Kliimapagulase õppetunnid Hispaanias

Cathlin Tohver otsustas neli aastat tagasi keerata Eestis koduukse lukku ning alustada nelja lapsega uut elu Hispaanias. Milliseid õppetunde on jaganud teistsugune kultuur ja kuidas on võõras keskkond kasvatanud iseloomu?

Tekst: Kerli Nõu Fotod: erakogu

Kohtume neljandat aastat nelja lapsega Lõuna-Hispaanias resideeruva Cathlin Tohvriga Tallinnas Solarise keskuse söögikohas ja rõõmustame maast laeni akende tagant paistvate hangede üle. Põhjamaine jõulupuhkus selja taga, istub aga suurem osa Cathlini (45) perest taas lennukisse, et jaanipäevani Eesti mõistes igikestva suveilmaga Marbellasse naasta. Septembris ootab lapsi Ericut (14), Lennartit (8) ja Clarat (5) ees järjekordne kooliaasta, kuni jõuab kätte järgmine jõuluvaheaeg Eestis. Tallinnasse Nõmme kodusse paikseks jäänud pere- ja leivaisa Eero (49) külastab kliimapagulasi kümne päeva kaupa korra kuus. Pärast kolme aastat Hispaanias valis Eesti elu ka pere vanim poeg Patrick (17). Millised on ebastandardse elu suurimad õppetunnid, Cathliniga hommikusöögilauas arutlemegi. 2018 avaldasid Postimehes kord kuus järjejutu Eesti pere aastast Hispaanias. Kalender näitab 2022 ja teie endiselt Marbellas. Kuidas nii on läinud?

Alguses läksime kogemusi saama tõesti aastase eksperimendi korras, kuid tegelikkuses suutsime selleks ajaks alles õigesti sisse elada – koolid, keel, elukohaga seotud nüansid jne. Mis siin salata, Marbellas on mõnus: võtmesõnaks ikkagi kliima. Costa del Sol ehk päikeserannik on Euroopa kõige soojem ja päikeselisem paik ning nii mulle kui lastele huvitav, põnev vaheldus. Erinevalt glamuuri ja tähesära täis paigaimagoloogiast elame Marbellas enamjaolt samasugust rutiinset elu nagu Eestiski – toit, kool, harrastused, õppimine, olme. Igapäevaelu on igapäevaelu. Lihtsalt oluliselt soojem ja valgem on. Vähem muresid väikelaste riietega ja haigustega. Küll emad aru saavad, millest räägin.

Paberilehel, millele üles tähendatud unistused, käisid elukohtadena läbi ka Lõuna-Prantsusmaa ja Põhja-Itaalia, kuid mõtlesime, et kokkuvõttes on Hispaaniasse sulanduda lihtsam – kultuur on sümpaatne, inimesed lastesõbralikud, keel mitte ülearu keeruline ja ilm kindlasti kõige mõnusam. Mõeldud,

tehtud. COVIDi algusajal tulime pooleks aastaks tagasi Eestisse, kuid jõudsime kiirelt järeldusele, et Hispaaniaga olnuks liiga vara lõpparvet teha. Lastele meeldib mängulisem haridus, mulle soojus, päike, valgus ja võimalus iga päev midagi uut ja põnevat kogeda. Imestan ja imetlen, et pärast nelja aastat endiselt igal hommikul aias kohvi juues 300 päeval aastast väljas särava päikese ja soojuse üle jätkuvalt rõõmu suudan tunda. Kui sajabki, siis öösiti. taa i amad li ad aastat teavad rääkida, et ükskord saavat ka päikesevaimustus ühele poole. Mul on veel pikk tee minna. Naudin ka seda, kuidas võõras kultuur ja teistmoodi normid mind arenema on utsitanud.

Vähemalt kord kuus on kogu pere koos Hispaania kodus.

Mõned näited Hispaania argielust, kus põliseestlase nurgad ja servad ümara kuju said?

Kui hispaanlaste kohta räägitakse, et töö pole jänes, mis eest ära jookseb, siis nii ongi. Olgu tegemist kassajärjekorraga, kus kliendid kassiiriga jutukeerisesse laskuvad, või katlatööde tegijaga, kes esimese vastusena telefonis alati „Ei saa!” vastab, õpetab see mulle kannatlikkust. Nipp on selles, et toru ei tohi ära panna. Tuleb jääda sõbralikuks, kannatlikuks ja järjekindlaks, sest teise, lma da el a da fi maga alga i saa!” jant otsast peale. „Saab! Kus ja millal?” pole lihtsalt nende moodi.

