Mai-juuni 2020 | NR 3 (154)
G4S EESTI AJAKIRI
G4S VALVAB 21 RANNAS
G4Sikad
ASTUSID MAIS 16,6 MILJONIT SAMMU
MÕÕDAME KONTORIS AUTOMAATSELT KEHATEMPERATUURI
KERMO PETERMANN – TEHNIKUKS OTSE KOOLIPINGIST
TULE
PEREPÄEVALE!
Lennutame rannas
drooni
PARIMAD FOTOD: ERAKOGU
Suur tänu hea töö eest!
Riina Kalla Ülemiste Keskuses.
Kuigi kevadine tänuüritus on seoses eriolukorraga edasi lükkunud, on keerulisi aegu arvestades meie tublisid töötajaid veelgi enam põhjust tänada. Sel ajal, kui paljudel paluti suunduda kodukontoritesse või hoopiski tööelust paus teha, tuli turvatöötajatel mõnel objektil isegi tavapärasest rohkem tööd teha. Ka hea klienditeenindus on seejuures väga tähtis olnud, sest selgitada tuleb kõike järjepanu ja rahulikult. Aitäh teile! Vaata lisaks: siseveeb.g4s.ee
I KVARTALI PARIMAD TURVATÖÖTAJAD Ida piirkond Mihhail Dubrovin Silver Rõbkin Vladimir Apinis
Juhtimiskeskus Piret Pihelgas „Märka turvateenindajat!“ parimad töötajad Kõik „Märka turvateenindajat!“ parimad töötajad on esitanud kliendid ise, andes meile tagasisidet G4Si töötajate kohta erinevatel objektidel. Kampaania toimus märtsikuus.
Lõuna piirkond Margus Kukk Reet Brutus Merike Kanger Põhja piirkond Kristo Keskla Raimond Laats Jaan Loide Rein Savva Elari Muul Sergei Kopajev Raido Reits Tatjana Stassevitš Jevgeni Šljahhov Lennundusosakond Jaak Kerstna Janno Kübar Vladlena Vinkel Patrullteenistus Raimond Väli Kalli Lomp Sergei Mihhailov
Riina Kalla Raimond Laats Tiit Ahte Vladimir Batanov Maris Madalik Triinu Sarv Maria Razik Oliver Ratassepp Nikolai Netšajev Olari Viigipuu Aare Allingu Maria Metsar Liisa Kalda Heiko Pärl Andre Aav Andre Aav Pärnu Keskuses.
Tartu kaubanduskeskuse turvatiim: Heiko Pärl, Arvi Laasme ja Alo-Artur Otsa.
Lennundusjulgestajad Hille Kask ja Maria Metsar.
• AUSUS ja AUSTUS • UUENDUSLIKKUS ja MEESKONNATÖÖ • • OHUTUS, TURVALISUS ja PARIM TEENINDUS •
JUHTKIRI
SISUKORD 2 PARIMAD. Aitäh staažikatele töötajatele! 3 JUHTKIRI. Reimo Raja 4 UUDISED. Olulised teated. Tubli töö. Kalender
6 RANNAVALVE. G4S rannavalve avas hooaja 21 Eesti rannas. Pirita rannavalve lennutab drooni
9 PILK TULEVIKKU. Automaatne kehatemperatuuri mõõtmine – paljude ettevõtete tulevik?
10 TERVISEKUU. Virtuaalne matk viis kolleegid Eestimaa eri paikadesse
12 SAMMUKUU. G4Sikad lugesid maikuus samme ja tegid ka GPS-kunsti
13 KOOLITUS. Kuidas kontrollida objektile sisenejaid?
14 HEA TEENINDUS. Ülevaade kliendirahuolu uuringust
16 TEHNIK. Kermo Petermann hakkas ametit armastama töö käigus
18 SISEVEEB. Kust saan endale Nublu kaisuka või sokid? Tutvustame e-poodi
19 PEREPÄEV. Võta osa G4Si perepäevast Lottemaal!
20 VARIA. 2 tilka vett. Nuputamist. G4S Staff
SENSOR Sensor on 6 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.
Veebis: issuu.com/g4s_sensor
Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617
Kujundus: Menu Meedia Trükk: Reusner Tiraaž: 800
Kohtume suvel!
K
oroonakevad näitas, et palju kasulikku saavad kolleegid ühiselt ära teha füüsiliselt kokku saamata. G4Sikad astusid maikuus üheskoos 16,6 miljonit sammu. Kes üksi, kes paarikaupa, kes väikeses seltskonnas, aga tulemusi, pilte, emotsioone ja soovitusi matkamiseks jagati üksteisele siseveebis. Mina küll jäin oma muude liikumisharrastuste juurde ja sammuaktsioonile end kirja ei pannud, kuid sellest hoolimata tundsin, et olen osa G4Sikate ühistegevusest. Selle tunde andsid mulle needsamad siseveebis jagatud väga õue kutsuvad matkapildid ja kolleegide soovitused podcastis, kuhu matkama minna ja kust leida see tahe, et mitu kilomeetrit värskes õhus kõndida. Taolisi ühistegevusi nii virtuaalsel kui füüsilisel kujul on plaanis veelgi. Kogu elu siiski internetti ei kolita ja inimene kui sotsiaalne olend tahab ikka näost näkku teiste inimestega kohtuda. Selleks soovitan osa võtta G4S perepäevast Lottemaal, kuhu võib lisaks kolleegidele kaasa haarata oma lapsed ja teised pereliikmed (lemmikloomad tuleb siiski koju jätta). Pane kalendrisse kirja 14. august ja registreeri end kohe ära. Registreerimisinfo leiad käesolevast Sensorist ja siseveebi avalehelt. Soodne Lottemaa retk tasub juba plaani võtta seetõttu, et sel suvel väga palju üritusi ei toimu. Kokkusaamiseks on põhjust ka meie kvartali parimatel töötajatel. Viirusohu tõttu jäi esimese kvartali ja „Märka turvateenindajat“ parimate tunnustamise sündmus ära, kuid plaanis on see teha tavapärasest suuremalt ning koos teise kvartali parimatega juba juuli lõpus. G4S on parimate töötajate ja turvalahendustega jäänud silma ka meie konkurentidele ja koostööpartneritele. Eesti Turvaettevõtete Liit ja tema koostööpartnerid tunnustasid aasta turvatöötaja tiitliga G4S Maardu patrulli turvatöötajat Dmitri Tšernõhhi. Tema kohta saab pikemalt lugeda eelmise aasta viimasest Sensorist. Aasta turvalahenduse tiitliga pärjati Nublu suitsu- ja vinguanduri teenus. Nii Dmitri kui Nublu paistsid teiste seast silma ennekõike sellega, et on aidanud päästa inimelusid. Tarku lahendusi, millega Eestit turvalisemaks teha, oleme hiljuti kasutusele võtnud teisigi. Viirusohu ennetamiseks pakume klientidele automaatset palaviku tuvastamise süsteemi, mis ennetab nakkusohtlike inimeste sattumist töökeskkonda. Tallinnas Pirita rannas aga lendab juuni keskpaigast rannavalve droon, mis annab vetelpäästjatele hea ülevaate rannas toimuvast ning kuvab kiirelt pildi võimalikest ohuolukordadest vees ja rannaliival. Sellest kõigest saad põhjalikumalt lugeda käesolevast Sensorist. Igapäevaselt saad end kõigi meie uute lahenduste ja põnevate ettevõtmistega kursis hoida siseveebi vahendusel – siseveeb.g4s.ee.
Seda ajakirjanumbrit tegid: Esme Kassak Reimo Raja Margit Sedrik Tarmo Pärjala Eve Soolepp Villu Õun
Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825
Kaanel: Rannavalvurid Anna Silvia Seemel ja Kermo Sepp Foto: Reimo Raja
REIMO RAJA kommunikatsioonijuht
G4S EESTI AJAKIRI | mai-juuni nr 3 (154)
|3|
UUDISED
LÜHIDALT G4Si kontorid on jälle avatud Alates 18. maist on G4Si kontorid taas avatud. Kui mais taastus kontoritöö osaliselt, siis alates juuni teisest nädalast kutsusime kõiki vahepeal kodukontoris tööd teinud kolleege kontorisse naasma. Vaatamata eriolukorra lõppemisele soovitame kõigil töötajatel jätkuvalt kinni pidada rangematest hügieeninõuetest ning võimalusel ka distantsi hoidmise reeglist. Kõik olulisemad meeldetuletused on ka kontoris väljas – liftide juures, põrandatel, seintel. Peamajas on lisaks kasutusel temperatuuri mõõtmise süsteem, mis mõõdab automaatselt kõigi peamajja sisenevate inimeste kehatemperatuuri (lk 9).
Nublu tiim kasvas Eriolukorra ajal täienes Nublu tiim ning kliendihaldureid Natalja Kisseljovat ja Anna-Liisa Lainemäed täiendab nüüdsest Jana Naumenko. Jana tööle asumine oli erakordselt põnev, sest sisse seadis ta end olukorrast lähtuvalt kodukontoris. Tiim oli toetav ja seega kõik sujus kenasti. Nüüdseks on Jana saanud kaks korda sisse elada, sest kontoris on taastatud tavapärane töörütm. Enne G4Si tulekut töötas Jana ABB-s finantsalal, veel varasemalt aga telekomiettevõttes ärikliendihaldurina. Nublu meeskonda sattumise üle on Janal väga hea meel. “Nublu teenus on juba nime poolest üliarmas, rääkimata sellest, kuidas ta päästab inimesi hädaolukorras.” Janal endal on kodus ka üks Nublu mõõtu koer – Cavalier King Charlesi spanjel –, kellega koos tegeleb ta agility’ga ehk maakeeli koeraspordiga.
