11 minute read
Teismelistega Mehhikosse
from Traveller nr7 2022
by Estraveller
Piiratud eelarve, kaks teismelist, kokkuhoidlik perepea ja põletav kihk kogeda uusi reegleid kompavas maailmas midagi eksootilist. Unelmate puhkus, on see võimalik?
Tekst, fotod: Mauri Saarend, Estraveli kontserni ostujuhtimise direktor
Advertisement
Valladolid - Cenote Zaci
Aasta 2020 maailm on sama hästi kui lukus. Reisisihtkohti planeedi 193 riigi seast on valikus viie ligi, üks neist Mehhiko. Jaanuaris pakkus Portugali le fi ma i lassi le ileteid algusega Stockholmist Cancuni Yucatani poolsaarele Mehhikosse 1100 €/tk.
Võisin küll aimata, et suviseks koolivaheajaks ostetavad piletid soovivad muutuvate lennuaegade ja PCR-testide reeglite ajastul tüütut lisatähelepanu, kuid ei heitunud. Kokku sai negatiivseid koroonateste tehtud küll suisa neli – tasuline enne Eestist väljumist, tasuta Mehhiko hotellis, Eestisse saabumisel lennujaamas ja kordustest kuuendal saabumisjärgsel päeval, et liikumisvabaduse piirang varem lõpetada. Samas reisilt saadud muljeid ja positiivseid emotsioone see asjaolu ei vähendanud. Etteruttav kokkuvõte – ka koroonapiirangute ajastul on elamusterohked kaugreisid täiesti võimalikud. Kirsikesena tordil saime muuhulgas sama lennupiletiga 14-aastase poja ja 10-aastase tütrega kaks päeva ka Portugalis veeta.
ÄRIKLASSIS COVIDI MOODI
Kuulujutud sellest, et koroona-ajastu äriklassireisid pelgalt lamamisasendisse avanevate istmetega piirduvad, ei vastanud tõele. Arlanda lennuväljal ootas meid suupistete ja karastusjookidega lounge, nagu äriklassi piletiga reisijaid ikka. i t gem s tas a le is. Liinil Stockholm-Lissabon neli tundi kestnud lennu ajal menüüdest kolmeks käiguks head ja paremat valides m d s aeg iisavalt ii esti. ee i dus oli tasemel, toidud maitsvad. Veinidest pakuti seltskonna ainsale täiskasvanule eksklusiivselt vaid Portugali toodangut. Kontaktivabades tuultes puudusid äriklassis paberil ajalehedajakirjad, samuti pardaajakiri.
Head saan rääkida ka Airbus 330 Atlandiületuse lennust: täislamavasse asendisse käivad istmed olid priimad, personaalne ekraan gigantne, kõrvaklapid mürasummutavad. Põneva disainiga amenity kit sisaldas muuhulgas Portugali lipuvärvides sokke. Pearooga valisime menüüst kolme variandi hulgast. Grillitud kaheksajalg maitses oivaliselt. Internetiühendust pakuti lennukis küll väga kalli raha eest, kuid õnneks oli ka tasuta pakett tekstipõhiseks suhtluseks. Kui üldse millegi üle nuriseda, siis personaalses meelelahutussüsteemis ei olnud interaktiivseid m ge mida teised le fi mad s isa turistiklassis pakuvad.
SINTRA JA CASCAIS
Portugali koroonareeglid on jätkuvalt karmid ning maskikandmist nõuti igal pool siseruumides ja transpordis. Mõned asjad on suisa tobedad. Hotelli hommikusöögil (kuhu sai siseneda ainult maskis) tuli kõigepealt käed mürgiga üle pritsida ning seejärel toidu võtmiseks veel kilekindad kätte panna. Hea küll, saime hakkama. Aga ajuvaba oli Uberi poolt kehtestatud reegel, et ühte autosse võib siseneda ainult kaks inimest. Rentisime auto.
