INFOLEHT APRILL 2013
TransRussial transiidivooge meelitamas tuks ning seeläbi parandada ka üldist suhtumist Ees sse,” rõhutas Valgerist. Oma külaskäiguga austas Ees ühisstendi ka messi avanud Venemaa asetranspordiminister Nikolai Asaul. Logis ka ja Transiidi Assotsiatsiooni esimehe Andres Valgeris sõnul on selline samm TransRussial suur tunnustus.
Aprillis aset leidnud suurmessil TransRussia olid EesƟ eƩevõƩed esindatud praegu läbi aegade suurima koosseisuga: soojenenud poliiƟliste suhete taustal on eesmärgiks tagasi võita vähemalt osagi vahepeal kaotsi läinud transiidist. Ees oli regiooni olulisimal logis kamessil esindatud Logis ka ja Transiidi Assotsiatsiooni ning EASi koostööna korraldatud ühisstendiga, mille kaudu said end Ees transiidisektori osana tutvustada 15 e evõtet. Logis kasektor juba aastaid olnud TransRussial esindatud ühisstendiga, sest koos tegutsemine aitab paremini turundada Ees transiidikoridori kui tervikut. “Seis transiidiga pole kiita. Viimased neli aastat on kaubamahud kõikunud 21-24 miljoni tonni juures. Ausalt öeldes antud hetkel suuri posi ivseid nihkeid kaubamahtude suurenemise osas ei näe,” nens AS Ees Raudtee juhatuse esimees Ah Asmann. AS Ees Raudtee arendusdirektor Toomas Uiboupini sõnul on tegemist piirkonna suurima transpordi- ja logis kaalase messiga, kus iga-aastaselt kohtuvad 1520 sektori e evõ ed. Mess pakub head võimalust otsesuhtluseks ja kontak de sõlmimiseks. Ees Raudtee on messil osalenud juba üle 10 aasta – kogemused on olnud posi ivsed. „Ees st pärit osalejate arv on sel aastal kasvanud – lisaks rahvuslikule ühisstendile on väljas ka mitmeid eraldi esindusi,“ märkis Uiboupin. „Messil osalemine võimaldab tutvustada Ees t kui hea ärikliimaga riiki ning Ees Raudteed kui usaldusväärset ja efek ivset logis kasek-
tori partnerit. Ees Raudtee rõhuasetus on raudteetaristu märgatavalt paranenud kvaliteedil ja heal läbilaskevõimel, mis pakub võimalust teenindada oluliselt suuremaid kaubamahtusid kui täna. Eesmärgiks leida võimalusi viimasel aastal langenud kaubavoogude mahu suurendamiseks, et tagada raudteetaristu ja piirijaamade maksimaalse koormatus,“ lisas Uiboupin.
Konkreetsemalt tundis asetranspordiminister huvi Ees s kasutusel olevate uudsete piiriületamislahenduse vastu. Sillamäe sadama turundusjuhi Andrei Birovi sõnul võib Ees firmadel avaneda võimalus tutvustada Ees s piirijärjekorrad pea täielikult kaotanud süsteeme ka Venemaal. “Kaks aastat tagasi osales asetranspordiminister Asaul Sillamäel Silport Truckstopi avamisel ning toimivat lahendust nähes süvenes tema huvi sarnaste lahenduste kasutusele võtmiseks ka Venemaa piiripunk des,” märkis Birov.
Logis ka ja Transiidi Assotsiatsiooni (LTA) juhatuse esimees Andres Valgeris sõnul hinnatakse TransRussiat kui transpordialaste teenuste börsi, kus kaubasaatjad ning -omanikud saavad kõige põhjalikumat teavet Venemaa ja selle lähipiirkonna transpordituru pakkumistest.
Möödunud aastal külastas TransRussia messi Moskvas üle 24 tuhande logis kavaldkonna ppspetsialis , kelle hulgas leidus nii Venemaa kui ka välise evõtete pp- ja keskastmejuhte. Muuhulgas käsitle konverentsil rahvusvaheliste transpordikoridoride arengut, Venemaa WTO-ga liitumise mõjusid ning Venemaa transpordiarengu prioriteete.
LTA ja logis kaklastri eesmärgid Venemaal puudutavad Ees kui Venemaa jaoks olulise logis kapartneri maine hoidmist ja parandamist, millest üks peamiseid sõnumeid on Ees e evõtlusvabaduse rõhutamine investeeringute tegemisel logiskavaldkonda. “Meie eesmärk on muuta Ees transiidikoridori kasutamine kaupade veoks idast läände võimalikult probleemi-
Tänavu olid TransRussial lisaks Ees le riigistendidega esindatud ka Soome, Lä , Leedu, Ukraina, Saksamaa ja Belgia. Ees ühisstendis osalesid Tallinna Sadam, Sillamäe Sadam, Paldiski Põhjasadam, CF & S Estonia, Baltic Rail, Con mer, RRK, ERS, Ees Raudtee, EVR Cargo, Fast Train, Maru, Spacecom, Vopak EOS ning Logis ka ja Transiidi Assotsiatsioon.