Signaalitatakse pigem hoiatuseks, mitte märkusena. Suunatuld näidatakse vähe ja sellega on abikaasal olnud raske harjuda. Ometi käib liiklus aegluubis, nii et isegi ema on siin sõitma hakanud. Reeglid on pigem soovituslikud. Näiteks sõidetakse punase tulega üle ristmiku. Kriimustuste ja mõlkideta autod olevat hispaanlaste sõnul vaid salongides. Suurem osa autosid on kriimulised ülipisikeste ja kitsaste parkimiskohtade tõttu. Mõlkis auto ei paista hispaanlasi aga häirivat, sest mis seda plekki ikka putitada – varsti on jälle samasugune.

Kohalikel on eranditult väikesed autod, sest nendega on palju mugavam liigelda. Kui ainsad kohad on pisikese auto külgboksi parkimiseks, siis maasturit sinna võluda on võimatu. Seisma jäädakse keset teed, suuna- ja ohutuledeta. Ülekäigurajad on pigem parkimiseks kui pidurdamiseks, et inimesi üle tee lubada. Viis–kümme minutit on sissekäikude blokeerimine kirjutamata reeglite järgi lubatud. Kannatlikkuse ja mõistvuse nurki olen saanud lihvida liikluseski, kus näiteks kaks ringteel peatunud juhti omavahel sõbralikult läbi avatud akende end juttu rääkima unustasid. Signaalitamine, keskmise sõrme näitamine, oimukoha kruvimine, mis Eestis sellel juhul järgneksid, on seal mõeldamatud. Tõepoolest, kuhu me siis lõpuks kiirustame? Võta rahulikult ja sõida mööda. Nautigem elu. Sama moto on üle kandunud ka minu ja Eero distantsabielule. Oleme koos olnud üle 20 aasta ja mõttetu nägelemise asemel oskame koomale tõmbunud koosolemise aega rohkem väärtustada. Tunneme teineteise seltskonnast rõõmu, jalutame rannapromenaadil ja saame ka väikseid reise kahekesi teha. Särts, mis unistuste mitte teostamisega inimestest välja kipub minema, on tagasi.

Üleüldises plaanis mõistan aina paremini, kui hea elu on Eestis ja kui suured parkimiskohad Järve Selveri parklas tegelikkuses maha on joonitud. (Viimast ütleb Cathlin suure muigega, viidates Nõmmekate Facebooki grupi postitusele, kus kellegi arvates ruumi väheks jäi.)

Mida eestlastel on hispaanlastelt õppida?

Meile ükskõiksena näiv töösse suhtu-

La Concha mägi aitab hoida imelist Marbella kliimat. Eespool kevaditi õitsevad Jacaranda puud.

mine tagab aga hispaanlastele pika eluea. Palju puhkepäevi, ainuüksi oktoobris neli vaba päeva pluss pühapäevad, kui kõik on suletud, tagab rahulikuma elutempo. Vähenõudlikkus iseenda ja teiste suhtes võtab stressi alla.

Näiteks auto pargitakse sinna, kuhu saab, mitte kuhu tohib. Poejärjekorras ei närvitseta, kui eespool seisjad jutusoonele satuvad. Üürikorteris on pidevalt midagi katki ja üürileandja meelest käib see asja juurde. Koerte tagant ei koristata … Juuksuri oote- ja mängunurgas pakutakse joogiks veini ja lastele koolat. Aga ühiskond toimib!

Sotsiaalne läbikäimine. Kui Eesti restoranides kaetakse lauad tavaliselt kahele või neljale, siis Hispaanias algab tavasuuruses laud kuuest külalisest.

Põlvkonnad saavad omavahel läbi, vana-vanaemad ja vaarid tudisevad käevangus tänavatel ja kaubanduskeskustes, kuid nad on kaasas ja kaasatud. Vanainimesi ei tapa COVID, vaid üksindus. Hispaanlaste enesetappude arv on üks madalamaid maailmas.

