INFOLEHT DETSEMBER 2013
Tallinnasse kogunes 1100 transpordijuhti
16.- 18. oktoobril toimusid Tallinnas üleeuroopalised transpordipäevad, kus Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas esitles uut transpordivõrgustikku, mille üks peamisi eesmärke on ühendada äärealad Kesk-Euroopaga. Tallinnasse saabus Siim Kallase kutsel enam kui 1100 transpordijuhti, kelle hulgas 12 ministrit, sh Saksamaa transpordiminister Peter Ramsauer ning Prantsusmaa transpordiminister Frédéric Cuvillier, Balti riikide transpordiministrid, Euroopa Parlamendi saadikud, ettevõtjad ja eksperdid. Uus Euroopa võrgustik koosneb üheksast transpordikoridorist, mille kaarti esitleti esmakordselt just Tallinnas. Eesti ühendusi mõjutab nn Põhjamere-Balti koridor, mis aitab parandada transpordiühendusi Soome, Balti riikide ja Poola vahel. Selle osaks on ka kiirrongiühenduse Rail Balticu rajamine Berliinini. Uue poliitikaga kolmekordistatakse transpordisektorile eraldatavad ELi rahastamisvahendid (aastateks 2014–2020) 26
miljardi euroni ja suunatakse need transpordi põhivõrgustiku väljaehitamisse, mis paneb paika Euroopa transpordi kõige olulisemad ühendused. “Kui ma asusin 2010. aastal tööle transpordivolinikuna, mõistsin koheselt, et ühendused Euroopa Liidu ida- ja lääneosa vahel ei ole piisavad. Olen neli aastat tegutsenud selle nimel, et need kaks Euroopa piirkonda omavahel ühendada. Usun, et näeme reaalseid tulemusi juba 10 aasta pärast, mis transpordiühenduste loomise mõistes ei ole pikk aeg,” ütles Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas. Ida Ja lääne ühendamise olulisust Eesti kui strateegilise asukohaga transiit- ja piiririigi jaoks rõhutas ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „Transpordivõrgustiku arendamine on tähtis nii meie naabrite kui kogu Läänemere piirkonna seisukohalt. Seetõttu leevendab Rail Baltica Eesti jaoks seni üht tõsisemat kitsaskohta – meie perifeerset asukohta Euroopas,“ sõnas Parts.
Minister tõi esile Euroopa Komisjoni edusamme ühtse Euroopa transpordivõrgustiku arendamisel. Üks olulisemaid neist on TEN-T poliitika eesmärkide väljatöötamine aastaks 2050. Koos on kaardistatud võtmetähtsusega transpordi infrastruktuuri projektid, mille arendamine on oluline, et saavutada Euroopa Liidu eesmärgid aastaks 2020. TEN-T (Trans-European Transport Network) on Euroopa Komisjoni loodud üle-euroopaline transpordivõrgustiku arendamise programm, mille eesmärk on toetada ja arendada olulisi transpordi infrastruktuuriprojekte. TEN-T päevad toimusid kuuendat korda. Varem on Euroopa transpordipoliitika arutamiseks kogunetud Zaragozas, Antwerpenis ja Brüsselis. Kolme päeva jooksul arutati, kuidas täpsemalt planeerida Euroopa Liidu transpordiinvesteeringuid ja vajadusi, kui ka seda, kuidas muuta liiklemine tavakodanikele sujuvamaks, kiiremaks ning turvalisemaks 1
Eesti Raudtee Infoleht
RAHVUSVAHELISELT
Raudteehuvilised saabusid rahvusvahelisele konverentsile rongiga Rõhutamaks ida- ja läänepoolsete piirkondade ühenduste parandamise vajadust ja erinevate transpordiliikide olulisust, saabusid külalised Tallinna transpordipäevadele temaatiliselt. Raudtee ja Rail Balticu teemast huvitatud jõudsid Tallinna erirongiga Vilniusest, merenduseset huvitatud laevaga Helsingist. Rail Balticu erirong jõudis Tallinnasse 16. oktoobri kell 15.03. Rong hakkas Vilniusest sõitma päev varem ning läbis peatused Šiauliais, Jelgavas ja Riias, kuhu delegaadid ka ööbima jäid. Hommikul jätkus teekond läbi Valga Tallinnasse. Balti jaamas võtsid rongi vastu Siim Kallas ning Balti riikide, Soome ja Poola transpordiministrid. Meeleolu lõi Eesti Raudtee puhkpilliorkester. Erirongile oli end registreerinud mitusada inimest ning rongis toimusid teemakohased töötoad. Euroopa Komisjon keskendub raudteetaristule Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik Siim Kallas peab oluliseks raudteelõikude ehitamist ja arendamist eelkõige riigipiiridel, kus praegu valmistab muret suur ajakulu. Samuti tuleb pöörata tähelepanu transpordiühendusele, mis võimaldaks näiteks rongidel sõita sadamates laevadele ilma liigse aja- ja raharessursi kuluta. Euroopas üritatakse luua üheksast koridorist koosnev teeühenduste kogum. Järgneva kuue aastaga peaks Euroopa Liit transpordivõrgustiku kondikava valmimist rahastama 26 miljardi euroga. TEN-T-d ehk üle-euroopalist transpordivõrgustikku tutvustavatel päevadel ütles transpordivolinik Kallas, et kuigi liikmesriigid on andnud nõusoleku projektis osalemiseks, võib ühe liikme ootamata loobumisotsus kogu arenduse ohtu seada. “Aga selline on seadus. Kasutame kõiki vahendeid meie võimuses, et sundida kõikide projektide rakendumist,” viitas Kallas kõikide ühisele otsusele võrgustikku arendada. Kuue aastaga on plaanis valmis ehitada 5 miljonit kilomeetrit kõva kattega teid, millest 65 100 km on kiirteed, 212 800 km raudteed (millest omakorda 110 458 km elektrifitseeritud) ja 42 709 km siseveekogude marsruudid. Euroopa Komisjoni prognoositav esmane üldkulu on 500 miljardit eurot, millest täpselt pool plaanitakse kulutada 2014.– 2020. aastal peamiste ummikuid põhjustavate kohtade parandamiseks. Ligikaudu pool võrgustiku arendamiseks mõeldud rahast eraldatakse vaid ühtekuuluvuspoliitikaga kaetud riikidele, kuhu kuulub ka Eesti.