Alustasime oma lühidat turismiprogrammi Lissabonist paarikümne kilomeetri kaugusel: merepinnast kõrgemal asuvast Sintrast, kus kunagistele Portugali ülikutele jahedam kliima rannikukuumusele vaheldust pakkus. a eval meelita vad paleed ja villad eelkõige turiste ja sissepääsu lunastasime neist ehk kõige kuulsamasse – imposantse arhitektuuriga Pena Paleesse. Uudistasime saale, tegime pilti. Ilm oli kahjuks juuni kohta ebameeldivalt jahe ja mägedes tiheda uduga. Niisiis nägime ekskursiooniks renditud kastiga motorollertakso aknast vähem, kui oleksime võinud. Pärast lõunasööki jätkasime teed erinevate randadega kuurortlinna Cascaisi metsikule rannale Praida da Adragale. Ilm ujumist ei soosinud, kuid kaljusid ja laineid vaadata oli samuti tore. Sõitsime rendiautoga edasi lähedal asuvasse Mandri-Euroopa läänepoolseimasse punkti Cabo de Roca – mäslev meri, kaljud, tuletorn, suveniiripood, restoran, mõõdukalt turiste ning teadmine, et see koht on nüüd nähtud. agasiteel issa i s itsime eva lõpus üle kahe uhke silla. Nii Vasco da Gama kui 25. aprilli (endise nimega ala a i sild viivad le e e. a need ON pikad. Esimene lausa Euroopa pikim – 12,3 km. Silla ühest otsast teist näha ei olnud. Sõiduridu on palju ja l at d ii se s m t is. as proovida!
Laupäeva varahommikul rendiautot tagastades jäi mitu tundi kenas Lissaboni kesklinnas jalutamiseks, enne kui metrooga uuesti lennujaama sõitsime ja üle Atlandi ookeani Mehhikosse lendasime.
RENDIAUTO HEA VALIK
Hilisõhtuse ebamugavalt pika hotellitransfeeri ootamise kompenseeris hommikune lõõgastus basseini ääres. Kirevas Mehhiko-pärases rannatoolis mõlgutasin tahtmatult muremõtteid eesseisvast autorendi kadalipust, kus õuduslugude järgi turistilt vähemalt seitse nahka kooritakse. Ometi oli Nationali teenindus väga sõbralik. Katse müüa null-omavastutusega lisakindlustust lõppes juba esimese keeldumise peale. Kokkulepped pidasid vett tagastamiselgi: lisakriime masina kerelt ei otsitud, lepingus olnud hind kehtis ja lennujaama sõidutati pere tasuta transfeeribussiga. Yucatani poolsaarel on kolmekesi seigeldes rendiauto hea valik, sest maanteed on normaalses seisukorras ja liiklus enamasti ummikuvaba. Läbisime compact-klassi Nissan Marchiga kokku ligi 1600 km, mis teemakse ja kütust arvestades maksis 400 euro ringis.
CENOTE VÕLUMAA
Päris Cancuni ja sealsesse hotellitsooni me ei jõudnudki – kõrghoonetest hotelle täis rand meis huvi ei tekitanud. Mind ja lapsi tõmbasid pigem cenote’d – lubjakivist pinnasesse geoloogiliste protsesside käigus tekkinud põhjaveega täitunud augud. Nimetus tuleb maiakeelsest sõnast dzonot, see tähendab püha kaevu. Cenote’sid on Yucatani poolsaarel kokku erinevate allikate kohaselt 8000 ringis, millest paljud on tasu eest (3–22 €) ka turistidele ujumiseks ja snorgeldamiseks avatud. Nägime nelja, ujusime kolmes. Neist rahakotisõbralikem – Zaci – asus keset Valladolidi linna, sealt jäid meelde sügav vesi ja meeleolukad kõrgelt sooritatud vettehüpped.