Liikumine. Jalutamine on au sees igas eas ja iga päev – taaskord on see viis suhelda, sest hispaanlane ei jaluta üksinda. Sporti tehakse siinkandis vähem, sest enamiku ajast on liiga palav, et tõsiselt higistama ajavaid alasid harrastada. Jalgpalli mängitakse siiski väga palju, see algab pimeduse saabumisega ja kisa käib siis kuni umbes 23ni.

Toitumine. Köögiviljad, puuviljad, kala, oliiviõli veab hispaanlaste oodatavaks elueaks 83. Eestlasel 78. Mida välismaal elamine sulle enda kohta on õpetanud?

Hüpe tundmatusse, et välismaal elamise unistus teoks teha, oli inimesena kasvamiseks ülivajalik. Võtsin jalad kõhu alt välja ja tegutsesin. Teatavasti surivoodil kahetsetakse seda, mis tegemata jäi, mitte tehtud asju. Olen rõõmsam. Vingun vähem. Kogen hispaania ja vene keele õppe ja võõral maal hakkamasaamisega seotud eduelamusi. Õpin kaks korda nädalas Skype’i kaudu hispaania keelt, mis tähendab, et esimese aasta poe- ja kohvikujuttude asemel suudan suhelda juba katlatehnikuga. Kui keeleõppe alustamine on lihtne ja alguses edusammud kiired tulema, siis detailidesse kaevumine ja viimased vindid enam nii nobedalt kätte ei tule.

Rõõmustan, et saan vähemalt noorematele lastele teistsugust koolikogemust pakkuda ning inglise ja hispaania keele saavad nad suhu n-ö iseenesest. Näen ju enda ja vanemate poiste pealt, et kui õige aeg mööda lasta, siis on see uue keele õppimine üks suur ristiretk. Eriti teismelistele lastele, kes ei usu, et neil peale inglise keele ühtki teist keelt elus vaja läheb.

Sööme palju rohkem puuvilju kui Eestis, kus leti ääres tundub kraam kas toores või vana. Banaanid, avokaadod, papaiad ja apelsinid kasvavad meil aias. Midagi valmib siin aastaringselt. Mangod, õunad, kiivid, maasikad, banaanid on lisaks soojale koolilõunale alati ka koolikotis kaasas. Tee on köögikappi leidnud ka läätsed ja oad. Liiter värsket apelsinimahla maksab poes 2,85 € ning müüja uurib huviga, millal kavatsen soovitud avokaadot süüa, et mulle parim vili tänaseks või homseks välja valida.

Naudin uusi tuttavaid, kellega hea meelega kokku saan ja end hästi tunnen. Tean ja näen, et piir, millest veel rohkema raha omamine õnnelikumaks ei tee, on täiesti olemas. Iga

Patrick ja Eero üritavad hoovis papaiasid kätte saada.

Cathlini poisid suudavad siin kliimas terve talve lühikeste pükstega ära elada.

Basseinihooaeg on avatud aprillist oktoobrini.

lapse sünnipäevale ei ole vaja tervet klassi kutsuda või nelja-aastase sünnipäevapidu kalleimas luksushotellis tähistada …

Marbellast leiab üpriski koloriitse rahva läbilõike, mis hooajaliselt 140 000–700 000 elanikuga kunagisele kalurikülale paljutki juurde annab. Samas adun, et ühel hetkel, kui lapsed on suuremad, see ilus, idülliline, kunstliku maiguga Marbella, kus iga kolmas inimene on sisserändaja, end ka ammendab. Liigume eluga edasi, kuid mul on hea meel, et ots välismaal elamise unistusega on lahti tehtud ja jutu asemel teod. Oskan paremini elu uue nurga alt vaadata.

Mis edasi saab? Isiklikult tahaksin elu kogeda mõnes suurlinnas, tõelises metropolis. Näiteks Pariisis. Käia mööda näituseid, galeriisid, kunstisaale, istuda parkides ja õppida prantsuse keelt. Arvestada tuleb ka teiste pereliikmetega, niisiis nelja-viie aasta pärast saabub tõehetk, kuhu suunas lapsed vaatavad ja mis kedagi tõmbab. Vanaduspõlve veedaksin hea meelega mõnel Aasia saarel. Võibolla oleksin taimetoitlane ja harrastaksin joogat? Kes teab? Kihk midagi veel ette võtta on täiesti olemas, sest tehtu annab julgust juurde. Paikseks ma ei jää, sest loomus tahaks veel rohkem käia ja näha.

sisserändaja, end ka ammendab.

