kõiksugu muid sisserändajaid. Palju inimesi ja palju kultuure koos ühel pisikesel saarel on Singapur. Mikk Tamme jagab praktilisi soovitusi.

42 10 soovitust Riiast

Pro777 | Dreamstime.com

SISUKORD

48 Kuidas reisida koolivaheajal

Silvia Pärmann annab kümme põhjust sõita Riiga ka siis, kui vanalinn absoluutselt ei huvita.

Veerandi lõpp, viimased pingutused, puhkuseeelne ootusärevus – palju on kohustusi ja emotsioone, millega lapsed toime tulema peavad. Samal ajal murravad lapsevanemad pead, kas jätta lapsed vaheajaks koju, viia vanavanemate juurde või minna üheskoos reisile. Viimasel teemal mõtisklebki Inga Plado reisibüroost Fix Ideed.

52 Metsik, metsik 59 Räätsade ja Euroopa matkasuuskadega talvist Eestimaad avastama

Estravel/American Express Travel reisiajakiri. Ilmub veebruaris, aprillis, juunis, augustis, oktoobris ja detsembris. Väljaandja Estravel AS, Suur-Karja 15, 10140 Tallinn. Telefon 626 6200. E-post estraveller@estravel.ee Reklaam Nordicom, 5666 7770 reklaam@nordicom.ee

Mullu Eestimaa Looduse Fondilt aasta noore looduskaitsja aunimetuse saanud Murel Merivee selgitab, mis on päriselt puutumatu loodus ja kust sellist leida. Euroopas kuulub selliste võrgustikku PAN Parksi vaid üksteist kaitseala, üks neist muide Eestis.

62 Nähtamatu õhtusöök

Uskuge või mitte, aga oma viimaste aastate meeldejäävaima matka tegi Assar Jõepera matkasuuskadel ja heade sõpradega pakasest krõbiseva Lõuna-Eesti kuppelmaastikel. Neid -17 kuni -22 kraadi juures kogetud emotsioone proovib ta siin jagada.

On valgustatud restorane, on hämaraid, on selliseid, kus sööjate silmad kinni kaetakse või tuled täiesti surnuks lüüakse. Tegu pole üksnes eksperimendiga igavlevatele gurmaanidele, vaid sageli on ettevõtmisel ka sotsiaalne väärtus. Silvia Pärmann ei näinud igatahes ühtki oma seitsmest käigust.

Teostus Critera VMG OÜ Sisu Alari Rammo, alari@critera.ee Makett Karl-Kristjan Nigesen Keel Katrin Kern Kaardid Helle-Mai Pedastsaar Ristsõna GH Press Trükk Reusner, trükiarv 12 000 Väljaandja, toimetajate ja autorite vastutus piiratud. Ajakirjas ilmunud materjalide kasu tamine on lubatud ainult täieliku viitega allikale. Estravelleris ilmuv materjal ei väljenda Estraveli seisukohti, kui pole nii öeldud. Väljaandja ei vastuta teenusepakkujate poolt tehtavate muudatuste eest sõiduplaanides, hindades jms.

Ilmub alates 2000. aastast. www.estravel.ee/estraveller Estraveller on täies mahus loetav ka portaalis www.netiajakiri.ee

UUDISED

Allure of the Seas – maailma suurim kruiisilaev liinil 1. detsembril alustab seilamist järjekordne maailma suurim kruiisilaev Allure of the Seas. Alus hakkab tegema nädalasi Ida- ja Lääne-Kariibi kruiise, külastades kolme eri saart. Allure of the Seas mahutab kokku 5400 reisijat, kellest igaüks leiab endale sobiva paiga nii lõõgastumiseks kui pidutsemiseks. Muuhulgas leiab laevalt esimese merel asuva Starbucksi ning Guess Accessories’e poe. Vabaõhu amfiteatris etendub “Madacascar”, uisuväljakul “How to Train Your Dragon”, 3D-kinos linastuvad uusimad kassahitid ja seda kõike saadab DreamWorksi meeskond eesotsas Shreki, Fiona ja Po’ga. Täiskasvanud võivad lõõgastuda spaas ja mullivannides, nautida “Chicago” muusikali või jalutada täitsa ehtsate taimedega Central Parkis. Traditsiooniliselt ei puudu laevalt sportimisvõimalused: jooksurada, korvpalliväljak, mägironimissein, surfisimulaator ja jõusaal. Kruiisi hinnad algavad 711,26 eurost (11 125 kr) reisijate kohta. Küsi lisa Estravelist.

Killuke Lapimaad Helsingi lähedal tuur jääb samuti -5 kanti, aga külastajad saavad abiks külmakindlad magamiskotid. Hotelli juurde kuuluvad ka jäärestoran ja jääbaar ning kui õnne on, näed selle tubase võlumaa taevas ka virmalisi! Teemapark on avatud iga päev kella 10-19, pääsmed maksavad talvisel ajal alates 15 eurost (235 kr), 4-14-aastasele lapsele 12 eurost (188 kr). Üks öö igluhotellis maksab 125 eurot (1956 kr), mis sisaldab hommikusööki, sauna ning hoiukapi kasutust. Kellel aastavahetuseks veel perega plaanid tegemata, siis teemapargis peetakse maha üks korralik pidu. Valida on kahe paketi vahel – õhtusöögiga ja ilma ning hinnad algavad 48 eurost (752 kr) ilma õhtusöögita, lastele 35 eurost (548 kr). Peopaketid ei sisalda majutust. Unique Lapland on suurepärane koht perega külastamiseks, ent eraviisiliselt kohale minnes on tegevusprogrammide toimumine piiratud ning koerad ja põdrad ei pruugi alati saadaval olla. Küll on aga avatud kõik teised atraktsioonid. Nii et pea nõu oma reisikonsultandiga sobiva aja leidmiseks. Arvesta ka, et ühistransport Ylläs-Halli juurde ei käi ja soovitav on minna oma autoga (taksole sadamast arvesta 35-40 eurot). Estravelil on lähiajal plaanis teemaparki korraldada ka mõned rühmareisid, jälgi reklaami! RCI

Helsingi on alati olnud eestlastele mugav perereiside sihtkoht. Nüüd on põhjust taas kord põhjanaabrite poole kiigata, sest umbes 15-20-minutilise sõidu kaugusel Helsingi kesklinnast avati Unique Lapland ehk Lapimaa teemapark. Tegemist on väga vahva kohaga, mis asub Ylläs-Halli nimelises sisesuusakeskuses. Just nimelt, sa lugesid õigesti – sisesuusakeskuses. Ylläs-Halli temperatuur on aasta ringi -5 ning spordisõbrad käivad seal murdmaasuusatamist harrastamas nii juulis kui jaanuaris. Külmakraadid ja lumi on olemas, seega peagu Lapimaa valmis! Teemapargi külastajad saavad harrastada kõiksugu tüüpilisi talvetegevusi – kelgutada, kõndida lumekingadega või miks ka mitte suusatada; samuti tutvuda põhjapõtradega ning soovi korral üks korralik saanisõit ette võtta. Kohal on ka imearmsad sinisilmsed kelgukoerad, kes tahtjatele rakendiga kiiremat sõitu teevad. Kindlasti ei tasu unustada ka mootorkelkusid, aga kihutamine nendega muidugi sisehallis lubatud ei ole. Ning loomulikult elab ju Lapimaal päris ehtne jõuluvana, kes on ennast ka teemapargis sisse seadnud ning ootab lapsi salme lugema. Lisaks on Ylläs-Halli sisemusse ehitatud ennenägematu igluhotell, kus õhutempera-

UUDISED

Eksootikat Lõuna-Aafrika Vabariigis Senai Aksoy | Dreamstime.com

Sel talvehooajal pakub Estravel kaugesse Lõuna-Aafrikasse kaht eriilmelist valmisreisi. Veinireis viib sind 17. sajandi keskel veinindusega alustanud Cape’i piirkonda, kus parimate veinimõisate külastus ühendatakse ümbruskonna vaatamisväärsuste uurimisega. Esimesed päevad veedetakse võrratus Kaplinnas ja käiakse Cape’i poolsaare ekskursioonil. Neli järgmist päeva on aga veinisõprade maiuspalad – külastatakse Franschhoeki ja Paarli, nauditakse Lõuna-Aafrika veine ja tutvutakse nii suurte veinikodade kui ka väikeste pereettevõtete toodanguga. Reisil on kaasas sommeljee Kaidi Kerdt, paketi hind algab 2685,19 eurost (42 000 kr). Lõuna-Aafrika ringreis toob sinuni Bouldersi ranna pingviinid, eksootilised loomad džiibisafaril, külastused kohalike hõimude juurde ja veinimõisatesse jpm. Ringreisi kõrghetkedeks on tutvumine False Bay ja Hea Lootuse neemega, väljasõit piirkonna kuulsamatesse viinamarjaistandustesse ning Hluhluwe Umfolozi loodusparki džiibisafarile. Ringreisi hind algab 3068,47 eurost (47 995 kr).

Sellel talvel Eestis lavale tulnud muusikal ja kultusfilmina tuntud “Helisev muusika” on üks aegade kaunimaid armastuslugusid. Kui paljud aga teavad, et tegemist on reaalselt aset leidnud looga ja päriselt elanud inimestega? Nii filmi kui muusikali aluseks on ka eesti keeles ilmunud Maria von Trappi mälestusteraamat. Von Trappi perekond elas ja tegutses Austrias Salzburgi linnakeses ning nende päris maja on siiani alles ja pärast 70 aastat avalikkusele suletud olemist nüüd taas kõigile hotellina avatud.

Villa Trappi külalistemaja kõik toad on sisustatud erilise hoole ja armastusega, et säilitada ajastu hõngu ning samas pakkuda ka kõiki tänapäevaseid mugavusi. Iga tuba annab aimu sellest, milleks seda kasutati või kes pereliikmetest seal elas. Vaata lähemalt Villa Trappi kodulehelt www.villa-trapp.com ning kui järgmine reis sind Salzburgi kanti viib, tasub see ehk ülevaatamist. Majutuse hinnad kaheses toas algavad 123 eurost (1925 kr).

Londoni lennujaamatransport pühade ajal London on teatavasti eestimaalaste jaoks Euroopa metropolide seas üks populaarsemaid sihtkohti. Kel sinna tulevate pühade ajal plaan reisida, võiks üle vaadata, kas vajalikul päeval ikka

transport linna ja lennujaama vahel toimib. Nii näiteks ei ole 25. detsembril liiklemas ühtegi rongi. Teiste kohta saade detailse info Estraveli blogist aadressil www.estravel.ee/ uudised/category/rongid.

Golfisõpradele on puhkusevalik tänavu eriti lihtsaks tehtud – Estraveli valikusse kuulub nüüd nimelt võimalus ühendada lemmiksport päikesepuhkusega Tenerifel. Kuue lennutunni kaugusel asuval saarel leiad kaheksa kõrgetasemelist väljakut, millest enamik asub lähestikku saare loodeosas. Golfireiside hinnad algavad 1022,61 eurost (15 995 kr), milles sisalduvad autorent neljaks päevaks ja kolme erineva golfiväljaku külastus koos green fee’dega. Nõutav handicap on meestel 28 ja naistel 36. Tenerife reisid toimuvad kuni 14. aprillini 2011 väljalendudega reedeti. Täpsemat infot ja erinevate kategooria hotellide hindu küsi oma reisikonsultandilt ja loe www. estravel.ee/estraveller 2005. aasta aprilli-mai numbrist sel teemal lisa. Sebastian David | Dreamstime.com

Huvitav leid: Villa Trapp

Pinky77 | Dreamstime.com

Golfipuhkus Tenerifel

UUDISED

Turvatooted lastele

Saka Cliff Hotel & Spa

Nüüd saab ka Eestist osta oma lapsele toredaid tooteid sarjast Allermates, mille idee on teisi teavitada lapse allergiatest ja ka last ennast õpetama allergiate nimetusi ütlema. Käevõrudest ja kaelakeedest on eriti kasu, kui saadad lapse reisile ja klassijuhataja või vanavanemad ei suuda allergiaid täpselt meeles pidada. Teine ja ehk veel vajalikum vidin lastega reisides või massiüritustelgi käies on Safetytat, mille informatiivsed tätoveeringud näiteks vanemate telefoninumbriga püsivad nahal kuni kaks nädalat. Tätokad on eri piltidega ja lastele nad täitsa meeldivad. Komplekti kuulub ka pliiats sinna peale kirjutamiseks. Vaata lisa, kuidas laste turvalisust suurendada, Seheksa OÜ lehelt www.seheksa.ee.

Novembris avati pidulikult Saka mõisa taastatud peahoone, millel on pikk ja huvitav ajalugu, kuid mis seisis viimased paarkümmend aastat hooletusse jäetuna varemeis. Mõisal pole õiget ja head peremeest olnud juba 71 aastat, kui lahkus viimane Šoti juurtega mõisnik Hermann Löwis of Menar. Mõisast on üle käinud mitme riigi armeed ja taasiseseisvumiseni asus hoones Nõu kogude piirivalve. Tänaseks on mõisa peahoone aga restaureeritud ning mõisa rajaja John Leslie Lõuna-Saksamaal elavad järel

tulijad on rõõmsad, et nende esivanemate kodu on taas korras. Uue teo ja moe saanud häärber peidab endas kahtteist luksuslikku hotellituba, à la carte restorani ja privaatset söögisaali, kontserdisaali koos salongiga ja nõupidamisteruume. Lisaks veel muuseumituba, kaminasaal, piljardiruumi ning veinikelder. Vaata pilte www.saka.ee. Ehk mõnes järgmises Estravelleri numbris kirjutame Saka peahoonest ka pikemalt, IdaVirumaast ei ole ju kunagi liiga palju juttu.

www.safetytat.com

Saka mõisahäärber avab uksed

Kolm Õde

Kolm Õde ametlikult überšikk

Eesti Ekspress sahistas novembri alguses, et ilmselt saab ülikõrgete nõuetega überšiki lukshotellide ja -restoranide keti esimeseks liikmeks Eestist Schlössle või Telegraaf, aga Relais & Châteaux valis 36 uue liikme seast välja hoopis ühe Tallinna hubasematest hotellidest – Kolm Õde. Kuigi seal tavatsevad peatuda rohkem kuulsused ja kroonitud pead, on nüüd veel kord kinnitatud, et iga vähegi ilu hindav eestimaalane Kolme Õesse vähemalt klaasikesele veinilegi või õhtusöögile läheks. Kes on seal varem käinud, minge jälle – uued omanikud on asju natuke oma käe järgi sättinud. Meie naabritel ei ole muide mitte ühtki selle keti hotelli, Põhjamaadest leiab neid vaid Taanis, lõuna pool ühe Leedus ja ühe Poolas.

Muidu kuulub võrgustikku pea 500 kõige erakordsemat hotelli üle maailma, uute riikidena lisandusid peale Eesti veel Peruu, Tšiili, Laos, Sri Lanka ja Vanuatu, kus see viimane ka ei asu (Melaneesias - toim). Relais & Châteaux' tuleva aasta saadikuks on näitleja Richard Gere, kes peab ka ise Ameerikas üht sama kvaliteedimärgiga tähistatud luksuslikku külalistemajakest koos restoraniga. Keti 2011. aastat tutvustavas raamatus sõnastab Gere Relais & Châteaux põhimõtted – tõeline pühendumus, hullumeelne tähelepanu detailidele, kirg ilu vastu kõigis tema vormides ja isiklik püüd teha maailma paremaks. Jah, Kolm Õde on kõike seda. Vaata lisa www.threesistershotel.com ning www.relaischateaux.com.

SUVEÖÖ UNENÄGU

Tekst ALARI RAMMO, KARL-KRISTJAN NIGESEN pildid KARL-KRISTJAN NIGESEN

Kõltsu mõisa taassünd Teadsime toimetuses küll, et Laulasmaa mändide all leiab pea sama uhkeid (ja kindlasti sama lagunenud) suvemajasid kui Narva-Jõesuus või Peipsi ääres, aga Kõltsu omast polnud õieti kuulnudki. Nüüd kuulgu sellest aga kõik! 12

SUVEÖÖ KIRI KODUSTELE UNENÄGU

aades teada, et kohe Klooga tee ja mere vahel asuv Kõltsu on korda tehtud ja detsembris juba üritusteks avatud ning et majale puhuvat uut hinge sisse näitlejatepaar Pille Lukin ja Guido Kangur, ei osanud esimese hooga tegelikult midagi arvata – mis koht see siis nüüd on? Hotell?