Lummavate maa-aluste koobastega Aktun Chenist meenub mitmekilomeet i e s it itsastel d gliteedel mali lähedal. Cenote-koopasse jõuab valgus nii loomulikul teel kui ka elektrivalgustite abil. Vaated on lummavad! Kristallpuhas läbipaistev vesi oli mõnusalt veidi üle 20 kraadi, kusjuures pärast ühe turistigrupi lahkumist oli koobas tükiks ajaks üksnes meie päralt. Mälestus missugune! Cenote i te a ai es l mi lähedal ja ehk nii vinget muljet ei jätnud. ei jõudnudki – kõrghoonetest hotelle täis rand meis huvi ei tekitanud. Mind ja lapsi tõmbasid pigem cenote pinnasesse geoloogiliste protsesside käigus tekkinud põhjaveega täitunud augud. Nimetus tuleb maiakeelsest sõnast dzonot
kaks inimest. Rentisime auto.
Alustasime oma lühidat turismiprogrammi rannikukuumusele a eval meelita vad paleed ja villad eelkõige turiste ja sissepääsu
Mayapani varemed Vasco da Gama sild Valladolid - park katedraali juures.
MAIADE VAREMED
Enamik turiste külastab Yukatani varemeist tuntuimat ehk Chichen Itzat – külastatuim, suurim ja kuulsaim. Kohale sättisime kaheksaks hommikul, et rahulikumal ajal seda paika nautida. Lunastasime 25-eurosed sissepääsupiletid (alla 12 a lastele pilet 3 €). Vaatamist jagus. Püramiidid ja platvormid olid nööriga piiratud. Ronida ei tohtinud. t imatest maa märkidest püüdsime kaamerasse ikoonilise Kukulcani püramiidi ja suure pallimängu väljaku.
Neljast külastatud varemekompleksist teine oli rahakotisõbralik ronimisvõimalustega Mayapan. Kolmandas, Xcambos sai meile osaks au olla ainsad külastajad. Lisaks tekitas lastes elevust arvukas iguaanide kontsentratsioon. el a da a ht d l mi va emed asuvad otse mere ääres, kus asukoht piltide jäädvustamiseks põneva lisaefekti tekitas. Ka iguaane oli taaskord väga palju ringi liikumas.
MAJUTUSE RALLI
Peatusime 15 Mehhiko päeva jooksul kokku kuues erinevas majutuskohas. Lennujaama hotellile järgnes peatuspaigana kaheks ööks Valladolid, kena väikelinn 150 kilomeetrit Cancunist sisemaa suunas. Kolmene tuba koos hommikusöögiga viisakas väikeses kesklinna butiikhotellis (Gayser Boutique) maksis alla 30 €/öö. Jalutuskäigu kaugusel asus cenote Zaci, katedraaliga keskväljak, värviliste majadega tänavad, põnevad söögikohad. Edasi suundusime piirkonna suurimasse linna, koloniaalstiilis kesklinna ja parimate poodlemisvõimalustega Meridasse. Soetasime maailma võrk-kiikede pealin-
nast suisa kaks eksemplari. Üldse oli just see linn meile sellel reisil põhiliseks ostlemiskohaks, sest valik oli suur ja hinnad madalad. Peatuspaik Mision Panamericana asus üsna uhkes, aga veidi väsinud hoones. Alla 40-eurone tasime 25-eurosed sissepääsupile- hind kolmese toa eest seekord tid (alla 12 a lastele pilet 3 hommikusööki ei sisalda€). Vaatamist jagus. Püra- nud. Edasi viis tee läbi olid nööriga piiratud. Xcambo varemete Rio Lagartosesse, mereäärsesse getolinnakesse, kuhu enamik turiste kindlasti ei sat . aas d a heks ööks sai meie koduks sealne hotell varemekompleksist teine a as i veidi le oli rahakotisõbralik ronimis- 40 € öö eest, hommikusöögita tuba. Meid peibutas sinna sade ami g de dillide a ujumiskohtadega biosfääri kaitseala ja Las Coloradas – kohaliku soolatööstuse tootmisprotsessis kasutatavad mereäärsed roosavee basseinid, kus enneolematuid fotosid püüdsime. Parimaks kogemuseks tellisime järgmiseks hommikuks suisa paadimehe, kes umbes 60 euro eest kolmele neljatunnise privaattuuri korraldas. Söötsime kaladega paadi kohal lennanud pelikane, patsutasime selja pealt paadi kõrval ujunud suurt krokodilli, hellitasime end enne ujumist ravimudaga. Pärast lõunasööki suundusime juba omal käel linnast kümmekonna kilomeetri kaugusele krokodillikasvandusse, kus hoidsime süles krokodillipoegi ja hispaania-ingliskeelse ekskursiooni käigus farmitarkusi ammutasime.
