Kiiker 50

Nr. 50

juuni 2022

TÄNU EELMISE KOALITSIOONI HÄÄLTELE ON KOLMANDATE RIIKIDE MEREMEHED "TERETULNUD" EESTISSE!

2

Nr. 50, juuni 2022

Käib sõda, nii maal kui merel Alles sai mööda pandeemia kui reisilaevanduse halb unenägu. Ja kohe otsa sõda ja hüperinflatsioon. Meresõit ei saa jätkuvalt vabalt toimuda ja kaubad vabalt liikuda. Kõikvõimalikud takistused ja piirangud seavad meritsi kaupade liikumisele takistusi.

Kui Sillamäe sadamas on kaubavoogudega üsna hapu, siis vastupidiselt, Muuga konteinerterminal on juba mitu kuud töötanud täistuuridel. Põhjuseks Venemaale või Venemaalt toimuv konteinervoog.

Muuga konteinerterminal

EMSA-s oleme aga olnud sunnitud leidma lahendusi, kuidas paarisaja miljonilises kahjumis Tallinki puhul olla jätkuvalt parimal moel töötajate ja oma liikmete heaolu eest väljas. Tööandja ettepaneku peale tõsta 2022.a. töötasusid vaid 3%, ütlesime ei. Pikkade arutelude ja läbirääkimise tulemusel sündis siis kompromiss, mis tõi 2021-ks aastaks kokku lepitud palgatõusu alates käesoleva aasta 1. maist ehk siis pootsmani töötasust alates 5%, allpool seda kõigile ühesuguse, pootsmani palgatõusuga samaväärse summa. Kahe kalendrikuu eest sai EMSA liikmeskond ka ametiühingult palgatõusu edasilükkumise hüvitise 2%-ses suurusjärgus töötasult.

Riigiga oleme suhelnud nii meremeeste sooduspensionite teema jätkuna kui ka kogu merendusvaldkonna tulevikku puudutava osas. Eraldi vajab ära märkimist EMSA pikett ja lahingud Välismaalaste seaduse muudatuste vastu, mille president esimesel ringil Riigikogule tagasi saatis ja mis lõpuks ja teisel korral kahjuks Riigikogu poolt ikkagi vastu võeti.

Eesti transpordivaldkonna ametiühingud pöördusid 2. mail k.a. Riigikogu Põhisea-

dus- komisjoni ja fraktsioonide poole seoses Välismaalaste seaduse eelnõuga, mille Vabariigi President peale Riigikogus vastuvõtmist aprillis välja kuulutamata jättis. See oli sisuliselt viimane võimalus vildaka seaduse vastu võidelda.

22. märtsi k.a. Postimehes kirjutas TLÜ demograafiakeskuse juht, et Eesti riigikogu on kaotanud rolli, mis peaks parlamendil olema parlamentaarses riigis.

Riigikogus ei tehta valijate seisukohti esindades tarku kompromisse, mis peaks olema parlamentarismile omane, vaid võimuliidule meelepäraseid seadusi kehtestatakse toore jõuga, kirjutas ta.

Nii käis ka selle Välismaalaste seaduse menetlus. EKRE eelnõu, mille esimene lugemine toimus 2019. aastal, võeti kuskil 10. märtsi 2022 paiku lauasahtlist välja, muudeti 70% ulatuses 15. märtsil RK põhiseaduskomisjonis ja saadeti ilma sisulise aruteluta kohe suurde saali teisele lugemisele. Teatavasti teise ja kolmanda lugemise vahel seaduseelnõusse mingeid parandusi teha ei saa. Selline seaduse menetlemine oli pretsedenditu ja hea seadusloome tava eiramine.

Lisaks muudele, tööjõuturu olukorda mittearvestavatele ja seetõttu ebaproportsionaalsetele muudatusetele, oli kõnesolevasee eelnõusse, SE 241, sisse kirjutatud meremeeste töökohti ja laevu puudutavad seadusepügalad. Sisuliselt pole tänaseks kolmandate riikide meremeeste tööle pääsemisele Eesti laevadele enam mitte mingeid piiranguid, kui just ettevõttel pole vastavasisulist kollektiivset kokkulepet ametiühinguga. Õnneks on EMSA-l vähemasti oma suurima partneriga Tallinki laevade osas võõrtööjõu kasutamist piirav kokkulepe juba 2019. aastast. Selle kohaselt tohib võõrtööjõudu kasutada maksimaalselt 10% ulatuses meeskonnast ning samadel töö- ning palgatingimustel, mis kehtivad meie töötajatele. Lisaks on tööandjal kohustus õpetada võõrtöötajatele koheselt eesti keelt.

Välismaalaste seaduse eelnõu aga menetleti tööjõuturu osapooli sisuliselt kaasamata, st. ei Eesti reederid ega EMSA ei saanud sõna sekka öelda. Kellegi kuri käsi oli eelnõu seletuskirja sisse kirjutanud lausvale, et see olevat kuidagi osapoolte eelnev kompromiss, kusjuures mainiti ka meid, EMSA -t.

Rahvastikuteadlane Valge kirjutab eelmainitud Postimehe artiklis, et viimastel aastatel on meile peamiselt idaslaavi kultuuriruumi maadest ning AasiastAafrikast asunud elama 4000-5000 isikut rohkem, kui on lahkunud. Seda olukorras, milles niigi üle 30% meie elanikkonnast on muukeelsed. Me pole hakkama saanud juba siin elavate võõramaalaste lõimumisega ühiskonda. Nüüd muutub see lahendamatuks ülesandeks, kui veel sõjapõgenikke lisaks arvestada.

Seetõttu ütlesime koos teiste Eesti transpordiametiühingutega oma avalikus pöördumises ühiselt, et häbiväärne on kasutada seaduse kiirendatud läbisurumisel Ukraina põgenike probleemi lahendamist kattevarjuna, kui tegelik soov on tuua sisse täiendavat võõrtööjõudu. See vähendab veelgi kohalike inimeste tööle saamise võimalusi. Eesti ei saa eelistada ettevõtete ärimudelit, mis konkurentsieelise saamiseks kasutab odavat tööjõudu. Seeläbi pärsitakse ka ettevõtete arengut, mis soovivad töötajatele maksta väärikat töötasu. Välismaalaste seaduse sedavõrd mahukas muudatus oleks pidanud tuginema ametiühingute, tööandjate ja riigi kolmepoolsel koostööl ja analüüsidel.

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimehena kirjutasin samal päeval ilmunud pressiteates: „Juba täna on võõrtööjõu töötamine Eestis suuresti kontrol-

Nr. 50, juuni 2022

limatu protsess. Nii ametiühingutel kui ka ametivõimudel napib ressurssi, et omada ülevaadet võõrtöötajate töötingimustest ja üldse töötamisest Eestis. Juba enne sõjapagulaste rände algust on meile jõudnud suur hulk lihtsamate tööde tegijaid, kes tõrjuvad tööturult välja meie endi enesest lugupidavad töötajad ja eriti noored, kes ei nõustu ega saagi töötada pakutavate ülimadalate töötasudega või sageli tasuga, mille eest tehakse mitu tööajanormi tööd nagu seda teevad võõramaalased. See on rahvusriigile väga ohtlik tendents kuna on alanud järjekordne noorte väljaränne ehk jalgadega hääletamine, et leida tasuv töökoht välismaal.

Jäävad loomata pered ja sündimata lapsed niigi hapus demograafilises olukorras.“ Ja nii on tänaseks juhtunud ka meie meremeeskonnaga nendel üksikutel, peamiselt Venemaa kapitalile kuuluvatel alustel Eesti lipu all. Kuskil viimase viie aasta jooksul on pidevalt olnud võtta muukeelseid ja madala töötasuga leppivaid meremehi (näit. Eesti lippu kandvatel ja slaavikeelsete vene ning ukraina meremeestega mehitatud kaubalaevadel Darina, Agot, Scorpion, Christalwater, mis tulid meie lipuprojekti raamides Eesti maksu- ja odava tööjõu paradiisi) kuna

3

meie PPA ja migratsiooniametnikud rikkusid ka seni kehtinud regulatsiooni ega nõudnud mitte mingit tööjõuturule registreerumist või luba. Mitte ükski Eesti päritolu meremees ei alandu töötama 600-700 euro eest madruse ametis, mida nendel laevadel on makstud.

Pöördumises kirjutasime ka, et transpordi valdkonna töötajate esindajatena hoolime õiglasest ja ausast tööturust, meie majanduse heast käekäigust ja rahvusriigi jätkusuutlikkusest. Seetõttu ei saa me leppida poliitikute kavandatud suunaga lahendada probleeme odavtööjõuga välismaalt.

6000 vaba töökohta ja 45 tuhat töötut ja juba täna napib Eesti Vabariigi ametivõimudel, ennekõike Politsei- ja Piirivalveametil ning Tööinspektsioonil olulisel määral ressurssi, et omada terviklikku ülevaadet Eestis töötavate nii legaalsete kui illegaalsete võõrtöötajate arvu ja faktiliste töötingimuste (ennekõike seadusega ette nähtud palgakriteeriumite vastavuse osas normtööajale) osas.

Leidsime, et Välismaalaste seaduse sedavõrd mahukas muudatus oleks pidanud tuginema ametiühingute, tööandjate ja riigi kolmepoolsel koostööl ja analüüsidel.

Üheskoos avaldasime oma taunivat hoiakut Riigikogus käesoleva aasta märtsis ja aprillis menetluses olnud Välismaalaste seaduse, mille president esimesel ringil tagasi lükkas, edasisele menetlemisele Riigikogu poolt. Seda olukorras, milles Eestis on ametliku statistika kohaselt

SISUKORD:

Riigikogu rahvastikukriisi probleemkomisjoni lõppraportis on kirjas, et Eesti rahvusriigina jätkamise osas on oluliseks ohuks sellisele majandusmudelile keskendumine, mis nõuab pidevat võõrtöölistest lisatööjõu sissevoolu. Kõnesolev

Austraalia merendusliit (MUA) on saavutanud põhimõttelise kokkuleppe Patrick Stevedoresiga

lk. 20

Käib sõda, nii maal kui merel

lk. 2

Laevahukk Kanada ranniku lähedal

lk. 21

EMSA pikett Toompeal Välismaalaste seaduse muutmise vastu

lk. 4

Juba teine türgi meremees hukkunud

lk. 21

lk. 5

Kapten ja tüürimees vahistati triivi sattunud laeva hülgamise eest

lk. 21

Kõrged energiahinnad on tulnud, et jääda Sooduspensionite kaotamisest

lk. 6

Üldine keskmine õnnelikkuse tase langes 2021. aasta neljandas kvartalis 6,41-ni kolmanda kvartali 6,59-lt...

lk. 22

Peausaldusisikute mõtteid laevakülastustelt

lk. 6 USA arestis Taiwani laeva sunnitöö süüdistuses

lk. 23

Mis toimub hotellisektoris?

lk. 7 lk. 8

Meeskonnavahetuse kriisis paistab tunneli lõpus valgus, kuna Taani kaotab viiruspiirangud

lk. 23

Kokkuvõtvalt EMSA tegemistest 2022-06-20 EMSA spordipäev Kernus

lk. 12

"Felicity Ace" uppus Assoori saarte lähistel

lk. 24

EL miinimumpalga direktiiv ja ILO Meretöö konventsioon

lk. 13

Ukrainast Tšernomorskist evakueeritud 21 filipiinlasest meremeest

lk. 24

ETF-i kongressist

lk. 14 MV Ocean Traderi kapten on jätkuvalt vahi all

lk. 25

ETF meretranspordi sektsiooni tööprogramm 2022–2027

lk. 14 Mereuudised

lk. 26

IMO 10. nõukogu

lk. 17 Laevamäss!

lk. 28

BIMCO ja Rahvusvahelise Laevanduskoja (ICS) meremeeste lk. 18 tööjõuturu ülevaade 2021

ITF-I uus projekt

lk. 29

Kadunud firma tagasitulek

lk. 18

Uute mugavuslipuriikide lisandumine

lk. 29

Heategevusorganisatsioon "The Mission to Seafarers" suurendab oma abi Ukraina meremeestele...

lk. 19

Vähem kui kuu aega

lk. 30

Dover kui tulevane mugavussadam

lk. 30

Tuhanded Ukraina ja Vene meremehed on kogu maailmas sadamates lõksus...

lk. 19 EMSA väljasõit Abrukale 4-5. ja 18-19.08.2022

lk. 31

Ukraina ranniku lähedal on lõksu jäänud umbes 140 laeva...

lk. 20

Laagritoetuse avaldus

lk. 32

4

Nr. 50, juuni 2022

probleemkomisjon, mis tugines demograafide seisukohtadele ja mille töö tänase Riigikogu koosseisu poolt ennetähtaegselt peatati, leidis 2021. aastal, et võõrtööjõu täiendav kaasamine pole Eesti majanduse tõrgeteta toimimiseks pole üldse vajalik, võttes arvesse meetmeid omaenda elanikkonna keskmise tööea pikenemise ja eelnevalt Eestist välja rännanud rahvuskaaslaste naasmise potentsiaali osas.

Selles olukorras leevendas võimul olev koalitsioon seadusemuudatuse jõustamisega nii palgakriteeriume kui ka pikendas võõrtöötajate Eestis viibimise aega. See ei ole adekvaatne ja Eesti Põhiseaduse mõttes riigi toimimise eesmärkidele vastav tegevus.

Palusime peatada ebademokraatliku, kiirustades ja ilma mõjusid hindamata

koostatud välismaalaste seaduse menetlemine Riigikogus, kuid kahjuks see ei õnnestunud.

Lisaks pressiteadetele ja pöördumistele, piketeeris EMSA delegatsioon kahel päeval ka Toompea lossi esisel väljakul ja vestles paljude poliitikutega.

Siiani kõik tühja, kuid loodame võimuvahetusele Toompeal, kuna tegemist on maailmavaatelise teemaga. Meiega sarnasel seisukohal on ka õiguskantsler, kes oma kirjas meile kinnitas, et riik peab kaitsma oma kodanike ja residentide töökohti ning huvisid.

Kahjuks teatud seltsimeestele olematute palkade maksmine meremeestele ning selle arvelt teenitud raha ei haise. Aga kaalukausil ei ole pelgalt kasumi suurus ja raha, vaid Eesti kui rahvusriigi meren-

duse tulevik. Ilma meretöö kogemuseta meremeesteta ja riigikeelse töökeskkonnata, on ka enamik maapealset merendusettevõtlust personalinäljas.

Ja hetkel on ees töötüli lahendamine Muuga sadama konteinerterminaliga opereerivas ettevõttes HHLA TK Eesti AS. Seal soovis 97 töötajat meie kaudu sõlmida tööandjaga kokkulepe töötasude iga-aastaseks indekseerimiseks, kuid ettevõtte juht Riia Sillave keeldus kollektiivläbirääkimistest.

Jüri Lember EMSA esimees

EMSA uudised

EMSA pikett Toompeal Välismaalaste seaduse muutmise vastu Usun, et teadlikumale „Kiikri” lugejale ei ole enam tarvis tutvustada, mida endast kujutab seaduseelnõu SE 241 ehk välismaalaste seaduse muutmine ja selle hukatuslikud tagajärjed Eesti meremeestele. Seetõttu ainult paar sõna muljetest meeleavalduselt. Kuna osalejaid oli väike arv, aitas meid vana hea Toompea loss ise, mille kõikenäinud seina najale me oma plakatid toetasime. Tegutsesime otse nö. „pudelikaela” ehk siis sissepääsuvärava ees, kustkaudu Riigikogu liikmed nii jala kui autoga tööle saabusid.

Kuna värav avanes aeglaselt, oli suurepärane võimalus üle anda nii infoleht, selgitustega, mis meid selle eelnõu juures häirib, kui isegi inimlikult autosistujaga paar sõna vahetada. Kõik toimis nii läbimõeldult ja õlitatult, et hakkas mulle nostalgiliselt meenutama reisisadamat mõne „Tallinki” laeva laadimise ajal. Siis aga lõi sellesse idülli pikne sisse, sest tööle saabus Siim Kallas isiklikult. Meie peaministri isa. Temale meie tegevus ei paistnud meeldivat. Kohe üldse mitte. Ja endise ametiühingute keskliidu esimehena teadis ta suurepäraselt, kuidas meiesuguste plebeidega toimida, sest paari hetke pärast, kui tema auto oli väravast läbi saanud, lendas majast nagu kahurikuul välja näost kahvatu, aga endiselt üliviisakas politseinik. See korrakaitsjate esindaja teatas, et meie tegevus segab „isamaa isadel ja emadel” nagu

ütlesid vanad roomlasesd, pääseda lossi Eesti riigi ja rahva hüvanguks tegutsema ning palus meid liikuda paarkümmend meetrit Nevski katedraali suunas. Plakatid lubas ta eesti korrakaitsjatele omase ülla suuremeelsusega lossi najale jätta.

Tundsin selle politseiniku vastu siirast sümpaatiat, sest paarkümmend aastat tagasi, kui ma alles noor stividor olin, juhtus minuga sarnane lugu. Just oli algamas ühe „Tallinki” laeva laadimine, kui läbi väravate sõitis üks sõiduauto ja muidugi otse laeva suunas, nagu selliseid iga laadimise ajal esineb. Kuna ma olin selleks ajaks juba õppinud, kuidas nendega toime tulla, püüdsin ma ta kinni ja juha-

Nr. 50, juuni 2022

5

tavaliselt kunagi kuhugi ei tormanud ja juhatas selle auto isiklikult laeva peale.

tasin kindla käega teiste sõiduautode juurde oma järjekorda ootama. Siis aga tormas laevast välja teine tüürimees, kes

Siis selgitas ta mulle, et laeva kapten olevat just praegu binokliga sillast näinud, kuidas ma tema lihase isa nagu lihtlabase sureliku ootejärjekorda olin sokutanud.

Võisin tookord ilmselt näost sama kahvatuks minna kui see politseinik Toompeal, sest tüürimees ütles mulle lohutuseks, et nii kapten kui tema isa on muhedad huumorimeelega Saaremaa mehed, kes naljast aru savad. Aga mine sa neid Olümpose jumalaid tea...

Raul Siniallik

Kõrged energiahinnad on tulnud, et jääda Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) korraldas jaanuarisTallinnas Vabaduse väljakul meeleavalduse, et nõuda valitsuselt elektrihinna langetamist.

Viimase paarikümne aasta rängim hinnatõus ähvardab paisata vaesusesse kümned tuhanded seni endaga toime tulnud pered. Elektrihinna tõus tõstab järsult ka ettevõtete kulusid, mistõttu paljusid neist ähvardab tegevuse lõpetamine. See omakorda toob kaasa tööpuuduse kasvu, maksulaekumiste vähenemise ning riigi ja omavalitsuse abi vajavate inimeste hulga suurenemise.

Eesti valitsus on kriisile reageerinud eluvõõra jutuga sellest, kuidas tuleb hakata tarbimist piirama ning on välja pakkunud ainult ajutisi toetusmeetmeid, mis hinnašokki küll leevendavad, aga ei lahenda.

Meeleavaldusel esinesid: EKRE esimees Martin Helme, Riigikogu liige Siim Pohlak, Narva Energia a/ü esimees Andrei Zaitsev ja teised.

Kaalusin seetõttu ahvatlevat võimalust oma frustratsiooni sotsiaalmeedias mürgiste kommentaaridena välja elada. Pealegi oli väljas ju lumi... Aga piisas vaid veel ühest pilgust oma elektri- ja üüriarvetele, kui tundsin taas tuttavat raevuja hirmulainet ennast läbivat, mis mõjus igast dopingust tõhusamalt.