Romantikasajandi pärand Kõltsu mõisa (sks Wellenhof) guugeldadeski leiab infot vaid näpuotsaga, arhiividest pisut rohkem – olnud kandi esinduslikem suvemõis, torniga villa pärineb 19. sajandi lõpust, luitemännikulise metsapargi servast jätkuva mõisaümbruse kujundas paruniproua Uexküll omal ajal ise, nõuka ajal kuulus kogu kupatus J. Lauristini nim. Tallinna Masinatehasele ja aastaid laastasid villat, nagu kogu seda kaunist kanti, sõdurid ja pioneerid. Lähemalt teadasaamiseks tuleb kohale minna, ja lausa peab minema, sest teist, oma väiksuses äärmiselt uhket ning lisaks täiuslikult taastatud mõisa Eesti lähiajaloost naljalt ei leiagi – maja allkorrusel on paar saali, raamatukogu ja köök, üleval väikesed toad. Mere pool avaneb värviliste akendega veranda purskkaevule, kõrvalhoones peitub ait ja (tulevase) mõisavalitseja eluase. Mis kohaga siis ikkagi tegu? Ei ole see klassikaline peopaik, kuigi saalid nagu oleks; pole Kõltsu ka hotell, kuigi leiab toad ja voodidki. Elumaja samuti mitte. Õieti ongi maja end veel leidmas ning Estravelleri ilmumisajaks on seal toimunud vaid üks-kaks kontserti ning ülakorruse otstarve selgib ilmselt

veel mõnda aega. “Tahame siin teha hästi valitud asju, mis meile endale meeldivad,” ütleb Guido Kangur ja teda tundes tähendab see ilmselt (jazz-)muusikat ja teatrit. Viimase juures rõhutab ta, et iga lavastus tuleb Kõltsus luua kindlasti just siinsesse mõisahoonesse või aeda, mitte kusagilt ümber tõsta. “See maja on taastatud suure hinge, hoole ja armastusega, nii et soovime selles teha ka midagi samaväärset,” lisab Pille. Mis teoks saab, näitab aeg. Esialgu on selge, et maja ootab külastajaid, ent on avatud külastajatele vaid seoses seal toimuvate üritustega – Kõltsu on eksklusiivne koht. Lisaks hea maitse nõudele seab piirangud ka hoone väiksus: muusikatteatrit nautima või seminarile-koolitusele mahub maksimaalselt 70-80 inimest, nii et massiüritusi Kõltsus ei tee. Suurem seltskond hakkaks keskkonnale mõjuma väsitavalt. Pidusid mõis lausa ei taha, isegi mõisades nõnda tavapäraseid pulmi mitte, küll aga võib pruutpaar Kõltsus südamliku fotosessiooni korraldada. Neile, kes rutiinses traditsioonis pulmapeost lugu ei pea, on võimalus ehk siiski olemas, soliidsem paaritunnine vastuvõtt väiksemale seltskonnale ilma pika laua ja piinlike pulmamängudeta võib kõne alla tulla küll. Nii et mõisarahvas valib natuke ka ise kliente, mitte vaid vastupidi. Ja Kõltsus on, mida kaitsta. Häärberi sisemusest on isegi naisluuraja Leen Kullmani nimeline Klooga I pioneerilaager säästnud meeldivalt palju – mitmes ruumis on pruuni värvi alt kätte saadud algsed puitpõrandad, mõni ahi

vajas küll OÜ Oldschool ahjumeistritelt uusi kive, mille tähelepanelikum vaatleja üles leiab, aga säilitamisväärne on ka algsel kujul alles – trepp, puittahveldistega laed, aknad jpm. Arhitekt Jüri Irik, sisekujundajad Kaire Kemp ja Ea Andla koos osavate restauraatorite ja inseneridega on jõudnud kokkuvõttes säärase tulemuseni, et muinsuskaitselt kostsid sagedase nurina asemel hoopis kiidusõnad. Mõisa tänane omanik ei ole tõepoolest püüdnud odavalt läbi ajada ning kohmakaid säästulahendusi siin ei kohta. Mõni funktsionaalne kompromiss jääb siiski silma, 21. sajandi nõuded majale on natuke teised, mis varasematel aegadel, ent siingi on enamalt eelistatud head väljanägemist maksimaalsele kasutamismugavusele.

Tavatult hooliv omanik Majas ringi vaadates saab pea kohe selgeks, et seda hoonet pole taastatud rahateenimiseks. Tagaplaanile jääda sooviva omaniku jaoks on tegutsemisajendiks olnud ilmselgelt see miski, mida me Eestist harilikult ei leia, soov päästa hävingust üks kaunis maja ning anda sellele tagasi väärikus, mis vahepeal kirsade alla tallati. Huvitav, palju oleks selliseid inimesi vaja, et Eestiski tekiks oma National Trust ehk Inglismaa ja USA erasektori finantseeritud (arhitektuuri)pärandit omav, haldav ja populariseeriv organisatsioon? Kui olete käinud juba saalides ning sopilisel ülakorrusel imetlenud kõiki detaile vannitubade lilleornamentidest kuni kaunite kraaninuppudeni ja 13

KIRI KODUSTELE SUVEÖÖ UNENÄGU

tahtnud kohe küünlad põlema panna ja sooja vanni pugeda, on all tegelikult veel üks ruum, mida ei tasu alahinnata. Mõisa köök on nimelt midagi päris tähelepanuväärset – kui muidu on taastatud mõisates köögid pigem kaasaegsed teenindusruumid, siis Kõltsus näete õdusalt nooblit maja südant. Siin kohtuvad uus ja vana, nüüdisaegne tehnika on peidus traditsioonilise fassaadi taga ning klassikalisest britilikust köögimiljööst on vist puudu vaid ebapraktiline AGA pliit. Köögi tagant esikust leiab suurema läikiva külmkapi, kuhu mahub päris palju head ja paremat. Estravelleri toimetusele viirastusid siin kohe meeleolukad kokkamisõhtud mõne toiduvirtuoosi juhtimisel. Praegu, talvel, võib vaid ette kujutada, milline nägi see paik välja omal ajal, kui villat ümbritsesid igast küljest lillepeenrad, kaharad puud-põõsad olid lehes ja rohi nagunii rohelisem, aga küllap näeb juba saabuval suvel rohkem rohelist ja teisigi värve. 14

Tulevikus, kui aed on mõne aasta saanud tunda hoolivat ning loovat aednikukätt, leiab siit tõeliselt paradiisliku miljöö.

Suveõhtu idüll Väliüritusi plaanitakse korraldada maja tagaküljel, elegantseks taustaks olev maja toimib ühtlasi ekraanina, mis piirab tee poolt ähvardavat liiklusmüra. Guido kirjeldab suveõhtul saksofonihelide saatel kontserdile saabuvate klientide meeleolu nii elavalt ja täpselt, nagu räägiks juba toimunud üritusest: “Vaimusilmas või sisekõrvas juba kuulen, kuidas muusika võiks siin heliseda. See on armas.” Kuni mõisa koduleht on veel tegemisel, saab infot www.jazzsalong.ee ning telefonilt 514 6625. Jazzsalong ise on tegelikult Pille ja Guido neljandat hooaega toimuv igaesmaspäevane üritustesari Tallinnas Teatripuhvetis, kust tasub loomulikult samuti läbi astuda.

MOSKVA ESMAKÜLASTAJALE

Meie endise suure ja kahetsusväärselt pealesurutud kodumaa pealinnas kohtab sinna sattunud eestlane palju uut ja samas ka juba ununema hakkavaid vanu mälestuskilde.

Moskva

– gorod kontrastov

inn, mis kunagi ei maga ja on üks maailma kalleimaid, võib oma pilvelõhkujate, ülikallite limusiinide ja üüratute hindade poolest tunduda läänelikuna, kuid on samas tugevate ahelatega kinni nõukogudeaegsetes igandites nagu kohutav teenindus ja igat masti ametnike suhtumine reakodanikesse ning linna külalistesse. Sellepärast võibki Vene Föderatsiooni esilinna Moskva üldkirjelduse võtta kokku parafraseeringuga armastatud nõukogude komöödiast “Briljantkäsi”, kus raudse eesriide taha sattunud peategelast kehastanud Juri Nikulinil paluti pidada majanaabritele loeng Istanbulist kui kontrastide linnast. 16

Moskva võib Tallinnast asuda küll 1000 km ehk pooleteisetunnise lennureisi või öise mugavustega rongisõidu kaugusel, kuid sinna pääseda on märksa keerulisem kui sama kaugel olevasse Varssavisse, palju kaugemal asuvasse Londonisse, Pariisi või mõnesse muusse lääne suurlinna, nagu näiteks ookeani taga asuvasse New Yorki. Tingimuseks number üks on mitte kõige odavama viisa olemasolu ja kohapeal registreerumine koos lõivu tasumisega. Sinna reisides on mugavaim viis rong ja tagasi tulles lennuk. Hinnaskaala on sama, lihtsalt tagasitee raudteed mööda on öise ja tülika piiri-

kontrolli tõttu ebamugav. Tallinnast hommikul saabuvat rongi tervitab Moskva Leningradi raudteejaam (üks üheksast), mis asub kesklinnas Kolme Vaksali väljakul – paremal kõrgub suur hotellile koduks olev stalinistlik pilvelõhkuja, vasakul pool teine vaksal, üle platsi kolmas raudteejaam ja kõikjal hoolimata kellaajast see lõputu suurlinna melu. Värske saabunu peaks vältima juba perroonil ohvreid otsivaid kullipilguga (liba) taksojuhte – linna ja tariife tundmata võib kõvasti vastu pükse saada (alla 1000 rubla ei võeta sind isegi jutule). Kui aga juba sõiduks läks, siis tasub kindlasti kaubelda.

Konstantin Pukhov | Dreamstime.com

MOSKVA ESMAKÜLASTAJALE JÕULU TURUD

Massidega liikvele

Tekst ja pildid DENES KATTAGO

Muuseas, Venemaal kehtib siiani reegel, et iga auto on vajadusel takso – ole vaid mees ja küsi! Selle asemel soovitan siiski rahvarohket, kuid maailma ühte mugavamat, suuremat ja loogilisemat metroovõrku, mis viib sind enam-vähem kõikjale selles megapolis. Ligi 200 jaamaga (millest kesklinna omad on marmori, maalide ja muude kunstiteostega rikkalikult kaunistatud) allmaaraudteed kasutab päevas kuni üheksa miljonit (!) inimest. Ka lennuki kasuks otsustanuil pole põhjust muretseda – Šeremetjevo õhuväravat ühendavad

kesklinnaga pooletunnise intervalliga käivad elektrirongid, samuti liinibussid, millega saab lähima metroopeatuseni. Hiigellinnas elab ametlikult üle 10 miljoni elaniku, kuid eeslinnades elavate ja Moskvas tööl käivate inimeste, illegaalse tööjõu ja külaliste tõttu võib selle rahvaarv küündida aga Hollandi omani (16 miljonit). Eestlastel, kes paarikümne aasta taguse piiride avanemise tõttu on laias maailmas juba palju reisinud, soovitan aga Moskva-reisi ette võtta paari sõbraga.

Tagasi NSVLi Üksi ja esimest korda sinna rahvaste paabelisse sõites võib kultuurišokk suur ja ületamatu olla. Linn jätab küll pealtnäha petlikult euroopaliku mulje, kuid selle all on bütsantslik ja paljudele arusaamatu sügav, mõistmatu vene hing. Kamba pealegi slaavi mentaliteedikäitumismudeli ja vene keele tundmine tuleb seetõttu igati kasuks. Samuti reisile eelnev Venemaa telekanalite vaatamine, internetist kohalike reeglite lugemine jms, et n-ö õigele lainele saada. Kaasaegse Venemaa kohta on sobiv lektüür Jaanus Piirsalu “Kirjad Venemaalt”. 17

MOSKVA ARMEENIA ESMAKÜLASTAJALE VALU

Kohustuslik tutvumine linnaga Tingimata ei tohiks piirduda vaid turistidele kohustusliku Punasel väljakul Lenini mausoleumi ees pildistamisega, vaid tuleks jalutada läbi Aleksandri aia ja siseneda Kremlisse endasse. Seal tervitavad meid Tsaar-Kahur, Tsaar-Kell, Moskva vürstiriigi häll oma vanade katedraalidega, kuhu on maetud Romanovite dünastiale eelnenud Vene valitsejad, ja kunstiaaretega Relvapalat, kus siiani hoiul ka Konstanti Pätsi ametikett. Tõredatest militsionääridest hoolimata saab pildistada ka praeguse presidendi Dmitri Medvedevi residentsi.

Kultuurikontaktid Moskvalased on väga lahke rahvas ja nendega teatris, kohvikus või tänaval suheldes põrmustavad nad nii mõnegi meie koduvabariigis juurdunud (valdavalt negatiivse) arusaama Venemaast ja venelastest. Kaalutlevat eestlast võib see algul üllatada ja isegi jahmatada, kuid selline on vene hing – kui oled võitnud usalduse, siis sind armastatakse jäägitult. Inimesed on Moskvas väga lahked ja haritud, kultuurset inimest ei huvita poliitika, pronksiööd ja muu selline – sind võidakse vabalt pärast juhuslikku sundimatut tutvust lennult külla või järgmisel päeval kuhugi kontserdilenapsile-peole kutsuda. Ja nendele kutsetele tasub kindlasti reageerida, sest Moskvas on näha, kogeda ja maitsta hämmastavalt palju – eelkõige asju, mida koduseks muutunud euroliit ning lääne kultuuriruum enam suurt ei paku. Venemaa pole ju ei Euroopa ega Aasia. Ja julgeoleku pärast ei tasu seal muretseda. Moskva on mõneti just Venemaa keerulise sisepoliitika tõttu üks turvalisemaid linnu maailmas: linnas on igal sammul militsionäärid, pisemateski kohvikutes turvamehed ja seda mitte paranoia pärast, vaid turvatunde tagamiseks. Kindlasti soovitan külastada mõnd 18

Moskva teatrit, sest teatavasti on vene teatrikool üks maailma hinnatumaid ja just selles linnas asuvad ühed parimad teatrid. Kui ka tönkate vene keelt vaid tavalisel tarbijalikul tasemel, pole ikkagi hullu – minge vaatama mõnd (vene) klassika tükki ning te ei pettu. Näiteks meie reisiseltskonna valikuks oli ööbimiskoha ja Arbati lähistel olev poeet Majakovski nime kandev teater Bolšaja Nikitskajal, kus etendati Gogoli “Naisevõttu”. Rosinaks oli samas majas asuv lokaal Majak. Samuti oli põnev ümberkaudne kohvikute-kõrtside piirkond: šašlõkibaar U Nikitskih Vorot, Kvartira, Kabatšjok (“kõrtsike”, mitte segamini ajada köögiviljaga) ja paljud teised. Mis puutub aga kuulsasse vene balletti, siis sealsed piletid on üsna soolase hinnaga ja ka saada neid pole teab mis lihtne. Kel teatrihuvi pole, mingu mõnele tussovka’le (toores tõlkes – oleng) näiteks klubisse B2 või Gogolisse või kontserdile, sest iga nädal astub üles ridamisi kohaliku ja maailma tähtsusega esinejaid – see linn ju ei maga kunagi! Meie sattusime oma reisi ajal Billy Idoli sõule Olimpiiski spordihalli. Mugavaim viis tutvuda selles meeletus linnas toimuva meelelahutusega on www.afisha.ru.

Staartänav Arbat Teine kohustuslik paik on kindlasti Moskva vanaks südameks peetav kuulus Arbat. Luksusrestorani Praga juures algav ja välisministeeriumi stalinistliku kõrghoone juures Smolenski väljakul lõppev jalakäijate tänav on täis suveniiripoode, tänavamuusikuid ja seinast seina söögikohti. Kunagi tänavapildist lahutamatud kunstnikud on eelmine linnapea enamasti välja tõrjunud. Omamoodi vaatamisväärsus on mälestussein perestroika päevil ülipopulaarseks muutunud kultusbändi Kino solistile Viktor Tsoile, kes hukkus traagiliselt Riia lähedal.

