Sensor september-oktoober 2021

G4S EESTI AJAKIRI

September-oktoober 2021 | NR 4 (160)

NUBLU MÜÜGITIIMI SUVI

Mis asi on AIKO? PERSOON:

G4Si UUS KOMMUNIKATSIOONIJUHT MAXIM TUUL

Rannahooaja

KOKKUVÕTE

Aasta parimad

ja säravaimad!

TUBLI TÖÖ

II kvartali parimad töötajad teie ees!

RIVO NIGUL Kevadel näitas Rivo tugevat närvi ja tõsist pühendumist, kui objektil toimusid muudatused, mille keskel ta väga hästi hakkama sai.

Juulis tunnustati Kernu mõisas 2021. aasta II kvartali parimaid töötajaid.

Lisaks tänati ka kõiki kampaania „Märka turvateenindajat!“ silmapaistvamaid kolleege.

MARLEN KORI Oma töösse suhtub Marlen alati kohusetundlikult.

JUHTIMISKESKUS

PATRULL LÕUNA PIIRKOND MAIKE SEENE Maike on asjalik abiline igale turvajuhile. Turvatöötaja, keda kliendid lausa nõuavad oma objektile.

KRISTO OJAKÄÄR Tööd teeb Kristo suurima kohusetundlikkusega, olgu kaubandusobjektil, videooperaatorina või mistahes avalikul üritusel.

IGOR KOLPAKOV Klient on korduvalt maininud, et kui Igor on tööl, saab kõik mis vaja ja rohkemgi.

IDA PIIRKOND

STEN-HENDRIK SALUMAA Kohe algusest peale on Sten-Hendrik ennast tõestanud pädeva ja nutika turvatöötajana. Ta on turvameeskonna üks tugevamaid liikmeid.

TATJANA HODANJONOK Tatjana on sõbraliku iseloomuga ja väga hea suhtleja. Ka kliendid on teda märganud ning tunnustanud.

IGOR ZUBANOV Igor on usaldusväärne ja lojaalne töötaja meie ettevõttele. Tänu kogemustele ja teadmistele on ta paljudele uutele töötajatele eeskujuks ja mentoriks.

PÕHJA PIIRKOND

VITALI LAZARENKOV Objektil märkas Vitali, kuidas kolleegil hakkas esmalt halb ning seejärel kukkus

|2| G4S EESTI AJAKIRI | september-oktoober NR 4 (160)

ta kokku. Ta kutsus kohe kiirabi ja alustas elustamisvõtetega, tänu millele jäi kolleeg ellu.

MARILY JÕEKEERD Marily teeb tööd kogu hinge ja südamega, ta on väga tähelepanelik ja korrektne.

JEVGENI SOKOLOV Jevgeni on töötaja, keda võib pimesi usaldada ja kelle peale saab hädas alati loota.

ELLIKA VASSILJEV Ellika on tõestanud, et on võimalik paari päevaga omandada hoopis teistlaadi töökohustused ja kohe asuda nii-öelda rindele (töövahetusse).

KATRIN KIROTOSK Katrinist on saanud üks hinnatumaid turvatöötajaid. Oma teadmisi nii üldise töö kui ka objekti kohta on ta suure heameelega jaganud ka kolleegidele.

MAREK KUTEPOV Mareki isiklik panus Eesti Rahvusraamatukogu hiljuti rekonstrueeritud video- ja tehnilisse valvesüsteemi oli märkimisväärne, hoolimata tema suurest töökoormusest.

KRISTI PLOOM Keerulises töökeskkonnas tuli Kristi suurepäraselt toime ning säilitas kliendi vara turvalisuse ja tagas kliendi rahulolu.

ALEKSANDR URÕVSKI Muutlikus keskkonnas suutis Aleksandr väga hästi hakkama saada, tagada kliendi rahulolu ja tema vara turvalisuse.

EGON KÄÄRIK Egon on see, kes märkab ega karda välja öelda, kui midagi on kuskil valesti. Ta on olnud uutele töötajatele väga hea mentor.

ERKO KIURU Iseloomult on Erko rahulik ja abivalmis.

Töösse suhtumisega on ta eeskujuks ka teistele. Aitäh, Erko!

ERMO LUND Ermo on üks vähestest patrulli turvatöötajatest, kes saab kõigis piirkondades suurepäraselt hakkama ning seejuures ei nurise, kui kedagi on vaja kusagil asendada.

LENNUNDUSOSAKOND

TOIVO SIMULMAN Toivo on alati viisakas ja sõbralik, mistõttu hindavad teda kõrgelt nii vahetud juhid, kolleegid kui ka kliendid.

ANASTASSIA EISMEL Anastassia lakkamatu energia, loogiline mõtlemine, väga hea tööprotsesside ja ka inimeste tundmine on teinud temast tugeva lüli Tallinna Lennujaamas.

STEN PRATKA Sten on töös kohusetundlik ja usaldusväärne ning saanud eeskujuks paljudele kolleegidele.

JUHTKIRI

Tarkus tarviline vara

SISUKORD 2 TUBLI TÖÖ. II kvartali parimad 3 JUHTKIRI. Eerika Õun 4 UUDISED.

Olulised teated. Tubli töö

6 STAFF. WRC Rally Estonia 8 TULEOHUTUS. Nublu suvi 9 TERVIS. Vaktsineerimine 10 ÜRITUS. Perepäev 12 KAANELUGU.

Parimate tänamine

16 UUS. AIKO 17 PERSOON.

Uus kommunikatsioonijuht Maxim Tuul

18 RANNAVALVE.

Suvise hooaja kokkuvõte

20 TUBLI TÖÖ. Aasta parimad

S

ügis on jälle käes ja uus kooliaasta alanud. Igal aastal püüame pakkuda aina enam koolitusi, mis värskendaks teadmisi ja aitaks tööelus nutikalt läbi lüüa. Koolitus ei ole lihtsalt tüütu kohustuslik osa tööst, vaid võimalus kohtuda väga erinevate inimestega ning kuulda teiste kogemusi ja avardada silmaringi.

Kasutage seda!

Kuigi 2021. aasta algus oli raske ja olime sunnitud ära jätma nii mõnegi koolituse, siis hetkel on meil jälle võimalus kohtuda koolitustel ja hankida uusi teadmisi või värskendada seda, mis hakkab juba meelest minema.

Aasta alguses pakkusime põhjalikku arvutialast täienduskoolitust koostöös IT-koolitusega, lükkasime käima „Metsikult tähtsad eesmärgid“ (MTE) ja avasime G4Si e-õppe kõikidele soovijatele. Kevadel nähtud vaev ja koolitused on vilja kandnud ning nii mõnedki projektid selleks aastaks jälle lõpule viidud. Septembri alguses lõpetasime edukalt tänavuse rannahooaja ja läbi on saanud ka Rally Estonia. Järgmisel aastal jälle!

Miks valida e-õpe? Praeguses olukorras on kindlasti üks eesmärke hoida meid kõiki kimbutava viiruse eest, et nakatumisrisk võimalikult madal hoida, kuid samas koolitustest mitte ilma jääda. Kellele meeldib omaette uurida ja teadmisi hankida, saab seda teha mugavalt kodus ja omale sobival ajal e-õppes. Kes tunneb end e-õppes üksikuna, saab alati tulla klassiruumi koos teistega teadmisi värskendama, sest mõlemad variandid sobivad tööalaseks enesetäiendamiseks. E-õppes on nüüd värskelt valminud, kõigile kasulik ja kaasahaarav esmaabi täienduskoolitus ja peagi valmimas samateemaline situatsioonitreening ning jõudumööda teeme uusi koolitusi jooksvalt juurde. Kes ei ole veel tutvunud meie e-õppe keskkonnas pakutavate koolitustega, siis julgustan kiiresti avastama!

Ameerika arhitekt, leiutaja ja kirjanik Richard Buckminster Fuller on öelnud: „Kunagi ei ole võimalik vähem teada saada... on võimalik ainult rohkem teada saada.“ Seega, kes ei ole veel sellel aastal jõudnud täienduskoolitusele, siis nüüd on õige aeg!

EERIKA ÕUN koolitusjuht

SENSOR Sensor on 5 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Veebis: issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Seda ajakirjanumbrit tegid: Ann Marii Närska Tarmo Pärjala Eerika Õun Anette Haavel Maxim Tuul

Kirjuta: kysimused@ee.g4s.com

Kujundus ja toimetamine: Menu Meedia Trükk: Reusner Tiraaž: 800

G4S EESTI AJAKIRI | september-oktoober NR 4 (160)

|3|

UUDISED

Uued töötajad G4S Eesti uus kommunikatsioonijuht on Maxim Tuul

Alates jaanipühadest asendas kommunikatsioonijuhti kommunikatsioonispetsialist Ann Marii Närska. Septembri esimesel päeval astus aga ametisse G4S Eesti uus kommunikatsioonijuht Maxim Tuul.