Hoia uudistel silm peal siseveeb.g4s.ee
|4| G4S EESTI AJAKIRI | mai-juuni nr 3 (154)
Aasta turvatöötajaks valiti G4S turvatöötaja Dmitri Tšernõhh ning tunnustatud turvalahenduseks Nublu suitsu- ja vinguandur 4. juunil valis Eesti Turvaettevõtete Liit (ETEL) aasta parimad turvatöötajad, turvatehniku ja turvalahenduse. Valikul osalesid ETEL liikmed ehk Eesti suuremad turvaettevõtted, lisaks koostööpartnerid Politsei- ja Piirivalveametist, Päästeametist, Siseministeeriumist, Maksu- ja Tolliametist, Naabrivalvest, Tööandjate Keskliidust ja Kutsekojast. Aasta 2019 turvatöötajaks valiti G4Si Maardu patrulli turvatöötaja Dmitri Tšernõhh. Tunnustatud turvalahenduse 2019 tiitel anti G4Si pakutavale Nublu suitsu- ja vinguanduri teenusele. „Möödunud aasta oli Dmitri jaoks eriline. Kahe erineva tulekahju, mis leidsid aset Harjumaal vastavalt augustis ja oktoobris, häireteate lahendamise käigus päästis ta tänu kiirele ning oskuslikule tegutsemisele kahe meeskodaniku elu,“ ütles G4S Eesti valvedivisjoni direktor Villu Õun. Mõlemad päästetud inimesed olid valmiva toidu pliidile jätnud ja ise magama jäänud. Koduvalve andis põlengust G4Sile märku ja Dmitri sõitis neile appi. Tal õnnestus mehed raskest unest äratada ja aitas suitsu täis ruumid ventileerida. „Kolleegid hindavad Dmitrit tema positiivsuse, abivalmiduse ja sõbralikkuse pärast. Ka kõige pingelisemas olukorras suudab ta säilitada rahu ja tulenevalt sellest võtta vastu õiged otsused,“ lisas Õun. Nublu suitsu- ja vinguanduri teenuse esitas G4S tunnustatud turvalahenduse tiitlile seetõttu, et lahendus on mõeldud kõikidele Eestimaa elanikele. Napi pooleteise aastaga kasutab teenust juba 17 000 peret ja nende hulk suureneb kiirelt iga kuu. „Nublu suurim väärtus on, et ta päästab päriselt elusid. G4Si turvatöötajad on toonud nii suitsu kui ka vingu seest välja inimesi, kellele on abi kutsunud just Nublu,“ rõhutas Õun. Enamik ohuolukordi päästetakse ainuüksi sellega, et saades Nublu andurilt häireteate, helistab G4S kliendile, kes saab ise kiirelt reageerida ja ohu likvideerida. Nii on inimesed saanud kiirelt jaole põlengule või vingulekkele ning on ära hoidnud suurema kahju. „Tänu Nublule on inimesed õppinud õigeid kütmisvõtteid kasutama ega pane ahjusiibrit enam liiga vara kinni,“ lisas Õun.
G4Si töömalevlased tahavad randa ohutumaks muuta Ka sel suvel asuvad juulikuus G4S rannavalvuritele appi G4Si töömaleva noored. Selleks, et töömalevasse üldse saada, pidid noored täitma põhjaliku ankeedi ning kirjutama muuhulgas sellest, kuidas kujutavad ette tööd rannas. Üks noor kirjutas meile näiteks, et soovib rannavalve abilisena töötada, sest soovib randa ohutumaks muuta. Kokku võtsime sel suvel malevasse 20 noort vanuses 13–16 aastat. Kuna väljaõppest pidime eriolukorra tõttu ära jätma koolituse ujulas, siis selle võrra võtsime rohkem arvesse sedagi, milline on noorte ujumisoskus nende enda hinnangul. Noored küll kedagi päästma ei lähe, ent nad peavad ennast veekogu ääres turvaliselt tundma. Ujumisoskus on tähtis ka sellepärast, et näeme noortes malevlastes rannavalvele juurdekasvu. Tänavu liitus G4S Rannavalve tiimiga näiteks neli senist töömalevlast. Sarnaselt varasemate suvedega on G4S töömalevlased lisaks appi minemas Tallinna Toidupanka ja Uuskasutuskeskusesse. Neis kohtades saavad noored paremini harjutada tiimitööd ning õppida tundma ühiskonna jaoks vajalikke organisatsioone.
UUDISED
TUBLI TÖÖ
G4Si kevadine koduvalve kampaania purustas rekordeid Igal kevadel teeb G4S Eesti lühiajalise ja magusa koduvalvega liitumise kampaania, mille eesmärk on kliente juurde saada. Sel kevadel lükkas eriolukord kampaaniat pisut edasi, ent seeeest kestis kampaania ühe nädala asemel kaks ning liitujad said kingituseks ülipopi elektritõukeratta. Saime väga palju päringuid, millega tegeleme terve juunikuu. Mõned uued kliendid vuravad juba popi liikumisvahendiga ringi, meel kodu turvalisuse pärast rahulik. Sest kõigile koduvalve klientidele pakume ka turvagarantiid. Turvagarantii tingimustest lähtuvalt hüvitatakse kliendile kulu, mille oleks pidanud ära hoidma toimiv valve.
VII NUBLU REISILE! Kirjuta meile, kellele sooviksid Nublu kaisukat saada ning millistesse vahvatesse Eestimaa paikadesse Sa Nublu viiksid. Kui oled valmis Nublust suvel pilte tegema põnevais paigus üle Eesti, siis saadame Sulle Nublu kaisuka täitsa päriseks kohe! Kui Sul aga on juba oma Nublu kaisukas, siis üllatame tänutäheks piltide eest mõne muu toreda G4Si auhinnaga. Kirjuta ja saada meile pilte aadressil kysimused@ee.g4s.com. Pilte ootame terve suvi!
1. juuni õhtul märkasid G4Si patrulli turvatöötajad Romas Goran, Hans-Gustav Kiipus ja Erkki Meidra, kuidas Tallinna vanalinna baarist välja saadetud ja ebakindla sammuga mees istus mootorratta selga. Turvatöötajad takistasid mehel sõitma hakkamist ja kutsusid kohale politsei. Meesterahvas hülgas ratta ja läks minema, ent kesköö paiku tuli kaubikuga tsikli järele. Vahepeal polnud meesterahvas aga kaineks saanud. Tänu tähelepanelikele märkajatele sekkus politsei ning mees peeti kinni. 28. mai õhtul märkas patrulli turvatöötaja Mark Tartõnskihh, kuidas Tallinnas Tartu maanteel üks mees ja naine üritavad rünnata tänaval möödakäijaid. Ta teavitas politseid ja läks agressiivseid isikuid korrale kutsuma. Turvatöötajat nähes hakkasid mees ja naine minema jooksma, ent patrull järgnes autoga neile. Üks hetk mees peatus ja asus rusikatega G4Si autot taguma. Mark pidas narkojoobe tunnustega mehe kinni ja andis ta üle kohale kutsutud politseile. Juhtunut märkas ka üks linnakodanik, kellele jättis Marki asjalik tegutsemine väga hea mulje ja kirjutas meile nii: Turvatöötaja reageeris kohe ja väga professionaalselt. Kiiresti oli kaabakas maha võetud ja käed selja taha painutatud. Hea tunne, et meie ümber leidub tublisid inimesi, kes rahu ja korda säilitada aitavad.”
VÕTA OSA! 31.07 Pane end või oma pereliige vaid osalustasu 5 euro eest kirja Tallinna Maratonile (11.–13.09)! Osalustasu tuleb maksta: MTÜ G4S Spordiklubi, a/a EE142200221016380577. Registreerimiseks vajalik info (nimi, isikukood, distants) saada meiliga sergei.karelin@ee.g4s.com. 02.08 G4Si vibuvõistlus Kullamaal 14.08 G4Si perepäev Lottemaal (eelregistreerumisega!)
SEB Pank tänab kõiki neid G4Si turvatöötajaid, kes jälgisid kevadel pangakontorites eriolukorra rangetest reeglitest kinnipidamist ja aitasid tagada turvalisust. Tänu sellele sai pank jätkata ka eriolukorra ajal oma igapäevateenuste osutamist. Kõigi Tallinnas, Tartus ja Pärnus avatud olnud objekti turvatöötajaid tänas pank personaalselt väikse kingitusega. „Täname väga kõiki selle panuse eest, mis igaüks teist eriolukorra ajal andis. Oleme pank, kes tahab pakkuda maailmatasemel teenust ja selleks peame tegema head koostööd. Aitäh, et seda koostööd meile keerulisel ajal pakkusite!“ kirjutas pank G4Si töötajaile.
G4S EESTI AJAKIRI | mai-juuni nr 3 (154)
|5|
RANNAVALVE
Üks, kaks, kolm ... ... suve stardipauk ja liivatolm 1. juunil algas enamikus Eesti randades ametlik rannahooaeg. Ligi 100 G4Si vetelpäästjat hoiavad rannalistel silma peal 21 supelrannas Tallinnas, Tartus, Võrus, Otepääl, Elvas, Põlvas, Türil, Viljandis, Tõrvas, Paides, Haapsalus ja Pärnus.