STARDI JOHNNIE WALKERIGA MONACO GP-LE! LISAINFO WWW.PRIKE.EE/JOHNNIEWALKER

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST! TARBI TARGALT!

ÜKSKI VÕIT EI TULE KERGELT! WWW.PRIKE.EE

MOSKVA ESMAKÜLASTAJALE

Hea ja parem Natuke söögist: sušisõpradele julgeks soovitada just üht Arbati algul olevat kohta. Need kala-riisirullid on Moskvas viimasel ajal trendiks kujunenud ning linnas leidub palju kohti, kus neid mekkida. Kellele suši ei meeldi, siis tasub astuda mõnesse arvukatest muu rahvusliku varjundiga söögikohtadest, näiteks pakub väga maitsvat Vietnami sööki Vietcafé. Minu moodi kõike kohalikku eelistava reisilise saadaks vene moodi kiirsöögikohtadesse Mu-Mu (bistroo), Teremok (lugematu valik soolaseid ja magusaid pannkooke) või Jolki-Palki, kus saab soovi korral lunastada endale piiramatu juurdepääsu kuumale või külmlauale ja kõigele juua peale näiteks klassikalist vene kalja ja kisselli.

muuseumis, Moskva metroo või näiteks nõukogude mänguautomaatide muuseumis. Kui maailma klassikat leiab lõviosast Euroopa pealinnadest, siis Moskvas saab seda näha Puškini-nimelises kujutava kunsti muuseumis. Louvre’is või Ermitaažis käinule ei paku see midagi ja kui parajasti huvitavat näitust pole, siis soovitan selle asemel pigem Tretjakovi galeriid. Kahte hoonesse on kogutud vene kunsti paremik alustades Rubljovi aupaistet hiilgavate ikoonidega, tehes vahepeatuse Šiškini kuulsa hommikuse karudega männisalu juures ja lõpetades Deineka vaprate Petrogradi kaitsjatega.

Ajaloo varasalv Mööda ei saa minna lugematutest muuseumidest ja näitusesaalidest (arvuks vastavalt 169 ja 317). Ajaloomuuseumid on küll Nõukogude Liidu kahekümne aasta tagusest lagunemisest hoolimata endiselt nakatatud sovetipisikuga, mis aga lugenud ja ajalooteadlikku eestlast häirida ei tohiks. Eriti paistab see silma Suures Isa 20

maasõjas saavutatud võidule pühendatud hiiglaslikus muuseumis ja Võidu pargis. Giidi jutt ei erine suuresti Brežnevi ajal räägitust, kuid muuseumi väljapanek on maiuspala igale ajaloohuvilisele. Omapärastest muuseumidest tasuks käia näiteks arhitektuuriliselt huvitavas juugendstiilis Maksim Gorki maja-

MOSKVA ESMAKÜLASTAJALE KANADA TALV

Dünaamika – jõgi ja jalgpall Lisaks tavalisele meeliülendavale uitamisele ja suurlinliku atmosfääri sissehingamisele, Vene köögi ja kultuuri nautimisele soovitan ka pooleteisetunnist laevasõitu mööda Moskva jõge, väljumised täistundidel Vene valitsushoone Valge Maja vastast hotell

Ukraina esiselt kailt. Spordipisikuga ja soojal ajal seiklejatel tasub käia ära mõnel Vene jalgpalliliiga matšil. Kui rahvuslikke eelarvamusi pole, siis tunne on kordi võimsam Lilleküla omast – lihtsalt unustage, kes mängivad, ja nautige jalgpalli!

Metropolist eemale

Samovarid, pilotkad ja matrjoškad Vene-teemalise ja üldse igasuguse turistiträni soetamiseks sõitke metrooga Izmailovosse, kus on suur vene tarede stiilis putkadega jarmarka. Osta saab sealt kõike, alustades matrjoškadest, T-särkidest, plaatidest-filmidest ja lõpetades kasukate ja samovaridega.

Moskva on vaieldamatult suur ööpäev läbi tukslev süda, kuid nagu New York pole USA ja Pariis pole Prantsusmaa, pole ka Moskva kogu Venemaa. Nii et kui tekib huvi, kuidas tegelikult seal riigis elatakse, või soovite lihtsalt veelgi suuremat nostalgialaksu, siis ärge pidage paljuks kas paaritunnist või tervet päeva võtvat elektrirongireisi kuhugi Moskva oblastisse, soovitavalt Vana-Vene lätete juurde mõnesse Kuldse Ringi linna http://en.wikipedia.org/wiki/Golden_Ring. Meie valisime selleks tunnitee kaugusel oleva Ivan Julma omaaegse residentsi Aleksandrovi linnakese, kust igal sammul õhkub äratundmisrõõmu (ainuüksi rongisõit igast masti kauplejatega oli omaette elamus) – olgu tegu siis “Nõukogude” nime kandva tänavasildiga vanal puutarel või kohustuslike Lenini ja muude nõukogude kujudega.

Minge Moskvasse avatud südame ja sõbrakäega ning mis kõige tähtsam, ilma eelarvamusteta ja teid võetakse kuulsa vene külalislahkusega vastu. Toredaid inimesi on igal pool, rahvusest hoolimata. Ärge kartke idanaabrit ja käige seal ära!

Tele2 võrgus kõneminut 0.Meie sõbralikus peres on juba 470 000 inimest. Nüüd võid nende kõikidega rääkida 0-kroonise minutihinnaga. Lihtsalt vaheta oma senine Tele2 pakett soodsa Hinnaliider 49 paketi vastu või too oma number teisest võrgust meile üle ja räägi nii palju, kui soovid.

Info: www.tele2.ee

USA SUUSARAJAD

Need, kel ERRi suusaportaali kaardil terviseradu tähistavad täpid läbi töötatud, tasub edasi liikuda. Kui vaim pole Vasaloppetiks valmis, keha tõrgub Norra Birkebeinerrenneti ees ja Soome Finlandia-hiihto tundub lihtsalt igav, siis võiks ette võtta tee Põhja-Ameerikasse, soovitab Hannes Hamburg. On lumi ja korralikud rajad. Mõned suusatajad on ka. Ja on Birkie maraton.

Suuskadega Ameerikas A

Tekst ja pildid HANNES HAMBURG, Kommunikatsioonibüroo Hamburg & Partnerid

us on kohe esmalt tunnistada, et vean suuski järel vaevaliselt ja et maratonid ei meeldi mulle. Seega mingit spordimehe juttu järgnevalt ei tule. Pigem meeldib mulle Voldemar Panso suhe asja – sidus nöörid kinni ja asus sumpama. Ning kus siis tal süda naeris, nii et mets kajas. Maratonid on üks nügimine ja lõhkumine. On grupp nooremaid mehi, kes sind alati alguses maha sõidab, et siis teises pooles selg ees vastu tulla. Mina arvan, et hea on sõita üksi, omas tempos, läbi metsa, pikki maratoniotsi vahetult enne (või pärast) ametlikku võistlust, kui rada veel korras. Ja spordiga pole siin palju pistmist, pigem on see – kui suurelt väljenduda – tahte triumf. Niisiis soovitan eriti just pühapäevasportlastel Ameerikasse suusad kaasa võtta. Esiteks saab rahus sõita ja toimetada, kuna teisi suusatajaid lihtsalt napib. Teiseks, need vähesed inimesed suuskadel on kõik väga sõbralikud ja alustavad sinuga mõnusasti vestlust. Kolmandaks annab see rahvasportlasele võimaluse tunda end kordki tegijana – reeglina liigud sa oma tavakiirusel teistest nobedamini.

USA ARMEENIA KANADA SUUSARAJAD TALV VALU

Sport Minu varustus jõuab ühes tükis tervena Chicago lennujaama kohale. Passikontrollis uurib ametnikuproua mu reisi eesmärkide kohta. Vastus – sport ja täiendusena veel murdmaasuusatamine – toovad veidi vaheldust tema rutiinsesse töösse ja sõnavarasse. Vähemalt nii see mulle tundub. Oma sportlike eesmärkide kinnituseks suundume otse lennujaamast pärast 20-tunnist reisi ja kaheksatunnise ajavahega ühe gümnaasiumi korvpallisaali. Omaette elamus on jälgida Eesti aja järgi kell pool viis öösel armutut korvpalliheitlust. Vanuseklass on kuskil 11–14 aastat. Igal juhul saab häälestus paika ning väide, et Ameerika ja sport käivad kokku, kinnitust. Tõsi – ameeriklastel on drive-in pangad ja nad on suurimad tabletisööjad maailmas. Rahvusvahelises pildis kujutatakse neid kas siis Wal-Marti riiulite vahel elektrilistes ratastoolides kärutamas või kodus teleri ees diivanil lösutamas ja hunnitut jäätiseportsjoni lahendamas, kuid see liialdav üldistus. Ka tippspordis on Ameerika kodanluse süda, riigi oluliste kaubateede ristumisel asuv, loomade tapamajana tuntud Mid-East ja Chicago tänapäe-

val edukas. Sinna viidi hoiule viimane Stanley karikas ning nii Bulls kui Bears püsivad endiselt kõrges konkurentsis. Leian reisilt ka eestlaste panuse Chicago spordiellu ja veel millise. Chicago Eesti maja keldribaaris esmakülalistele pakutavat Vana Tallinna maitstes märkan seinal kõikumas tuttavat fotot – vanaonu Anton Raadik, poksikinnastes rusikad ähvardavalt ees ja paremsirge mõtteis. Just siia tuli Euroopa tollane poksimeister sõja eest õnne ja teenistust otsima ning just siin tagusid linnalegendi järgi Ameerika gangsterid talt terve mõistuse, misjärel ta oma edasisest karjäärist loobus. Minu spordiambitsioonid on pisemad, seega loodan, et Uude Maailma saabununa läheb mul sugulasest paremini. Igal juhul esimesed ööd pikutan õdusas kodumajutuses nahksel diivanil plasmatelerist Ameerika jalgpalli vaadates. Väljas teeme veel mõned visked kohustusliku garaaži seinale kinnitatud korvpallilaua poole ja lööme õues plastmassist golfi.

Lumi Suusatajale eksistentsiaalse iseloomuga info on kahtlemata lume olemasolu. Selle leidmiseks Ühendriikides ei

pea sõitma isegi päris põhja, Kanada piirile. Chicago ja Rooma asuvad samal laiuskraadil ning kuna Golfi hoovus liigub läänest itta ja mitte vastupidi, siis on seal tuulte linnas lund Roomaga võrreldes kordi enam. Kuid mitte üleliia ehk samapalju või veidi vähem kui meil. Chicagos endas kindlasti vähem. Esmase suusakatsetuse uuel mandril teen kodumajutuse kõrval asuval põllul, mida millegipärast nimetatakse loodusrajaks. Rada praktiliselt pole, lund samuti mitte, ehk nii viis sentimeetrit sügavamates kohtades. Oleks võinud suusad, vähemalt need paremad, koju jätta. Tõsisem lumi asub Chicagost kahe

Mõned osalejad jäädvustasid sündmust pähe kinnitatatud videokaamerate abil. Taustal – ameeriklaste suusavalikus on esindatud kõik meile tuttavad märgid.

Birkie • Worldloppeti sarja kuuluv maraton Põhja-Wisconsinis, Hayward/Cable’is • Klassikarada on 54 km ja 23 km pikk, uisustiilis 50 km ja 23 km. • Igal aastal osaleb keskmiselt 10 000 suusatajat ja 20 000 pealtvaatajat. • Esimene Birkie toimus 1973. aastal, esikoha võitis rootslane. • Esimene Birkie avatud raja sõit peeti maha 2010. aastal.

ARMEENIA USA SUUSARAJAD VALU

Lipuehtes vahefiniš 25 kilomeetril. Pool distantsi on läbi ning pooled astuvad rajalt maha.

Ameeriklastele meeldib rääkida ja kontakti hoida. Ka spordivõistlusel.

tunni kaugusel, naaberosariik Wisconsinis. Maastik heleneb teel nagu aprillis Tallinnast Haanjasse sõites. Lisaks lumele on siin midagi väga tuttavlikku veel. Majad muutuvad punaseks ja inimesed neis on valgete juuste ja siniste silmadega. Mõistan, et skandinaavlased on oma koha suurel mandril üles leidnud, siin on veel tänagi palju “nenne” ja “sonnidega” lõppevaid perekonnanimesid. Sama ootamatul moel ilmuvad tee äärde ka esimesed suusapoed, tuttavad spordivarustuse kaubamärgid ja suunaviidad radadele. Esimesed korralikud suusatiirud teeme Lõuna-Wisconsini Kettle Moraine’i riigimetsades. Ma ei tea, palju kõrval olevalt pildilt välja loeb, kuid kinnitan – rajad on sama heas korras kui Tehvandi ring. Parklas peale meie auto teisi pole, seega sisuliselt on tegemist personaalradadega. Mõned dollarid sellise luksuse eest tunduvad õiglased, huvi korral saab osta ka hooajakaardi. Rada on üliheas korras, kuid murelikuks muudab mind selle mägine profiil, mis on pidevalt üles-alla. Kas see võib olla esimene vihje ka Birkie raja kohta? Birkie kodulehel on küll lausa eraldi raja 3D-versioon, mille saad virtuaalselt läbi sõita, kuid kõrguste vahed jäävad mulle kokkuvõttes arusaamatuks. Stardipaiga riietusmajas teiste ük-

sikute suusatajatega (päeva peale on neid siiski lisandunud) kogemusi vahetades küsin ühelt Birkie kohta. Tundub olevat kogemustega sõitja. Ta teeb õhus käega laineid ning lisab – up and down, all the time. Mees on enamiku Worldloppeti sarja kuuluvaid radu läbi sõitnud, plaanib muuhulgas ka Tartu maratonile tulla ning lõpetab – Norras on siiski hullem, kogu aeg up. Lisaks kõneleb ta oma uuest projektist – 100 kilomeetri pikkusest küünlavalgel toimuvast Candlelight Ski ettevõtmisest.

Rada Räägitakse, et adrenaliini lisandumine näitab valmisolekut. 420 miili ja kaheksa tunni pikkune autoreis Chicagost üles Põhja-Wisconsinisse Birkie sünnilinna Haywardi uinutab ärevuse. Lennukiga oleks saanud mugavamalt – kas siis üles Ülemjärve kal-

dal asuvasse Duluthi või kaksiklinna Minneapolisse/St. Pauli. Esimesest on Haywardi 75 ja teisest 120 miili. Päev varem sõidame stardikohast läbi, võtame numbrid, tutvume sümpaatse suusahotelliga, mille fuajeeseinu katavad peamiselt fotod härmas skandinaavlastest, ning kompame lund. Suusad usaldan meister Mike’i triikida. Mike kõneleb, et neljandik suusatajatest saabub Euroopast ning et naaberosariikides Michiganis ja Minnesotas on suusatamine veel populaarsem. Seda näitab ka Birkie hilisem finišiprotokoll. Olen targu jätnud siiani enese teada, et ma ei lähe ründama mitte Birkie ametlikku võistlust, vaid avatud raja üritust. See toimub esimest korda, mistõttu saan ka uhke särgi selga – “founder”. Hommikul seisab 8000 inimese asemel stardijoonel ca 800, suhteliselt rahulik on minema hakata. Esimene Birkie toimus 1973. aastal, mil 34 meest ja 1 naine sättisid end teele Haywardist Cable’i poole. Legendi järgi koosnes jõuk inimestest, kellest osa oli esimest korda suuskadel, rootslase suhteliselt korralik võiduaeg 2.48 näitab aga vastupidist. Samal ja eelneval aastal jäi Tartu maraton ära, kuid näiteks 1971. aastal liikus Tartust Otepääle kokku 1200 inimest, kõnelemata siis Soome-Rootsi-Norra maratonidest. Täna teeb Birkie koos kõigi oma lisaüritustega osavõtjate arvult aga Tartu maratonile pea kahekordselt ära – viimastel aastatel on stabiilselt üle 10 000 inimese veebruari alguses samal ajal ja kohas suusad alla sät-

Kasuta aega targasti! Tee koosolek merel - Viking Line pardal. Tallinn-Helsingi 3 tunnine hommikune koosolek

Alates

20 EUR / 310 EEK

reisija

V천imalikk ttel tellida ellilida da rruu ruumid uumi m d ja j ttoitlustus oitl itlustu tuss ka 6 ttun tunniks. unni niks ks. reis i ijijastt. Hinnad kehtivad alates 10 reisijast. Lisainfo ja broneerimine E-R 9.00-17.00 tel. 666 39 44 v천i ryhmad@vikingline.ee

www.vikingline.ee

USA SUUSARAJAD

Chicago südames saab uisud alla panna ja tritsutada. Jääle pääsevad huvilised tasuta.

tinud. Osavõtjaid on ligi 50 riigist, Birkie kodulehel mainitakse eksootiliste maade seas ära Andorra, Eesti ja Venemaa. Eelinfo raja profiili kohta osutub adekvaatseks. Kuid lisaks pidevale mäest üles ja siis alla sõitmisele lisandub uus mõõde – pea iga laskumine lõppeb kas vasak- või paremkurviga. Seetõttu on rajal lisaks higile ka verd. Õnneks on nii mäed kui sõidutempo siiski madalad, mistõttu maas paistab higi verest enam. Tempot õieti üldse pole. Pole võimatu, et mõned kolleegid kasutavad suuski esmakordselt. Keskmine vanus ulatub nii 50 aasta kanti. Raja teises pooles on liiklus sootuks hõre ning kõik teevad kõigiga juttu. Kogemusi, mida vahetada, on viimastel tundidel oluliselt juurde kogunenud. Pikemad teemad saavad lahti räägitud joogipunktides, kus maratoonaritele tuttavad lõkked küdema aetud. Chequamegoni mets on suurepära-

ne, seltskond sõbralik ja rada avar. Finiši päris lõpp tuleb kiiresti ning kuum kakao ja soe pakisupp soojendab üles. Tagasi stardipaika sõidame Ameerika maastiku pärisosa, kollase koolibussiga, milles üks viisaka väljanägemise ja olemisega mees suudab üllatada, uurides, kas õppisime omavahelise kõnekeele vanematelt. Siit vaadates on teiste keelte ja kultuuride olemasolu tõepoolest veider. Peale täiendavat infot suikub mees bussipingil õndsasse unne.