Maximi poole võib pöörduda nii sise- kui ka väliskommunikatsiooni puudutavates küsimuses ehk suhtlus ajakirjanikega, olulisemad juhtumid ja sündmused, mida (sotsiaal) meedias või ettevõtte sisekommunikatsioonis kajastada või millega kommunikatsiooniosakond igaks juhuks kursis peaks olema. Ann Marii poole võib endiselt pöörduda siseveebi, uudiskirjade jms teemadega seotud küsimustega.

Maxim Tuule tel on +5557 7465, e-posti aadress maxim.tuul@ee.g4s. com.

Alati võib kommunikatsiooniosakonna poole pöörduda ka aadressil kysimused@ee.g4s.com.

Lääne piirkonna uus müügijuhtkliendihaldur on Mariliis Vaidla Juulis liitus G4S ärilahenduste divisjoniga uus Lääne piirkonna müügijuht-kliendihaldur Mariliis Vaidla. Varem töötas Mariliis AS Kihnu Veeteedes klienditeenindaja-assistendina, aidates nõu ja jõuga neid, kes soovivad minna Eesti väikesaartele. Hariduse poolest on Mariliis aga kõrgharitud suhtekorraldaja!

Vaba aega veedab ta liikudes, kas siis koeraga jalutades, lastega möllates või trenni tehes.

Hoia uudistel silm peal: siseveeb.g4s.ee

|4| G4S EESTI AJAKIRI | september-oktoober NR 4 (160)

G4Si vetelpäästjad tõid Stroomi rannas veest välja purupurjus mehe 27. juulil aitasid G4Si rannavalvurid Tallinnas Stroomi rannas veest välja agressiivse joobes mehe.

Mees osutas vees vastupanu ning viidi hiljem politsei poolt kainestusmajja.

Kella 19.40 ajal märkas G4Si rannavalvur Stroomi rannas kaelani vees olevat purjus 40ndates eluaastates meesterahvast. Veidi varem olid rannavalvurid mehele teinud märkuse, et joobes peaga ei tohi ujuma minna.

Kui vetelpäästjad märkasid, et mees oli siiski vette läinud, läksid nad tema juurde ja palusid tal veest välja minna. Selle peale muutus mees agressiivseks ja osutas vastupanu ning hammustas turvatöötajaid. Selleks, et tagada meesterahva ohutus, toimetasid vetelpäästjad ta kaldale.

Kaldal helistas rannavalve kohe häirekeskusesse. Kohale tulnud politsei võttis meesterahva kaasa ning viis kainestusmajja.

Purjus inimene kaotab ohutaju ja muutub uimaseks ning ka hästi ujuda oskavad inimesed võivad vees sattuda tõsisesse ohtu.

PATRULL URMAS ILVES TABAS TEOLT KOLM TAGAOTSITAVAT Patrull Urmas Ilves teenindas laupäeval Tallinnas Nõmmel häiret. Sõites objektilt ära, märkas ta, et objekti kõrval toimub ilmselt vargus. Urmase sõnul käitusid kolm meesterahvast kahtlaselt ja tassisid ehitusobjektilt, mis ei ole G4Si valveobjekt, metsa kaudu asju Soome registrinumbriga Volkswageni järelkärusse. Ekipaaž uuris isikute käest, mis toimub, mille peale meesterahvad istusid autosse ja hakkasid ära sõitma.

Patrull informeeris kahtlasest tegevusest politseid ja politsei palvel hakkas Urmas autole järele sõitma. Auto sõitis ühte hoovi sisse, mehed jätsid auto sinna maha ja jalutasid minema. Urmas rääkis, et mehed käitusid nii, nagu nad ei tunneks üksteist, nimed olid välja mõeldud, nimetasid üksteist poisteks. Politseil õnnestus mehed metsas kinni pidada ning hiljem selgus, et kõik kolm isikut on politsei poolt ammu tagaotsitavad. Järelkärus oli palju suure tõenäosusega varastatud esemeid: külmkapid, arvutid, stendid, metall. Kust need asjad varastatud olid, selgitab edasine politseiuurimine.

G4Si TERMOKAAMERA MILESTONE hoidis Põlva puidutööstuses ära põlengu G4Si termokaamera Milestone hoidis Põlva puidutööstuses ära põlengu juba varases staadiumis. Videooperaator avastas ühest saepuru ladustavast konteinerist tõusvat suitsuvinet.

Seejärel teavitati kohe ka klienti ja häirekeskust.

Klient palus, et objektile saadetaks patrullekipaaž ja tuletõrje. Kohale saabunud päästemeeskond kustutas põlengu.

Hiljem saatis klient ka tänukirja: „Tänan G4Si kiire reageerimise ja info eest. Saime olukorra lahendatud enne, kui asi päris käest oleks läinud.

Saime omad õppetunnid. Tänan!“

UUDISED

Politsei tänab TARMO MÜÜRI ja ERKIN HADZIJEVIT Ida-Harju politseijaoskonna noorsoopolitseinik tänab G4Si turvatöötajaid Tarmo Müüri ja Erkin Hadzijevit ning turvajuhti Sergei Karelinit: „Soovin avaldada tänu G4Si töötajatele, kes aitasid Ülemiste Keskuses 08.07.2021 operatiivselt reageerida politsei poolt edastatud informatsioonile, mille tulemusena sai kaks korrarikkujat kell 00.08 paiku kiiresti kinni pidada. Tegemist oli alaealiste tagaotsitavatega.“ Nimelt olid kaks noormeest ka varem Ülemiste Keskuse Rimist varastanud, kuid minema pääsenud. 7. juuli ööl vastu 8. juulit olid poisid taas Rimi kauplusesse tulnud, et rohkem kaupu varastada. Tarmo Müüri ja Erkin Hadzijevi eestvedamisel püüti vargad kinni ning anti üle politseile, kelle sõnul oli tegemist tagaotsitavatega.

ANDRE AAV pidas kinni 600 euro väärtuses kaupa varastada proovinud noored Laupäeva, 21. augusti pärastlõunal pidas G4Si turvatöötaja Andre Aav Pärnu Keskuses kinni noored naisterahvad, kes proovisid poest 600 euro väärtuses spordiriideid varastada. Andre teavitas juhtimiskeskust varguskatsest. Kohale saadeti appi julgestama ka patrullekipaaž. Andre sõnul tuli paanikahäire Pärnu Keskuse Sportland Outletist.

Sündmuskohal sai Andre klienditeenindajatelt info, et kaks noort üritavad spordipoest suuremas koguses riideid varastada. Turvatöötajat märgates ehmatasid nad ära ning tahtsid poest lahkuda. Andre pidas isikud kinni ning kutsus politsei.

Varastamiseks oli kottidesse kogutud mitmesuguseid spordiriideid, nagu retuusid, pluusid, püksid, joped, rinnahoidjad. Noortel oli kaasas ka turvaelementide eemaldamiseks mõeldud masin, millega nad olid kõikidelt riietelt turvaelemendid eemaldanud. Samuti olid nad riietelt ära rebinud hinnasildid ning selle tegevuse tagajärjel rikkunud 180 euro väärtuses kaupa.

Politsei saabumiseni oli julgestamisel abiks G4Si patrull. Kinni peetud noored anti üle politseile, kes nad sündmuskohalt kaasa viis. Eelnevalt olid samad isikud varastanud kaupa ka Kaubamajaka keskusest.

G4Si peamaja aknale ilmus PAPAGOI G4Si peakontorisse tuli suvel külla helesinine papagoi, kes andis endast akna taga märku signalisatsioonitaoliste huigetega. Alguses oli lind kartlik ja kustutas janu akna pealt veepiiskade kaupa. Talle pakuti vett ja pähkleid, misjärel oli ta pärast väikest mõtlemispausi nõus tuppa tulema. Sotsiaalmeedia abiga leiti üles ka linnu omanikud, kes teda eelmisest päevast saati otsinud olid. Linnuke oli lennanud kodust umbes 2,5 kilomeetri kaugusele.

Uued töötajad Turvatehnikadivisjoniga liitus Eliise Kironen

Eliise Kironen on Lääne piirkonna uus järelteeninduse spetsialist. Eliise on olnud aastaid Telias tehnilise toe konsultant, aga ka kliendihaldur Henkelis ning pidanud logistiku ametit Rapalas.

