Eesti Raudtee infoleht, juuli/august 2013

INFOLEHT JUULI / AUGUST 2013

Raudteeremont Tallinn-Paldiski liinil jõudis kooliaasta alguseks lõpule

Viimastel aastatel Tallinn-Paldiski liinil reisirongiliiklust häirinud raudteeremont on jõudnud lõpusirgele. Tööde käigus on kapitaalselt remonditud raudtee konstruktsioon ning rekonstrueeritud kontaktvõrk.

Lõpetatud on raudtee kontaktvõrgu rekonstrueerimistööd Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Vasalemma raudteelõikudel, kus välitööd valmisid 31. augustiks.

Lõpetamisel on vaegtööd, mis sisaldavad heakorratöid, haljastuse taastamist, kontaktvõrgu lõplikku reguleerimist ja muid tegevusi.Töid teostatakse öösiti rongiliikluse vaheaegadel, reisirongiliiklust häirimata, ning töödega jõutakse lõpule septembrikuu jooksul.

Uuendatud kontaktvõrk võimaldab rongide kiiruse tõsta 160 km/h, kuid kiiruste kehtestamisel tuleb arvesse võtta kogu raudtee infrastruktuuri seisukorda, sh

turvanguseadmeid, liiklusjuhtimissüsteeme jm.

keevitada kokku rööpad ning uuendada ülesõidukohtade katted.

2011. aastal alustatud projekti “Elektrifitseeritud raudteeliinide kontaktvõrgu rekonstrueerimine” eesmärgiks oli rekonstrueerida 83,9 km kontaktvõrku, kaks veoalajaama ning soetada kontaktvõrgu hooldustehnikat.

Käesolevaks hetkeks on lõplikult valminud 34 km raudteed Keila-Paldiski ja Vasalemma-Riisipere ning Valingu-blokkpost89 lõigul.

Järve ja Keila veoalajaama rekonstrueerimine on kavandatud aastatele 2013-14 ja seda viisil, mis rongiliiklust oluliselt ei häiri.

Mullu alguse saanud suurprojekti „TallinnKeila-Riisipere ja Keila-Paldiski raudtee rekonstrueerimine“ raames remonditakse kokku 46 km kõige ebarahuldavamas olukorras raudteed, mis on 62% läänesuunaliste peateede kogupikkusest. Välja tuleb vahetada kogu raudtee pealisehitis (rööpad-liiprid-ballast), müra vähendamiseks ja sõidumugavuse parandamiseks

Tööd jätkuvad Keila-Vasalemma suunal, kus need peaksid lõpule jõudma septembri lõpuks. Rannahooaja lõppedes suletakse remondiks Klooga-Kloogarand jaamavahe, mille valmimistähtaeg on plaanitud oktoobri lõppu.

Mõlema infrastruktuuri rekonstrueerimise projekti eesmärgiks on raudteeliikluse ohutuse ja kvaliteedi tõstmine läbi madalama müra- ja vibratsioonitaseme, kiiruste tagamise 120 km/h reisirongidele ja 80 km/h kaubarongidele ning eelduste loomise uute „Stadler Flirt“ elektrirongide häireteta teenindamiseks.

Projekte kaasrahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

1

Eesti Raudtee Infoleht

VÄLISUUDIS

Rail Balticu ühisettevõtte loomises jõuti kokkuleppele 30.07.2013 õhtul jõudsid Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola esindajad Brüsselis kokkuleppele ühisfirma Rail Baltic rajamises. Ühisdeklaratsiooni peavad allkirjastama veel viie riigi transpordiministrid septembris Vilniuses toimuval mitteametlikul transpordinõukogu kohtumisel.

Rail Baltic ühisettevõtte eesmärgiks on raudtee ehituseks vajalike ettevalmistustööde koordineerimine, sealhulgas projekti rahastustaotluste ettevalmistamine Euroopa Komisjonile, seadusandluse harmoneerimises osalemine, Rail Baltic äriplaani koostamine, raudtee ruumiline planeerimine, uuringute läbiviimine, projekti laiem tutvustamine jpm. Sellistel alustel loodud ühisettevõte loob eeldused projektile Euroopa Liidu rahade saamise. Kokku lepiti selles, et igas Balti riigis jääb ühisettevõtte Rail Baltic taristu esialgu sellele konkreetsele riigile, millise territooriumil raudtee asub. Iga aktsionär panustab järgmise nelja aasta jooksul igal aastal 0,65 miljonit eurot.

Aktsionäride lepinguga loodav ettevõte hakkab algselt kuuluma kolmele Balti riigile, kuid deklaratsioonis on jäetud Soomele ja Poolale võimalus ettevõttega ühinemiseks. Rail Baltic on Tallinnast Poola piirini ulatuv tava-kiirraudtee, mille projekteeritud kiirus on 240km/h. Ühtegi olemasolevat raudteeliini ühisettevõtte alla ei viida.

Eestis hakkab Rail Baltic läbima kolme maakonda: Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Eesti-poolse kaubatee alguspunkt on Muuga sadamas ja reisijateterminal Ülemistel. Lätile antakse raudtee üle Häädemeeste vallas asuva Ikla piiripunkti kandis.

Kaubavedu Vene suunal võib kallineda Venemaa Föderaalne tolliteenistus (VFTT) küsib alates 14. augustist piiri ületavate kaupade eest TIR-märkmikule lisaks täiendavat garantiid, mistõttu on oht, et kaubavedu võib kallineda.

Lisakohustus koormab nii vedajaid kui ka tolliasutusi, ütles välisministeeriumi pressiesindaja Minna-Liina Lind. Uudisele on reageerinud nii Euroopa Komisjon kui ka Rahvusvahelise Maanteetranspordi Liit (IRU). Selle president Umberto de Pretto hoiatab kirjalikus pöördumises Vene peaminister Dmitri Medvedevit, et plaanitav muudatus kahjustab nii Venemaa kui ka teiste riikide majandust.

VFTT sekretär Tatjana Golendejeva rääkis pressikonverentsil, et tegemist ei ole seaduse muudatuse, vaid lisatingimusega. Golendejeva sõnul on uuendus koos kõlas TIR konventsiooniga, mis lubab osapooltel lisatingimusi seada. Muudatuste eesmärk on tagada tollieeskirjade täitmine ja tollimaksude laekumine Vene föderatsiooni eelarvesse õigel ajal.