„R
anda tulles võtke kaasa joogivesi, päikesekreem ja rõõmus meel, koju jätke lemmikloomad, alkohol ja klaastaara,“ paneb südamele G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel. Eelmise suplushooaja põhimuredeks olid Henry Seemeli sõnul vees end ohtu seadnud purjus mehed ja omapäi randa jäetud lapsed. „Alkoholijoobes inimesed peavad end sageli kõige paremateks ujujateks, aga paraku on nad kõige halvemad suplejad. Seetõttu tuleb vetelpäästjatel neid rannas manitseda ning sõnakuulmatuid uppumisohust päästa,“ selgitab Seemel. Ta tuletab meelde sedagi, et koolieelikuid jäetakse liiga kergekäeliselt randades omapäi. „Lapse ohutuse eest vastutab ikka lapsevanem, mitte vetelpäästja või teised rannakülastajad. Väikeste laste kirg on maailma avastada, kuid ohte nad veel ei taju. Rannavalvuritel tuleb päästma minna reeglina neid lapsi, kes on järelevalveta jäetud. Koos vanemaga vees mängiv noor pereliige üldiselt hätta ei satu,“ tõdeb rannavalve juht.
|6| G4S EESTI AJAKIRI | mai-juuni nr 3 (154)
Seemel juhib tähelepanu randades vette pandud poidele, mis tähistavad ujumisala. Poide piiri sees on ujumine turvalisem – vesi pole liiga sügav ja ujuja jääb reeglina vetelpäästjate vaatevälja. Samuti tähistavad poid seda ala, mis on mõeldud ainult suplejatele, mitte veesõidukitele või surfaritele. Endiselt palutakse Eestis viirusohu tõttu kinni pidada 2+2 reeglist ja seda ka rannas. „Palume suhtuda mõistlikult, kui lähete rannavalvurilt infot küsima ja ta soovib teiega kaks meetrit distantsi hoida. Üldiselt eelistavad Eesti inimesed rannas teistega pikivahet pidada, mistõttu ei tohiks 2+2 reeglist kinnipidamisega probleemi tekkida.“ Tasub teada sedagi, et kui naudid päikest Pirita rannas ning kuuled mere kohal midagi surisemas, siis see on G4Si uus rannavalvedroon. Alates juuni keskpaigast aitab droon vetelpäästjatel saada kiire ülevaate kahtlust äratavatest tegevustest, eriti kui need toimuvad vees ja kaldast kaugel. Kõik, kes drooni juhivad, on saanud selleks spetsiaalse väljaõppe.
TEKST: REIMO RAJA, kommunikatsioonijuht FOTOD: REIMO RAJA, ESME KASSAK
G4S rannavalve tööajad: • Tallinna randades (Pirita, Stroomi, Pikakari, Kakumäe, Harku) 1. juunist 31. augustini kell 10–20 • Haapsalus Paralepa rannas 1. juunist 31. augustini kell 10–20, Vasikaholmis tehakse patrulliringe • Pärnu rannas 1.–14. juuni ja 16. juunist 31. augustini kell 10–18 ning 15. juunist 15. augustini kell 10–20 • Tartus Emajõe ääres ja Anne kanalis 1. juunist 31. augustini kell 10–21 • Elvas Verevi rannas 1. juunist 31. juulini kell 12–20 ja 1. juunist 31. augustini kell 12–19 • Otepääl Pühajärve ääres 1. juunist 31. juulini kell 11–20 ja 1.–31. augustini kell 11–19 • Paide järve ääres 15. juunist 26. augustini kell 12–18 • Türi tehisjärve ääres 1. juunist 31. augustini kell 12–20 • Viljandis Paala järve ääres 1. juunist 31. augustini kell 12–20 ja Viljandi järve ääres kell 10–22 • Võrus Tamula ja Kubija järve ääres 1. juunist 31. augustini 10–21 • Põlva paisjärve ääres 29. maist 31. augustini kell 11–19 • Tõrvas Riiska ja Vanamõisa järve ääres 1. juunist 31. augustini kell 11–19
Vaata rannailma: G4S.EE/RANNAD!
RANNAVALVE
Pirita rannas võetakse kasutusele droon Alates juuni keskpaigast võtab G4S Rannavalve Pirita rannas kasutusele uue abimehe, drooni. Uurisime rannavalve juhilt Henry Seemelilt, mismoodi seda rakendama hakatakse. Drooni on rannavalve varemgi testinud. Miks alles nüüd otsustati selline abivahend kasutusele võtta? Proovisime tõesti drooni juba kaks-kolm aastat tagasi ja see tundus olevat hästi vahva, aga tehnika ja pilt ei võimaldanud neid asju, mida ta võimaldab meile täna. Me saame drooni pildi lasta monitorile, tänu millele saame näiteks koos vanemaga otsida last rannast. Drooni tehnika kvaliteet on kasvanud ja nii lihtsalt see enam maha ei kuku, kui on hea piloot. Tähtis on seegi, et droon muutus väiksemaks. Pilt, kiirus ja kvaliteet on tähtsad momendid, mille järgi drooni valisime. Mida drooni kasutamine annab? Rannavalve droon on G4Si värvides. See on hea tehnika, mis võimaldab näha head ja kvaliteetset pilti, et saada täpselt aru, kas sündmus vajab meie sekkumist. Kasutame drooni eesmärgiga jõuda kiiresti kahtlaste tegevusteni vees, kuhu paadiga jõudmine võtab aega. Drooni kaudu saab ka vetelpäästja viia kiirelt sõna ranna külastajateni. Tõsi, praegu saab sellega vaid ühepoolselt suhelda. Mille jaoks on droon rannas hea abivahend? Esimene, mis kohe meelde tuleb, on kadunud lapsed. Kui mingis rannaosas on laps kadunud, siis me teeme häält drooniga ja palume kaasrannaliste abi selle pisikese maailmaränduri avastamiseks. Teine sündmus, mis vajab kindlasti info edastamist, on inimesed, kes ujuvad üle poide piiri sinna, kus jalg enam põhja ei ulatu. Kui see tundub juba riskantne, siis palume tal tagasi tulla valvatavasse alasse, kus jõuame ruttu temani, kui ta abi peaks vajama.
Mis saab aga siis, kui on suur tuul ja drooni ei saa lennutada? Meil on selline hea algoritm, et kui lohesurfarid ja lauatajad tõstavad purje, siis pole see drooni lennutamiseks hea ilm. Kui tuule kiirus on intensiivne, siis droon ei lenda, aga sellise ilmaga pole ka rannalisi. Millal hakkame nägema rannavalve drooni rannas? Kasutusele saame me selle võtta siis, kui läbime lennuameti koolituse juuni keskpaigas. Drooni saavad hakata kasutama kõik need rannavalvurid, kes koolituse läbi teevad. See töövahend on vastutusrikas, sest lennutada sellist masinat inimeste peade kohal on suur vastutus. Nagu iga tehniline vahend, nõuab ka drooni tundma õppimine pidevat praktikat ja oma lennumeisterlikkust me sel suvel arendamegi.
Kas millalgi võiksid droonid ka teistesse randadesse jõuda? Ma näen, et droonid on saamas meie elu lahutamatuks osaks. Nad korjavad infot randadest ja tuleval hooajal võiksid kuuluda juba lahingarvesse Pirital, Stroomis ja Pärnu rannas, kus on väga suured vahemaad ja palju rahvast. Droon on normaalne tehniline vahend, nagu on täna mootorpaat ja päästerõngas. Aga ka teistes valdkondades, näiteks suurüritustel, kus on vaja suurt maa-ala kontrollida. Pilootide perekond on kasvamas ja selleks valmis.
Kasutame drooni eesmärgiga jõuda kiiresti kahtlaste tegevusteni vees, kuhu paadiga jõudmine võtab aega.
Rannavalve droon on G4S värvides ja aitab kohtades, kuhu jõudmine võtab aega.
G4S EESTI AJAKIRI | mai-juuni nr 3 (154)
|7|
RANNAVALVE
Argo Raag:
„Tiim on väga sportlik.“ Lõuna-Eestis on G4Sil sel suvel valves rekordiline arv randu. Kommunikatsioonijuht Reimo Raja uuris teenistusjuhilt Argo Raagilt, kuidas kulgesid ettevalmistused rannahooajaks Lõuna randades ning millise tiimiga rannasuvele vastu minnakse. TEKST: REIMO RAJA, kommunikatsioonijuht FOTO: ERAKOGU
Mis on tänavu suvel Lõuna randades uut? Lõuna piirkonna randade arv on absoluutne rekord – neid on 13. Kunagi varem pole nii palju randasid meie valves olnud. Jälle on meie juures tagasi Paide rand, kes vahepeal korraldas ise rannavalve. Tagasi on ka Tõrva rannad. Tööd jätkub ja geograafiline haare on lai. Milline tiim hakkab randu valvama? Palju on uusi rannavalvureid? Meil tundub olevat kokku saanud väga äge punt. Siin on absoluutseid Eesti tippujujaid, kes USA ülikoolist koju tulid ja nüüd meile randa. On ujumistreenereid, on Eesti tipptriatloniste. Väga sportlik tiim ja tublid noored inimesed. Silmad säravad ja koolitustel küsiti asjalikke küsimusi. Kogu Lõuna rannavalve nimekirjas on 45 inimest, neist 16 täiesti uued.
Teenistusjuht Argo Raag (vasakult esimene) ja Lõuna randade valvurid kaks aastat tagasi. Umbes pooled neist on tänagi ametis.
|8| G4S EESTI AJAKIRI | mai-juuni nr 3 (154)
Rannad asuvad Türist Võruni. Kuidas Sa jõuad neisse kõikidesse? Neis randades, kuhu saan tööle eelmiste aasta rannavalvureid, pole mul tarvis nii palju juhendada. Aga kindlasti uute rannavalvuritega tahaksin mingisugused ajahetked kõrvuti töötada. Eks ma katsun ennast jagada. Mis Su enda lemmikrand on? Absoluutset lemmikut ei ole, aga mul on hästi hea meel, et meil on Tartu linnaga hea kontakt. Me võitsime kevadel uue hanke ning valvame ka järgnevad viis aastat linna randu. Tartu on minu jaoks kodurand ja kuidagi südamelähedane, aga ka kõik teised rannad meeldivad. Milleks sel suvel valmis peame olema? Valmis peame olema ka kõige hullemateks ja raskemateks sündmusteks. Selleks me treenimegi enne hooaja algust põhjalikult. Hästi tuleb teha ka tavalist rutiin-
set tööd – peame olema distsiplineeritud, peame olema nähtaval rannarahva jaoks, peame nägema ise ja sekkuma kiirest olukordadesse, mis seda nõuavad.
Mis on rannasuve kõige ägedamad hetked? Ägedad on need hetked, mis hästi lõpevad. Kui me oleme viinud näiteks kaotatud lapse jälle lapsevanemaga kokku, oleme andnud kellelegi abi, rääkimata sellest, et oleme kellegi elu päästnud. Need ongi need hetked, mille nimel seda tööd teha.