2
detsember 2013
Euroopa Liit eraldab oluliste TEN-T transpordiprojektide toetuseks ligikaudu 1,6 miljardit eurot Euroopa Komisjon on välja valinud 172 projekti, mille kaasrahastamiseks eraldab EL ligikaudu 1,6 miljardit eurot üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) programmist, et parandada transporditaristut kogu Euroopas. Rahalist toetust kasutatakse kõiki transpordiliike hõlmava võrgu väljaarendamiseks, samuti uute projektide esialgseteks uuringuteks ja täiendavateks toetusteks, millega täiustada käimasolevaid ehitusalaseid algatusi. „Üleeuroopalised transpordivõrgud on hea näide sellest, millist lisaväärtust saab EL liikmesriikidele tuua. Hästitoimiv transpordivõrk on ühtse turu sujuva toimimise jaoks hädavajalik ning aitab ELil paremini konkurentsis püsida. Tänu nendele projektidele saame tagada Euroopale jätkusuutlikuma tuleviku ja võimaldada kõigile piirkondadele võrdse turulepääsu,” ütles transpordiküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas. Kokku 1,348 miljardit eurot eraldatakse selleks, et rahastada TEN-T võrgu kõige
olulisemaid prioriteete, mis keskenduvad kuuele valdkonnale. Lennuliikluse korraldamiseks on välja valitud 3 projekti, mida rahastatakse 58,8 miljoni euroga. Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) raames toetatakse 14 projekti kokku 68,33 miljoni euroga. Aruka transpordisüsteemi ning elektroonilise teemaksu kogumise süsteemi jaoks välja valitud kahte projekti rahastatakse 3,58 miljoni euroga. Meremagistraalide (13 projekti), jõeabiteenuste (4 projekti) ning muude projektide (53) tarbeks eraldatakse vastavalt 169,37 miljonit, 3,43 miljonit ja 1,044 miljonit eurot. Kokku 247,20 miljoniga rahastatakse mitmeid väiksemaid projekte, mis hõlmavad eri transpordiliike. TEN-T projektide rakendamise kiirendamist ja lihtsustamist siseveeteede, mitmeliigilise transpordi, merenduse, raudtee ja maantee puhul
(67 projekti) rahastatakse 211,36 miljoni euroga. 6 projekti innovatsiooni ja uue tehnoloogia edendamiseks transporditaristus toetatakse 13,74 miljoni euroga. Avaliku ja erasektori partnerluse toetamiseks ja innovaatiliste finantsinstrumentide kasutuselevõtuks on kolme projekti jaoks ette nähtud 5,75 miljonit eurot. TEN-T projektide pikaajaliseks rakendamiseks eelkõige rahvusvaheliste transpordikoridoride lõikudes on välja valitud 7 projekti, mida rahastatakse 16,35 miljoni euroga. Euroopa Komisjon võtab üksikud rahastamisotsused vastu järk-järgult ajavahemikus 2013. aasta oktoobrist detsembrini. Tallinnas toimuvate 2013. aasta TEN-T teemapäevade raames antakse nendest otsustest 32 üle üritusel osalevatele ministritele ja riigisekretäridele. Projektide järelevalve eest vastutab TEN-T täitevasutus, mis teeb koostööd toetuse saajatega liikmesriikides ning tegutseb Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi egiidi all.
3
Eesti Raudtee Infoleht
TRANS-EUROPEAN TRANSPORT NETWORK TEN-T CORE NETWORK CORRIDORS
BASED ON THE OUTCOME OF THE INFORMAL TRILOGUE OF 27th JUNE 2013
4
detsember 2013
Transpordiorganisatsioon: TEN-T TEN-T ehk Trans-European Transport Network tähendab üle-euroopalist võrgustikku, kus on omavahel ühendatud maanteed, raudteed, lennuväljad ja siseveeteed. Praegu on Euroopa raudteedel kasutusel seitse erinevat rööpmelaiust ning otseühendus raudteega on vaid 20 suuremal lennuväljal ja 35 suuremal sadamal. Muuhulgas aitab üle-euroopaline võrgustik täpsemalt planeerida Euroopa Liidu transpordiinvesteeringuid ja vajadusi. Aastal 2006 asutati TEN-T Executive Agency ehk agentuur, mis tegeleb TEN-T programmi tehnilise ja majandusliku rakendamise juhtimisega. Üle-euroopaline võrgustik hõlmab endas 9 transpordikoridori, milles on ühenduses raudteed-maanteed-sadamad-lennuväljad. Koridorides on põhi- (core) ja teisesed (comprehensive) võrgustikud.
Näiteks Tallinn-Koidula raudteeinfrastruktuur on põhivõrgustik ja Tallinn-Narva on teisene võrgustik, samas kui Rail Baltic saab olema põhivõrgustiku kiirrongide infrastruktuur. Põhivõrgustiku raudteeinfrastruktuur peab tulevikus olema rööpmelaiusega 1435mm ning kaubaveol peavad vähemalt 740 m pikkused rongid saama sõita kiirusega 100 km/h ja teljekoormusega 22 tonni. Siiski, olemasolev Tallinn-Koidula infrastruktuur kuulub isoleeritud võrgustiku alla, millest tulenevalt ei ole vajalik senist 1520 mm rööpmelaiust muutma hakata. Põhivõrgustikud peavad olema valmis aastaks 2030 ja teisesed võrgustikud aastaks 2050.
nekul 30 prioriteetset projekti, millest nr 27 on Rail Baltic. Projektidest 18 on seotud raudteega, 3 projekti hõlmavad raudteed ja maanteed, 2 siseveeteed ja üks mereteed.
Koridoride nn välja ehitamine hõlmab endas muuhulgas liikmesriikide ettepa-
Rail Balticu ühisettevõtte asutamine jätkuvalt jõus Esmaspäeval, 16. septembril kirjutasid Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome ministrid Vilniuses alla leppele, mis on aluseks Rail Balticu raudteeühenduse ühisettevõtte loomisele, teatas ministeerium. Lepiti kokku, et piiratud vastutusega äriühingu aktsionäride leping valmib tuleva aasta alguseks ja osapooled kavatsevad taotleda projekti realiseerimiseks 85-protsendilist rahastust Euroopa Liidu poolt. Igas Balti riigis jääb raudtee omand riigile. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts tunnustas senist riikide vahelist koostööd. „Rahvusvahelised transpordi koostööprojektid on mahukad ja kompromisside nimelt tuleb teha palju tööd,“ ütles Parts. „Täna me astusime sammu edasi, kuid tuleb silmas pidada, et olulisemalt pikem tee on veel minna.“
jätkuvalt asutada Rail Balticu ühisettevõte tuleva aasta 1. jaanuariks, mille saavutamiseks on rahvusvaheline Rail Balticu töörühm on viimastel kuudel aktiivselt kohtunud. “Läbirääkimiste tempo sõltub sellest, kuidas riigid lahendavad erinevaid seisukohti ühes või teises ettevõtte aktsionäride leppega seotud küsimuses. Hulk teemasid on läbi arutatud, mõned teemad on veel ees,” selgitas ministeerium. Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp lükkas ümber ka Leedu uudisteportaalis Eversus väidetu, et ühisettevõtte alustamine lükkub edasi, sest Eesti on vastu põhikirjapunktile, mille kohaselt Rail Balticu raud-
teeühendus peaks jõudma ka Vilniuseni. “Eesti ei ole kunagi olnud vastu Vilniuse ühendamisele Rail Balticuga. Vastupidi, Eesti tervitab seda, et Leedu ühendab Vilniuse Kaunast läbiva Rail Balticuga,” kinnitas ta. Ühisettevõtte asutavad kolm Balti riiki, kuid kokkuleppe kohaselt on Soomel ja Poolal võimalus hiljem aktsionärina liituda. Ühisettevõtte peakontor tuleb varasema kokkuleppe kohaselt Riiga, kõik kolm riiki panustavad aastas halduskuludeks 650 000 eurot. Töörühma järgmine kohtumine toimub 2.-3. detsembril Tallinnas.