Liigume eluga edasi, kuid mul on hea meel, et ots välismaal elamise unistusega on lahti tehtud ja jutu asemel teod. Oskan paremini elu uue nurga alt vaadata.

Mis edasi saab? Isiklikult tahaksin elu kogeda mõnes suurlinnas, tõelises metropolis. Näiteks Pariisis. Käia mööda näituseid, galeriisid, kunstisaale, istuda parkides ja õppida prantsuse keelt. Arvestada tuleb ka teiste pereliikmete-

MARBELLA FAKTINURK

• Ajateljel algas Hispaania lõunaranniku buum kuuekümnendatel, kui Costa del Solist Lõuna-Euroopa turismimagnet sai. Hoo lükkas sisse sealsetele randadele kogunenud töölisklass, hiljem elustiili nautlejad. • Tänapäeval püsib Marbella maailma turismikaardil särava imagoloogia ja glamuurse ööelu tõttu. Suurema mastaabiga tegelasi peibutab mitte-EL residentidele mõeldud viisaprogramm, kus 500 000 € kinnisvaraostuga Hispaania kodakondsus saadakse. • Neljasel perel kulub renti arvestamata Marbellas elamiseks u 2500 €, üksinda saab samadel tingimustel toime umbes 700-ga. Maailma mastaabis on Marbella 40% soodsam kui suurlinn New York. • Suurlinnaelu Hispaanias maksab 2200 € kuus, kuid väiksemates piirkondades saab mugavalt toime 1700–1900 euroga kuus, lisaks rendikulu. Hispaania kaugemates maakohtades saab väga odavalt elatud – nagu Eestiski. • Marbella asub Andaluusias, seega sealne hispaania keel on kõlalt pehmem ja vähem selge kui näiteks Madridi aktsent, kus ka sõna lõpus esinevad täishäälikud välja hääldatakse. • Mugavaim viis õhuteid pidi Marbellasse jõudmiseks on Malaga lennujaam, mis on 30 minuti autosõidu kaugusel. • Marbellas on hinnad suures plaanis samad, mis Eestis – välja arvatud kinnisvara, see võib piirkonnast olenevalt väga kallis olla. Toidukorv on seevastu 20% odavam.

Kelner toob lauda kohalikku toitu, olgu selleks siis lihatükk, värske kala või isegi tomatid.

Keskmine kütusekulu 7-8,1 l/100 km ja keskmine CO2-emissioon 184-212 g/km.

V-klass vaimustab! Ahvatleva kuumaksega alates 575 eurost.*

Nüüd on õige aeg plaanida oma pere-, äri- või hobisõidud, sest Vehost leiad parimad kampaaniapakkumised V-klassi AVANTGARDE ja EXCLUSIVE mudelitele. Luksuslikku varustusnimekirja mahub AMG-pakett 19-tolliste valuvelgedega, 9-käiguline automaatkast, aktiivne pikivaheabi DISTRONIC, automaatne kliimaseade, 20,6 cm puutetundlik ekraan, intelligentne LED esitulede süsteem, nahksisu jpm. Sõidukile kehtib 3-aastane garantii läbisõidupiiranguga 450 000 km. Vaata näidispakette ja erihindu www.mercedes-benz.ee/kaubikud.

* Ärikliendi pakkumine. Finantseerimisteenuse pakkuja on Luminor Liising AS. Kuumakse 575 € arvutamisel on aluseks võetud vara hind 72 602.16 €, sissemakse 20%, liisinguperiood 60 kuud, intressimäär aastas 2.49% (muutuv intress, mis on seotud kolme kuu euriboriga), jääkväärtus 40%, aastane läbisõidupiirang 24 000 km. Selles määras ei ole arvestatud kindlustusmakseid ja sõiduki registreerimise riigilõivu. Sõlmida tuleb liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse lepingud. Esitatud näidispakkumine on informatiivne ja võib erineda Teile pakutavatest tingimustest.