VFTT selgitas pressiteates, et lisaks deklareerijale võib transiitkaupade tagatise tasuda ka muu isik, kui tal on õigus antud kaupa omada, kasutada või käsutada. Sellest võib järeldada, et lisatagatise kulu võib kanda ka importija ehk veose saaja.

2

Rail Balticu trassid

juuli / august 2013

Euroopa Liidu regulatsioonid 1520 mm raudteevõrgustike kohta Tehnilise Järelevalve ameti raudteeteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Anvar Salomets käsitleb Baltic Railways Magazine’i 13.numbris 1520 mm rööpmelaiusele kohanduvaid norme.

Salometsa sõnul on kogu Euroopa Liidu raudteesüsteemi hõlmava uuendatud “Üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku vedurite ja reisijateveoveeremi” koostalitluse tehnilise kirjelduse (KTK) jõustumiseni laiendatud mahus Euroopa Liidu 1520 mm raudteevõrgustiku normid asjakohasemad kui kunagi varem.

Koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK) on reeglistik, mis hõlmab iga alasüsteemi või alasüsteemi osa, et täita olulised nõuded ning tagada üleeuroopalise kiire ja tavaraudteesüsteemi koostalitlusvõime.

Tulenevalt asjaolust, et ELi normide rakendamine ei ole hoolimata raudteeveeremile loa andmisest Baltimaades siiani kuigi hästi reguleeritud, peegeldab uus õiguslik raamistik 1520 mm võrgustikke veelgi täpsemalt. Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) on siiski näidanud, kuidas rakendada ELi

asjakohaseid standardeid ja norme.

Siiani on Eestil olnud vähemalt üks edukas ja keeruline kogemus. Eesti uued Stadler Flirt rongid ehitati EN ja Rahvusvahelise Raudteeliidu (UIC) standardite kohaselt, kuid vastuolusid esines siiski nende katsetamise osas vastavalt ELi eeskirjadele olukorras, kus on palju 1520 mm variante.

Hoolimata nendest kaalutlustest tuli TJA koos teiste osapooltega (raudtee-ettevõtjad, tootjad, asjaomased asutused) järeldusele, millest selgus, et tööalane testimise EN 14363 kohaselt on kohaldatav ka 1520 mm võrgustike puhul. Samuti selgus, et nõudeid, mis ei ole otseselt seotud infrastruktuuriga, kuid on siiski asjakohased laiemate 1520 mm vagunikerede puhul, saab suures osas integreerida, näiteks passiivseid ohutusmeetmeid (peamiselt vastavalt EN15227).

Teine oluline EL 1520/1524 mm raudteesüsteemi aspekt on olemasolev koostalitlusvõime ELi mittekuuluvate riikidega, mis TJA arvates uutele reisirongidele kasutusloa andmisel saavutatakse. Seda tänu as-

jaolule, et vedurite ja raudteeveoveeremi puhul arvestati erinevate olemasolevate 1520 mm raudteevõrgustike alamsüsteemide kirjelduste analüüsidega.

Kuigi mõned küsimused jäävad 1520 mm süsteemide tuumik-KTKs lahtiseks, on juba tehtud suuri edusamme ELi norme nimetatud süsteemiga integreerides, ilma et see kahjustaks koostalitlusvõimet ELi mittekuuluvate riikidega.

SISEUUDIS

Vanad elektrirongid asendati uute Stadler Flirt tüüpi rongidega 1. juulil toimus Tallinnas Balti jaama 7. ooteplatvormil pidulik üritus, mille raames saadeti liinile esimesed uued elektrirongid. Kõigil huvilistel oli võimalik uute rongidega tutvuda Balti jaamas, Keilas ja Aegviidus.

Kokku andis Elektriraudtee 1. juulil käiku viis uut elektrirongi ajavahemikus. Juulikuu esimese kolme nädala jooksul vahetati välja kõik vanad elektrirongid uute Stadler FLIRT elektrirongide vastu ning 26. juulist teostab Elektriraudtee reisijate vedu vaid uue veeremi abil.

3

Eesti Raudtee Infoleht

Paldiski Lõunasadam tähistab 20. tegevusaastat kaubasadamana tamist,” selgitas AS-i Tallinna Sadam juhatuse esimees Ain Kaljurand.

Esimene tsiviilalus killustikukoormaga pardal väljus Paldiskist vaid mõned kuud pärast rajatise ülevõtmist, 1994. aasta jaanuaris. “Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus Paldiski laevakülastuste arv on aastas keskmiselt 1100 alust ning Lõunasadam on kaubamahult Eesti kolmas kaubasadam, käideldes aastas ligi 4,5 miljonit tonni kaupa,” ütles Kaljurand.

Endise Nõukogude armee allveelaevnike väljaõppebaasi juurde kuulunud sadamast on kujundatud kümne kaiga kaubasadam, kus käideldakse peamiselt Ro-Ro kaupu, vanametalli, puitu, killustikku, turvast, naftatooteid ja ka transiidiks mõeldud sõidukeid.

Paldiski Lõunasadama tsiviilsadamaks ümberkujundamise 20. aastapäeva puhul korraldasid Tallinna Sadam ja Paldiski Ettevõtjate Liit reedel, 30. augustil, äriseminari “Paldiski arengupotentsiaal ettevõtluskeskkonnana”.

Seminari eesmärk oli kohalikus elus tegevate ettevõtjate osavõtul vaadata tagasi möödunud kahe aastakümne arengutele ja hinnata Paldiski kui sadamalinna tulevikuvõimalusi tänases majanduskeskkonnas.

Arenguseminaril esinesid ettekannetega riigikogu majanduskomisjoni juht Kaja Kallas, Transfennica grupi tegev-

juht Dirk Witteween ja majandusteadlane Andres Arrak. Paldiski arenguvõimalusi vaagisid ka Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann, Alexela grupi juht Heiti Hääl, Tõnis Vajakas Eesti Energia taastuvenergia äriüksusest, Paldiski Ettevõtjate Liidu juhatuse esimees Sven Ratassepp ning Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand.

Paldiski Lõunasadama 20. aastapäevale pühendatud päeva lõpetas linna keskväljakul suur suvelõpu kontsert ja laat.

