4 minute read
Betoondžunglist välja ja metsa!
from Traveller nr7 2022
by Estraveller
Tekst: Johanna Pukk Fotod: Liis Kuuli,
Magnus Heinmets, RMK, Pixabay
Advertisement
Kui palju teate inimesi, kes teevad vabatahtlikult ringi ümber Hiiumaa, ei pelga talvel 30-kraadise pakasega 613 km matkata või kelle jaoks tunneli lõpus olev valgus võib tähendada 812 km teekonda Perakülast Ähijärveni? Heleri Hanko on üks nendest rabavatest naistest, kelle jaoks lause “ah, mine metsa” on hoopis teise tähendusega.
Heleri matkakirg sai alguse vanavanemate kodude kõrval asuvatest metsatukkadest. “Vanavanemad ei öelnud kunagi, et mets on hirmus koht. Tänu sellele ei ole mul seda hirmu ka metsa ees – suudan seal väga koduselt olla.” Koos isaga on juba noorelt avastatud ka Paide lähedal vanu soiseid kinnikasvanud talveteid. Heleri jaoks on mets nagu kodu ja mõnikord seda isegi rohkem kui linn, mida ta ise muheledes et d gli s ts . ee t eli e pikamatkakirg tuli aga esile siis, kui ta otsustas endale 25. sünnipäevaks eriskummalise kingi teha – 375 km jalgsimatka Oandust Iklasse.
Heleri jaoks on mets suurepärane koht, kus nihutada ja katsetada oma piire ning veeta kvaliteetaega iseendaga. Tuhandeid kilomeetreid matkamist, ja seda tihti koos oma neljajalgsete sõpradega, on talle õpetanud, et oleme rohkemaks suutelised, kui arvame.
UNISTUSTE SUUNAS EDASI
Kes soovib asjatundjatega metsa minna, siis koos kirglike matkajate Heleri a a tii a istaliga v imali seda teha. elle s tas silm eal h ida Näkid Metsa tegemistel.
Heleri pole niisama paigalistuja ja uurides temalt, millised rajad vallutamist ootavad, ütleb ta elevusega, et mõned plaanid on juba tekkinud. Kuna Eestis on juba omajagu kõnnitud, võib teda peagi leida Portugalist 1000 kilomeetrit püüdmas.
Kuna Eesti rajad on naisele niivõrd tuttavad, oskab ta alustavatele matkasellidele kodumaa parimaid palu soovitada. „Eesti on lihtsalt uskumatu,” ütleb Heleri. Kuigi naljatades võib ta kirjeldada Eestit kui pannkooki, kus mäesuuskadega pole võimalik sõita, leiab ta, et siin on tõeliselt vahelduv loodus. Tuleb lihtsalt need õiged kohad üles leida, hirmud koju jätta ja teele asuda. Traveller uuris lähemalt, milliseid põnevaid kohti ta matkamiseks välja pakub.
KOGU HIIUMAALE TIIR PEALE
Saladuskatte all poetab Heleri, et ta pole veel jõudnud sellest pikemalt rääkida, aga sügise alguses sai ette võetud matk ümber Hiiumaa. Tema sõnul olid kõik need 234 km üleni imelised. On täitsa võimalik, et tol hetkel oli Heleri üks esimestest, kes alles septembris avatud Heltermaa-Ristna-Sarve raja tervenisti läbi tegi. „See oli väga äge!” ütleb ta seda helgelt meenutades. Selliseid päris teid on rajal vähe ning saabki ainult mööda matkarada kõmpida ja omajagu merd nautida. Rada läbib ka 12 kaitstavat ala. Kuigi Heleri pool suguvõsa on just Hiiumaalt pärit, ütleb ta, et see kaunis saar suutis teda siiski üllatada.
