Sensor juuli-august 2021

Juuli-august 2021 | NR 3 (159)

G4S EESTI AJAKIRI

VILLU ÕUNA

KULTUURISOOVITUSED KEVAD TÕI UUE

E-PATRULLI

G4Si uus

PEAKONTOR

Staažikate tunnustamise GALERII

Aasta turvatehnik

Toomas Rajasaare

PARIMAD

Vaata, kes on I kvartali parimad töötajad!

Selle aasta I kvartali parimate turvateenindajate traditsiooniline tunnustamise üritus jäi koroonaviiruse jätkuva leviku tõttu kahjuks ära.

Parimate tänamine ise siiski ära ei jäänud ning turvajuhid tunnustasid kõiki tublisid kolleege isiklikult.

Jagame siinkohal kõikide tunnustatavate nimesid. Oleme kõik rõõmsad ja uhked, et saame töötada koos nii tublide kolleegidega!

Jüri Mironjuk (vasakul) ja Kalev Kalde (paremal)

IDA PIIRKOND Liivi Kukk Liivi on pikaajalise kogemusega turvatöötaja, kes saab oma kohustustega suurepäraselt hakkama.

Dmitri Bondar Olles täpne, korrektne ja suure kogemusega turvatöötaja, on Dmitri korduvalt klientidelt kiita saanud.

Veronika Sadovskaya Veronika on sõbraliku iseloomuga ja väga hea suhtleja. Suhtlemisel klientidega on ta korrektne ja viisakas.

LÕUNA PIIRKOND

Anne-Ly Lepp Anne-Ly on inimene, kelle tööalane väärtus tuleb välja just eriti keerulistes olukordades.

Alati energiline ja heatujuline!

Janoš Objartel Lõuna piirkonna kõige kõvem liiklusreguleerija ja mees, kes saab hästi hakkama nii ekstreemsetes ilmastiku- kui ka suhtlemise tingimuses.

Rein Hirvemäe (vasakul) ja Andres Sakkov (paremal)

Ants Tiisler Alati kõigega kursis, alati nõu ja jõuga valmis appi tulema. Pole olukorda, mida Ants lahendada ei suudaks.

PÕHJA PIIRKOND

Heldur Puunurm Heldur on oma vastutustundliku ja hooliva suhtumisega tööülesannetesse pälvinud kliendi poolt palju kiitusi. Ülo Piberman Ülo on suurepärane kolleeg, kes suhtub oma tööülesannetesse täieliku pühendumusega!

Anton Rogiv Antoni meeskonna tunnetust ja poolehoidu näitab iga tema samm!

Oliver Treier Oliver paistab silma eeskujuliku suhtumise ja kohusetundega oma töökohustustesse.

Ragnar Vain Ragnar on silma paistnud kohusetundlikkuse, usaldusväärsuse ja eeskujuliku käitumise ning suhtumise poolest.

Ain Kahlberg Ain paistab silma otsustusvõimelise ja kiire tegutsejana mistahes olukorras.

Ivo Einmaa Alati positiivne ja abivalmis – nii võiks lühidalt kokku võtta Ivo tegemised.

Denis Homenko Denis on abivalmis ja kohusetundlik töötaja.

Udo Joasaar Udo on väga kohusetundlik ja täpne ning on suur rõõm temaga koostööd teha.

LENNUNDUSOSAKOND

Indrek Mätlik Indrekut iseloomustab tabavalt väljend „kuldsete kätega mees“.

Liisa Meiessaar Liisa on alati positiivse hoiakuga ja aktiivne suhtleja, mistõttu on ta hinnatud kolleeg ning paljudele sõber.

Rasmus Riipulk Rasmus on silma jäänud asjaliku ja professionaalse töötajana.

PATRULL

Jüri Mironjuk Jüri võib iseloomustada kui kohusetundlikku töötajat, kes täidab temale antud ülesanded professionaalselt.

Rein Hirvemäe Reinu kiire tegutsemine ja olukordade põhjalik kontroll on päästnud palju inimelusid.

Allar Link Allar on tagasihoidlik, kuid mitmekülgne inimene, kelle jaoks ei tekita probleeme keerulised ja pingutust nõudvad olukorrad.

JUHTIMISKESKUS

Katrin Sillam Katrin on alati positiivse suhtumisega, usaldusväärne ja kohusetundlik. Avatud mõtlemisega ja nutikusega on ta alati valmis teisi aitama ja katma vajaduse korral ka teisi juhtimiskeskuse ametikohti.

|2| G4S EESTI AJAKIRI | juuli-august NR 3 (159)

JUHTKIRI

Metsikult tähtis

SISUKORD 2 I KVARTALI PARIMAD 3 JUHTKIRI. Artur Aunapu 4 UUDISED. Olulised teated.

Uued kolleegid

6 TUBLI TÖÖ.

Kampaania „Märka turvateenindajat“

8 HALDUS.

G4S Eesti uus peakontor

10 KAANELUGU. Toomas Rajasaare 13 TEHNIKA. Uus e-patrull 14 TUNNUSTAMINE.

Staažikate tunnustamise galerii

16 KESKKOND.

Nipid, kuidas hakata maailma parandama

18 KULTUUR.

Villu Õuna kultuurisoovitused

19 SPORT.

Kõndimise väljakutse fotodes

20 PIDU. Perepäev, parimate tänamine ja G4S 30

M

aailmas, meie ettevõttes ja G4S grupis tervikuna on viimase aastaga toimunud suured muutused. Maailma muutis tundmatuseni tänaseni kestev pandeemia. Hakkasime ettevõttes toimetama uue struktuuri põhiselt.

Grupi vaates on meil nüüd uus omanik, onu Harry Inglismaalt andis ohjad üle onu Samile Ameerikast. Varem või hiljem hakkame ka meie sel suunal toimuvaid muudatusi nägema ja tajuma.

Nagu me kõik teame, töötavad G4S Eestis parimad turvavaldkonna töötajad. Ilma parimateta ei saaks G4S olla turvaturu liider. Nagu ikka, vaadatakse liidrile enamasti alati alt üles. Aeg-ajalt aga tuntakse edu üle ka kadedust ja proovitakse liidri kohta endale võita. Kui siiani ei ole meie konkurendid liidri positsiooni saavutamist liiga tõsiselt proovinud, siis viimased koondumised turvaturul näitavad selget märki nende ettevõtete ambitsioonikusest meie kohta turul kõigutada. USSi ja Securitase ühinemisel on tekkinud turule ettevõte Forus Security ning Viking Security ostis ära Dussmanni.

Seetõttu on ülitähtis meil oma tegevused üle vaadata ja edasi minna enne, kui keegi meile tõsiselt kandadele astub. Tehnilise valve müük ja turvatehnika paigaldus on võtnud endale metsikult tähtsad eesmärgid (MTE). Nimelt plaanime kasvatada oma kliendibaasi ja tõsta efektiivsust lahenduste pakkumisel ning paigaldamisel ja hooldamisel. MTE tähendab seda, et edaspidi hakkame oma tegevusi rohkem ette planeerima ja seame fookused täpselt sinna, kus näeme võimalusi suurele kasvule.

Me ei oota, kuni konkurendid meid kimbutama tulevad, vaid lükkame ise sisse järgmise käigu, et saaksime neist kiiresti veelgi kaugemale ette kihutada! Selle järgmise käigu sisselükkamiseks ja täiskäigul edasi liikumiseks on vaja meie kõigi ühist pingutust. See ei ole mõne üksiku üksuse, osakonna või juhi pingutus. See on G4S Eesti pingutus!

Seetõttu võiks meist igaüks endalt kas iga päev või vähemalt kord nädalas küsida, mis on need üks või kaks või lausa kolm tegevust, mida mina teen, et G4S oleks tugevam kui ealeski varem. Selleks, et meie ettevõte oleks jätkuvalt Eesti turvaturu parim teenindaja, parim partner, parim abistaja, parim tööandja, parim lahenduste pakkuja, peame pingutama üheskoos! Kuidas aitad Sina muuta Eestit meie kõigi jaoks turvalisemaks paigaks?

See on väga suur muutus meie kõigi jaoks, aga veelgi tähtsam on pidada meeles, et muutjad ja muutujad olemegi meie ise!

ARTUR AUNAPU ärilahenduste divisjoni direktor SENSOR

Seda ajakirja tegid:

Sensor on 6 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Ann Marii Närska Artur Aunapu Reimo Raja Villu Õun

Veebis: issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja:

Kirjuta: kysimused@ee.g4s.com

AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus ja toimetamine: Menu Meedia Trükk: Reusner Tiraaž: 800

G4S EESTI AJAKIRI | juuli-august NR 3 (159)

|3|

UUDISED

Uued töötajad Juunis liitus standard­lahenduste divisjoniga Elina Rõbakova Elina Rõbakova asus G4Sis tööle Nublu kliendihaldurina. Elinal on suur kogemus paljudes töövaldkondades, kuid viimased neli aastat on ta olnud seotud turvavaldkonnaga. Hariduselt on Elina hoopis pagar-kondiiter!

Elina töötas varem Securitas Eesti ASi juhtimiskeskuses operaatori, juhtimis­keskuse vanema ja monitooringu spetsialistina. Seejärel on ta töötanud ka Viking Securityse juhtimiskeskuse operaatorina.