Kuigi nii miitingul kui hiljem meedias, kumas nii osalejate kui korraldajate arvamustest läbi kerge kahetsus, et kohale ei

tulnud nii palju inimesi, kui sügisesel meelevaldusel, võin vana ametiühinguliikme ja miitingutel osalejana kinnitada, et loeb eelkõige tulemus.

Piirangud ja mittevaktsineeritute vastased repressioonid, mille vastu sügisel ja iga nädal Stenbocki maja ees protesteeriti, jätkuvad endiselt, samas kui möödunudnädalane meeleavaldus saavutas tulemuse juba enne toimumist.

Iga vähegi veel kainelt mõtelda suutvale inimesele peaks selge olema, et võimul olevad erakonnad, kes suhtuvad teineteisesse kui kass ja koer, keda nende sadistlik peremees on sabapidi kokku sidunud, jõudis mingile ühisele seisukohale energiapoliitikas vahetult enne meeleavalduse toimumise päeva, üksnes hirmust selle tagajärgede ees ja et nüristada protestirelva teravik. Ürituse korraldajad võivad endale igatahes ise medali rinda riputada (vaevalt, et presidendikantselei seda teeb), sest tehniline korraldus oli nii lühikese aja kohta suurepärane. Kõnelejaid olevat

kuulda olnud kuni "Kosmose" kinoni ja kaugemalegi. Ja ka osalejad võivad endid medaliga autasustada, sest iga selline meeleavaldusest osavõtt karastab inimest ja õpetab teda oma mugavusmullist välja rebima, et oma tõekspidamiste eest seista nii, nagu meie, ametiühingu liikmed, seda oleme õppinud tegema.

Kui jutt läks juba ametiühingule, siis avastasin miitingu ajal väljakul ka Narvast tulnud inimesi. Tuli välja, et need on Narva energeetikud, kes on tulnud oma ametiühingu esimehe, Andrei Zaitsevi kõnele kaasa elama. Ja neil oli põhjust oma esimehe üle uhkust tunda. Andrei Zaitsevi kõne, kes esines mitte ametiühingu esimehena, vaid lihtsalt spetsialistina, kes on energiaasjandusega kursis, oli professionaalselt lühike, täpne, tabav ja asja tuuma kokku võttev, andes miitingul osalejatele teada nimelt kahest asjast, mida nad kuulda tahtsid - et esiteks on odav elekter Eestis täiesti võimalik ja et ta soovib elada vabas, nii majanduslikult kui poliitiliselt sõltumatus, Eestis.

Raul Siniallik

6

Nr. 50, juuni 2022

Sooduspensionite kaotamisest Ametiühingute keskliit alustas kampaaniavideoklippide tegemist iga elukutse esindajate poolt, kes selgitavad, miks nende elukutse on väärt sooduspensioni või selle kaotamise korral, selle kompenseerimist. Siin on ära toodud dokkerite videoklipi tekst: "Olles töötanud enam kui 13 aastat sadamas töödejuhatajana ja osalenud dokkerite kutsestandardi väljatöötamisel, võin kinnitada, et kuigi selle aja jooksul on suuresti muutunud sadamates kasutusel olev tehnika, ei ole muutunud dokkerite töö iseloom. Endiselt käsitletakse suurtel kõrgustel suuri ja raskeid laste.

Endiselt töötatakse nii päeval kui öösel välitingimustes olenemata ilmast või aastaajast. Endiselt juhtub nendega peaaegu igal aastal õnnetusjuhtumeid, mis sageli lõppevad ka surmaga.

Nende lõputu, raske ja ohtliku töö tulemusel jõuavad kaubanduskeskustesse ja sealt edasi inimeste kodudesse toit, ravimid, olmeelektroonika, riided.

Järjest enam läheb neid kogenud oskustöötajaid pensionile, järjest vähem tuleb juurde uue põlvkonna dokkereid, sest noorte silmis ei ole dokkeri töö enam nii prestiižne, kui oli nõukogude aja lõpul.

Kui nüüd võtta dokkereilt veel ka nende sooduspensionid, kaotab see elukutse veel viimasegi atraktiivsuse, mis sellele veel jäänud on. See aga võib tähendada, et ühel ilusal päeval seisab mõnes eesti sadamas mõni kaupa täis laev, aga ei ole enam kedagi, kes oskaks ja suudaks tõstukeid ja kraanasid liikuma panna.

Dokkerite kutsestandardist Eelmisel aastal lõppes dokkerite kutsestandardi kehtivusaeg ja praegu kaalub Kutsekoda, kas kutsuda uuesti kokku töögrupp kutsestandardi uuendamiseks konsulteerides seejuures EMSA-ga.

Kui töögrupp peaks uuest kokku kutsutama, on dokkerite sooduspensioni või selle kompensatsioon ametiühingu üheks eesmärgiks.

Eesti dokkerid väärivad oma sooduspensioni!”

Peausaldusisikute mõtteid laevakülastustelt Käesoleva aasta esimeses kvartalis sai kolmel korral külastatud Megastari, samuti toimusid koosolekud Stari ja Baltic Queeni pardal.

Peamiseks aruteluks laevadel oli ettevõttepoolne palgalepingu muutmise ettepanek rakendada varem kokkulepitud ja aastaks edasi lükatud 5%se palgatõusu asemel 3-protsendilist palgatõusu. Laevapereliikmeile sai antud EMSA-poolsed argumendid ja selgitused, millises ulatuses oleks veel kuidagi põhjendatud (tuginedes tolle hetke taustainfole) pelgalt 3%-se palgatõusuga nõustuda. Diskus-

Kaimar Vapper Peausaldusisik, HT Laevateenindus

sioonid olid emotsionaalsed, töötajate seisukohad tööandjapoolse vaid 3%-se palgatõusu ettepaneku suhtes diametraalselt erinevad. See tegi ka EMSApoolse valiku „kirik keset küla“ keeruliseks, kuid lõpptulemusena võitsid liikmemaksu maksvad EMSA-liikmed muudatusest enim.

Kiirlaevadel sai nii laevakülastuste käigus, kui ka laevade usaldusisikute pideva tegevuse tulemusena kokku kogutud personaalsed volitused 2021. aastal välja maksmata jäänud suviste lisatasude nõudeks. Paraku, nagu ka muude rahaliste nõuete, üleskerkimisel, hakkab taoliste nõuete kogumisel osa eesti inimesi sageli säärt

Ülar Pärn, Hansaliin OÜ peausaldusisik ja EMSA volikogu esimees

väristama: oi, äkki ma satun tööandja silmis halba valgusesse, kui nõuan oma saamata töötasu. See on kahetsusväärne, sest pole orjameelsemat mentaliteeti sellest, kui töötaja loobub lepingus ette nähtud töötasust hirmu ajendil!

Vaatamata sääreväristajatele ja rääkimata nahahoidjatest, pöördusime ca 130 töötaja personaalse väljamaksenõudega ettevõtte poole. Lepingu rikkumine oli tegelikult nii ilmselge, et edasi polnud vajadust nende nõuetega minna ja tööandja maksis loetud päevade pärast lisaks nõudega hõlmatud töötajaile ka kõigile ülejäänud töötajaile vastava lisatasu välja. Huvitav oleks siinjuures teada, kas mõni „alalhoidlik“ ka julgele meeskonnakaaslasele tänusõnad ütles…

Nr. 50, juuni 2022

Muude teemade hulgas kerkisid taas üles stjuardesside suur töökoormus ja asendajate puudumine olukorras, kus mõni põhitöökohal olev töötaja on ootamatult rivist välja langenud. Selge on see, et operatiivselt asendajate leidmine on väga keeruline ning paraku kiiruga saadetud asendajate töökvaliteet on jätnud soovida, ehk teisisõnu nende töö on tulnud põhikoosseisu töötajail üle teha. See tekitab ilmselgelt pingeid. Nende teemade aruteludel tõstatub ikka ja jälle üles selge arusaam, et töökeskkonna pidevate pingestumiste ja koormuse vältimseks laevades oleks siiski mõistlik rakendada osakondades kindlalt määratletavat töötajate arvu. Oleks lihtsam nii juhtidele,

7

kuid veel enam alluvatele. Muide, sarnased mured kerkivad aeg-ajalt ka teistes osakondades, ehkki mitte nii tihti ja valuliselt tunnetatavalt.

Ja lõpetuseks, mitte ühelgi laevakülastusel ei saa üle ega ümber ka organiseerimise teemast. Tihti ongi nii, et erinevate probleemide käsitlemisel erinevates osakondades tõdeme koos laevapereliikmetega, et probleemide efektiivsemaks lahendamiseks oleks mõistlik, et kõik töötajad oleks ka ametiühingu liikmed.

See oleks ka pelgalt solidaarsusprintsiibist lähtuvalt aus. Mõned inimesed pole kindlasti seni saanud piisavat infot EMSA tegemistest, liitumaks meie ühinguga.

Paraku, mõnede inimeste jõudmine arusaamisele liikmeksolemise vajalikkusest takerdub sageli egokeskse maailmavaate udusesse loori!

Kena suve!

Peausaldusisikud Kaimar Vapper ja Ülar Pärn

Mis toimub hotellisektoris?

Aasta alguses oli Tallinki hotellides, nii nagu kogu hotellinduses, sügav kriis. Ei olnud kliente ja seega puudus vajadus pidada tööl suurt hulka teenindajaid.

Koondamised olid muutunud igapäevaseks nähtuseks. Enamus töötajaid olid tegelikult koondatud juba detsembri seisuga.

Kuid hotellid oli vaja ju ikkagi käigus hoida ja miinimum arv töötjaid oli jätkuvalt tööl. See tõi endaga kaasa suht pingelisi päevi, sest töötajate hulk ei olnud proportsionaalne tööde hulgaga, mida oli vaja teha hotellide käigus hoidmiseks.

Kõige vähem oli ilmselt muret Tallink City hotelliga, sest see oli pandud juba varem täielikult kinni ja oli remondis.

Kui 2021. aastal võis enamikul tegevusaladel tänu vaktsineerimisele näha olukorra paranemist, siis turismiga seotud tegevusaladel oli olukord jätkuvalt raske.

Töötajd, kes olid koondatud, on leidnud omale uuet rakendust teistes sektorites, neis, mis on kriisi ajal vähem räsida saanud. Olles olnud töötutena arvel töötukassas, on nad saanud täiend- ja ümberõpet. Nad on kohandunud uute oludega ning leidnud tööd mujal ja sobivamatel tingimustel kui pakuti hotellinduses. Sellest tulenevalt on nüüd kui reisipiirangud on praktiliselt tühistatud ja hotellide

normaalne täituvus taastunud tekkinud uus kriis: TÖÖJÕUKRIIS. Hotellide täituvus on kavanud nädalavahetustel pea 80%-n, kuid ei jätku teenindajaid. Puudu on hommikusöögi teenindajatest, toateenijatest, tehnilisest personalist j.n.e. Hetkel on tekkinud olukord, kus mitmedki hotellitöötajad on sunnitud pidama mitut ametit, nagu Hunt Kriimsilm.

Küsimus on, et kas selline ülitemokas töötamine ka rahakotis väljendub?

Kahjuks on vastus selline, et mitte eriti.

Inflatsioon on meil olnud tänavu üle 20% kuid kas seda on püütud valitsuse või tööandjate poolt mingitki moodi leevendada, oh ei!

On elemntaarne, et kui Tallink Hotel juhtid soovivad leida töötajaid siis tuleb arvestada, et inflatsiooni tulemusel on ka tööjõu hind kasvanud proportsionaalselt muude kaupade hindadega. Tööjõud on samuti kaup. Aga uue kauba eest ei ole antud juhul kohane rohkem maksta kui juba olemasoleva eest. Siit moraal – ka senistel töötajatel tuleb tahes-tahtmata töötasu tõsta, sõltumata sellest, milline ametikoha põhine tasu on kirjas kollektiivlepingus. Sest seal on fikseeritud ikka vaid miinimum, alla muille maksta ei tohi.

Hannes Roosaar, EMSA organisatsioonisekretär

EMSA on teinud Tallink Hotels-i juhtkonnale ettepaneku igakuisteks kohtumisteks. Teemadeks oleksid inflatsioon ja personali probleemid, jooksvad probleemid ning nendele ühiste lahenduste leidmine ning vastastikune informeerimine.

Sarnane formaat on välja kujunenud Tallinki juhtidega, kusjuures võib täheldada isegi teatud tulemuslikust.

Lõpetuseks võib ütelda, et hetkeolukord hotellinduses näitab paranemise märke, küll väikseid kuid siiski ja jääb loota, et järgmise COVID-i puhangu ajal on tagasilangus siiski väiksem.

Hannes Roosaar, EMSA organisatsioonisekretär

8

Nr. 50, juuni 2022

Kokkuvõtvalt EMSA tegemistest 2022-06-20 Jaanuari juhatusel: AS Eesti Loots – Olukord seoses kaatrimeeste töögraafikutega rahunes, tööd jätkatakse endist viis nelja meeskonnaga.

EMSA lobitöö tulemusena Eesti Lootsi juhataja vabandas töötajate ees. Raul Kleinson märkis, et juhi suhtumine töötajatesse on muutunud märgatavalt paremaks. Ettevõte liitus Sport ID teenusega.

DFDS - Enne jõule sõlmisime kollektiivlepingu. Esimese aasta palgatõus kõigil laevapere liikmetel 5%. Teisel aastal kahel ametikohal 4,5 % palgatõus, ülejäänutel palgakasv 5%.

Merenduse ümarlaud – 10. jaanuaril saatis EMSA esimees merenduse ümarlaual esitatud slaidid juhatusele laiali (dokument lisatud). MKM-l on plaanis jätkata mereõiguse revisjoniga kahes osas. Esimese teostaja on TGS Baltic ja teise MKM-i merendusosakond. Meremeeste temaatika jääb revisjonist välja.

Suvel on võimalik, et Eesti saab Pariisi MOU valgesse nimekirja tagasi. Saarte vahelisse liiklusesse planeeritakse 5. laeva ehitust. Bureau Veritas auditeeris Transpordiametit. Tuvastatud mittevastavused pandi kinni, kuna auditeerimisfirmale esitati meetmete kirjeldus, millega puudused kõrvaldatakse. Järgmine audit toimub 2022. aasta aprillis. Erakorralise auditi käigus ei hinnatud üles jäänud asjade sisulist poolt. Meremajanduse valge raamat peaks valmine käesoleva aasta keskpaigaks. 2021. ja 2022. aastal lähtutakse merenduses 2020. aasta riiklikust arengukavast ja sellest, mis on kokku lepitud koalitsiooni lepingus.

Tallinna Sadam esitles tuuleparkide kohalt oma arenguvisiooni. Läänemere idaosas puudub taristu, mille kaudu tuuleparke rajada ja neid hooldada. Planeeritud on arendada Paldiski Lõunasadamas.

Selleks on seal ostetud maad sadama laiendamiseks. Planeeritakse arendada ka Saaremaa sadamat. Ümarlaual tutvustati Eesti kliimaeesmär-

ke aastaks 2055. Eesti ootab Küprose seisukohti. Eesti seisukohad kiidetakse heaks Riigikogu majanduskomisjonis.

EL-s hakatakse määruse projekti arutama töörühmades alates 07. jaanuarist.

duspensionite kaotamise teemal mingi vastus, siis püüame streigipaktiga edasi liikuda. See oleks üks võimalik surveabinõu selle antud kujul eelnõu seadustamise vastu.

MKM merenduse asekantsler Kaupo Läänerand käis EMSAs kohtumas Jüri Lemberi ja Tarmo Kõutsiga. Kokkusaamisel tõdeti, et merendusosakonda oleks vaja juurde vähemalt 5 ametnikku.

Riigilaevastiku kava on jätkuvalt jõus.

Maksimumprogrammi kohaselt ühendatakse kõik laevad ühte äriühingusse.

Hetkel on kõik ebaselge. Palgatud on projektijuht, kes hakkab tegelema olukorra kaardistamisega ja kes esitab selle põhjal alternatiivsed ettepanekud.

Viking XPRS – Hans Jonasson esitas 5 päeva enne aasta lõppu soovi lükata edasi 2022.a. palgatõus, millele EMSA vastas eitavalt. Aasta algul lisandus sellele palgatõusu edasilükkamisele soov jätkata osakoormusega töötamist. Pärast konsulteerimist laevaga nõustusime osakoormusega töötamisega. Kokkulepe on sarnane varasematega, töötajatele makstakse töötasu minimaalselt 1000 eurot kuus kui nad töötavad osakoormusega

Aprillis-mais peab riigilaevastiku konsolideerimise kontseptsioon valmis olema.

Raul Kleinson märkis, et märgitud ei ole seda, mis saab Eesti Lootsist ja lootsidest.

Veebruari juhatusel:

OÜ Baltic Restaurants (BRE) – 12.01.2022 toimus esimene kokkusaamine tööandjaga. Tööandja otsustamist segab piirav lepe Tallinna Sadamaga.

Töötajad soovivad, et nende palk tõuseks 1 euro tunnis. Palgatõusu viimase kahe aasta jooksul pole ettevõttes toimunud.

Pensionireform. EMSA ettepanekul tegi EAKL avaliku pöördumise Ministeeriumi poole. Kirja projekti tegi valmis EMSA. Kirjaga ühinesid ka organisatsioonid väljapoolt EAKL-i. Kirja ajendiks oli Sotsiaalministeeriumist tulnud eelnõu, millega soovitakse ära kaotada väljateenitud aastate pensionid ja soodustingimustel pensionid. Muid kompenseerivaid meetmeid, mida tutvustati pensionite reformi väljatöötamiskavatsuses, eelnõus polnud. Ühispöördumises taotlesime, et minister algataks kolmepoolsed läbirääkimised 20. jaanuarist. Juhul kui seda ei tehta, siis võiks planeerida miitingut Toompeal.

Transpordiametiühingute streigipakt - kui sotsiaalministeeriumist tuleb soo-

Soodustingimustel ja väljateenitud aastate pensionite reform. EMSA saatis koos Laevaomanike liidu, Mereakadeemia ja Merendusnõukojaga Sotsiaalministeeriumile, Tööandjate Keskliidule ja Ametiühingute Keskliidule seisukoha reformi osas. Hiljem ühines selle kirjaga ka Meremeeste Liit. EMSAle teadaolevalt ministeeriumis toimunud arutelude käigus veel tulemuseni pole jõutud, st. EAKL-i koostatud ja välja pakutud Heade kavatsuste kokkulepet pole sõlmitud. EMSA hoiab toimuval jätkuvalt silma peal. EMSA ja teiste merendusorganisatsioonide esmane seisukoht on, et soodustingimustel vanaduspension ei tohi meremeestel ära kaduda, sarnaselt kaevuritega. Teiseks lahenduseks on muuda kehtivat seadusandlust ning vähendada meremeestel kohustusliku pensionistaaži nõuet, et meremehed saaksid minna nn. varajasele pensionile väiksema staažinõude alusel kui et tavakodanikud, kellele see võimalus tekib 40 aastase tööstaaži puhul.

Välismaalaste seaduse muutmine.

Siseministeeriumil on soov lubada kolmandate riikide meremehi kaubalaevadele tööle ilma igasuguste piiranguteta.

Reisilaevadel on selle kava kohaselt kolmandate riikide kodanike vajalik järgida

Nr. 50, juuni 2022

ainult töötasu nõuet. Rannasõidus peaks olema lisaks töötasu nõudele, meremehel ka elamisluba. EMSA seisukoht toimunud koosolekul oli, et kaubalaevade puhul tuleks kuulutada register mugavuslipu registriks ning siis võiks seal ilma piiranguteta töötada. Regulaarliinidel ja reisilaevadel töötavatele kolmandate riikide kodanikele peaksid rakenduma kõik välismaalastele kehtivad nõuded.