Enda sõnul on ta olnud alati pigem iseõppija ning seetõttu on tema kooliharidus gümnaasiumiga piirnenud.

Vabal ajal on Eliise aga hoopis fotograaf! Pildistab ta kõike ja kõiki – peresid, pulmi, sünnipäevi, loodust jne. Lisaks on ta olnud fotograafiakursuse juhendaja Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis. Ka fotograafina on Eliise end ise harinud, käinud koolitustel ning ise omal käel õppinud.

Standardlahenduste divisjoni uus kliendihaldur on Erika Küttis G4Si standardlahenduste divisjoniga liitus uus erakliendihaldur Erika Küttis. Erika on varem töötanud Tallinna Lennujaamas lennujulgestajana ning enne seda ka Olerex AS-is. Hariduselt on Erika hoopis kokk ning vabal ajal meeldib talle kuulata muusikat, käia jõusaalis ja sõita autoga. Kui Erika peaks ennast kirjeldama ühe sõnaga, siis oleks selleks „tasakaal“.

Algab taas spordiklubi hooaeg Alates 1. oktoobrist algab G4S Spordiklubi sisehooaeg ning taas saab hakata käima rühmatrennides, jõusaalis ja ujumas. Spordiklubi võimalustest osa saamiseks tuleb klubiga liituda (13 eurot) ja tasuda iga-aastane liikmemaks (25 eurot). Loe lähemalt https://siseveeb.g4s.ee/spordiklubi/ Liitumis- ja aastamaksu tasumise info: MTÜ Spordiklubi G4S ak EE142200221016380577 Kindlasti märgi tasumisel lisaks oma nimele ka piirkond, kus töötad!

G4S EESTI AJAKIRI | september-oktoober NR 4 (160)

|5|

STAFF

WRC RALLY ESTONIA

suurim väljakutse oli ilm TEKST: ANETTE HAAVEL (TURUNDUSSPETSIALIST) JA ANN MARII NÄRSKA (KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST) FOTOD: ANETTE HAAVEL

FIA WRC autoralli maailmameistrivõistluste etapp Rally Estonia toimus sellel suvel 15.–18. juulil Lõuna-Eesti teedel ning väljateenitult oli korra eest valitud vastutama taas G4S Eesti. Meie ülesanne oli tagada rallisõitjate ja tuhandete pealtvaatajate ohutus eri kiiruskatsetel. Rallil valvas võistlejate ja pealtvaatajate turvalisuse üle 400-liikmeline meeskond.

Rallipealiku Kristjan Saariku sõnul oli sel aastal suureks väljakutseks ilm. Nimelt oli juulikuu tänavu tavatult kuum ja nii ka ralli ajal. „Kõikidele töötajatele anti tööpostile kaasa kolm liitrit vett. Ka bussides oli kaasas lisavett, sest ilm oli tõesti kuum,“ kirjeldas ta.

Töö ralliraja julgestajana ei ole lihtne, kuid Kristjan Saariku sõnul olid kõik liikmed äärmiselt tublid. Kuna see ei

olnud tavaline rallivõistlus, vaid maailmatasemel show, siis pidid töötajad ärkama kell kolm öösel ja rajal kohal olema kell viis hommikul. Nimelt pidi rada olema valmis kolm tundi enne esimese auto rajale minemist. „Töötajad olid küll väsinud, aga väga vaprad. Samas ütlevad paljud meeskonnaliikmed, et pikkadest tööpäevadest hoolimata tulevad nad hea meelega tööle

Semipalatinski objektil koos lätlasest sõbraga. Varahommikune kogunemine Elva gümnaasiumi ees.

|6| G4S EESTI AJAKIRI | september-oktoober NR 4 (160)

ka järgmistel aastatel,“ selgitab Saarik. „Vestlesin neist mitmega, kes ütlesid, et see võimalus oli väga äge. Esiteks pakutakse inimesele ralli ajal tasuta transporti, ööbimist ja toitu. Lisaks on tagatud kõige parema vaatega kohad ning tehtud töö eest saab ju ka palka,“ rõõmustab Saarik ning loodab ka järgmistel aastatel näha ralli turvalisust tagamas juba vanu tuttavaid tublisid julgestajaid!

Arutati läbi ülesanded.

STAFF

Masinad liikusid nii maal kui ka õhus!

Vaid silmapilk ja läinud ta ongi.

Ettevaatust, auto!

Rajajulgestaja tööpostil.

Õhtu lõpuks tuldi taas kokku Elva gümnaasiumisse.

G4S EESTI AJAKIRI | september-oktoober NR 4 (160)

|7|

TULEOHUTUS

ETTEVAATUST! Nublu-

NUBLU müügiesindajate töökas suvi

lausujad näevad oma töös tuleohutuse seisukohalt mitmesuguseid muret tekitavaid olukordi.

Fotodel oleva suitsuanduriga on püütud anda endast parim. Alati pole aga parim piisav, et tagada kiire tuleõnnetuse avastamine.

Juunist augustini liikusid Nublu suitsu- ja vinguanduriteenuse müügiesindajad taas mööda Eestit suvise kampaania raames ringi.

Nende missioon oli aidata kaasa tuleohutuse edendamisele Eestis. Nad aitavad kaasa sellele, et üha rohkemates kodudes oleksid elupäästvad ja kohustuslikud andurid ning inimesed mõistaksid nende vajalikkust. Üle Eesti tegutses kokku ligi 60 Nublu müügiesindajat. Nad kõik said tuleohutusalase koolituse ja läbisid enne tööle asumist vastava teadmiste kontrolli. Suvekampaania kestis kokku kümme nädalat ja sellel ajal tehti kokku 30 849 tundi müüginõustamisi.

Kampaania tulemused septembriks • koputati 206 849 uksele (Eestis on kokku 600 000 kodu ehk läbi koputati 34% kõikidest Eesti kodudest), • liitus kokku üle 17 000 uue kliendi, • kodus oli selle aja jooksul 54% peredest, • vaadati 58% kodudest koos kliendiga üle, et veenduda, kas kõik vajalikud andurid on olemas ja töökorras, • üle vaadatud kodudes tahtsid 3/4 omanikest teada Nublu anduri võimalustest (1/4 on juba eos rahul sellega, mis neil on), • kõigist koduomanikest, kellega Nublu anduri teema lõpuni läbi käidi, otsustas umbes 1/3 selle kohe tellida, ülejäänud võtsid aega teema üle mõtlemiseks ja tulevikus otsustamiseks.

Mida Nublu müügiesindajad tegid?

• aitasid üle vaadata, kas vajalikud andurid on kodus olemas, • aitasid olemasolevat andurit testida ja kontrollida, ega seadme „parim enne“ pole juba möödas, • selgitasid, miks on töökorras suitsuja vinguandurid vajalikud, • tutvustasid Nublu teenust, • kui tegemist oli eaka inimese koduga, siis vajaduse korral kaasati telefoni teel vestlusse ka inimese lähedased,

|8| G4S EESTI AJAKIRI | september-oktoober NR 4 (160)

•

•

•

huvi korral vormistasid inimesele Nublu teenuse lepingu (millest on õigus taganeda 14 päeva jooksul), andsid nõu, kuhu Nublu paigaldada (kuigi anduriga on vajalikud paigaldusjuhised kaasas), informeerisid Päästeametit, kui mõnes kodus on tuleohutusalane seis väga halb.

Kus Nublu müügiesindajad tegutsesid ja kui palju neid oli?

• Ida-Virumaal ja Jõgevamaal 14, • Pärnumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal 10, • Võrumaal, Tartumaal ja Põlvamaal 17, • Valgamaal ja Viljandimaal 5, • Järvamaal, Raplamaal ja LääneVirumaal 8, • Harjumaal 5.

Nublu müügiesindajad käisid läbi palju majapidamisi ning said selle jooksul ka palju kogemusi!

Siin mõned meeldejäävamad hetked.

Kui Nublu andur ja Nublulausuja kohtuvad koer Nubluga.

Nublulausuja GreteKarmen oli küll veidi hirmul, kui teda sõbralikult tervitama tuldi, kuid tegu oli väga kena ja viisaka koduse rotiga.

Mis on fotodel valesti?

1. Suitsuandur peaks olema paigaldatud lakke, sest suits (ja ka vingugaas) liiguvad esmalt lakke ja sealt avastab andur selle ohu kõige kiiremini.