Linn Tagasi inimasustuses, ka Chicago kesklinnas on võimalik sportliku elustiiliga jätkata ning tritsutada Millenniumi parki rajatud jääl. Jää on vaba, uiske saab üürida kohapeal. Või siis treppi mööda mõne pilvelõhkuja katusele astuda. Neist üks kõrgemaid on üleni must, ülevalt ahenev John Hancocki torn, mille ülemisi aknaid pidavat pesema kosmonaudid.

Kui Tallinnas toetatakse sulade ajal korrusmajade fassaadidele lauajuppe, siis Chicagos on pilvelõhkujate all kõnniteel korralikud hoiatusmärgid – ettevaatust, kukkuv jää. Erinevus on ka kõrguses. Mõistagi on Chicago tuntud veel hirmsat müra tekitava inimeste peade kohale tõstetud raudtee, suure planetaariumi ja hiiglasliku Michigani järve poolest. Kõikmõeldavas seisukorras paate on siin kandis üldse tohutul hulgal. Tundub, et nende olemasolu on igale perele kohustuslik. Omaette vaatamisväärsus on Chicago kunstimuuseum. Juba ülemöödunud sajandil avatud kogu sisaldab kokku üle 260 000 üksuse. Siin on Seurat “Pühapäev La Grande Jatte’is”; Goghi “Magamistuba”, Magritte’i “Time Transfixed” ja loomulikult Woodi “American Gothic”. Vanamees usu, noore tööka naise ja põlluhargiga. Chicago üks korralikumaid teatreid on Goodman, kus kahekordne Tony-

USA SUUSARAJAD võitja Brian Dennehy näitas end kahe järjestikuse lavastuse, Eugene O’Neilli “Hughie” ja Samuel Becketti “Krappi viimase lindi” peaosas. Suur osa vaatajatest jääb etendusejärgsele arutelule.

Chicagot hüütakse ka tuulte linnaks, tormistel päevadel liiguvad pilvelõhkujate viimased korrused meetrites. Miks on inimesed sellise ebamugavuse eest valmis maksma? Ühes neist kõigub ka telediiva Oprah.

Maa Mid-East ja Chicago on vaid üks Ameerika vormiväljendustest. See on oluline transporditeede sõlm ja presidendi kodulinn. Siit veidi üles Wisconsini ja Minnesota suunas sõites kogeb eestlane palju tuttavlikku, siin on tunda skandinaavia mõju nii maastikus kui geenides. Kuid Ameerika esineb veel kümnetes teistes vormides metropolide, tühjade kõrbete või roheliste loodusparkide kujul. On indiaanlaste, latiinode, mustade ja valgete Ameerika. Läänekaldalt leiate boheemlasliku San Francisco, paradiisi meenutava Los Angelese ja keset kõrbe külma Las Vegase. Idakaldal peab viimset lõputut pidu New York ja all lösutab uimane Miami. Kuid ükskõik millisele kaldale või

SEPIKODA JA MÜÜK Saikla küla 94634 Orissaare vald Saaremaa Avatud E-R 8.30-17.00 Tel. +372 459 4630 e-post: sepad@sepad.ee

piirkonda te ei satu, tuleb arvestada, et Ameerika muudab. Utoopiatel on siin kombeks teostuda. Kas või sellesama suusamaratoni kujul, millest usun, et täiesti arvestatav hulk osavõtjaid oli kas esimest hooaega või üldse esimest korda suuskadel. Edasi viis neid vaid

SEPIKODA JA MÜÜK Kuressaare Linnuse õues Lossihoov 1, 93815 Kuressaare Avatud T-L 10-18 Tel. +372 510 9648 e-post: siim@sepad.ee

vägev ekstsentrisline tahe. Niisiis, järgmine Birkie toimub mõned päevad pärast Tartu maratoni, 24.-26. veebruaril. Värske info kohaselt sadas esimene lumekirme maha 13. novembril.

ESINDUSKAUPLUS TALLINNAS Nunne 7, 10133 Avatud 10-18 Tel. +372 646 4315 e-post: nunne@sepad.ee

KAUPLUS NORDE CENTRUMIS Lootsi 7, 10151 Tallinn aVATUD 10-21 Tel. +372 669 8807 e-post: lootsi@sepad.ee

KAUPLUS ÜLEMISTE KESKUSES Suur-Sõjamäe 4, 11415 Tallinn Avatud 10-21 Tel. +372 603 4754 e-post: ylemiste@sepad.ee

www.sepad.ee

LIIVAKIVIST BEIRUT POOLA VETEL MEELITAB IME

Uuestisündinud Beirut

iStockphoto

Tekst KATI VABI

he New York Times seadis Beiruti mullu sihtkohasoovitustes esikohale, Lonely Planet kuulutas selle üheks maailma kümnest elavamast linnast ning mõlemad leidsid, et Liibanoni pealinnas on palju kogeda ja nautida. Olles ise elanud LähisIdas juba üle viie aasta, olin kuulnud lugusid nii Beiruti kuuliarmilistest hoonetest kui ka taastumisest ja noorenduskuurist, rääkimata Beiruti ainulaadsest joie de vivre’ist. Ehk siis põhjuseid reisielevuseks oli küllaga. Pean siiski tunnistama, et see polnud mu esimene külastus. Lendasin Beirutisse tänavu ka korra varem, aga see oli tööasjus ning möödus kohtumiste udus, mitte laiseldes ja Beiruti lõputuid võlusid nautides. Nüüdne kogemus oli muidugi täiesti erinev – võtsin aja sukelduda täielikult linna vaatamisväärsustesse, helidesse ja lõhnadesse ning õhkkonda, uidata värvikate ja energiliste kohalike seas, avastada, kus nad ostlevad, söövad või lihtsalt kulgevad. Paljastus küllusliku ajaloo ja kultuuriga linn, mis peaks sobima igale külastajale. Ilmselt sõltub igaühe Beiruti koge-

Walther.k | Dreamstime.com

Kati Vabi

BEIRUT POOLA MEELITAB VETEL

mus küll sellest, millisesse linnaossa ta satub. Enamasti suunduvad turistid ajaloolisse all-linna ja seda soovitaksin minagi. Kodusõjas suuresti hävitatud ümbruskond on nüüd pea täielikult taastatud ja see on hea paik mõtiskleda, millistele katsumustele linn on vastu pidanud ja kuidas on otsustatud neist üle olla. Pikki perioode lähiajaloost on täitnud kodusõda ja poliitiline ebastabiilsus ja kõik need on varem Lähis-Ida Pariisiks kutsutud linnale oma jälje jätnud, aga küllap toovad ulatuslikud taastamistööd eriti all-linnas ka kunagise tiitli tagasi. Kusjuures Beirut tundubki väga euroopaliku linnana oma uute tänavate, lõputute tuttuute hoonete, kaunite vaadete, elavate kohalike ja kõige aluseks oleva ajalootunnetusega. Siirdudes eemale “maniküüritud” piirkondadest Beiruti kesklinnas, avastad uusi tõendeid lahinguterikkast minevikust – katkiste akende ja “rõugearmidega” majad, täiesti hüljatud hooned, sõjaväelaste kohalolek tänavail. Sellele vaatamata on Beirut täis ilu ja täiesti unikaalset veetlust. Minu

jaoks ei teegi seda linna võrratuks niivõrd vaatamisväärtuste pikk nimekiri, vaid just atmosfäär – segu inimestest, kultuuridest ja religioonidest annab Beirutile iseloomuliku headuse, mis paneb sind tahtma teda ikka ja jälle külastada. Vähem teatud fakt on ilmselt see, et Liibanon on suures osas kristlik ja kristlikku kultuuri kannab ka Beirut oma all-linnaga. Moslemid elavad ja töötavad enamasti veidi eemal kindlates linnaosades. Beiruti trendikad kohvikud on ideaalsed, et lihtsalt istuda, nautida tassi kohvi või klaasi veini ja end sellele elavale õhustikule avada, mahe vahemereline ilm leevendamas araabiamaa palavust. Eurooplasele tuttavad talved koos võimalusega end lumistel nõlvadel veidi rohkem liigutada leiad juba lühikese sõidu kaugusel asuvatest suusakeskustest. Minu viimane mälestus Beirutist on aga ikkagi sealsed inimesed ja mitte üksnes nende võime kosuda alistumatult kõigist lähimineviku kannatustest, vaid nende elutahe ja suutlikkus seda nautida, olgu mis on.

Beirutis ja lähistel

Beiruti all-linn on tuntud ööklubide, restoranide ja muude meelelahutusvõimaluste poolest. Kuulus turg Place des Martyrs (Souk el Barghout) on koht, kus sajad turistid ja kohalikud naudivad paljudes välikohvikutes traditsioonilist Liibanoni toitu või joogipoolist. Täiuslik mu reiside põhiajaviiteks – inimeste jälgimiseks.

Corniche ja Pigeon Rocks. Parim paik kogeda linna õhustikku on roheline mereäärne promenaad. Corniche pakub võrratuid vaateid ja Pigeon Rocks tähistab kaljuformatsioone Raouche’i abajas.

Baalbeki Rooma templid. Need kolossaalsed ehitised on ühed paremad näited impeeriumiaegsest arhitektuurist – suurimad ja paremini säilinud üldse. 1984. aastast UNESCO kaitse all olevaid templeid võib täna pidada üheks iidsetest maailmaimedest. Baalbek asub Bekaa orus, 85 km Beirutist kirdes.

Beirut on hästi tuntud oma paljude rahvusvaheliste festivalide poolest - Al Bustani muusika ja kunstide festival, Byblose, Baalbecki ja Beiteddine’i festivalid meelitavad esinejaid, kunstnikke, muusikuid ja tuhandeid külastajaid kohapealt ja teistest riikidest. Oma reisi plaanimine mõne toimumisajaks tasub kindlasti ära!

BEIRUT MEELITAB

Tänavatarkusi ja hotellisoovitusi Arvestades Beiruti kasvavat populaarsust sihtkohana, võib majutuse leidmine olla eelarvet ja soovitud asukohta arvestades mõningane väljakutse. Veel usun, et vähemalt igal teisel reisijal tekib kas konflikt taksojuhiga või jääb sõidust lihtsalt ebameeldiv elamus. Nimelt ei ole Beirutis taksomeetreid, mis tähendab, et hinna kauplemine ja õige takso leidmine võib lõppkokkuvõttes palju raha säästa. Taksosid on erinevaid – hotellide ees tavapäraselt kõige kallimad, kuigi väljanäge-

miselt sugugi mitte erinevad – kümneminutise sõidu eest võib juht küsida umbes 20-dollarilise tasu. Samas liigub tänavatel ka marsruuttakso põhimõttel autosid, mis võtavad peale kuni neli samasse suunda sõitvat inimest, ning igaüks maksab oma osa koguhinnast. Võid siis nii reisida ühes autos kolme võhivõõra inimesega kui ka maksta juhile terve auto privaatkasutus kinni, mis tuleb kokkuvõttes ikkagi odavam hotellitaksost.

Sarnaselt teiste suurlinnadega täituvad Beiruti hotellid eriti kõrghooajal kiiresti ja hinnad tõusevad samas tempos. Tuntud traditsioonilised hotellid, nagu InterContinental Phoenicia, Gefinor Rotana ja Le Bristol Hotel, on siiani popid valikud, aga esile võib tuua ka uuemaid ja vähem tuntuid. Mõnes neist, kas ajaloolises või disainerhotellis peatumine võib järgmisel reisil sellele linnale hoopis uue perspektiivi anda.

Le Royale

Four Seasons Beirut Kauaoodatud Four Seasons avati lõpuks tänavu aasta alguses. Asub ta kohe uue sadama ehituse taga ja kesklinna (BCD) ning Al Hamra’sse on sealt lühike jalutuskäik. 230 toaga hotell pakub segamatuid vaateid nii linnale kui merele.

The Leading Hotels of the World’i autahvlit kandev Le Royale asub linnakeskme melust pisut eemal, aga kuulsa Jeita Grotto ja Byblose ajaloolise linna ja souk’ide lähedal. Hotell on tuntud oma Royal Spa poolest, mis on laotunud kolmele korrusele ja 3500 ruutmeetrile, sisaldades siseujulat, sees ja väljas asuvaid mullivanne ja Türgi saunu. 20 000-ruutmeetrine Watergate Aqua Park teeb selle ideaalseks just peredele.

Mövenpick Hotel & Resort Beirut Eriline, sest on ainus kesklinnas asuv puhkekeskus, kus otse randa pääseb. Suure spaa, mitme basseini, lasteala ja veespordining erisuguste einestamisvõimalustega.

Raouch e Arjaan by Rotana Vast avatud hotellil on suurepärane asukoht ning selle toad, sviidid ja stuudiod on varustatud köögikestega – taas hea valik peredele ja pikemalt peatujaile, kes soovivad vabadust ise süüa valmistada.

Le Gray Beirut, A Campbell Gray Hotel Moodne butiikhotell kuulub ketti The Leading Small Hotels of the World ja on kindlasti linna majutusmaastikul teretulnud. Mõne sammu kaugusel Märtrite paleest ja šikist rue Weygandist disaineripoodidega on sel hotellil üks linna paremaid asukohti, selle lähistelt leiab ka palju tänavakohvikuid ja -restorane.

Holiday Inn Dunes Verduni linnaosas asuv Holiday Inn on kõigist minu valikutest taskukohaseim. Asukoht Dunes’i kaubakeskusega samas hoones teeb nii keskuses kui ka linnatänavatel liikumise mugavaks ja stressivabaks.

Diamonds & Jewellery

Avasime oma esimese poe Baltimaades V채ike-Karja 8, Tallinn Tel 641 8446

n Ku

t eh 0k 1 20 12. . 1 i3

s tu us d oo

15%

MANDATUM LIFE, VIRU VÄLJAK 2, TELEFON 681 2300 WWW.MANDATUMLIFE.EE

Rikastumine on risk, mida tasub võtta. Suurte varade väärtuse kasvatamine nõuab alati parimat partnerit. Mandatum Life’l on unikaalne ja tulemuslik investeerimisﬁlosooﬁa ja aastatepikkused kogemused. Me haldame märkimisväärset kliendivarade portfelli ning seetõttu suudame pakkuda sobivaid investeerimis- ja varahalduslahendusi ka kõige nõudlikumale kliendile. Sa ei pea olema professionaalne investor, sest seda oleme meie.