G4Sis tundis Elina kohe töövestlusel, et Nublu kliendihalduri koht on talle sobiv!

Vabal ajal meeldib talle jalutada, sõita autoga, Eestimaad avastada ja tundma õppida, otsides huvitavaid kohti, kus on ilusad vaated ja millega on seotud põnevad lood, samuti meeldib Elinale erinevates kohtades ujumas käia ja head muusikat kuulata.

Turvatehnika­ divisjoniga liitus Hannes Muru

G4Siga liitus Hannes Muru. Palusime tal ennast veidi tutvustada. „Asusin G4Sis tööle tehnilise spetsialistina.Varem töötasin nõrkvoolu paigalduses (NVP) tehnilise spetsialistina koos küllaldaste muude tööülesannetega, mis otseselt ei kuulu tehnilise spetsialisti vastutus­ alasse. Hariduselt olen õppinud elektrik, kuid aastatega olen teinud juurde ka turvatehniku paberid.

Vaba aega meeldib mulle veeta heade filmide ja seriaalide seltsis.

Meelistegevusteks on ka auto heli putitamine ja vabas õhus matkamine.“

Hoia uudistel silm peal: siseveeb.g4s.ee

|4| G4S EESTI AJAKIRI | juuli-august NR 3 (159)

G4S TEENIS EESTI T­ÖÖANDJATE KESKLIIDU KONKURSI „PARIM PRAKTIKAKOHT“ PEAVÕIDU Selgunud on Eesti Tööandjate Keskliidu konkursi „Parim praktikakoht“ võitjad. Peavõidu teenis AS G4S Eesti.

Ettevõttele tõi võidu aktiivne osalemine õppekavade väljatöötamisel turvasüsteemide tehniku erialal, töökohapõhise õppe korraldamine, süsteemne praktikantide ja töökohapõhiste õppijate juhendamine ning ettevõttes loodud mentorsüsteem, mis toetab nii juhendajaid kui ka praktikante.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tänas ettevõtjaid, kes pakuvad kutseõppuritele ja üliõpilastele praktikakohti, ning tunnustas ettevõttepoolseid juhendajaid. „Hea meel on näha, et aina enam esitavad parima praktikakoha konkursile kandidaate koolid. See näitab, et koostöö koolide ja ettevõtete vahel tiheneb ning head partnerit osatakse hinnata,“ ütles Kersna. „On ju praktika hea võimalus koolitada järelkasvu nii oma ettevõttele kui ka tervele valdkonnale. Võidavad kõik – nii õppija, ettevõtja kui kool,“ sõnas minister.

G4S Eesti muutis finants- ja tugiüksuste töökorraldust 1. juulist reorganiseeriti G4S Eestis finants- ja tugiüksuste tegevus, mille tulemusel koondusid juriidiline, sisekontrolli-, haldus- ja kommunikatsiooniosakond Priit Sarapuu otsealluvusse.

Kaotati senine finants- ja tugiüksuste direktori ametikoht. Uueks finantsdivisjoni direktoriks sai endine finantsplaneerimise ja -analüüsi osakonna juhataja Mariliis Kiisma-Männiste ning seni üksust juhtinud Valev Tõnisson lahkus ettevõttest. „Ma tänan Valevit tehtud töö ja pühendumise eest! Ta on andnud finants- ja tugiüksuste osakonna juhtimisel suure panuse ning olnud tasakaalukas kolleeg,“ ütles G4S Eesti juhatuse esimees Priit Sarapuu.

Valev Tõnissoni sõnul on need pea neli aastat G4S Eestis olnud kogemusterohked ja õpetlikud. „On olnud äärmiselt põnev ja väljakutseid täis aeg. Lahkun ettevõttest rahuliku südamega, sest olen kindel, et Mariliisi näol on tegemist ambitsioonika ja tugeva juhiga, kes finantsvaldkonda edasi viib. Soovin talle uues ametis palju edu ja jõudu! Tänan kõiki kolleege ning uute kohtumisteni!”

UUDISED

Eesti Turvaettevõtete Liit valis aasta turvatehnikuks TOOMAS RAJASAARE!

Meeskonnaga liitus uus joonestustehnik Fred Urm

Teiste turvatehnikute aitamiseks leiab Toomas alati aega ja ühtegi klienti ei jäta ta lahenduseta! Toomase tugevuseks on väga hea tehniline taip, IT-teadmised ja avatus uuteks lahendusteks. Need võimaldavad Toomasel ja julgustavad teda välja töötama uusi tehnilisi lahendusi. Olgu selleks läbipääsusüsteemide täiustamine vastavalt kliendi soovidele või keerulistele probleemidele lahenduse leidmine seal, kus teised kolleegid on hätta jäänud. Kuna Toomas on ise uutele lahendustele alati avatud ja väga õppimisvõimeline, siis on ta heaks eeskujuks ja juhendajaks ka teistele turvatehnikutele. Turvasüsteeme on ta üle 30 aasta ehitanud pankadesse, lennujaama, koolimajadesse ja lausa nii salajastesse kohtadesse, et ta neid isegi mainida ei tohi!

Klient Raido Rosenberg Luminori pangast: „Toomas on alati orienteeritud probleemi lahendamisele. Isegi kui asi pole otseselt tema teemaga seotud, siis oskab ta vähemalt edasi suunata, kuidas edasi võiks tegeleda.Ta on paindlik, vastutulelik, peab kokkulepetest kinni ja temaga on lihtne suhelda. Uute asjade käikulaskmisel tekib ikka probleeme ja asjad ei laabu, nagu ette nähtud, aga Toomas pole ühegi asjaga hiljaks jäänud. Kõik saab alati tehtud! Toomas on

Uued töötajad

aidanud panga turvalisust tõsta oma üleüldise tugeva pädevusega tehnilise valve valdkonnas, jagades meiega oma kogemusi ja teadmisi.

Ta ei tee ainult seda, mida palume, vaid teeb ka ise ettepanekuid, kuidas midagi paremini teha. Usaldusväärsus on pangale hästi oluline.

Toomasel pole vaja kätt hoida, ta tuleb kiirelt appi ja lahendab asjad kiirelt ära, sest keskendub alati probleemi lahendamisele, on väga kogenud ja õige suhtumisega.“

KOMMUNIKATSIOONIJUHTI ASENDAB ANN MARII NÄRSKA Kommunikatsioonijuhi Reimo Raja viimane tööpäev G4Sis oli 22. juuni.

Uue kommunikatsiooni­juhi ametisse asumiseni täidab kommunikatsioonijuhi ülesandeid kommunikatsioonispetsialist Ann Marii Närska.

Ann Marii poole võib pöörduda nii sise- kui ka väliskommunikatsiooni puudutavates küsimuses. Ehk siis suhtlus ajakirjanikega, olulisemad juhtumid ja sündmused, mida (­ sotsiaal)meedias või ettevõtte sisekommunikatsioonis kajastada või millega kommunikatsiooniosakond igaks juhuks kursis peaks olema. Samuti võib Ann Marii poole endiselt pöörduda siseveebi, uudiskirjade jms teemadega seotud küsimustega.

Ann Marii Närska telefon on +372 512 5512, e-post ann.marii.narska@ee.g4s.com.

Alati võib kommunikatsiooni­ osakonna poole pöörduda ka a­ adressil kysimused@ee.g4s.com.

Meil on hea meel tervitada G4Si meeskonnas Fred Urmi. Palusime Fredil ennast veidi tutvustada. „Asusin tööle projektijuhtimise osakonda, ametikohaks joonestustehnik. Pärast katseaega soovin omandada turvatehnik 6 kutsetunnistuse ja saada projekteerija ametikoha.

Nõrkvoolusüsteemidega olen tegelenud alates 2008. aastast.

2012–2019 töötasin hooldus- ja projektijuhina Hedengren Eesti ASis. 2019–2020 töötasin The Red Dog Company OÜs projektijuhina.

Erialast haridust ei oma, olen erialased teadmised omandanud töö käigus usina iseõppijana. 2013. aastast alates on mul turvatehnik 5 kutsetunnistus erinevate turvasüsteemide paigalduse ja hoolduse tarbeks.

Vabal ajal „meeldis“ palju reisida.

Praegu külastan erinevaid Eestimaa vaatamisväärsusi. Veedan palju aega looduses. Mulle meeldib lugeda, rattaga sõita, puidutöö, metallitöö, vanu asju renoveerida/restaureerida (mööbel, masinaid jne).

Äri­lahenduste divisjoniga liitus Merja Malva

Aprillis liitus äri­ lahenduste divisjoniga Rakvere piirkonna müügiesindaja-kliendi­ haldur Merja Malva. Pärast keskkooli lõppu suundus Merja õppima Tartu Ülikooli Pärnu kolledžisse hotelli- ja turismimajandust. Seal otsustas ta viimasel aastal võtta õppepuhkuse, et veeta aasta Austraalias. Sellest kujunes välja kümneaastane töötamine ja reisimine eri riikides! Merja on töötanud Kanadas, Austraalias ja Uus-Meremaal, põhiliselt klienditeenindajana kas toitlustuse või majutuse valdkonnas. Ühe aasta veetis ta ka lumesaanide, kalastus­ tarvete ja relvadiilerite juures!