Kui andur ripub maa ja taeva vahel, avastab see suitsu alles siis, kui kogu ruum on suitsuga kaetud.

2. Andur on toodetud aastal 2007.

Isegi kui andurile pole selgelt märgitud selle aegumise kuupäeva, siis lokaalse anduri eluiga ei ole üle 10 aasta. Seega tuleb vanem andur igal juhul kiiremas korras välja vahetada, et tagada õnnetuse korral piisavalt kiire reageerimine.

3. Andur ripub laes nööriga ja on tolmune.

Hea mõte (ja Nublu puhul kohustuslik) on see kinnitada lakke kruvidega. Nii on kindel, et see laest alla ei kuku ja saab oma tööd teha.

Lisaks tuleks andurilt ka aeg-ajalt tolmu pühkida.

TERVIS

8 PÕHJUST,

miks ma peaksin…

Suures infomüras jääb tihtipeale kõlama sõnum – mine vaktsineerima.

Miks seda siiski teha?

Mida võidan sellest mina indiviidina?

Miks on see kasulik meie ühiskonnale tervikuna? Kuidas aitan ma sellega arste?

Toome siin välja kaheksa põhjust, miks igaüks meist peaks panema õla alla ning ennast ja teisi kaitsesüstiga kaitsma.

• Haiguse kulg on ettearvamatu ning see võib kahjustada nii noore kui ka vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks.

• Kõik Eestis saada olevad vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist. Eestis on praeguseks vaktsineeritud tervishoiutöötajate haigestumisjuhud juba langenud.

Iisraeli ja Ühendkuningriigi kogemus näitab, et raske haigestumine väheneb enam kui 80%.

• See on tõenäoliselt ainus reaalne lahendus normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks.

• Vaktsineeritud inimestel on Eesti riiki sisenemisel või nakatunu lähikontaktseks osutumisel võimalik saada vabastus eneseisolatsiooni kohustusest

•

•

•

•

ühe aasta jooksul alates vaktsiinikuuri läbimisest. COVID-19 läbipõdenute isolatsioonivabastus kehtib kuus kuud alates tervenemisest.

Vaktsineerimine lubab taastada haiglates plaanilise ravi mahu. Teised tervisehädad pole maailmast kadunud. Inimesed saavad kiiremini ravi, mida nad vajavad.

Iga vaktsineeritu loeb – nii kaitseme kõige nõrgemaid, kes terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa.

Nemad võivad olla meie vanemad, lapsed, sõbrad, tuttavad või lihtsalt tänaval möödujad.

Saad endale vähemalt 6-kuulise, kuid tõenäoliselt palju pikema kaitse raske kuluga COVID-19 vastu.

Pärsid viiruse edasi kandumist – kui tõhusalt vaktsiinid seda teevad, saame teada küll aja jooksul, sest uuringud jätkuvad.

Kuidas minna vaktsineerima?

• Vaktsineerimise aja saab broneerida telefonil 1247 (iga päev kella 8–20) või digiregistratuuri kaudu www.digiregistratuur.ee, samuti helistades kohalikku haiglasse või eraraviasutuse registratuuri.

• Vaktsineerida saab ka apteekides – vaata endale lähim apteek ja broneeri aeg www.vaktsineeriapteegis.ee.

Kes saavad minna vaktsineerima?

• 17. juunist oodatakse vaktsineerima kõiki Eesti elanikke alates 12. eluaastast.

• Vaktsineerimine lükatakse ajutiselt edasi, kui sul on parajasti kõrge palavik, põed hetkel COVID-19 või oled olnud lähikontaktne.

• COVID-19 läbipõdenuid on soovituslik vaktsineerida ühe doosiga 6. kuul pärast tervenemist ning seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks. Ka siis, kui COVID-19 läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, on soovituslik vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks.

Läbipõdenutele ei ole teise doosi tegemine vajalik, samuti võib sel juhul olla vaktsiini reaktogeensus kõrgem ja esineda rohkem kõrvaltoimeid. Kui teine doos on siiski väga vajalik (näiteks reisimiseks riiki, kus ei tunnistada ühe doosiga vaktsineerimist), siis võib teha ka teise doosi.

• Kui inimene haigestub 2 nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist COVID-19sse, tuleks lugeda ta läbipõdenuks ning vaktsineerida ühe doosiga soovitatavalt 6. kuul pärast tervenemist. Seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks.

Inimesele, kes on vaktsineeritud ühe doosiga ja kes haigestub COVID19sse rohkem kui kaks nädalat pärast esimest doosi, kuid enne teise doosi saamist, ei ole vajalik teist doosi manustada ning vaktsineerimiskuuri võib lugeda lõpetatuks.

• Vaktsineerimise võimaluste lisandumise kohta saad infot vaktsineeri.ee uudistest ja üldistest teavituskanalitest.

G4S EESTI AJAKIRI | september-oktoober NR 4 (160)

|9|

ÜRITUS

Rändasime Rocca al Mare vabaõhumuuseumis ajas tagasi TEKST: ANN MARII NÄRSKA (KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST) FOTOD: VIKTORIA KOSSENKOVA (ÄRILAHENDUSTE DIVISJONI KLIENDIHALDUR) JA ANN MARII NÄRSKA

13. AUGUSTIL PIDASIME ROCCA AL MARE VABAÕHUMUUSEUMIS ÜHESKOOS TOREDALT PEREPÄEVA NING ÕHTUL TOIMUS PIDULIKUM AASTA PARIMATE TÄNAMISE ÜRITUS (VT LK 12–15).

Perepäeval toimusid nii eesti- kui ka venekeelsed ekskursioonid, kus tutvustati eestlaste eluolu eelmistel sajanditel.

Külastada sai vanu talukomplekse, kooli ja palju muid hooneid ning sõita ka hobukaarikuga. Lisaks said pered omakeskis mängida interaktiivseid mänge ning kõndida läbi loodusraja erinevad punktid.

Kõige täpsemini vastas loodusraja mängu küsimustele meeskond 12 PÕLVE. Võitjate esindajal palume ühendust võtta Evega (eve.soolepp@ee.g4s.com või 5645 6523) ning anda teada, kuhu ja kellele me auhinna toimetame!

Perepäeva lõpetuseks toimus ühine tordisöömine, et soovida meile kõigile G4Si 30 aasta juubeli puhul õnne!

Perepäevale registreerimine täies hoos.

|10| G4S EESTI AJAKIRI | september-oktoober NR 4 (160)

Hommikul pakuti kehakinnituseks sooja suppi ja maitsvat pirukat.

Juhatuse esimees Priit Sarapuu avas perepäeva.

ÜRITUS

Oleks justkui kellelegi salaja külla läinud…

Päevaliste seas oli väga populaarne ka kaarikusõit.

Ilus ilm pani kõikidel näod särama.

Nautida sai imeilusaid vaateid.

Kiigeplats oli vanasti noorte seas populaarne koht ja tundub, et nii on ka tänapäeval!

Suu tegi magusaks sünnipäevatort.

Vaata rohkem pilte siseveebist!

G4S EESTI AJAKIRI | september-oktoober NR 4 (160)

|11|

KAANELUGU

PARIMAD TÖÖTAJAD

ja vingeimad saavutused TEKST: ANN MARII NÄRSKA (KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST) FOTOD: ANDRÉ ALTJÕE

13. augustil kuulutati Rocca al Mare vabaõhumuuseumis välja 2020. aasta parimad töötajad ning aasta tegu. Eelmine aasta oli hoolimata koroonakriisist siiski edukas just koostöö mõttes.

Tõestasime nii endale kui ka teistele, et saame hakkama ka kõige keerulisemates kriisiolukordades.

ning palus häirekeskusel kiirabi ja päästjad appi saata. Ruume kontrollides leidis Martin köögist põlenguallika. Ahjus kõrbes liha, mille ta sealt välja tõstis ja kraanivee all maha jahutas.

Seejärel tegi ta aknad lahti, et toad ära tuulutada. Majas elav eakas naine oli söögi ahju unustanud, viibis ise teisel korrusel ega märganud seetõttu toidu kõrbemist.

ANNABEL PURE

2020. aasta juuli alguses sattusid Elvas Verevi järves korraga kaks teismelist poissi uppumisohtu. Ühe vee alla vajunud poisi päästnud ja kaldale toimetanud, pöördus Annabel teise uppuja järele. Teine nooruk oli selleks ajaks põhja vajunud ning toodi rannakülastaja ja teise vetelpäästja abiga kaldale.

Annabel elustas kannatanut ja andis raskes seisus poisi üle kohale jõudnud kiirabitöötajatele.