Investeerimine. Varahaldus. Elukindlustus. www.mandatumlife.ee

SINGAPURI MAAGIA

Noobel linnriik

Singapur Tekst ja pildid MIKK TAMME

õige sagedamini kuuleb Singapuri kohta kaht väidet: see on Aasia algajatele ning paljude keeldude-käskudega ühiskond või nagu inglise keeles öeldakse, it is a FINE country. Mõlemad stereotüübid tabavad tegelikult naelapea pihta. Singapur on Aasia algajatele, kuna tegemist on linnriigiga, kus on täiesti turvaline ja puhas keskkond, efektiivselt töötav transpordisüsteem, puhas kraanivesi ja hügieeniliselt valmistatud toit. Selliseks oaasiks on Singapur 45 aastaga aga muutunud just paljuski tänu karmidele reeglitele. Kui elanikud viskasid närimiskumme maha ja kleepisid metroo uste vahele, siis keelati nätsumüük ära (närimist ei keela keegi). Liikluse 36

kultuurseks ja turvaliseks muutmiseks rakendati karmilt trahve, narkootikumide saarelt eemalhoidmiseks on importijatele vahelejäämisel karistuseks eluaegne vangla või hullem.

Võluv kord Nüüdsel ajal pole Singapur vähemalt turistile mingi politseiriik. Kaamerad ja väidetavalt ka erariides korrakaitsjad on mundris politseinike töö üle võtnud ning viimaseid pole pea üldse näha. Minu jaoks loovad see kord ja turvalisus tunde, mis võtab võimust alati, kui astun Singapuri lennujaama vaibaga kaetud põrandale – midagi ei saa valesti minna, võin kindel olla, et kõik töötab. Esimene võimalus seda näha on piirikontrollis, kus võeti ees-

märgiks, et inimene ei peaks ootama üle 11 minuti. Kui jõuad lauani, pakutakse tervituseks kommi. Lennujaamast kesklinna jõudmiseks on kaks põhilist võimalust. Esiteks takso, mis on konditsioneeritud, ausa juhiga ja väljaspool tipptunde ka odav. 25-minutine sõit kesklinna maksab üldiselt umbes 25 Singapuri dollarit (14 eurot). Tipptunni ajal ja päris kesklinna sõites tuleb juurde erinevaid lisatasusid, aga enamasti kuuleb selle eest ka taksojuhi loengut Singapuri elust ja edust. Seda kohalikus Singlishis, mis meenutab kahtlaselt palju inglise keelt, aga mida võib vahel raske mõista olla. Alternatiiviks on MRT ehk metroo, millega kesklinna sõitmine võtab umbes 45 minutit, hind jääb kahe

SINGAPURI MAAGIA

Kujutle meie armsat Hiiumaad. Nüüd võta Kõpu poolsaare ja Kassari jagu pinda ära ning lisa viis miljonit inimest, kellest enamik Hiina päritolu, suurem ports malaisid, hindusid ning lõpuks veel kõiksugu muid sisserändajaid. Palju inimesi, palju kultuure koos ühel pisikesel saarel on Singapur. Mikk Tamme jagab praktilisi soovitusi.

leid ning veel on läheduses muljetavaldava majaga disainigalerii Red Dot. Hiinalinnas tasub natuke suveniiridele mõelda. Nimelt on sealsetel põhitänavatel (Temple ja Pagoda) palju erinevaid soodsaid ostlemisvõimalusi. Natuke suuremal South Bridge Roadil võib aga leida näiteks Eu Yan Sangi poe ja kliiniku, millel on 130-aastane Hiina meditsiini kogemus. Erinevalt teistest sarnastest poodidest on nende pakenditel ka arusaadav jutt.

Ka tervishoiumuuseum on neil lahedam Hiinalinna külje all Outram Parki haiglakompleksis asub üks väga huvitav keskus – terviseedenduse nõukogu peetav HealthZone, kus interaktiivselt

käsitletakse tervisega seotud teemasid. See on hea infoallikas lastele, kes saavad inglise keelest aru, aga huvitav täiskasvanutelegi. Hiinalinna tasub sattuda ka mõnel õhtul ning soovitan ühe omamoodi kogemuse saamiseks külastada Smith Street 54 asuvat restorani Qing no. 1 Steamboat. Inglise keelt räägitakse seal väga lühikeste lausetega, aga 18 dollari eest saab süüa nii palju, kui jaksad. Konks on selles, et sinu ette lauale pannakse keema supp, mille sees pead ise toorest toitu valmistama. Kohalik kogemus missugune. Õhtul tasub edasi liikuda jällegi ainult kiviviske kaugusele Ang Sian Roadile, kus ootavad järjest kolm katuseterrassi (hoogsamast konservatiiv-

Dreamstime.com Agency

kohaliku dollari kanti. Tõenäoliselt on takso ja metroo ka põhilised transpordivahendid, mida hiljem Singapuri avastamiseks kasutada, lisaks ohtrale jalutamisele muidugi. Singapuri rahvastiku enamiku moodustavad hiinlased ja Hiinalinn on ka üks olulisemaid vaatamisväärsusi. Maxwell Foodcourt näiteks on suur ja turistile sobiv söögikoht, kus mitmekümnest boksist saab 5-6 dollari eest meeldivat toitu valida. Sealt võib leida ka naise, kes on juba 40 aastat samas kohas austrikooke pakkunud. Maitseelamus on garanteeritud. Kohe üle tee asub Singapore City Museum korraliku ja tasuta ülevaatega kogu saarest ning linnaruumi arengust, selle vastas üks uhkemaid temp-

LIIVAKIVISTMAAGIA SINGAPURI IME

semaks Screening Room, Ying Yangi baar Club Hotelis, Scarlet Hotel), millel saab mõnusat õhku ning Singapuri kõrgehitiste vaadet nautida. Mõneks teiseks õhtupoolikuks tasub minna Little Indiasse ja Arab Streetile. Esimene on siis Singapuri hindude kvartal, kus pakutakse banaanilehelt head India toitu ning saab lihtsalt ringi jalutada. Kui ostlemispisik väga suur, sea sammud Mustafa keskuse poole, mille seitsmel korrusel saad ööpäev läbi osta kõike, mida hing ihkab. Arab Street sealsamas läheduses kujutab mõnusat vaheldust Singapuri paljudele kõrghoonetele ja uusarendustele – saab lõõgastuda ning mõnd jooki nautida. Arab Streeti kandis asub ka Singapuri esinduslikumaid ja ajaloolisemaid mošeesid. Päris kesklinnaks võiks lugeda ärikvartalit (CBD) ja selle läheduses olevaid jõe suuet ning kaldaid (Clarke Quay ja Robertson Quayga). CBD on täis pilvelõhkujaid, mida on omaette huvitav vaadata. Nende vahel asub ka üks teine suurem ja korralikum food‑court – Lau Pa Sat. Valikut on kõvasti ja lihasööjatel soovitaks seal proovida satay’d ehk väikseid grill-lihavardaid, mida serveeritakse pähklikastmega. 38

Kindlasti tasub võtta aega, et jalutada jõe suudmesse ning sealt kaldaid pidi ülespoole, imetleda Singapuri “Welcome To Estoniat” ehk Merilõvi, vaadet uuele kasiino-hotelli-konverentsikeskusele, üht vanimat Fullertoni hotelli ja kõike seda ööelu jõekallastel.

Kõige-kõigem koloniaalarhitektuur Suudme kanti jääb veel üks linnaosa, kus on jällegi ruumi ja madalaid, aga võimsaid maju ning mille üks hea sõber on ristinud maailma kõige vahvamaks koloniaallinnaosaks. Sealt leiab ka hinnatud Aasia tsivilisatsiooni muuseumi. Neile, kes soovivad huvitavat (aga ka kallimat) söögielamust, soovitan

suunduda Robertson Quays asuvasse Gallery hotelli, mille teisel korrusel pakub väga maitsvat toitu väike armas Jaapani restoran Matsu. Kellel saab vahepeal Aasia toidust kõrini, sel tasub minna Conradi hotelli restorani Socar ja tellida Caesari salatit. Tegemist on paraja näitemänguna, kuna salatit valmistatakse sinu silme all suures umbes meetrise läbimõõduga juustukeras. Jõe suudmealale jäävad ka parimad võimalused Singapurile ülalt alla vaatamiseks. Swissôtel Stamfordi 70. korrusel asuvad baarid-restoranid, Marina Bay Sandsi kolme torni katuste üle laiuv taevapark ning Singapuri vaateratas. Igal pool maksab vaade nii 20–25 dollarit (kuigi Swissotelis saab üles ka jooke või piletit ostmata) ning kõik nad annavad Singapurist hea ülevaate; vaateratas ja taevapark ehk natukene paremini, kuna nende väärt audiogiid seletab, kus pool on Malaisia ja kus sõidavad vormelid. Sinnasamasse jõesuudmesse on Singapur ehitanud tammi (Marina Barrage), et luua mageveereservuaar – üks nende inseneriimedest. 2012. aastal avatakse seal veel Singapuri teine botaanikaaed. Enamik külastajad jõuab ühel või teisel põhjusel ka Orchard Roadile – tänavale, kus kõnnid ühest konditsioneeritud kaubanduskeskusest teise ning saad ostelda nagu läänemaailma suurlinnades. Orchard Roadi läheduses asub ka üks Singapuri vahvamaid kohti – botaanikaaed, kus on väga mõnus pärastlõunal jalutada või orhidee-

Singapuri pilvelõhkujad ning nende “Welcome to Estonia” ehk Merilõvi.

Singapuri botaanikaaias on lisaks orhideedele võimalik nautida tasuta kontserte ja filme.

SINGAPURI MAAGIA Kui sagimisest ja pilvelõhkujatest kõrini, saab Arab Streetil rahulikult ja mõnusalt istuda.

aeda külastada. Orchard Roadi alguses saab aga ajaloomuuseumis huvitava ülevaate riigi arengust viimase 45 aasta jooksul – enne oli Singapur muide üks mahajäänumaid riike Aasias. Sellega on Singapuri kesklinna osale ka enam-vähem ring peale tehtud. Kui tundub, et olen liigselt rääkinud ostlemisest ja söömisest, siis mind mu esmakordsel Singapuri-külastusel vastu võtnud kohalik tuttav ütles, et nende elu ongi nii korraldatud: “Singapuris me teeme kahte asja: sööme ja ostleme.” Tõe huvides tuleb öelda, et tegelikult nad ka töötavad hästi palju. Kui kesklinnast pole aga küllalt, siis veel mõned soovitused, mida tavalisest maad tutvustavast raamatust tihti ei leia, aga mida Singapuriga tutvudes kindlasti võiks arvesse võtta.

Avastused eri liiki seiklejaile

Osta saab nii otse laost kui kenadest nüüdisaegsetest kaubanduskeskustest.

Geylang või kohalikus kõnes Kallang on mitte eriti turistirohke kant, kus tooni annab seaduslik prostitutsioon, aga lisaks sellele leidub seal lugematu arv erinevaid söögi- ja joogikohti ning elu koos kohalikega keeb ööpäev läbi. Soovitada võiksin Nosignboard Seafoodi restorani, aga seiklushimulisemad valigu pigem ise – heaks indikaatoriks on rahvarohkus ja järjekorra pikkus. Täiesti erinev muust Singapurist on Pulau Ubini saareke. Loodust palju, vähe kaasaegset arendust, mõnusalt vaba.

Neile, kes soovivad teha reisi saare lääneossa ning näha, kuidas tehakse pea kõiki Singapuris müügil olevaid õllesid (ning neid odavalt maitsta), tasub minna ekskursioonile Tiger’i tehasesse. Teadushuvilised võib aga poolel teel maha jätta Fusionopolise-nimelisse majja, kus Singapuri teadusagentuur

on kokku pannud näituse “Fusionworld” (midagi sarnast meie Ahhaa-keskusega) kõiksugu huvitavatest tulevikutehnoloogiatest, mille kallal samas majas töötatakse. Kõige lahedam on minu arust ajulainete skannimisel põhinev rallimäng, milles auto liigub edasi, kui sa hästi keskendud. Kõrvalasuva torni 13. korruse taevapargist saad jälgida (tasuta) vaadet ümberkaudsele: sadamale, ülikoolidele, kõrghoonetele. Loomahuvilistel tasub võtta ette sõit Loode-Singapuri – loomaaeda, kus õhtuti pärast seitset pakutakse öösafarit. Kuna ekvaator on lähedal (137 km lõuna pool), läheb aasta läbi pimedaks pea samal ajal. Singapuri on huvitav tulla nii kaheks kui viieks päevaks. Meeles tasub alati pidada, et tegemist ei ole Aasiaga selle tavapärases mõttes – kõik on korralik ja puhas, aga Singapuri päevaeelarvega võiks mõnes teises Aasia riigis elada nädala.

Kinkige oma lĂ¤hedastele pĂźhadeks turvalisust kaitske nende arvuteid ohtude eest ESET Smart Security 4 Ă&#x153;lim turvalisus Internetis

GRUUSIA RIIA SOOVITUSED SÕBRAD

Silvia Pärmann annab kümme põhjust sõita Riiga ka siis, kui vanalinn absoluutselt ei huvita.

Tekst SILVIA PÄRMANN, pildid SILVIA PÄRMANN, TERJE UGANDI

10 soovitust Riiast 42

Vintage aarded

Riias pole – erinevalt Tallinnast – vintage mööbel või riidepood lihtsalt trendikad sõnapaarid, retroaardeid müüakse ja ostetakse iga päev. Ehkki retroseksuaalidele on enne ostlema asumist kohustuslik hoopis käik Gaujasse: see väike baar on sisustatud kui 1960. aastatest pärit elutuba. Gauja lühikesest menüüst leiab lisaks jookidele ka näiteks hematogeeni ja C-vitamiini. Tērbatas iela 56. 20. Gadsimts (Miera iela 39) on pisikese korteri suurune kauplus täis sisustusaardeid 1960.– 70. aastatest. Poe omanik Dite Jurcane käib neid ise Berliinis, Pariisis ja Stockholmis otsimas. Ditet ei köida kuigivõrd sama perioodi nõukogude mööbel, mille keskel ta üles kasvas, ja erandina on poes koha leidnud klassikalised tahulised veeklaasid ja pisikesed Lätis valmistatud värvilisest klaasist pitsid. Poe teise osa kaupleb vintage riiete, jalanõude ja käekottidega.

Ilusad inimesed Ilusaid inimesi (eriti ilusate jalgadega inimesi) on terve Riia täis, kõige kindlam koht kohata vaimukate aksessuaaride ja lahedate lätimaiste riietega ilusaid inimesi on aga Meta-Cafe www.metacafe.lv, ühes Maskavas iela hoovis. Kunagises kaubaladude piirkonnas jõe ääres tellistest laotud hoovimajas asuv Meta-Cafe on korraga kohvik ja raamatukauplus. Seinatäis raamatuid on lugemiseks – aga kui meeldima hakkab, siis kaasaostmiseks. Vahel koduks näitustele, vahel pidudele. Kõrvalmajas asuv Dirty Deal Cafe, mis on ühtaegu baar, klubi ja kunstigalerii, pakub selleks samuti suurepäraseid võimalusi (Maskavas iela, www.dirtydeal.lv)

RIIA SOOVITUSED

Juudi geto Riia on ainus linn Euroopas, mille Teise maailmasõja aegne juudi geto on püsinud arhitektuuriliselt puutumatuna. Väiksed luitunud majad, lagunenud munakivisillutis, vaiksed hoovid Maskavase tänava piirkonnas, mis enne sõda oli koduks vene kaupmeestele ja vaestele juudi perekondadele – ja mille tänastest elanikest paljud koha süngest ajaloost midagi ei tea. Kõhedust tekitav väike kvartal, kuhu juudid Teise maailmasõja ajal sunniti (kokku umbes 90 000 inimest ka tapeti seal), on samas oma ajalooga ka üks huvitavamaid nurgataguseid Riias, kus sügispäeval kolada. Kelle jaoks see siiski liig on, saab geto ajalooga tutvuda septembri lõpus avatud muuseumis getost pisut kesklinna pool, turu lähedal Maskavase 14a (sissepääs Krasta tänavalt).