Kommentaar Andres Nöps, Lõuna piirkonna värske rannavalvur: Ma olen ühe korra varem käinud elustamiskoolitusel. Nüüd, kui meil oli koolitusel veel kaks päeva uppunu päästmist ja elustamist, tunnen end palju enesekindlamalt. Saime harjutada südame massaaži, elustamist, hingamist. Tegelen triatloniga ja olen teinud ujumistrenne ka siinsamas Emajõe ääres. Siis ongi mulle silma jäänud väga ägedad vetelpäästjad, kellega olen ka juttu rääkinud. Nüüd on mul endal võimalus proovida seda ametit. Ootan rannavalvesuvelt häid kogemusi, et mul oleks eluks praktilisi oskusi, kuidas päästa ja aidata inimesi erinevates olukordades. See ei pea olema alati uppumisohust päästmine. Olen korra elus olnud kõrval, kui ülikooli ballil inimene kaotas teadvuse. Õnneks olid arstitudengid juures, kes oskasid abi anda. Nüüd tunnen, et saaksin ka ise aidata. Hea füüsiline vorm tuleb rannavalvuri töös kasuks, aga päästma minnes tuleb arvestada ka muude ohtudega. Ei saa alati ise tormata päästma, vaid tuleb võtta poi või rõngas appi.
TEHNOLOOGIA
Paljude ettevõtete tulevik
AUTOMAATNE KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE
M
ai keskpaigast hakkasid eriolukorrast tingitud piirangud leevenema ning hakati kodukontoritest taas oma tavapärasele tööpostile naasma. Ka G4S Eesti avas uuesti oma kontorid üle Eesti, hoides kinni reeglitest tervise hoidmiseks ja viirustega nakatumise vältimiseks. G4Si peamajas on sest saati kasutusel täiesti uus lahendus – automaatne kehatemperatuuri mõõtmise süsteem. Koroonaviiruse leviku algusaegadel sai turvaettevõte G4S nii mõneltki kliendilt tavaajal veidrana tunduva lisaülesande – palun turvatöötajail kraadida iga tööle tulevat inimest. Maailm oli aga juba siis muutunud ja turvafirma hakkas sellega tegelema. Käsitsi. Mõnel suuremal objektil tähendas see niigi varajase tööaja veelgi ettepoole nihutamist. Kiiresti saadi aru, et vaja on mingit turvalisemat ja vähem aega kulutavat lahendust. Nüüd on esimene selline G4Si peamajas olemas. Iga kontorisse siseneja kehatemperatuur mõõdetakse ära ja kui tal tuvastatakse palavik, annab süsteem häireteate. „Meie eesmärk on hoida turvalist töökeskkonda ja anda igale majja sisenejale võimalus enda kiireks kontrollimiseks. Palavik on üks peamisi viirushaiguste sümptomeid, olgu selleks koroonaviirushaigus või gripp,“ ütles G4S Eesti turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson. “Sellise lahendusega anname ennekõike sõnumi, et haigena ärge palun tööle tulge,” lisas ta.
KUIDAS LAHENDUS TÖÖTAB? Majja sisenemisel astub inimene läbi kaamera vaateväljast. Termokaamera suudab tuvastada liikuva inimese kehatemperatuuri 0,3 kraadi täpsusega. Temperatuuri mõõdab tark masin inimese ninajuure juurest silmanurgast, kus temperatuur on kõige kõrgem. „On lahendusi, mis võtavad temperatuuri näo eri punktidest ja siis arvutavad keskmise. Samas on ninaots reeglina kõige külmem näo osa ja selline meetod ei pruugi anda korrektset tulemust,“ selgitas Priit Orasson. Tema sõnul ei sega seadme tööd seegi, kui kanda mütsi, näomaski või hoida käes sooja kohvitopsi. Häiret hakkab G4Si peamajja paigaldatud süsteem andma 37,7 kraadi juures.
TEKST JA FOTO: REIMO RAJA, kommunikatsioonijuht
Tegelikult võib iga ettevõtte selle piiri ise paika panna. G4S on enda piiri seadnud, võttes arvesse 0,3-kraadist võimalikku viga ning ka organismi eripärasid. Näiteks naistel on ovulatsiooniperioodil kõrgem kehatemperatuur. „Iga siseneja näeb fuajeesse pandud ekraanilt oma kehatemperatuuri. Usume, et siiski ka väiksema palaviku korral võtavad inimesed termokaamera märguannet tõsiselt,“ märkis Orasson.
Samuti on süsteemi abil võimalik saata vajalikele inimestele, näiteks personalivõi töökeskkonnaspetsialistile, info, kellel palavik tuvastati. G4S pani oma kontoris paika täpse, andmekaitsereeglitele vastava protseduuri, et kõigi isikuandmed oleksid kaitstud. Töötajate kehatemperatuure ei salvestata kuhugi, ent palaviku korral saadetakse inimene koju.
TURVASÜSTEEMI LOOGILINE OSA
Enne temperatuuri mõõtmise süsteemi soetamist tuleb enda jaoks täpselt läbi mõelda, milliseid riske sellega maandatakse. Mitte kõikides ettevõtetes pole võimalik suunata inimesi kodukontoritesse tööd tegema ning mõnes tootmisettevõttes võib haigusepuhang tuua kaasa suure majandusliku kahju. Sellistel puhkudel aitab automaatne kehatemperatuuri mõõtmine pääslas maandada olulisi riske nii töötaja tervise seisukohast kui ka ettevõtte jaoks tervikuna. Samuti tuleb läbi mõelda kindlad protseduurid. „Niisama seda seadet kuskile nurka osta ei ole mõtet – see peab tagama, et kõik majja või kontorisse sisenevad inimesed saaksid kraaditud," tõdes Orasson. G4Sis suunatakse kõik kontorisse tulijad tööpäeval kaamera eest läbi. Lisaks uksel tervitavale palavikumõõtjale on G4S maja korrustel käte desinfitseerimise vahendid ja majas on üleval infotahvlid.
Samasugust süsteemi, nagu täna G4Si peamajas näha võib, kasutavad kümned tööstusettevõtted ja tervishoiuasutused Euroopas. „Leidsime sellise lahenduse koostöös oma Euroopa kolleegidega G4Sis. Oleme seadmete töökindluses ja mõõtmistäpsuses veendunud ja seetõttu just sellise süsteemi kasuks otsustanud. Samuti pakume seda teistele organisatsioonidele,“ selgitas Orasson. Eestis on süsteemi vastu huvi üles näidanud organisatsioonid väga erinevatest valdkondadest, näiteks tööstusettevõtted, meditsiiniasutused, aga ka meelelahutusettevõtted. Nii mõneski asutuses võib selline süsteem olla lähitulevikus loogiline osa. Palaviku tuvastamise integreeritud lahendust on võimalik ühendada läbipääsusüsteemidega nii, et kui inimesel tuvastatakse palavik, ei avane tema ees uks.
MITTE AINULT TEMPERATUURI MÕÕTMINE
G4S EESTI AJAKIRI | mai-juuni nr 3 (154)
|9|
TERVISEKUU TEKST: ESME KASSAK FOTOD: ÕIE PAK, MARGIT MÄNNAMAA, SILVI SOMMER, TAIMO NELLIS
G4Si TERVISEKUU NÄITAS KÄTTE PÕNEVAIMAD MATKARAJAD G4Si tervisekuul mais toimus traditsiooniliselt sammuvõistlus ja tervisematk, millest sai igaüks talle sobival ajal, sobivas kohas ja tempos osa võtta.
Suur matkasõber Margit Männamaa tegi tutvust Aegna saarega.
M
õlemast aktsioonist jagasid osalejad väga inspireerivaid pilte. Saime hulga ideid, kuhu sammud seada! G4Si elu esimene virtuaalmatk toimus maikuu teisel nädalal, 11. kuni 17. maini. Kuigi selleks ajaks oli juba ports päikselisi päevi olnud, sattus matkanädalasse hoopis rahet ja lundki. Sellest hoolimata võttis virtuaalsest matkast täiesti reaalselt osa 28 G4Sikat üle Eesti. Retke soovituslikuks pikkuseks andsime 8–10 km ning enamik matku umbes nii pikad olidki. Üles leiti kauneimad tervise- ja matkarajad, ent avastati ka täiesti uusi paiku, sealhulgas linna keskkonnas. Kõigi matkajate vahel loosisime välja tarvilikud auhinnad Matkaspordist, et oleks veel põhjust mõni matk kaunil suvel jalge alla võtta. Ivar Luht võitis praktilise matkakoti, Timo Sink ja Tarmo Rääk said kompaktsed võrkkiiged, milles pikemal matkal mõnus lebotamispaus teha, ning Janek Põldots sai pealambi. Margit Männamaa sai matkaeelsete nõuannete eest tänutäheks praktilise matkarätiku.
HEA MATKAELAMUSE ANNAVAD ÕIGED JALANÕUD
Patrulli turvatöötaja Margit Männamaa liitus sel kevadel Hiking Estoniaga ja sest saati käib ta iga nädal ühel-kahel matkal. Matkad on viinud teda nii Paljassaarde kui ka Aegnale. Matkad toimuvad kesknädalal ja nädala lõpus ning kõiksugu ilmaoludega. Mitte
|10| G4S EESTI AJAKIRI | mai-juuni nr 3 (154)
Tartu turvatehnika rahvas käis matkamas Kambja Kopsumäe terviserajal.
TERVISEKUU
Vaata rohkem pilte siseveeb.g4s.ee!
Taimo Nellis Valgejärve matkarajal seiklemas.
Janek Vana aitab kollee gis fotograafil parimat pilt t loodusi tabada.
teinud. Praegu on seal selline metsik loodus,“ kirjeldas Margit.