Õ

htuses osas said lapsed eraldi telgis veeta lõbusalt aega koos Pipi ja Supermaniga. Koos mängiti mänge, joonistati, meisterdati ja tantsiti.

Vanemad said aga suures peotelgis nautida Seto ansambli Hõim muusikat, head toitu ja suurepärast seltskonda. Õhtu jooksul tänati ja autasustati tublisid kolleege I, II ja III järgu teenetemärkidega. Lisaks tehti teatavaks aasta parimad, keda üheskoos tunnustati. Vahepeal lahutasid külaliste meelt tuletantsijad ning õhtu lõpetas Anne Veski hoogne kontsert.

Kõikide tunnustuse saajate nimesid ja tiitleid vaata ajakirja tagumiselt kaanelt. Osa meie parimatest ja tublimatest on järgnevalt teie ees.

AASTA ELUPÄÄSTJAD RAIMOND LAATS

Raimond on üks parimaid turvatöötajaid Pärnus! Ta on eeskujuks paljudele oma julguse ja abivalmidusega. 2020. aasta kevadel elustas Raimond Pärnu kaubanduskeskuses eakat meest, kes ei hinganud. Raimond asus meest elustama. Mõne minutiga saabus kiirabi ja meedikud võtsid mehe elustamise üle. Jätkuvalt tunnustamist vajavad inimesed, kes ei jää ükskõikseks ning kasvõi proovivad abistada ja tegutsevad kiiresti.

Raimond päästis elu kriisi ajal – see juba näitab, et teiste elu oli talle olulisem kui mingid viirused.

(Keskel) Raimond Laats ja Martin Ahman

AASTA KIIRREAGEERIJA MAREK OTTSON

Juhtimiskeskuse vahetuse juht Marek Ottson on kiire taibuga mees. Hea suhtleja ja võimekas olukordade lahendaja. Kui mõni kiire asi vajab lahendamist, siis Marek teiste reageerimist ootama ei jää. Teeb ise ära ja asi korras. Kui mõni mõtleb, et peaks asjaga tegelema hakkama, siis Marekil on kõik juba ammu tehtud!

MARTIN AHMAN

2020. aasta septembris sai G4Si juhtimiskeskus tulekahju häireteate eramu valvesüsteemilt. Olukorda saadeti kontrollima patrulli turvatöötaja Martin Ahman, kes jõudis kohale mõne minutiga. Martini sõnul maja juures esialgu tulekahju tundemärke ei paistnud ja hoone tuled olid kustus. Maja ümbrust põhjalikumalt kontrollides märkas ta ühel hetkel, et akende vahelt immitseb suitsu. Seejärel märkas Martin majas liikumist ja koputas aknale. Hoonest väljus 70-aastane naine, kes ütles turvatöötajale, et kõik on korras ja abi ei ole vaja. Martin aga märkas, et eramu on suitsu täis ja naise käitumine tundus ebaadekvaatne. Turvatöötaja suunas naise värske õhu kätte

|12| G4S EESTI AJAKIRI | september-oktoober NR 4 (160)

Marek Ottson

KAANELUGU AASTA OHUTUSE EESKUJU TARVO RÄNI

Patrullteenistuse päevnik teeb asju selliselt, et enam ohutumalt ei saa! Seda võib öelda ka autojuhtimise kohta. Esmalt ikka autole põhjalik ülevaatus ning kui kõik korras, siis turvavöö kinni ning sõit võib alata. Liikluseeskirjade rikkumisest tema puhul rääkida ei saa, sest Tarvo kiirust ei ületa ja liikluseeskirju tahtlikult ei riku. Seda nii töö- kui ka isikliku autoga.

See mees kõnnib vist mööda joonlauda, sest ta ei eksi mitte kunagi mitte milleski. Dokumendid alati olemas ja korras.

Vorm sirge ja triigitud. Teretab ja suhtleb alati väga soojalt kõikidega hoolimata ametikohast. Tarvo on väga abivalmis.

uusi objekte ja see teenib firmale kasumit. See inimene teeb meeletult suure töö iga päev kogu firma jaoks. Tunneb oma objekte ja haldab neid kohusetundlikult. Väga kiiresti vastab klientide ja kolleegide küsimustele. Aga neid ei tule palju, kuna Üllari objektidega on alati kõik tipp-topp. Kliendid saavad alati vajalikud teenused ja on Üllari tööga alati rahul. Mees nagu orkester, müüb kõike „uriinist uraanini“ ja seda tulemuslikult.

Üllar Liblik

SOOVITUSINDEKSI TÄHT TIIT KARU Tarvo Räni

Tänu temale soovitavad kliendid meie ettevõtet teistelegi! Ta on abivalmis, põhjalik ja suurepärane suhtleja. Ta teeb oma tööd niivõrd südamega, et see ei jää kellelgi märkamata.

AASTA RANNAVALVUR EGON RAMLER

2020. aasta juuli lõpus märkas Emajõe vetelpäästja Egon paadipatrulli käigus meesterahvast, kes olematu ujumisoskuse tõttu oli jõevooluga kaasa läinud ja põhja jalge alt kaotanud. Kiirelt vette hüpanud, tõi Egon hädasolija kaldale. Samuti oli augustis juhtum, kus kaks poissi hüppasid pea ees jõkke. Egon koos teise rannavalvuriga käis poisse manitsemas ja selgitas, kui madal vesi seal on ja kui ohtlik nende tegevus on. Mõni hetk hiljem nägi Egon, kuidas üks poistest uuesti vette hüppas ja uimaselt sinna lamama jäi. Kiiresti reageerinud rannavalvurid tõid poisi veest välja ja kutsusid kiirabi, kes kaelavigastusega kannatanu kaasa võtsid.

Tiit Karu

AASTA MAJAVAIM PEETER PUSA

On hoidnud Tallinna Sadamas korda juba aastaid, teab objekti kohta absoluutselt kõike väiksema detailini. Suudab hoida töötajate tuju üleval ka vihmaste ilmadega ning motiveerib kõiki andma endast parimat. Õnnelik töötaja on parim töötaja!

Egon Ramler

AASTA MÜÜGIGURU ÜLLAR LIBLIK

Müügi jumal! Üllari peal seisab suuresti püsti meie Lõuna „osariikide“ müügitegevus. Lisaks sellele tahab kõik maha müüa ka väljaspool oma piirkonda. Tänu Üllarile saab G4S iga päev

Peeter Pusa

G4S EESTI AJAKIRI | september-oktoober NR 4 (160)

|13|

KAANELUGU AASTA HEATEGIJA EVE SOOLEPP

Eve on tore ja hooliv kolleeg, kes ei pea paljuks tulla teisele appi ka siis, kui tal endal on tööd palju. Aitab igaüht rõõmuga, olgu mure suur või väike. Eve on väga tark ning tal on palju häid mõtteid. Alati positiivne, tore, särav ja pealehakkamist täis. Mõtleb hoogsalt kaasa ning on hea vestluspartner. Kui kuskil võimalik kaasa lüüa, käärib käised rõõmuga üles.

Kristel Saarm

AASTA INNOVAATORID

Aasta innovaatori tiitli said võrdselt hääli saanud kolleegid.

TARMO NIGOLS

Eve Soolepp

AASTA KLIENDISÕBER ARGO RAAG

Väga heale turvateenuse pakkumisele pühendunud juht. Tänu sellisele suhtumisele teda ka kiidetakse ja pöördutakse tema poole, kui on ilmnenud mõni lahendamist vajav probleem.

Olgu kliendil mure suur või väike, leiab ta alati lahenduse.

Ta on valmis iga kell aitama, olgu öö või päev või nädalavahetus – kui tarvis, tuleb kohale ja koos leitakse lahendus.

Tema jaoks ületamatuid probleeme ei ole, igale murele leidub lahendus.

Kui enamus mõtleb innovaatori all kliendile suunatud lahenduste juurutajat, siis Tarmo on selles mõttes erand. Tema innovatsioon on suunatud pigem organisatsiooni parendamisele ja ümberkujundamisele. Kuidas teha paremini tänaste võimalustega, on küsimus, mis teda tegutsema paneb. Suurima TTD osakonna juhina leiab pisikesi parenduskohti igapäevaselt.

MIKKO HÄMARMETS

Mikko on lennujaama keskuse vahetuse ülem. Ta on ajaga kaasas käiva ja praktilise mõtlemisega töötaja. Ta ikka mõtleb, et kuidas saaks lihtsamalt, kiiremalt ja efektiivsemalt. Ta ei arva, et asi, mis alati on nii tehtud, peaks alati ka nii jääma. Ta ei jää kinni vanasse, vaid on paremate lahenduste otsija ja leidja.