NÕMMEVESKI LAAVUD
Oandu-Ikla raja alguses asub Nõmmeveski, kus Heleri siiamaani aeg-ajalt käib, isegi talvel. Seal on nimelt laavud. Need on kastikesed, millel pole ühte seina ning kus saab mõnusalt ööbida. Laavude ees on lõkkeplats elava tulega, mis lisaks soojadele riietele, mille kaasa peab võtma, pisut lisasoojendust pakub. Miks mitte vürtsitada suhet ja minna Nõmmeveskile koos oma teise poolega ööbima, nagu on teinud Heleri, kes on isegi kaasa võtnud oma matkavõõra elukaaslase.
PERAKÜLA-AEGVIIDUÄHIJÄRVE ALGUS
Peraküla-Aegviidu-Ähijärve on üheksat maakonda läbiv 812 km pikkune kaunis teekond Eestimaa looduses. Heleri võttis selle väljakutse ette, kui ta 30-aastaseks sai. Just matkaraja algus, Nõva kant koos rohkete mereäärsete kohtadega, on tema mälestustesse ereda jälje jätnud. „Mere ääres on mulle alati meeldinud matkata. Seal on liivaluiteid ja need rannad on seal, minu arvates, ühed Eesti ilusamad. Suvel ei ole seal ka palju rahvast – see on vahva.” Keibu kandis asub üks tema lemmikrandu rohkete kividega. Seal saab istuda, merd vaadata ja põnevaid kivistisi leida. Ühe miinusena toob ta naerdes välja, et matkates kivide kaasatassimisel on oma hind.
ADRENALIINIROHKE SAKA-ONTIKA-TOILA PANK
Ida-Virumaal on ka teisi pärleid. Ühe nendest leiad, kõndides panga alt Toila poole. See on tehniline ja äärmiselt keeruline rada. „Rabaradapidi” saadet tehes tegid saatekülalistena Tuuli Rand ja Gita Siimpoeg koos Heleriga selle teekonna kaasa. Ta tõdeb, et kohati isegi kartis rajal naiste turvalisuse pärast. „Talvel ei tasu sinna üldse minna ja suvel hästi ettevaatlikult. See on väga põnev rada, aga tuleb lihtsalt arvestada, et pank on alla langenud.” Panga all peab palju kivide peal ronima, aga need, kes armastavad põnevust ja ehk ka pisut närvikõdi, võiksid siiski selle raja järele proovida.
KUMMITUSLINNAD JA AIDU KARJÄÄRID
„Ida-Virumaa on üks suurim üllatus ja mitte ainult looduse mõttes, vaid ka oma suurte mahajäetud tööstuslinnade poolest.” Kes hirmu ei tunne ja tahab päris kummituslinnu oma silmaga näha, neil tasuks kuulsasse Viivikonda sammud seada.
Kui betoon ära tüütab, leidub IdaVirumaal ka lummavaid ürgmetsi ja külastamist väärib kindlasti ka üks vingemaid piirkondi – Aidu karjäärid. Need on vanad mahajäetud karjäärid, mis meenutavad Helerile sinise vee tõttu justkui Ida-Virumaa oma fjorde. „Kuigi see on mittelooduslikult tekitatud piirkond, on loodus selle omaks võtnud ja ilusaks teinud.”
KAUNID LÕUNA-EESTI PANGAD
„Ma teadsin, et Lõuna-Eesti on ilus, aga et nii ilus, see oli üllatav,” ütleb Heleri. Ta soovitab piiluda teisele poole seda Taevaskoda, mida kooliekskursioonidel on külastatud. Seal peab küll palju ülesalla matkama, aga üks hetk jõuab rada kõrgustesse, kus on võimalik näha muinasjutulist Taevaskoda ülaltvaates. Lõuna-Eesti on äärmiselt mitmekesine oma samblametsade ja vahelduvate rabadega. Kuna Piusa koopad on äärmiselt populaarsed ka praegu, tasuks neil, kes rahvarohkeid kohti pigem vältida tahavad, proovida hoopis ööbimist Piusa jõe ürgorus panga all. „See oli üks ilusamaid ööbimisi,” tunnistab Heleri.
Kõik laevapiletid ühest kohast!
Leia parim pilet siit!