Laadalt leidis nii käsitööd kui ka riideid ja kooliaasta alguse puhul koolilapsele vajalikku. Paldiski Linnamuuseumis (Rae tn 38) avati reedel fotonäitus sadama arengutest viimase 20 aasta jooksul, samuti esitleti aastapäevaks valminud filmi.

“Endise allveelaevnike õppebaasi juurde kuulunud sadama üle võtmisel 20 aasta eest sai toonane riigiettevõte Tallinna Sadam enda käsutusse rajatise, mis vajas sisuliselt nullist ülesehi-

Linnarahvale ja Paldiski külalistele pakuti võimalust külastada Lõunasadamat, vastavatud Eesti Energia tuuleparki ning kohalikke ettevõtteid ZincPot ja Soojusenergia OÜ.

Tänavakunst Lilleküla tunnelis 12.-18. augustil andis AS Eesti Raudtee koostööprojekti „Tänavakunst“ raames erandkorras loa Lilleküla tunneli seintele maalingute joonistamiseks.

Projekti idee autoriks oli kunstnik Anni Varm, kavandid ning teostus noorkunstnike rühmituselt MultiStab.

Eesti Raudtee eesmärgiks antud projekti läbiviimisel oli taunida vohavas sodimises väljenduvat graffitit kui ebaseaduslikku, ebaesteetilist, „kunstnikele“ tihti eluohtlikku ja rajatiste omanikele suurt kahju põhjustavat tegevust ning teadvustada probleemi, mis kaasneb avaliku ruumi ja hästi kordatehtud objektide täiskritseldamise ning ühise linnaruumi rikkumisega.

4

juuli / august 2013

Nädala jooksul kaeti vastvalminud tunnelisse tekkinud silma riivavad kritseldused rõõmsate joonistustega, mille kandvaks ideeks on aidata kaasa sotsiaalsete hoiakute kujundamisele raudteeohutuse ja turvalise elukeskkonna loomise vallas.

Kunstnikud lähtusid töötades kindlatest reeglitest, mis kutsu-

sid üles lugupidamisele kaaskodanike ja ümbritseva keskkonna vastu.

Projektile panid õla alla ka A.le.Coq, kes jagas osalejatele tasuta limonaadi, ning Lilleküla tunneli ehitanud Läti ettevõte RBSSKALS Buvsabiedriba.

Elektriraudtee muudab kaubamärgi Elroniks Elektriraudtee muudab kaubamärgi Elroniks, kuna diiselrongide tulek ei kajasta enam ettevõtte olemust. «Kes soovib Elronis näha ajalugu, siis sõnas on natuke elektrit ja natuke rongi, aga me ise oleme rääkinud sellest, et Elroni lahtiseletus võiks olla Eesti Liinirongid, mis kaubamärgina on liiga pikk,» selgitas Elektriraudtee juhatuse esimees Andrus Ossip.

Vajadus nime vahetada on olnud juba AS Eesti Raudteest lahku löömisest saadik. Siis määrati neile nimeks Elektriraudtee,

kuna nad olid ainsad elektriraudteel tegutsejad, kuigi raudteed ei ole nende omanduses kunagi olnud. Nimevalikul sai määravaks, et uus nimi oleks meeldejääv ja hõlpsasti hääldatav peale eesti keele rääkijate ka teistele – nii kohalikele kui ka turistidele. Samas töötati nimi välja ettenägelikult – Elron soovib tulevikus opereerida rahvusvahelistel liinidel.

Uuele kaubamärgile plaanitakse üle minna oktoobris.

Kaubaveomahud Eesti Raudtee taristul juulis 2013 Veomahud Eesti Raudtee taristul jätkasid väikest langust ja juulikuu mahuks oli 1,74 miljonit tonni ehk 4 protsenti vähem kui aasta tagasi. Seitsme kuuga on kokku veetud kaupu 14,91 miljonit tonni, mis jääb eelmisele aastale alla 8,4 protsenti.

Juulis kasvas küll oluliselt nafta ja naftasaaduste vedu, kuid vähenesid väetised, põlevkivi ja keemiakaubad. Naftasaadusi veeti 1,11 miljonit tonni ehk üle 32 protsendi rohkem. Väetiste vedu langes ligi 27 protsenti 0,24 miljoni tonnini. Põlevkivi veeti 0,11 miljonit tonni ehk mullusest 54,4 protsenti vähem.

Kokku on aasta algusest saadik veetud naftat ja naftasaaduseid 9,78 miljonit tonni, mis on 2,9 enam kui eelmisel aastal.

Teisel kohal on põlevkivi 1,69 miljoni tonniga ning veod on vähenenud 16,5 protsenti. Väetisi veeti 1,62 miljonit tonni ehk 12,6 protsenti vähem. Keemiakaupade maht on langenud 60 protsenti, moodustades kokku 0,61 miljonit tonni.

Konteinereid on raudteel veetud seitsme kuuga 33 797 TEUd, mis on 9,2 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Sellest käesoleva aasta juulis veeti 4 374 TEU-d.

Transiitveod olid seitsme kuuga kokku 11,66 miljonit tonni ja vähenesid 7,6 protsenti. Kohalikes vedudes liikus kaupa 2,07

miljonit tonni ning need kahanesid aastaga 12,8 protsenti.

Importveod andsid 0,76 miljonit tonni veoseid ning olid 11,9 protsenti väiksemad mullusest. Eksportvedude maht 0,42 miljonit tonni jäi möödunud aastast alla 3,6 protsenti.

Raudteeveo-ettevõtetest vedas EVR Cargo seitsme kuuga 9,5 miljonit tonni kaupu, jäädes mullusele tasemele alla 19,3 protsendiga. E.R.S. veomahuks oli 5,41 miljonit tonni ehk 19,7 protsenti rohkem vedusid kui aasta tagasi.

5

Eesti Raudtee Infoleht

Uuringud Ülemiste terminali tegemiseks on valmis Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on uuringud on värskelt valminud ja hetkel võetakse tulemusi kokku. Hiljemalt septembri keskel toimub uuringu tulemuste esitlus. „Selge on see, et vajadus ühtse ühistransporditerminali järele on olemas, see koondaks tulevikus lennu-rongi-ja pikamaabussijaamad ning kohaliku ühistranspordi.