Tema ettepanekud on ka leidnud rakendust ja lihtsustanud toiminguid julgestuse igapäevatöös.

INDREK PUKK

Innovatsioon saab sündida vaid tänu erinevatele arvamustele. Ülemusena on Indrek täpselt selline inimene, kellele lähevad eri arvamused korda ning hoolimata takistustest ja võib-olla ka võrdlemisi suurest ajakulust, saavad asjad siiski tehtud ja korda. Kokkuvõttes on alati tunne, et töötame ühtse meeskonnana ning parima võimaliku tulemuse nimel.

Argo Raag

AASTA TEHNIKATALENT KRISTEL SAARM

Kristelil ON tehnikataip, aga ta kunagi ei pahanda, kui keegi teine tehnikast midagi ei jaga. Suudab ka tehnikas mitte nii nutikaid kolleege õpetada. Kristel on alati hästi abivalmis, isegi kui ta tuleb kulm kortsus uurima, siis ta alati aitab ja koos leiame lahenduse. Superhea kolleeg! Tema selgitused on arusaadavad nii klientidele kui ka G4Si majas töötavatele inimestele. Kiire taip viib sihile!

|14| G4S EESTI AJAKIRI | september-oktoober NR 4 (160)

(Keskel) Tarmo Nigols ja Mikko Hämarmets

AASTA KOHANEJA ARTUR RINNE

Artur on ettevõttes olnud juba pikka aega. Ometigi suudab ta vajaduse korral kohaneda eri olukordade ja muutustega. Seda on

KAANELUGU tema karjääri jooksul G4Sis rohkesti ette tulnud. Tema ongi tõeline hunt Kriimsilm – ühel päeval tegeleb ta login’iga, teisel päeval müüb ja koolitab klienti, kolmandal päeval teeb õppevideoid, neljandal päeval sisekoolitusi turvatöötajatele, viiendal päeval hoolitseb töökeskkonna ja -ohutuse eest jne. Ei ole vist kogu ettevõtte peale töötajat, kes teda ei teaks. Hoolimata muudatustest on ta kiiresti kohanenud ja suurepäraselt hakkama saanud. Sära tema silmis püsib ja see teeb ka kolleegidele silmad ette.

Cäroly Roots

AASTA VEDUR TAIRE HEISKONEN

Artur Rinne

AASTA ALUSTAJA ANETT VÄLLING

Taire on väsimatu nagu Duracelli jänku – alati uute ideede poolt, on ta valmis proovima, katsetama. Tal on jõudu ja jaksu teha tööd, juhendada uusi, hoida meeskonda koos. Taires on nii palju soojust ja jõudu, mis annab talle eelise olla hea juht. Olles range kõigepealt enda suhtes, nõuab ta sama ka teistelt, kellega koos teeb tööd.

Taire delegeerib ülesandeid võrdselt. Ta jälgib, et kedagi ei lükata kõrvale. Teha tööd ning vastutada saavad kõik tema meeskonnaliikmed. Nii kiitust kui ka kriitikat jagab ta ausalt ja kui on vaja kellelegi sõnad peale lugeda, teeb ta seda teistest eraldi, haavamata tundeid. Juhul kui ta ise midagi ei tea, julgeb ta alati küsida targematelt. Tark, rahulik ja kindlameelne – Taire on tõeline juht.

Anett võttis lennundusosakonna koolitusspetsialisti vastutusrikka töökoha vastu 2020. aasta märtsis. Anett sai esimestel tööpäevadel ääretult palju tegemist, kuna kogu lennundusosakonna juhid olid kooronaviiruse tõttu kodus eneseisolatsioonis ja objektile jäi juhtima ainult Anett. Entusiasmi ja säravat silma oli Anettis tunda igas ajahetkes. Anetti tegevused olid meeletult positiivsed ja sellele kinnituseks on kõik töötajad ta positiivselt omaks võtnud. Anett oma positiivsusega on palju teisi nakatanud ja töö on alati 120% täiuslikult tehtud. Anetti kui alustajat on lausa lust siia kategooriasse üles seada, kuna Anett on lihtsalt parim!

Taire Heiskonen

AASTA STAFIKAS MAARJA KIKKAS

Maarja põhitöö on esmaspäevast reedeni töötada kontoris. Lisaks põhitööle on Maarja läbi aastate olnud üks tugevamaid alustalasid ajutistel töödel-tegemistel. Ma tõesti imestan ja imetlen, kuidas ta seda kõike suudab, aga näe, suudab ja seda kõike veel naerul suu. Viimane aeg on nüüd see tiitel ka pidulikult kätt surudes talle üle anda!

Anett Välling

AASTA TARKUSETÄHT CÄROLY ROOTS

Leiab kliendile kasvõi telefoni teel sobiva lahenduse. Jätab sellise mulje, et pole olemas asja või süsteemi, millest tema midagi ei tea. Ta pühendub alati probleemidesse täie tõsidusega ega anna enne alla, kui on klient rahul. Aitab oma teadmistega ka teisi kolleege.

Maarja Kikkas

G4S EESTI AJAKIRI | september-oktoober NR 4 (160)

|15|

UUS

–

valveteenus, mis kaitseb

SINU MEELERAHU TEKST: TARMO PÄRJALA (STANDARDLAHENDUSTE DIVISJONI DIREKTOR), ANN MARII NÄRSKA (KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST)

A

IKO on uus G4Si koduvalvelahendus, millega tuleme välja oktoobris. Tee sellise lahenduse leidmiseni, nagu seda on AIKO, tulenes reaalsest probleemist. Valvesüsteem on parajalt keerukas ja käib kokku justkui lego. Meil on palju erinevaid valikuid ja seega ei lähe meil hetkel mitte aur kliendi vajaduste ja valude lahendamisele, vaid pigem väga hea tehnilise lahenduse pakkumisele. Meie müügimehaanika ei ole vajadust tekitav ehk me ei ole ise proaktiivsed ega lähe oma teenust kellelegi pakkuma. Seda kindlasti mitte sellepärast, et me ei taha või ei oska. Pigem sellepärast, et meie fookus on teises kohas. Kogu meie müügiprotsess on väga seadmete keskne.

Lisaks taandub müügitegevus tihtipeale just materiaalsele. Inimesed, kes jõuavad meieni koduvalve sooviga ise, on juba nii-öelda teatud küpsusastmes. Edasine oleneb meist – kui kõvasti me seda puud raputame, et see küps õun alla kukuks ja inimene tuleks meie kliendiks ka päriselt.

Küsimus on aga selles, kuidas jõuaksid meieni need, kes on alles „toored ja rohelised õunad“ ehk kes ei ole üldse kunagi mõelnud, et neil valveteenust vaja oleks.

Kui palju on meil tegelikult potentsiaalseid kliente?

Meil on olemas kümne aasta tagused andmed, aga väga palju need ilmselt muutunud ei ole. Umbes 40 000 perel Eestis on võimalus end mõnel muul viisil kaitsta kui lihtsalt uks lukku keerata.

Nendest omakorda umbes 10 000 peret on need, kellel on valveseade olemas, aga nad kasutavad neid lokaalselt või ei kasuta üldse. Sellest jääb järele 30 000 peret, kellest umbes 75% on G4Si kliendid ja 25% kasutavad mõne teise ettevõtte teenust. See ongi justkui maksimum hulk leibkondi, kes saavad endale valveteenust lubada. Kui aga vaadata teisest küljest, et Eestis müüakse igal aastal ligi 25 000 uut autot ehk nelja aasta vanuste autodega sõidab 100 000 peret, on siin tegelikult

|16| G4S EESTI AJAKIRI | september-oktoober NR 4 (160)

mõttekoht. Kas neid peresid, kes suudavad valveteenust osta, on siiski ainult 40 000?

Nagu eespool mainisin, taandub koduvalveteenusega seotu tihti materiaalsusele.

Inimesed arvavad, et mul ei ole ju niikuinii midagi varastada või et mul on väga turvaline piirkond ja kindlustus jne. See, et sul on kindlustus ja turvaline piirkond, ei taga tegelikult, et midagi päriselt ei juhtuks ja keegi sulle koju sisse ei murraks.

AIKO puhul on oluline fookus just vajaduse tekitamisel. Seadmed on üsna primitiivsed ja süsteem on lihtsam kui nii-öelda

tavaline süsteem, mida me praegu kasutame.