LINNA ÜHEST OTSAST TEISE MATKARADA
Rahatöötluses töötav Silvi Sommer leidis üles rahapaja.
alati ei tervita matkalist päikseliselt kaunis ilm! Nagu ka mõnesid virtuaalmatkalisi kostitas rahe. Selle kohta ütleb Margit, et peavad olema lihtsalt õiged jalanõud. „Mina ostsin juba eelmisel aastal endale matkasaapad, aga alles aprillist hakkasin kandma ja palju mugavam on.“ Virtuaalmatka arvestusse saatis Margit retke Aegna saarel, kuid tegelikult oli tal matku maikuus rohkem. Tema enda suureks lemmikuks oli Laulasmaal käimine, ent väga meeldib talle ka Viimsi kant, kus ta igapäevaselt patrulli tööd teeb. Üheks põnevaks avastuseks oli tema jaoks matkaklubiga ette võetud retk ümber Maardu järve. „See võiks olla tegelikult väga ilus kant matkamiseks. Kahju, et keegi pole seda korda
Teine agar matkaline oli Pärnus tehnikuna töötav Janek Põldots. Tema võttis matkanädalal ette koguni kaks retke. Janek on ka muidu agar sammuja ja jälgib ikka, et tervislik 10 000 sammu päevas ikka täis saaks. Kui see ei tule töö käigus, siis läheb ekstra välja. „Mõnel kuul kõnnin 300 000 sammu, teinekord on aga ka üle 400 000 tavaline. Kõik sõltub sellest, kuidas on tegevust ja milline on ilm. Kui ikka vihma sajab ja väljaspool tööd ringi ei liigu, siis tuleb kesisem kuu.“ Oma mõlemad matkad tegi Janek Pärnu kaunil rannikualal. Seejuures ühe neist ühendas ta lihtsalt praktilise käiguga. Nimelt oli tal vaja linna teise otsa viia auto hooldusesse. Tagasi tuli ta siis jala, nautides kaunist rannajoont ja trotsides ilma. „Viisin auto suhteliselt mere äärde ja kõndisingi siis mööda mere äärt Pärnu ühest otsast teise. Ilmaga oli nagu oli – „nautisin“ rahet, vihma ja kõike muud. Aga enamasti paistis õnneks päike.“ Kõige enam meeldib Janekule matkata kevadel, sest siis puud alles lähevad lehte ega varja ümbruskonda. Samuti pole veel rohi nii kõrge ega pea kartma, et roheluses seisad ühtäkki silmitsi nastiku või suisa rästikuga. Matkama läheb Janek enamasti aga täitsa spontaanselt. „Mulle meeldib eksprompt asju välja mõelda. Ärkad hommikul üles, vaatad, et on ilus ilm, võtad kaardi lahti ja vaatad, et seal kandis pole käinud, ning sinnapoole liigudki. Soovitada mõnd head matkakohta on keeruline, sest kogu Eestimaa loodus on kena ja avastamist väärt.“
G4S EESTI AJAKIRI | mai-juuni nr 3 (154)
|11|
TERVISEKUU
G4Si sammuvõistlusest maikuus võttis osa 43 G4Sikat. Kõigi osalejate jaoks seadsime tervislikuks eesmärgiks käia keskmiselt vähemalt 10 000 sammu päevas. Sellega sai valdav enamus ka hakkama. Kõik need tublid sammujad said endale kingituseks G4Si fliispleedi.
TEKST: ESME KASSAK
ikad
SAMMUSID KOKKU ÜLE 16,6 MILJONI SAMMU
Autor: Meelis Kalda
Autor: Margit Männamaa
okku sammusid G4Sikad maikuu nelja nädalaga, 4. kuni 31. maini, 16,6 miljonit sammu (16 583 616), mis teeb iga osaleja kohta keskmiselt 13 744 sammu päevas. Igati tervislik! Üle poole osalejate keskmine sammusaak päevas jäi vahemikku 10 000–15 000 sammu. Vähem kui kolmandik kõndis veelgi rohkem ja paaril jäi ka eesmärgist pisut puudu. Vähemalt võtsid nad väljakutse vastu ja osalesid lõpuni! Võistlusest sattus osa võtma ka üks ultramaratoonar – Valdo Pajumaa. Tema päeva keskmiseks kujunes 42 626 sammu. Seda ei soovita kellelgi järele proovida, sest sellel mehel on hoopis teine ettevalmistus! Muuhulgas kasutab ta näiteks kiirkõnni tehnikaid. Hindame siiski Valdo saavutust kõrgelt ja et oleks ikka uhke tunne maratonipikkuseid lõike ette võtta, anname talle edaspidiseks selga G4S Spordiklubi särgi. Kuigi mõned osalejad ootasid neljandat aastat toimunud sammuvõistlust juba pikisilmi, osutus see mõnele varasemale sammujale eriolukorrast tingitud oludes keerukaks. Kontori töötajad olid kolinud kõik koju ning nii jäid ära kõik need sammud, mis muidu oleks kätte saadud tööle mineku, töölt tuleku või lõuna ajal jalutustega. Sammude eesmärgi täitmiseks tuli seega veelgi rohkem pingutada ja ennast spetsiaalselt välja ajada. Siinkohal erguta-
sid hästi iga nädal osalejate jagatud pildid erinevatest käikudest. Kõige agaramad piltide saatjad olid Janek Vana ja Margit Männamaa. Suur tänu! Teie pildid olid väga innustavad. Mõni kolleeg jättis võistluse sel kevadel õpingute pärast ka vahele, teine seevastu tegi võistluse lõputöö kirjutamisest hoolimata vapralt läbi. Eriti tublid!
ma osutasin laevukesele tema trajektooris. Ka süda Viimsisse (küll natuke lopergune) tekkis tal täiesti juhuslikult. Aga just see teebki GPS-kunsti nii lõbusaks tegevuseks, et võid hiljem avastada, mille kokku „joonistasid“, ent võid ka käigupealt jälgida, mis kujund on tekkimas ja lõpptulemust jooksvalt mõjutada.
SAMMUMIST ERGUTAS GPS-KUNST
Võistluse vahepeal jagasime aktiivsematele piltide saatjatele ja põnevamate GPS-kunstitaieste tegijatele kingituseks Nublu sokke. Et ikka oleks tore sammuda! Agarad sammujad Estella Pärtelpoeg, Sirje Puri ja Kadi Kisand saavad kaela (või pähe) torusallid, kust saavad spikerdada soojendusharjutusi, mida sammumise vahepeal teha. Kõigi osalejate vahel loosisime lisaks välja Apollo kinopiletid kahele ning need saavad Eve Soolepp, Airet Andresson ja Arvi Laasme. Suur tänu kõigile osalejatele! Järgmisel aastal jälle :)
K
|12| G4S EESTI AJAKIRI | mai-juuni nr 3 (154)
Selleks, et sammumist põnevamaks teha, kutsusime osalejaid tegema GPS-kunsti. See on selline sportlik ettevõtmine, mis ühendab endas kunsti, tehnoloogia ja liikumise. Ehk et kaardi järgi saab plaanida endale trajektoori, mis läbi sammudes annab mõne vahva kujundi. G4Sikate lemmikkujund oli üsna ootuspäraselt G4Si logo – seda on ka sammuvõistluse raames paar aastat tagasi tehtud. Nüüd täienes meie GPS-logode valik veelgi. Logosid „maalisid“ Janek Vana (erinevatel kiirustel ja distantsidel), Evelyn Lill ja Meelis Kalda. Aga tehti ka üks koer, paar süda, karikakar, lind, uss ja kogemata kombel isegi üks aurik. GPS-laeva teket asjaosaline Margit Männamaa ise üldse ei märganudki, kui saatis järjekordse nädalaaruande oma sammumistest. Toreda kokkusattumisena tekkis see laevuke Lennusadama kanti mere äärde. Margit teadlikult ei plaaninudki GPS-väljakutses osaleda ning oli päris üllatunud, kui
Autor: Janek Vana
NATUKE AUHINDU KAH!
TÖÖALANE peab viidatud isiku nõuetekohaselt tuvastama. Sellise isiku sisenemisest tuleb teavitus teha kliendi kehtestatud korra alusel.
KEDA VÕIB LUBADA VALVATAVALE OBJEKTILE?
TEKST: ARTUR RINNE FOTO: G4S
Aprillis valmis G4Sis isikute tuvastamise põhimõtteid kirjeldav kord, mis ühtlustab kõikidel objektidel väga olulised protseduurireeglid objektile isikute lubamise kohta.
U
ues korras on selgelt kirjas, kuidas tuvastada isikut, kes väidab näiteks, et on G4Si sisekontrolliosakonna töötaja ja soovib minna objekti ametiruumidesse. G4Si töötõend on taskus üle 2000 töötajal, ent mitte igaühel pole õigust ei tööajal ega ka töövälisel ajal mistahes G4Si valvatavale objektile sisse marssida. Samuti ei anna pelgalt töötõend õigust G4Si valvatavatele üritustele tulla. Selline õigus tekib lähtudes tööülesannetest ning objektil kliendi sätestatud korrast. Uus “Valvatavale objektile isikute lubamise kord (709-38)” kirjeldabki täpselt, kellel ja mis asjaoludel on õigus siseneda valvatava objekti ametiruumidesse. Selle korra ja reegleid selgitava info leiad siseveebist, aga kindlasti ka objektilt.
