RANNAVALVE. G4S rannavalve avas hooaja 21 Eesti rannas. Pirita rannavalve lennutab drooni

Üks, kaks, kolm ...

... suve stardipauk ja liivatolm

1. juunil algas enamikus Eesti randades ametlik rannahooaeg. Ligi 100 G4Si vetelpäästjat hoiavad rannalistel silma peal 21 supelrannas Tallinnas, Tartus, Võrus, Otepääl, Elvas, Põlvas, Türil, Viljandis, Tõrvas, Paides, Haapsalus ja Pärnus.

„ R anda tulles võtke kaasa joogivesi, päikesekreem ja rõõmus meel, koju jätke lemmikloomad, alkohol ja klaastaara,“ paneb südamele G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel.

Eelmise suplushooaja põhimuredeks olid Henry Seemeli sõnul vees end ohtu seadnud purjus mehed ja omapäi randa jäetud lapsed. „Alkoholijoobes inimesed peavad end sageli kõige paremateks uju jateks, aga paraku on nad kõige halvemad suplejad. Seetõttu tuleb vetelpäästjatel neid rannas manitseda ning sõnakuul matuid uppumisohust päästa,“ selgitab Seemel.

Ta tuletab meelde sedagi, et koolieeli kuid jäetakse liiga kergekäeliselt randades omapäi. „Lapse ohutuse eest vastutab ikka lapsevanem, mitte vetelpäästja või teised rannakülastajad. Väikeste laste kirg on maailma avastada, kuid ohte nad veel ei taju. Rannavalvuritel tuleb päästma min na reeglina neid lapsi, kes on järelevalveta jäetud. Koos vanemaga vees mängiv noor pereliige üldiselt hätta ei satu,“ tõdeb ran navalve juht.

Seemel juhib tähelepanu randades vette pandud poidele, mis tähistavad ujumisala. Poide piiri sees on ujumi ne turvalisem – vesi pole liiga sügav ja ujuja jääb reeglina vetelpäästjate vaate välja. Samuti tähistavad poid seda ala, mis on mõeldud ainult suplejatele, mitte veesõidukitele või surfaritele.

Endiselt palutakse Eestis viirusohu tõttu kinni pidada 2+2 reeglist ja seda ka rannas. „Palume suhtuda mõistlikult, kui lähete rannavalvurilt infot küsima ja ta soovib teiega kaks meetrit distantsi hoida. Üldiselt eelistavad Eesti inimesed rannas teistega pikivahet pidada, mis tõttu ei tohiks 2+2 reeglist kinnipidamisega probleemi tekkida.“

Tasub teada sedagi, et kui naudid päikest Pirita rannas ning kuuled mere kohal midagi surisemas, siis see on G4Si uus rannavalvedroon. Alates juuni keskpaigast aitab droon vetelpäästjatel saada kiire ülevaate kahtlust äratava test tegevustest, eriti kui need toimuvad vees ja kaldast kaugel. Kõik, kes drooni juhivad, on saanud selleks spet siaalse väljaõppe.

TEKST: REIMO RAJA, kommunikatsioonijuht FOTOD: REIMO RAJA, ESME KASSAK

G4S rannavalve tööajad:

Tallinna randades (Pirita, Stroomi, Pikakari, Kakumäe, Harku) 1. juunist 31. augustini kell 10–20 Haapsalus Paralepa rannas 1. juunist 31. augustini kell 10–20, Vasikaholmis tehakse patrulliringe Pärnu rannas 1.–14. juuni ja 16. juunist 31. augustini kell 10–18 ning 15. juunist 15. augustini kell 10–20 Tartus Emajõe ääres ja Anne kanalis 1. juunist 31. augustini kell 10–21 Elvas Verevi rannas 1. juunist 31. juulini kell 12–20 ja 1. juunist 31. augustini kell 12–19 Otepääl Pühajärve ääres 1. juunist 31. juulini kell 11–20 ja 1.–31. augustini kell 11–19 Paide järve ääres 15. juunist 26. augustini kell 12–18 Türi tehisjärve ääres 1. juunist 31. augustini kell 12–20 Viljandis Paala järve ääres 1. juunist 31. augustini kell 12–20 ja Viljandi järve ääres kell 10–22 Võrus Tamula ja Kubija järve ääres 1. juunist 31. augustini 10–21 Põlva paisjärve ääres 29. maist 31. augustini kell 11–19 Tõrvas Riiska ja Vanamõisa järve ääres 1. juunist 31. augustini kell 11–19

Vaata rannailma: G4S.EE/RANNAD!