Vabal ajal meeldib talle tööasju mitte arutada.

G4S EESTI AJAKIRI | juuli-august NR 3 (159)

|5|

TUBLI TÖÖ

MÄRKA TURVATEENINDAJAT!

Parimad on teie ees!

MAIE PAJU (Stockmann) Stockmanni turvateenindajat Maie Paju kirjeldavad kliendid kui professionaalset, rõõmsameelset, korrektset ja abivalmis töötajat. „Inimene teeb laitmatult tööd, tal on kogu aeg tempo taga, aga miski kahe silma vahele ei jää. Alati on kindlustunne, et tema poolt on kõik asjad ära korraldatud ja paika sätitud. Ta väärib ühte korralikku kiitust,“ kiidavad kliendid, kes temaga kokku on puutunud.

Temaga koos töötavad teised Stockmanni töötajad kinnitavad, et Maie puhul on tegemist ääretult võimeka töötajaga, kes on oma tööle väga pühendunud ning väärib igati tunnustamist!

Meil on hea meel, et meil on Maie näol nii suurepärane kolleeg!

TOOMAS RAJASAARE (ASi Eesti Post logistikakeskus) Tehnilist spetsialisti Toomas Rajasaart kiideti kui G4Si tehnika raudvara!

Tema poole pöördudes saavad ka kõige keerulisemad lahendused tehtud. Omniva turvajuhi sõnul saab alati kindel olla, et

|6| G4S EESTI AJAKIRI | juuli-august NR 3 (159)

kui Toomas objektile tuleb, siis piisab probleemi vaid mainida või soovi lühidalt kirjeldada ning kõik mured saavad kindlasti lahenduse. „Saan kindel olla, et Toomase poolt välja pakutud lahendused toimivad kindlasti tõrgeteta. See on eriti oluline objektil, kus toimub ööpäevaringne saadetiste sorteerimine,“ lisab Ominva esindaja.

Aitäh Sulle pühendumuse eest, Toomas!

TIIT KARU (tehnik) Tehnik Tiit Karu kirjeldatakse kui väga asjatundlikku ja sõbralikku inimest! „Sõbralik ja jutukas tehnik, tegi oma tööd kiiresti ja asjatundlikult. Väga hea töökultuur,“ kiidab üks klient. Tihti palutakse Tiitu eraldi tänada, sest kliendid saavad alati kõikidele oma küsimustele põhjalikud ja arusaadavad vastused ning jäävad tema teenindusega väga rahule. Ta teeb oma tööd väga professionaalselt ning kiiresti. Tema tööd ja pühendumust võiks kirjeldada ühe sõnaga – SUPER! Tubli töö, Tiit!

RIINA KALLA (OÜ Softcom) Kui Riinat peaks ühe sõnaga kirjeldama, siis oleks see positiivsus! Just seda omadust hindavad tema juures kõrgelt ka kõik kliendid. „Riina igahommikune energia on nakkav! Ta on väga sõbralik, energiline, rõõmsameelne, annab oma positiivset energiat kohe edasi, nii et tuju läheb heaks,“ kirjutab üks klient. Tema puhul saab olla kindel, et kord on tagatud ning kõik töötajad täidavad reegleid.

Riina puhul tuuakse välja ka tema kohusetunnet, millega ta oma tööülesandeid täidab, ning tähelepanelikkust, mis on suurepärane!

Tore, et oled G4Sikas, Riina!

OLIVER RATASSEPP (Tallinna bussijaam ja Balti jaam) Oliver Ratassepa kohta tulid märkamised seoses konkreetsete juhtumistega.

Mõlemal korral kiideti turvateenindajat äärmiselt professionaalse käitumise eest. „Olete endale võtnud tublid töötajad!

Aitäh, G4S ja turvateenindajad, et kaitsete meie riiki,“ lisab üks sündmust pealt

TUBLI TÖÖ näinud klient. Oliveri puhul märgati juhtumite lahendamisel ka kiirust, viisakust ja korrektsust.

Jätka samas vaimus, Oliver!

TANEL RÕÕM (tehnik) Tehnik Tanel Rõõmu üle tunnevad kliendid väga suurt rõõmu! Teda kiidetakse väga asjaliku ja meeldiva suhtumise eest.

Lisaks sellele, et ta teeb klientide sõnul oma tööd korralikult, soovitab ja pakub ta ka teisi lahendusi. Ta on kiire ja korrektne, viisakas ja abivalmis ning seletab alati kõikidele ka kõige keerukamad teemad lihtsalt lahti. „Väga hea suhtleja, viisakas, märkaja – nimelt märkas ta, et mul on siiani veel vanad hoiatuskleepsud akendel, ja andis uued,“ kirjutas üks klient. „Soovin anda noormehele edasi tänusõnad. Meeldiv suhtleja, rahulik, loogiline kaasamõtleja, osav, leidlik, abivalmis. Selliseid inimesi on meile kõigile vaja ja neist on ainult rõõmu!” lisab teine klient.

Meil on hea meel, et oled meiega, Tanel!

MAREK VIND (Tartu postikeskus) Lõuna regiooni turvasüsteemide tehnik Marek Vind sai kiituse osaliseks tänu aastatepikkuse suurepärase AS Eesti Posti objektide hooldamisele. „Tema haridus ja aastatepikkune kogemus on aidanud ka moraalselt vananenud, kuid endiselt kasutuskõlblikud seadmed töös hoida.

Võrreldes teiste tehnikutega suudab ta alati testriga tuvastada hälbed ja anda adekvaatse hinnangu, kas süsteem on kasutuskõlblik või tuleb tänapäevase vastu välja vahetada,“ kiidab klient.

Mareki puhul hinnatakse, et temas saab alati kindel olla, nimelt peab ta eranditult kinni kõikidest kokkulepetest ja tähtaegadest. Lisaks on ta silma paistnud väga hea koolitajana. „Temaga on sageli objektile kaasa saadetud noori turvatehnikuid. Kõrval seistes saab isegi võhik lõpuks asja selgeks!“ Suurepärane töö, Marek!

HELENA NÕMME (Tallinna lennujaam) Lennundusosakonna turvateenindajat Helena Nõmmet kirjeldatakse kui kõige võimsamat neiut! Vaatamata sellele, et tööd on palju ja saatmised ootavad järjekorras, siis temal püsib ikka ja alati nägu naerul!

Helena on klientide sõnul kiire, asjalik ja väga abivalmis. Ta oskab alati kõikidele küsimustele vastata, aitab igale probleemile lahenduse leida ja on väga toimekas ning keskendub detailidele. Kui lennuväljal tekib

segadus, on ta kohe valmis aitama! „Suur kummardus asjalikule tüdrukule, kes teab, kuidas asjad käivad,“ lisab üks klient.

Aitäh, Helena, et oled kõige võimsam neiu!

RAIMOND LAATS (Kaubamajakas) Turvateenindaja Raimond Laats on jäänud klientidele silma targa ja professionaalse käitumise poolest. Nimelt, kui Raimond kohe mõnele küsimusele vastust ei tea, siis uurib ta kindlasti teemat ja annab siis põhjaliku vastuse. „Ta käitub väga viisakalt ning teeb oma tööd 100% kindlusega,“ kirjeldavad teda kliendid.

Teda kirjeldatakse ka sõnadega kiire, teadlik ja väga innukas ning suurepärase huumorisoonega! Raimond aitab alati, kui keegi on hädas, ning suhtub kõikidesse klientidesse äärmiselt viisakalt.

Väga tubli töö, Raimond!

ARVI LAASME (Eedeni keskus) Turvateenindajat Arvi Laasmet kirjeldatakse kui äärmiselt viisakat noormeest.

Pea iga kiitus sisaldab seda omadussõna!

Lisaks on klientide sõnul tegemist väga pädeva, sõbraliku ja abivalmi töötajaga, kelle peale saab alati kindel olla, sest ta oskab kõikides olukordades suurepäraselt toime tulla. Keskuse töötajad kiitsid Arvit selle eest, et tänu temale on neil väga turvaline töökeskkond. Palju kiideti Arvit ka seoses maskikohustuse kandmise kontrollimisega ning seda just nende klientide poolt, kellel maski ees ei olnud. „Tulin keskusesse ning mul ei olnud maski. Turvateenindaja andis mulle maski ja ütles veel, et seekord kingitus, aga pean endale ise ikka maski soetama, ning suunas sinna, kust saab maski osta. Ta suhtles minuga väga viisakalt ning ma usun, et paremat turvatöötajat ei ole meil siin Tartus. Sellist viisakat suhtumist kogen ma ainult Eedenis käies!“ kiidab klient.

Aitäh, Arvi! Oleme rõõmsad, et meil on selline kolleeg nagu Sina!

URMAS TAMMERIK (müügijuht) Standardlahenduste divisjoni müügijuhti kirjeldatakse kui kiiret, meeldivat ja professionaalset töötajat! „Urmase poolt väga meeldiv, kiire ja personaalne teenindus. Hindan kõrgelt tema head suhtlemist, professionaalsust pakkumise selgitamisel ja kliendi soovide arvestamisel,“ kirjutab üks klient. Lisaks oli kliendi sõnul kiiduväärt see, kuidas Urmas vastas tema kõnele pärast tööpäeva lõppu ning oli valmis teda juhendama, kuidas häire puhul käituda.