Kes võivad ametiruumidesse siseneda? Objekti ametiruumides viibivad tavaliselt kliendi töötajad, koostööpartnerid, tehniline ja hoolduspersonal, sh näiteks G4Si tehnikud. Kõik need isikud peavad omama kliendi luba objektil viibimiseks. Tõenäoliselt on klient väljastanud oma
töötajatele pildiga töötõendid ja muude isikute sisenemiseks koostab nimekirjad. Lisaks aga võivad objektile siseneda tööülesannete täitmiseks G4Si patrulli turvatöötajad, teatud kindlal ametikohal töötavad G4Si töötajad ja avaliku võimu esindajad. Patrullekipiaaži liikme sisenemise õigus tuleneb G4Siga sõlmitud teenuselepingust. Seega, patrull tohib objektile siseneda tööülesannete täitmiseks, näiteks häire teenindamiseks või ka erakorralise olukorra või eraldi väljakutse korral. Ka päevnik ja patrullteenistuse turvajuht tohivad siseneda objektile, kui tööülesanded seda nõuavad. Samuti võivad tööülesannete täitmiseks objekti ametiruumidesse siseneda: turvajuht, teenistusjuht, valveosakonna juhataja, valvedivisjoni direktor, järelevalvekomisjoni liige, sisekontrolliosakonna töötaja. Kõigi mainitud töötajate sisenemise peab turvatöötaja tuvastama juhtimiskeskuse kaudu, helistades mehitatud valve operaatorile. Lisaks võib ametiruumidesse siseneda avaliku võimu esindaja. Tema seaduslikku tegevust (turvaseaduse § 33*) ei tohi turvatöötaja takistada, ent turvatöötaja
Kuidas isikuid tuvastada? Isikud tuleb tuvastada töötõendi ja/või pildiga isikut tõendava dokumendi alusel (ID-kaart, juhiluba, pass). Kui töötõend on pildiga, siis enamasti ei nõua isikute tuvastamise kord lisaks veel isikut tõendava dokumendi kontrolli. • Isiku tuvastamisel tunne ennast kindlalt! See on tööülesanne nagu iga teinegi. • Võta kontrollitav dokument enda kätte. Ära teisi pabereid ja dokumente enda kätte võta! • Kui isik ulatab dokumendi koos ümbrisega (nt rahakotis), palu dokument välja võtta. • Kontrolli dokumendi rekvisiite (asutuse nime, numbrit, väljaandmise ja kehtivuse aega). • Tuvasta fotol oleva isiku ja dokumendi esitaja samasus. • Kui on nimekirja alusel sisenemine, leia nimi nimekirjast ja võrdle seda dokumendil oleva nimega täht-tähelt. Ära vaata vaid kirjapilti! Levinumad vead dokumentide kontrollimisel tulenevad sellest, et dokumenti ei võeta enda kätte või ei kontrollita fotol oleva isiku ja dokumenti esitava samasust või kontrollitakse pealiskaudselt. Kuidas toimida töövälisel ajal? Töövälisel ajal võivad objektile siseneda ainult isikud, kellel on kliendi vastav luba, G4Si töötajad (nt sisekontroll) ja avaliku võimu esindajad. Kui objekt on tavapäraseks tööks suletud, tuleb isikuid tuvastada nii, et turvatöötaja ei ava objekti perimeetrit ega sea ennast muul moel ohtu. Enne isiku tuvastamisega alustamist tuleb teavitada juhtimiskeskust (kui on ühe turvatöötajaga valve) või vahetuse vastutavat turvatöötajat (kui on mitme turvatöötajaga valve). Teavitamine on vajalik, et edasine oleks juhtimiskeskuse või vahetuse vastutava turvatöötaja kontrolli all. Kui turvatöötaja on tuvastanud, et isikul on õigus objektile siseneda, peab ta hindama riskitsooni olukorda ja alles seejärel lubab siseneda. Riskitsoon on 10–15 m suurune ala välisuksest, erilist tähelepanu tuleb pöörata pimenurkadele. Kui riskitsooni ei õnnestu endal kontrollida, siis tuleb appi kutsuda patrullekipaaž, kes tuvastab isiku. Peale sisenemist tuleb teavitada juhtimiskeskust või vahetuse vastutavat turvatöötajat toimingu lõpust. * Turvaseaduse § 33 – turvatöötaja peab täitma oma ülesandeid, takistamata riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, järelevalveasutuse, kohtueelse uurimise asutuse, kohtu, kohtutäituri või muu isiku seaduslikku tegevust.
G4S EESTI AJAKIRI | mai-juuni nr 3 (154)
|13|
KLIENDITEENINDUS
TEKST: MARGIT SEDRIK, turundusspetsialist FOTO: G4S
Kui tugevad on G4Si suhted klientidega? See on kindlasti iga firma üks võtmeküsimusi kliendisuhtluses. Sest kui suhted on tugevad, on võimalus, et klient läheb konkurendi juurde või lõpetab toote tarbimise, kordades väiksem kui nõrga kliendisuhte puhul. Kliendisuhte tugevust võib tunnetada ka igapäevatöös, ent parim viis on selle kohta siiski otse küsida. Nii G4S iga kahe aasta tagant ka teeb. |14| G4S EESTI AJAKIRI | mai-juuni nr 3 (154)
K
lientide rahulolu on meile väga tähtis. Kuigi see tundub kulunud loosung, on see siiski puhas tõde. Just tänu sellele, et kliendid on meie teenuste ja inimestega rahul ja mitte ainult, vaid isegi väga rahul, oleme saanud juba 25 aastat Eestis oma klientidele parimat turvateenust pakkuda. Paljuski tänu tagasisidele leiame üles kitsaskohad ja mõistame paremini klientide vajadusi, millest lähtuvalt uusi teenuseid ja tooteid arendada. Teame ka, milles oleme tugevad ja mida kindlasti oma tootportfellis hoidma peame. Kui igapäevaselt küsime klientidelt tagasisidet soovitusindeksi kaudu, siis iga kahe aasta järel uurime põhjalikumalt, kuidas ühe või teise teenuse kliendid G4Siga rahul on. Uuringu põhieesmärk on tuua välja muutused G4Si kliendisuhete üldises tugevuses võrreldes kahe aasta
tagusega ajaga ning hinnata vahepealsete tegevuste tulemusi kõigis kliendisuhte seisukohast olulistes valdkondades. Uuringut viis läbi Kantar Emor ning küsitlusele vastas 3211 klienti. Kliendirahulolu mõõdeti viies kliendigrupis: suurärikliendid, tehnilise valve ärikliendid, erakliendid, sularahaveo kliendid ja Nublu kliendid. Teeme väikese kokkuvõte, mida teada saime.
KUI TUGEVAD ON G4SI SUHTED OMA KLIENTIDEGA?
Võime julgelt vastata, et päris tugevad! Kliendisuhete tugevust mõõdetakse TRI*M indeksiga, mille väärtus võib olla vahemikus -50 kuni 150. G4Si tulemus kõikides segmentides on vähemalt 90, sularahateenuste puhul koguni 110 juures. Kõige rahulolevamad on Nublu kliendid (111). Selle tulemusega kuulume Euroopa top 10% äriteenuste pakkujate hulka.
KLIENDITEENINDUS
Allikas: Kantar Emor
Meile teeb suurt rõõmu, et oleme suutnud taset hoida.
MIS ON G4SI EELISED?
G4Sil on eraklientide silmis selge eelis kõige olulisemates asjades: üldises maines, väljakutsetele reageerimise kiiruses, asjatundlikkuses ja asjaajamise lihtsuses. Ka tehnilise valve ärikliendid omistavad G4Sile neis võtmetegurites eelise. Suuräriklientide jaoks on G4Sil kaks olulist eelist: teenuste kättesaadavus üle Eesti (kõige rohkem patrulle Eestis – 70) ja väljakutsetele reageerimise kiirus (keskmine reageerimiskiirus on 6 minutit!).
MIDA KLIENDID G4SI JUURES HINDAVAD?
Erakliendid ja tehnilise valve ärikliendid hindavad eriti kõrgelt meie tehnikute asjatundlikkust, täpsust ja korrektsust. Ärikliendid hindavad aga kliendihaldureid, nende kättesaadavust ja asjatundlikkust ning seda, et haldurid seisavad nende murede lahendamise eest. Järeldus saab olla vaid üks – meie kõige suurem vara on meie inimesed.
KAS G4SI KLIENDID ON NÕUS MEID SOOVITAMA TEISTELE?
Vastus siingi on jah! Valveteenust on valmis soovitama kolm neljandikku klientidest, Nublu ja sularahaveoteenust vastavalt 80 ja 83 protsenti klientidest. Ja mis saakski olla veel parem reklaam kui olemasoleva kliendi soovitus.
Klient ise ei pruugi osata küsida, mis see uus asi on, mida ta tahaks. Seepärast tuleb kliente julgemalt nõustada ja uusi lahendusi pakkuda."
MILLISED KLIENDID ON KÕIGE RAHULOLEVAMAD JA MIKS?
G4Si kõige rahuolevamad kliendid on Nublu kliendid. “Kogu müügi ja tehnika paigaldamise protsess on olnud nende jaoks väga sujuv ja mugav. Nad hindavad väga kõrgelt teenuse kasulikkust ning on ka väga rahul teenuse hinna ja kvaliteedi suhtega,” rääkis Kantar Emori juhtekspert Mari-Liis Eensalu. Teine kõige rahuolevam kliendigrupp on sularahaveo kliendid. „Sularahaveos on rahuolu probleemikäsitlusega oluliselt kasvanud ja palju kõrgem kui teistes segmentides. Seda on näha ka kommentaaridest, et kui ka oli mingi probleem, siis see leidis kiire lahenduse ja tänu sellele ei jäänud ka halvasti meelde.“
MIDA VÕIKSIME PAREMINI TEHA?
Meie kliendid on eelkõige välja toonud, et paraneda võiks probleemikäsitlus. Hinnang selles kasvas positiivselt vaid sularaha klientide seas. Nende probleemid on saanud kõige paremini lahendatud ja
tänu sellele on probleemide mõju kliendisuhetele väiksem. Teistes segmentides ei ole aga rahulolematus probleemikäsitlusega nii hea, kui me sooviksime. “Umbes 15 protsendil klientidest on olnud aasta jooksul mõni probleem, mida nad on püüdnud lahendada. Suuräriklientidel on neid probleeme rohkemgi. Sageli on probleemid seotud tehnilise valve ebaselgeks jäänud häirete põhjustega. Kõiki probleeme saab lahendada, ent paraku ei saa need alati sellist lahendust, nagu klient tahaks,” rääkis Eensalu. Tema sõnul tuleb nende klientidega, kellel on tekkinud probleeme, rohkem tegeleda ja jälgida, et probleemid saaksid lahendatud. Probleemi korral osutub määravaks, kuidas lahendused leitakse. Kliendi rahulolu võib isegi kasvada, kui tema probleemile leitakse kiire ja talle sobiv lahendus.