Hetkel pole selge, millal kavatsus eelnõuks vormistatakse ja eelnõu Riigikokku jõuab.

Tallink – EMSA sõlmis kompromisslepingu Tallinkiga, millega lükkasime 1. jaanuaril toimuva pidanud palgatõusu 1. juunile. Perioodil 01.10-31.05 tõusevad palgad kõikidel 3%. Juhul kui reisijate arv Eestist väljuvatel liinidel ületab 350000 reisijat, siis jõustub kollektiivlepingu järgne palgatase järgnevast kuust.

Vastutasuks saime tööandjaga must-valge kokkuleppe, et kuni mai kuu lõpuni ei koondata töötajaid, kes olid tööle võetud enne 01.01.2022 ega ei rakendata osalist tööaega ega ka ei koondata. Alates juunist jätkub osalise tööaja rakendamise keeld kuni 2022. aasta lõpuni.

Viking XPRS – Euro Worki juht edastas Jüri Lemberile Viking Line'i soovi käesolevaks aastaks kokkulepitud palgatõus edasi lükata. Jüri Lemberil õnnestus see esialgu tagasi lükata, sest laevapere on tööandjale juba vastu tulnud ning nõustunud osalise tööaja rakendamisega.

Euro Work lubas EMSA-ga uuesti ühendust võtta märtsi lõpus, kui on selge, mis reisilaevadel on toimumas. Pole välistatud, et Viking Line tahab tagasi tulla palgaleppe avamise juurde.

OÜ BRE Estonia – EMSA ootab tööandja nägemust kollektiivlepingu osas ja tööandja vastu ettepanekut. Tõenäoliselt ei ole tööandjal veel majandustulemusi, mille pealt oma ettepanekut teha. Esimese koosoleku protokoll on allkirjastatud.

Miinimumpalga direktiiv – EMSA saatis Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimehele Siim Kallasele, Sotsiaalministeeriumisse Tanel Kiigele pöördu-

9

mise, milles juhtisime tähelepanu asjaolule, et Euroopa Nõukogu soov kasutada meremeeste miinimumpalga kehtestamisel ILO mehhanismi ei ole aktsepteeritav lähenemine, sest ILO madruse alampalga kehtestamise protseduuri näol ei ole tegemist kollektiivlepingu läbirääkimistega.

Merehariduse rahastamine – läheb välja ühine kiri, mis kavatsetakse välja saata koos Laevaomanike Liidu ja Merendusnõukojaga.

Strateegiline kütusevaru. Jüri Lember tegi ettepaneku poliitikutele, et tuleks kasutada Eesti sadamate potentsiaali, selle asemel, et hoida strateegilist kütusevaru Soomes ja Rootsis. Riik võiks kasutada kütusevaru kütuse hinna alandamiseks, sest riigil on võimekus osta turult kütust madalama hinnaga.

Laevandusettevõte Amisco - Jaanus andis ülevaate lepingute sõlmimisest.

EMSA on tagasi saanud kõnesolevate laevade kollektiivlepingute sõlmimise õiguse. Portugali ametiühing, kellega Amisco varem kollektiivlepinguid sõlmis, pole ITF-ile Wellfare fondi makseid üle kandnud. Novembris sõlmiti Jaanuse poolt nendega uued lepingud ja Amisco maksab Wellfare fondi makset täies mahus ning esitab rahade tagasisaamiseks nõude Portugali ametiühingule.

Märtsi juhatusel: Tallink – Tallink Grupp koos tütarettevõtetega otsustas rahuldada EMSA avalduse kiirlaevade 2021. aasta suvise lisatasu nõude osas ning maksta välja kõikidele kiirlaevadel suvel töötanud inimestele välja saamata lisatasu. Tööandjaga sai kokku lepitud, et korra kuus hakkavad toimuma kokkusaamised, et arutada küsimusi, mis on üles kerkinud. Esimene kokkusaamine toimub 17.03.

OÜ Palsteve - EMSAsse laekus väga emotsionaalne väljaastumisavaldus Paldiskis paiknevast stividorifrimast, kuna EMSA võttis vastu avalduse seoses sõjaolukorraga Ukrainas. Põhjuseks asjaolu,

et väljaastunud liige ei toetanud EMSA seisukohta.

Sõda Ukrainas. Vista Shipping ML Helt – Laev sai olemasoleva info põhjal torpeedo tabamuse Odessa reidil. Kogu meeskond päästeti. Laevale oli sõlmitud EMSA kollektiivleping. Jaanus Kuiv tegeleb teemaga. Laevade liikumisega Vene sadamatesse ja sõja piirkonda kaasnevad probleemid. Hansa Shippingu laevade sisenemisel Venemaa sadamatesse võivad tekkida probleemid. Väide on, et Vene võimud võivad ukraina meremeeste osas näidata üles kõrgendatud tähelepanu ja võivad seada ohtu ukraina meremeeste elu ja tervise.

TLG Hotell – Tõenäoliselt püütakse sinna tööle ukraina sõjapõgenikke.

Usaldusisikule on see teave edastatud, kuid veel puudub tagasiside olukorra kohta.

OÜ BRE Estonia – Kollektiivlepingu läbirääkimised on endiselt pooleli, sest tööandja pole EMSA-le veel oma konkreetset pakkumist teinud. EMSA saadab neile meeldetuletuse.

Mereharidus – Mereakadeemia rektori juures toimus nõupidamine merehariduse ja Mereakadeemia toetamise teemadel. Kohal olid Laevaomanike Liidu esindaja, Merendusnõukoja esindaja ja EMSA. Merendusnõukoja seisukoht on, et võiks olla laiapõhjaline sihtasutus, kus põhiasutajaks oleks Haridus- ja teadusministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos Tehnikaülikooliga ja täiendavad asutaja liikmed võiksid olla EMSA ja Laevaomanike Liit. Probleem on selles, et Mereakadeemia lõpetajate arv aastast-aastasse väheneb, see aga vähendab omakorda riigi rahastust.

See võib tähendada, et mõnede erialade õpetamine lõpetatakse Eesis ära või liidetakse need Tehnikaülikooli teiste teaduskondadega. Olukorra parandamiseks on vaja midagi ette võtta. Variante on erinevaid. Näiteks täiendada Tehnikaülikooli halduslepingut, merehariduse riigipoolse rahastuse kontekstis või siis muuta Tallinna Tehnikaülikooli seadust.

Viimast ei saa teha ilma Tehnikaülikooli

10

nõusolekuta. Plaanis on ka Merehariduse seadus. Ükski variant ei ole välistatud ja nendega töötatakse edasi. Jüri Lember lubas teha sihtasutuse põhikirja projekti.

Välismaalaste seadus – tegeleme jooksvalt ja pidevalt. Tehtud on kiri siseministrile ja migratsiooniga tegelevale asekantslerile seoses laevaga East, kes on vene kapitali omanduses ning mehitatud suures enamuses Vene Föderatsiooni residentidega. See on julgeoleku risk ja ei lähe ka kokku välismaalaste seaduses sätestatuga.

Aprilli juhatusel: Välismaalaste seaduse muutmine SE 241. EMSA korraldas 2 piketti Toompeal. 11. aprillil võeti eelnõu vastu.

EMSA-t kõnesolev eelnõu menetlemisest üldse ei teavitatud.Veel ei ole teada, kas President kuulutab seaduse välja või mitte. Vastu võtmisega rikuti Riigikogu kodukorra seaduse §-i 110, sest eelnõusse oli teise ja kolmanda lugemise vahel tehtud sisulisi muudatusi. Sellisel kujul ei oleks eelnõu tohtinud minna kolmandale lugemisele. Mõned Riigikogu liikmed on lubanud minna kohtusse, kui President peaks seaduse välja kuulutatama.

Riigilaevastik. Merendusnõukoja istungile oli kutsutud projektijuht, kes tegeleb riigilaevastiku reformiga. Loobutud on kõikide laevastike ühendamise ideest.

Laual on riigiettevõtte loomine, mille alla koondataks laevastiku mehitamine ja hooldus. Eesti Lootsile tähendaks see seda, et laevad võetakse ära.

Tallink – 12.04 toimus kokkusaamine Tallinkiga, kus anti informatsiooni toimuvast. Uus laev hilineb. Puudutati mehituse teemat, et ennetada kollektiivlepingu rikkumisi. EMSA küsis, kas võõrtööjõud, kes on tööle võetud, õpib eesti keelt.

Sellele vastati, et töötajatele on eesti keele õppe võimalused loodud. Tööle on võetud ukrainlasi, kes saavad laevas vene keelega hakkama.

AS DBT. Toimus infotund ettevõtte juhi Jevgeni Maškoviga, kes kinnitas, et seo-

Nr. 50, juuni 2022

ses Venemaale kehtestatud piirangutega, ei ole probleeme, sest väetist on vaja ja see jätkab liikumist. Samuti kinnitas ta, et palkasid indekseeritakse THI ulatuses.

Paar päeva hiljem tuli informatsioon, et ettevõtte kaubavoog keeratakse kinni ja külmutatud on ka ettevõtte pangakontod. Töö võivad kaotada 20 EMSA liiget.

HHLA TK Estonia. Tööandjale on esitatud palgaläbirääkimiste ettepanek, millele kirjutasid lisaks Jüri Lemberile alla, töötajate usaldusisik Vitali Tšemisov ja EMSA usaldusisik Julia Sitko. Tööandja esindaja teatas, et järgmise nädala jooksul antakse teada, millal võiks esimene kokkusaamine toimuda, kuna ettevõtte juht on puhkusel. Palgaläbirääkimiste ettepanekule oli lisatud 97 töötaja allkirjaga taotlus läbirääkimiste alustamiseks. Läbirääkimisdelegatsioonis on Aleksander Meier, Jüri Lember, Kaia Vask ja 2 ettevõttes tegutsevat usaldusisikut.

BRE Estonia – Tööandja esindaja informeeris 12.04 EMSAt sellest, millega on vahepeal tegeletud. Tööandjal on plaanis kokkusaamine TS Laevadega, et arutada kindlustuse katet BRE Estonia töötajatele. Ettevõttes on töötajate puudus. Tööandjalt tuleks küsida, kui palju ületunde tehakse.

OÜ Palsteve – Tööinspektsiooniga on üleval võõrtööjõu teema Palsteves. Liikmed kaebavad, et must tööjõud peidetakse ära, kui inspektorid kontrollima tulevad.

21.04.2022 toimus EMSA volikogu Kinnitati Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing 2021. a. majandusaasta aruanne.

Tegevusaruanne Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) on 1995. aastal asutatud mittetulundusühing, mis tegutseb liikmete tööalaste, majanduslike ja sotsiaalsete huvide esindamiseks tööandjate ning riigi institutsioonide ees.

EMSA peamise sissetuleku moodustavad

ametiühingu liikmemaksud ja Rahvusvahelise transpordiametiühingute Föderatsiooni (ITF) sihtotstarbelised eraldised ITF-i Mugavuslipukampaania (Flag of Convenience – FOC) Eesti inspektoraadi kulude katteks. Viimaste aastate laekumistes kasvab kinnisvara üüritulu.

Liikmeskonna sihtotstarbeliseks toetuseks laekub raha kollektiivlepingu alusel ka Tallinki laevade laevapere heaolufondi.

Tähtsamad sündmused: Liikmeskonna arv oli 2021. aasta lõpuks 2563 (2020.a. 2906 liiget, kahanemine 11,8 %), seoses 2020. aasta teises pooles toimunud ja 2021. aastal jätkunud koondamistega ning töölt lahkumistega reisiparvlaevadel oli nende hulgas ainult 2030 liikmemaksu tasuvat liiget.

Liikmemakse koguti 352,5 tuhat eurot (2020.a. 410 tuh. eurot, kahanemine 14,1 %). Liikmemaksu laekumine oli tavapärasest väiksem seoses COVID-19 pandeemiast tingitud Töötukassa otsetoetusega meie liikmeskonnale 2021. aasta kevadel, millelt EMSA liikmemaksu laekumist ei toimunud. Samuti jätkati laevandusettevõtetes töötamist osalise tööajaga ja vähendatud laevaperedega.

Mitmed laevad seisid osa aastast kai ääres. TLG Hotellide töökoormus oli väga kõikuv.

Reservide hoiustamiselt ja laenude intressidelt teeniti tulu 3453 eurot. Kinnisvara haldamise pealt laekus üüritulu 50,9 tuhat eurot, hoonestusõiguse tasu maksti 40 000 eurot. Toetusteks maksti liikmetele kokku 281,8 tuhat eurot, sh.

Tallinki laevapere heaolufondist 235,4 tuhat (2020.a. 86,7 tuhat eurot, kasv 69,2 %). Seoses suurele hulgale liikmeskonnale töötutoetuse maksmisega 2021. a. esimeses pooles, jätkati pikaajalise haigustoetuse maksmist alandatud, 10% määras kogusummas 7276 eurot. Riigile maksti toetuste raames makse 56 276 eurot.

2021. aasta palgakulu tulemiaruandes kokku 230 142 eurot (2020.a. – 232 005 eurot, -0,8%), sh Juhatuse tasu 42 843 eurot (2020 - 46 852 eurot,-8,6%).

Palgakulu kokkuhoid saavutati osalise

Nr. 50, juuni 2022

tööaja rakendamisega solidaarselt liikmeskonnaga laevadel ja juhatuse istungite korraldamisega virtuaalkeskkonnas.

Vaatamata probleemidele liikmemaksude laekumisega suutsime majandusaasta lõpetada 2021. aasta eelarves kavandatust 95 672 eurot suurema laekumisega ja olime eriti edukad finantstehingutega väärtpaberiturul, mis andis 20 230 eurot täiendavat ning ette kavandamata tulu.

EMSA liikmelisus katusorganisatsioonides ei muutunud (ETF, ITF ja EAKL). Liikmemaksudeks maksti 12 297 eurot (2020.a.

19 795 eurot). Rahvusvahelises ametiühingutegevuses osalemiseks maksti välislähetuste kuludeks 150 eurot (2020.a 1777 eurot).

7. juunil toimus COVID pandeemia piirangute tõttu hübriidvormis EMSA korraline üldkoosolek, millel valiti EMSA esimeheks järgmiseks 4-ks aastaks tagasi senine esimees Jüri Lember ja kinnitati EMSA tegevuskava aastateks 20212025.

2022. majandusaastaks eeldame liikmeskonna arvu ning liikmemaksude laekumiste stabiliseerumist. Seoses vähenenud liikmemaksude kogulaekumisega nõuab EMSA tulude-kulude eelarvestamine jätkuvalt konservatiivset suhtumist.

Kinnitati Tegevuskava 2022 EMSA tegevuse prioriteedid 2022 - aktiivne ja proaktiivne osavõtt SE-st tööõiguse ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas - seaduslik töökeskkond ja kollektiivläbirääkimised (Tallink 2022) - aktiivne osavõtt merenduse Valge Raamatu loomisest - värbamiskampaania laevadel, sadamates ja hotellides - rahvusvaheline koostöö (kolmepoolsed kohtumised Leedu-Läti-Eesti ja SoomeRootsi-Eesti, kahepoolne VenemaaEesti)

11

Maikuu juhatusel: AS DBT ehk Muuga väetiseterminaal. Kaup pandi kinni nädal pärast seda, kui toimus kokkusaamine ettevõtte juhiga, kes lubas töötajatel palka tõsta.

Selle asemel vähendati töötajate töötasu töötasu alammäärani. Tänaseks on pooled EMSA liikmed töösuhte lõpetanud ja võtnud end töötukassas arvele. Probleem on koondamishüvitiste väljamaksmisega, sest ettevõtte juhi sõnade kohaselt on ettevõtte kontod külmutatud.

EMSA koostab kirja ettevõtte juhile, et töötajatele hüvitised välja makstaks.

HHLA TK Estonia. Koos usaldusisikutega otsustati, et kohe Riikliku Lepitaja juurde ei minda. Tööandjale kirjutatakse veel üks tungiv kiri, millele peaks tööandja vastama, kas siis nõusolekuga kokku saada või sellest keelduma. Telefoni teel on ettevõtte juht Riia Sillavee leidnud, et kokkusaamine pole vajalik, kuna kõik probleemid on lahendatud. Usaldusisikud, aga leidsid, et palgakokkuleppe ja töötasude indekseerimise teemaga pole tegeletud.

Viking XPRS – Laojuhataja nõudis endale 300 eurot palka juurde. Tööandja soovis, et ametiühing annaks eelnevalt sellele oma seisukoha. EMSA-l ei olnud midagi selle vastu Tegemist on sisuliselt individuaalse palgatõusuga. Juhatuse toimumise päevaks ei olnud informatsiooni, kuidas olukord lahenes.

Läänerannale. Juhatuse toimumise ajaks järelpärimisele vastust ei ole tulnud.

Otsus riigilaevastiku loomise kohta võib tulla suvel.

Välismaalaste seadus - Eelnõu võeti Riigikogus muutmata kujul uuesti vastu.

President võib nüüd kas seaduse välja kuulutada või saata eelnõu Riigikohtusse.

EMSA tegi koos teiste transpordiametiühingutega pöördumise Riigikogu fraktsioonide poole (dokument lisatud). Riigikogu juhatus võttis menetlusse EKRE algatatud välismaalaste seaduse eelnõu, mis uuesti karmistab piiranguid lühiajalisele Eestis viibimisele. Kehtestab rangemad väljasaatmise reeglid kolmandatest riikidest pärit tudengitele. Kahjuks ja tõenäoliselt seda eelnõu vastu ei võeta, kuna tegemist on opositsiooni eelnõuga.

Tallink – Tallinkiga toimub kokkusaamine 11.05 .EMSA teeb kokkusaamiseks shuttlete lisatasude nõude, st ennistada lisatasu suve kolmeks kuuks. Lauda peaks tulema ka Heaolufondi teema.

Samuti tehakse ettepanek tõsta töötasud 5% peale alates mai kuust, et lahendada probleem halvasti sõnastatud lepinguga.

Teiseks teemaks on palgaläbirääkimiste alustamine seoses ülisuure inflatsiooniga.

TS Laevad – probleem on suviseks perioodiks tööjõu (eriti madruste) leidmisega. Tööandja viib eelseisvaks suveks sisse uue preemiasüsteemi, millega preemiad tõusevad olulisel määral. Tööandjaga lepiti kokku, et hakatakse kohtuma kord kvartalis, et arutada üleskerkinud probleeme. Kokkusaamine toimub eeldatavalt perioodil 23-27. mai. Tööandja sõnade kohaselt on kaks laeva kinnitanud, et suveks pole lisatööjõudu vaja. Suviseks perioodiks soovitakse 1 või 2 madrust juurde seoses laadimisega.

Merenduse ümarlauast, lipuprojekt – EMSA esimees tegi kirja asekantslerile seoses lipuprojektiga (dokument lisatud).

Euroopa Liidu sees on mugavuslippu laevade kohale meelitamiseks väga raske teha. Eesti oma väikese maksulaekumisega on raskemas olukorras kui teised EL liikmesriigid. Lipuprojektiga seonduvalt on loodud töörühm ja juhtrühm.

Viimasesse ei määratud ühtegi meremeeste esindajat. EMSA esitas protesti ja 20. maiks soovib Ministeerium saada meremeeste ühise esindaja nime. Kavas on teha uuring, millele töörühma töö hakkaks tuginema. EMSA leiab, et uuring läheb liiga laiaks ja fookus on kadunud, kuna pole selge, mida soovitakse täpselt teha.

Eesti Loots – Riigilaevastiku osas saatis Jüri Lember lootse puudutava teema osas järelepärimise asekantslerile Kaupo

KIIKER

12

Nr. 50, juuni 2022

EMSA spordipäev Kernus õnneks ka vihmapilved minema ja jäi mängu ajaks meiega, aidates sooritada kõige fantastilisemaid viskeid seda nii positiivses kui negatiivses mõttes. Ja kui üks golfiketas kindlalt kõrge kuuse latva kinni jäi, oli selles süüdi tuul, aga mitte viskaja ebakindel käsi...