Parts rõhutas, et ühisettevõtte edu garantiiks on kriitilise tähtsusega professionaalse juhtkonna palkamine. „Näen Rail Balticu ühisettevõtet kui tugevat kompetentsikeskust, mida veavad maailma parimad eksperdid,“ sõnas ta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel on Balti riikide eesmärk
5
Eesti Raudtee Infoleht
Euroopa Liidu eelarve sai lõpliku heakskiidu Kevadel Euroopa Parlamendi vastuseisu tõttu kinnitamata jäänud Euroopa Liidu eelarve aastateks 2014–2020 sai lõpliku heakskiidu. Eelarve poolt hääletas 537 parlamendisaadikut, vastu oli 126 ja erapooletuks jäi 19 saadikut. Vastu hääletasid rohelised ja väiksemad ääreparteid, sealhulgas euroskeptikud. Euroopa Parlamendi kinnitatud Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve, mille maht on kokku ligi triljon eurot, teeb võimalikuks Rail Balticu ja suurendab lõppeva perioodiga võrreldes märkimisväärselt põllumajandustoetusi Eesti talunikele. Eesti saab järgmisel seitsmel aastal EList 4,5 miljardit eurot enam, kui sinna sisse maksab. Üks kaalukamaid eelarveridu Eesti jaoks on kahtlemata Euroopa ühendamise rahastu, kust tuleb raha projektideks, mis liikmesriigile endale üle jõu käivad. Soome ja Balti riigid on Euroopa Liidus nagu saared ning sellest eraldatusest üle saamiseks ongi vajalikud nii energia- kui ka transpordiühenduste rajamised. Siia alla kuulub ka Rail Baltic, mida Soome hindab kui ELi järgmise seitsme aasta üht olulise-
mat tarnspordihanget. Europarlamendi vaidlusele eelnesid tulised läbirääkimised alguses ametnike ja siis valitsusjuhtide tasandil. Eesti on üks väheseid riike, kel õnnestus neis vaidlustes võrreldes algsete pakkumistega oma positsiooni parandada. Kuigi rahanumbrites parlament suurt midagi ei muutnud, seati siiski sisse mõningad mehhanismid, mis peaksid kriisiriikide olukorda veidi leevendama, samuti plaanitakse korrastada ELi sissetulekute süsteemi, mis on muutunud juba liiga komplitseerituks. Uue eelarveperioodi suhtes oli parlamendi üks peamisi nõudmisi, et luuakse komisjon, mis hakkab arutama ja ette valmistama ELi eelarve tulude poole reformi. Ehk otsima ELile uusi omavahendeid, mis tagaks stabiilsema tuluallika kui liikmesriikide sissemaksed. Sihipärasem - ELi konkurentsivõimet ja majandusarengut toetav - peab edaspidi olema ka ELi struktuurivahendite kasutus.
suurem paindlikkus – edaspidi on võimalik kasutamata jäänud summasid eelarves ridade ja aastate vahel ümber tõsta. Samuti nõudis parlament eelarvesse klauslit, mis näeb ette, et perioodi keskel vaadatakse eelarvekulud üle – nii ei ole kõik seitsmeks aastaks lukku löödud, kuna vajadused võivad selle aja jooksul muutuda. Neile riikidele, kes endiselt majanduskriisiga maadlevad ja kus tööpuudus on ELi keskmisest kõrgem, võiks olla kergenduseks see, et makromajanduskriteeriumide rikkumisel saavad neile osaks piiratud sanktsioonid. On mõistetav, et poliitiliste kompromisside tulemusena sellised kokkulepped sünnivad, kuid jätkusuutmatut eelarvepoliitikat ei peaks õhutama. Netomaksjate kriitilisus eelarve menetluse käigus tähendab, et eelarve täitmist ja kriisiriikide võimekust oma lubadustest kinni pidada jälgitakse jätkuva tähelepanelikkusega.
Euroopa Parlamendiga peetud läbirääkimiste järel on olulisemaks muudatuseks
Komisjon hakkab koordineerima piiriületuse lihtsustamist Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas 3. septembril käskkirja piiriületuse ja majandusliku koostöö komisjoni moodustamiseks, teatas ministeerium. Komisjoni ülesandeks on erinevate ametkondade ja ministeeriumite pädevusse kuuluvate piiriületuse ja sellega seonduvate küsimuste määratlemine, analüüsimine ning probleemide lahendusvõimaluste pakkumine. Partsi sõnul tegeleb komisjon eelkõige ida-suunalise piiriületusega. „Eestil on küll hiljuti maailma parimaks tunnistatud elektrooniline piirijärjekorra haldamise süsteem, kuid meil on vaja sisulisi lahendusi, et tagada inimeste ja kaupade kiire ja vaba liikumine,“ ütles ta. Üheks näiteks on passikontrolli läbiviimine rongis, mitte enam piiril. Sügisel esimest korda koguneva komisjoni juhiks määras minister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsleri Eero Pärgmäe. Lisaks kuuluvad komisjoni rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler, Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika ning sisejulgeolekupoliitika asekantslerid, Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, peadirektori asetäitja piirivalve alal 6
ja piirivalveosakonna piiriturvalisuse büroo juht, Maksu- ja Tolliameti peadirektor ning Riigikantselei strateegiadirektor. Töögrupp kaasab vajadusel küsimuste lahendamisele riigi- ja omavalitsusasutuste ning valitsusväliste organisatsioonide esindajaid. Piiriületuse lihtsustamine aitab kaasa ka Eesti rongiühenduse kvaliteedi parandamisele Moskva ja Peterburiga.
detsember 2013
SISEUUDISED
Kaubaveomahud Eesti Raudtee taristul oktoobris 2013
Oktoobrikuu veomaht Eesti Raudtee taristul suurenes võrreldes mullusega 1,7 protsenti ning võrreldes septembriga ligi 6 protsenti. Kokku liikus taristul oktoobris 1,84 miljonit tonni kaupu.
senti vähem eelmisest aastast. Põlevkivi 2,36 miljonit tonni jäi eelmise aastaga võrreldes 18,8 protsenti väiksemaks koguseks ja keemiakaupade 0,91 miljonit tonni 47 protsenti väiksemaks.
