W. S. Maugham
RING koomiline abieludraama
W. S. Maugham
RING koomiline abieludraama
esietendus 16. juulil 2011 Alatskivi lossis
Aastaid on seltskonnas liikunud legend, kuidas üks abielunaine jättis armuhoos oma abikaasa ja 5-aastase poja ning põgenes mehe parima sõbraga – jäädavalt. Nüüd, 30 aastat hiljem, külastab see naine oma kunagist kodukohta ja teeb visiidi oma täisealisele pojale ja tema võluvale kaasale. Juhuslikult on kohal ka poja isa, kunagine hüljatu, aga mis veelgi intrigeerivam – kutsutud on ka poja hea sõber. Õhus on elektrit. Kas tõesti on võimalus, et kunagine meeletus kordub?! 4
Tõlk: Liisi Erepuu Lavastaja: Roman Baskin Kunstnik: Ann Lumiste
Mängivad: Kersti Kreismann (Eesti Draamateater)
Laura Peterson (Theatrum)
Epp Eespäev (Tallinna Linnateater)
Tõnu Aav (Eesti Draamateater)
Peeter Jakobi Andres Raag (Tallinna Linnateater)
Ott Aardam (Theatrum)
jt
Tehniline koosseis: Etenduse juht: Tuuliki Tuul Kostümeerija: Kaire Pärnpuu Grimm: Sirli Haavisto Valgus: Jaanus Moor
5
Inglise tänapäeva kultuurist ja kirjandusest püsib mandril kahjuks paiguti veel arvamus, nagu see oli aastat kolmkümmend tagasi. Inglise kirjanduses peetakse praegugi veel tooniandvaiks nimesid nagu Kipling, Conrad, Galsworthy, Bennett, Wells ja Shaw. Ometi kuuluvad kõik nimetatud, kellest vaid kaks viimast on elus, oma loomingulaadilt möödunud sajandisse või Maailmasõja eelsesse epohhi. Mandril on küll viimase kahekümne aasta kestel saanud populaarseks mõnigi nooremasse generatsiooni kuuluv inglise kirjanik, peamiselt küll need, kelledel on teatavaid traditsioonilisi sugulusjooni möödunud sajandi romaanikirjanikega, nende hulgas ka Aldous Huxley ja Charles Morgan. Samal ajal aga James Joyce, Virginia Woolf ja isegi David Herbert Lawrence, kes küll taotlevad romaanis uudset ja kelle päid ümbritseb teatav oreoolgi, pole olnud suutelised ajama juuri sügavamale ega tõrjuma tagasi nii tavaliseks saanud arvamusi tänapäeva inglise romaanist. Ometi on viimase kahekümne aasta vältel inglise kirjanduses toimunud põhjalikke muudatusi, nii vormilisi 6
kui ka ideelisi. Inglise kirjanduses pulbitseb ja käärib midagi juba pikemat aega, mistõttu ta on käesoleval hetkel Euroopa huvitavamaid ja vitaalsemaid kirjandusi. Prantsuse kirjanduses seevastu, mis Euroopa loovvaimuna enne Maailmasõda oli rühkinud esikohale, on tekkinud viimaseil aastail mingi tardumuslik seisak ja ta peagu on loovutanud esikoha inglise kirjandusele viimase suure elujõulisuse tõttu. Inglise kirjandus on käesoleval hetkel juhtivaid kirjandusi Euroopas ning peetakse moodseks olla u p t o d a t e inglise kirjanduses, eelistada lektüürina head inglise romaani. See pole kehtiv mitte ainult ilukirjanduse kohta. Üldse õpitakse tänapäeval rohkem inglise keelt kui kunagi varem ja Briti saareriik on selletõttu tulnud mandrile märksa lähemale oma teistegi aladega. Inglise kirjandus on muide varemgi vallutanud mandrit, s.o. 18. sajandil, millal Richardson, Fielding ja Stern lõid psühholoogilise romaani ning möödunud aastasajal, millal Walter Scott ja Charles Dickens olid moodsed. Inglane erineb juba tõuliselt tugevasti teistest rahvastest. Inglise džentlmeni tüüp ei harrasta eriti tööd, ta hoolitseb, et tal oleks palju vaba aega sportimiseks, õngitsemiseks 7