Oo ei, hoopiski mitte!

Tol päeval Kernu poole sõites tundus, nagu ei tuleks üritusest midagi välja.

Tugevad tuuleiilid sundisid autorooli isegi keset sirget teed pidevalt keerama ja kojamehed olid kõige kiirema režiimi peale lülitatud.

Vaatamata imekaunile ümbrusele ja spordikompleksile, kus oleks võinud korraldada isegi olümpiamänge, eelistasime algul konutada kaminaruumis, õdusalt küdeva ahju kõrval.

Kuna aga kõik kohalviibijad olid väga entusiastlikult meelestatud ja meremeestena harjunud nii tuule kui tormiga, otsustati nendes ekstreemsetes oludes ikkagi üks korralik diskgolfituur läbi mängida.

Nagu tahtes tõeks teha vanasõna, et Jumalale meeldib, kui tema lapsed mängivad, puhus seesama tugev tuul

Igatahes seetõttu muutus golfirada mõneks ajaks Šoti Mägismaa Mängudeks, kus võisteldakse palgiviskes, sest teisiti kui ühte vettinud saelauda üles loopides, ketast kätte ei saanud. Üldse oli õnn, et meie väikeses, aga seeeest vapras kollektiivis, oli nii kogenud diskgolfihunte, kes olid võimelised ühe viskega ketast sajakonna meetri kaugusele saatma, kui ka algajaid „kahe vasaku käega” mängijaid. Ühed õpetasid teisi, teised lõbustasid esimesi ja kõik kulges harmooniliselt. Pealegi, kui ketas lendas sageli tihedalt kasvavate puude vahele, võrdsustas see kõigi šansse tublisti.

Diskgolf on lausa uskumatult haarav mäng, midagi niisugust mida peab ise läbi kogema.

Ma ei oleks endast kunagi uskunud, et torman nii entusiastlikult läbi kõrge märja rohu ja tiheda võsa ketta järele, nagu janune lehm joogikohale.

Pooleteise tunniga sai vist oma 7000 sammu ära tehtud, mida oli algul raske uskuda, aga mida hiljem kodus kangeksjäänud jalad tõeks tunnistasid...

Jään igatahes põnevusega järgmist korda ootama!

Raul Siniallik

Nr. 50, juuni 2022

13

EL miinimumpalga direktiiv ja ILO Meretöö konventsioon

EESTI MEREMEESTE SÕLTUMATU AMETIÜHING ESTONIAN SEAMEN’S INDEPENDENT UNION AFFILIATED TO THE ITF AND ETF

Tanel Kiik Tervise- ja tööminister Sotsiaalministeerium

Meie 04.02.2022.a nr 1

Siim Kallas Euroopa Liidu asjade komisjon Riigikogu EL miinimumpalga direktiiv ja ILO Meretöö konventsioon Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühinguni (EMSA) on jõudnud oma katusorganisatsiooni ETF-i kaudu teave seoses Nõukogu ettepanekuga assimileerida ILO Meretöö konventsioonis sisalduv miinimumpalga kehtestamise mehhanism kollektiivlepinguna direktiivi. Nõukogu ettepanekus sobitatakse Meretöö konventsiooni osi arusaamatul moel mitte ainult selleks, et meremehi direktiivi kohaldamisalast välja jätta, vaid ka selleks, et lisada EL õigusesse põhimõte, et ILO kehtestab ühise merenduskomisjoni protsessi kaudu palku sama moodi nagu oleks toimunud kollektiivlepingu läbirääkimised. Selline lähenemine ei ole meile ega ülejäänud EL meremeeskonnale vastuvõetav. Ülemaailmse madruste miinimumpalga kehtestamise mehhanism on protsess, mille viib läbi ILO ühise merenduskomisjoni (JMC) meremeeste palkade alamkomitee, mis on alaline kahepoolne organ. See protsess ei kujuta endast kollektiivlepingu läbirääkimist ning seda ei tohiks sellisena tõlgendada. Täiendatud Meretöö konventsioon, 2006 näeb ette miinimumpalga kehtestamise läbi kollektiivlepingute kooskõlas rahvusvaheliste tööstandarditega ja viitab JMC poolt kehtestatud miinimumpalgale ainult kui palga alammäärale, millest vähem meremehele töötasu maksta ei või.

Meretöö konventsiooni: · Suunis B 2.2.3. sätestab, et meremeeste palga alammäär tuleb kehtestada ilma, et see piiraks vabade kollektiivläbirääkimiste põhimõtte kohaldamist ning määrab mõned tingimused, millega tuleks arvestada, kui palga alamäära kehtestatakse. · Suunis B.2.2.4. sätestab, et palga alammäär ei tohiks olla väiksem ühise merenduskomisjoni poolt määratust. Ühise merenduskomisjoni poolt kehtestatud miinimumpalga käsitlemine samaväärsena kollektiivlepinguga õõnestab erinevates rahvusvahelistes tööstandardites kaitstud vabade kollektiivläbirääkimiste põhimõtteid, mis kajastuvad muuhulgas ka Meretöö konventsiooni Artiklis III – Põhiõigused ja põhimõtted.

Eeltoodule lisaks võttis Meremeeste palga alamkomittee oma 6.-7. aprilli 2016. aasta koosolekul vastu resolutsiooni ILO madruse igakuise põhipalga või palganumbri kohta, milles muuhulgas ütles, et kokkulepitud alampalga näitaja ei kahjusta mingil moel kollektiivläbirääkimisi ega takista kõrgemate palgatasemete kehtestamist teistes rahvusvahelistes palga kujundamise mehhanismides.

Eeltoodust tulenevalt palume, et Eesti Vabariigi Valitsus toetaks EL institutsioonide tasemel õiguslikult valede Nõukogu ettepanekute kustutamist või teeks ettepaneku neid parandada. Saavutatav kompromiss peaks vähemalt tagama, et tekst „ilma, et see piiraks vabade kollektiivläbirääkimiste põhimõtet“ ja „kooskõlas MLC 2006-ga“ oleks alati selgelt näidatud.

Lugupidamisega Jüri Lember EMSA esimees

Pärnu mnt.41a Tallinn 10119 ESTONIA

14

Nr. 50, juuni 2022

ETF uudised

ETF-i kongressist Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni 6. kongress toimus 24-27. maini Budapestis. Iga ametiühingu delegaatide arvu määrab viie aasta keskmine liikmete arv. Alla 5000 liikmega ametiühingut, nii nagu meie seda oleme, esindab kongressil üks delegaat, kelleks sel korral oli EMSA peasekretär Kaia Vask.

Enne ametlikku kongressi avamist toimusid Budapestis ETF-i noorte konverents ja ETF-i naiste konverents. Mõlemal konverentsil valiti uued juhatused ja esindajad ETF-i volikogusse. Kinnitati järgmise viie aastat tegevuskava ning anti ülevaade kongresside vahelisel perioodil tehtust.

Kongress ise oli sel korral lühem kui tavaliselt ja toimus hübriid vormis, st osad delegaadid osalesid kongressil videosilla vahendusel. Samas rääkides erinevate riikide esindajatega, siis sõnum oli pea kõigil sama. Video teel peetud koosolekud ajavad asja küll ära, kuid selleks, et asjad tõsiselt edasi liiguks on vaja inimeste vahelist reaalset suhtlemist.

Sama palju kui loeb see, mis toimub

koosoleku ruumis sees, loevad ka need vestlused ja kontaktid, mida luuakse kohvipauside ajal koridorides.

Kongressil anti üle vaade 2017-2022. aasta tegevusest. Mõnede nende tegevustega oleme me ka EMSAs olnud seotud. Näiteks 2018. ja 2019. aastal toimus Õiglase transpordi kampaania, mis lõppes aktsiooni nädalaga 22-27. märtsini ning suure demonstratsiooniga Brüsselis, kus ligi 2500 osaleja seas oli ka EMSA väikene esindus.

Kongressil võeti vastu järgmise 5 aasta tegevuskava, mille visiooniks on Õiglane transport ning mille saavutamist nähakse läbi kolme erineva suundumuse. Esiteks kujundab ETF transpordi- ja transporditöötajate tulevikku reageerides ja töötades välja tõhusaid alternatiive rahvuslikele ja rahvusvahelistele poliitikatele. Teiseks jätkatakse sisemiste muudatustega, et olla paremini valmis muutusteks väljaspool ETF-i. Kolmandaks tegutsetakse selle nimel, et ETF muutuks rahvusvahelise ametiühingu liikumise organiseerivaks jõuks.

ETF-i kongress valis ETF-i juhid järgmiseks viieks aastaks. Peasekretäriks valiti Livia Spera, kes seni oli tööl peasekretäri kohusetäitjana ja presidendiks Frank Moreels Belgiast. Kinnitati ETF-i volikogu, kus Baltikumi transpordi ametiühinguid esindavad Violeta Lepiksone Läti Raudteelaste ametiühingust ja Kaia Vask EMSAst.

Kaia Vask EMSA peasekretär, LLM

ETF meretranspordi sektsiooni tööprogramm 2022–2027 KOKKUVÕTE / VISIOON Covid-19 on avaldanud laastavat mõju meremeestele, paljastanud laevandussektori struktuuri ja juhtimispraod ning liiga paljud lipuriigid on meremeeste täbara olukorra ees silma kinni pigistanud. Kohustume: Edendama Euroopa mereruumi loomist ja võitlema sotsiaalse dumpingu, meretranspordisektori kõlvatu konkurentsi ja mugavuslippude jätkuva kasvu vastu.

Euroopa lipu all sõitvate laevade pardal tegutsevate meremeeste ohutu ja inimväärse tööhõive ning edendada nende sotsiaalsete õiguste rakendamist, parandades pidevalt 2006. aasta meretöö konventsioonis

(muudetud kujul) ja direktiivis 2009/13/EÜ sätestatud miinimumstandardeid.

Kaitsta ja tagada kvaliteetsed koolitus- ja sertifitseerimisstandardid Euroopa meremeestele, eelkõige noortele meremeestele.

Edendada suuremat mitmekesisus meretranspordi sektoris, pöörates erilist tähelepanu naiste osalemisele ja uutele talentidele.

1. SEKTSIOONI PRIORITEEDID 2022 – 2027 1. Transporditööde tuleviku kujundamine 1.1.1 Õiglase ja jätkusuutliku laevandus-

kampaania kampaania koos meremehekeskse õiglase üleminekuga: ELi mereruumi kontseptsiooni rakendamine laevandusteenuste jaoks, tegelemaks sotsiaalse dumpinguga ja inimväärsete tingimustega kõigile meeskondadele.

Jätkata ülemaailmse kampaania toetamist mugavuslippude likvideerimiseks.

1.1.2 Parandada Euroopa meremeeste sotsiaalseid õigusi ja suurendada meremeeste ametiühingute mõjuvõimu nende jõustamiseks.

1.1.3 Edendada Euroopa merealast koolitust ja haridust, et neid paremini kohandada tulevaste (ja praeguste) väljakutsetega ning parandada karjäärivõimalusi ja -arenguid.

Nr. 50, juuni 2022

15

1.2. ETF-i tulevik 1.2.1 Tugevdada töötervishoiu ja tööohutuse poliitikat, parandada naistöötajate ja noorte meremeeste ohutust ja tervist

1.2.2 Kindlustada tugev ja funktsionaalne meretranspordi sektsioon 1.3. ETF kui tööstus- ja organiseeriv jõud

1.3.1. Reageerida maismaa ja mere konsolideerumisele ning vertikaalsele integratsioonile laevanduses ning nende mõjule töökohtadel.

2. KONKREETSED EESMÄRGID JA TEGEVUSED 2022–2027 1.1 Kujundada transporditööde tulevikku.

PRIORITEEDID 1.1.1.

EESMÄRGID Covid-19-st saadud õppetundide ning sotsiaaluuringu (2020) tulemuste ja soovituste põhjal on euroopa mereruumi kontseptsiooni elemente edasi viidud koos laevaomanike ja ELi poliitikakujundajatega.

Jätkata ITF-i ülemaailmse kampaania toetamist mugavuslippude likvideerimiseks

1.1.2.

Liikmesorganisatsioonidel on rohkem mõju igakülgse sotsiaalkaitse jõustamisel oma liikmetele

TEGEVUSE ULATUS

· Arutelud ECSA ja Euroopa institutsioonidega COVID-19-st saadud õppetundide üle eesmärgiga algatada poliitika ja näidata uuendatud Euroopa meretranspordi strateegiat, et toetada töökohtade loomist, värbamist ja Euroopa päritolu meremeeste säilitamist. · Kohtumised (veebis) riiklike ametiasutustega ja kontaktid alaliste esindustega. Tegevused tulevaste ELi eesistujariikide suunas. · Koos ITFiga edendada läbipaistvust ja vastutust laevanduses, edendades tõelist seost, nagu nõuab UNCLOS, ja pidevalt parandades muudetud mlc 2006. · Töötada välja algatuste materjalid (tööriistakomplekt), mis põhineb Euroopa meremeeste sotsiaalkindlustuskaitse (WMU projekt) analüüsi tulemustel ja võimalikel täiendavatel uuringutel. · Sotsiaalkindlustuskaitse veebiseminaride korraldamine. · Tegeleda sotsiaalkaitse puudujäägiga ja toetada mis tahes EÜ algatust, mille eesmärk on laiendada ELi meremeeste sotsiaalkaitset ning tagada meremeeste ja kaldatöötajate võrdne kohtlemine (Meetings ELiga, veebipõhised kohtumised riiklike ametiasutustega). Pidev taotlus, et EÜ jätkaks oma kohustust anda nõukogule ja Euroopa Parlamendile aru tööjõu tarnivate riikide kohta käiva MLS määruse 5.3 rakendamise ja kohaldamise kohta (vastavalt nõukogu direktiivi 2013/54/EL artiklile 6.2).

1.1.3.

Panus valdkondliku oskuste strateegia väljatöötamisse

· Jätkata aktiivset osalemist käimasolevas projektis SKILLSEA (kuni 2022. aasta lõpuni) ning tagada järelmeetmedmereharidusja -koolitussüsteemidele ning õppekavadele kooskõlas tehnoloogiliste muutustega. Digitaliseerimine ja automatiseerimine suurendavad nõudlust kõrgelt kvalifitseeritud meeskondade järele.

Vaja on ümberõppe, oskuste täiendamist ja uusi oskusi. · Kasutada ELi esildist IMO-le seoses võimaliku STCW läbivaatamisega (koostöö ITFi sekretariaadiga). · Uute ja alternatiivkütuste kasutamine nõuab kohustuslikku koolitus- ja täiendkoolitusprogrammi. Ohutusstandardid on eriti olulised. Tuleks kaasata ka STCW revisjoni. · Koguda teavet laevaomanikele antava riigiabi (tingimuste) ning koolitus- ja kvaliteetsete töökohtade loomise kohta. · Tagada, et merendusspetsialistide seisukohti ja muresid võetakse arvesse õiglase ülemineku taotlemisel rohelisele majandusele/ laevanduse heidete vähendamisele.

16

Nr. 50, juuni 2022

1.2 ETF-i tulevik

PRIORITEEDID 1.2.1.

TEGEVUSE ULATUS

EESMÄRGID Rohkem tähelepanu töötervishoiule, mitmekesisusele, sh naismeremeestele ja noortele meremeestele.

Meelitada ligi ja hoida rohkem naisi ja noori nii kaldal kui ka merel, tegeledes nende peamiste muredega.

· Võtta rohkemat WESS-i projektist. Töörühma koosolekutel osalemine, uuringute järeldustest ja uuringute järelmeetmetest. · Töö ühtlustamine ITF-iga ja nendega info vahetamine, eelkõige jätkusuutliku laevandusega seotud kohtumiste ja kirjavahetuse valdkonnas. · Laevade meeskondade ohutust, turvalisust ja heaolu käsitleva töörühmakohtumised (peamiselt internetis),et valmistada ette sisendit SSDC ja ELi algatustesse. Edasine töö meremeeste vaimse tervisega.

· Kohtumine dokkerite sektsiooniga laevade ohutuse osas. · Merenoorte projekt.

1.2.2.

Sektsiooni koordineerimine on tagatud; arutelu, arvamuste vahetus ja kokkulepped liikmesorganisatsioonidega erinevatel prioriteetsetel ja strateegilistel teemadel

· Tagada sektsiooni erinevate koosolekute ja ITF Meremeeste sektsiooni koosolekute koordineerimine. · Arendada tegevusi dokkerite ja meremeeste Euroopa mereliidu kontekstis. ETF-i liikmesorganisatsioonide suurem kaasamine sektsiooni käimasolevasse töösse

1.3 ETF kui tööstus- ja organiseeriv jõud PRIORITEEDID 1.3.1.

TEGEVUSE ULATUS

EESMÄRGID Reageerida merendussektori muutuvale iseloomule kogu tarneahelas ja olla paremini valmis kriisile reageerima .

· Edendada kaasavaid, vastutustundlikke ja jätkusuutlikke töökoha tavasid töötajate võrgustiku, edasiste teadusuuringute ja sektorite erinevate liitude kaudu

Toila Spa Hotel pakub EMSA liikmetele ja nendega kaasas olevatele pereliikmetele EMSA liikmekaardi esitamisel järgmisi soodustusi: HOTELLI SOODUSTUSED • 10% soodustust majutusele • 10% soodustust tavahinnaga pakettidele • 15% soodustust ravipaketile Soodustused laienevad ka pereliikmetele, juhul kui EMSA liige kasutab teenuseid koos perega.

TOITLUSTUSE SOODUSTUS • 10% soodustust restorani Mio Mare a la carte menüüle Soodustused laienevad ka pereliikmetele, juhul kui EMSA liige kasutab teenuseid koos perega.

SAUNA- JA VEEKESKUSE SOODUSTUSED • 10% soodustust Toila Termide ja wellnesskeskuse Orhidee üksikpiletile

Liikmed tasuvad teenuste eest kohapeal, kui ei ole eelnevalt teisiti kokkulepitud.

EMSA edastab soodustuste kohta infot oma ajakirjas, kodulehel jm.