10 kuu lõikes on kaubaveomahud langenud võrreldes eelmise aastaga 6,7 protsenti, olles kokku 20,19 miljonit tonni.
Transiitveod andsid kokku 15,62 miljonit tonni veomahtu ning olid 4,8 protsenti madalamad eelmisest aastast. Enim ehk 15 protsenti langesid kohalikud veod, mida oli kokku 2,86 miljonit tonni. Eksport-import vedudes liikus 1,71 miljonit tonni kaupa ja see oli 7,7 protsenti vähem mullusest.
Oktoobris veeti naftat ja naftasaadusi 0,93 miljonit tonni ning see oli 9 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Väetiste vedu kasvas ligi 30 protsenti ja oli kokku 0,3 miljonit tonni. Põlevkivi veeti 0,29 miljonit tonni ja see oli 11,9 protsenti vähem eelmisest aastast. Kahekordistus aga keemiakaupade vedu, mis oli kokku 0,12 miljonit tonni. 10 kuu lõikes on naftaveod suurenenud võrreldes mullusega 1,5 protsenti, andes ligi 63 protsenti mahtudest ehk 12,7 miljonit tonni. Väetiste veomahuks on 2,46 miljonit tonni, mis on 4,8 prot-
Konteinereid veeti 10 kuuga 50 838 TEU-d ning eelmisest aastast oli see 19,4 protsenti rohkem. Kaubaveo-ettevõtete lõikes vedas EVR Cargo 13,1 miljonit tonni ja E.R.S. 7,09 miljonit tonni. EVR Cargo mahud on langenud 15,1 protsenti ja E.R.S. on suurendanud vedu 14,3 protsendi võrra.
Elektriraudtee muutis nime Alates 27.09.2013 sai Elektriraudtee AS uueks ärinimeks Elron, mis tuleneb sõnadest AS Eesti Liinirongid, teatas ettevõte. Nimevahetuse tingis ettevõtte laienemine üleriigiliseks reisijateveoteenuse osutajaks alates 01.01.2014. a. Sellest lähtuvalt ei kajastanud endine nimi enam firma terviklikku tegevusala. Ametlik nimevahetus toimus oktoobri keskel, kuid üleminekuga alustati järk-järgult juba septembris. Nime valikul sai määravaks, et uus nimi oleks meeldejääv ja hõlpsasti hääldatav peale eesti keele rääkijatele ka kõigile teistele – nii kohalikele kui turistidele. Samas töötati nimi välja ettenägelikult – Elroni pikem tulevikuvisioon sisaldab opereerimist ka rahvusvahelistel liinidel. Ettevõtte tegevusala seoses nimevahetusega ei muutunud. Muutumatuks jäid ka registrikood, pangarekvisiidid, kontaktisikud, telefoni-ja faksinumbrid. Raudteefirma uueks veebilehe aadressiks sai www.elron.ee
7
Eesti Raudtee Infoleht
Rongisõit tasuta Tallinna linn ja Elron sõlmisid koostööleppe, mille alusel katab linn alates 28. oktoobrist rahvastikuregistrijärgsete tallinlaste tehtavate rongisõitude maksumuse Tallinna piires. Tasuta sõidu õigus on kehtestatud isikutele, kes on rahvastikuregistrijärgsed tallinlased ja esitavad Elroni klienditeenindajale isikustatud ühiskaardi koos isikut tõendava dokumendiga, selgub Tallinna linnavalitsuse teatest. Soodustus kehtib läänesuunal Tallinn-Laagri ja idasuunal Tallinn-Vesse lõigul. Rongi sisenedes tuleb klienditeenindajale esitada ühiskaart ning öelda oma sõidu sihtkoht. Klienditeenindaja valideerib reisi piletimüügiseadmega. Isikute puhul, kes sõidavad Tallinnast kaugemale, hüvitab linn vaid Tallinna tsooni maksumuse. Tallinn võtab endale lepinguga kohustuse kompenseerida linnaeelarvest Elronile tallinlaste tasuta sõidust saamata jääva tulu. Lepingu kohaselt on see summa 375 000 eurot, millest tänavu kantakse üle 75 000 eurot. Lepingu esialgne lõpptähtaeg on 31. detsember 2014.
EHITUS
Tallinn-Tapa ülesõidukohtadel uued tõkkepuud Septembri keskpaigas alustas AS Eesti Raudtee plaanilist tõkkepuude paigaldamist seni tõkkepuuta olnud ülesõidukohtadele Tallinn-Tapa liinil.
Eesti Raudtee investeerib Tallinn-Tapa liini ülesõidukohtade renoveerimisse üle 600 000 euro.
12. septembril alustati tõkkepuude paigaldamist Lagedi-Aegviidu liini – Kulli, Aruküla, Parila, Jäneda, Lahinguvälja ja Mustjõe – ning Lehtse ülesõidukohtadele. Kõigile nimetatud ülesõidukohtadele paigaldati kaks tõkkepuud. Tõkkepuude paigaldus liiklust ei seganud. Tööd lõpetati 20. septembriks.
Tõkkepuude paigaldamisega paraneb liiklusohutus ülesõidukohtadel, mis on aktuaalne eriti sügis- ja kevadperioodil, mil päike on madalal. Automaatsignalisatsiooni paigaldamine lühendab tõkkepuu suletuse aega, mis tõstab liiklusohutust raudtee ületamisel ning lühendab ülesõidukohtade suletuse aega.
Veel käesoleval aastal läheb vahetusse automaatsignalisatsioon Aegviidu, Raasiku ja Kehra jaamaülesõitudel. Nimetatud jaamaülesõitudele paigaldatakse koos signalisatsiooni vahetusega ka tõkkepuud.