hind kolmese toa eest seekord hommikusööki ei sisaldanud. Xcambo varemete Rio Lagartosesse, sat . aas d a Cozumel - Madalam heks ööks sai meie koht meres. koduks sealne hotell a as i veidi le 40 € öö eest, hommikusöö-
Cabo da Roca - MandriEuroopa läänepoolseim punkt.
COZUMELI RANNAMAAILM
Cozumeli saarele sõitsime autopraamiga, mis väljus Playa del Carmeni lähedalt. Laevasõit kestis veidi üle tunni. Cozumelil käiakse põhiliselt kahel põhjusel – värvikirev veealune maailm ja ilusad rannad. Sealjuures viimased asuvad pigem mandripoolsel saare läänekaldal. Ookeanile avatud idakallas on samuti kena, ent kaljusem ja suurte lainetega. Autoga saab tiiru peale teha umbes kahele kolmandikule saarest, ülemine kolmandik on metsikum ja sinna teid ei lähe.
Cozumelil veetsime kolm ööd kesklinna mereäärses hotellis Casa Mexicana. Üks öö koos hommikusöögiga maksis 60 € ringis. Sealjuures hommikusöök oli menüüst valitav ja ettekandja tõi kõik lauda. Parkimiskohtadega on Cozumeli pealinnas San Miguelis pisut kitsas. Hotellilähedases parklas pidime kolme päeva eest kokku umbes 15 € maksma.
Cozumeli rannakülastus eeldab enamasti mõnest rannaklubist ostu tegemist. Selleks võib olla näiteks rannatoolide rent, külmad joogid või suupisted. Viimaste hinnad olid Mehhiko kohta pigem kallid. Külastasime Palancari randa, mis jättis üsna viisaka mulje. Aga randu on palju! Ning olulise detailina olid need juunikuus vabad ka mandril asuvaid randu sel hooajal kimbutavast adru üleküllusest.
Ühe päeva Cozumelil sisustasime pikema snorgeldamistripiga. Veidi rohkem kui 60 € eest liikusime snorgeldamispeatustega trimaraanil, boonuseks külmad joogid, suur merekilpkonn, rai ning hästi palju merepõhja
Puerto Morelose rand - maiade kostüümides tantsijad.
RAHAKOTISÕBRALIK PEREREIS
• Parim Yukatani poolsaare külastusperiood on talvekuud.
Madalhooaja vihmu ja palavust kompenseerib soodne majutusteenus. Kolmeliikmelisel seltskonnal kulus juunis 17 ööd kestnud reisile kohapeal 1000 € ringis. • Soodsaim viis pangakaardil olevad eurod peesodeks vahetada on kohapeal panga-automaadist välja võttes. • Parima levialaga operaator Yucatanil on umbes 6 € eest 2,5
GB andmesidet pakkunud Telcel. • Lauateenindusega kohtades söömas käies oli kolme inimese arve suurus vahemikus 15–45 €.
MEHHIKO
valgel liival lebavaid suuri meritähti, kelle tõttu paik El Cielo (taevas) nime kannab.
AKUMALIL KÕIK HINNAS!