Kuna tehniline pool on selle teenuse müügi puhul kaugemal, siis saame müügiprotsessis rõhuda vajaduse tekitamisele. Meie eesmärk ei ole keskenduda mitte niivõrd materiaalsele, kui just emotsionaalsele aspektile ja meelerahu tagamisele. Suures plaanis müüme me lubadust, et näiteks 25 euro eest kuus me lubame, et sinu naine ja lapsed ei peaks kunagi kodus vargaga kohtuma.

Teisisõnu, AIKOga tahame inimestele tagada turvatunnet, mida ei ole võimalik tagasi osta!

FAKTE: • • • • •

Pärast sissemurdmist hakkavad inimesed end kodus turvalisemalt tundma alles ca 8 kuu pärast.

37% sissemurdmise ohvritest satub rahutuse või depressiooni meelevalda.

57% inimestest, kelle juurde on sisse murtud, ei suuda uinuda ning nende uni on katkendlik ja ebakvaliteetne.

21% kõigist sissemurdmistest juhtuvad kodus, kus on alla 16aastased lapsed. Neile mõjub väga rusuvalt mõte, et võõras ja soovimatu „külaline” võib neid kodus ees oodata.

Paljud tunnevad, et kui nad on ühe kuriteo ohvriks langenud, võivad nad langeda ka mõne teist sorti kuriteo ohvriks.

PERSOON

G4Si uus kommunikatsioonijuht ON MITMEKÜLGNE MAXIM TUUL küll väike, aga BBC, RAI, YLE jt kolleegidega suheldes tuli välja, et väljakutsed on tegelikult kõigil samad, lihtsalt mastaabid on teised. Olen õnnelik, et ka G4Sis on võimalik vajaduse korral nõu pidada ka teiste riikide ekspertidega.

Enne G4Si tulemist töötasin juba kommunikatsiooni valdkonnas, juhtides Maxima Eesti väliskommunikatsiooni.

Hobi korras olen tegutsenud ürituste moderaatorina või õhtujuhina ja korvpallisõbrad tunnevad mind kommentaatorina.

Maxim, oled alates septembrist G4Si kommunikatsioonijuht. Miks otsustasid G4Si tööle tulla?

Väljast tuleva inimesena saan öelda, et G4Si maine on väga hea. Esimese asjana seostubki eelkõige teenuste ja teeninduse kvaliteet ning loomulikult paelus mind võimalus töötada oma ala professionaalidega. Olen tegutsenud õhtujuhina ja G4S on varem minu teenuseid kasutanud ning kogu kollektiivist on mulle jäänud hea mulje.

Räägi lähemalt oma taustast. Milline on sinu varasem töökogemus?

Töötasin 14 aastat televisioonis ja seda kolmes kanalis: Kalev Spordis, Eesti Televisioonis ja Tallinna Televisioonis.

Nende aastate jooksul olin saatejuht, toimetaja, produtsent jne. Neli aastat tegutsesin ka peaprodutsendina, mis hõlmas personalitööd, ülekannete hankimiseks suhtlust välismaiste produktsioonifirmadega, aga ka sotsiaalmeedia töö koordineerimist. Lisaks olen teinud kaastööd paljudele teistele meediaväljaannetele nii saadete produktsiooni kui ka artiklite kirjutamise kaudu.

Neli aastat olin ka Euroopa Regionaalsete Televisioonide Ühenduse juhatuse liige, mis andis hea võimaluse olla kursis Euroopa meediaväljaannete trendide ja väljakutsetega. Võib tunduda, et Eesti on

Väljast tuleva inimesena saan öelda, et G4Si maine on väga hea Oled ülikoolis õppinud kehakultuuri ja nüüdismeediat. Kumb valdkond on sulle südamelähedasem?

Spordiarmastus on mul olnud lapsest saadik. Juba kasvatajad rääkisid lasteaias, et see poiss on sündinud, pall käes. Ülikooli ajal töötasingi korvpallitreeneri ja kehalise kasvatuse õpetajana.

Juhuste kokkulangemisel, täpselt siis, kui lõpetasin kehakultuuri õpetaja eriala, läksin hoopis televisiooni tööle. Tegin ka teletööd kirega ja praegugi on hea

aeg-ajalt mõnest projektist osa võtta.

Meediatöö juurest olen sujuvalt jõudnud kommunikatsiooni juurde, kus tuleb iga päev mõelda ja analüüsida, kuidas oma sõnumeid inimesteni viia.

Vahetu suhtlus inimestega ja kui suuremalt vaadata, siis eestlaste elu turvalisemaks muutmine – ma ei tea, mis võiks olla põnevam ja suuremat naudingut pakkuda. Seega olen õnnelik, et mind G4Si perre vastu võeti ning ootan huviga neid väljakutseid ja võimalusi, mis mind siin ees ootavad.

Millega vabal ajal tegeled?

Teen sporti ja võimaluse korral reisin.

Olen käinud peotantsu-, võrkpalli-, maadlus-, kergejõustiku- ja korvpallitreeningutel. Lisaks olen üsna palju mänginud tennist ja lauatennist. Korvpallis jõudsin kunagi esiliiga tasemeni ja tennises proovisin viimati teist liigat. Igal nädalal hoian ennast vormis jõusaalis.

Kui rääkida reisimisest, siis olen läbi käinud 35+ riiki. Enamus Euroopas, aga olen jõudnud mitmel korral ka Ameerikasse ja külastanud Aasia riike. Kahes riigis olen viibinud ka natuke pikemalt: üksteist aastat tagasi elasin ja töötasin kaheksa kuud Hispaanias ning mõni aasta tagasi olin kaks kuud Hollandis meediajuhtimise praktikal. Need on olnud hindamatud kogemused.

G4S EESTI AJAKIRI | september-oktoober NR 4 (160)

|17|

??

RANNAVALVE

G4SI RANNAVALVURID: „See töö

ei ole kunagi tüütu kohustus!“ TEKST: MAXIM TUUL (KOMMUNIKATSIOONIJUHT) JA ANN MARII NÄRSKA (KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST) FOTOD: RENE LUTTERUS JA ANN MARII NÄRSKA

Lõppenud rannahooaeg pakkus G4Si rannavalvuritele ohtralt tööd, sest ilusat rannailma jagus igasse suvekuusse. Kokku päästeti uppumisohust kuus inimest.

Suve jooksul hukkus valvatud randades kaks inimest: eakas naine, keda tabas vees terviserike, ja keskealine mees, kes oli enne ujumist tarvitanud kanget alkoholi.

Meie valvatud randades uppus tänavu üks inimene, kuid üle Eesti oli sel suvel uppumissurmade arv märgatavalt suurem kui eelnevatel aastatel. „Kõige tähtsam on, et rannakülastajad ei jätaks pere noorimaid liikmeid veekogu ääres omapäi. Väikesed lapsed on väga uudishimulikud, kuid ohte nad veel hästi ei taju, mistõttu on vanema juuresolek õnnetuste ennetamiseks väga oluline.

Kahjuks tuleb veel kord rõhutada ka seda, et ujumine ja alkohol ei käi kokku,“ selgitas G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel.

|18| G4S EESTI AJAKIRI | september-oktoober NR 4 (160)

Paraku tuli lisaks surmaga lõppenud juhtumile ette ka teisi olukordi, kui inimesed purjus peaga ujuma läksid. Näiteks juuli lõpus märkas G4Si rannavalvur Stroomi rannas kaelani vees olevat purjus meesterahvast, kuigi veidi varem olid rannavalvurid mehele teinud märkuse, et joobes peaga ei tohi ujuma minna. Kui rannavalvurid nägid, et mees oli siiski vette läinud, suundusid nad tema juurde ja palusid tal veest välja tulla. Selle peale muutus mees agressiivseks ja osutas vastupanu ning hammustas turvatöötajaid.

Selleks, et tagada meesterahva ohutus,

toimetasid vetelpäästjad ta kaldale, kus helistati kohe häirekeskusesse. Kohale tulnud politsei võttis mehe kaasa ning viis kainestusmajja.

G4Si rannavalvurite jaoks kõige hirmuäratavam õnnelikult lõppenud juhtum sel suvel toimus Harku väliujulas, kui uppumisohtu sattunud mees toodi veest välja elumärkideta. Rannavalve alustas kohe elustamisega ning kutsus kiirabi.

Kannatanul taastati hingamine ning ta anti kiirabile üle. Hätta sattunud meesterahvas oli eelnevalt tarbinud alkoholi.