Hästi tehtud, Urmas!

RAUL ESNAR (AS Eesti Post Pallasti, Tallinn) Turvateenindaja Raul Esnarit kiidetakse tema töö eest Omniva peamajas. Kliendi sõnul on Rauli puhul objektil töötatud kümne aasta jooksul olnud märgatav professionaalne areng. „Arvestades turvatöötaja rutiini, tuleb eraldi välja tuua tema kohusetunne. Ta on ennast iseseisvalt täiendanud IT-süsteemide tundma õppimisel,“ lisab klient. Kõik viimased Omniva turvasüsteemide juhendid teistele turvatöötajatele ja ka Omniva töötajatele on Rauli poolt koostatud. „Juhendid on väga kasutajasõbralikud, mida ei saa alati tootja enda juhendite kohta öelda. Raul Esnarist on väga palju abi olnud ka turvasüsteemide auditeerimisel,“ kiidab klient Rauli.

Aitäh Sulle, Raul! Jätka samas vaimus!

LIISA KALDA (endine Mäo Sakreti turvateenindaja) Liisa Kaldat kirjeldatakse kui hea suhtlemisoskusega viisakat ja abivalmit töötajat.

Lisaks sellele, et ta teeb oma tööd professionaalselt ning paneb tähele iga detaili, on ta alati ka väga positiivne! „Liisa teeb oma tööd nii, nagu üks turvateenindaja seda tegema peab! Mitte kunagi ei ole tema jaoks raske teha see veel „üks samm“, et kõik oleks rahul ja õnnelikud.

Rohkem turvatöötajaid peaks olema nagu tema,“ kirjutavad kliendid tema kohta.

Ja nagu klient kirjutas: Kiitused, ainult kiitused! Jätka samas vaimus!

ALEKSEI FOMENKO (tehnik) Aleksei Fomenko on klientide sõnul väga põhjalik ja kohusetundlik tehnik, kes teeb oma tööd väga hästi! Aleksei teeb tööd korrektselt ning veendub, et kõik töötaks ja oleks korras, enne kui ta objektilt lahkub. Lisaks kiidavad kliendid, et Aleksei on väga kompetentne ja korrektne ning teab alati täpselt, mida ta teeb. Ta on kõikidega alati viisakas ja sõbralik ning arvestab kliendi soovidega.

Meie arvame samamoodi! Jätka samas vaimus, Aleksei!

MARINA PETROVA (häirejuhtimise spetsialist) Marina Petrova töötab G4Si juhtimiskeskuses häirejuhtimise spetsialistina.

Tema tehtud töö puhul hindavad kliendid äärmiselt viisakat teenindust. Teda tänatakse, et ta suhtub nii mõistvalt ja viisakalt, kui klient on valve mahavõtmisega hätta jäänud ja midagi on veidi valesti läinud. Viisakus, abivalmidus ja operatiivsus on omadussõnad, millega Marinat kirjeldatakse.

Aitäh Sulle, Marina!

G4S EESTI AJAKIRI | juuli-august NR 3 (159)

|7|

HALDUS

Uus peakontor asub nurgapealse maja esimesel kolmel korrusel.

G4Si uus PEAMAJA TULEB Vesipapi tänavale TEKST: ANN MARII NÄRSKA, KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST ILLUSTRATSIOONID: ASTLANDA EHITUS

Paljud on pikalt oodanud uudiseid G4Si uue peamaja kohta.

Küsisime meie haldusosakonna juhatajalt Andres Pastaruselt põletavaid küsimusi ning jagame põnevat infot ka teiega!

|8| G4S EESTI AJAKIRI | juuli-august NR 3 (159)

TEHNIKA

Kuhu uus peamaja tuleb?

Uue maja aadressiks on Vesipapi 2 ja 4.

Asub see Linnu tee ja Mustamäe tee ristumiskohas.

Millal me kolime?

Plaanis on kolida 2022. aasta novembris, seega pooleteise aasta pärast.

Kas tegemist on täitsa uue majaga?

Jah, täitsa uus maja. Hetkel on kopp juba maasse löödud ja ehitus on pihta hakanud.

Mitu korrust majal on ja mitu on meie kasutada?

Büroohoonel on korruseid kokku kuus (aadressiga Vesipapi 4 hoone osas asuvad korterid), meie kasutada on esimesed kolm korrust. Meie üüripinna suurus on ca 3100 ruutmeetrit. Teine korrus on lausa ca 70 meetrit pikk!

Milline on uue kontori ruumiline kontseptsioon?

Uue kontori puhul on tegemist mitme kontseptsiooni kombinatsiooniga. Ruumi­ planeering sõltub töö iseloomust ning üksuste vahelisest koostöö­vajadusest.

Meil on avatud kontorid, tiimiruume, töötajate kabinette. Avatud alad on tsoneeritud ning eraldatust loome sirmide ja mööblielementidega sarnaselt tänaste lahendusega. Rajame eri suurusega koosolekuruume ja lisaks ka telefoniga rääkimiseks mõeldud pisikesi ruume.

ruume. Korrusel asuvad koolitusklassid ja personaliarvestus koos värbamisega, IT-osakond, sisekontrolliosakond, turundus- ja kommunikatsiooniosakonnad, valvedivisjon, standard- ja ärilahenduste divisjonid, teenindus- ja juhtimiskeskus, turvatehnika divisjon.

Kolmas korrus on pindalalt kõige väiksem ning seal asuvad tugiüksused: raamatupidamise ja finantsplaneerimise

Kuidas korrused jagunevad?

Esimesel korrusel asuvad meil nn teenistuse ruumid, seal asub päevniku ja patrullteenistuse turvajuhi ruum, relvaruum, puhke­ ruum, teenistuse ladu, Uue kontori puhul on tegemist Alarmteci ladu, vormiladu, mitme kontseptsiooni kombinat­ Staffi ladu (valvedivisjon), siooniga. Ruumi­planeering sõltub töö projektiosakonna ladu iseloomust ning üksuste vahelisest (turvatehnika), haldus- ja ­koostöö­vajadusest.

IT-osakonna ladu, turunduse ladu ja tehnika demo ala. Muidugi ka veel riietus- ja duširuuosakonnad, haldusosakond ning jurist. mid meie töötajatele. Esimeselt korruselt Lisaks ka eri divisjonide direktorid ja osakondade juhid ning juhatuse esimees. Korpääseb kohvikusse. rusel on üks nõupidamisruum, puhkeala Teine korrus on ca 2000 ruutmeetrit ja telefoniga rääkimiseks mõeldud ruum. suur ja korruse keskel asub väliaatrium.

Kolmandalt korruselt pääseb ka suurele Aatriumist pääseb kolmandal korrusel terrassile, mis asub teise korruse peal. asuvale väliterrassile. Aatriumiga külgnevad nõupidamisruumid ning puhkeala.

Kas majas on ka söögikoht?

Need ruumid moodustavad keskse On, esimesele korrusele tuleb kohvik. ühiskasutatava ala, mille ümber asuvatele Hetkel otsitakse sinna operaatorit. aladele ning ruumidesse on ­paigutatud Erinevalt praegusest saavad uues majas töökohad. Korrusele planeerime väikseid telefoniga rääkimiseks mõeldud külastada kohvikut kõik soovijad. Meie

ruumidest pääseb kohvikusse otse, majast seest. Seega talvel ei pea jopet selga panema, kui sööma minna!

Kuidas on lood parkimisega?

Parkimiskohti on meil renditud kokku 140. Nendest sadakond on planeeritud ametiautodele ning 40 eraautodele.

Parkimis­kohad asuvad neljas eri kohas: maja all, maja ees, maja taga (teise korruse all) ning majast ca 200 meetrit eemal parkimisplatsil (Algi tänava ääres).

Täpne parkimiskorraldus vajab veel kokkuleppimist, kuid tuleb olla valmis selleks, et parkimine on tasuline.

Kas on ka võimalik laadida elektri­ autosid?

Meil saab olema valmidus ehitada välja elektriautodele laadimiskohad.

Seega, kui mõne aasta pärast peaks meie autoparki lisanduma elektriautod, siis on võimalik neid kontori juures laadida. Üks kolleeg uuris, kas uuele majale tuleb samasugune uhke G4Si logo peale nagu praegu?

Seda ei oska veel öelda. Ilmselt nii suurt ei tule, aga kindlasti teeme me ennast nähtavaks. Kuidas täpsemalt, selgub töö käigus.

G4S EESTI AJAKIRI | juuli-august NR 3 (159)

|9|

KAANELUGU

Toomas Rajasaare: ELUS TULEB ISE HAKKAMA SAADA! TEKST: ANN MARII NÄRSKA, KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST FOTOD: REIMO RAJA, ANN MARII NÄRSKA, ETEL JA ERAKOGU

|10| G4S EESTI AJAKIRI | juuli-august NR 3 (159)

KAANELUGU

Toomas Rajasaare on töötanud G4Sis viis aastat ning on selle aja jooksul pugenud südamesse nii klientidele kui ka kolleegidele. Hiljuti tunnustati Toomast aasta turvatehniku tiitliga. Uurisin täpsemalt, milline on olnud tema teekond sellise tiitlini.