Mandrile tagasi jõudnud, veetsime neli ööd järjest megasuures kuurordis Bahia Principe Grand Coba. All-inclusive-hotellid ei ole üldiselt minu teema, kuid Mehhiko reisil tegime hinnanumbrist tingitud erandi. Nimelt pakkusid mõned kirjade järgi viietärnikuurordid madalhooajal kõik hinnas kolmest tuba 91 €/ . ie dava se a aas esid a tasuta koroonatestid (antigeeni kiirtestid) tagasilennuks, mis reisieelarvest heldelt 300 € säästsid. Meie hotell oli üks neljast kõrvuti asuvast sama keti majutusasutusest ning suunatud rohkem lastega peredele, pakkudes isegi v i elastele m eld d vee a i. e it rium oli suur – 1080 tuba, seitse basseini, ala, kus soovijaid regulaarselt väikeste elektribussidega sõidutati. Hotell muidu kena, aga kombinaadi tunne siis i te is. s ht l mi a la a del Carmeni vahel pakkus põgenemisvõimalusi lähedalasuvatesse cenote’desse ja eleva kuurortlinna Playa del Carmeni melusse. Seal veetsime mõned tunnid jalakäijate tänaval jalutades ja poode külastades.
PUERTO MORELOS
Viimane ööpäev Mehhikos möödus Cancuni lennujaamast vaid poole tunni sõidu kaugusel olevas Puerto Morelose linnakeses. See jättis igati mõnusa mulje, kus tegelikult tüüpilist rannapuhkust silmas pidades võiks pikemaltki peatuda. Miljöö tekitasid kodusemad majutusasutused, hubased söögikohad ja tore rand. Rannaklubiga Hotell Ojo de Agua (alla 50 € kolmene tuba) asus mere ääres, seega külalised rannatoolide eest eraldi maksma ei pidanud. Kuueeurosest värskelt pressitud mahlast, puuviljadest ja kümne seast valitavast pearoast hommikusöögikomplekti nautisime otse rannas palmide all ja see oli viimasel reisipäeval üks mõnusamaid naudinguid.
YUCATANI POOLSAAR
KODU, ME TULEME!
Cancuni lennujaamast väljub meeletus koguses lende kõikvõimalikesse USA linnadesse. Rahvast on rohkelt ja hinnad kallid.
Kui Mehhikosse saabudes ei huvitanud kohustuslik elektrooniline terviseankeet kedagi, siis ära lennates kontrolliti selle täitmist enne turvakontrolli. Portugalis seevastu midagi peale passi eriti ei vaadatud.
Kojulennu ainsast peatusest – seitse tundi lendude vahel Lissabonis – veetsime suurema osa lounge’is.
Ka Arlandal läks tulekul kohustuslik passi- ja koroonatõendi kontroll kiirelt. Kui siiamaani olime reisil läbi saanud igaüks ühe korduvkasutatava riidest maskiga, siis enne viimast lühikest alli a le d ti i v avas pardalemineku ajal nende asendamist kirurgiliste maskidega. Õnneks olid eed si agasi hv is lemas. e vet järjekorda hoiti kinni, kuni vajalikke mas e tsisi . a sta s mme taa et ilma „õige“ maskita me lennata ei saa ja kohvrid tõstetakse maha. Oh ajad, oh kombed.
Estraveli Kuldkaart
Eesti vanim, suurim ja populaarseim lojaalsusprogramm reisiteenuste valdkonnas
Teenindus eelisjärjekorras telefoni ja e-posti teel ning Estraveli büroodes
Arvukad püsisoodustused ja eripakkumised partnerite juures
Boonuspunktide kogumine ja preemiate lunastamine Estravelis, sh võimalus vahetada punktid Finnair Plus punktideks kursiga 1:1
Iganädalased sooduspakkumised e-posti teel
Järjepidevatele ostjatele kliendiajakiri Traveller otse koju
TASUTA Kuldkaart mugavalt mobiilis – lae alla mTaskust