See liidaks omavahel võimalikult palju ühistranspordi liike, luues mugava ümberistumise võimalused, mis omakorda peaks tekitama Tallinna linnast laiemas regioonis soodsa reisijate transpordi sõlmpunkti,“ ütles Aas.

Ülemiste ühisterminali loomiseks viis Tallinna Linnaplaneerimisamet koostöös Inseneribüroo Stratum OÜ läbi uuringud, mille eesmärk oli välja tuua Ülemiste ühisterminali rajamise vajadused ja terminali ühenduse tingimused lennujaamaga.

Uuringu käigus selgitati välja Ülemiste ühisterminali rajamise vajadus Tallinnas Ülemiste raudteejaama ja Peterburi tee vahelisele alale. Koostati alternatiivsete

asukohtade võrdlus ning erinevate ühistranspordiliikide sidumise vajadus lähtuvalt inimeste liikumis- ja ümberistumise vajadusest. Ühisterminali ühendusel lennujaamaga analüüsiti ja võrreldi erinevate transpordiühenduste rajamise ja ekspluatatsiooni maksumust lennujaama ja planeeritava Ülemiste Rail Baltica ühisterminali vahel. Ülemiste ühisterminal on käsitletav koos Rail Balticu projektiga.

Ülemiste ühisterminal on käsitletav koos Rail Balticu projektiga. Tegemist on nn ühisterminaliga, kuhu on integreeritud ühendus lennujaamaga, linna ühistransport, maakonnaliinid ja osad kaugliinid.

Terminal on rahvusvahelise rongiliini algusjaam.„Arhitektuurse lahenduse leidmiseks Ülemiste ühisterminali rajamiseks on plaanis läbi viia ideekonkurss hoonele ja ümbritsevale linnaruumile. Eelduste kohaselt kuulutame veel sel aastal ideekonkurssi välja,“ sõnas abilinnapea.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas on läbi viidud hange detailplaneeringu koostamiseks. Planeeringut soovitakse algatada selle aasta oktoobris või novembris.

Eesti Raudtee sõlmis Tšehhi ettevõttega 5,3 miljoni euro suuruse lepingu 8. augustil sõlmis Eesti Raudtee Tšehhi ettevõttega Elektrizace železnic Praha a.s. lepingu raudtee kontaktvõrgu Järve ja Keila veoalajaama projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lepingu maksumuseks on 5,3 miljonit eurot.

Lepingu eesmärgiks on kolmest Eesti Raudtee veoalajaamast kahe rekonstrueerimine, et viia need elektrirongiliikluse häireteta toimimise tagamiseks vastavusse tänapäevaste nõuete ja normidega.

Alajaamade rekonstrueerimisel võetakse arvesse ka uute elektrirongide vanadest 60% suuremat tarbimisvõimsust.

AS Eesti Raudtee juhatuse liikme – infra-

6

struktuuri direktori Arvo Smiltinši sõnul on tegemist teise olulise etapiga elektrifitseeritud raudteeliinide kontaktvõrgu rekonstrueerimise projekti elluviimisel. „Eesti mõistes on tegemist väga mahuka ja spetsiifilise projekteerimis-ehitustööga,“ täpsustas Smiltinš. „Järve ja Keila raudtee veoalajaamad ehitati ligi 50 aastat tagasi ja seadmed on enamasti pärit 1960. aastatest vastavalt tollal kehtinud tehnilistele lahendustele.“ Vastavalt sõlmitud lepingule kohustub peatöövõtja teostama veoalajaamade projekteerimis- ja ehitustööd ning muud ehitamiseks, rajatiste käiku andmiseks ja

tulevaseks kasutamiseks vajalikud, tellija nõudmistest ja õigusaktide nõuetest tulenevad tööd.

Rekonstrueeritud veoalajaamad peavad töösse rakenduma 2014. aasta sügisel.

Projekti kaasfinantseerib Euroopa Ühtekuuluvusfond.

Elektrizace železnic Praha a.s. on raudtee elektripaigaldiste ja -konstruktsioonide tootja ning nende projekteerimise, paigalduse ja ekspluatatsiooni pikaajalist kogemust omav ettevõte, kes osaleb ka Tallinn – Paldiski ja Keila – Vasalemma raudtee kontaktvõrgu rekonstrueerimises.

juuli / august 2013

Sillamäe sadam: 10 aastat arengut 15. juulil tähistas Sillamäe sadam ehituse alguse kümnendat aastapäeva. Üritusega pandi alus uuele traditsioonile, milleks olid 13.-16. juulil koostöös linnaga korraldatud merepäevad. Merepäevad olid linna selle suve suurimaks tasuta mere- ja perepeoks, mis ühendasid merenduse ja sadamaga seotud sündmusi.

Merepäevad pakkusid võimalust tutvuda linna asutuste ja vaatamisväärsustega, meelelahutust nii sillamäelastele kui külalistele ja teemakohast konverentsi.

Merega seotud kava ilmestas ulatuslik ja mitmekesine kultuuriprogramm: esinesid külalised Eesti merelinnadest, sümfooniaorkester Sankt Peterburgist, õhtust meeleolu lisas ansambel Apelsin. Huvi pakkusid laat, Neptuni kuningriik, linlastele juba tuntud Templimäng ning palju muud.

Merepäevade tõmbenumbriks oli maailma ühe suurema ja kaunima purjeka Krusenstern visiit. Purjekale oli ette nähtud sildumispaik Sillamäe sadamas ja merepäevade külastajatele pakuti võimalust laevaga tutvuda.

Reisijate ooteplatvormid Tapa-Narva suunal rekonstrueerib Läti ettevõte 8. augustil sõlmis Eesti Raudtee Läti ettevõttega OÜ RBBSKALS Būvsabiedrība lepingu, mille kohaselt viikase Tapa – Narva liinil 9 reisiplatvormi üle eurokõrgustele.

Lepingu maksumuseks on 3,5 miljonit eurot.

Projekti eesmärgiks on Kadrina, Rakvere, Kabala, Kiviõli, Kohtla, Jõhvi, Oru, Vaivara ja Narva raudteejaamas/reisirongide peatuskohas reisijate ooteplatvormide viimine vastavusse standardi EVS 867:2011

„Raudteealased rakendused. Reisijate ooteplatvormid“ nõuetele ning uute reisirongide gabariitidele. Tööde käigus lammutatakse olemasolevad platvormid ning ehitatakse uued, samuti korrastatakse raudteeülekäigukohad ja juurdepääsud.