Zuzanna (Marijas iela 13) kaupleb Euroopa kirbuturgudelt leitud asjadega puhvetkappidest karahvinide ja nugade-kahvliteni. Perle (Tērbatas iela 65) on kodune kohvik-kauplus. “Urban,” võtab omanik Edijs Vucens ühe sõnaga kokku 1970.–90. aastatest pärit telekad, kollase rattakiivri, plastmassmööbli, riided, kingad. See sundimatu meeleoluga koht sündis mullu augustis, kui ekstreemspordi kauplusest koondatud ja mõned kuud töötu abirahast elanud Edijs ei leidnud koos oma tüdruksõbraga paremat lahendust, kui endale ise töökoht luua.

Elina Dobele kingad Mõni paar Läti arhitekti Elina Dobele algselt hobina loodud kingi-saapaid on nii ilusad, et paneks need pigem kunstiteosena riiulile kui jalga – peab tunnistama, et tema jalatsilooming on saanud kordi tuntumaks kui arhitektuurialased saavutused www.zofa.lv. Suurim valik Dobele kingi on vintage’it ning Läti noorte disainerite loomingut müüvas kaupluses Babette (Baznīcas iela 37). Teine koht, kust mõne paari Dobele kingi leida võib, on – üsna ootamatu, tuleb tunnistada – raamatukauplus Lukabuka (11.Novembra krastmala 35;www.lukabuka.lv). Paarikümneruudune kauplus müüb ennekõike disaini- ja arhitektuuriraamatuid, aga ka valitud disainesemeid.

RIIA SOOVITUSED

Redised Riia kõige paremini disainitud toidu leiab möödunud sügisel uksed avanud luksusliku Gallery Park Hoteli restoranist Renommé (Kr. Valdemara 7, www.galleryparkhotel.lv) Peakokk Sergei Kirijenko tumedad silmad pilluvad rohkem sädemeid kui üleni kullast ja kar-

rast restoran ise. Talle meeldib toiduga mängida ja talle makstakse metsikult hästi selle eest, et saadab külalistele tervituseks “mullase” redise. Rediseid saab ta vanaemalt, “mulla” jaoks hakib ta mustad oliivid imepeeneks. Või saabub lauda tillukeses savist lillepotis ja on pei-

dus oliividest “mulla” all, mille seest tärkavad pisikesed tüümianilehekesed. Kirijenko on Läti parim chef ja ta teab seda. “Kui mul oleks endal aega väljas söömas käia, sõidaksin Tallinna,” tunnustab ta lahkelt Eesti peakokkade loomingut.

Teatraalne Caesari salat

Riia keskturg

Riia restoranid ja kohvikud võivad ju kõik erinevad välja näha, aga kui avada menüü, on déjà vu hetk käes: Caesari salat. See on mitte üleliia pika menüü kohustuslik osa igal pool. Aga kui salatit tõesti sööma peab, siis juba erilises atmosfääris. Teatraalse interjööriga Teatra bara restorani (Jaunā Rīgas teātra hoovis, Lāčplēša 25, www.teatrabars. lv) terrassilt avaneb pigem filmilik vaade tööstuslikus meeleolus sisehoovile. Salat stseeni tegemiseks põhjust ei anna – see on tõesti hea.

Balti riikide suurimale toiduturule ei anna väärikust ja mastaapi ainult lõputud müügiletid, vaid ka juugendlikud, art deco ja uusklassitsistlikud hooned. Turu viis tunnelikujulist paviljoni on saanud üheks linna sümboliks. Kunagised Saksa okupatsioonivägede tsepeliiniangaarid koliti pärast Esimest maailmasõda nende praegusesse asukohta ja võeti kasutusele siseturuna. Värske toidukraami müüjad voorivad kohale üle Läti ja ka palju kaugemalt. Turg on avatud teisipäevast laupäevani kella 7–18 ja pühapäevast esmaspäevani kella 7–17 (Nēģu iela 7).

Miljonid unistavad oma esimesest filmist.

Aitab unistamisest.

Canon EOS HD video palju enamat kui 端ks kaader

RIIA SOOVITUSED

Kõikide uute reiside algus Kogu maailmas on kokku vaid mõnisada ainult kaartidele ja reisiraamatutele spetsialiseerunud kauplust – Jana Seta aadressil Elizabetes iela 83/85 on üks neist. Ükskõik mis riiki järgmiseks sihid, reisijuhi või kaardi selle kohta saab Jāņa Sētast kindlasti. Kauplus on avatud esmaspäevast reedeni kella 10–18 ja laupäeviti kella 10–17. www.karsuveikals.lv

Suve lõhn Kõrvetava päikese käes sulava tõrvapapi mõrk aroom … selleks nii üdini suviseks hetkeks ei pea kannatlikult pea terve aasta ootama, paarsada kilomeetrit lõuna poole on suve lõhn kogu aeg õhus. Nii lõhnavad (disain)tõrvaseebid Garage Gallery’s (Elizabetas iela 83/85). Läbi kahe korruse kulgeva endises garaažis asuva Garage’i esimene korrus müüb Läti disainerite – peamiselt Laima Kangure ja Frančeska Kirke – loomingut. Teine korrus, täpsemalt seal asuv kohvik, lõhnab aga veel mõnusamalt värske tee ja kohvi järele.

Kuidas Riiga minna ja kus olla

Vaated Läti Teaduste Akadeemia tornist Juba torn ise on vaatamisväärsus omaette: 17-korruseline 108 meetri kõrgune labürintlik hoone turu taga, mis ehitati aastatel 1953–1956 “kingitusena nõukogude töölistelt ja talupoegadelt”. Selle 15 esimest korrust võtavad enda alla kabinetid – nii kõrgele saab ka liftiga. Kaks viimast korrust, mis vaateplatvormist katusel (see on 65 meetri kõrgusel) siis veel lahutavad, tuleb mööda treppe ronida. Fuajees istub ajastutruu valvuritädi, kes liftisõidu eest kaks latti kasseerib. Akademijas laukums 1, www.lza.lv. 46

Ehkki Riia on üks väheseid linnu maailmas, kuhu Tallinnast pääseb otselennuga, pole paraku sinna lendamisel jällegi rahaliselt ega ka ajaliselt sügavat mõtet. Kõige mugavam on Riiga sõita Hansabussi Businessline’iga, tööpäevadel on mõlemas suunas kolm väljumist ja pilet ülimugavas äriklassis maksab 450 krooni. Kõige odavam on Riiga sõita odavbussifirmaga Simple Express, päevas on kolm väljumist ja pilet maksab 165 krooni. Eestlased tunnevad ennast kõige kodusemalt sel aastal avatud Tallinki hotellis (hotels.tallink.com), mille ees Businessline’i buss ka väga mugavalt peatub. Riia kõige elegantsem hotell on kahtlemata Small Luxury Hotels of the World ketti kuuluv butiikhotell Bergs (www.hotelbergs.lv). Bergsi restoran ilmub alatihti välja erinevates Euroopa edetabelites, mahtudes enamasti esikahekümnesse. Kui kullatud nahktapeedid, lühtrid ja kallid kangad on teie maitse ja te ei tea päris täpselt, mida rahaga peale hakata, siis on Gallery Park Hotel parim valik (www.galleryparkhotel.lv).

TAIMAA ÕPPEREIS Parvekoolitus. Õpime vanematelt inimestelt bambusaluse juhtimist.

Kuidas reisida koolivaheajal? Tekst ja pildid INGA PLADO

Veerandi lõpp, viimased pingutused, puhkuse-eelne ootusärevus – palju on kohustusi ja emotsioone, millega lapsed toime tulema peavad. Samal ajal murravad lapsevanemad pead, kas jätta lapsed vaheajaks koju, viia vanavanemate juurde või minna üheskoos reisile. Viimasel teemal mõtisklebki Inga Plado reisibüroost Fix Ideed. 48

oolivaheaegadele langev periood on reisikorraldajatele olnud alati oluline ajavahemik, kus nõudlust jätkub nii lähi- kui kaugsihtkohtade järele. Sageli on enamik reise juba enne vaheaja algust välja müüdud ja kes jätab otsustamise viimasele minutile, peab leppima parasjagu pakutavaga. Seetõttu on mõttekam pikemalt plaanida, et saaks ka ise reisi sihtkoha ja sisu osas kaasa rääkida. Millist reisi siis ikkagi eelistada? Kas valida mõni tšarter-sihtkoht, kuhu saab otselennuga ja nautida lihtsalt päikest ning veerõõme, sekka ka mõni kohalikku elu-olu tutvustav ekskursioon? Või siis minna sellisele reisile, kus põhirõhk on uute kultuuride ja tavade tundmaõppimisel ning rannapuhkus,

kui üldse, muutub teisejärguliseks? Variante on mitmeid ja üks ei ole kindlasti parem ega halvem – kõik sõltub nii lapsest, perekonna enda eelistustest ning loomulikult ka võimalustest.

Reis õpetab Meie valisime viimati veidi “raskema” reisi, proovides ühendada meeldiva kasulikuga. Kuna poiss käib hetkel neljandas klassis, kus käsitletakse ühiskonnaõpetuse põhialuseid (erinevad rahvused, religioonid, kombed ja tavad, kuidas inimesed eri paigus elavad – eluasemed, toit, riietus ja ehtimine jms) ning loodusõpetuses on just alustatud maailma tundmaõppimist (päikesesüsteem, mandrid, maailmajaod, ookeanid jm), siis langes valik

TAIMAA ÕPPEREIS Põhja-Tai ringreisi kasuks. Vahetult enne minekut tuli klassijuhatajaga jutuks, kuivõrd raske on tänapäeva noortel mõista, et maailmas on palju kohti, kus elatakse väga primitiivsetes tingimustes – kus elektrit saab vaid mõned tunnid päevas ja ka televiisorit pole igas majapidamises, rääkimata pesumasinast, isiklikust arvutist ja arvutimängudest, ning kus tuleb kümneid kilomeetreid päevas jalgrattaga sõita, et jõuda lähimasse külakooli.

Iga pole takistus Enne reisi tekkis küll kahtlus, kas tihe programm on kümneaastasele ikka jõukohane, kuid etteruttavalt võib kinnitada, et lapsed saavad uute jõuliste emotsioonide ja muljetega väga hästi hakkama ning esimene tõrge tekkis alles siis, kui reisi lõpu poole sai matemaatika vihik kohvrist välja võetud. Reis algas Bangkokist, kus sissejuhatuseks tegime kohe kultuuripäeva, külastades kuningapaleed ja lamavat Buddhat. Seejärel läksime paatidega kanalitele sõitma. Bangkokis on keeruline ja põhjalik kanalite süsteem, mida kasutatakse tänaseni, kanalite ääres elatakse, kaubeldakse ja neil sõidetakse paatidega. Juba esimesel päeval nägime nii ilusaid uhkeid maju kui ka linna vaesemale kihile kuuluvaid osmikuid.

Kontrastid olid suured ja mõtlemisainet jagus nii täiskasvanutele kui ka lastele. Vahetult enne reisi tuli loodusõpetuse tunniks teha katse veepudeli ja soolaga, kus soola hulka veepudelis suurendades saab teada, mis vahe on jõgede, merede ja ookeanide soolasusel. Enne Bangkokist lahkumist oli meil suurepärane võimalus teha peatus soolaväljade ääres ja näha, kuidas tegelikult sool meie toidulauale jõuab ja milliseid eri sorte sealkandis pakutakse. See oli tore jätk päev enne lennukile istumist tehtud katsele, näha soola tootmist reaalses elus ja hiljem ookeanis ujudes saada aru, et tegelikkuses on ookeanivesi veelgi palju-palju soolasem kui kodus tehtud katse tulemus. Pärast soolaväljade külastust läksime väikeste paatidega “Bangkoki Veneetsia” ujuvaid aedu külastama. Jõel ja kanalitel liiguvad lookas täis paatides kaupmehed ja pakuvad nii puu- kui ka juurvilju, suveniire ja muud kaupa. Sõites oma paadiga läbi kaupleva summa, saime aimu sellest, kuidas sealkandis varasematel aegadel elati.

Kuid meie eesmärgiks ei olnud mitte tujuküllast linnapuhkust veeta, vaid minna edasi põhja tutvuma džungliga kaetud mäestikes elavate hõimudega. Ühtekokku elab seal kuus erinevat mägihõimu, kes on sisse rännanud Birmast, Tiibetist ja Hiinast. Nad elavad veel tänagi oma traditsioonide ja tavade kohaselt. Just see osa reisist oligi meie valiku aluseks – tutvustada lapsele eri kultuuride ja tavade esindajaid nende igapäevases keskkonnas Kaubatänav Bangkoki Veneetsias.

Suund džunglisse Bangkokist lendasime edasi ChiangMai’sse, mille reisiportaal Lonely Planet kuulutas 2010. aasta kümne trendikama linnapuhkuse sihtkoha hulka.

Tavaline elu – kohalik neiu hambaid pesemas.

LASTEGA KALAHARI TAIMAA ÕPPEREIS PRAHAS AVARUSED toode valmib, teisalt hämmastasid töötingimused. Kuidas on võimalik kõval pinnasel rätsepaistes teha hommikust õhtuni ühte ja sama liigutust ja nii aastast aastasse? Samas on tehasetöö kohaliku keskklassi seas väga hinnatud. Lastele oli piisavalt mõtlemisainet, et kui koolis ikka õppida ei viitsi, siis on alati võimalus tehasesse tööle asuda. Reisi lõpetas kosutav rannapuhkus Cha-Am’is, mida on meil kõigil enne jahedasse ja pilves kodumaale naasmist vaja.

Maailmapilt avardus Chiang-Mai külaelu.

ning näidata seda, mida jääb maailmas aina vähemaks. Meie külastasime kareni hõimurahvast, kelle asundused asuvad mäejalamitel ja nende bambusest majad toetuvad postidele. Majade all elavad koduloomad – sead, kanad ja härjad. See hõim, nagu ka kõik teised, tegeleb põllumajandusega, aga ka jahiga – jahti peetakse vibude ja odadega. Kareni naised on osavad õmblejad ja riiete värvijad. Nad kannavad pluuse ja saronge, mis on kinnitatud värviliste paeltega. Karenid on meeldivad, rahulikud ja koostööaltid inimesed, kelle suurim austus kuulub nende esivanematele ja vanematele inimestele üldse.

külastasime ka pikakaelaliste hõimu, keda elab Tais vaid mõnikümmend perekonda. Nende sissetulekuallikateks ongi käsitöö ja turism. Chiang-Mais nägime ka koolivormis lapsi, kes sõitsid kahe-kolmekesi rolleril kindlakäeliselt meie jaoks kaootilises liikluses. Huvitav oli jälgida ka erinevaid koolimaju ja spordiväljakuid ning uurida giidi käest lisa nende riikliku ja erahariduse kohta, rääkida tavaliselt pereelust. Lisaks külastasime nii siidi-, vihmavarju- ja vaibatehast kui ka kalliskivide töötlemise paika. Ühelt poolt oli väga hariv näha, kuidas üks või teine

Öö külas Ööbisime külarahva juures nende tingimustele vastavalt. Õhtuks olid kohalikud lapsed ette valmistanud toreda laulu- ja tantsuprogrammi, kus iga etteaste jutustas loo nende uskumustest ja traditsioonidest. Tore oli lapse suust kuulda, et tegelikult on nende (hõimurahva) elu päris huvitav, vaat kui palju asju nad oma kätega valmistada saavad ja milleks arvuti, õues on ju nii huvitav! Seda enam, et paari tunni pärast oli algamas elevandiga sõit, millest kujunes üks reisi kõrghetki. Enne “tsivilisatsiooni juurde tagasipöördumist” 50

Kookose sisu eemaldamine.

Kõrvalt oli huvitav jälgida, kuidas lapse maailmapilt muutus tundidega ja kuivõrd lihtsalt ning sujuvalt läks kohalikku kultuuri sisseelamine. Kui esmane reaktsioon tänavakaubandusele oli pigem negatiivne, siis juba paari päeva pärast oli just tema see, kes soovis kõikide kaupmeestega asju ajada, ja võiks öelda, et tulemus hämmastas mindki. Kui algul tundusid talle hõimurahva elamistingimused vägagi võõristavad, siis juba mõne minuti pärast leidis ta sealt paljugi positiivset. Parimaid elamusi pakub lastele siiski see, milles saab ise kaasa lüüa, olgu selleks siis kookospähkli sisu väljapuhastamine, elevandiga sõit, bambusparve juhtimine või matkal koos kohaliku külavanemaga läbi vihmametsa raja tegemine.