Nr. 50, juuni 2022

17

IMO 10. nõukogu

IMO pidas 10. ja 11. märtsil oma nõukogu erakorralise istungjärgu, et arutada Musta mere ja Aasovi mere olukorra mõjusid laevandusele ja meremeestele ning tegi järgmised otsused: 1. tuletas meelde IMO strateegilises plaanis sisalduvat ülesannet edendada koostöö kaudu ohutut, turvalist, keskkonnasõbralikku, tõhusat ja säästvat laevaliiklust; 2. tuletas meelde, et Ukraina on mitmel korral väljendanud oma tõsist muret Venemaa Föderatsiooni ebaseaduslike ühepoolsete tegevuste ning nende tagajärgede pärast meresõiduohutusele ja julgeolekule Musta mere põhjaosas, Aasovi meres ja Kertšis. Meenutati, et ÜRO Peaassamblee resolutsioonis mõisteti muu hulgas hukka Venemaa Föderatsiooni deklaratsioon "sõjalise erioperatsiooni" kohta Ukrainas, ning tauniti agressiooni kõige karmimalt ning nõuti, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks viivitamatult jõu kasutamise Ukraina vastu ja hoiduks edasistest ebaseaduslikest ähvardustest või jõu kasutamisest, mis tahes liikmesriigi vastu; 3. mõistis teravalt hukka ÜRO liikmesriigi territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse rikkumise Venemaa Föderatsiooni poolt, mis ei ole kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtetega ja kujutab endast tõsist ohtu eludele ning meresõiduohutusele ja merekeskkonnale; 4. taunis Vene Föderatsiooni rünnakuid kaubalaevade vastu ja nende konfiskeerimist, sealhulgas ka otsingu- ja päästelaevade vastu, mis ohustab meremeeste ohutust ja heaolu ning merekeskkonda; 5. nõudis, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks oma ebaseaduslikud tegevused

IMO uudised tagamaks meremeeste ohutust ja heaolu ning rahvusvahelise laevanduse ja merekeskkonna turvalisuse kõigis mõjutatud piirkondades ning austaks oma kohustusi, mis tulenevad asjakohastest rahvusvahelistest lepingutest ja konventsioonidest; ning kutsus kõiki osapooli üles püüdma kriisi lahendada rahumeelse dialoogi ja diplomaatiliste kanalite kaudu; 6. rõhutas meremeeste ohutuse ja heaolu säilitamise ülimat tähtsust ning nõudis tungivalt, et liikmesriigid ja vaatlejate organisatsioonid pakuksid konflikti sattunud meremeestele maksimaalset abi; 7. rõhutas vajadust säilitada rahvusvahelise laevanduse ja merenduskogukonna turvalisus ning tarneahelad, mis hoiavad ülal teisi riike, samuti tarneahelad, mis tagavad Ukraina rahvale vajalikku toitu ja ravimeid; 8. tuletas meelde IMO peasekretäri avaldust, milles väljendatakse sügavat muret Ukraina sõjategevuse ülekanduva mõju pärast ülemaailmsele laevandusele ning logistikale ja tarneahelatele, eelkõige selle mõju pärast kaupade ja toidu tarnimisele ja mõju energiavarustusele; ning rõhutas, et seadusliku kaubandusega tegelevad laevad, meremehed ja sadamatöötajad ei tohiks olla poliitilise ja sõjalise kriisi kaasohvrid; 9. tuletas meelde, et Ukrainale kui lipuriigile, sadamariigile ja rannikuriigile tuleb viivitamata tagada kõik tema õigused seoses IMO raames vastu võetud õigusaktide rakendamisega.

Turvaline merekoridor Nõukogu leppis kokku julgustada ajutise ja kiireloomulise meetmena looma ohutut merekoridori, et võimaldada meremeeste ja laevade ohutut evakueerimist Musta mere ja Aasovi mere kõrge riskiga piirkondadest ohutumatesse tsoonidesse, kaitsmaks meremeeste elusid.

Sellega seoses kutsus nõukogu peasekretär, võttes arvesse selle küsimuse tundlikkust, üles tegema koostööd asjaomaste osapooltega ning võtmaks tarvitusele vajalikud kohesed meetmed, et algatada Mustal ja Aasovi merel turvalise mere-

koridori loomine ja selle rakendamise toetamine.

Ettepanek meremeeste toetamiseks Nõukogu tervitas ettepanekut võtta meremeeste ja nende perekondade kannatuste vähendamiseks tarvitusele järgmiseid meetmeid: a) esmajärjekorras tuleks lubada laevadel lahkuda Ukraina sadamatest esimesel võimalusel ilma rünnakuohuta; b) nende laevade jaoks, mis ei saa kohe lahkuda või kui meremiinide või muude ohtude tõttu ei oleks seda ohutu teha, tuleks luua humanitaarkoridorid, mis tagavad meremeeste ohutuse võimaldades neil vastavalt vajadusele konfliktipiirkonnast lahkuda ja tagasi koju pöörduda. c) tuleks hukka mõista igasugune meremeeste ahistamine nende kodakondsuse tõttu; d) konfliktist mõjutatud meremeestele tuleks võimaldada vaba juurdepääs oma peredega suhtlemisele; e) riigid peaksid tagama, et meremeestel on juurdepääs oma töötasule; f) riigid peaksid tunnustama meremeeste kui võtmetähtsusega töötaja staatust ja võimaldama nende piiranguteta liikumist; g) võttes arvesse meremeeste kui võtmetähtsusega töötaja staatust, peaksid asjaomased riigid tõsiselt kaaluma oma meremeeste vabastamist kohustuslikust sõjaväeteenistusest.

Kaia Vask EMSA peasekretär, LLM

18

Nr. 50, juuni 2022

BIMCO ja Rahvusvahelise Laevanduskoja (ICS) meremeeste tööjõuturu ülevaade 2021 Meremeeste ülemaailmne pakkumine 2021. aastal on hinnanguliselt 1 892 720 meremeest, kellest 857 540 on ohvitserid ja 1 035 180 on reakoosseis.

Pakkumine on viimase viie aasta jooksul suurenenud, nii kvalifitseerunud ohvitseride kui ka reakoosseisu osas. Ohvitseride arv on aastatel 2015–2021 kasvanud 10,8% ja alates 2015. aastast on STCW sertifitseeritud reakoosseis suurenenud 18,5%.

Naissoost STCW sertifitseeritud meremeeste hinnanguline ülemaailmne pakkumine on 24 059, mis on 5,8% rohkem kui 2015. aastal. Neist umbes 7289 on ohvitserid ja 16 770 reakoosseis.

Viis peamist STCW meremeeste rahvust on: filipiinlased, indialased, hiinlased, ukrainlased ja venelased. Suurim osa STCW sertifitseeritud ohvitseridest viie peamise rahvuse hulgas on vanuses 31

kuni 40 aastat. Kõige suurem hulk noori ohvitsere (21-30 aastat) on indialased.

Enamus filipiinlasi on üle 41 aasta ja venelased ja ukrainlased üle 51 aasta vanad. Ülemaailmne nõudlus STCW sertifitseeritud meremeeste järele 2021. aastal on hinnanguliselt 1 881 320 meremeest.

Nõudlus on umbes 883 780 ohvitseri ja 997 540 reakoosseisu liikme järele.

Ohvitseride nõudluse kasv on suurenenud 2015. aastast 11,8%, mis on 1% kõrgem kui juurdekasv. Reakoosseisu nõudlus on alates 2015. aastast suurenenud peaaegu kolmandiku võrra.

Kokkuvõttes leitakse, et maailma kaubalaevastiku hinnanguline kasv jätkub tõenäoliselt järgmise viie aasta jooksul ja toob kaasa suurenenud nõudluse STCW sertifitseeritud meremeeste järele. Kuigi nõudlus nii ohvitseride kui ka reakoosseisu järele tulevikus suureneb, on võimalik pakkumist ja nõudlust tasakaalus

hoida, kui praegused suundumused koolituse ja värbamise kasvus säilivad. Seetõttu on väga oluline aktiivselt edendada karjääri merel, tõhustada mereharidust ja -koolitust kogu maailmas, analüüsida ja käsitleda meremeeste hoidmise suundumusi ning jätkata meremeeste ülemaailmse pakkumise ja nõudluse korrapärast jälgimist, et tagada STCW sertifitseeritud meremeeste pakkumise jätkuv sammupidamine nõudlusega.

Kaia Vask EMSA peasekretär, LLM

ITF uudised

Kadunud firma tagasitulek AMISCO AS on laevandusettevõte, mis loodi juba 1994. aastal ja tänaseks on ettevõttel 9 laeva.

EMSA koostöö ettevõttega algas ca 15 aastat tagasi, kui allkirjastasime esimese ITF-i kollektiivlepingu. Koos uue, Portugali laevaregistri tekkimisega 2016. aastal aga meie koostöö katkes, kuna laevaomaik soovis kõik laevad viia Portugali/ Madeira (PMD) lipu alla ning sõlmis Portugali ametiühinguga, FESMAR, uue kollektiivlepingu.

Eelmise 2021. aasta suvel ostis Amisco uue laeva, mille nimeks sai „Lucita“ ning ITF-i kollektiivleping sõlmiti juba meie ametiühinguga. Sealt alates sai meie koostöö uuesti hoo sisse. 09. novembril 2021 ütles ettevõte kõikidel laevadel kehtinud Portugali kollektiivlepingu üles ning alustasime läbirääkimisi EMSA/ITF kollektiivlepingu sõlmimiseks, mis kataks kogu laevastiku. Sellel nädalal olemegi jõudnud selleni, et kõik ettevõtte laevad said uued kehtivad lepingud alates 09. novembrist 2021 kuni 31. detsembrini 2023.

Soovime oma taasleitud koostööpartnerile „tuult purjedesse!“

Jaanus Kuiv ITF inspektor

OÜ VanaSäga pakub EMSA liikmetele ja pereliikmetele (EMSA liige on kaasas), liikmepileti esitamisel 20% soodustust veo- ja renditeenuselt Peugeot Boxer tüüpi kaubikutega.

Hinnad on järgmised: 24 tunni rent 35€+ km, rent koos juhiga 15€+km millest on miinus 20%. www.vanasaga.ee

Nr. 50, juuni 2022

19

Heategevusorganisatsioon "The Mission to Seafarers" suurendab oma abi Ukraina meremeestele, kes on riikliku hädaolukorra ajal kodust kaugel Vajadus lähedastega suhtlemise ja moraalse toetuse järele on suur, teatab heategevusorganisatsioon. Venemaa sissetung on pannud paljud Ukraina kodanikud muretsema oma perede saatuse pärast.

Oma teisipäevases avalduses teatas organisatsioon, et kohandab oma heategevuslikku abifondi, et võimaldada kohalikul tasandil meremeeste suhtluse eest täiendavaid makseid, sealhulgas toetusi SIMkaartide ja WiFi-seadmete eest. Seda hädaabifondi saab vajadusel kasutada ka meresõitjate abistamiseks.

Organisatsioon otsib ka võimalusi pakkuda rohkem ressursse ukraina- ja vene-

keelseks nõustamiseks, et meeskonnaliikmed saaksid omakeelset vaimse tervise alast tuge.

"The Mission to Seafarers" peasekretär Andrew Wright ütles, et tema kaplanid on leidnud "tohutut ängistust ja stressi" Venemaa ja Ukraina meremeeste seas, kes sageli leiavad end laevakaaslastena üksteise kõrval töötamas. Wright jagas mitmeid näiteid aruannetest kaplanidelt, kes on Ukraina ja Vene meeskondadega laevu külastanud.

"Lihtsalt kurb. Seitse ukrainlast ja kuus venelast pardal. Ei mingit tüli omavahel, kuid väga kurb," kirjeldas üks kaplan.

"Nad ei saa koju minna. Nad ei saa

vahetada meeskonda. Mõned on pardal 9,5 kuud. Kui ma neid enne sõda külastasin, olid nad nii rõõmsad... Lihtsalt kohutav, mida nad praegu läbi elavad."

Pardal töötavatel Ukraina meremeestel võib lepingu lõppedes olla raskusi koju naasmisega ning Ukraina meretransporditöötajate ametiühing on soovitanud laevaoperaatoritel pakkuda lende neile meremeestele, kes soovivad pardalt maha tulla, naaberriikidesse, näiteks Poolasse või Moldovasse. Samas soovitab ametiühing Ukraina meremeestel võimalusel lepinguid pikendada ja pardale jääda.

Tuhanded Ukraina ja Vene meremehed on kogu maailmas sadamates lõksus, kuna sõda Ukrainas ägeneb ja laevaomanikud otsivad asendusmeeskondi, et hoida pingelisi tarneahelaid veeremas Laevandusjuhtide ja meeskonnaagentuuride andmetel moodustavad Venemaalt ja Ukrainast pärit meeskonnad kokku 17% maailma 1,9 miljonist meremehest ja vähemalt 60 000 neist on praegu merel või sadamates.

See on meeskondade jaoks väga keeruline ja katkenud tarneahelate jaoks on järjekordne ränk löök just siis, kui maailm hakkas Covidist väljuma. Suur osa Venemaa ja Ukraina meremeestest on vanemohvitserid nagu kaptenid, tüürimehed ja mehaanikud, kes töötavad sageli samadel laevadel.

Londoni ja Singapuri meremaaklerite sõnul pöörduvad laevaomanikud teiste meresõiduriikide, näiteks Filipiinide ja Rumeenia poole, pakkudes meremeestele järgmise kahe kuu jooksul kuni kahekordset palka meresõidu eest.

Hinnanguliselt 50 000 Vene ja Ukraina meremeest on merel või ootavad maailma sadamates väljavahetamist. Tagasi koju lennata ei saa ja enamik neist ei saa ka palka, kuna nende pangakontod ei tööta või nende suhtes on kehtestatud sanktsioonid.

"Evakueerisime 40 meremeest kahelt Kreeka omanduses olevalt laevalt, mis olid kinni jäänud Ukrainas Odessa sadamas," ütles Kreeka välisministeeriumi pressiesindaja Alexandros Papaioannou.

"Nad olid Kreekast, Rumeeniast ja Filipiinidelt. Evakueerisime ka oma konsulaadi personali, sest Odessa satub tõenäoliselt rünnaku alla.

Meeskonnapuudus tuleneb sellest, et kümned laevad jäävad üle maailma sadamatesse kinni ja ootavad lasti mahalaadimist, kuna kogu tarneahelas valitseb tööjõupuudus.

Laevade veohinnad on enam kui kaks korda kõrgemad ning tarneajad USA ja Euroopa suurtele importijatele on enam kui kolmekordistunud, kuna lihtsalt ei ole piisavalt laevu merd sõitmas.

Saksamaa kaubalaevadel töötab koguni 5000 meremeest Venemaalt ja Ukrainast, kusjuures mõlema riigi madrused töötavad sageli samadel laevadel.

"Oleme toimuvast šokeeritud ja nõuame, et kõigil laevadel ja nende meeskondadel lubataks konfliktipiirkonnast vigastusteta lahkuda," ütles Saksamaa Laevaomanike Liidu president Gaby Bornheim Hamburgis ajakirjanikele. «Saksamaa kaubalaevastiku laevadel elavad ja töötavad inimesed kümnetest riikidest, sealhulgas tuhanded Ukraina ja Venemaa meremehed. Nende heaolu on esmatähtis.»

20

Nr. 50, juuni 2022

Ukraina ranniku lähedal on lõksu jäänud umbes 140 laeva, mis on valmistanud katsumusi üle tuhandele meremehele Alates sellest, kui Vene väed alustasid esimest korda sissetungi, on lõksu jäänud kümmekond naftasaaduste tankerit, päevalilleõli vedajat ning 45 puistlaskurit, mida kasutati teravilja, maagi ja kivisöe transportimiseks. Seal on ka 54 muud kaubalaeva ja konteinerlaev, mis saabusid Odessasse vahetult enne sadama sulgemist. Rünnaku algusest saadik on piirkonnas õhku lastud vähemalt viis kaubalaeva, mis toob esile meeskondi ähvardava ohu.

Laevad ei saa Ukraina vetest lahkuda, sest omanike ja laevajuhtide sõnul pole sadamalootse. Veelgi olulisem on see, et Hispaania mereväe veebisaidile postita-

tud hoiatuse kohaselt on Musta mere loodeosas navigeerimine piiratud veealuste miinide põhjustatud ohu tõttu.

Piirkonna alustest teadlike inimeste sõnul on vähemalt mõne laeva pardal ka last.

Panama lipu all sõitev kaubalaev "Helt" uppus pärast tabamust veepiiri alla, mistõttu päästeoperatsiooni ajal tuli kaldale tuua kuus meeskonnaliiget, teatas Ukraina meresadamate administratsioon.

Peamise põllumajanduse eksportija linnades on jätkunud intensiivsed võitlused ja pommitamine. See on toonud kaasa toormehindade tõusu kõigele alates toidust kuni energiani, samas kui kaubasaatjad püüavad tuhandeid kaubakonteinereid teistesse sadamatesse suunata.

Tüüpilise ookeanikaubalaeva pardal on 20 või enam meeskonnaliiget, mis tähendab, et üle 1000 meremehe jääb teadmata ajaks ummikusse.

Vahepeal suri Bangladesh Shipping Corp. laeva "Banglar Samriddhi" kolmas mehaanik, kui rakett tabas laeva.

Rahvusvahelised uudised

Austraalia merendusliit (MUA) on saavutanud põhimõttelise kokkuleppe Patrick Stevedoresiga neljaaastase ettevõtluslepingu osas peaaegu tuhandele sadamatöötajale Vaatamata Austraalia Konkurentsi- ja Tarbijakomisjoni ja isegi peaminister Scott Morrisoni valeinfokampaaniale ütles MUA esindaja Jamie Newlyn, et ametiühing on alati püüdnud teha koostööd Patrick Terminalsiga uue lepingu väljatöötamiseks.

"See leping näeb ette kõrgemad palgatulemused selles tööstusharus, suurendab töökindlust, tagab stabiilsuse ning suurendab kindlust ja turvalisust graafikute ja töötundide osas," ütles Newlyn 7. veebruaril.

• sisselogimisboonus 3000 dollarit alalistele töötajatele; • 1500 dollari suurune sisselogimisboonus juhutöötajatele; • muudatused, et kaitsta ja anda kindlustunnet nimekirjade ja töötundide osas; • töökoha kindlustunde ja püsivuse suurendamine; • automatiseerimise kaudu ei vähendata töökohti;

Peamised tulemused on järgmised: • 4% esialgne palgatõus alates 1. jaanuarist 2022;

• töövõtja kohustus tagada suurem töökindlus, vältides Patricku töötajate töö allhanke sõlmimist.

• 2,5% palgatõus või THI (olenevalt sellest, kumb on kõrgem) 1. jaanuaril 2023., 2024. ja 2025. aastal;

MUA Sydney filiaali sekretär Paul Keating ütles Green Leftile 9. veebruaril, et pärast lepingu sõlmimist antakse see

lõpliku otsuse tegemiseks liikmetele.

Küsimusele teadete kohta, mis väidavad, et ametiühingu vetoõigus töölevõtmisel on tühistatud, vastas Keating, et need on valed. "Meie värbamismeetodi eesmärk on suurendada töövõimalusi naistele, põlisrahvastele ja muudele sektoritele.

Meie liit on alati võidelnud kindlate töökohtade eest laiemale ühiskonnakihile.

Need valeväited on ideoloogilised.”

Keating ütles, et Rahvusvaheline Dokkerite Nõukogu ja Rahvusvaheline Transpordiföderatsioon ning teised rahvusvahelised ametiühingud on üles näidanud tugevat solidaarsust ning ta tänas neid, samuti Austraalia ametiühinguid ja selle liikmeid toetuse eest.

Nr. 50, juuni 2022

21

Laevahukk Kanada ranniku lähedal Kümme meremeest hukkus ja 11 on endiselt teadmata kadunud, kui 50 meetri pikkune Hispaania puksiirlaev „Villa de Pitanxo” uppus poole ühe paiku öösel Newfoundlandist 450 kilomeetrit kagusel.

kodanikku. Kolm meeskonnaliiget päästeti kahe teise lähedal olnud laeva poolt, mis alusele SOS-signaali peale appi tõttasid. Tugevate alajahtumistunnustega meremehed toimetati Kanada päästehelikopteriga haiglasse.

Laeva pardal oli 24 meeskonnaliiget, neist 16 Hispaania, 5 Peruu ja 3 Ghana

Kanada päästeteenisuse pressiesindaja sõnul raskendas otsinguid öö ja tugev

tuul üle 4 meetrise lainetusega.

Juba teine türgi meremees hukkunud Türgi meremees, kes üritas pärast laadimist kindlaks teha oma laeva süvist kukkus üle parda surnuks. Venemaa ja Türgi meedias ilmunud teated näitavad, et tüürimees kukkus Musta mere põhjarannikul Tamani sadamas tormi ajal üle parda ja suri alajahtumisse.

57000 dwt puistlaev "Ince Ege", mis on registreeritud Singapuris omanikule nimega Ege Shipping, saabus eelmise nädala lõpus sadamasse oma lasti laadima. Pärast laadimisoperatsiooni lõppu püüdis 36-aastane Türgi kodanikust teine tüürimees Yucel Ulaskin lugeda laeva süvise märgistusi.

