TEHNIK
TEKST: ESME KASSAK FOTOD: MAIT SAAR
Tunnustusena hea töö eest esitas G4S Eesti tänavu kevadel Eesti Turvaettevõtete Liidule aasta parima tehniku kandidaadiks Kermo Petermanni, kes sai eelmisel aastal väga hästi hakkama mitme suure objektiga. Tegime sellega seoses Kermoga tema töödest ja tegemistest juttu.
K
ermo on hea näide sellest, kuidas hea praktika ja toetav meeskond õpetab enda ametit nautima. Eriti kui olla ise innukas ja teadmistehimuline.
TÖÖLE OTSE KOOLIPINGIST
Kui tagasi kerida aega, mil Kermo 2013. aastal tehniku õpipoisina tööd alustas, siis võib täiesti kindlalt öelda, et ta tuli meile otse koolipingist. Olles lõpetanud Pärnu Hansa Gümnaasiumi, hakkas Kermo tööd otsima. Kuidagi läks nii, et sõbra isa viis ta kokku Pärnu hooldusjuhi Paavo Tärgiga, kes Kermos ka potentsiaali nägi ja ta tööle võttis. Praegu tunnistab Kermo, et õppis tehniku ametit armastama töö käigus, sest ega alguses suurt ettekujutust sest ametikohast ei olnud ja oli lihtsalt tööd vaja. Samas on Kermo peres tehnika alati au sees olnud. Tema vanemad vennad tegelesid pidevalt tehnikavidinatega, lihtsalt pere noorimale neid ei jagunud. “Ma ei jõudnud poole ööni oodata, kui mulle oleks midagi nokerdada antud. Läksin siis hoopis õue. Sõitsime sõpradega jalgratastega ringi ja käisime metsaradadel,” meenutab ta. Toetav õhkkond oli siiski olemas ja ju midagi jäi külge juba kodustki.
NAUDIB OMA TÖÖD
Täna ütlebki Kermo, et armastab seda töö käigus õpitud ametit ja naudib oma tööd iga päev. Alati on midagi nuputada või olulist ära teha. Kõige rohkem õpibki tema sõnul läbi kogemuste ja erinevaid
|16| G4S EESTI AJAKIRI | mai-juuni nr 3 (154)
Kermo Petermann ÕPPIS TEHNIKU AMETIT ARMASTAMA TÖÖ KÄIGUS projekte tehes. Eelmise aasta alguses tegi Kermo läbi mentori koolituse ning nüüd on ta juba aasta aega ka ise uusi tehnikuid välja koolitanud, neist esimesed juba omal käel alustamas. Üks neist, õpipoiss Oleg Petrov ütleb, et Kermo vastab kõigile küsimustele ning selgitab põhjalikult. Kermo näitab ette, kuidas midagi tehakse ning siis laseb õpipoistel järele proovida. Seda,
Uus, tehniline valve on palju võimekam. Ühe silmapaari asemel on nüüd mitu ja lisaks veel palju võimalusi jälgimiseks, kontrolliks ja aruandluseks.“ kas ta päriselt ka usaldab oma selli, on tegelikult tema olekust näha, märgib Oleg. Igatahes saavad õpipoisid omal käel ka asju järele katsetada ja just niimoodi seda tööd õpib. Kuigi Kermo alustas tehniku tööd Pärnust, siis tänaseks elab ja töötab ta mõnda aega juba Tallinnas. Sedaviisi kuidas ta ise on kogemusi aina juurde saanud, on ka projektid aina suuremaks läinud. Möödunud aasta andiski talle võimaluse end proovile panna tavapärasest mahukamate projektidega. Väljakutset pakkus nii Tallinna Vee üleminek mehitatud valvelt tehnilisele kui ka Kose Päästekomando põnev objekt.
ÜHEKSA KORDA MÕÕDA …
Kermo tunnistab, et Tallinna Vee projekt tehniliselt nii väga keerukas ei olnudki, ent tema jaoks oli see kindlasti üks suuremaid projekte. Sama objekt hõlmas mitut hoonet ning enne pihta hakkamist tuli kõik üksikasjalikult selgeks teha. „See ei olnud keerukas tehniliste lahenduste mõttes, aga alguses oli mul vaja korraks aeg maha võtta, et aru saada, millistest erinevatest hoonetest kogu objekt koosneb,“ tunnistab ta. Muidugi, parem üheksa korda mõõta ja üks kord siis korralikult teha! Kermo on oma töös põhjalik ja see meeldib ka klientidele. Märgiliseks teeb projekti siiski asjaolu, et pikalt mehitatud valvet kasutanud kliendi jaoks oli tegemist suure, ent vajaliku muudatusega. „Uus lahendus on palju võimekam. Ühe silmapaari asemel on nüüd mitu ja lisaks veel palju võimalusi nii jälgimiseks, kontrolliks kui ka aruandluseks,“ rääkis Kermo. Päästekomandi projektist seevastu kuigi palju rääkida ei saa, kuna tegemist on riiklikul tasemel olulise objektiga. Küll aga tõdeb Kermo, et tegemist oli tema jaoks väga põneva projektiga. “See projekt pakkus rohkem närvikõdi. Erinevaid lahendusi ja nüansse oli palju. Väga huvitav!”
SUUR MOTOKROSSI SÕBER
Vabal ajal meeldib Kermole käia elukaaslasega looduses, olgu siis mõnel matkarajal seiklemas või niisama rannas või metsas. Suurem osa nädalalõppe viib teda aga kodukohta Pärnusse, mille lähistel