EUROOPA LOODUSES

Tekst MUREL MERIVEE Pildid MUREL MERIVEE, AIVAR RUUKEL

Metsik, metsik Euroopa Mullu Eestimaa Looduse Fondilt aasta noore looduskaitsja aunimetuse saanud Murel Merivee selgitab, mis on päriselt puutumatu loodus ja kust sellist leida. Euroopas kuulub selliste võrgustikku PAN Parksi vaid üksteist kaitseala, üks neist muide Eestis.

aailmas ei ole enam päris puutumatut loodust. Pea kõikjale on inimene astunud või vähemasti muul moel oma jälgi jätnud – saastanud, võtnud midagi ära või pannud juurde. Võib-olla vaid väga kõrgel mäe otsas, väga sügaval mere põhjas ja mõne eriti suure liustiku praos leiab inimtegevusest häirimata jäänud koha. Olles aga pisut vähem range ning vaadates ilmas ringi eesmärgiga leida metsikut loodust, mida inimene oluliselt muutnud ei ole, üht-teist siiski leiab: Põhja-Ameerikas Alaskal ja Kanadas, Aafrikas ja Lõuna-Ameerika džunglites. Mis aga üpris kindel, Euroopast me esimese asjana puutu52

matut loodust leida ei looda. Ja kuigi tõepoolest, meie kodumandril on inimestest puutumatu loodus ilmselt haruldasim loodusväärtus, leidub Yellowstone'iga võrdväärseid põlisloodusalasid ka Euroopas.

Protsent Euroopast Mullu koostati Euroopa Parlamendis Euroopa põlislooduse seisundit ja selle kaitse vajadusi käsitlev raport, mille järgi on tsivilisatsioonist jäänud täielikult puutumata ainult 1% Euroopa territooriumist. Kogu maailmas, seejuures ka Euroopas, tekib looduskaitsealasid pidevalt juurde ning sellest tulenevalt kasvab ka kaitsealune territoorium. Tänaseks on Euroopa Liidu kogu-

pindalast umbes 12% kaitse all ja lähiaastatel planeeritakse seda suurendada 16 protsendini (Eesti 18% on siinkohal üsnagi eesrindlik). Samas võib aga Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) andmetele tuginedes üpris julgesti väita, et metsiku looduse alasid jääb pidevalt vähemaks. See on tingitud paljudes riikides kaitsealadel leiduva puutumatu looduse aktiivsest ümberkujundamisest. Majandusmetsade omanike huvides tuleb ka kaitsealadel kahjurite leviku piiramiseks raieid teha, kaitsealuseid mäenõlvu arendatakse suusakuurortideks ning looduslikus seisundis märgalasid mõjutab naabrusse põllumajanduse või metsanduse arendamiseks tehtud kuivendus.

EUROOPA LOODUSES KALAHARI AVARUSED Kus siis on see 1% tsivilisatsioonist puutumatut loodust, millest raport rääkis? Esiteks tuleb öelda, et selline hinnang on ikkagi täiesti oletuslik ja sõltub väga palju põlislooduse defineerimisest. Üldiselt käsitletakse põlisloodusena suurt looduse meelevalda jäetud ala. Arvestades aga Euroopa nii looduslike elupaikade kui ka kultuuriliste eripärade mitmekesisust, on kaarti üpris keeruline koostada. Lääne-Euroopa “klanitud” maastikes on väga metsik ka paari tuhande hektari suurune kasutusest välja jäetud polder, samas kui Skandinaavia maades on põlisloodusel mitmekümne tuhande hektarilised mõõtmed ning eeltingimuseks elupaikade looduslikkus. Seega võib Euroopas mõiste wilderness tähendada nii Jurassic Park'i laadset inimese loodud kooslust, mis pärast tõsiseid taastamisi ja liikide taasasustamisi on “rahule jäetud”, kui ka ligi saja tuhande hektari suuruseid ja tõesti, peaaegu puutumatuid, looduslikke alasid. Just viimastel on Euroopa looduspärandi mõistes väga suur tähtsus. Kuigi

enamasti pole põlisloodusalad kuigi liigirikkad, ei saaks neis olemasolevad või elunevad liigid sellised, mis kusagil mujal hakkama ei saaks ja kellel on just vaja suuri ja inimtegevusest puutumatuid alasid.

Osa kultuuripärandist Vähe sellest, et metsiku looduse alad on olulised Euroopa looduse mitmekesisuse kaitsel, need on ka väga oluline osa meie kultuuripärandist. Tänaseks võib seda küll pidada peagu unustatud osaks, sest Vana Maailma tsiviliseerituse tõttu kujutavad vähesed ette aega, mil loodus inimese üle domineeris. Vähestel allesjäänud aladel on aga võimalik looduse suursugusust ja võimsust ka täna kogeda, ja kusjuures järjest enamad soovivad seda. Tuleme nüüd aga tagasi selle juurde, kus Euroopas põlisloodust leida võib. Kindlasti on Euroopa kontinendi kõige metsikumad alad ikka ja jälle põhjas, taiga- ja tundramaastikel. Madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts on tsivilisatsiooni

Paanajärvi Oulanka SOOME

Fulufjället

Saaristomere

ROOTSI

VENEMAA

EESTI

Soomaa

RUMEENIA

Retezat ITAALIA

Peneda-Gerês PORTUGAL

Majella

BULGAARIA

KeskRila Balkani

GRUUSIA

BordžomiHaragauli

neilt aladelt eemal hoidnud ning loodus on peaaegu omasoodu areneda saanud. Peaaegu sellepärast, et tegelikult neid alasid päris inimtegevusest puutumatuteks lugeda ei saa – neil kasvatatakse sageli üsna intensiivselt põhjapõtru ning peetakse jahti. Nii võib leida sealt muidu igati looduslikke metsi, kus kaelustatud põhjapõdrad on söönud ära viimsegi samblatuti ning jahipidamise tulemusena on terve Skandinaavia poolsaare peale kordi vähem hunte kui näiteks Eestis. Seega kui soovime leida inimese poolt maksimaalselt puutumata põlisloodust, tuleb otsida veel hoolikamalt.

Kroonijuveelid Euroopas tegutseb alates 1999. aastast ühendus PAN Parks (Protected Area Network of Parks), mille eesmärgiks on kaitsta Euroopa põlisloodust. Ühendus liidab metsiku looduse kaitsealade võrgustikku, mille liikmed on keerulises hindamisprotsessis tões53

EUROOPA LOODUSES

tanud, et tegu on tõesti parimate Euroopa põlisloodusaladega. Kõik võrgustikku kuuluvad alad peavad olema looduslikud elupaigad ning vähemalt 20 000 hektari suurused (nt Muhu saare pindala) ning sellest vähemalt pool peab olema päris puutumatu loodusega. See tähendab, et kui kaitsealal esineb erinevaid väärtusi ning mõningate jaoks neist on vajalik ka inimese sekkumine (niitmine või karjatamine) siis on ka see muidugi lubatud, kuid vähemalt 10 000 hektari suurusel tuumalal peab loodus täielikult ise hakkama saama ja ainuke asi, mis seal lubatud on, on ala külastamine. Tänaseks kuulub PAN Parksi võrgustikku 11 kaitseala üheksas riigis ning nii haarab võrgustik enda alla juba väga erinevaid ökosüsteeme Euroopa erinevatest piirkondadest. Soomest kuuluvad võrgustikku Saaristomere ja Oulanka, Rootsist Fulufjället, Itaaliast Majella, Portugalist Peneda-Gerês, 54

Bulgaariast Kesk-Balkani ja Rila, Rumeeniast Retezat, Gruusiast Bordžomi-Haragauli ning Karjalast Paanajärvi ja Eestist Soomaa rahvuspark.

Ainulaadne Soomaa Soomaa on võrgustiku ainuke mageveekaitseala. Siinne teada-tuntud “viies aastaaeg”, lammimetsad ja suured soomassiivid on kõik Euroopa looduspärandis üpriski unikaalsed ja inimmõjudest puutumatutena väga esinduslikud. Pea kõik Soomaad läbivad jõed (Navesti, Halliste, Raudna, Lemmjõgi) voolavad looduslikes sängides ja ka Tõramaa jõgi on vaid lühikesel lõigul kanalisse surutud. Kuresoo raba oma 11 530 hektariga on Euroopa Liidus suurim looduslikus seisundis raba. Soomaa rahvuspargi Riisa üleujutusala võib erakordsetel aastatel ulatada peaaegu 20 000 hektarini (võrdluseks on Võrtsjärv keskmise veeseisu korral 27 000 hektarit). PAN Pargi tuumalaks on Soomaal Kuresoo

Kuidas ootamatud reisiplaani muutused valutult üle elada?

Seesami reisitõrke lisakindlustusega Iga reisija õudusunenäoks on avastada enne planeeritud puhkusereisi, et lend on edasi lükatud või hoopis tühistatud. Mõte mõnusast puhkusest asendub murega – mis saab edasi? Veel hullem, kui selle lennu õigeaegsest väljumisest sõltub järgmisest sihtkohast jätkulennule jõudmine. See võib tähendada suurt kulu, kui peab pileteid ümber vahetama või täiesti uued ostma.

Täpsemat infot küsi Seesami müügiesindajalt või edasimüüjatelt.

www.seesam.ee

Tutvu kindlustustingimustega aadressil www.seesam.ee, vajadusel konsulteeri kindlustusspetsialistiga.

Olukorrast tuleb muretumalt välja, kui on ostetud Seesami reisitõrke lisakindlustus. Lisakaitse aitab siis, kui muutunud lennuplaani tõttu tuleb teha täiendavaid kulutusi piletitele või majutusele. Kui aga reis katkeb esimese 24 tunni jooksul selle alustamisest ning tuleb koju tagasi pöörduda, hüvitatakse kasutamata jäänud reisi maksumus.

EUROOPA LOODUSES raba, aga tegelikult on rahvuspargis puutumatut loodust hoopis enam, umbes 60% ligi 40 000 hektari suurusest kogupindalast.

Külastamine on lubatud Neil valitud aladel on Euroopa põlislooduse kaitse prioriteediks, kuid nagu öeldud, on põlislooduse tuumaladel ainukeseks lubatud tegevuseks ala külastamine. See tähendab, et kaitseala on külastajatele avatud, kuid seda moel, mis tagab loodusväärtuste säilimise. PAN Parksi loojateks olid Maailma Looduse Fond ning Hollandi turismiettevõte Molecanten, mis annab aimu võrgustikku iseloomustavast looduskaitse ja turismi koostööst. Nagu mainitud, on PAN Parks välja töötanud põhjaliku süsteemi, kuidas hinnata kaitsealade looduse põlisust, ala kaitsmise korraldust, koostööd kogukonnas ja palju muud praktilist looduskaitset puudutavat. Eriliseks teeb aga võrgustiku see, et hindamises osalevad ka piirkonna ettevõtjad, kes võtavad vabatahtliku kohustuse kaitsealaga koostööd teha

ning piirkonda looduskaitse ja säästva turismi vaimus arendada. See loob eeldused, et turistid neid alasid “surnuks ei armastataks”, ettevõtjad saavad oma teenustele kaitsealade toe ja tunnustuse ning külastajad ka tõesti põlislooduse, mitte massiturismi elamuse. Surnuks armastamise eest kaitseb loodust lisaks looduskaitsereeglitele, külastuse korraldusele ning pühendunud ettevõtjatele ka loodus ise. See, et kaitsealad on suured ja põlisloodust on hoopis rohkem, kui külastajal näha võimalik, annab inimkartlikele liikidele piisavalt pelgupaiku ja võimaldab loodusel külastuskoormusega toime tulla.

Seitse pöialpoissi PAN Parksiga liitus Soomaa 2009. aasta lõpus, samal ajal liitus võrgustikuga ka seitse kohalikku ettevõtet. Nagu sertifitseeritud rahvuspark kannavad ka kõik liitunud ettevõtjad PAN Parksi logo, tõestades, et nad on võtnud vabatahtlikke kohustusi ala paremaks kaitsmiseks, soovides pakkuda oma külastajatele ehedat põlislooduse elamust.

Soomaa ettevõtjad, kes on võrgustikuga liitunud: • Energia talu on kuulus oma ökoteede poolest, kuid lisaks imemaitsvatele teedele pakuvad nad ka majutust ning lõõgastus- ja tervisepakette. • Junsi puhkekeskus korraldab Soomaad ja lähiümbrust tutvustavaid matku ja muid aktiivseid tegevusi. • Klaara-Manni puhkemaja Tori lähedal pakub hubast majutust ja korraldab koostöös naabruses tegutsevate ettevõtetega “Põrgu värki”. • Põnka puhketalu pakub majutust ja loodusretki. • Riisa Rantso on ainuke päris Soomaa rahvuspargi sees asuv majutusettevõte • Soomaa.com pakub erinevaid matku ja muid aktiivseid tegevusi – koprasafari, räätsamatk, kanuuretked on vaid tuntumad sellest loetelust. • Vanaõue puhkekeskus Navesti jõe ääres pakub lisaks majutusele seminariteenust, toitlustust, aktiivseid tegevusi looduses (sh ka matku Soomaal). www.soomaa.ee, www.panparks.org

Aclima Warmwool pesu on 100% meriino villast. Pesu on soe, pehme ning hoiab sooja ka niiske ja märjana, anna, hku ku. sest villakiud sisaldavad 80% õhku. misse ja Sobib sooja hoidmiseks keskmise teg egev evus ev uss te tel.. vahelduva aktiivsusega tegevustel. kka kadell ekskade ekks On ideaalne pesu pikkadel eis isid del el,, peditsioonidel ja reisidel, bamee ameeld ld di-ikuna ei hakka ebameeldiOla Sk S innnaarr valt lõhnama. Ola Skinnarc im cl i a pe esu mo kasutas A Aclima pesu dit i si sio oonide oo de el oma ekspeditsioonidel õunnap poo oolu luu Põhja- ja Lõ LõunapooluGröö Gr öö öniima maale sele,, Gröönimaale nin ni ng Teravmägedele. Ter T erav avm mäge mä gede de ele. le e ning

TALVEL METSA

Räätsade ja matkasuuskadega

talvist Eestimaad avastama Tekst ja pildid ASSAR JÕEPERA

ida üldse kätkeb endas üks talvine matk räätsadel või suuskadel? Miks valida üks või teine, kumba eelistada? Kuhu suusaninad ja räätsasammud seada? Matkasuuskadega väljasõidule minekuks on kõige kriitilisem eeldus lume olemasolu, räätsadega saate edukalt matkata ka ilma lumeta. Mis need räätsad õigupoolest on? Tegemist on matkasaabaste külge kinnituvate kergete alustega, mille saapatallast nii neli korda suurem kandepind võimaldab hõlpsalt liikuda nii koheval lumel kui ka jalge alt kaduval rabamaastikul.

Tuhanded aastad tootearendust Räätsasid on pehmete maastike läbimiseks kasutatud tuhandeid aastaid, need tegid soos jõhvikate korjamise kergeks ja võimaldasid läbida ka neid maastikke, mida niisama lihtsalt polnud võimalik ületada. Kui vanasti olid räätsad kohmakad puidust nikerdised, siis tänapäevased on kerged, mugavad ega eelda kasutajalt mingeid eelteadmisi. Räätsamatk sobib eranditult kõikidele, kes saavad hakkama tavalise

rahuliku kõnniga. Paksu lumega on kõndida küll raskem, igale matkasellile on aga seegi füüsiliselt võimetekohane.

Räätsailm ja suusailm Matkasuusad on märkimisväärselt kiiremad kui räätsad. Kui meenutan veebruarikuud Haanja kõrgustikul, siis läbisime päevas mängeldes ca 40 kilomeetrit. Seda suuresti tänu krõbedale külmunud koorikule, mis oli tekkinud paar päeva enne matka algust. Kui selle kooriku asemel oleks olnud kohev lumi, siis oleks meie matkatempo olnud rohkem kui kaks korda aeglasem. Matkasuuskade eelis räätsade ees tulebki kõige paremini välja tugeva lumekooriku või vana tiheda lumega. Samas, kui peaksite sattuma suuskadega tihedasse metsa, siis veendute üsna pea, kui ebamugav on paremale-vasakule manööverdada. Sellisel juhul oleks ilmselgelt parem räätsadega liikuda. Ideaalne oleks muidugi, kui saaks matkasuuskadega välja minnes räätsad seljakotti visata ning vajadusel jalavarje vahetada. Kui mõelda, kuhu talvel suusaninad seada või räätsadega matkale minna, siis piire seab vaid teie fantaasia. 59

TALVEL METSA

kevadise päikesega esimestelt väljasulanud rabalaikudelt mõned talvekülmast võetud jõhvikad ja neid krõmpsutades taeva poole silmi kissitada. See kõik vajab ainult veidi ettevõtlikkust.