Palju õnne selle tunnustuse puhul!

Kas see tuli ootamatult?

Tuli jah, ei aimanud midagi!

Kui keegi paluks sul ennast kirjeldada, siis mis sa talle vastaksid?

Usun, et olen tugi ja abistaja. Ma ise tunnetan seda kõige rohkem, et olen inimestele justkui toeks.

Ehk sa tunned, et oled tugi nii tööl kui ka eraelus. Kas sa oled selle rolli endale teadlikult võtnud või see lihtsalt on nii?

Jah, just. Ma ütleks, et see lihtsalt on alati nii olnud. Mingil määral tuleb see ilmselt lapsepõlvest kaasa. Ma olen üksik laps ja olen alati olnud ka oma vanematele toeks.

Kust sa pärit oled?

Olen elanud üle kolmekümne aasta Kiili vallas. Enne seda elasin mingi aja Alaveres. Kooli läksin alguses Kehras, hiljem käisin Alaveres ühe aasta ja pärast seda olengi olnud Kiili valla elanik.

Milline õpilane sa koolis olid?

Oi, ma olin täielik nohik! Läksin tegelikult kuueaastasena kooli ja olin teistest igatpidi väiksem.

Millega sa kooli ajal vaba aega sisustasid?

Nõukaaeg oli, mis me seal ikka tegime.

Jooksime õues, sõitsime ratastega mööda metsi ja kolasime niisama igal pool ringi!

Kelleks sa lapsena saada tahtsid?

Miilitsaks? Tuletõrjujaks?

Ei, tegelikult ei olnud midagi sellist. Mind hakkas ühel hetkel huvitama hoopis raadiotehnika. Umbes keskkooli ajal. Siis ma tegin kodus ise hästi palju asju, remontisin ise ja nii edasi. Siis pärast keskkooli läksin raadiotehnika kooli, mis asus Laial

tänaval, ja õppisin raadiomehaanikuks.

Siis tuli muidugi sõjavägi vahele ja pärast sõjaväge ma remontisin Kiili vallas igasugust kodutehnikat päris palju. Panin arvuteid ja selliseid asju kokku.

Kus sa sõjaväes käisid?

Vot see on huvitav lugu! Sõjaväkke läksin ma 1989. aastal ja mind saadeti sellisesse linna nagu Seversk. See on tegelikult tänase päevani üks selline hästi salajane linn Venemaal, kus tehakse tuumarelvade jaoks plutooniumit. Seal olin neli kuud ja õppisin turvatehnikat, et neid salastatud objekte valvata. Pärast seda saadeti mind veel ühte väga salajasse kohta nimega Semipalatinski tuumapolügoon – seal olin poolteist aastat ja seal oli mul objekt, mille valvetehnikat ma pidin korras hoidma.

Väga põnev! Sul oli siis väga salajane elu. Kas teile tehti selgeks, et sellest, mis siin toimub, ei tohiks kellelegi rääkida?

Jah, sel ajal oli see kõik kohe väga salajane. Ei tohtinud kellelegi midagi rääkida.

Kui midagi oleks rääkinud, siis oleks mul ikka väga-väga halvasti läinud. Nüüd on muidugi sellest ajast nii palju möödas, et enam ei loe see keeld midagi! Ühel objektil oli veel nii, et me käisime selles ruumis, kus tehti tuumakatsetusi ja kus oli ka õhkamisvalmis tuumapomm.

Kas oli hirmus ka?

Ei olnud! (Naerab.) Sel ajal ei olnud! Siis tundus see nagu tavaline tööpäev.

Kas sellest ajast on mõned sõbrad ka veel jäänud?

Otseselt ei ole. Meil oli seal Semipalatinskis see objekt tegelikult kahe peale ning siin pildi peal olen ma ka koos selle lätlasega.

Aasta turvatehniku kirjeldus: Toomas Rajasaare aitab Eestit turvalisemaks muuta juba viimased 30 aastat. Karjääri turvatehnika valdkonnas alustas ta ettevõttes Hedengren Eesti. 2016. aasta augustis liitus Toomas G4S Eesti meeskonnaga. Pidevalt oma oskusi arendades ja teadmisi täiendades on temast kasvanud kõrgelt hinnatud turvasüsteemide spetsialist.

Ta on kolleegidele hinnatud eeskuju ja mentor, kelle juhendamisel on oma tehnikukarjääri alustanud üle 50 tehniku. Lisaks uute tehnikute koolitamisele ja väljaõpetamisele aitab ta igapäevaselt ka kogenud turvatehnikuid – teeb neile täiendkoolitusi ja aitab vastuseid leida kõige keerulisematele probleemidele, mis jooksvalt töö käigus tekkida võivad.

Oma igapäevases töös tegeleb ta keerukamate süsteemide hooldamise ja haldamisega. Olgu need siis suurte koolimajade automaatsed tulekahjusignalisatsioonisüsteemid, hoonete automaatikad või näiteks läbipääsusüsteemid. Kui Toomase abi vajatakse mõne rikke lahendamisel, siis on see valdavalt keerulisemat laadi probleem – moodulirike, tarkvaraprobleem vms. Kui näiteks süsteemi tarkvara näitab, et kõik töötab, kuid süsteemi küljes olev andur oma tööd ei tee, siis aitab Toomas sedalaadi mured kiirelt lahendada.

Toomas on kohusetundlik ja aus. Oma sõbralikkuse ja abivalmidusega ei jäta ta kedagi kunagi hätta ning pühendub alati parima lahenduse leidmisele.

Ta on kõrgelt hinnatud kolleeg, sest annab alati nõu ja mõtleb kaasa, kui mõnel tehnikul on abi vaja. Klientide jaoks on tegemist kõrgelt hinnatud spetsialistiga ja tihti saab G4S pärast Toomase külastust klientidelt tagasisidet, et saatku me järgmistel kordadel objektile ainult teda.

G4S EESTI AJAKIRI | juuli-august NR 3 (159)

|11|

KAANELUGU 1990. aastal Vene sõjaväes.

Semipalatinski objektil koos lätlasest sõbraga.

Kuidas vene keelega on? Seal said selgeks või ikka koolis?

Täitsa selge on see vene keel jah. Tegelikult juba kooli ajal, aga suurem praktika tuli ikkagi sõjaväes.

Kuidas teiste keeltega on?

Ikka inglise keel ka ja soome keel. Mul eelmises töökohas oli emafirma Soomes ja seal käisime koolitustel ja tööl, siis sealt sai see selgeks.

Tuleme tänapäeva ja praeguse töö juurde tagasi. Mis sa ütleksid, mis on oluline klienti teenindades?

Klient tahab kindlasti võimalikult kiiresti saada lahendusi. Ehk alati peaks asjad olema juba eile valmis. Aga tegelikult tuleks neile öelda, et mis see reaalne lahenduse valmimise aeg oleks ja mis on takistused, miks valmimine viibib. Olen aru saanud, et pole mõtet keerutada ja anda katteta lubadusi, vaid pigem olla ses suhtes aus ja otsekohene.

Milliseid väärtusi sa elus oluliseks pead? Sul on ka kaks last. Mida sa neile oled õpetanud, et mis on elus tähtis?

Olen neile alati õpetanud, et elus tuleb ise hakkama saada. Olen ise selline inimene, et kuigi ma annan teistele palju abi, siis ma ise tavaliselt abi küsima ei lähe. Või no lähen ka, aga see on siis, kui enam mitte midagi muud üle ei jää. Ma olen neile ka seda õpetanud, et katsu ise hakkama saada.

Sa oled koolitanud väga palju kolleege. Mis sulle juhendaja ja mentori rolli juures kõige rohkem meeldib?

Ma ei teagi, see tuleb mul kuidagi iseenesest! Mulle meeldib selline tiimitöö. G4Sis käivad tehnikud üksi objektidel. Minu eelmises töökohas oli seevastu väga tugev

|12| G4S EESTI AJAKIRI | juuli-august NR 3 (159)

tiimitöö ja mitu pead on ikka mitu pead.

Seega jah, olen rohkem tiimitöö pooldaja.

Ma seda üksiku hundi elu väga ei naudi.

Sellepärast mulle meeldib ka kolleege koolitada ja õpetada, et seal on just seda tiimitööd natuke sees.

Millega sa vabal ajal tegeled?

Käin kalal, sõidan jalgrattaga.

Mis kala viimati näkkas?

Latikas! Mulle meeldibki püüda latikaid ja angerjaid.

Mis sa teed nendest kaladest?

Panen suitsuahju.

Kas peres on sul veel keegi tehnikahuviline või oled sina üksi?

Poisid on ka.

Sul on kaks poega? Millega nad tegelevad praegu? Üks on praegu sõjaväes, saab kohe välja.

Teine lõpetab kooli nüüd ja oli meil just siin G4Sis praktikal.

Elus tuleb ise hakkama saada.

Olen rohkem tiimitöö pooldaja.

Kas sõbrad vahel küsivad abi?

Kas aitad?