Pirita rannas võetakse kasutusele droon

Alates juuni keskpaigast võtab G4S Rannavalve Pirita rannas kasutusele uue abimehe, drooni. Uurisime rannavalve juhilt Henry Seemelilt, mismoodi seda rakendama hakatakse.

Drooni on rannavalve varemgi testinud. Miks alles nüüd otsustati selline abivahend kasutusele võtta?

Proovisime tõesti drooni juba kaks-kolm aastat tagasi ja see tundus olevat hästi vahva, aga tehnika ja pilt ei võimalda nud neid asju, mida ta võimaldab meile täna. Me saame drooni pildi lasta moni torile, tänu millele saame näiteks koos vanemaga otsida last rannast. Drooni tehnika kvaliteet on kasvanud ja nii liht salt see enam maha ei kuku, kui on hea piloot. Tähtis on seegi, et droon muutus väiksemaks. Pilt, kiirus ja kvaliteet on tähtsad momendid, mille järgi drooni valisime.

Mida drooni kasutamine annab?

Rannavalve droon on G4Si värvides. See on hea tehnika, mis võimaldab näha head ja kvaliteetset pilti, et saada täpselt aru, kas sündmus vajab meie sekkumist. Ka sutame drooni eesmärgiga jõuda kiiresti kahtlaste tegevusteni vees, kuhu paadiga jõudmine võtab aega. Drooni kaudu saab ka vetelpäästja viia kiirelt sõna ranna külastajateni. Tõsi, praegu saab sellega vaid ühepoolselt suhelda.

Mille jaoks on droon rannas hea abivahend?

Esimene, mis kohe meelde tuleb, on kadunud lapsed. Kui mingis rannaosas on laps kadunud, siis me teeme häält drooniga ja palume kaasrannaliste abi selle pisikese maailmaränduri avastami seks. Teine sündmus, mis vajab kindlasti info edastamist, on inimesed, kes ujuvad üle poide piiri sinna, kus jalg enam põhja ei ulatu. Kui see tundub juba riskantne, siis palume tal tagasi tulla valvatavasse alasse, kus jõuame ruttu temani, kui ta abi peaks vajama.

Mis saab aga siis, kui on suur tuul ja drooni ei saa lennutada?

Meil on selline hea algoritm, et kui lohesurfarid ja lauatajad tõstavad purje, siis pole see drooni lennutamiseks hea ilm. Kui tuule kiirus on intensiivne, siis droon ei lenda, aga sellise ilmaga pole ka rannalisi.

Millal hakkame nägema rannavalve drooni rannas?

Kasutusele saame me selle võtta siis, kui läbime lennuameti koolituse juuni kesk paigas. Drooni saavad hakata kasutama kõik need rannavalvurid, kes koolituse läbi teevad. See töövahend on vastutusrikas, sest lennutada sellist masinat inimeste peade kohal on suur vastutus. Nagu iga tehniline vahend, nõuab ka drooni tundma õppimine pidevat praktikat ja oma lennu meisterlikkust me sel suvel arendamegi.

Kas millalgi võiksid droonid ka teistesse randadesse jõuda?

Ma näen, et droonid on saamas meie elu lahutamatuks osaks. Nad korjavad infot randadest ja tuleval hooajal võik sid kuuluda juba lahingarvesse Pirital, Stroomis ja Pärnu rannas, kus on väga suured vahemaad ja palju rahvast. Droon on normaalne tehniline vahend, nagu on täna mootorpaat ja päästerõngas. Aga ka teistes valdkondades, näiteks suurüritus tel, kus on vaja suurt maa-ala kontrollida. Pilootide perekond on kasvamas ja selleks valmis.

Kasutame drooni eesmärgiga jõuda kiiresti kahtlaste tegevusteni vees, kuhu paadiga jõudmine võtab aega.

Rannavalve droon on G4S värvides ja aitab kohtades, kuhu jõudmine võtab aega.