Kompleksi valmimine ja käiku andmine on planeeritud hiljemalt 21. detsembriks 2014.

Hetkel on käimas projekteerimistööd, käesoleva aasta lõpuks valmivad ajutised platvormid. Põhiline ehitustöö (uued plat-

vormid, ülekäigukohad, raudtee) algab järgmise aasta aprillis.

Projekti rahastatakse Eesti Raudtee investeeringute eelarvest.

RBBSKALS Būvsabiedrība on Lätis 1992 aastal asutatud RBBSKALS Gruppi kuuluv ehitusettevõte. Nende 20 aasta jooksul on firmal olnud üle 200 suuremahulise objekti s.h Eesti Raudtee platvormidest Nelijärve, Jäneda, Püssi, Tabivere, Vastse-Kuuste, Vesse ja Lilleküla ning Lilleküla kergliiklustunnel.

7

Eesti Raudtee Infoleht

ARVAMUS

Raudtee tervisest Ahti Asmann Eesti Raudtee juhatuse esimees

taristu- ja veoettevõtjate eraldamine, on seega väike lokaalne peegeldus laiemast üle-Euroopalisest otsusest avada raudteed konkurentsile. Ettevõtete lahutamine, tõsi küll, on vaid üks osa Euroopa transpordipoliitika suuniste ja kokkulepete täitmisest.

Eesti Raudtee positsioonilt vaadatuna on oluline märkida, et reformipakett näeb ette teisi olulisi eesmärke nagu taristu ettevõtja täielik sõltumatus ja pikaajalise lepingu sõlmimine riigiga piisava finantseerituse tagamiseks. See on ka ainuvõimalik toimiva infraettevõtte eeldus, kohtlemaks turuosalisi võrdselt ja tagamaks arengut.

Juuni keskpaigas võõrustas Eesti Raudtee OSJD (Raudteede koostööorganisatsiooni) liikmesriikide raudteeministrite tippkohtumist. Kohal olid külalised 25-st riigist, sh aseministrid nii Venemaalt kui Hiinast.

Eesti on OSJD ehk idasuuna raudteeorganisatsiooni aktiivne ja häälekas liige.

Raudtee valdkonnas nii ida- kui läänesuunal toimuvate muutuste taustal on õige hetkeks küsida, kas oleme sisemiselt valmis ja piisavalt võimekad realiseerimaks kõiki neid võimalusi, mida kuulumine erinevatesse võrgustikesse meile pakub?

Teisisõnu, milline on meie raudtee tervis?

Raudtee valdkond on läbimas ulatuslikke uuendusi nii Euroopas kui ka Eestis. Muudatuste keskkonnas on loomuomane, et kõik osapooled pole alati ühel meelel – on põrkuvaid huvisid, on alati ka teemasid, mida saanuks muudatusi kavandades paremini planeerida jne.

Euroopa 4. raudteedirektiivi eesmärgiks on luua võrdsed võimalused erinevatele raudteeveoettevõtjatele, avada turg ja soodustada konkurentsi. Eesti raudteepoliitika viimase aja oluline muudatus,

8

Tōsi on, et katse korraldada mängu raudteesektoris vabaturu reeglite kohaselt on ajaloolist tausta ja sektori suletust arvestades osaliselt spekulatiivne tegevus. Lisaks teame, et mitmed Euroopa suured raudteetegijad eesotsas Saksamaaga on selle suuna osas jätkuvalt skeptilised. Ei saa ilmselt üle ega ümber tōsiasjast, et raudteeäri jääb ka tulevikus teatud ulatuses kvaasiriiklikuks nähtuseks.

Kui pöördume Eesti teemade juurde, siis minu jaoks on märk sektori pikaajalisest suletusest juba seegi, et avalikkus väga hästi ei taju, kes Eesti raudteeturul tegutseb ja mis on kellegi ülesanne. Olen korduvalt pidanud vastama küsimustele, kas Eesti Raudtee tõstab piletihinda või kas Eesti Raudtee veab teatud kaupu. Eesti Raudtee kui taristu ettevõte, ei tegele teatavasti ei reisijate- ega kaubaveoga. EVR on puhtalt infrastruktuuriettevõte, kes hoolitseb raudteetaristu eest, liiklusjuhtimise ja ohutuse eest ning on partneriks naaberraudteedele piiriüleste küsimuste lahendamisel, standardite kokkuleppimisel jms. Infraettevõttena teenime me ka tulu vaid infrastruktuuri kasutustasudest ja mitte näiteks kaubaveo tasudest või piletitulust. Viimasel moel teenivad tulu Eestis tegutsevad raudteeveo-operaatorid, kelleks on AS EVR Cargo ja AS E.R.S. ning reisiveooperaatorid AS Elektriraudtee, AS Edelaraudtee ja AS GoRail.

Eesti Raudtee taristuettevõttena on raudteevõrgu selgroog. Selleks, et selgroog

ülejäänud keha ja organeid püsti hoiaks, peab ta pidama iseenda jaoks silmas kolme sorti eesmärke – strateegilisi, avalikke ja finantsilisi.

Strateegilised eesmärgid Meie ettevõtte strateegiline eesmärk on tagada sadamate adekvaatne raudteeühendus 1520 raudteevõrguga. Eesti sadamad koos hea raudteeühendusega omavad suurt väärtust kaupade transiidile, mis omakorda on olnud ja tõenäoliselt jääb ka tulevikus raudtee arengu alustalaks. Olen nõus Raivo Vare seisukohaga, et raudtee pole transiidi seisukohalt asi iseeneses. Raudtee on infrastruktuur, mis loob tingimused ja toetab sektorit.

Mida see tähendab? Milles seisneb raudtee roll? Tagada piisav juurdepääs infrastruktuuri osas, tagada läbi kvaliteetse liiklusjuhtimise maksimaalne läbilaskevõime ning tagada kiire vaguniringlus ehk aeg, mis kulub piirile sissesõitnud vaguni jõudmiseks tagasi piirile peale kauba maha või pealelaadimist. Veel lihtsamalt öeldes - kauba omanikku huvitavad kolm küsimust – hind, kiirus ja kindlus. Kui kiiruse ja kindlusega võib täna veel rahule jääda, siis hinnakonkurentsis meil eelised puuduvad.

