TEHNIK. Kermo Petermann hakkas ametit armastama töö käigus

TEKST: ESME KASSAK FOTOD: MAIT SAAR

Tunnustusena hea töö eest esitas G4S Eesti tänavu kevadel Eesti Turvaettevõtete Liidule aasta parima tehniku kandidaadiks Kermo Petermanni, kes sai eelmisel aastal väga hästi hakkama mitme suure objektiga. Tegime sellega seoses Kermoga tema töödest ja tegemistest juttu.

Kermo Petermann ÕPPIS TEHNIKU AMETIT ARMASTAMA TÖÖ KÄIGUS

Kermo on hea näide sellest, kuidas hea praktika ja toetav meeskond õpetab enda ametit nautima. Eriti kui olla ise innukas ja teadmistehimuline.

TÖÖLE OTSE KOOLIPINGIST Kui tagasi kerida aega, mil Kermo 2013. aastal tehniku õpipoisina tööd alustas, siis võib täiesti kindlalt öelda, et ta tuli meile otse koolipingist. Olles lõpetanud Pärnu Hansa Gümnaasiumi, hakkas Kermo tööd otsima. Kuidagi läks nii, et sõbra isa viis ta kokku Pärnu hooldusjuhi Paavo Tärgiga, kes Kermos ka potent siaali nägi ja ta tööle võttis.

Praegu tunnistab Kermo, et õppis teh niku ametit armastama töö käigus, sest ega alguses suurt ettekujutust sest ame tikohast ei olnud ja oli lihtsalt tööd vaja. Samas on Kermo peres tehnika alati au sees olnud. Tema vanemad vennad tege lesid pidevalt tehnikavidinatega, lihtsalt pere noorimale neid ei jagunud. “Ma ei jõudnud poole ööni oodata, kui mulle oleks midagi nokerdada antud. Läksin siis hoopis õue. Sõitsime sõpradega jalgratas tega ringi ja käisime metsaradadel,” meenutab ta. Toetav õhkkond oli siiski olemas ja ju midagi jäi külge juba kodustki.

NAUDIB OMA TÖÖD Täna ütlebki Kermo, et armastab seda töö käigus õpitud ametit ja naudib oma tööd iga päev. Alati on midagi nuputada või olulist ära teha. Kõige rohkem õpibki tema sõnul läbi kogemuste ja erinevaid projekte tehes. Eelmise aasta alguses tegi Kermo läbi mentori koolituse ning nüüd on ta juba aasta aega ka ise uusi tehni kuid välja koolitanud, neist esimesed juba omal käel alustamas.

Üks neist, õpipoiss Oleg Petrov ütleb, et Kermo vastab kõigile küsimustele ning selgitab põhjalikult. Kermo näitab ette, kuidas midagi tehakse ning siis laseb õpipoistel järele proovida. Seda,

Uus, tehniline valve on palju võimekam. Ühe silmapaari asemel on nüüd mitu ja lisaks veel palju võimalusi jälgimiseks, kontrolliks ja aruandluseks.“

kas ta päriselt ka usaldab oma selli, on tegelikult tema olekust näha, märgib Oleg. Igatahes saavad õpipoisid omal käel ka asju järele katsetada ja just nii moodi seda tööd õpib.

Kuigi Kermo alustas tehniku tööd Pärnust, siis tänaseks elab ja töötab ta mõnda aega juba Tallinnas. Sedaviisi kuidas ta ise on kogemusi aina juurde saanud, on ka projektid aina suuremaks läinud. Möödunud aasta andiski talle võimaluse end proovile panna tavapära sest mahukamate projektidega. Väljakutset pakkus nii Tallinna Vee üleminek mehitatud valvelt tehnilisele kui ka Kose Päästekomando põnev objekt. ÜHEKSA KORDA MÕÕDA … Kermo tunnistab, et Tallinna Vee projekt tehniliselt nii väga keerukas ei olnud ki, ent tema jaoks oli see kindlasti üks suuremaid projekte. Sama objekt hõlmas mitut hoonet ning enne pihta hakkamist tuli kõik üksikasjalikult selgeks teha. „See ei olnud keerukas tehniliste lahenduste mõttes, aga alguses oli mul vaja korraks aeg maha võtta, et aru saada, millistest erinevatest hoonetest kogu objekt koos neb,“ tunnistab ta. Muidugi, parem üheksa korda mõõta ja üks kord siis korralikult teha! Kermo on oma töös põhjalik ja see meeldib ka klientidele.

Märgiliseks teeb projekti siiski asja olu, et pikalt mehitatud valvet kasutanud kliendi jaoks oli tegemist suure, ent vajaliku muudatusega. „Uus lahendus on palju võimekam. Ühe silmapaari asemel on nüüd mitu ja lisaks veel palju võimalu si nii jälgimiseks, kontrolliks kui ka aruandluseks,“ rääkis Kermo. Päästekomandi projektist seevastu kuigi palju rääkida ei saa, kuna tegemist on riiklikul tasemel olulise objektiga. Küll aga tõdeb Kermo, et tegemist oli tema jaoks väga põneva projektiga. “See projekt pakkus rohkem närvikõdi. Erinevaid lahendusi ja nüansse oli palju. Väga huvitav!”

SUUR MOTOKROSSI SÕBER Vabal ajal meeldib Kermole käia elukaaslasega looduses, olgu siis mõnel matkarajal seiklemas või niisama rannas või metsas. Suurem osa nädalalõppe viib teda aga kodukohta Pärnusse, mille lähistel

on tal maakodu. Toimetamist maakodu kallal on üksjagu. „See on eemal linnakä rast. Hea koht, kus enda akusid laadida ja linnulaulu kuulata,“ räägib ta.

Veel aasta-paar tagasi pühendas Ker mo suure osa oma vabast ajast aga motokrossi kohtuniku ametile. Eks ta sõidaks ise ka meeleldi tsikliga, kuid tegemist on kalli hobiga. Seega panustas Kermo põnevasse alasse hoopis kohtunikuna, alustades juba keskkooli ajal. Kuna kros sid toimuvad enamasti nädalalõppudel ja nii palju muid tegemisi on ajaga peale tulnud, siis praegu ta enam kohtunikuna ei tegutse. Kui aega ja võimalust, siis käib ta praegugi aeg-ajalt pealtvaatajana kros simelust osa saamas.

See projekt pakkus rohkem närvikõdi. Erinevaid lahendusi ja nüansse oli palju. Väga huvitav!“

Kolleeg arvab

Paigaldusjuht Aleksandr Jegorov: „Kermo on G4Si meeskonnas juba üle viie aasta ja näidanud ennast ainult positiivsest küljest. Ükskõik kui keerukas töö talle anda, leiab ta alati hea lahenduse. Klientidelt ja kolleegidelt tuleb ainult positiivne tagasiside. Mina võin alati kindel olla, et kui Kermo on objektil, saab töö tehtud kiirelt ja korralikult.

Ta saab vabalt hakkama erineva suurusega objektidega. Tema jaoks ei ole vahet, kas teha ühe päevaga mõni väiksem objekt kliendi jaoks algusest lõpuni valmis või võtta osa mõnest väga suurest projektist ja kenasti hakkama saada vastutava tehniku rollis. Või hoopis valmis teha mõni riigisaladusega kaetud objekt. Samuti täidab Kermo väga edukalt mentori rolli ja juhendab noori spetsialiste, andes neile oma parimad teadmised edasi.“