1
Eesti Raudtee Infoleht
MAJANDUSUUDISED
Valitsus kinnitas riigieƩevõtete dividendideks 131 miljonit eurot Valitsus kinnitas tänavu riigile kuuluvatest äriühingutest ja riigi otsustusõigusega äriühingutest võetavate dividendide kogusummaks 130 771 500 eurot. Dividendidena võetakse eelarvesse tulusid 12 firmalt. Suuremad äriühingute poolt makstavad dividendid on AS-ilt Ees Energia 73,48 miljonit eurot ja AS-ilt Tallinna Sadam 40,26 miljonit. AS-ilt Ees Loto makstavad dividendid on 4,9 miljonit eurot, AS-ilt Lennuliiklusteenindus 4,31 miljonit eurot ja AS-ilt Ees Raudtee 4,3 miljonit eurot. Järgnesid AS EVR Cargo 2,67 miljonit euroga, AS Ees Post 0,4 miljonit euroga ning AS Ees Teed 0,27 miljoni euroga. Edetabeli lõpus olid AS VIREEN, AS Ees Kaardikeskus ja OÜ Ees Keskkonnauuringute Keskus, vastavalt 84 tuhande, 24 tuhande ja 23 tuhande euro suuruse maksega.
AS EesƟ Raudtee mullune puhaskasum oli 16 miljonit eurot Auditeeritud andmetel olid AS Ees Raudtee äritulud 2012. aastal 79 miljonit eurot ning puhaskasum 16 miljonit eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvasid e evõ e äritulud 12 miljonit eurot ehk 18 protsen . Puhaskasum vähenes 14 protsen . E evõ e möödunud aasta müügitulu kasvas võrreldes tunamullusega 9,4 protsendi võrra, kokku 66 miljoni euroni. Müügitulu tõus oli osaliselt ngitud kasumist, mis saadi erakorralisest müügitehingust (vagunite müük) kokku summas 8,1 miljonit eurot. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 35,4 miljonit eurot, mis jäi samasse suurusjärku 2011. aastaga (35,3 miljonit eurot). 2012. aastal vee AS Ees Raudtee infrastruktuuril 26,1 miljonit tonni kaupu, millest 19,9 tonni tuli transiitvedude, 0,8 miljonit tonni ekspordi ja 1,4 miljonit impordi arvelt. Suurim oli na a ja na asaaduste osatähtsus, mis moodustas 59 protsen kogu vedude mahust, järgnesid põlevkivi 13,5 protsendiga ja väe sed 12 protsendi ulatuses. Kohalikke vedusid teh 4 miljoni tonni ulatuses. 2012. aasta kaubaveomaht oli 14,4
2
protsen väiksem 2011. aasta mahust. 2013. aastaks on e e näha edasist kaubaveomahtude langust. 2012. aastal investeeri kokku 40,2 miljonit eurot, millest eurotoetusi (Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengufond) oli 17,9 miljonit eurot. Raudtee rekonstrueerimisse Rail Bal ca trassil investeeri kokku 6,85 miljonit eurot ning reisiplatvormide eurokõrgustele üleviimise projek raames 9,7 miljonit eurot. Reisijate turvalisuse tagamisse panusta 1,5 miljonit eurot. Kontaktvõrgu rekonstrueerimise projekkäigus liinidel Vasalemma – Tallinn, Keila – Paldiski ja Klooga – Kloogaranna investeeri 8,95 miljonit eurot. Uue projek na alusta kapitaalremondiga Tallinn – Paldiski ja Keila – Riisipere liinidel, kuhu investeeri 5,1 miljonit eurot Ühtekuuluvusfondi raha. 2013. aastal on AS Ees Raudteel plaanis jätkata Euroopa Liidu struktuurivahendite kaasabil investeerimist raudteeinfrastruktuuri. Peamised projek d on kontaktvõrgu rekonstrueerimine Vasalemma – Tallinn, Keila – Paldiski ja