Ikka küsitakse abi. Sõprade juurde lähen alati. Vahepeal sai ikka tehtud ka seda tööd isiklikule klientuurile. Aga praegu ma enam ei taha niimoodi, see hakkas lihtsalt juba üle jõu käima.

Mis selleks suveks on plaanid?

Eks see vist Eestisse jääb see suvi.

Kalale plaanin minna. Rattaga sõidan hästi palju, nüüd küll jalgrattatee peal, aga kunagi sai ka maanteed sõidetud.

Keskkooli ajal käisin ma tegelikult jalgrattatreeningutel. Aga Kiili vallas on väga head jalgrattateed, umbes 50–60kilomeetrine ring on hea sõita.

Käiks tegelikult rohkem rattaga sõitmas, aga lihtsalt pole aega!

On sul lemmikkohad, kus kalal käia?

Käid sa kalal üksi või sõpradega?

Ikka seal lõuna pool, Emajõgi ja Võrtsjärv. Sõpradega jah, lähme koos telkima ja kalale.

Oo, käib isa jälgedes! Mis teine poeg pärast sõjaväge plaanib?

Tema on rohkem selline teenindaja tüüp ja talle meeldib kuskil baaris teenindada.

Ta on hästi suhtleja ja meeldib, kui on suur aura ümber.

Räägi nendest fotodest, mis sa kaasa võtsid.

See foto siin on tehtud 1990. aastal (pildil telefoniga rääkimas). No see kalaga pilt on ka natuke vanem, mul ei olnud kuskilt võtta hilisemat pilti. Kuna ma ise varem pildistasin kogu aeg, siis on nii, et mind ennast kunagi pildi peal väga ei ole.

Kas kodus on nii, et kõik tehnika saab ikka sinu poolt parandatud, et ei ole vaja helistada kellelegi, et kuule, oleks vaja abi?

Ikka muidugi ise!

Sa oled ise seega suur fotohuviline?

Ei, kunagi ma olin. Aga tänapäeval eriti ei huvita. Vanasti oli see huvitavam, et pidid eraldi ilmutama ja oli justkui eksklusiivsem.

TEHNIKA

KEVAD TÕI ENDAGA

uue e-patrulli TEKST: ANN MARII NÄRSKA, KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST FOTO: AIVO KALLAS

Sel kevadel võttis G4Si valvedivisjon kasutusele kauaoodatud uued e-patrulli käsiseadmed. Küsisin arendusjuhilt Kristjan Mikkult, milliseid võimalusi uus e-patrull loob, ning rääkisin ka patrulli turvatöötaja ­Andres Antonoviga seadme kasutajakogemusest.

Mis asi on e-patrull? Ja miks oli tarvis uut?

E-patrulli puhul me mõtleme ühelt poolt juhtimiskeskusest tööde saatmise lahendust patrullidele. Lisaks siis ka lahendust, millega patrull häiret teenindab ja mille lõpuks ta koostab häireraporti. See on kokkuvõtlikult e-patrull.

Eelmine seade meil amortiseerus.

Esiteks seade ise, mis põhines Windows mobile’il, oli aeglane ning väikese ekraani ja nuppudega oma aja ära elanud. Teiseks oli aja jooksul tekkinud valvedivisjonis uusi soove, mida nad tahtsid, et e-patrull teeks, aga mida vana süsteem ei võimaldanud teha.

Seejärel hakkasime me eri variante kaaluma ja jäime lõpuks Guardtoolsi peale.

Mille poolest uus seade vanast erineb?

Alustuseks on tegemist Androidi operatsiooni­süsteemil põhineva sead-

mega. Suure ekraaniga ja kiire. Tal on küljes NFC, triipkoodi ja QR-koodi lugeja, mis on igapäevatöös väga kasulikud. Nimelt saame me panna NFC, triipkoodi või QR-koodi valvatavale territooriumile teatud nurkadesse. Kui patrulli töötaja teostab territooriumi ülevaatust, siis peab ta kõik need nurgad läbi käima ja käsiseadmesse skaneerima. Hiljem tekib ülevaade sellest, kas patrull käis kõik vajalikud punktid ringil läbi või mitte. See, et seadmes on sees selleks vajalik skänner, teeb selle osa palju kiiremaks, kui seda näiteks kaameraga teha. Kaamera suudaks seda samuti, aga see oleks kohmakas.

Kindlasti on oluline ka seadme võimsam aku, et töö tegemine ei jääks selle taha, et seade saab ühel hetkel tühjaks.

Lisaks on olemas selline asi nagu push to talk, mis meenutab raadiosidet.

Kui meil praegu patrullidel oli Põhja

piirkonnas veel eraldi kaasas raadiosaatja, millega nad said omavahel ja juhtimiskeskusega rääkida, siis nüüd on seesama funktsioon mitte enam raadio­ kanalipõhine, vaid mobiilse interneti põhine push to talk. See on kõikidel patrullidel üle Eesti, mitte enam ainult Põhja piirkonnas. Osaliselt loob see Läänel, Lõunal ja Idal funktsionaalsust juurde ja Põhjas on meil kasutuses üks seade vähem.

Varem oli meil igal patrullil ka eraldi telefon, millega nad rääkisid. Ehk üks oli käsiseade, millega nad teenindasid töid, teine oli telefon, millega nad rääkisid. Kõned viidi samuti ühte seadmesse koos häirete teenindamise ja raadiosidega.

Lisaks saab seadmega loomulikult kasutada ka navigatsioonisüsteemi, nagu ise nutitelefoniga tänapäeval kasutame.

Patrull Andres Antonov Andrese sõnul on uus seade väga käepärane. Suureks plussiks on uue seadme puhul tema arvates see, et selle kasutamisega saab hakkama ka algaja, sest süsteem on lihtne ja loogiline. Kui inimene oskab kasutada nutitelefoni, siis õnnestub ka selle seadme kasutamine. „Häire korral saan kohe vaadata Google’ist lokatsioonist pilti ja kasutada Waze’i navigatsioonirakendust,“ kiidab Andres. Ta arvab, et keeruline võib olla seadet kasutada pigem vanematel inimestel, aga tegelikult on see lihtsasti õpitav. „Väga mugav on see, et seadme abil saab ta näha ka kolleege, kes on tööl ja kes kus asub. Lisaks saab ka ekipaaže appi kutsuda, kui on tarvis,“ kirjeldab Andres.

G4S EESTI AJAKIRI | juuli-august NR 3 (159)

|13|

TUNNUSTAMINE

STAAŽIKAD Juunikuus tänati staažikaid töötajaid, kes on andnud oma väärtusliku panuse ettevõtte arengusse ja aidanud seeläbi muuta Eestit turvalisemaks! Tänuüritused toimusid Tallinnas ja Tartus.

25

Sairess Kandla, Margus Mäesalu, Hendrik Ilisson, Aveliin Kalviste, Kalle Krihvel, Kalmar Kusmin, Margus Meiessaar, Vello Oinus, Raoul Rosenberg, Tarvo Räni, Allan Saluri, Sergey Shcherbatskiy, Aleksander Tarassenko, Sergei Tumanovski Alla Antipenkova, Ljudmila Belova, Tõnu Randmäe, Sergei Vaher, Argo Raag, Raivo Raudsepp, Raivo Ritson

20

Arno Pastarus, Aare Allingu, Ramon Kaju, Liivi Kalmu, Kristi Karelin, Tarmo Kukk, Kersti Kuusik, Evelyn Lill, Heino Lillipuu, Raul Lõhmus, Eduard Mäeots, Urmas Nigul, Toivo Noormaa, Jelena Nüüd, Rain Pent, Liliana Randmaa, Marti Ranne, Maidu Salong, Oliver Sonn, Nikolai Suvorov, Märt Šadeiko, Jevgeni Šljahhov, Vjatšeslav Talujev, Irina Tihhonjonok, Sergei Trošin, Anne Variksoo, Sulev Viskar, Lemmi Võrahanso Marju Aleksene, Kristjan Kiho, Ants Leht, Georgi Neustus, Igor Poljatšihhin, Jaak Salundi, Igor Zubanov, Toomas Tinnuri

|14| G4S EESTI AJAKIRI | juuli-august NR 3 (159)

TUNNUSTAMINE

15

10

Urmas Paroll, Margus Pind, Matti Pork, Tarvo Raja, Veljo Valgu, Olga Andrejeva, Vladislav Astahhov, Vitali Bahhun, Tatiana Demiyanenko, Aleksandra Dolskaja, Galina Dudarenko, Natalia Galkina, Ain Jaago, Janis Kaarits, Kristo Keskla, Leino Klaamann, Janek Konsap, Rein Lindoja, Karmen Lääne, Aime Lääne, Priidu Metsamägi, Tarmo Nigols, Siiri Nurk, Valve Oolup, Anneli Ott, Aleksei Pahharev, Ahti Paloson, Tarmo Pirker, Valli Puura, Roman Raagel, Eero Riige, Reet Sarapuu, Ahto Sellenberg, Heiki Sulg, Renata Štrem, Urmas Tammerik, Õie Trestip, Svetlana Uljane, Ilona Uustalu, Aleksandr Vassiljev