Ülesõidukoha suletuse aeg arvutatakse vastavalt eelteatepiirkondadele, mille aluseks on veeremi maksimaalne lubatud kiirus 120 km/h ning autotranspordi minimaalne võimalik kiirus 8 km/h ja pikkus 30 meetrit. Antud parameetrid
tagavad, et ülesõit on rongi tuleku hetkeks vabastatud ka juhul, kui auto alustab ülesõitu fooritulede süttides (juht ei märganud tulesid). Ohutuse huvides lisatakse 10 sekundit tõkkepuu langemiseks. Minimaalne tõkkepuu suletuse aeg on seega 40 sekundit. Seda ülesõidukohal, millele raudteeveerem läheneb kiirusega 120 km/h ehk 33 meetrit sekundis. Kuna rong ei liigu alati maksimaalse lubatud kiirusega ning kaubarongidele lubatud liikumiskiirused on veelgi madalamad, võib ooteaeg vastavalt pikeneda.
Lõpule jõudis 2 aastat väldanud suurprojekt Käesoleva aasta oktoobris jõudis lõpule kaks aasta väldanud projekt, mille raames toimusid raudtee kapitaalremondi tööd Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere suunal. Remont hõlmas kuue jaamavahe remonti kogumahus 47 km. Remonditi kõige halvemas seisukorras olevad jaamavahed nimetatud liinil ning vahetati katted üheksal ülesõidul.
oli viia Eesti Raudtee infrastruktuur Tallinn-Keila-Paldiski-Klooga-Ranna ning Keila-Riisipere raudteelõikudel vastavusse kehtivate nõuetega ning võtta kasutusele pikkrööpad, mis parandas raudteeliikluse ohutust, mugavust ja kvaliteeti ning tõstis lubatavat sõidukiirust kuni 120 km tunnis reisrongidele ja 80 km tunnis kaubarongidele.
Projekt oli esimeseks etapiks kogu nimetatud liinide remondil, mille eesmärgiks
Enne teostatud remonttöid oli eeltoodud raudteelõikudel suurimaks lubatavaks rei-
8
sirongide sõidukiiruseks sõltuvalt lõigust 40 kuni 80 km tunnis. Kiirust piirasid mitmed hoiatused – sh 25 km/t ja 40 km/t. Mõned kiiruspiirangud kehtisid praktiliselt terve jaamavahe ulatuses, pikendades oluliselt reisirongide sõiduaega. Amortiseerunud raudtee pealisehitise (rööpad, liiprid, ballast) tõttu jäi tegelik sõidukiirus 1,5 – 2 korda alla võimalikule suurimale lubatud kiirusele, 120 km tunnis. Remondi tulemusena vahetati välja saastu-
detsember 2013
nud ballast, tee sai uued raudbetoonliiprid ja rööpad, mis keevitati omavahel kokku. Viimane tegevus on eelkõige tähtis sõidumugavuse tagamiseks ja müra vähendamiseks. Ülesõitudel vahetati vana asfaltkate uute raudbetoonplaatide vastu. Remondi tulemusena viidi raudtee infrastruktuur vastavusse kehtivate tehniliste nõuetega, mis tagab kvaliteetse reisirongiühenduse AS Elron opereeritavatele liinidele. Uued elektrirongid on parandanud ühistranspordi kvaliteeti ja atraktiivsust, tagades inimestele mugavamad tööl käimise, ühiskondlikus elus osalemise ning hariduse omandamise võimalused. Ühistranspordi paranemine mõjub positiivselt ka pealinnast kaugemal asuvate regioonide arengule. Projekti kogumaksumus oli 15,8 miljonit eurot ning seda rahastati osaliselt Ühtekuuluvusfondist. Teises etapis on plaanis panna põhirõhk jaamateede remondile.
Kontaktvõrgu rekonstrueerimistööde I etapp lõpetatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜF) projekti "Elektrifitseeritud raudteeliinide kontaktvõrgu rekonstrueerimine" I etapp on jõudnud lõpule.
hõlmab kontaktvõrku toitvate veoalajaamade rekonstrueerimist Keilas ja Järvel. Nimetatud veoalajaamad on ehitatud 50 aastat tagasi ning vajavad seetõttu hädasti uuendamist.
Nimetatud etapis kavas olnud tööd nägid ette raudtee kontaktvõrgu rekonstrueerimise elektrifitseeritud raudtee lõikudel Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Vasalemma. Tööde käigus asendati kõik kontaktvõrgu komponendid, sh kandetoed- ja konstruktsioonid, trossid, juhtmed, isolaatorid ja muud liiniseadmed.
Veoalajaamade renoveerimisel asendatakse kõik seadmed ning ehitatakse uued hooned. Rekonstrueerimise üheks eesmärgiks on kontaktvõrgu pinge kvaliteedi parendamine seoses suurema võimsuse vajadusega uute elektrirongide käiku andmisel.
Kontaktvõrgu tööd jätkuvad II etapis, mis
Veoalajaamade rekonstrueerimistööd
plaanitakse lõpetada 2014. aasta III kvartalis. ÜF projekti III etapi raames on kavas soetada uus raudtee kontaktvõrgu hooldussõiduk kontaktliinide hoolduseks ja remondiks. Nimetatud suure europrojekti eesmärgiks on olemasoleva rööbaselektritranspordi toimimise jätkumine reisijateveol. Projekt realiseeritakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜF) kaasfinantseerimisel.
Tapa-Narva suunal renoveeritakse ooteplatvormid Jätkuvad tööd reisijate ooteplatvormide rekonstrueerimiseks Tapa-Narva liinil, mille käigus viiakse 9 reisiplatvormi üle eurokõrgustele. Ooteplatvormide rekonstrueerimine reisijate turvalisuse tõstmiseks on planeeritud Kardina, Rakvere, Kabala, Kiviõli, Kohtla, Jõhvi, Oru, Vaivara ja Narva jaamas. Projekti eesmärgiks on nimetatud ooteplatvormide viimine vastavusse standardi EVS 867:2011 „Raudteealased rakendused. Reisijate ooteplatvormid“ nõuetega ning
uute reisirongide gabariitidega. Tööde käigus lammutatakse olemasolevad platvormid ning ehitatakse uued, samuti korrastatakse raudteeülekäigukohad, juurdepääsud ning raudteed platvormi piirkonnas, rajatakse parklad. Hetkel käib ajutiste puidust platvormide ehitus, tagamaks uute reisirongide kasutuselevõtt 01.01.2014. Paralleelselt käivad projekteerimis- ja ettevalmistustööd 2014. aasta kevadel algavateks ehitustöödeks.