Klooga – Kloogaranna liinidel ning raudtee kapitaalremont Tallinn – Paldiski ja Keila – Riisipere liinidel, et olla valmis AS Elektriraudtee uute reisirongide teenindamiseks. Kokku on 2013. aastal plaanis investeerida 36,9 miljonit eurot, millest 14,4 miljonit rahastavad Euroopa Liidu fondid. AS Ees Raudtee juhatuse esimehe Ah Asmanni sõnul mõjutas e evõ e tegevust 2012. aastal enim kontserni jagunemine, mille tulemusel AS Ees Raudtee muutus puhtalt infrastruktuuri e evõtteks. Ak ivne investeerimistegevus on loonud eeldused Stadleri rongide turule tulekuks, mis märkimisväärselt tõstab reisijateveo kvalitee . „Uuenenud raudteetaristu võimaldab teenindada ka tunduvalt suuremaid kaubavoogusid kui täna. Ees Raudtee peab jätkuvalt oluliseks toetada läbi mõistliku investeerimistegevuse ja kvaliteetse liiklusjuh mise Ees t läbivate transiitvedude kasvu. Samu on oluline ära kasutada kõiki eeliseid, mida avatud turg transiidie evõtjatele pakub,“ lisas Asmann
aprill 2013
EVR Cargo teenis mullu 5,9 miljonit eurot Riigile kuuluva raudteeveoettevõte EVR Cargo majandusaasta aruande kohaselt teenis ettevõte mullu 5,9 miljonit eurot puhaskasumit. Aruandest selgub, et äritulusid oli ettevõttel mullu 92,1 miljonit eurot ning kulumi-, intresside- ja maksude-eelne kasum oli 13,5 miljonit eurot. EVR Cargo bilansimaht oli aasta lõpuks 81,6 miljonit eurot, võrreldes 2011. aastaga suurenes see 36 miljoni euro võrra. Eelkõige kasvas bilansimaht tänu AS-ilt Eesti Raudtee nii jagunemisega üle tulnud kui ka ostetud vagunitele ja nendega seotud liisingutele.
Omakapitali oli ettevõttes möödunud aastal 45,2 miljonit eurot, intressi kandvate kohustuste suhe omakapitali oli aasta lõpuks 53,1 protsenti. Põhivara soetas ettevõte 2012. aastal kokku 39 miljoni euro eest, suurim oli 12 miljoni eurone investeering AS-ilt Eesti Raudtee ostetud vaguniparki. Uusi vaguneid ostis ettevõte kapitalirenditingimustel kahe miljoni euro eest. Emaettevõtte jagunemisega omandas EVR Cargo kolme miljoni euro eest põhivara. Lisaks soetas ettevõte 22 miljoni euro väärtuses põhivara ka liisingutingimustel.
Aruande andmeil on EVR Cargo peamised tänavused eesmärgid kindlustada kaubavoogusid, arendada konteinervedude mahu kasvu soodustavaid tooteid ja suurendada nii veoprotsessi kui ka jaamade töö efektiivsust. EVR Cargo plaanib möödunud aasta lõpus kinnitatud 2013. aasta eelarve põhjal tänavu müügituluks 84,2 miljonit eurot ja puhaskasumiks 4,2 miljonit eurot. Veomahuks ootab ettevõte tänavu 14,4 miljonit tonni. Eelmisel aastal vedas e evõte kokku 18,4 miljonit tonni kaupa, seda oli 1,7 protsenti rohkem kui 2011. aastal. Eelmise aasta lõpu seisuga töötas EVR Cargos 950 inimest.
Tallinna Sadama nõukogu kinnitas mulluse aastaaruande AS-i Tallinna Sadam nõukogu kinnitatud majandustulemuste kohaselt teenis riigile kuuluv e evõte möödunud aastal 88,6 miljoni eurose müügitulu juures 32,8 miljonit eurot puhaskasumit. Tallinna Sadam maksis mullu omanikule ehk Ees riigile dividende summas 33,8 miljonit eurot, millele lisandub 9 miljoni euro suurune tulumaksukulu. Samu tegi Tallinna Sadam mullu ühe läbi aegade suu-
rima ühekordse investeeringu Ees transpordisektorisse, soetades Ees kui mereriigi strateegilistest huvidest lähtudes 50 miljoni euro eest jäälõhkuja Botnica. “Selle aasta alguses käivitus Ees mahukaima logis kaprojek na konteineriliin Muuga ja Kaluga Mitsubishi koostetehase vahel,” märkis nõukogu esimees. “Samu on maailma juh vaid logis ka- ja käitluse evõ eid Katoen Na e alustanud Muu-
gal oma logis kakeskuse rajamist, mille esimese etapi investeeringu maht on 30 miljonit eurot.” 2013. aastaks prognoosib Tallinna Sadam tegevustulude 20-protsendilist kasvu 104 miljoni euroni, prognoositav puhaskasum on 38 miljonit eurot. Oodatav käideldava kaubamahu kasv on 4 protsen 30 miljoni tonnini ning sadamat läbivate reisijate arvu kasv 5 protsen 9,17 miljoni reisijani.