MILLEGA VÕIKSIME ERISTUDA?
Kui meie suurimad tugevused – väljakutsetele reageerimise kiirus ning parim kättesaadavus üle Eesti – kõrvale jätta, siis teistest turvateenuste pakkujatest aitab eristuda innovatiivsus ehk uuenduslike lahenduste pakkumine. „Klient ise ei pruugi osata küsida, mis see uus asi on, mida ta tahaks. Seepärast tuleb kliente julgemalt nõustada ja uusi lahendusi pakkuda. Kui pakud kliendile midagi, mis tema vajadusega sobib, on ta tänulik, mitte ei pea seda agressiivseks müügiks,“ annab Eensalu hüva nõu.
G4S EESTI AJAKIRI | mai-juuni nr 3 (154)
|15|
TEHNIK
TEKST: ESME KASSAK FOTOD: MAIT SAAR
Tunnustusena hea töö eest esitas G4S Eesti tänavu kevadel Eesti Turvaettevõtete Liidule aasta parima tehniku kandidaadiks Kermo Petermanni, kes sai eelmisel aastal väga hästi hakkama mitme suure objektiga. Tegime sellega seoses Kermoga tema töödest ja tegemistest juttu.
K
ermo on hea näide sellest, kuidas hea praktika ja toetav meeskond õpetab enda ametit nautima. Eriti kui olla ise innukas ja teadmistehimuline.
TÖÖLE OTSE KOOLIPINGIST
Kui tagasi kerida aega, mil Kermo 2013. aastal tehniku õpipoisina tööd alustas, siis võib täiesti kindlalt öelda, et ta tuli meile otse koolipingist. Olles lõpetanud Pärnu Hansa Gümnaasiumi, hakkas Kermo tööd otsima. Kuidagi läks nii, et sõbra isa viis ta kokku Pärnu hooldusjuhi Paavo Tärgiga, kes Kermos ka potentsiaali nägi ja ta tööle võttis. Praegu tunnistab Kermo, et õppis tehniku ametit armastama töö käigus, sest ega alguses suurt ettekujutust sest ametikohast ei olnud ja oli lihtsalt tööd vaja. Samas on Kermo peres tehnika alati au sees olnud. Tema vanemad vennad tegelesid pidevalt tehnikavidinatega, lihtsalt pere noorimale neid ei jagunud. “Ma ei jõudnud poole ööni oodata, kui mulle oleks midagi nokerdada antud. Läksin siis hoopis õue. Sõitsime sõpradega jalgratastega ringi ja käisime metsaradadel,” meenutab ta. Toetav õhkkond oli siiski olemas ja ju midagi jäi külge juba kodustki.
NAUDIB OMA TÖÖD
Täna ütlebki Kermo, et armastab seda töö käigus õpitud ametit ja naudib oma tööd iga päev. Alati on midagi nuputada või olulist ära teha. Kõige rohkem õpibki tema sõnul läbi kogemuste ja erinevaid
|16| G4S EESTI AJAKIRI | mai-juuni nr 3 (154)
Kermo Petermann ÕPPIS TEHNIKU AMETIT ARMASTAMA TÖÖ KÄIGUS projekte tehes. Eelmise aasta alguses tegi Kermo läbi mentori koolituse ning nüüd on ta juba aasta aega ka ise uusi tehnikuid välja koolitanud, neist esimesed juba omal käel alustamas. Üks neist, õpipoiss Oleg Petrov ütleb, et Kermo vastab kõigile küsimustele ning selgitab põhjalikult. Kermo näitab ette, kuidas midagi tehakse ning siis laseb õpipoistel järele proovida. Seda,
Uus, tehniline valve on palju võimekam. Ühe silmapaari asemel on nüüd mitu ja lisaks veel palju võimalusi jälgimiseks, kontrolliks ja aruandluseks.“ kas ta päriselt ka usaldab oma selli, on tegelikult tema olekust näha, märgib Oleg. Igatahes saavad õpipoisid omal käel ka asju järele katsetada ja just niimoodi seda tööd õpib. Kuigi Kermo alustas tehniku tööd Pärnust, siis tänaseks elab ja töötab ta mõnda aega juba Tallinnas. Sedaviisi kuidas ta ise on kogemusi aina juurde saanud, on ka projektid aina suuremaks läinud. Möödunud aasta andiski talle võimaluse end proovile panna tavapärasest mahukamate projektidega. Väljakutset pakkus nii Tallinna Vee üleminek mehitatud valvelt tehnilisele kui ka Kose Päästekomando põnev objekt.
ÜHEKSA KORDA MÕÕDA …
Kermo tunnistab, et Tallinna Vee projekt tehniliselt nii väga keerukas ei olnudki, ent tema jaoks oli see kindlasti üks suuremaid projekte. Sama objekt hõlmas mitut hoonet ning enne pihta hakkamist tuli kõik üksikasjalikult selgeks teha. „See ei olnud keerukas tehniliste lahenduste mõttes, aga alguses oli mul vaja korraks aeg maha võtta, et aru saada, millistest erinevatest hoonetest kogu objekt koosneb,“ tunnistab ta. Muidugi, parem üheksa korda mõõta ja üks kord siis korralikult teha! Kermo on oma töös põhjalik ja see meeldib ka klientidele. Märgiliseks teeb projekti siiski asjaolu, et pikalt mehitatud valvet kasutanud kliendi jaoks oli tegemist suure, ent vajaliku muudatusega. „Uus lahendus on palju võimekam. Ühe silmapaari asemel on nüüd mitu ja lisaks veel palju võimalusi nii jälgimiseks, kontrolliks kui ka aruandluseks,“ rääkis Kermo. Päästekomandi projektist seevastu kuigi palju rääkida ei saa, kuna tegemist on riiklikul tasemel olulise objektiga. Küll aga tõdeb Kermo, et tegemist oli tema jaoks väga põneva projektiga. “See projekt pakkus rohkem närvikõdi. Erinevaid lahendusi ja nüansse oli palju. Väga huvitav!”
SUUR MOTOKROSSI SÕBER
Vabal ajal meeldib Kermole käia elukaaslasega looduses, olgu siis mõnel matkarajal seiklemas või niisama rannas või metsas. Suurem osa nädalalõppe viib teda aga kodukohta Pärnusse, mille lähistel
TEHNIK
on tal maakodu. Toimetamist maakodu kallal on üksjagu. „See on eemal linnakärast. Hea koht, kus enda akusid laadida ja linnulaulu kuulata,“ räägib ta. Veel aasta-paar tagasi pühendas Kermo suure osa oma vabast ajast aga motokrossi kohtuniku ametile. Eks ta sõidaks ise ka meeleldi tsikliga, kuid tegemist on kalli hobiga. Seega panustas Kermo põnevasse alasse hoopis kohtunikuna, alustades juba keskkooli ajal. Kuna krossid toimuvad enamasti nädalalõppudel ja nii palju muid tegemisi on ajaga peale tulnud, siis praegu ta enam kohtunikuna ei tegutse. Kui aega ja võimalust, siis käib ta praegugi aeg-ajalt pealtvaatajana krossimelust osa saamas.
See projekt pakkus rohkem närvikõdi. Erinevaid lahendusi ja nüansse oli palju. Väga huvitav!“
Kolleeg arvab Paigaldusjuht Aleksandr Jegorov: „Kermo on G4Si meeskonnas juba üle viie aasta ja näidanud ennast ainult positiivsest küljest. Ükskõik kui keerukas töö talle anda, leiab ta alati hea lahenduse. Klientidelt ja kolleegidelt tuleb ainult positiivne tagasiside. Mina võin alati kindel olla, et kui Kermo on objektil, saab töö tehtud kiirelt ja korralikult. Ta saab vabalt hakkama erineva suurusega objektidega. Tema jaoks ei ole vahet, kas teha ühe päevaga mõni väiksem objekt kliendi jaoks algusest lõpuni valmis või võtta osa mõnest väga suurest projektist ja kenasti hakkama saada vastutava tehniku rollis. Või hoopis valmis teha mõni riigisaladusega kaetud objekt. Samuti täidab Kermo väga edukalt mentori rolli ja juhendab noori spetsialiste, andes neile oma parimad teadmised edasi.“
G4S EESTI AJAKIRI | mai-juuni nr 3 (154)
|17|
NÄNNIPOOD
SOOVID ENDALE G4Si
vihmavarju, spordirõivaid või NUBLU kaisukat?