Kompleksi tähtaegne valmimine ja käiku andmine on planeeritud hiljemalt 2014. aasta lõpuks. Ajutised platvormid uute reisirongide teenindamiseks 2014. aasta algusest valmivad käesoleva aasta detsembris. Töid teostab Läti ettevõte OÜ RBBSKALS Būvsabiedrība. Tööde kogumaksumuseks on ca 3,4 miljonit eurot ning projekti rahastatakse Eesti Raudtee investeeringute eelarvest.
9
Eesti Raudtee Infoleht
OHUTUS
Raudteeõppused lihvivad koostööd Viimasel ajal maailmas aset leidnud traagilised raudteeõnnetused on päevakorda tõstnud ohuolukorrale reageerimise valmiduse ka Eesti Raudtee taristul. Eesti Raudtee turvajuht Marius Kupperi sõnul tegeletakse raudteel ohutusega 24/7 ning 365 päeva aastas. Lisaks pidevale ohutusalasele kontrollile raudteetaristul viib Eesti Raudtee regulaarselt läbi koolitusi esmareageerijatele, kelle koostööst hädaolukorras sõltub palju. „Esmareageerijate hulka kuulub alati mitmeid erinevaid asutusi – kaasatud on nii päästekeskused, politsei ja kiirabi kui ka häi-
rekeskus ja kohalik omavalitsus. Omavahelise suhtluse ladusust hädaolukorras on raske alahinnata,“ lisas Kupper. „Ohutuse tagamisel keskendume eelkõige siiski õnnetuste ennetamisele,“ selgitas Kupper. „Vaatamata sellele peame alati valmis olema kiirelt reageerima, kui õnnetus siiski juhtub.“ Reageerimiskiirusele aitavad kaasa erinevad praktilised ja väliõppused, mille käigus kontrollitakse väljatöötatud reageerimisplaanide toimivust, täiendatakse ja kinnistatakse käitumist ohuolukorras ning lihvitakse omavahelist koostööd. Praktilisi piirkondlikke väliõppuseid korraldatakse paar korda aastas.
Kuum september Narvas 11. septembril toimus Narva raudteejaamas raudteeõnnetuse lahendamise regionaalne õppus „Septembrikuumus Narvas“, kus legendi järgi leidis aset avarii rahvusvahelise reisirongi ja ohtliku veosega kaubarongi vahel Regionaalse õppuse korraldas Päästeameti Ida päästekeskus koostöös Eesti Raudtee, Narva linnavalitsuse, Politsei- ja Piirivalveameti, Häirekeskuse ja Terviseametiga. Õppusele reageerivad päästemeeskonnad Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe, Jõhvi ja Kohtla-Järve päästekomandodest ning SA Narva haigla, SA Ida-Viru kiirabi ja AS Rakvere haigla kiirabibrigaadid. Legendi kohaselt tekkis rongi bensiinitsisterni vigastuse tagajärjel põlevvedeliku leke. Vedeliku süttimis- ja plahvatusohu tõttu oli vaja määratleda ohuala, evakueerida sealt inimesed, päästa rongist reisijad ja korraldada kannatanute transport haiglatesse. Seoses sündmuse lahendamise ja õppusele registreeritud vabatahtlike elanike evakueerimisega korraldas piirkonnas õppuse ajal liiklust politsei ja ohualas liikuvad inimesed suunati sealt välja. Õppusel vabatahtlikult evakueeritavatena osalevad inimesed said läbi praktilise kogemuse õppida ohuolukorras käituma.
10
Kuigi sedavõrd raske raudteeõnnetuse aset leidmise tõenäosus on väike, oleks õnnetuse võimalik tagajärg seoses suure kaubakoguse ja rahvahulga ning rongide suure massiga väga raske.
detsember 2013
Kriisireguleerimine Koidula raudteepiirijaamas Teisipäeval, 15. oktoobril toimus Põlvamaal Värska vallas Koidula raudteepiirijaamas Lõuna-Eesti regionaalne kriisireguleerimisõppus Lydia 2013, millest võttis osa ligi 200 inimest. Õppuse stsenaariumi järgi juhtus jaamas segastel asjaoludel õnnetus ja tsisternvagunist hakkas lekkima kütust. Tekkis keskkonnareostus ja plahvatusohu tõttu peatati raudteejaama töö ning evakueeriti inimesed. Õppuse eesmärgiks oli reageerivate asutuste koostöö harjutamine raudteel toimuva ohtlike kemikaalidega suurõnnetusel. Lisaks harjutati õppusel Koidula raudteepiirijaama vesivarustuse ja pumbajaama ning päästekeskuse spetsiaaltehnika kasutamist, reageerimist lõhkematerjali plahvatusohule ja paljude vigastatute abistamist. Õppusel osalesid lisaks Lõuna päästekeskusele Eesti Raudtee, Häirekeskus, Lõuna-Eesti Pommigrupp, Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuur, Kaitsepolitsei, SA Tartu Kiirabi, LõunaEesti Haigla, Keskkonnainspektsioon, Maksu- ja Tolliamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Värska vallavalitsus, U.S.S (turvafirma) ja EMERCOM`i Pihkva oblasti valitsus.
Koos vaatlejatega osales õppusel ligi 200 inimest. Väliõppusele eelnes 3. oktoobril staabiõppus, kus harjutati asutuste ning erineva juhtimistasandi staapide koostööd.
KULTUUR
Tänavakunst rõõmustab raudtee ümbrust Augusti lõpunädalal andis AS Eesti Raudtee koostööprojekti „Tänavakunst“ raames erandkorras loa Lilleküla tunneli seintele maalingute joonistamiseks. Projekti idee autoriks oli kunstnik Anni Varm, kavandid ning teostus noorkunstnike rühmituselt MultiStab. Eesti Raudtee eesmärgiks antud projekti läbiviimisel oli taunida vohavas sodimises väljenduvat graffitit kui ebaseaduslikku, ebaesteetilist ja „kunstnikele“ tihti eluohtlikku ja rajatiste omanikele suurt kahju põhjustavat tegevust ning teadvustada probleemi, mis kaasneb avaliku ruumi ja hästi kordatehtud objektide täiskritseldamise ning meie ühise linnaruumi rikkumisega. Kunstik Anni Varm soovis koostöös Eesti Raudteega korraldada maailmist nii, et ka seaduslikult oleks võimalik seintele pilte teha. Aktsiooni eesmärgiks sai kaotada avalikus kasutuses seintele omavoliline sodimine. Lilleküla, nagu paljude teistegi Tallinna tunnelite tihti soditud seinad, sisendasid iga päev seda läbivatesse inimestesse kõhedust. Suvelõpu päikeselise augustinädala raames kaeti vastvalminud tunnelisse tekkinud silma riivavad kritseldused rõõmsate joonistustega, mille kandvaks ideeks on aidata kaasa sotsiaalsete hoiakute kujundamisele raudteeohutuse ja turvalise elukeskkonna loomise vallas ning muuta ümbruskonna inimeste kodutee meeldivamaks. Projektile pani õla alla ka A.le.Coq, kes jagas osalejatele tasuta limonaadi, ning Lilleküla tunneli ehitanud Läti ettevõte RBSSKALS Buvsabiedriba. 11
Eesti Raudtee Infoleht
Suurem osa tunnelist maaliti Varmi visandite järgi, eraldi pildid tegid veel Andreas L. ja Okeiko. «Kõige lahedam kogu protsessi juures oli tunnelit läbivate inimeste reaktsioon. Ükskõik mis vanuses nad olid, kõik olid ülirõõmsad ja tänulikud,» oli Varm õnnelik. Just inimeste soe suhtumine tegi kunstnikule, kel varem sarnast töötamise kogemust ei olnud, kõige rohkem rõõmu.