Mitte sport, vaid nauding Räätsamatkaga saavad eranditult kõik inimesed hakkama, matkasuuskade valikut soovitaks pigem neile, kes suusatamisest ikka midagi teavad. Räätsadega on väga mõnus külastada Eestimaa soid ja rabasid, seda nii hilissügisel, talvel kui varakevadel. Suuskadega julgen soovitada pikemaid ja kogenud giidi või tuttava matkasõbra olemasolul koguni mitmepäevaseid matku. Suuskadega sobib minna rabasse, Ida-Virumaa põlislaante vahele, külastada üle jäätunud mere väikesi laide ja saari, matkata Nuustaku mägisel maastikul jne. Oluline on leida matkal enda jaoks sobiv kiirus, mis ei ole väga koormav ning ka mitte väga aeglane. Stabiilne liikumine väikeste pausidega (näiteks 60

pildistamiseks) tagab teile päevase matka jooksul hea enesetunde. Tähtis on kindlasti ka riietus, mille peaks valima vastavalt ilmale ja liikumise kiirusele ning seljakotis peaks kindlasti kaasas olema mõni soojem riie, kui ilm jahedamaks muutuda võib. Seda teavet saate küllap ka matkatarbeid rentivatelt firmadelt ning matkade juhendajatelt. Eesti matkagiidide ja -korraldajate kohta julgen öelda väga positiivseid sõnu, kuulake nende nõuandeid nii riietuse, söögi kui ka matkatempo kohta, siis peaks teil kõik kenasti laabuma. Emotsiooni jagub värskest õhust lugu pidavale inimesele nii esimesel, teisel kui mitmendal matkal. Uskuge, pole midagi paremat kui noppida vara-

Suusatamine on võrreldes räätsamatkaga füüsiliselt raskem, kuid tänu suusakeppidele on teil võimalik koormust jaotada. Esialgu võib matkasaabastega suusatamine tunduda kohmakas, kuid mõne läbitud kilomeetriga selgub, et tegelikult on see üsna meeldiv, ehk isegi nauditavam kui kihutamine kiiretel murdmaa võistlussuuskadel. Rahulik liikumine matkasuuskadel väikese seljakotiga on organismile mõõdukalt koormav tegevus, mille peale saate nautida surisevaid lihaseid ning ülimaitsvat und. See, kas te selle viimase veedate hotellitoas, koduseinte vahel või lumehange püstitatud telgis magamiskotis, sõltub teie enda tahtest. Sobiva varustuse ja tahtmisega on ka viimane täiesti teostatav. Ega muud kui suusad sõlme ja häid matkaelamusi!

Unistus.

Puhkus.

Seišellid.

Hind lendudele algusega Euroopast alates 11 800* kr Hind lendudele algusega Helsingist alates 14 900* kr

* edasi-tagasi lennuhind, kohtade arv piiratud

Air Seychelles nüüd esindatud Eestis ja müügil Sinu reisibüroos! tel

6681 009

AirSeychelles@airlinemanagement.eu

www.airseychelles.com

KULINAARNE REIS

Nähtamatu ÕHTUSÖÖK Tekst SILVIA PÄRMANN, pildid TERJE UGANDI

On valgustatud restorane, on hämaraid, on selliseid, kus kaetakse kinni sööjate silmad või tuled täiesti surnuks lüüakse. Tegu pole üksnes eksperimendiga igavlevatele gurmaanidele, vaid sageli on ettevõtmisel ka sotsiaalne väärtus. Silvia Pärmann ei näinud igatahes ühtki oma seitsmest käigust. 62

iimane pilt, mida mäletan, on ebamäärast värvi ja pisut pulstunud rohelise kampsuniga lauanaabri tuttuued sügavmustad peene valge triibuga sokid. Siis kadus kõik pilkasesse pimedusse. Vaikus. Sekund. Teine. Kolmas. “Su käsi on vale põlve peal,” ütles hääl sokkide kohal. “See ei ole üldse minu käsi!” kostis sokkide kõrvalt. “Miks, jumal, miks olen ma siin?” Aga õnneks polnud veel ühtegi veini valatud ja seda mõtet kuulsin ainult mina ise. Pimeõhtusöök Pühajärve restoranis sai ilmselt minna ainult paremaks. Seitse käiku Vilde peakoka Nico Lontrase (abiks Pühajärve restorani peakokk Viktor Ovtšinnikov) valmistatud toite koos sommeljee Raivo Leesalu valitud Lõuna-Aafrika veinidega ootas ees. Teoorias peaks ühe meele “väljalülitamine” – mida kõik lauas istuvad inimesed olid läbipaistmatuid silmaklappe ette pannes just teinud – muutma erksamaks maitsmis-, haistmis- ja kuulmismeele. Seega on pimeõhtusöök suurepärane mõte, kui toit on tõesti hea, aga kui ei peaks olema … “Vasakule, vasakule ja nüüd natuke otse!” juhendas sommeljee mu kätt veiniklaasini. Et kinnisilmi joomine on söömisest tunduvalt lihtsam, sai

KULINAARNE REIS

selgeks väga kiiresti. Söömine, vähemalt esimeste käikude puhul, nõudis mõningast meisterlikkust. Seda, mis meie ette taldrikuga asetati, võis enne maitsmist aimata vaid lõhna ja selle järgi, kas abivalmis teenindajad ja sommeljee soovitasid sööma hakata lusika või noa ja kahvliga. Kindlustunne kasvas iga ampsu ja lonksuga ning hääled erineva mustriga sokkide ja sukkade kohal püüdsid mõistatada, mida me parasjagu sõime ja missugune see välja võis näha.

Sule oma silmad ja näe “Vaadata” sai toitu ainult kätega. Kui supi puhul ei tundunud kuigi hea mõte näppe taldrikusse toppida, siis neljanda käiguna lauale saabunud Parma sinki mähitud tursafileed koos musta risotto ja parmesaniküpsisega uurisid kõik juba sõrmedega. Keegi ju ei näe, et sa siivsalt noa ja kahvliga ei söö! Teenindajad olevat andnud vaikimisvande ja vein andis ka julgust – ning mis ime moodi peakski siis aru saama, kas taldrikul on riis või tangud, kui maitsed on mitte ainult hõrgud, vaid ka oskuslikult peidetud? Menüü loomine võttis kokkadel tublisti aega ja ettevalmistustööle kulus kaks ööpäeva. Idee polnud pakkuda lihtsalt head toitu, vaid roogi, mille komponente sööjad kohe ära ei mõistataks.

Õhtusöögi staar – kobras Suurim väljakutse oli aeglaselt küpsetatud kobras filotainakorvis, serveeritud magusa kartulipüree, pohlatšatni ja vürtsika vahuga. Kobras ei ole küll loom, kelle liha paljud maitsta oleks saanud, kuid kes on proovinud, tunneb selle ka kohe ära. Seepärast tuli Viktor kaks päeva varem Tartus Vildes samasuguselt õhtusöögilt veel öösel otse Pühajärve restorani, kobras kaenlas, et ta sisse soolata. Maitse peitmiseks praeti kopraliha ka pardirasvas – tulemuseks oli roog, millest veel tunde pärast õhtusööki räägiti. Paraku ei jõua kobras ei Pühajärve restorani ega Vilde tavamenüüdesse, sest kopra (õigemini kopraküttide) peale ei või kunagi kindel olla, et see ka tegelikult restorani kööki saabub. Kopraga pole nagu põdraga, et saad ühe ja tead, et terve nädal on lihaga mureta. Kui üks kobras on käes, jätkub sellest ehk kolmekümnele inimesele, mis restoranis isegi päevapakkumiseks piisav pole. Oma imelist kobrast lubavad kokad aga sarnastel õhtusöökidel veel pakkuda – ning neid õhtusööke ka tellimisel korraldada, kui keegi peaks tahtma mõnda päeva meeldejäävaks muuta. No näiteks pimekohtingule annaks see täiesti uue tähenduse.

Õhtusöögid pilkases pimeduses Pimerestorane, kus sööjatel ei kaeta kinni mitte silmi, vaid valgustus puudub sootuks, on üle maailma avatud viimase kümne aasta jooksul päris mitu. Esimene neist – Blinde Kuh (www. blindekuh.ch), mille nimi tähendab pimedat lehma – avati Šveitsis Zürichis 1999. aastal ja praeguseks on samanimelised restoranid ka Kölnis ja Berliinis. Selle taga polnud geniaalne äriplaan elektri ja sisekujunduse pealt kokku hoida, vaid luua töökohti vaegnägijatele – pimedas ruumis liiguvad enesekindlal sammul ringi pimedad teenindajad. Praeguseks suurim restoranikett, kus valitseb pilkane pimedus ja kus ka teenindajad on vaegnägijad, alustas nime Dans le Noir? (Pimeduses?) all 2001. aastal Londonis ja Pariisis ning on praeguseks jõudnud nii USA-sse kui Aasiasse. Selle keti meile lähim restoran asub Moskvas ja kannab nime V Temnote? (www. danslenoir.ru). Seal saab 1700 rubla eest proovida süüa kolmekäigulist õhtu- või lõunasööki absoluutselt pimedaks tehtud saalis. USA-s on ka restoranikett Opaque (www. darkdining.com), millel on söögikohad Los Angeleses, San Diegos ja San Franciscos. Enamik neist restoranidest annetab osa tuludest vaegnägijate organisatsioonidele.

HOTELLID NÕUDLIKELE

KULDKAART

KAARDISOODUSTUSED Ultratone

• Eelisjärjekorras teenindus • Boonuspunktid Estraveli kaudu tehtud tellimuste eest • Soodustused Estraveli teenustasudest • Eripakkumised ja soodustused partnerfirmadelt

Nüüd on võimalik nautida soodushinnaga Ultratone protseduure nii Tallinnas, Tartus, Pärnus kui ka Viljandis. Ultratone on kiire, efektiivne ja tervislik keha vormimise meetod igas eas naistele ja meestele. Ultratone pakub laias valikus protseduure, alustades lokaalse salenemise ja tselluliidiraviga ning lõpetades mittekirurgilise näoplastikaga. Lähem informatsioon www.ultratone.ee. Soodustus 10% protseduuride tavahindadest.

Kalad näksivad kauniks Dr. Fischi tervise- ja ilusalongis on nüüd võimalik proovida uut ja huvitavat iluprotseduuri – kalateraapiat. Väikesed näksivad abilised aitavad parandada naha verevarustust ja kiirendada naharakkude uuenemist. Tulemuseks on siledam, tervem, noorem ning säravama jumega nahk. Loe lähemalt www. kalateraapia.ee. Soodustus 20% ilu- ja tervisesesalongi teenuste tavahindadest.

Maria Listra ja Nele-Liis Vaiksoo “Eesti jõulud” Graatsilised ja võluvad kaunitarid annavad detsembris üheskoos kauneid jõulukontserte. Kontserdi teema on Eesti jõulud ja esitusele tulevad vaid eestikeelsed jõululaulud nagu “Jõuluingel”, “Talveöö”, “Sulle, kes sa oled kaugel” ja teised kaunid palad. Kuldkaardi omanikele soodustus 20% pileti tavahinnast. Kontserdid toimuvad Pärnu kontserdimajas (27.12), Vanemuise kontserdimajas (28.12) ning Tallinnas Kaarli kirikus (29.12). Piletid on müügil Piletilevi müügipunktides ning internetipoes, soodushinnaga pileti ostmiseks kasuta koodi “jõulutravel”.

Estravelis nüüd Meritoni kinkekaardid Romantiline õhtu kahele sviidis, õhtusöök, aktiivne puhkus või lõõgastav hoolitusus – Meritoni kinkekaart võimaldab seda kõike. Kinkekaart-raha on saadaval 500 krooni (31,96 eurot) väärtuste kupüüridena, mida saab vahetada kõigi Meritoni Maailmas pakutavate teenuste vastu (majutus, pagarija kondiitritooted, toitlustusteenused, iluteenused, sportimisvõimalused).

Talviselt mõnus “Pimedas on valge” Möödunud aasta valgete öödega lumerohkest talvest on inspiratsiooni saanud Hanna-Liina Võsa ning tema uus album kannab pealkirja “Pimedas on valge”. Põhjamaist talve- ja jõulumeeleolu kandva albumi esitluskontserdid toimuvad mitmel pool Eestis: Võru kultuurikeskuses Kannel (15.12), Tartu Vanemuise väikeses majas (16.12), Viljandi Pärimusmuusika Aidas (22.12), Viimsi Püha Jakobi kirikus (25.12) ja Kuressaare Kultuurivaras (26.12). Piletid on müügil Piletilevi müügipunktides ja internetipoes, soodushinnaga pileti ostmiseks kasuta koodi “estravel”.

Jazzid | Dreamstime.com

KULDKAART

TALVEPUHKUS LÕUNANAABRITE JUURES Spaapuhkus kahele Riias Kiirustamine ja segadus on tüüpilise pealinna tunnused, kuid Riia on erinev. Kaunid pargid ning ainulaadsed arhitektuurilised vaatamisväärsused aitavad puhata igapäevamürast. Luba endale lühike talvepuhkus ning uuenda oma keha ja vaimu, nautides vee- ja aroomiimesid ning soojust ja rahu. Spaapakettide hinnad kahele algavad 98,07 eurost (1534 kr) ning neid pakuvad neljatärnihotellid Islande Hotel, Radisson BLU Latvija Hotel ja Opera hotel & SPA. Paketid sisaldavad majutust valitud kategooria toas soovitud hotellis, hommikusööke ning võimalust lõõgastuda spaas ning mõnede pakettide puhul ka spaahoolitsusi. Pakettidega tutvu lähemalt www.estravel.ee.

Kui plaanid perepuhkust talvises Riias, siis toredate lisavõimalustega majutuspakette pakuvad nelja tärniga Europa Royale Riga alates 72,04 eurost (1127 kr), kolmetärniline Hanza Hotel alates 89,05 eurost 1393 kr) ning Opera hotel & SPA alates 71,02 eurost (1111 kr). Paketid on mõeldud majutumiseks kahele täiskasvanule ning kahele kuni 12-aastasele lapsele. Vastavalt valikule sisaldavad paketid lisaks ööbimisele ja hommikusöögile uisutamist Lido keskuses, mullivanniga privaatsauna, spaa kasutust või Riia tsirkuse külastust. Tutvu lähemalt www.estravel.ee.

Karl-Kristjan Nigesen

Lustakas perepuhkus

Kultuuripuhkus Riias Juba muistsetest aegadest oskavad lätlased muuta pikad ja külmad talveõhtud emotsionaalseteks ja südamlikeks koosviibimisteks. Kultuuripuhkuseks Riias on sobivad paketid kahele kokku pannud neljatärnihotellid Europa Royale Riga hinnaga alates 86,04 eurost (1346 kr), Design Hotel AVALON alates 118,06 € (1847 kr), Design Hotel Neiburgs alates 167,10 € (2614 kr) Opera hotel & SPA alates 86,04 € (1346 kr ) ja viie tärniga Dome Hotel SPA alates 266,06 eurost (3537 kr). Lisaks majutusele ja hommikusöögile sisaldavad puhkused kas ooperi- või balletipileteid, õhtusööki ja vahuveini, spaakeskuse külastust või Riia Hop On Hop Off linnaekskursiooni piletit. Loe lähemalt www.estravel.ee.

Lisateave ja tellimine Estraveli siseturismi osakonnast siseturism@estravel.ee või 626 6233.

Kevin Tavares | Dreamstime.com

Ddkg | Dreamstime.com

RISTSÕNA

Saada vastus 20. jaanuariks 2011 estraveller@estravel.ee ja osaled 65-eurose Estraveli kinketšeki loosimises. Eelmise numbri ristsõna õigesti lahendanute seast võitis auhinna Katre Tubro. Palju õnne! Me võtame ise ühendust.

PROFLINE by

Tiina Talumees PROFLINE by

Tiina Talumees