TEKST JA FOTO: MARGIT SEDRIK, turundusspetsialist
Soovin küll, aga kust neid saab? Õige vastus on: G4Si siseveebis asuvast e-poest. Siseveebi saad sisse logida oma meiliaadressi ja parooliga. Kui Sa neid ei tea, võta julgelt ühendust kommunikatsiooniosakonnaga ja Sulle ulatatakse abikäsi. Kellele on e-pood mõeldud? E-pood on kõikidele G4Sikatele. Sealt saab tooteid osta nii töö tarbeks (näiteks pastakad, mapid ja logoga paberis kommid) kui ka isiklikuks kasutamiseks. Töö jaoks tehakse tellimus eKontoris ostusooviga, mille peab vahetu juht kinnitama. Kui ise ei pääse eKontorisse, siis tuleb pöörduda tellimuse vormistamiseks juhi poole. Ülejäänud tellimused käivad e-poe tellimusvormi kaudu siseveebis. Oma tarbimiseks tellimine on lihtne: täida lihtsalt ankeet ja vajuta „Esita tellimus“. Tellimus jõuab turundusosakonda, Sinuga võetakse ühendust ja väljastatakse makseteatis. Pärast makse laekumist saamegi kauba välja saata. Vali aga toode välja ja asu tellima! NB! Ainuke kaup, mida me anname välja ainult ostusoovi alusel on G4Si paberis kommid. Mismoodi enda kauba kätte saan? Selles, kuidas kaup Sinuni toimetada, lepime omavahel kokku. Hetkel me ühtegi pakiautomaadi teenust ei kasuta, sest oleme enamasti oma jõududega hakkama
|18| G4S EESTI AJAKIRI | mai-juuni nr 3 (154)
Millised on kõige uuemad ja millised populaarsemad? 1. NUBLU korduskasutatav bambusest kohvitops. Hind 9.29 2. NUBLU sokid. Fännile või fännitarile. Hind 5.45 3. Kaamerasilma kate arvutile. Kaamera kate on liuguriga ja seda saab vajadusel avada, kui soovid kaamerat kasutada. Hind 1.58 4. Multitööriist ja taskulamp kinkekarbis. Väga asjalik kingitus härrale või ka noorhärrale. Hind 29.60 5. Prillilapp superlaheda karikatuuriga. Hind 1.90 6. Clean Key puutevaba tarvik. Antibakteriaalsest materjalist tarvik, mis aitab ilma katsumata avada uksi, vajutada nuppe. 7. XD Design turvaseljakott/ sülearvutikott Bobby Bizz. Varga-kindel, veekindel ja palju muud! 8. Bluetooth kõrvaklapid. Sisse ehitatud mikrofoniga juhtmevabad. Hind: 37.13 9. NUBLU kaisukas. Hind: 13.44
saanud. Keegi ikka liigub Tallinna kontori ja teiste esinduste vahel. Tuleb see inimene lihtsalt üles leida!
Kas tooted on kallid? Selle jätame igaühe enda otsustada. Aga võime öelda, et kõik tooted on täpselt oma hinnaga. Sellise hinnaga nagu nad meile tarnijatelt saabuvad, nad ka poodi müüki lähevad. Ühtegi juurdehindlust kaubale ei tehta, pigem oleme mõne toote puhul võtnud logo pealekandmise kulutuse enda kanda. Kuna kaup on enamasti väga väikeste partiidena, siis ei saa me aga kindlasti pakkuda sama odavat hinda nagu eBays või AliExpressis. Tooted püüame valida alati parima hinna ja kvaliteedi suhte põhjal. Ühtegi juhuslikku kaupa meie poodi ei satu. Ühtlasi võid kindel olla, et näiteks samasuguste NUBLU sokkidega vaevalt teist inimest Eestist leiad, kui, siis ainult mõne kolleegi. Samuti mitte jooksudressi või veepudeliga. See on omaette väärtus, sest iga asja disaini on pandud üksjagu mõttetööd ja töötunde. Mida e-poest saab? Mett, vihmavarju, käimiskeppe, dresse, kruuse, pastakaid, mütse ja veel palju muud. Isegi turvalisi seljakotte. Hetkel on poes müügil 59 erinevat toodet. Kindlasti leiad mõne toote nii endale, kolleegile sünnipäevaks või miks mitte ka sõbrale sünnipäevaks!
PEREPÄEV
Kohtume 14. augustil perepäeval Lottemaal! G4Si perepäev 2020 toimub 14. augustil Pärnumaal Reiu külas asuval Lottemaal. Kuigi Lotte on ennekõike laste suur lemmik, leidub Lottemaal põnevat tegevust ja toredat ajaveetmise võimalust igas vanuses külastajatele. Tegemist on looduskauni kohaga mõnusas metsatukas mere ääres. Ootame Sind Lottemaale nii perega kui ka üksi-kaksi või lihtsalt toredate kolleegidega. Lottemaad on tore avastada vanusest hoolimata. Sind ootab ees üle 100 atraktsiooni, vahvad külaelanikud, põnevad majad, seikluspark ja supelrand. Ühtlasi leidub ses kaunis rannaäärses
Registreeruda saab igaüks internetis või siis peamajas 4. korruse sekretäri Andreanne Kallase juures. Registreerumisel tuleb märkida, mitmekesi tuled ja kas vajad ettevõtte transporti. Osalemise kinnituseks tuleb tasuda 5 eurot iga täiskasvanud osaleja kohta, kuni 18-aastastele (k.a) lastele on osavõtt tasuta. Osalustasu saab maksta ülekandega või siis Andreanne kätte. Pileti Lottemaale tagab õigeaegne registreerumistasu maksmine. Vastavalt registreerumise infole ja osalustasude laekumisele tellime sissepääsupiletid Lottemaale. Kohapeal saab endale pileti osta Lottemaa tavapärase hinnakirja (20.-) järgi.
paigas toredaid metsaradu, leboalad ja rannaäärne kohvik. Lisaks on võimalik osa saada päevaprogrammi kuuluvatest võistlustest ja etendustest ning meisterdada. Igav juba ei hakka! Lottemaa avati esmakordselt külastajatele 2014. aastal, ent iga aasta on teemaparki millegagi uuendatud. Igal aastal kostitab Lottemaa uue programmiga ning mõni aasta lisandub isegi tegelasi. Seega avastamisrõõmu on ka neile, kes on varem Lottemaal käinud. Vaata lisaks www.lottemaa.ee! Perepäevale tulekuks palume Sul ennast kirja panna hiljemalt 30. juuniks.
REGISTREERUMINE JA OSALUSTASU Registreeru SISEVEEB.G4S.EE või leia registreerumise link töömeilist! Kui registreerumisega tekib muresid või küsimusi, siis kirjuta või helista julgelt sekretärile Andreanne Kallasele, andreanne.kallas@ee.g4s.com või tel 5647 0251.
3 1
Osalustasu 5 € täiskasvanu kohta saad tasuda ülekandega: AS G4S Eesti EE552200221001175865 Swedbank Selgitusse kirjuta kindlasti märksõna „perepäev“ ja nimed, kelle eest tasutakse.
4
2
Kuidas Lottemaale perepäevale jõuda? 1 Väljasõit suurematest esindustest, nt Tallinnas kell 7.30
2 10.00 Kogunemine G4S telgi juures Lottemaa parklas (Reiu küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa) 3 10.00–11.45 Varajane lõunaoode ja koostegemised Lottemaa abilistega, käepaelte ja muu vajaliku info jagamine Lottemaal mõnusa päeva veetmiseks. Iga osaleja saab ka toidutalongi Lottemaal kergeks einetamiseks.
5
Lisainfo: Eve Soolepp eve.soolepp@ee.g4s.com või tel 5645 6523.
4 11.45 Ühiselt Lottemaale. Lottemaale saab jalutada või siis sõita spetsiaalse rongiga. Rongis on siiski piiratud arv kohti, seega kõik ei pruugi rongidele mahtuda. 5 12.00 Lottemaa muinasjutumaa. Igaüks tutvub ja osaleb Lottemaa vahvates tegemistes omas rütmis ja täpselt nii, kuidas soovib. Programm on tihe ja mitmekesine. Tegevusi jagub nii väikestele kui suurtele terveks päevaks. Lottemaa programmiga saad tutvuda: lottemaa.ee/paev-lottemaal/ programm/ 6 18.00 Perepäeva lõpp 7 18.15 Bussid ootavad parklas, et rõõmsalt koju suunduda
6
7
Pane selga ilmastikule vastav riietus ja võta kaasa hea tuju! Kes soovib, võib Lottemaale võtta kaasa ka ise söögipoolist või piknikukorvi. Ära võta Lottemaale kaasa ratast, rula ega tõuksi!
G4S EESTI AJAKIRI | mai-juuni nr 3 (154)
|19|
VARIA
Nuputa!
Lady Gaga popstaar
Kui hästi oled G4Si tegemistega kursis ja kui tähelepanelikult Sensorit lugesid? Kõigi õigesti vastajate vahel loosime välja ägedad Nublu sokid. Saada vastus hiljemalt 15.07.20 aadressil kysimused@ee.g4s.com. Eelmises ajakirjas ilmunud Nublu segadiku lahendamise eest saab Nublu kohvitopsi Raimond Laats.
NAGU KAKS TILKA VETT!
Sjuba Salimova müügisekretär
1 2 3 4 Küsimused 1. Kaubanduskeskus Tallinnas 2. Suvepealinn 3. G4S Cash Solutions (Estonia) teenus 4. Aasta oodatuim spordisündmus (G4Sikale soodsa osalusega) 5. Kaunis matkarada Harjumaal looduskaitsealal 6. Nutikas suitsu- ja vinguandur 7. Uus abimees Pirita rannas 8. Aasta turvatöötaja 2019 9. Ühendab liikumise ja tehnoloogia, nii et liikumisest salvestuvad kujundid 10. Selles Pärnumaa külas toimub G4Si perepäev 11. Järv teises Eestimaa otsas 12. Tähtis suvine amet G4Sis 13. Punt lahedaid inimesi, kes aitavad üritustel turvalisust tagada 14. Tavaliselt mängitakse seda pallimängu veekogu ääres 15. G4S Eesti missioon
5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15
Saa osa põnevast suvest ja teeni lisa! Ka sel suvel on oodata huvitavaid ettevõtmisi, mille kordaminekul on oluline roll turvatiimil. Kui soovid saada osa erinevatest tööalastest väljakutsetest, liitu G4S Stafiga. G4S Staff on hea võimalus astuda välja igapäevasest töörutiinist, kohtuda kolleegidega üle Eesti ning teenida lisa. Täpsemat infot G4S Staff tegemiste kohta saad projektijuhilt Elise Käitilt, elise.kait@ee.g4s.com.
Liitu G4S Stafiga: staff@ee.g4s.com g4s.ee/staff
Jälgi G4S Staff tegemisi Facebooki lehel: www.facebook.com/groups/G4SSTAFF
G4Si siseajakirja Sensorit saab lugeda ka aadressil www.g4s.ee/sensor