Õnnestunud projekt ajendas kavandama ka järgmise seina kaunistamist – seda Rahumäe jaamas, kus kunstnike töö möödujad ahhetama ja bussijuhid püstist pöialt näitama pani. Rahumäe jaama rõõmus sein valmis septembri lõpus. Tänavakunstnikud lähtusid töötades järgmistest reeglitest:
*Ära joonista/kirjuta väljapoole ettenähtud pinda tunnelis *Ole lugupidav kaaskodanike ja tunnelit läbivate inimeste vastu *Ära jäta prügi maha *Ole kaine! Joonistades ära tarbi alkoholi ega narkootilisi aineid *Joonista päevasel ajal 10-16
Eesti Raudtee laulu- ja pasunakoor muutis nime Eesti Raudtee laulu- ja pasunakoor muutis ühingu nime ja põhikirja. Kevadine üldkoosolek valis mittetulundusühingu uueks nimeks „Raudtee Kultuuriselts“. Muutused on tingitud Eesti Raudtee jagunemisest septembris 2012 ja ka asjaolust, et samal sügisel võeti ühing Euroopa raudteelaste kultuuriühenduse liikmeks. Nüüd saab seni vaid muusikaharrastusega tegelenud Raudteekoorist Selts, kes avab oma uksed kõigile neile Eesti raudteelastele, kes huvituvad kultuurilisest ühistegevusest.
Euroopa raudteelaste kultuuriühendus Euroopa raudteelaste kultuuritegevuste ühendus FISAIC (Fédération Internationale des Sociétés Artistiques et Intellectuelles de Cheminots ) asutati juba 60 aastat tagasi – 15. novembril 1952 Strasburgis, Prantsusmaal. See oli ajal, mil Euroopa oli II Maailmasõjast räsitud ja jagatud osadeks raudse eesriidega. Samal ajal alustas Luxemburgis tegevust Söe ja Terase Ühendus, millest sai hiljem alguse tänane Euroopa Liit. FISAIC loodi eesmärgiga rikastada raudteelaste tööelu, luues suhteid ja tõstes
12
vaimsust raudteelaste kogukonnas kultuuriliste ühistegevuste kaudu. Organisatsiooniga algselt liitunud Kesk-Euroopa riikide (Saksamaa, Austria, Hispaania, Belgia, Holland, Luxemburg) raudteelased alustasid koostööd maalikunsti ja esperanto keelega. 2011. aasta lõpus oli organisatsioonis 53 638 liiget. Organisatsioonis tegutsevad täna: Saksamaa, Austria, Belgia, Horvaatia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ungari, Luxemburg, Norra, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Šveits, Tšehhi ja
nüüd ka Eesti. 2012. aasta septembris liitus organisatsiooniga Raudtee Kultuuriseltsi all tegutsev segakoor. Täna tegutseb organisatsioonis kokku 123 koori u 4500 liikmega. FISAIC tervitab ka kõikide muude huvigruppide loomist Eestis, seejuures on igale huvigrupile välja töötatud vastavad liitumise tingimused. Eestis saab organisatsiooniga liituda vaid Raudtee Kultuuriseltsi kaudu.
detsember 2013
Raudtee Kultuuriselts Eesti Raudtee lauluhuviliste töötajate poolt asutatud Raudtee Kultuuriseltsis tegutseb täna 50 muusikahuvilist liiget. Seltsil on oma põhikiri, juhatus ja raamatupidamine ning ta majandab end raudteefirmade AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo toel. Segakoor on võtnud osa mitmetest laulupidudest ja Eesti Segakooride Liidu suvistest laulupäevadest. Traditsiooniliselt elavdab segakoori esinemine ka Eesti Raudtee üritusi ja pidustusi. Igal aastal annab Raudteekoor keskmiselt 10 kontserti. Seltsis tegutseb juba kaks huvigruppi – segakoor ja puhkpilliorkester (ühiselt „Raudtee Kultuuriseltsi laulu- ja pasunakoor“ ja lühidalt ka „Raudteekoor“). Alates sep-
tembrist toimuvad lauluproovid esmaspäeva õhtuti Eesti Raudtee peamajas Tallinnas, Toompuiestee 35. Orkestri proovid toimuvad kolmapäeva õhtuti Tallinna jaamas, Telliskivi tänaval. Raudtee Kultuuriselts kutsub endaga liituma kõiki raudteelasi või juba olemasole-
vaid gruppe, kes on huvitatud kultuuriliste ühistegevuste kaudu rahvusvahelisest suhtlemisest teiste Euroopa maade raudteelastega! Kõik Eestis tegutsevad raudteefirmad on omakorda oodatud Seltsiga koostööd tegema ning seeläbi oma töötajate kultuurilisi ühistegevusi toetama!
EESTI RAUDTEE
Eesti Raudtee sai 143 aastaseks 5. novembril tähistas Eesti Raudtee 143. aastapäeva. Esimesele sõidule 1870. aastal, mil avati Balti raudtee, on järgnenud tuhandeid teisi. Tänu raudteele hakkas ülemöödunud sajandil kiiresti arenema praktiliselt jäävaba Tallinna Sadam. Liikluseks avati Tapa-Tartu raudteeliin, millest sai alguse ühendus Riia ning Venemaa keskpiirkondade ja Ukrainaga. Raudtee Eestis omandas majandusliku transiidikanali funktsioonid. Soliidse vanuse täitumist tähistati 5. novembril piduliku sünnipäevagalaga, kuhu olid oodatud kõik Eesti Raudtee töötajad. Vastuvõtt algas piduliku aumärkide üleandmise tseremooniaga, kus avaldati tänu ja lugupidamist staažikatele raudteelastele, kes on raudteel töötanud juba 10, 20, aga ka 30, 40 ja 50 aastat! Pidu jätkus suurejoonelise õhtusöögiga, mida elavdas reis läbi raudtee ajaloo legendaarsete ajastu staaride Elvise, ABBA, Alla Pugatšova, Michael Jacksoni ja Koit Toome ning raudtee segakoori ja puhkpilliorkestri saatel.