Eesti Raudtee teenib lõviosa oma tuludest kaubaveost. 2012ndal aastal maksid kaubavedajad EVR-ile infrastruktuuritasusid ca 55 miljonit eurot ja reisijatevedu veidi alla 3 miljoni euro. Ilmekaks võrdluseks võib ära tuua, et reisijateveolt teenitav infrastruktuuri tasu on umbkaudu samas suuruses poolega meie iga-aastase lumekoristuskulust.

Teiste Balti riikidega võrreldes pole selles midagi erilist, kuid Euroopaga võrreldes on transiidi osakaal meie tuludes pretsedenditult suur. Senine transiidi teenindamine on võimaldanud raudteel areneda, on võimaldanud raudteel teenida raha pideva investeerimisvajaduse katmiseks.

Kuigi transiidivoogude liikumise kokkulepped sõlmitakse eelkõige terminalide ja kaubaomanike vahel, siis positiivse tulemi eelduseks on igakülgse toetus nii

juuli / august 2013

infrastruktuuri ettevõtete poolt (raudtee, sadam). Transiidis mängivad kahtlemata olulist rolli ka suhted ja poliitiline kliima. Riikidevaheline konkurents on tihe ja juba mitmeid aastaid on transiidivood olnud oluliselt kehvemad kui lubaks Eesti potentsiaal. Sellegipoolest ei tohiks me anda alla – Eestil on olemas kõik eeldused, et teenindada ka edaspidi edukalt transiidivoogusid. Kusjuures, pidades küll silmas euroopalikke väärtusi ja eesmärke, ei maksa siiski unustada, et meie raudteeühendus on täna 1520 rööpalaiusega ja seal kehtivad teistsugused reeglid ja traditsioonid kui Euroopas.

Avaliku huvi eesmärgid Avalikust huvist tulenevad eesmärgid on sellised, mis Eesti Raudtee seisukohast ei tõsta ettevõtte väärtust, kuid mis annavad lisaväärtust riigile kui EVR omanikule. Selliseid tahke on kolm.

Esiteks avaliku ohutuse tagamine raudteel, ülekäiguradadel, ohtlike kaupade veol. Viimasel kahel aastal on toimunud keskmiselt 55-60 raudteeintsidenti.

Meie ohutusnõuded on sellisel tasemel, et tõsiste raudteeõnnetuste toimumise tõenäosus on õnneks väga väike, kuid valvsust ei tohi hetkekski kaotada.

Ohutust kui raudteega seotud võtmeküsimust kiputakse üldse sageli alahindama. Näiteks Eesti väikest elanike arvu silmas pidades on küsitav, kas tihe reisirongiliiklus, arvestades kaasnevaid ohutusega seotud riske, on üldse mõistlik. Meie jaoks sobivam valik on minu meelest sõita pigem vähem, tippaegadel, kiiresti ja täpselt.

Teiseks, siseriikliku reisijateveo tarbeks vajaliku infrastruktuuri toimimise tagamine.

Eelkõige tähendab see pidevat investeerimistegevust tagamaks nii tee korrashoid (kiirused) kui automaatika korrashoid (rikete vältimine, rongide graafikust kinnipidamine). Siseriikliku rongiühenduse osas kipub vahest muidugi ununema, et raudtee on massitranspordi liik. Raudteeühendusel on võrreldes teiste transpordiliikidega mõtet kui seda kasutab piisavalt palju inimesi.

Kolmandaks, rahvusvaheline rongiühendus, mis annab riigile olulise lisandväärtuse nii sissetulevate turistide näol kui ka oma elanikkonnale uute ühenduste pakkumise näol.

Finantseesmärgid Eesti Raudtee on äriühing, st see on organisatsioon, mis peab olema pikaajaliselt jätkusuutlik ehk teenima püsivalt raha, et tagada investeerimisvõimekus raudtee korrashoiuks. Eesti raudtee hindab jooksvaks investeerimisvajaduseks raudtee tänase kvaliteedi säilitamiseks ca 30 miljonit eurot aastas. Tänane tulubaas ei võimalda neid investeeringuid jätkusuutlikult finantseerida ning valikuid on sisuliselt kaks – kas valida puhtalt isemajandava raudtee mudel (mis sisuliselt tähendab keskendumist üksnes kaubavedude teenindamisele) või Euroopalik mudel, kus raudtee sissetulek on kombinatsioon infrastruktuuri kasutustasudest ning osalisest riigipoolsest finantseerimisest.

Võime peita pea liiva alla, et seda valikut ei ole, aga see on lihtsalt probleemi tulevikku lükkamine. Tagajärjeks on taristu kva-

liteedi langus, mille tagajärjeks omakorda on teenuste kvaliteedi langus.

Transiit on jätkuvalt oluline osa Eesti majandusest Usun, et Eesti terminalid, raudteeveoettevõtjad ja infrastruktuur on endiselt valmis konkurentsivõimeliselt transiiti teenindama. Eesti Raudtee ülesanne on tagada transiidisektorile kiire vaguniringlus ja tõrgeteta toimimine peamistel kauba liikumise suundadel ning leida tasakaal reisiliiklusega. Tihe reisirongiliiklus vähendab raudtee läbilaskevõimet, aeglustub kaubarongide liikumist ja kokkuvõttes vähendab oluliselt transiidi konkurentsivõimet. Teisalt on siseriikliku rongiühenduse korraliku kvaliteediga tagamine oluline riiklik prioriteet, kus tuleb avalikust huvist lähtuvalt eri osapoolte vahel leida jätkusuutlikud lahendused. Rahvusvaheliste rongiühenduste tagamiseks olulised arenguvõimalused sõltuvad täna eelkõige meist endist – eelkõige puudutab see piiri- ja tollikontroll sõitvad rongis, mille realiseerimiseks on tõenäoliselt vajalik ka riikidevahelist poliitilist kokkulepet.

Kokkuvõtteks tahaks öelda, et kuuldused Eesti transiidi ja sellega kaasnevalt ka raudteenduse surmast on väga tugevasti liialdatud. Senisest läbipaistvam turumajandus raudteele, reisijateveo jõukohane ja tark suunamine ühes transiidi konkurentsivõime tagamisega peaks looma isegi senisest jätkusuutlikumad arengu- ja tegutsemisvõimalused.