Reigo Engmann, Andres Haller, Vahur Jerve, Viktor Kostarev, Kristjan Lee, Janek Põldots, Paavo Tärk, Neeme Abner, Valentina Aksberg, Everita Arike, Taivo Eichelmann, Eron Eikla, Vladimir Gorkovljuk, Denis Homenko, Maarja Kikkas, Ksenia Kiseljute, Siim Koobas, Kalev Kroon, Kalle Källo, Sergei Lambut, Joel Lõhmus, Maren Maasik, Kristjan Mikk, Tauno Nugis, Andreas Nõu, Tatjana Oksner, Marina Primak, Veikko Raasuke, Eino Roosioks, Mihhail Seleznev, Silvi Sommer, Lauri Tarbe, Mart Veebel, Jaak Viilup, Triin Vinkel

Kristina Hramtsova, Sergei Kijari, Dmitri Kostrov, Krista Kägra, Toomas Laane, Elle Loog, Ene Nevvonen, Alexander Pukkonen, Andres Reinike, Sirje Rämmeld, Taimar Saar, Janek Tsirp

Janek Arrak, Vladimir Birnbaum, Andrus Kulasalu, Janek Podberjoznõi, Ülo Randaru, Ene Ruumet, Biruta Saar, Eugen Teder, Sirje Tooming, Marek Vaher, Merike Vaiveer, Janary Viljat

5

Marika Aaring, Olga Ablajeva, Aigar Alaveer, Raivo Algur, Peeter Angast, Madis Annus, Galina Avdeeva, Anatoli Avdejev, Vello Bauman, Klavdiya Bobkova, Ivo Einmaa, Andrus Freivald, Sergei Gerassimov, Jalmar Hövel, Jekaterina Ivanova, Julija Jahhimtšik, Sergei Jelinkin, Spartak Kaptan, Reijo Kaunissaar, Kert Kenk, Ülar Kikas, Gessi-Pamela Kinks, Merylin Kolpakov, Larissa Kosobokova, Raivo Kotkas, Kristina Kraizmer, Sirje Kruusement, Leonid Kulakov, Jaago Kuriks, Oksana Kuznetsova, Raul Leeduks, Agu Lindpere, Lembit Link, Alexander Lukichev, Ermo Lund, Mihkel Lõhmus, Raik Maaroos, Hannes Martma, Aleksandr Meigas, Aleksandr Melnikov, Milla Milko, Andres Mägi, Margit Männamaa, Margitta Nau, Reigo Neps, Reigo Noorhanni, Helena Nõmme, Mikk Ollo, Indrek Oper, Arnold Ots, Aivar Ottender, Tadeuš Ovtšinnikov, Janno Pajo, Dmitri Paramonov, Helend Peek, Mikhail Petrov, Mirjam Pikksaar, Lily Potaturkina, Peeter Pusa, Jelena Pärk, Sirje Raba, Reimo Raja, Liis Raudsep, Aleksandr Rebrijev, Olga Aleksandra Romaševa, Cäroly Roots, Tatjana Sagatš, Sjubhana Salimova, Ester Sikkar, Allan Sild, Madis Soodla, Eve Soolepp, Tatjana Stassevitš, Aleksander Strugov, Roman Zalevski, Juri Timofejev, Aivo Toomistu, Viktoria Tšegotova, Janek Valge, Svetlana Vazheva, Nadezda Vinogradova, Dagmar Übner Meino Allik, Yury Goretskiy, Meelis Int, Svetlana Jegorova, Katre Kangur, Anu Kivinurm, Kaie Korsak, Martin Laretei, Anne-Ly Lepp, Vladimir Loginov, Villu Mauer, Alla Melts, Pjotr Mägi, Tanel Normann, Romet Orumaa, Aleksander Pajula, Caspar Perm, Ainar Põldsalu, Rita Saarmets, Hanno Sellis, Tiia Sinisalu

G4S EESTI AJAKIRI | juuli-august NR 3 (159)

|15|

KESKKOND

Nipid, kuidas

IGAPÄEVASTE TEGEVUSTEGA

saada maailmaparandajaks TEKST: ANN MARII NÄRSKA, KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST ILLUSTRATSIOONID: SHUTTERSTOCK

Me kõik teame, et ressursid meie planeedil on piiratud ning pideva rahvastiku kasvu ja tarbimise suurenemisega käivad kaasas meie elu­ keskkonda varjutavad murepilved. Oleme kõik ju kuulnud ökoloogilisest jalajäljest ja keskkonna säästmisest, aga mida need mõisted päriselt tähendavad?

K

ui ma paluksin Sul nimetada kolm asja või põhimõtet, mida Sina igapäevaselt teed või järgid, et meie koduplaneeti hoida puhtama ja parema paigana, siis mis need oleksid? Stockholmi Keskkonnainstituut on defineerinud säästvat kasutamist kui keskkonna ja selle elustiku kasutamist piirides, mis ei ületaks taastuvate loodusvarade puhul nende taastumisvõimet ning taastumatute loodusvarade puhul jääks piiridesse, mis tagab nende kättesaadavuse senimaani, kui neid on võimalik asendama hakata taastuvatega.

Seletus on üsna pikk ja keeruline, kuid igapäevases elus on meil võimalik palju asju ära teha, et saaksime anda oma panuse looduse säästmisesse ning enda jäetava jalajälje kahjulikkust minimeerida.

|16| G4S EESTI AJAKIRI | juuli-august NR 3 (159)

PROBLEEM NR 1

HEITGAASID Ettevõttes on meil üsna suur autopark. Teadupärast on autodega seotud heitgaaside (CO2) õhkupaiskamine. Meie eesmärk on keskkonnasaastet minimeerida ja selle aasta lõpuks vähendada CO2 näitajaid võrreldes kolme aasta taguse ajaga 5%. Selleks on kehtestatud ettevõtte autoparki kuuluvatele sõidukitele teatavad standardid ning patrullsõidukitele on paigaldatud ka sõidustiili jälgimise seadmed.

Lisaks kõigele sellele saab igaüks meist, kuid töösituatsioonis eriti patrullid ja tehnikud, kasutada autoga sõites lühemaid trajektoore, harrastada säästlikku sõidustiili ning kaasa aitab ka lihtsalt auto mootori seiskamine, kui auto seisab kohapeal ning mootori töötamiseks tegelikult põhjust ei ole.

PROBLEEM NR 2

OHTLIKUD JÄÄTMED Seoses ohtlike jäätmetega on tähtis nende kogumine, aga ka tööohutus. Tehnikutel on oluline pidada meeles, et kõik tühjenenud akud ja patareid tuleb üle anda jäätmekäitlejatele ning need tagastatakse uuesti ringlusesse. Samuti on kontorites olemas üldaladel ja printerite juures spetsiaalsed patareide kogumiskastid. Lisaks tagastatakse ka printerite tahmakassette.

Tähtis on, et patareisid vahetaksime siis, kui need on tühjad!

Tahmakassettidest tulenevat prügi saame vähendada vähem printimisega.

KESKKOND

JÄÄTMETE SORTEERIMINE

PROBLEEM NR 3

Tekkivaid jäätmeid on oluline vastavalt võimalusele sorteerida nii kontorites kui ka objektidel. Segaolmejäätmetest sorteerime eraldi pappi ja paberit. Mittevajalikud dokumendid kogume samuti eraldi kokku ning pärast nende turvalist hävitust saab neist taaskasutatav paberimass. Haldusosakond on taganud kasutuskõlblike vormielementide taaskasutamise. Ära kantud vormiriiete hävitamisel tekkiv kangas suunatakse taaskasutusse. Lisaks saame me igaüks anda panuse eespool mainitud ohtlike jäätmete õigesti käitlemisega.

ENERGIA KULUTAMINE

PROBLEEM NR 4

Soojatarbimise optimeerimiseks eelistame uutel üüripindadel ruume, kus on kütte- ja jahutusautomaatika (termoregulaatoritega). Selleks, et olmevee kasutamine oleks kontrolli all, vaadatakse regulaarselt üle veetorustik, et vältida selle lekkimist. Elektri säästmiseks kasutame võimaluse korral LED- või luminofoor(säästulamp), mitte hõõglampe.

Säästliku kasutamise põhimõtteid saame me kõik rakendada, kui tarbime vett, elektrit ja kütet mõistlikult. Selleks: • kasutame vett säästlikult; • Juhtimiskeskus (Põhja piirkonnas) teeb tööpäeva lõpus ringkäigu ja kustutab põlema jäetud tuled. Töötajad peavad olema teadlikud, et tööpäeva lõpus tuleb valgustus ja tööks mittevajalikud seadmed välja lülitada. Ruumidest lahkudes tuleb tuled kustutada ka päevasel ajal; • hoiame tööruumides normaaltemperatuure ega küta üle.

PROBLEEM NR 5

PABERI RAISKAMINE Paberi raiskamine on probleem, millest on räägitud väga pikka aega ning väga laialdaselt.

G4S vähendab oma tegevusega paberi raiskamist, kasutades olme- ja tualettpaberina keskkonnale sõbralikumat taaskasutatud paberit. Kontorites prindime võimalikult vähe andmeid paberile ning eelistame andmevahetusel digitaalseid lahendusi (e-tehnik, e-kontor jne). Lisaks on kõik printerid kontorites seadistatud kahepoolsele printimisele.