13
Eesti Raudtee Infoleht
Uued töötajad august Nazirli Natig
27.08.2013
infrastruktuuriteenistus, teeamet, lääne teejaoskond, teetööline
september Veera Tamošjunene Heiki Küla
02.09.2013 05.09.2013
finantsteenistus, haldusosakond, tehnikagrupp, salongvagunisaatja infrastruktuuriteenistus, teeamet, tee ja teerajatiste hoolduse osakond, sillagrupp, sillatööline
oktoober Jakov Štšedrin Andres Ojamaa Vladimir Keiv Anna Voronina
01.10.2013 01.10.2013 28.10.2013 30.10.2013
infrastruktuuriteenistus, varustusosakond, montöör administratsioon, juhatuse nõunik finantsteenistus, hankeosakond, juhataja infotehnoloogia osakond, vanemadministraator
Õnnitleme! oktoober 50 07.10.2013 • Martin Pokk • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, telekommunikatsiooni jaoskond, vanemsideelektrimehaanik 15.10.2013 • Oleg Tšaussov • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, raadio ja veeremikontrolli jaoskond, raadiomehaanik 60 23.10.2013 • Alexander Pripiyalo • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, telekommunikatsiooni jaoskond, sideelektrimehaanik 65 12.10.2013 • Kalju-Mihhail Aganits • infrastruktuuriteenistus, teeamet, lõuna teejaoskond, teemeister 15.10.2013 • Arno Kuus • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, STB vanemelektrimehaanik 30.10.2013 • Veera Vertjakova • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tallinna jaam, jaamakorraldaja 70 31.10.2013 • Vello Kiil • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, STB vanemelektrimehaanik november 50 19.11.2013 • Olga Õnnik • infrastruktuuriteenistus, teeamet, lõuna teejaoskond, insener 23.11.2013 • Svetlana Kaljurand • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tapa jaam, jaamakorraldaja 60 20.11.2013 • Anatoly Shlyakhov • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, elektriseadmete ja veoalajaamade jaoskond, releekaitse vanemelektrimehaanik 70 30.11.2013 • Tatjana Katšanova • välissuhete osakond, Moskva esindus, raamatupidaja 75 10.11.2013 • Oleg Mošenko • välissuhete osakond, Moskva esindus, esinduse juht detsember 50 06.12.2013 • Raivo Tauk • infrastruktuuriteenistus, kinnisvarahoolduse osakond, juhataja 16.12.2013 • Natalja Frolova • liiklusteenistus, liikluskorralduse osakond, insenergrafist 25.12.2013 • Nikolai Lobanov • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, kontaktvõrgu piirkonna meister 31.12.2013 • Juozas Skauranskas • infrastruktuuriteenistus, teeamet, ida teejaoskond, teetööline 60 11.12.2013 • Galina Spitsõna • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguameti, turvangu jaoskond, turvanguprojektide juhtivspetsialist 25.12.2013 • Einar Nikkarev • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tartu jaam, jaamakorraldaja 65 07.12.2013 – Niina Afanasjeva – liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Valingu jaam, jaamakorraldaja 14
detsember 2013
Tööstaaž raudteel Oktoobris 20 aastat 01.10.2013 • Victor Tsyplakov • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, STB elektrimontöör 01.10.2013 • Deniss Persitski • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, STB elektrimehaanik 01.10.2013 • Janika Tasane • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tartu jaam, insener 04.10.2013 • Eduard Ilichov • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, elektrivõrgu elektrimehaanik 05.10.2013 • Pavel Kravtšenko • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, raadio ja veeremikontrolli jaoskond, veduri pardasüsteemide mehaanik 25.10.2013 • Vladimir Slyusarchuk • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Valga jaam, jaamakorraldaja 26.10.2013 • Aleksander Denisson • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, elektrivõrgu elektrimehaanik 30 aastat 04.10.2013 • Vladimir Andrušik • liiklusteenistus, liikluskorralduse osakond, juhtivspetsialist 50 aastat 10.10.2013 • Tiit Tarve • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguameti, tehnilise teeninduse jaoskond, transpordi- ja mehaanikagrupi juht 23.10.2013 • Toivo Lehtme • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, STB elektrimehaanik Novembris 10 aastat 03.11.2013 • Liina Rannajõe • infrastruktuuriteenistus, kinnisvarahoolduse osakond, lõuna piirkond, spetsialist 03.11.2013 • Nariman Agajev • infrastruktuuriteenistus, kinnisvarahoolduse osakond, põhja piirkond, hooldustööline 20 aastat 07.11.2013 • Koit Raamat • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, STB elektrimehaanik 17.11.2013 • Galina Soshina • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tallinna jaam, jaamakorraldaja 29.11.2013 • Tatjana Antonova • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, telekommunikatsiooni jaoskond, andmetöötleja 40 aastat 05.11.2013 • Pille Lipp • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, kontaktvõrgu jaoskond, operaator-signalist
Detsembris 10 aastat 01.12.2013 • Aleksandr Getšis • infrastruktuuriteenistus, teeamet, lääne teejaoskond, teetööline 15.12.2013 • Aleksandr Solovjov • infrastruktuuriteenistus, teeamet, ida teejaoskond, teetööline 15.12.2013 • Andris Rud • infrastruktuuriteenistus, teeamet, ida teejaoskond, tööjuht 30.12.2013 • Avo Kuus • infrastruktuuriteenistus, kinnisvarahoolduse osakond, lõuna piirkond, hooldustööline 20 aastat 01.12.2013 • Mikhail Yagudin • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, telekommunikatsiooni jaoskond, vanemsideelektrimehaanik 02.12.2013 •Leonid Kopylov • infrastruktuuriteenistus, teeamet, ida teejaoskond, teemeister 06.12.2013 • Eevald Hansman • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, tehnilise teeninduse jaoskond, autojuhtmehaanik
Detsember 2013 Eesti Raudtee infolehte toimetab Liina Hallik / kommunikatsioonijuht telefon +372 615 8677 liina.hallik@evr.ee
Väljaandja AS Eesti Raudtee Toompuiestee 35 15073 Tallinn, Eesti www.evr.ee
15