ning igasugu teisteks eriharrastusteks, üks inglase paljusid kõrvalhuve, nn. “hobby’sid”, on ka lektüür, kusjuures iga inglane ise on omaette väike poeet või maalikunstnik. Inglane loeb palju, kasutab palju ka avalikke ning klubide raamatukogusid ja kogub ise raamatuid. Esijoones lokkab aga ilukirjandus, romaan ja lüürika, kusjuures inglise romaaniproduktsioon ületab ligi kolm korda prantsuse romaanide aastatoodangu. Sajandivahetusel valitsenud romaanitüüp oma süngevõitu, naturalistliku põhitooniga ei vastanud inglise lugeja maitsele. Tänapäeva inglise romaan, olles juba puhta fantaasia vili, fiction selle sõna parimas mõttes, sobib märksa paremini inglase jõudetundide täitjaks. Ka Lääne-Euroopa romaan taotleb käia tema jälgedes, püüdes olla sundimatu, mänglev, easy-going. Inglise romaanis on palju soojust ja intiimsust, temas domineerib headus ja humaansus, sest et inglise kirjanik ei ole passiivne oma tegelaste suhtes. Teiseks traditsioonilisemaks jooneks inglise kirjanduses on huumor, mis mandri lugejale tundub mõnikord magedana või isegi naiivsena. Ometi etendab huumor tähtsat osa inglise romaanis, pakkudes inglase mänglevale fantaasiale märksa rohkem kui mandri naljad. Selles suhtes jääb Jerome’i “Kolm meest paadis” otse klassikaliseks teoseks omal alal. Kolmandaks olulisemaks ning põhilisemaks inglise romaani omaduseks on temas esinev kasvatuslik tendents, ta reforme harrastav seltskonnakriitika. Inglane armastab, et talle loetakse moraali. Inglise suured kirjanikud istuksid mõnedki mujal mail seitsme luku ja riivi taga rahvustunde ja au riivamise pärast, Inglismaal on aga lugu vastupidine. Inglase rahvus- ja enesetunne on nii kõigutamatu, et ta igasugust kriitikat suurima rahuga talub. See toob värsket verd ühiskonna tardunud vereringvoolu, arvab inglane.
8
William Somerset Maugham Pildistatud aastal 1934
Sünninimi: William Somerset Maugham Sündinud: 25. jaanuaril 1874 Pariisis (Prantsusmaa) Surnud: 16. detsembril 1965 Nice’is (Prantsusmaa) Rahvus: inglane Tegevusala: kirjanik Tuntud teoseid: “Inimorjusest” (1915) “Vahe tera” (1944) Mõjutanud: Anthony Burgessi J. D. Salingeri Auhinnad: Prix de Rome
9
William Somerset Maugham oli üks oma aja populaarsemaid inglise kirjanikke. Ta kirjutas eelkõige näidendeid, romaane ning lühijutte. Looming: Romaanid • “Liza Lambethist” (“Liza of Lambeth”) (1897, eesti keeles 2004) • “Proua Craddock” (“Mrs Craddock”) (1902, eesti keeles 2003) • “Maag” (The Magician) (1908, eesti keeles 2003) • “Inimorjusest” (“Of Human Bondage”) (1915, eesti keeles 2002) • “Kuu ja kuuepenniline” (“The Moon and Sixpence”) (1919, eesti keeles 2003) • “Värisev leht” (“The Trembling of a Leaf ”) (1921, eesti keeles 1959 ja 2003) • “Hiina sirmi taga” (“On A Chinese Screen”) (1922, eesti keeles 2005) • “Kirev loor” (“The Painted Veil”) (1925, eesti keeles 1991) • “Ashenden” (“Ashenden: Or the British Agent”) (1928, eesti keeles 2004) • “Härrasmees võõrastetoas” (“The Gentleman In The Parlour: A Record of a Journey From Rangoon to Haiphong”) (1930, eesti keeles 2006) • “Kitsas nurgake” (“The Narrow Corner”) (1932, eesti keeles 2001)
10
• “Üleval villas” (“Up at the Villa”) (1941, eesti keeles 2002) • “Vahe tera” (“The Razor’s Edge”) (1944, eesti keeles 1956 ja 2004) • “Catalina” (“Catalina”) (1948, eesti keeles 2004) • “Don Fernando” (“Don Fernando”) (1935, eesti keeles 2006) • “Teater” (“Theatre”) (1937, eesti keeles 2001) • “Siis ja praegu” (“Then and Now”) (1946, eesti keeles 2005) • “Kokkuvõtteks” (“Points of View”) (1958, eesti keeles 2005)
lisainfo: www.kell10.ee 11