Kui Sul on vaja midagi siiski printida ning kasutad paberil vaid ühte poolt, siis kasuta palun võimaluse korral teist lehepoolt näiteks märkmepaberina!

DIGIPRÜGI

PROBLEEM NR 6

Kas teadsid, et tegelikult mõjutab meie keskkonda otseselt digitaalne prügi, mida me füüsiliselt ruumis ei näe? Selleks, et säästa loodust ka digitaalsest prügist, mis koormab servereid ja võtab mõttetult palju digitaalset ruumi, on paar lihtsat soovitust: • Vaata üle oma seadmetes olevad videod ja fotod ning kustuta kõik ebavajalik. Näiteks ühest üritusest tehtud fotod ja videod võivad tekitada sama palju CO2 kui paarikümnekilomeetrine autosõit!

• Loobu mittevajalikest uudiskirjadest. Iga e-kiri, mis jõuab sinu postkasti, tekitab ligikaudu 4 grammi CO2.

• Vaata üle oma vanad kontod ja e-postkastid, mida Sa enam ei kasuta. Kustuta vanad kirjad.

• Kustuta programmid ja rakendused, mida Sul enam vaja ei lähe.

• Vaata üle allalaaditud failide kaust (Downloads) ning kustuta failid, mida sa enam ei vaja.

• Kustuta arvutist või võrgukettalt mittevajalikud failid.

G4S EESTI AJAKIRI | juuli-august NR 3 (159)

|17|

KULTUUR

SELLE SUVE

kultuurisoovitused Kes soovib suvist rannapuhkust vürtsitada põnevate kohtade ja näitustega, siis siin on midagi teile! Panin kirja oma selle suve lemmikud kultuurisoovitused.

TEKST: VILLU ÕUN, VALVEDIVISJONI DIREKTOR FOTOD: AIVO KALLAS, SHUTTERSTOCK

1.

Näitus „Viikingid enne viikingeid“ Saaremaa muuseumis Käesoleva aasta kõige põnevam koht, kuhu iga ajaloohuviline peab minema, on Saaremaa muuseumi näitus „Viikingid enne viikingeid“. Näitust saab näha Kuressaare linnuses ja eksponeeritud on Salme laevmatuste leiud, mis on pärast pikki uuringuid jõudnud koju tagasi. Salme viikingilaevad leiti aastatel 2008 ja 2010 ning need kirjutasid ümber terve viikingiaegse (maailma)ajaloo.

3.

Eesti peal ringi sõites satud kindlasti rahva seas populaarsetesse kohtadesse, nagu Rakvere või Narva linnus, Paide Ajakeskus Wittenstein, Viljandi lossimäed või Eesti Rahva Muuseum. Vaata need kõik üle!

4.

Kindlasti külasta ka Haapsalu, Vastseliina, Purtse, Kiiu, Maasi linnuseid, Pöide kirikut ja -maalinna, Karja kirikut, Peipsi-äärse Sibulatee vanausuliste külasid ja Alatskivi lossi, Sillamäe „vana“-linna ja trepistikku, Käsmu kapteniküla, Padise kloostrit ja Narva Victoria bastioni kasematte.

Neis paigus on kas väga põnevad muuseumid, keskused või on koht ise lihtsalt eriliselt lahe, väekas ning kogemist väärt.

5.

Kui võtad ette Eesti-retke, siis satud kindlasti päris mitmele põnevale mõisale või maalinnale. Viimastest võimsaim ja ka mõistatuslikuim on kahtlemata Varbola. Mõisaist erilisim on küllap Kirna, mis asub Türi ja Paide vahel.

Terve Eesti läbisõitmine võtab muidugi kõvasti aega.

Vähemate kilomeetrite, kuid sama arvu eriliste huvi­ punktidega on võimalik ette võtta Tallinn. Aega aga ei pruugi kuluda sugugi vähem.

Tallinnas tuleb Sul kindlasti külastada järgmisi kohti:

Näitus Flandria 2. kuldsest ajastust Kadrioru kunstimuuseumis Kunstihuviline peab kindlasti külastama Kadrioru kunstimuuseumi, sest seal on kuni oktoobrini näha Flandria kuldse ajastu kunsti näitus.

15.–17. sajand oli Flandria – praegune Belgia põhjapoolne osa – ajaloos majandusliku ja kultuurilise õitsengu periood, mille üheks ilmekamaks tõenduseks on säilinud kunstipärand.

|18| G4S EESTI AJAKIRI | juuli-august NR 3 (159)

1.

Ajaloomuuseumit Suure Gildi hoones Pikal tänaval, Meremuuseumit Paks Margareta ja Lennusadamat, Vabaõhumuuseumit Rocca al Mares, Pirita kloostrit, Kiek in de Köki ja bastionikäike.

2.

Tallinna vanalinn on muidugi suur vaatamisväärsus iseenesest. Praegu on see ka suurtest inimhulkadest tühi, mis annab palju lahedama võimaluse kõike lähemalt vaadelda, hoove ja kangialuseidki avastada. Üks põnev koht, mis tasub Müürivahe tänaval üles otsida, on Püha Siena Katariina klooster.

Külasta kindlasti ka Niguliste ning Pühavaimu kirikut.

3.

Kui tahad üllatuda, et mõni seni tähelepanuta teema võib olla päris põnev, külasta Tarbekunsti muuseumi. Võid avastada endast uusi tahke.

SPORT Allan Tamm

GALERII

Annika Koort Raimond Laats

Marje-Liise Sillat

Cäroly Roots

G4S 30 sammumise väljakutse Janek Arrak

Terve maikuu jooksul toimus sammumise väljakutse, mille eesmärgiks oli kõndida kuu ajaga 300 000 sammu.

Väljakutse ise, aga ka sammumisest fotode saatmine osutusid G4Sikate seas väga populaarseteks! Jagame teiega jäädvustusi, mis meieni jõudsid.

Evelyn Lill

Triinu Sarv

Pilvi Rahnu

Olga Petšonkina

Hillar Nevski

G4S EESTI AJAKIRI | juuli-august NR 3 (159)

|19|

PIDU

S

ellel aastal toimuv perepäev on erakordne. Lisaks sellele, et peame 13. augustil Eesti Vabaõhumuuseumis PEREPÄEVA, tunnustame samal päeval ja samas kohas ka PARIMAID ning tähistame G4Si 30 AASTA JUUBELIT! Ootame osalema KÕIKI meie töötajaid nii päeval kui ka õhtul!

Millal üritus toimub?

G4Si perepäev, sh parimate tänamine ja G4S 30 suurüritus toimub 13.08.2021 (augustikuu teine reede).

Kus üritus toimub? Ürituse kohaks on mereäärne, looduskaunis ja ajaloohõnguline Eesti Vabaõhumuuseum, mis asub aadressil Vabaõhumuuseumi tee 12,Tallinn.

Milline on päevakava?

Päev jaguneb kaheks osaks. Päeva esimeses pooles (kella 11–16) toimub perepäev ning päeva teises pooles (kella 16.45–23) toimub parimate tänamine.

Kuidas riietuda?

Päeva esimeses osas, kui toimub perepäev, soovitame riietuda mugavalt suviselt ning ilmastikule vastavalt. Õhtuses osas soovitame riietuda esinduslikult ja viisakalt, kuid siiski mugavalt. Terve päev toimub vabas õhus ja tellitud on küll päikest täis päev, aga sellest olenemata arvestage riietumist vastavalt ilmale!

Mis piirkondadest tulevad bussid?

Bussid tulevad Tartu, Ida (Jõhvi, Narva), Lääne (Pärnu) piirkonnast. Aga tahame kindlasti, et kõik bussiga tulemise-minemise soovid pandaks kirja registreerimisvormi täites (vastavalt sellele tellime bussid ning koostame marsruudid). Rohkem infot leiad siseveebist!

Lisainfo!

Kui Sul tekib perepäeva suhtes lisaküsimusi, siis kirjuta või helista julgelt Evele: eve.soolepp@ee.g4s.com või 5645 6523.

11.00 KOGUNEMINE • registreerimine • sissepääsude jagamine • varane lõunasöök 11.45 PEREPÄEVA AVAMINE • Priidu tervitus 12.00 ERINEVAD TEGEVUSED • võimalus tutvuda vanarahva eluolu, tegemiste ja kommetega (giididega ringkäigud talust talusse ja tegemised taredes) • erinevad tegevused • murumängud ja nuputamine • hobukaarikuga sõit 15.30 SÜNNIPÄEVATORT • ühine tordisöömine 16.00–16.45 PAUS • vaba aeg • ettevalmistav paus õhtuprogrammiks • võimalus näiteks riideid vahetada 16.45 PARIMATE TUNNUSTAMINE • meeleolukas sissejuhatus õhtusse • Priidu tervitus • parimate tänamine • õhtusöök 21.00 MUUSIKALINE ETTEASTE • õhtu peaesineja ANNE VESKI 23.00 PEREPÄEVA LÕPP • bussid sõidavad tagasi alguspunktidesse

G4Si siseajakirja Sensorit saab lugeda ka aadressil www.g4s.ee/sensor