Kokku lahendasid G4Si rannavalvurid üle 12 000 avaliku korra rikkumise. Kõige enam tuli rannavalvuritel rinda pista klaastaaraga randa tulijatega (3142 korral) ning lemmikloomaga randa tulnud külastajatega (2315 korral). Esmaabi andsid rannavalvurid 446 korral.

Päikseline rannailm tõi suve tipphetkedel Pärnus randa 15 000 suvitajat.

Sadakond G4Si vetelpäästjat hoidsid juuni algusest kuni augusti lõpuni

RANNAVALVE

Suu sai magusaks kringli ja muu hea-paremaga.

Lõpuüritusel tänati silmapaistvamaid rannavalvureid.

rannalistel silma peal 17 supelrannas Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Viljandis, Elvas, Põlvas ja Tõrvas.

Hooaja lõpetamine 2. septembril toimus G4Si peamajas pidulik rannahooaja lõpetamine. Nüüdseks on noored jälle koolis ja tööl ning ootavad pikisilmi järgmist suve. Paljud noored olid rannavalvuri ameti peal esimest aastat, kuid mitmed on ametis olnud juba rohkem kui viis aastat. Kõik kinnitavad kui ühest suust, et järgmisel aastal ollakse kindlasti G4Si rannavalve ridades tagasi. Paljude sõnul on rannavalvuri ameti juures kõige ägedam see, et mitte kordagi ei ole hommikul ärgates kohustuse tunnet tööle minna,

Valvedivisjoni direktor Villu Õun koostööpartneritega Tallinna linnavalitsuses hooajast muljeid jagamas.

vaid see on puhas rõõm. Kõige olulisemaks peetakse meeskonda, kellega ollakse ka väga head sõbrad. Seda õhkab ka ruumis olles, kõikidel on omavahelised jutuajamised pooleli, kostab naeru ja saginat. Õhkkond on üdini positiivne ning noored on tehtud töö üle uhked.

Tänavune suvi oli rannavalvurite sõnul eriline selle poolest, et päikest ja sooja oli tavatult palju. See meelitas randa palju rahvast, kuid pigem hajutatult. Seega ei olnud korraga rannas liiga palju rahvast, kuid sellegipoolest jääb rannavalvuritele meelde nii mõnigi lugu kadunud lapsest. Õnneks leiti kõik väikesed rannakülastajad üles ning anti vanematele üle.

Plaane tehti omakeskis ka juba järgmiseks rannahooajaks.

G4S EESTI AJAKIRI | september-oktoober NR 4 (160)

|19|

TUBLI TÖÖ

2020. AASTA PARIMAD ELUPÄÄSTJA Annabel Pure rannavalve Lõuna piirkonna vetelpäästja Raimond Laats mehitatud valve Põhja piirkonna turvatöötaja Martin Ahman patrullteenistuse Lõuna piirkonna turvatöötaja AASTA TEGU ettevõtte toimimine pandeemia ajal AASTA TURVATUNDE LOOJA Joosep Helve mehitatud valve Põhja piirkonna turvatöötaja AASTA ENNETAJA Raimo Kasela patrullteenistuse Põhja piirkonna turvatöötaja AASTA TERAVSILM valveobjekti Tartu Coop videovalve meeskond (Maiu Kilg, Kristo Ojakäär, Maike Seene ja Taire Heiskonen) AASTA KIIRREAGEERIJA Marek Ottson juhtimiskeskuse vahetuse juht VARASTE HIRM Tanel Pak patrullteenistuse Lõuna piirkonna turvatöötaja AASTA OHUTUSE EESKUJU Tarvo Räni patrullteenistuse Põhja piirkonna turvatöötaja AASTA RANNAVALVUR Egon Ramler rannavalve Lõuna piirkonna vetelpäästja AASTA MÜÜGIGURU Üllar Liblik ärilahenduste divisjoni

Lõuna piirkonna osakonna juhataja AASTA TUGISAMMAS Maike Seene mehitatud valve Lõuna piirkonna turvatöötaja SOOVITUSINDEKSI TÄHT Tiit Karu Põhja piirkonna turvasüs teemide tehnik AASTA MAJAVAIM Peeter Pusa mehitatud valve Põhja piirkonna turvatöötaja AASTA HEATEGIJA Eve Soolepp personalijuht AASTA KLIENDISÕBER Argo Raag mehitatud valve Lõuna piirkonna teenistusjuht

AASTA TEHNIKATALENT Kristel Saarm tehnilise toe tiimijuht AASTA INNOVAATOR Mikko Hämarmets lennundusosakonna turvatöötaja Tarmo Nigols turvatehnika divisjoni

Põhja piirkonna osakonna juhataja Indrek Pukk mehitatud valve Põhja piirkonna turvajuht AASTA KOHANEJA Artur Rinne personalidivisjoni projekti juht ja töökeskkonna spet sialist AASTA ALUSTAJA Anett Välling lennundusosakonna kooli tuse ja kvaliteedi spetsialist AASTA TARKUSETÄHT Cäroly Roots tehnilise toe osakonna tehniline spetsialist AASTA VEDUR Taire Heiskonen mehitatud valve Lõuna piirkonna turvatöötaja AASTA SPORDISÕBER Tarvo Räni patrullteenistuse Põhja piirkonna turvatöötaja AASTA STAFIKAS Maarja Kikkas personalispetsialist AASTA MEESKONNAHING Eda Paalberg patrullteenistuse Lõuna piirkonna turvatöötaja TEENETEMÄRGI III JÄRK Sergei Trošin mehitatud valve Põhja piirkonna turvatöötaja Triinu Sarv mehitatud valve Põhja piirkonna turvatöötaja Vahur Luumann mehitatud valve Põhja piirkonna turvatöötaja Kalev Asula mehitatud valve Põhja piirkonna turvatöötaja Maie Vaimand mehitatud valve Põhja piirkonna turvatöötaja Timo Arula mehitatud valve Põhja piirkonna turvatöötaja Rene Laabus mehitatud valve Lõuna piirkonna turvajuht Sergei Vaher mehitatud valve Ida piirkonna turvatöötaja

Anne-Ly Lepp mehitatud valve Lõuna piirkonna turvatöötaja Anu Kivinurm mehitatud valve Ida piirkonna turvatöötaja Valeria Erenvert lennundusosakonna turvatöötaja Sander Mägi lennundusosakonna turvatöötaja Bruno Mänd patrullteenistuse Ida piirkonna turvatöötaja Krista Kägra patrullteenistuse Lõuna piirkonna turvatöötaja Margit Pihlamets patrullteenistuse Põhja piirkonna turvatöötaja Viktor Dutka patrullteenistuse Põhja piirkonna turvatöötaja Ants Aart patrullteenistuse Lääne piirkonna turvatöötaja Robert Riisenberg mehitatud valve Põhja piirkonna turvatöötaja Margus Pind Lääne piirkonna haldusjuht Piret Pihelgas häirejuhtimise spetsialist Kristi Karelin klienditoe osakonna and mebaasi administraator Olga Petšonkina tehnilise toe osakonna tehniline spetsialist Krista Laabus ärilahenduste divisjoni

Lõuna piirkonna klienditoe spetsialist Heikki Sikka turvalahenduste osakonna turvanõunik Anna-Liisa Lainemäe standardlahenduste divis joni kliendihaldur Konstantin Kovaljov turvatehnika divisjoni Põhja

piirkonna tehniline spetsialist Andres Peilman turvatehnika divisjoni Põhja piirkonna hooldusjuht Priit Põhjala ASi Alarmtec tehniline spetsialist TEENETEMÄRGI II JÄRK Janos Objartel mehitatud valve Lõuna piirkonna turvatöötaja Irina Tihhonjonok lennundusosakonna turvatöötaja Kardo Kurm valvedivisjoni osakonna juhataja Margus Mäesalu sisekontrolliosakonna peaspetsialist Aveliin Kalviste personalispetsialist Heiki Kuldma häirejuhtimise spetsialist Katrin Viitel-Ani standardlahenduste divisjoni kliendihaldur Taimo Nellis standardlahenduste divisjoni müügijuht Viktoria Kossenkova ärilahenduste divisjoni kliendihaldur Raoul Rosenberg projektlahenduste osakonna nõunik TEENETEMÄRGI I JÄRK Rain Pent sisekontrolliosakonna juhataja Arvo Saaliste ärilahenduste divisjoni osakonnajuhataja Elvis Karula valvedivisjoni teenistusjuht Reiko Tääker teenindus- ja juhtimis keskuse direktor Maret Koppelmaa juhiabi

G4Si siseajakirja Sensorit saab lugeda ka aadressil www.g4s.ee/sensor