OHUTUS

Autojuhid eiravad raudteeülesõitudel punast tuld Delfi ajakirjanik viis augusti lõpunädalal läbi eksperimendi, kus jälgis mitmeid Tallinna raudteeülesõidukohti.

Eksperimendi tulemusel selgus, et autojuhid eiravad pidevalt raudteeülesõitude eeskirja ning seavad sellega suurde ohtu nii enda kui kaasliiklejad. Punane tuli oli

suure osa liiklejate jaoks kõigest soovituslik märguanne, mitte kohustus.

Delfi käis kohapeal olukorda hindamas Vana-Narva maantee ja Peterburi tee (Maardu) ülesõidul ning Merivälja ülesõidu juures. Tehtud videost ja fotogaleriist nähtub, et autojuhid ei pea punast

tuld millekski ning sõidavad uljalt üle raudtee kõigest sekundid pärast rongi möödumist.

AS Eesti Raudtee turvajuht Marius Kupperi sõnul sõidetakse puruks tõkkepuid ja lipsatakse võimaluse korral läbi nii rongi eest kui tagant.

9

Eesti Raudtee Infoleht

seismajäämiseks võib kuluda koguni kilomeeter maad, olenevalt kiirusest, millega ta sõidab,” ütles Kupper. “Erinevalt rongijuhist, kes mitte midagi peale pidurdamise ette võtta ei saa, saab autojuht siiski ise lähtuda kehtivatest eeskirjadest, mis on tehtud ikkagi tema ohutusest lähtuvalt,” lisas ta.

“Eesti Raudtee paneb inimestele südamele, et ehkki õige käitumine raudteel on seotud ebamugavusega pikem teekonna ja ootamise tõttu, on oluline reeglitest kinni pidada, et vältida kurbi tagajärgi.”

“See, et rong on läbi läinud ja punane ikka vilgub, ei tähenda ju seda, et olukord ohutu on,” ütles Kupper Delfile. “Vedur võib jaama piires manööverdada, sõita edasitagasi ja selleks see punane foor ongi, et teavitada ohuolukorrast.”

Reedehommikune videoülesvõte, mis tehtud paari tunni jooksul Merivälja ülesõidul, illustreerib Kupperi juttu ilmekalt ja näitab, et autojuhid lipsavad rongi eest

ja tagant, hoolimata punasest keelavast tulest.

Nagu videost nähtub, on manööverveduri liikudes punase tulega üle rööbaste lipsajaid hulgi, nende seas ka taksosid, marsruuttakso, veo- ja sõiduautosid.

Raudteeohutusest rääkides tuleb kindlasti meeles pidada seda, et maanteeliikluse parameetrid rööbastel ei kehti. “Rongi

Eksperiment kinnitab, et reeglitest kinnipidamine on nii mõnegi autojuhi silmis puhas formaalsus ning kui korrakaitsjaid läheduses märgata pole, surub suur osa roolikeerajatest ka punase tulega gaasipedaali põhja.

2012. aastal sõideti autojuhtide poolt maha 73 tõkkepuud, 2011. aastal oli selleks arvuks 101, 2004. aastal koguni 263.

Punase tulega raudteest üle kihutajate kahjuks räägib ka viimaste päevade statistika: augusti viimasel nädalal toimus kaks rongi ja auto kokkupõrget. Ühes, Raasiku jaamas, hukkus vanem naine.

Raasiku ülesõidul juhtus traagiline avarii Harjumaal Raasiku raudteeülesõidul leidis reede, 23. augusti pärastlõunal aset traagiline avarii, kus rongi ja auto kokkupõrkes hukkus autot juhtinud vanem naine.

Kella 14.40 ajal sõitis Raasiku alevikus raudteeülesõidul Tallinna poolt lähenenud reisirongile ette sõiduauto Nissan, milles olnud 79-aastane naisterahvas hukkus sündmuskohal. Õnnetuse tõttu hilinesid mitmed reisirongid. Tallinn-Tartu kiirong, millele sõiduauto ette sõitis, sai edasi sõita peale politseimenetluse lõppu, kui oli saanud vastava loa.

Rongi tehnoseisundit kontrolliti koha peal ning edasisõitu takistavaid vigastusi ei leitud.

Narvas toimub raudteeõnnetuse õppus Narva raudteejaamas toimub 11. septembrilraudteeõnnetuse lahendamise regionaalne õppus, kus legendi järgi toimub avarii rahvusvahelise reisirongi ja ohtlikuveosega rongi vahel.

Rongi bensiinitsisterni vigastuse tagajärjel tekib põlevvedeliku leke. Vedeliku süttimis- ja plahvatusohu tõttu on vaja määratleda ohuala, evakueerida sealt inimesed, päästa rongist reisijad ja korraldada kannatanute transport haiglatesse.

Seoses sündmuse lahendamise ja õppus ele

10

registreeritud vabatahtlike elanike evakueerimisega korraldab piirkonnas kella 10-16 liiklust politsei ja ohualas liikuvad inimesed suunatakse sealt välja. Õppuse korraldajad ootavad piirkonna ettevõtetelt ja elanikelt mõistvat suhtumist ning paluvad inimestel käituda vastavalt juhendamisele.

Regionaalse õppuse korraldab Päästeameti Ida päästekeskus koostöös ASi Eesti Raudtee, Narva linnavalitsuse, Politsei- ja Piirivalveameti, Häirekeskuse ja

Terviseametiga. Õppusele reageerivad päästemeeskonnad Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe, Jõhvi ja Kohtla-Järve päästekomandodest ning SA Narva haigla, SA Ida-Viru kiirabi ja AS Rakvere haigla kiirabibrigaadid.

Kuigi raudteeõnnetuse aset leidmise tõenäosus on väike, oleks seoses suure kaubakoguse ja rahvahulga ning rongide suure massiga õnnetuse võimalik tagajärg väga raske.

juuli / august 2013

RUBRIIK: RAUDTEEORGANISATSIOON

CER – Euroopa Raudtee-ettevõtjate ja Raudtee-infrastruktuuriettevõtjate Ühendus Euroopa Raudtee-ettevõtjate ja Raudtee-infrastruktuuriettevõtjate Ühendus (The Community of European Railway and Infrastructure Companies (CER)) on Euroopa juhtiv raudteeorganisatsioon, mis asutati 1988. aastal 12 liikme poolt.