Ta üritas koos ühe meremehega sadamas tormi ajal ülesannet täita. Ulaskin laskus piloodiredelist alla, et tähistusi

lugeda ning kohaliku aja järgi kella 2.30 paiku öösel ilmselt libises ja kukkus redelilt vette. Temaga koos olnud mere-

nad kindlaks, et päästepaati ei olnud võimalik langetada, kuid helistasid raadio teel otsingu- ja päästekoordinatsioonikeskusele AAKKA ja MRCC Novorossik. Päästeasutused saatsid piirkonda läbi otsima puksiiri.

Tüürimehe surnukeha leiti umbes 45 minuti pärast ja toodi puksiiri pardale. Meditsiinilised katsed teda elustada ebaõnnestusid. Bulkerit haldav Türgi ettevõte Ince Denizcilik tegi avalduse, milles avaldas omastele kaastunnet.

mees andis häirekella ja viskas päästerõnga üle parda. Üks meeskonnaliige pani selga päästevesti ja läks redelist alla vette oma kolleegi otsima. Kuid sel ajal olid lained üle kahe meetri kõrgused ja tuul oli 17–20 sõlme. Teadaolevalt tegid

Õnnetuse üksikasjad on veel ebaselged, võrreldes sarnastel asjaoludel Hiinas hukkunud Türgi meremehega.

Kapten ja tüürimees vahistati triivi sattunud laeva hülgamise eest Esmaspäeval triivima läinud kaubalaeva "Julietta D" kapten ja esimene tüürimees vahistati uurimaks nende võimalikku enneaegset laeva mahajätmiset. Hollandi politseijõudude riikliku üksuse pressiesindaja teatas sellest pärast seda, kui sellest informeeris piirkondlik ringhääling NH Nieuws.

"Julietta D" ankur ei pidanud tormise ilma tõttu enam vastu, misjärel põrkas laev IJmuideni lähedal ankrualal kokku tankerlaevaga. Pärast kokkupõrget hakkas "Julietta D" lekkima ja kaheksateist

meeskonnaliiget tuli pardalt evakueerida.

Kapten ja esimene tüürimees peavad jääma laevale, välja arvatud juhul, kui laevast lahkumine hädavajalik, näiteks, kui nende elu on ohus. Merepolitsei uurib nüüd, kas nad lahkusid laevalt õigesti või mitte.

Rahvusüksuse pressiesindaja sõnul peeti kaks meeskonnaliiget, mõlemad venelased, teisipäeval kinni ja neid kuulatakse üle. Seejärel antakse juhtum üle riigipro-

kuratuuri osakonnale, mis tegeleb Põhjamerel ohutusjuhtumitega.

Malta lipu all sõitnud Julietta D pardal olid meeskonnaliikmed Ukrainast ja Filipiinidelt ning Venemaalt.

22

Nr. 50, juuni 2022

Üldine keskmine õnnelikkuse tase langes 2021. aasta neljandas kvartalis 6,41-ni kolmanda kvartali 6,59-lt, tuues esile erinevad COVID-i põhjustatud probleemid, mis praegu mereelu vaevavad Mis teeb meresõitjaid õnnelikuks Õnnelikkus pardal oleva Internetiühenduse üle kasvas kõige rohkem, tõustes 6,6-lt 6,92-ni, samas kui õnnetunne kaldal viibimise üle vähenes 4,6-lt 4,63-ni.

Toidurõõm tõusis 6,6-lt 6,66-ni ja lõpuks tõusis õnnetunne treeningu üle 7,0-lt 7,21-ni.

Hoolimata kõrgemast õnnelikkuse tasemest oli ainult Internetiühenduse õnn enamasti positiivne. Kui küsida kaldale mineku kohta, kirjeldavad meremehed elu merel kui "täielikku sulgemist", kuna paljud sadamad keelasid COVID-19 tõttu laevalt lahkumise. Kuigi sellised meetmed on õigustatud, eriti arvestades nakkavamaid variante nagu Omicron, loodavad meremehed, et mõeldakse siiski uuemate võimaluste andmiseks puhkepauside jaoks.

Seoses toiduga märgib SHI, et "meremehed kipuvad leidma lohutust toidust", millest tuleneb ka õnnetunne. Kuid ka kultuurilise ja usulise kaasatuse küsimused olid meremeeste seas populaarsed.

Näiteks oli mõnel laeval probleeme halal-toidu tarnimisega. Meremehed mõistavad üldiselt, et toiduga seotud probleemide lahendamine võib olla kokkade jaoks keeruline, kuid nad mainivad ka, et "on täiesti ebaõiglane, et samad

toidud korduvad päevast päeva".

Teisest küljest, kuigi meremehed on pardatreeningu üle suhteliselt õnnelikumad, mainisid mõned ka, et nad lihtsalt "käivad läbi", sest kõik näivad õppuse ja harjutuste vastu mitte huvi tundvat. SHI väidab: "Sisse hiilib apaatia, isegi standardite ja ohutuse osas", sest meremehed on merel olnud liiga kaua.

Mis teeb meresõitjad vähem õnnelikuks Üldine õnnelikkus langes 6,8-lt 6,56-le ja meresõitjad toovad oma vastustes esile peamiselt COVID-iga seotud põhjuseid.

Kuna neid ei peeta ikka veel üldiselt võtmetöötajateks, puudub neil juurdepääs vaktsiinidele ja nad peavad läbima korduvate testimiste ja näiliselt ebastandardsete karantiinitingimuste "drakoonilised" protsessid.

"Minu jaoks ei kompenseeri see, mida ma teenin, ülimalt pingelist tööd, mida ma teen," kirjutas teine meremees, selgitades palgaõnnelikkuse vähenemist.

Selles kategoorias langes õnn 6,78-lt 6,29-le, kusjuures mõned meremehed kahtlevad juba, kas nad sellele ametile jäävad. Nende sõnul oli kõrgemate oh-

vitseride palk varem võrreldav arstide ja juristide omaga, kuid nüüd kannatavad nad "alla inflatsiooni" palgatõusu ja seisavad aeg-ajalt silmitsi isegi palga külmutamisega.

Lisaks kurdavad meremehed oma praeguse suutlikkuse üle olla pardal olles vormis ja terved. Paljud neist viitasid varustuse puudumisele ja muudel eesmärkidel kasutatavatele jõusaalidele, kuid 7,12-lt 6,78-ni järsust langust soodustas ka see, et 12 või enama töötunniga on enamikul neist vaevalt aega trenni teha. "Ei ole harvad juhud, kui ühe reisi kohta võetakse juurde 10 kg või rohkem. Kombinatsioon kehvast toidust ja vähesest liikumisest,” rääkis üks meresõitja. Kaalutõusu küsimus tõstatab potentsiaalseid probleeme tulevikuks, kuna SHI märgib, kuidas see võib "kaasa tuua mitmesuguseid terviseprobleeme", mis omakorda võib mõjutada meremeeste suutlikkust oma tööga vajalikul määral hakkama saada.

OÜ Tervise Paradiis ja AS Sanatoorium Tervis Pärnus EMSA liikmetel on koos liikmepileti ja isikut tõendava dokumendi esitamisel võimalik kasutada järgmiseid teenuseid Pärnus: - TERVISE PARADIISI UJULA; - TERVISE PARADIISI JÕUSAAL; - TERVISE PARADIISI VEEPARK; - TERVIS RAVISPAAHOTELLI SAUNA-JA VEEKESKUS; - TERVIS RAVISPAAHOTELLI JÕUSAAL. Teenuste hinnad täiskasvanu puhul -10% kehtivast hinnakirjast. Soodustus ei laiene sooduspiletitele ja kampaaniahindadele. Klient saab kasutada teenust esitatud „EMSA liikmekaardi“ ja isikut tõendava dokumendi alusel. Klient tasub teenuse eest kohapeal sularahas või kaardimaksena. Teenuse Osutajate hinnakirjad asuvad kodulehe aadressil www.spa.ee

Nr. 50, juuni 2022

23

USA arestis Taiwani laeva sunnitöö süüdistuses USA tolli ja piirivalve (CBP) konfiskeeris Taiwani kalalaeva saagi, mis sõitis "mugavuslipu" all ja kasutas sunnitööd, teatas agentuur reedel.

CBP teatas avalduses, et Vanuatu lipu all sõitev laev "Da Wang" kuulub Taiwani ettevõttele Yong Feng Fishery.

See on üks kahest hiljuti CBP poolt leitud ettevõttest, keda kahtlustatakse sunnitöö kasutamises. Teine on Malaisia ettevõte Sime Darby Plantation Berhad (Sime Darby), mille palmiõli ja sellega seotud kaubad samuti konfiskeeriti.

"CBP uurijad leidsid tõendeid kõigi 11 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni sunniviisilise töö näitaja kohta Da Wangi laeval ja Sime Darby istanduse palmiõliistandustel," seisis avalduses.

"CBP tegi kindlaks, et Sime Darby ja Yong Feng kasutavad oma tegevuses sunnitööd ning mõlema ettevõtte kaupu imporditakse või tõenäoliselt imporditakse Ameerika Ühendriikidesse," teatas CBP. CBP andis 2020. aasta juulis välja keelustamismääruse mereandide vastu, mis on tema sõnul põhjendatud kahtlusega sunnitöös, füüsilises vägivallas, võlaorjuses, töötasu kinnipidamises ja Da Wangi kuritegelikes elamistingimustes.

Greenpeace'i Kagu-Aasia aruanne ütles, et Da Wang oli seotud sunnitööga.

Riiklik immigratsiooniagentuur (NIA) teatas ka, et Da Wangis viibinud võõrtööline langes inimkaubanduse skeemi ohvriks.

Pilt on illustratiivne

Selliste lippude kandmine on levinud praktika, mille kohaselt kaubalaevade omanikud registreerivad oma laevad mõnes muus riigis, et vähendada kulusid, vältida makse ja mööda minna juriidilistest nõuetest, mis kaitsevad nende meeskondade palku ja töötingimusi.

Meeskonnavahetuse kriisis paistab tunneli lõpus valgus, kuna Taani kaotab viiruspiirangud Taani lõpetas veebruari algusest viiruspiirangud ja liigitab Covid-19 ümber haiguseks, mis ei kujuta enam ühiskonnale ohtu, on andnud laevandusele aimu pandeemiapiirangute võimalikust lõpust.

Piirangud on põhjustanud tõsiseid raskusi sadadele tuhandetele meremeestele viimase kahe aasta jooksul.

Taani peaminister Mette Frederiksen tegi teadaande, kuigi Covid-juhtumite arv on riigis endiselt väga kõrge, kuid tema seisukoht – et Covid on endeemiline, mitte pandeemia – on leidnud tunnustust suures osas Euroopast.

Frederiksen ütles, et riigi kõrge vaktsineerimise määr pakub kaitset palju vähem surmava omikronilise variandi vastu.

Juhtumite arv kasvab paljudes riikides, kuid see mõjutab haiglaravi ja surmajuhtumeid vähe või üldse mitte.

"Jätame piirangutega hüvasti ja tere tule-

mast ellu, nagu teadsime seda enne koroonaviirust," ütles Frederiksen selle nädala alguses toimunud pressikonverentsil.

Mitmed teised Euroopa riigid, sealhulgas Prantsusmaa, Iirimaa ja Suurbritannia, on teatanud oma piirangute tühistamisest või nende märkimisväärsest vähendamisest hoolimata rekordilistest või väga kõrgetest juhtudest.

Vaadates uudiseid Hongkongist, ühest maailma rangeimatest Covidi-vastastest meetmetest, ütles laevahaldushiiglase Anglo-Eastern Univan Groupi Taani tegevjuht Bjorn Hojgaard Splashile, et loodab, et meremeestele ja nende liikumisvabadusele on uued tuuled puhumas.

"Näib üha selgemini, et suhteliselt kõrge vaktsiiniga hõlmatuse ja omicroni väljatõrjumise tõttu on haigusjuhtude arv paljudes riikides hüppeline, kuid mõjutab haiglaravi ja surmajuhtumeid vähe või üldse mitte. See tähendaks tõepoolest, et

Covid on muutumas pigem endeemiliseks kui pandeemiaks ning tundub mõistlik arvata, et see toob kaasa reisimise ja sotsiaalsete piirangute laialdase kaotamise jne," ütles Hojgaard väljaandele Splash.

"See on tõesti hea uudis, et meeskonnavahetuse kriis näeb lõpuks tunneli lõpus valgust," ütles Hojgaard ja hoiatas, et eriti Aasias võib olla palju riike, kus uue reaalsusega kohanemine võtab kauem aega.

Rahvusvahelise Laevanduskoja (ICS) esimees Esben Poulsson ütles Splashile, et ta loodab, et rohkem valitsusi järgib Taani eeskuju ning käsitleb Omicroni endeemilisena. „Liiga paljud valitsused ei ole täitnud meretöö konventsiooniga võetud kohustusi ja see on tekitanud meremeestele, laevaomanikele ja juhtidele tohutuid raskusi," ütles Poulsson.

24

Nr. 50, juuni 2022

"Felicity Ace" uppus Assoori saarte lähistel LISSABON, Portugal – 13 päeva pärast pardal puhkenud tulekahju uppus Atlandi ookeani keskosas suur kaubalaev, mis vedas autosid Saksamaalt USA-sse, teatas Portugali merevägi.

"Felicity Ace" uppus pukseerimise ajal umbes 250 miili kaugusel Portugali Assooride saartest, päästemeeskond oli tulekahju kustutanud. 220 meetrine laev kaldus enne põhjaminekut tüürpoordi poole, öeldi laevaomaniku avalduses.

Portugali merevägi kinnitas uppumist, öeldes, et see toimus väljaspool Portugali vetest. Portugali õhujõudude helikopter evakueeris tulekahju puhkedes 22 meeskonnaliiget, jättes laeva triivi. Ookeanipuksiirid koos tulekustutusvarustusega olid laeva kere jahutamiseks pidevalt voolikuga kastnud.

Polnud selge, kui palju autosid laeva pardal oli, kuid "Felicity Ace'i" suurused lae-

vad võivad vedada vähemalt 4000 sõidukit.

Euroopa autotootjad keeldusid teatamast, kui palju sõidukeid ja milliseid mudeleid pardal on, kuid nende edasimüüjad võtsid USA-s asuvate Porsche klientidega ühendust, teatas ettevõte.

"Töötame juba selle nimel, et kõik autod, mida see juhtum mõjutas, välja vahetada ja esimesed uued autod ehitatakse peagi," ütles Porsche Cars North America Inc. suhtekorralduse asepresident Angus Fitton e-kirjas Associated Pressile.

Portugali võimude sõnul vedas laev nii elektrilisi kui mitteelektrilisi autosid.

Kahtlustused tulekahju alguse kohta on langenud elektriautodes kasutatud liitiumakudele, kuigi võimude sõnul pole neil selle põhjuse kohta kindlaid tõendeid.

Võimud kardavaad, et laev võib reostada ookeani. Laeval oli 2200 tonni kütust ja 2200 tonni naftat ning suutis vedada üle 18 700 tonni lasti.

Portugali õhujõudude lennuk ja Portugali mereväe laev peavad jääma sündmuskohale ja jätkama reostusmärkide otsimist.

Ukrainast Tšernomorskist evakueeritud 21 filipiinlasest meremeest MANILA, Filipiinid – Ukrainast Tšernomorskist evakueeritud 21 puistlastilaeva MV S-Breeze filipiinlasest meremeest saabusid Moldovasse, kinnitas välisministeerium (DFA) eile DFA teatas, et MV S-Breeze'i filipiinlastest koosnev meeskond koosneb 21 filipiini meremehest. Moldovasse saabusid nad kahe jaona, 27. veebruaril ja 1. märtsil.

Puistlastilaev on olnud alates 27. jaanuarist Ukrainas Odessa sadamas Iljitševski laevatehases remonditöödeks kuivdokis.

Meeskond oli viibinud laeva siseruumides piisava toiduvaruga, kuid nõudis süveneva konflikti tõttu repatrieerimist.

DFA andmetel on praegu 27 filipiinlast Ukrainast Moldovasse evakueeritud.

Nii Filipiinide saatkond Budapestis kui ka Filipiinide konsulaat Chisinaus kinnitasid, et korraldavad meremeeste repatrieerimise Manilasse võimalikult kiiresti.

Samal ajal saabus Emirates Airi lennu EK 334 pardal Dubai kaudu Ninoy Aquino rahvusvahelise lennujaama (NAIA) 3. terminali veel 17 filipiinlast, sealhulgas Ukrainas elav kolmeaastane tüdruk. Ülejäänud neli filipiinlast ei pääsenud, sest jõudsid lennujaama hilja.

13 filipiinlasega kohtusid DFA võõrtööliste asesekretär Sarah Lou Arriola ja ülemeremaade töötajate hoolekandeameti (OWWA) ametnikud, kes aitasid filipiinlasi saabumisel.

Ema, kelle nimi on Theresa ja tema väike tütar otsustasid evakueeruda oma Krimmi lähedal asuvast paigast naaberriiki Euroopasse, enne kui raketid ja pommid plahvatavad.

Kiievis lõpetav filipiinlane Greg Soriano otsustas lahkuda, kartes oma elu pärast.

"Enamik meie Ukraina meesprofessoritest otsustas liituda Ukraina armeega, et kaitsta oma riiki Venemaa agressiooni eest," ütles ta.

Arriola sõnul on Ukrainas veel umbes 141 filipiinlast, kellest 45 keeldus lahkumast. Üheksa ülemere filipiinlasest töö-

Nr. 50, juuni 2022

tajat on praegu Austrias, neli Rumeenias ja umbes 55 on põgenenud Ungarisse. Ta ütles, et Filipiinide valitsus andis neile 200 dollarit abi.

18. veebruaril saabusid neli filipiinlast ja 19-kuune laps pärast tagasisaatmistaotlust.

OWWA juhi Hans Cacdaci sõnul ootavad Ukrainast naasvaid OFW-sid rahaline ja toimetulekutoetus, kelle sõnul saavad töötajad agentuurilt rahalist toetust ja saavad kasutada valitsuse elatusprogrammi, kui nad kavatsevad paikseks jääda.

Senaator Bong Go rõhutas eile, et valitsus peab tagama filipiinlaste turvalisuse Ukrainas, kellest suurem osa on pealinnas Kiievis, ja lähialadel.

25

„Kahtlemata elame segastel aegadel. See tähendab, et praegu on hädavajalik olla ennetav ning kaitsta filipiinlaste ja meie rahva tulevikku,“ ütles Go. "Meie esmane prioriteet on viia meie kababayanid võimalikult kiiresti ohust välja."

Go kiitis DFA jõupingutusi kõigi ressursside mobiliseerimisel filipiinlaste evakueerimiseks. Käimas on operatsioonid filipiinlaste viimiseks Ukrainast naaberriikidesse ohutusse kohta ja lõpuks tagasi koju.

40 filipiinlast on ohutult Poola, Ungarisse ja Moldovasse toimetatud.

Filipiinide Lvivi saatkonna meeskonnaga või Kiievi peakonsulaadiga.

Presidendi pressiesindaja kohusetäitja Karlo Nograles ütles, et Filipiinid on kogu maailmaga ühes, et palvetab varajase ja rahumeelse lahenduse eest konfliktile, mis on viimaste teadete kohaselt nõudnud sadade inimeste elu.

"Kutsume asjaomaseid riike üles sõlmima kokkulepet, mis aitaks ära hoida tulekahju, mis võib haarata endasse kogu maailma, mis on juba hädas COVID-19 pandeemiast taastumisega ja kus tarneahelad on juba niigi piiri peal," ütles Nograles.