Argo Raag: „Tiim on väga sportlik.“

Lõuna-Eestis on G4Sil sel suvel valves rekordiline arv randu. Kommunikatsioonijuht Reimo Raja uuris teenistusjuhilt Argo Raagilt, kuidas kulgesid ettevalmistused rannahooajaks Lõuna randades ning millise tiimiga rannasuvele vastu minnakse.

TEKST: REIMO RAJA, kommunikatsioonijuht FOTO: ERAKOGU

Mis on tänavu suvel Lõuna randades uut?

Lõuna piirkonna randade arv on absoluutne rekord – neid on 13. Kunagi varem pole nii palju randasid meie valves olnud. Jälle on meie juures tagasi Paide rand, kes vahepeal korraldas ise rannavalve. Tagasi on ka Tõrva rannad. Tööd jätkub ja geograafiline haare on lai.

Milline tiim hakkab randu valvama? Palju on uusi rannavalvureid?

Meil tundub olevat kokku saanud väga äge punt. Siin on absoluutseid Eesti tippujujaid, kes USA ülikoolist koju tulid ja nüüd meile randa. On ujumistreenereid, on Eesti tipptriatloniste. Väga sportlik tiim ja tublid noored inimesed. Silmad säravad ja koolitustel küsiti asjalikke küsimusi. Kogu Lõuna rannavalve nimekirjas on 45 inimest, neist 16 täiesti uued.

Teenistusjuht Argo Raag (vasakult esimene) ja Lõuna randade valvurid kaks aastat tagasi. Umbes pooled neist on tänagi ametis. Rannad asuvad Türist Võruni. Kuidas Sa jõuad neisse kõikidesse?

Neis randades, kuhu saan tööle eelmiste aasta rannavalvureid, pole mul tarvis nii palju juhendada. Aga kindlasti uute rannavalvuritega tahaksin mingisugused ajahetked kõrvuti töötada. Eks ma katsun ennast jagada.

Mis Su enda lemmikrand on?

Absoluutset lemmikut ei ole, aga mul on hästi hea meel, et meil on Tartu linna ga hea kontakt. Me võitsime kevadel uue hanke ning valvame ka järgnevad viis aas tat linna randu. Tartu on minu jaoks kodurand ja kuidagi südamelähedane, aga ka kõik teised rannad meeldivad.

Milleks sel suvel valmis peame olema?

Valmis peame olema ka kõige hullemateks ja raskemateks sündmusteks. Selleks me treenimegi enne hooaja algust põhjali kult. Hästi tuleb teha ka tavalist rutiin

set tööd – peame olema distsiplineeritud, peame olema nähtaval rannarahva jaoks, peame nägema ise ja sekkuma kiirest olu kordadesse, mis seda nõuavad.

Mis on rannasuve kõige ägedamad hetked?

Ägedad on need hetked, mis hästi lõpevad. Kui me oleme viinud näiteks kaotatud lap se jälle lapsevanemaga kokku, oleme andnud kellelegi abi, rääkimata sellest, et oleme kellegi elu päästnud. Need ongi need hetked, mille nimel seda tööd teha.

Kommentaar

Andres Nöps, Lõuna piirkonna värske rannavalvur:

Ma olen ühe korra varem käinud elustamiskoolitusel. Nüüd, kui meil oli koolitusel veel kaks päeva uppunu päästmist ja elustamist, tunnen end palju enesekindlamalt. Saime harjutada südame massaaži, elustamist, hingamist. Tegelen triatloniga ja olen teinud ujumistrenne ka siinsamas Emajõe ääres. Siis ongi mulle silma jäänud väga ägedad vetelpäästjad, kellega olen ka juttu rääkinud. Nüüd on mul endal võimalus proovida seda ametit. Ootan rannavalvesuvelt häid kogemusi, et mul oleks eluks praktilisi oskusi, kuidas päästa ja aidata inimesi erinevates olukordades. See ei pea olema alati uppumisohust päästmine. Olen korra elus olnud kõrval, kui ülikooli ballil inimene kaotas teadvuse. Õnneks olid arstitudengid juures, kes oskasid abi anda. Nüüd tunnen, et saaksin ka ise aidata. Hea füüsiline vorm tuleb rannavalvuri töös kasuks, aga päästma minnes tuleb arvestada ka muude ohtudega. Ei saa alati ise tormata päästma, vaid tuleb võtta poi või rõngas appi.