Tänaseks päevaks koondab CER endas 81 liiget nii raudteeinfrastruktuuri kui raudtee-ettevõtjate hulgast Euroopa Liidust, Lääne Balkani riikidest, Türgist, Norrast ja Šveitsist. CERi liikmed esindavad ligikaudu 75% raudteeinfrastruktuuri kogupikkusest, rohkem kui 85% raudteevedudest ja üle 90% raudteereisijateveost Euroopa Liidus, Euroopa vabakaubanduspiirkonnas ning EL-i kandidaatriikides.

CERi ülesandeks on esindada oma liikmete huvisid ja õiguseid andes praktilist ning usaldusväärset informatsiooni ja edastada seisukohtasid raudteesektori tuleviku arengute kohta erinevatele Euroopa Liidu institutsioonidele – sealhulgas Euroopa Parlamendile,

Euroopa Komisjonile ja Ministrite Nõukogule. CER jälgib hoolega Euroopa Liidu seadusandlikke regulatsioone ning nende muutmisprotsesse ja teeb omapoolseid ettepankeuid nende muutmiseks läbi tugeva lobbytöö erinevates Euroopa Liidu institutsioonides. CERil on väga tugev side EL-i asutustega, mis aitab tõhusalt kaasa CERi muudatusettepanekute sisseviimiseks EL-i seadusandlikesse regulatsioonidesse.

Kuivõrd kogu CERi töö on seotud raudteesektori osaliste huvide ja õiguste esindamisega Euroopas, asub CERi peakontor Brüsselis, kus viimased 25 aastat on CER olnud raudteevaldkonna hääl.

CERi peamisi tööorganeid abistavad erinevad regulaarselt kohtuvad töörühmad (näiteks infrastruktuuri töörühm või raudteevedude töörühm), mis koosnevad CERi liikmete esindajatest. Töörühmad teevadki põhilise eeltöö CERi liikmete poolt esitatud õigusaktide muudatusettepanekute analüüsimisel ning kokku panemisel.

Käesoleval hetkel tegeleb CER aktiivselt neljanda raudteepaketi läbivaatamisega ja omapoolsete muudatusettepanekute ning seisukohtade kujundamisega, mis lõpuks esitatakse Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ning Ministrite Nõukogule.

CERil on kolm põhilist tööorganit: -

peaassamblee

-

juhtkomitee, mille liige on ka Eesti Raudtee juhatuse esimees/peadirektor Ahti Asmann,

-

assistentide komitee.

EESTI RAUDTEE

Raudteelaste päev Augusti 1. pühapäev on päev, mil tähistatakse raudteelaste päeva – see on sündmus, mis tuletab nii raudteelastele kui ühiskonnale meelde raudteelase töö tähtsust.

Päev, mil iga raudteelane saab veelgi sügavamalt tunda uhkust oma ameti üle.

Raudteelase amet on alati olnud väärikas ja lugupeetud. Raudteelase keeruline ja raske töö on tihti märkamatu, samas ühiskonnale hindamatu väärtusega.

Selle tähtsa päeva tähistamiseks kogunesid Eesti Raudtee töötajad 3.-4. augustil Tartu Tervisespordikeskusesse.

Aset leidsid meeleolukad hobiklubid ja meeskondlikud mängud. Võisteldi suvises jäähokis, täpsuslaskmises ja pandi proovile ihuramm. Koos loodi raudteelaste tants ning mängiti trummi. Kalastushuvilistele toimus kalameeste jututuba.

Meeskondliku võistluse punkte koguti turniiride ja erinevates klubides osalemise arvelt. Kuulutati välja ka individuaaltulemused.

Võitjaid autasustati õhtusel auhinnatseremoonial, kus pandi selga liidrisärgid ja aeti vardasse jahiklubi võitja lastud siga.

Raudteelaste päeva saabumist tähistati südaööl piduliku ilutulestiku ja vahuveini saatel.

11

Eesti Raudtee Infoleht

Õnnitleme!

50 05.07.2013 • Taavi Tammoja • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, STB elektrimehaanik 06.07.2013 • Elena Stepanenko • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Ülemiste jaam, sorteerimismäe korraldaja 27.07.2013 • Margo Laurits • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, elektrivõrgu vanemelektrimehaanik 31.08.2013 • Toomas Põõsaste • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, telekommunikatsiooni jaoskond, võrguhalduskeskuse juhataja 60 03.08.2013 • Ljudmila Arsentjeva • infrastruktuuriteenistus, kinnisvarahoolduse osakond, tööjuht 65 12.07.2013 • Aleksandra Anjutina • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguameti, võrguhaldur 23.08.2013 • Elma Mustonen • välissuhete osakond, välissuhete osakonna juhataja

Tööstaaž raudteel

20 aastat 02.07.2013 • Aleftina Moskalenko • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tallinna jaam, postikorraldaja 05.07.2013 • Ljudmilla Lebedeva • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguameti, releemehaanik 02.08.2013 • Ingrid Hodjatših • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Muuga jaam, jaamakorraldaja 23.08.2013 • Heli Saag • personaliosakond, personalispetsialist 24.08.2013 • Ilona Larionova • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Maardu jaam, jaamakorraldaja 26.08.2013 • Vadim Kornilov • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tapa jaam, jaamakorraldaja 30 aastat 15.07.2013 • Juri Balkašin • infrastruktuuriteenistus, teeamet, tööjuht 25.07.2013 • Irina Jarotskaja • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Maardu jaam, jaamakorraldaja 28.07.83 • Nikolai Lobanov • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, kontaktvõrgu piirkonna meister 09.08.2013 • Aleksandr Rips • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, telekommunikatsiooni jaoskond, vanemsideelektrimehaanik 17.08.2013 • Liudmila Semernik • liiklusteenistus, liikluskorralduse osakond, rongidispetšer 40 aastat 23.07.2013 • Elvira Gorelikova • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, spetsialist elekterveo alal

Juuli / August 2013 Eesti Raudtee infolehte toimetab Liina Hallik / kommunikatsioonijuht telefon +372 615 8677 liina.hallik@evr.ee

12

Väljaandja AS Eesti Raudtee Toompuiestee 35 15073 Tallinn, Eesti www.evr.ee