Ta soovitas Ukraina filipiinlastel olla ettevaatlik ja olla teadlik oma ümbrusest, olla valvsad ning abi vajamisel hoida ühendust

MV Ocean Traderi kapten on jätkuvalt vahi all Dubai politsei ei ole ikka veel lubanud MV Ocean Traderi kaptenil pärast seitset kuud koju naasta, hoolimata Araabia Ühendemiraatide paranenud positsioonist inimõiguste vallas.

2021.a. juulis kuulas politsei üle India kodaniku kapten Santosh Kumari pärast seda, kui Jebel Ali sadamas plahvatas tema laevale laaditud konteiner. Teda ei ole milleski süüdistatud, ometi ei luba Dubai politsei tal riigist lahkuda. Ülejäänud 13 meeskonnaliiget lubati koju 2021. aasta novembris.

"Kellegi pikaajaline kinnipidamine ilma õiglase kohtumõistmiseta on tema inimõiguste rikkumine," ütles Rahvusvahelise Transporditöötajate Föderatsiooni (ITF) India merendusliidu peasekretär Amar Singh Thakur. "AÜE positsioon inimõigus-

te küsimuses on viimastel aastatel oluliselt paranenud, sealhulgas inimõiguste ameti loomine 2020. aasta detsembris.

Loodetakse, et Dubai politsei suudab seda lubadust täita ja annab Santosh Kumarile loa võimalikult varakult koju minna."

India saatkond palus abi Vahepeal on kapteni naine kirjutanud India saatkonnale Abu Dhabis, paludes selle abi. Proua Kashyap Kumar juhtis tähelepanu sellele, et tema abikaasa oli õnnetuse päeval tegelikult elusid päästnud, mitte midagi valesti teinud.

"Ta täitis oma kohust väga hästi," märkis ta. „Nüüd on minu alandlik palve, et saadaksite ta tagasi oma pere juurde. Meil pole aimugi, miks võimud ta kinni pidasid.

Tal ei ole ikka veel lubatud koju tulla ja talle pole makstud alates 2021. aasta märtsist. See on tema suhtes väga ebaõiglane, sest sel ajal, kui oleme siin Covid-lukustuses, elab ta hotellis võõraste inimestega, ilma igasuguste ettevaatus-abinõudeta.“ Ilma korralikku palka saamata avastas

proua Kumar, et tema perekond on sattumas hätta. Kapten Kumari isa on haige, kuid nad ei saa enam tema raviarveid endale lubada. Tema kuueaastane poeg on koolist välja visatud, kuna nad ei suuda tasusid maksta. Tal on ka kaheaastane poeg ja proua Kumar kardab kogu pere heaolu pärast, kuna neil on raskusi hüpoteegi- ja elektriarvete tasumisega.

"See oli õnnetus," ütles proua Kumar India saatkonnale, viidates konteineri põlengule. „Pärast niisuguse kangelasliku töö tegemist võetakse talt põhiõigused.

Nii et see on minu palve – andke talle luba tulla koju oma kodumaale ja oma perekonna juurde“.

Lipu- ja laevaomanik ei täida oma kohustusi Ocean Trader on registreeritud Komooridel (saarerühm India ookeanis) ja seda

26

Nr. 50, juuni 2022

haldab Dubais asuv Inzu Ship Charter LLC. ITF on mõlemale kirjutanud, paludes neil täita oma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi ja aidata kapten Kumarit.

Komoorid pole vastanud ja kuigi Inzu maksab kaptenile väikest hüvitist, pole ta talle (ega ülejäänud meeskonnale) alates

eelmise aasta märtsist makstud täispalka. „Kui Inzu täidaks oma palgakohustused, aitaks see oluliselt leevendada kapten Kumari pere kannatusi kodus," ütles ITF-i inspektsiooni koordinaator Steve Trowsdale. "Kuid nad ei maksa ega paku abi Dubai politseijõududega läbirääkimistel."

Seni pole ka India saatkond kapten

Kumari vabastamise tagamisel edusamme teinud. „Tundub, et ainult Dubai politsei suudab selle mehe ja tema pere kannatused peatada," ütles Trowsdale. "Pöördun otse nende poole: lõpetage kohe oma lõputud päringud ja lubage kapten Kumaril koju minna."

Mereuudised Ghana ametivõimud on sunnitud tühistama riiki sisenevate meremeeste kohustusliku vaktsineerimise poliitika seoses murega, et laevaliinid jätavad selle sadamad vahele, mis oleks potentsiaalselt kahjustanud tema positsiooni LääneAafrika laevandusväravana.

Ghanas, kus on õnnestunud vaktsineerida 16 protsenti oma elanikkonnast, oli aasta alguses nakatumiste arv kasvanud, keskmiselt 770 nakatunut päevas. Riski vähendamise meetmena andis Ghana sadama tervishoiuteenistus (GPH) välja direktiivi riigi sadamatesse sisenevate laevade meremeeste vaktsineerimine COVID-19 vastu.

Kuigi Ghana on kehtestanud mõned kõige rangemad COVID-19 reisipiirangud –

Hädaabi on toimetatud Durbani sadamas mahajäetud laevade pardale jäänud 18 meremehele, teatas meresõiduohutuse amet SAMSA. Mõned meremehed on olnud kuude jooksul pardal kinni ega saa koju naasta, kuna nende alused on mereseaduste alusel arreteeritud või nende omanikud on need maha jätnud.

SAMSA teatas, et kaks laeva on sadamas olnud viis aastat ja kolmas saabus selle kuu alguses.

Meremehed on pärit Iraanist, Bangladeshist ja Indiast ning neil oli mõne tunni pärast toit otsa saanud. Esialgne abipalve tuli organisatsioonilt Mission to Seafa-

nõudes kõigilt üle 18-aastastelt külastajatelt vaktsineerimist tõendavat dokumenti – usub riik, et meremeestele meetmete kehtestamine võib sundida laevaliine oma sadamaid vahele jätma. Ülemaailmselt näitavad aruanded, et vähem kui 60 protsenti maailma meremeestest on vaktsineeritud.

See võib kahjustada riigi sadamarajatisi, arvestades tihedat konkurentsi naaberriikidega, millest mõned investeerivad palju oma võimsuse suurendamiseks ja suuremate laevade meelitamiseks. Togo, Nigeeria, Côte d'Ivoire ja Senegal on nende riikide hulgas, kes investeerivad uutesse sadamarajatistesse, et üksteist ületada ambitsioonikate sadamate arendusprojektidega.

Ghana jaoks, mis on seadnud end väravaks Lääne-Aafrikasse, on sadamad strateegiline vara, mis hõlbustab rahvusvahelist kaubandust ja toimib väravatena sellistesse merepiirita riikidesse nagu Burkina Faso, Mali ja Niger. Riigis on kuus sadamat ning Tema on suurim ja kõige aktiivsem, käitledes umbes 70% riigi kaubavahetusest. Sadam võtab aastas vastu umbes 1650 laeva, sealhulgas konteinerlaevad, üldkaubalaevad, tankerid, ro-ro ja ka mõned ristluslaevad.

Takoradi sadam, Ghana suuruselt teine värav, toimib suure ümberlaadimiskeskusena naaberriikidesse. Valitsus investeerib 475 miljonit dollarit uude mitmeotstarbelisse terminali, mille eesmärk on suurendada selle hoidmisvõimsust ühe miljoni TEU-ni.

rers, mis on pühendunud abivajavate meremeeste abistamisele. „SAMSA pöördus mittetulundusühingu Meals on Wheels Community Services SA poole, kes tegi kõhklemata meremeestele toidupakid kättesaadavaks. „Hülgamine toimub siis, kui laevaomanik ei täida meremeeste ees olulisi kohustusi, mis on seotud õigeaegse repatrieerimise ja tasumata jäänud tasu maksmisega ning eluks vajalike asjade, nagu piisav toit, majutus ja arstiabi, tagamine.

Mahajätmine on toimunud siis, kui laeva kapten on jäänud ilma rahaliste vahenditeta laeva käitamiseks,” ütles SAMSA. Meals on Wheels kinnitas, et meremehed elasid kehvades tingimustes ja sõltusid

Nr. 50, juuni 2022

suuresti heategevuslikest annetustest.

"Nende tingimused on halvad," ütles Meals on Wheelsi meedia pressiesindaja Germaine Cecil.

Elevandiluuranniku lähedal Guinea lahes ründasid piraadid punkritankerit, kinnitas mereturvafirma Dryad Global.

"Arvatakse, et piraadid astusid laeva pardale ja kaaperdasid selle enne laevalt

Pilt on illustratiivne

Merepiraatlus on pikka aega kummitanud nii ülemaailmset laevandust kui ka kalda lähedal elavaid inimesi. Pandeemiast tingitud sadamate sulgemise, Suessi kanali ummistumise ajal "Ever Giveni" poolt ning Hormuzi ja Kagu-Aasia väina rivaalitsevate valitsuste vahel ei tule see meelde kui suurim oht ülemaailmsetele transpordivõrkudele.

Sellele vaatamata on kaasaegne piraatlus endiselt tavaline oht rahvusvahelisele kaubalaevandusele. 2020. aastal toimunud 229 intsidendi tulemusena hoiti pantvangis üle saja inimese, kellest mitmed said haavata (IMO raport 2021a.).

Lisaks ohule meeskonnale toovad piraatlusrünnakud kaasa ka laevade hilinemisi ning kahjustusi laevale ja lastile.

Laevandusettevõtted kohanevad, suunates oma laevad ümber kulukatele ümbersõitudele või investeerides relvastatud valvuritesse, elektripiirdeaedadesse, okastraati, veekahuritesse ja muusse relvastusse.

Kaubasaatjad kannavad ka piraatlusega

27

"See ei ole hea ruum, kus olla," ütles ta ja lisas, et meremehed olid saanud ka gaasipliidid, kuna neil puudusid toiduvalmistamise võimalused. Mission to Seafarers pakkus WiFi-ühendust, mis võimaldas

lahkumist varastatud lastiga," ütles Dryad juhtumi kohta.

Kontakt laevaga, identifitseeritud kui MT B Ocean, katkes 24. jaanuaril. Kui kontakt katkes, arvati, et alus tegutses punkerlaevana Abidjani sadamast umbes 54 meremiili edelas.

Merepiraatluse ja relvastatud röövimise juhtumid merel on Elevandiluurannikul ajalooliselt madalad, kuid hiljutised suundumused

meremeestel oma peredega suhelda.

"Paljud neist ei saa aru, mis toimub. Nad lihtsalt ootavad. Nad ei saa midagi teha, ” ütles Cecil.

näitavad, et piraadid on laiendanud oma jalajälge Guinea lahes Nigeeria vetest kaugemale, vahendab Dryad.

ICC International Maritime Bureau (IMB) teatab, et piraatluse ja relvastatud röövimiste arv Guinea lahes langes 2021. aastal 34-ni, võrreldes 2020. aastal teatatud 81 intsidendiga.

IMB teatas, et rahvusvaheliste mereväe laevade kohalolek ja koostöö piirkondlike riikide ametiasutustega on aidanud piraatlust vähendada.

seotud kaudseid kulusid, nagu palgapreemiad ja kõrgemad kindlustusmaksed.

Lõuna-Hiina meri 344 rünnakuga ja Malacca väin 283 rünnakuga.

Kõigil neil kuludel on majanduslik mõõde ja need muudavad kaupade saatmise kallimaks, mis lõppkokkuvõttes mõjutab kaubandusriikide heaolu ja hindu.

Piraatlus on viimasel kümnendil eriti kiiresti kasvanud probleemiks Araabia meres ja India rannikul.

Piraatide rünnakud ei ole ühtlaselt jaotunud üle maailma ookeanide ja tabavad arengumaade rannikualasid sagedamini kui arenenud riikide omasid. Ajavahemikul 2015–2020 toimus enamus rünnakuid Lääne-Aafrikas, kokku 385, järgnesid

Nii sageli rünnaku all Malaka väin kui ka Lõuna-Hiina meri moodustavad osa Aasia ja Euroopa vahelisest peamisest merekaubateest. Seega ei ohusta piraatlus mitte ainult meremeeskondade elusid, vaid ka ülemaailmset kaubandust.

28

Nr. 50, juuni 2022

Laevamäss!

Kangelasest parvlaeva kapten KEELDUB laskmast politseinikke või uusi töötajaid Hulli sadamas oma laeva pardale pärast seda, kui kogu tema meeskond Zoomi kaudu vallandati. · Kangelaslik kapten Eugene Favier barrikadeeris end ja oma meeskonna P&O parvlaeva sisse · Ta keeldub lubamast politseid või uusi töötajaid The Pride of Hulli pardale meresõiduõiguse alusel · Laevandushiiglane P&O vallandas läbi Zoomi umbes 800 töötajat AVALDATUD: 17. märts 2022 Hiiglasliku P&O parvlaeva kaptenit kiideti täna kangelaseks, kuna ta tõstis laevatrapi ülesse ja keeldus lubamast politseinikke või uusi meeskonnaliikmeid oma laeva pardale.

"Pride of Hulli" kapten Eugene Favier Hollandist, sulges ennast ja oma meeskonda parvlaeva vaid mõni tund pärast seda, kui P&0 Ferries teatas massilisest koondamisest.

"Pride of Hulli" pardal on tavaliselt 141liikmeline meeskond ja see on üks Euroopa suurimaid parvlaevu.

See teeb regulaarseid ristumisi Hulli ja Hollandi Rotterdami sadama vahel. Hulli sadamalinna leiboristide parlamendisaadik Karl Turner ütles, et kapten on võtnud asjad enda kätte ja tegutseb nüüd mereseaduse alusel, mis keelab kapteni loata kellelgi pardale tulla.

Ta lisas, et laeval olijatel on piisavalt toiduvarusid, et vaidluse lahendamiseni vastu pidada, võtku see nii palju aega kui tahes.

Hr Turner lisas, et Dubais asuvale logistikahiiglasele DP Worldile kuuluv P&O Ferries kohtles laeva töötajaid täieliku põlgusega.

Ta ütles: "Vähe sellest - nad kohtlevad Briti avalikku arvamust täieliku põlgusega ja nad kohtlevad isegi Briti valitsust täieliku põlgusega.“ P&O on teatanud oma laevade reiside tühistamisest lähipäevil.

ITF ja ETF mõistavad hukka P&O massilise vallandamise Ülemaailmsed ja Euroopa merendusalased ametiühingud on väljendanud viha ja hukkamõistu uudise pärast, et parvlaevaoperaator P&O Ferries koondab oma Ühendkuningriigis asuva merendustööjõu ja annab nende töökohad allhankena ametiühinguvälistele töötajatele.

"Tänane uudis on šokeeriv. Mõistame P&O kõige karmimalt hukka. Me ei nõustu sellega, et ta kavatseb ilma ette teatamata tõrjuda oma lojaalset meremeeste tööjõudu. Peame kõik küsima, kuidas saab ettevõte sõna otseses mõttes koondada kogu oma tööjõu vähem kui 24tunnise etteteatamisega," ütles ITFi peasekretär Stephen Cotton.

"Meie ametiühingud ootavad lisateavet P&O-lt ja DP Worldilt – selle peaaktsionärilt – kuid ITF ja ETF on valmis toetama töötajaid nende töökohtade kaitsmiseks. Oleme sügavalt mures teadete pärast, et terved bussitäied ametiühinguväliste meeskondade ja "käeraudade kasutamises väljaõppe saanud" turvatöötajatega istuvad Doveris ja Hullis ning ootavad Suur-

britannias asuvate meremeeste eemaldamist ja väljavahetamist. Oleme šokeeritud ja vihased, et P&O, ettevõte, mis pandeemia ajal Ühendkuningriigi maksumaksja raha taskusse pistis, kavatseb meeskonnad jõuga eemaldada,” ütles Cotton.

Laeva sulgunud meremeeste ametiühing Nautilus International on teatanud, et uudis oli "Briti töötajate reetmine", kusjuures nende peasekretär Mark Dickinson kritiseeris ettevõtte käitumist ja lubas võidelda töökohtade kärpimise eest: "P&O ei konsulteerinud ega teatanud.

Võite olla kindel, et Nautilus Internationali kõik ressursid on valmis oma liikmete kaitseks tegutsema. Oleme andnud oma liikmetele korralduse jääda pardale kuni edasise teatamiseni.

"Ametiühingud üle maailma toetavad täna neid töötajaid. On tõeliselt jahmatav, et ajal, mil maailm alles hakkab pandeemiast toibuma ja meie ukse ees on sõda, võib P&O kolida kogu oma tööjõu vallandamiseks," ütles ETFi peasekretär Livia Spera. „Merendusametiühingud üle maailma teevad kõik endast oleneva, et peatada need kohutavad töökohtade kärped.

Teeme lobitööd P&O aktsionäridele, investoritele ja klientidele, et nõuda P&O-lt oma agressiivse ja kalgi allhankekatse tühistamist. Neid meremeeste õigusi on selgelt rikutud – ja on hämmastav, et see võib juhtuda suurtes arenenud riikides nagu Suurbritannia."

Nr. 50, juuni 2022

29

ITF-I uus projekt 2021. aasta mais alustas ITF projekti Manning Agent. Selle projekti eesmärgiks on tagada, et agentuurid, mis ebaseaduslikult tegutsevad tööjõu vahendamisega laevadele, ei petaks meremehi ega rikuks nende õigusi.

Seetõttu avas ITF 2. augustil oma uue veebisaidi: ITFShipBeSure (www.itfshipbesure.org) Selle saidi ülesandeks on teavitada ja juhendada meremehi töölevärbamisprotsessi ajal.

See juhib ja abistab neid nende õiguste teavitamisel, mis tulenevad rahvusvahelistest konventsioonidest, selgitab, kuidas tuvastada värbamispettusi ja ebaseaduslikest tööjõuvahendajatest, võimaldab neil otsida üksikasju viimaste teatavaks saanud värbamispettuste kohta ja sirvida Indias, Indoneesias, Myanmaris ja Filipiinidel seaduslikult tegutsevate mehitamisagentuuride nimekirju.

Rahvusvahelise ILO Meretöö Konventsiooni muudetud määrus 1.4 - Töölevõtmine ja töölevärbamine - annab selged juhised igale liikmesriigile nende kohustuste kohta jälgida ja hallata oma riigi

avalikke ja erasektori värbamis- ja töölevõtmisteenuseid (mehitajaid).

Iga tööjõuvahendusagentuur riigis, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud, vastutab konventsiooni eeskirjade järgimise eest, et tagada meremeestele juurdepääs tõhusale ja hästi reguleeritud värbamisprotsessile.

On kõigi ühine vastutus kaitsta, et meremeeste õigusi ei rikutaks, ja ITF kavatseb oma osa täita.

ITF saab perioodiliselt teavet mõnede agentuuride ebaseadusliku tegevuse kohta. Seetõttu rakendatakse rohelise ja punase kategooria reitingusüsteemi kõigile agentuuridele, kes on asjaomases liikmesriigis registreeritud.

Roheline kategooria näitab, et ITF-il puuduvad tõendid või info selle kohta, et konkreetne agentuur tegeleks millegi ebaseaduslikuga. Punane kategooria näitab vastavalt, et on tulnud väiteid agentuuri ebaseadusliku tegevuse kohta.

Punasesse nimekirja ei kanta kedagi koheselt - pärast tegevust puudutava kaebuse saamist alustab ITF põhjalikku

Uute mugavuslipuriikide lisandumine Peale põhjalikku konsulteerimist nende maade ametiühingutega ja hoolikat olemasoleva info uurimist, võttis ITF peale intensiivset tööd maist juulini 2021, vastu otsuse lisada mugavuslipuriikide kurba nimekirja 7 järgmist riiki: • • • • • • •

Sierra Leone Cooki saared Palau Togo Tansaania Kamerun St Kitts ja Nevis

Juba mitu aastat on tulnud teateid selle kohta, et paljud nende riikide lipu all

sõitvad laevad ei vasta IMO nõuetele, on üle 30 aasta vanad, halvasti hooldatud, keskkonnavaenulikud ja meeskonnale ohtlikud.

Meeskonna majutus nendel laevadel on puudulik, samuti on ebapiisavad kvaliteetse proviandi ja joogivee varud.

Täielikult puuduvad nende riikide laevadel ITF-i poolt tunnustatud kollektiivlepingud.

Jaanus Kuiv, ITF inspektor

uurimist ja tagab asjaomase agentuuri, tööandjate ja asjaomaste valitsusasutuste täieliku teavitamise ja kaasamise kogu protsessi vältel.

Kui ITF saab kinnituse, et kaebused on põhjendatud, teavitatakse kõiki asjaomaseid osapooli, et see agentuur viiakse punasesse nimekirja ning avaldatakse pressiteade nii meedias kui sotsiaalmeedias, et meremehi hoiatada.

Jääb veel vaid loota, et punane nimekiri saab olema lühike.

Jaanus Kuiv ITF inspektor

30

Nr. 50, juuni 2022

Vähem kui kuu aega Vähem kui kuu aega pärast patrullimise algust Guinea lahel, tappis Taani sõjalaev "Esbern Snare" neli piraati ja võttis veel neli vahi alla. Intsidenti tunnustati laialdaselt kui potentsiaalset pöördepunkti sealse piirkonna võitluses piraatlusega.

Taani kaitseministeerium Forsvaret teatas, et kolmapäeval, 24. novembril 2021 saatis "Esbern Snare" oma helikopteri patrull-lennule. Helikopteri meeskond leidis sel pärastlõunal kaubalaevade marsruudipiirkonnast kiiresti liikuva mootorpaadi, mille pardal oli kaheksa kahtlast meest. Paadis nägi helikopteri meeskond mitmeid piraatlusega seotud tööriistu, sealhulgas redeleid. Õhtu jooksul jõudis "Esbern Snare" piisavalt lähedale, et vette lasta kiirkaater koos sõjaväelastega. Ministeerium teatab, et "Esbern Snare" kutsus üles piraate peatuma, et Taani sõdurid saaksid pardale pääseda. Kui piraadid ei reageerinud, tulistasid Taani väed hoiatuslaske ja seejärel avasid piraadid Taani sõdurite pihta tule.

Järgnes lühike tulevahetus, kus Taani sõdurid vastasid enesekaitseks piraatide tulele. Ükski Taani sõdur vigastada ei saanud, kuid viis piraati said lahingus pihta. Seejärel astusid taanlased piraadilaeva pardale ja leidsid, et neli piraati on hukkunud, üks sai haavata ja ülejäänud kolm andsid alla.

Taani peaminister Mette Frederiksen, kes juhtus samal ajal piirkonda külastama, tegi kiirvisiidi taani sõjalaeva pardale.

Ghanas ajakirjanikega rääkides ütles ta, et Taani laev suutis tõenäoliselt ära hoida piraatide rünnaku kaubalaeva vastu ja rõhutas, et laev ja tema riik annavad olulise panuse piirkondlikusse turvalisusse.

Varem Ida-Aafrikas julgeolekumissioonidel olnud "Esbern Snare" lahkus Taanist oktoobri lõpus kuueks kuuks Guinea lahele. Laeva kapten viitas, et antud piirkond on ebaseadusliku tegevuse poolest äärmiselt aktiivne. Peale piraatluse tege-

letakse seal ka ebaseadusliku kalapüügiga, kaluritele illegaalse kütuse müümisega ja lihtsalt salakaubavedamisega.

Forsvaret ütles, et laev töötab selle nimel, et "selgitada, kus on piraatide rünnakute oht suurim ja kus „Esbern Snare“ peab seetõttu end positsioneerima, et piraatide rünnakuid ära hoida või kui need juhtuvad, siis suutma võimalikult kiiresti sekkuda." Samuti jälgivad nad piirkonnas asuvaid kaubalaevu, et teha kindlaks need, kes on piraatide eest kõige suuremas ohus.

Taanlased patrullisid piirkonnas kuni 2022. aasta aprillini.

Dover kui tulevane mugavussadam Järjest häirivamaid teateid on hakanud tulema Irish Ferries parvlaevadelt, mis tegelevad reisijateveoga Doveri ja mandri vahel.

Väidetavalt teeb Irish Ferries peaaegu kogu oma värbamise läbi tööbüroo Matrix Ship Management Ltd, mille peakontor asub Küprosel Limassolis (kus laev on registreeritud), palgates töötajaid peamiselt Ida-Euroopast. Üks stjuuard väitis, et töötab kaks kuud ja siis kuu puhkab, kuid sageli öeldakse neile eelmisel õhtul enne laevalt lahkumist ja puhkusele minekut, et nad peavad jääma veel kuuks ajaks laeva, et nende lepinguid pikendataks. Stjuuardi töötasu ulatus 6,65 euroni tunnis (5,64 naela), kusjuures kokad teenisid veidi rohkem.

Töötaja väitis, et Irish Ferriesil oli eba-

sündsalt kõrge kaadrivoolavus – „aasta jooksul käis laevalt, millel ta töötas, läbi umbes 160 kokka – kõik nad lahkusid halva palga- ja töötingimuste ning „kiusamise ja hirmutamise kultuuri tõttu.”

Laeva personal koosnes peamiselt mandrieurooplastest – lätlastest, leedulastest, eestlastest, rumeenlastest ja poolakatest. Ohvitseridest olid mõned sakslased, mõned inglise ja iiri ohvitserid. Töötaja nentis ka, et jälitajad (peastjuuardid) üritasid tabada oma emakeelt kõnelevaid töötajaid ja alandada neid selle eest, isegi kui see toimub töövälisel ajal (laeva töökeeleks on inglise keel).

See töötaja kurtis ka, et muret tekitas ettevõtte ohutuskultuur. Ta ütles, et tööandja pani kokad ja korrapidajad värvima ja hooldustöid tegema, kuigi neil polnud sellisteks ülesanneteks kvalifikatsiooni ega lepingut. Stjuuard, kellega ta

koos töötas, sai käsu värvida kai ääres päästepaati seestpoolt ning kukkus seejuures koos redeliga, murdes oma küünarnuki. Väidetavalt saatis Irish Ferries ta koju ja pani ta alla kirjutama lahtiütlemisavaldusele, et ta ei püüaks hüvitist nõuda – kuna talle öeldi, et tema töölepingut ei pikendata, kui ta alla ei kirjuta.

Samuti väitis ta, et laevade endaga olid seotud ohutusprobleemid. Ühe laeva vööriuksed olid nagu Šveitsi juust - vööri välisukses olid augud, mis viis vee kogunemiseni välise ja sisemise vööriukse vahele, nii et Cherbourgist mõne miili kaugusel pidi vööri välisukse avama, et vesi saaks välja voolata.

Töötajate palkamine kaugelt ja nende pikaajaline hoidmine oli ka üks viis kulude vähendamiseks, kuna operaatorid pidid katma töötajate transpordikulud nende kodust sadamasse, mis võis ini-

Nr. 50, juuni 2022

meste regulaarsel Ida-Euroopast ja Balti riikidest kohale toomisel olla väga kõrge.

Irish Ferries jaoks palgatud töötajatele ei antud koopiaid nende töölepingutest, mida kaptenid hoidsid luku taga, nii et neid ei teavitatud nende kohustustest ja õigustest. Seetõttu oli ametiühingutel ja valitsusasutustel raskusi täpsete palgamäärade väljaselgitamisega. Ta lisas, et need Irish Ferriesi tegevused kujutasid endast "süstemaatilise kuritarvitamise konveierit Iiri merel" ja võisid need

31

tavad endaga kaasa tuua Doverisse.

Irish Ferriesi selline mudel õõnestas sealse piirkonna elanike lootust, et Brexiti järgne olukord tooks kaasa kohalikke töökohti, pakuks väljaõpet järgmise põlvkonna meremeestele ja tooks raha meremeeste perede jaoks ning kohalikku majandusse. Seda mitte sellepärast, et selle laevandusgigandi töötajad olid immigrandid, vaid pigem seetõttu, et nad olid palgatud välisagentuuride poolt,

mitte ettevõttesiseselt, sellise tasu ja tingimustega, mis rikkusid tasuvuslepinguid Suurbritannia tööstuses ja tõenäoliselt ka Briti riiklikku miinimumpalka.

Nende töötajate kehv palk koos tõsiasjaga, et nad viibisid harva kohalikus piirkonnas, kui nad ei töötanud, ja et nad ei maksnud Suurbritannias makse, tähendas, et Doveri majandusse jõudis nendest palkadest väga väike osa.

EMSA väljasõit Abrukale 4-5. ja 18-19.08.2022 4-5. augustil ja 18-19. augustil 2022 aastal EMSA väljasõit Abruka saarele purjelaeval Hoppet.

Oleme arvestanud 55 osalejaga kummalgi väljasõidul. Purjelaev, Hoppet, Abrukale väljub mõlemal korral orienteeruvalt kell 11.00 Saaremaalt Raiekivi tee 2, Kuressaare.

Registreerimine ja tasumine: Registreerimine 4-5 augusti väljasõidule e-mailiga aadressil: hannes.roosaar@emsa.ee hiljemalt 20.07.2022 kell 12.00 Registreerimine 18-19 augusti väljasõidule e-mailiga aadressil: hannes.roosaar@emsa.ee hiljemalt 01.08.2022 kell 12.00 Registreerimisel palun märkida: osalejate nimed ja alla 12 aastased lapsed, kas soovite osaleda ekskursioonil ning majutuse soov, esimestel on suurem valikuvõimalus.

Osalustasu on: EMSA liikmele täiskasvanu 25 , alla 12 aastased tasuta. Mitteliikmete osalustasu on 50 .

Registreerimisel palun lisada pangaväljavõte osalustasu maksmise kohta, ainult see tagab koha väljasõidul.

Osalustasu palun tasuda SEB panka, arveldusarvele nr. EE781010022028331004,

makse saaja on Eesti Meremeeste Sõltumatu AÜ selgitusse palun kirjutada „Abruka 2022“.

EMSA tagab transpordi Virtsu - Kuressaare - Virtsu.

Küsimused: tel. 5571897, Hannes Roosaar või e-mail: hannes.roosaar@emsa.ee Täiendav info transpordi ja muus osas saadetakse meili peale ja avaldatakse FB EMSA lehtedel ja kodulehel www.emsa.ee. Enne ürituse toimumist palun kindlasti kontrollida täiendava info olemasolu, äkki on muudatusi! Ööbimine saarel: Purjekal Vööris 4×1+1 kohta Salongis 4x 2 kohalised laiad voodid 1x 2 kohaline voodi + laps

Sadama kohviku peal 1×5 viiene tuba, 1×6 kuuene tuba Vahtra talu 5x 1+1 kämpingumaja Puhkemaja 1×1 ühene tuba, 1×4 neljane tuba 1×6 kuuene tuba

32

Nr. 50, juuni 2022

LASTE LAAGRISUVI avaldus EESTI MEREMEESTE SÕLTUMATU AMETIÜHING

TAOTLEJA Ees ja perekonnanimi Laeva/ettevõtte nimi

Alates 1995.aastast maksab EMSA toetust oma liikmete laste (16.a ja nooremad) suvelaagri kulude katmiseks.

Laagritoetuse avalduse esitamise viimane tähtaeg on 30.juuni.

Hilinenud avaldusi ei rahuldata.

Lastelaagri toetus makstakse taotlejale välja pärast suvist EMSA juhatuse koosolekut, kus otsustatakse toetuse määr.

Taotleja peab esitama laagrikulude tasumist tõendava kuludokumendi ning lapse sünnitõendi hiljemalt 31. Augustil.

LISAINFO

Telefon, e-posti aadress: Arvelduskonto nr.

LAPSED Ees ja perekonnanimi:

LAAGRID Nimi:

Vahetuse aeg:

Sünniaeg:

Maksumus:

JAANA PÕLTS info@emsa.ee, tel. 611 6390 Pärnu mnt. 41a, 10119 Tallinn 3.korrus www.emsa.ee Merelaager http://merelaager.ee/info/ registreerimine/

ALLKIRI:

KUUPÄEV:

Nr. 50, juuni 2022

1. mai 2022

EMSA spordipäev Kernus

33

34

Nr. 50, juuni 2022

Nalja nabani :) Teade rannavalvekeskusesse: - „Häire osutus õigeks! Kallaletungijaist üks lõi kapteni uimaseks. Saime ta kätte!“ - „Kas tõesti?“ - „Nojah, see polnud raske, kapten lamas uimaselt tekil.“

Ühes reisilaevas on seintel sildid kirjaga: „Reisijad, kelle meelest eestlastest laevaperes leidub matslikke, pöörduge meie rootslasest kapteni Mats Helti poole.“

Härra Pant on matkelaeval keset ookeani, kui algab torm. Laev kõigub tugevasti, reisijaid haarab paanika.

Ainult Pant on rahulik.

- "Kas te tõesti ei karda?“ küsib kapten.

- „Mis mul karta! Kui me põhja läheme, kaotate töökoha teie, mitte mina!“

Ameeriklaste matkelaev jõuab ühte Jaapani sadamalinna. Lõbureisijad astuvad maale. Mõned neist lähevad esimest korda jaapani restorani. Kui nad taldrikute kõrval pulkki näevad, hõikab üks vanem daam kelnerile: - „Kuulge, kelner, me tulime siia sööma, mitte kuduma!“

„Titanicu“ roolikambrisse tormab ähmi täis vahimadrus ja hüüab kaptenile: - „Sir, jää tuleb!“ Kapten vaatab teda ja küsib: - „Miks jää enne viskit tuleb?“

Kaks Eesti Mereakadeemia venelasest kursanti omavahel: - „Kui direktor oma eesti moodi ropendamist ei jäta, lähen ma akadeemiast minema.“ - „Mis ta siis ütles?“ - „Eksmatt“

- Kuidas ära tunda kalameest?

- Kalamehel on ussid.

- „Kas võib olla midagi veel hirmsamat kui joomine?“- hüüab kaplan madrustele häält väristades.

- „Janu!“ - vastavad madrused häält müristades.

Mees ja naine jõuavad sadamasse, kaasas suur hulk pakke ja kohvreid.

- „Kahju, et me klaverit kaasa ei võtnud,“ - ütleb mees.

- „Pole üldse vaimukas!“ - kähvab naine.

- „Tõepoolest pole vaimukas,“ - ohkab mees. - “Asi selles, et ma unustasin laevapiletid klaveri kaanele…“

Laevaremonditehase ellingutel. Üks tööline osutab alla: - „Näe, siia sõidab kiirabiauto ja direktor Berman viiakse ära“.

- „Ah nii!“ - imestab teine, - „mulle tundus, et mu haamer ei tabanud!“

- „Mu aiast on kõik õunad ära viidud!“ kurdab vanamemm.

- „Võib-olla tegid seda madrused?“ arvab teine memm.

- „Ei usu, jäljed olid ikka inimese omad!“

Kapten Müller: - „Kelner, kas see on ikka kalasupp, mis te mulle tõite?“ Kelner: - „Kahtlemata on. Ma nägin oma silmaga kui kokk akvaariumist kopsiku täie vett võttis.“

Vene uusrikkalt küsitakse: - „Kas on tõsi, et te võite oma iganädalase sissetuleku eest „Volga“ osta?“ - „Tõsi„ - vastab uusrikas, - “aga mulle pole sedareostatud vett ja viletsaid sadamaidvaja!“

Laev on uduse ilmaga merel. Kapten märkab eespool valgust ja signaliseerib: - "Hoidke 10 kraadi paremale!"

- "Hoidke ise 10 kraadi paremale!" -

signaliseeritakse vastu.

- "Võtke otsekohe 10 kraadi paremale!" signaliseerib kapten uuesti. - "Siin on ristleja!"

- "Soovitame siiski teil endal kõrvale võtta," - tuleb vastus. - "Siin on nimelt rannamajakas!"

Ookeaniauriku juurde sõidab väike paat, milles istub üks mees.

- "Kuule sina, seal üleval! Vaata korraks alla!" - karjub paadimees.

- "Mis sul vaja on?" - karjub kapten alla.

- "Viska kohe paati kogu raha, kõik kalliskivid, kuld- ja hõbeesemed, muidu tulevad suured pahandused!"

- "Mine põrgu!" - vastab kapten.

- "Ja vaat nii juhtub iga kord!" - pomiseb paadimees ja sõuab vaikselt eemale.

Kapten peab oma laeva juhtima suurde tundmatusse jõkke. Õnneks on pardal reisija, kes jõge tunneb. Kapteni palvel asub see reisija tüürimehe kõrvale.

Varsti sõidab laev karile.

- "Te ütlesite, et tunnete kõiki karisid!" süüdistab kapten.

- "Muidugi tunnen," - solvub isehakanud loots. - "Siit paarsada meetrit otse edasi on veel kaks kaljut."

Junga ostab endale merendusterminite leksikoni. Selle läbi lehitsenud, ohkab ta kurvalt: - "See on väga vähemahukas leksikon!

Siin pole ühtegi neist paljudest sõnadest, mida meie kapten iga päev tarvitab."

Avamerel haigestub laeva tüürimees.

Arst vaatab ta läbi ja jääb siis sügavalt mõttesse.

- "Kas on midagi tõsist?" - küsib kapten.

- "Ei," vastab arst, - "ma püüdsin lihtsalt meelde tuletada, kas meil peale tema veel keegi laeva kurssi oskab määrata.”

Märt Kullo kogutud „Vesised naljad II“

Nr. 50, juuni 2022

ÜLAR PÄRN Hansaliin töötajate peausaldusisik Tel. 640 9946, GSM 53 096 330 ular.parn@emsa.ee

35

Kalev Spa pakutavad teenused EMSA liikmetele • Veekeskuse hommikune korrapääse 1,5h (kuni kell 15.00) 8 € • Veekeskuse korrapääse 2h 12 € • Spordiklubi korrapääse 3h (rühmatreeningud, jõusaal) 7,50 € • Täisteenuse korrapääse 3h (rühmatreeningud, jõusaal, veekeskus) 17,50 € • Täisteenuse kuupääse 3h (spordiklubi ja veekeskus) 84,15 € • Ujumise kuupääse 1,5h 76,50 € • Ujumise 10x pääse 1,5h 84,15 € • Spordiklubi kuupääse 3h 50,15 € • Sauna-Oaas 3h (sisaldab veekeskuse pääset) E-R / L-P 22 € / 28 € • Veekeskuse perepääse 3h (2 täiskasvanut + 3 last 1-16.a. k.a) E-R / L-P 42,50 € / 50,15 € • Täiskasvanute ujumiskursused 10x 123,25 € (registreerumine spordiklubi@kalevspa.ee) • Ilu- ja tervisekeskuse teenused -15% • Restoran Allee menüüst -10% www.alleerestoran.ee • Hotell -5% soodustus kodulehe hinnast (v.a eripakkumised ja majutuspaketid) Täiskasvanute ujumiskursuste lisainfo: kalevspa.ee/spordiklubi/taiskasvanute-ujumiskursused

Keila Tervisekeskus OÜ pakub EMSA liikmetele soodustust -15% teenuste letihindadest, liikmepileti esitamisel.

Soodustused laienevad ka pereliikmetele, juhul kui EMSA liige kasutab teenuseid koos perega.

Liikmed tasuvad teenuste eest kohapeal, kui ei ole eelnevalt teisiti kokkulepitud.