VEOMAHUD
EesƟ Raudtee taristul veeƟ aasta esimeses kvartalis 7,45 miljonit tonni kaupa 2013. aasta esimeses kvartalis vee Ees Raudteel 7,45 miljonit tonni kaupa. Võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal oli veomaht 5,5 protsen väiksem. Märtsikuu veomaht moodustas 2,26 miljonit tonni ning aastatagusega võrreldes langes maht 19,5 protsen . Na a ja na asaaduste vedu Ees Raudtee taristul moodustas I kvartalis kokku 5,16 miljonit tonni ning oli 0,5 protsen suurem kui möödunud aastal. Põlevkivi vee kokku 0,93 miljonit tonni ning nimetatud vedu suurenes 3,8 protsen võrreldes sama perioodiga aasta tagasi.
3
Eesti Raudtee Infoleht
Väe ste veomaht langes aastaga 15,6 protsen ja oli kokku 0,61 miljonit tonni. Keemiakaupade maht vähenes üle kahe korra ning vedu kokku oli 0,25 miljonit tonni. Puistekaupade maht moodustas I kvartalis 0,19 miljonit tonni ning ka siin oli märgata vähenemist – 6,9 protsen . Transiitveod moodustasid kogu kaubavoost 78,6 protsen ehk 5,85 miljonit tonni. Aasta varasemaga võrreldes vedu vähenes 6,1 protsen . Kohalikus ühen-
duses vee kokku 1,09 miljonit tonni kaupa ja vedu suurenes 4,6 protsen võrreldes mullusega. Importveod kahanesid ligi 25 protsen ja olid kokku 0,34 miljonit tonni. Eksportkapua liikus raudteel kokku 0,17 miljonit tonni ja vedu kasvas 9 protsen. Venemaalt saade Ees suunale 4,18 miljonit tonni kaupa ehk 3,2 protsen vähem kui mullu samal perioodil.
Konteinerites vee raudtee kaudu kaupa kokku 15 293 TEU ulatuses, millest märtsikuus 5 543 TEUd. Konteinervedude maht oli võrreldes mullusega 20,2 protsen suurem. EVR Cargo vedas I kvartalis 4,87 miljonit tonni kaupa ning vedu vähenes 11,6 protsen võrreldes möödunud aasta I kvartaliga. ASi E.R.S. veomaht suurenes mullusega võrreldes 8,8 protsen , moodustades kokku 2,58 miljonit tonni.
EVR Cargo kaubamaht vähenes märtsis 29 protsenƟ EVR Cargo vedas tänavu märtsis kokku 1,42 miljonit tonni kaupa, mida on mõnevõrra vähem kui veebruaris ning 29 protsen vähem kui eelmise aasta samal kuul. Esimese kvartaliga vedas e evõte kokku 4,86 miljonit tonni kaupa, mida on eelmise aastaga võrreldes 11 protsen vähem. Veetud mahtudest suurim tagasiminek kvartali jooksul võrreldes aasta varasema perioodiga on toimunud keemiakaupa-
dega, mineraalsete vedelate kütustega ja väe stega, mille veomaht vähenes vastavalt 300 000, 190 000 ja 114 000 tonni võrra. Mahult suurem kasv võrreldes aasta varasema perioodiga toimus esimeses kvartalis põlevkivi veol, mida vee 35 000 tonni rohkem. E evõ e jaoks suurimad kaubagrupid olid mineraalsed vedelad kütused, mis moodustasid 53 protsen kogumahust, põlevkivi, mis moodustas
19 protsen kogumahust ning väe sed ja keemiakaubad, mis kogumahust moodustasid vastavalt 13 ja viis protsen . Konteinereid vee märtsis prak liselt samas mahus kui aasta tagasi märtsis ehk 5538 TEUd ning esimese kvartaliga on veetud eelmisest aastast 20 protsen enam, kokku 15 288 TEUd. EVR Cargo osakaal kogu Ees Raudtee infrastruktuuril veetud kaupadest moodustas 65 protsen .
Elektriraudtee kolme kuu reisijate arv vähenes aastaga veerandi võrra EVR Cargo vedas tänavu märtsis kokku 1,42 miljonit tonni kaupa, mida on mõnevõrra vähem kui veebruaris ning 29 protsen vähem kui eelmise aasta samal kuul. Esimese kvartaliga vedas e evõte kokku 4,86 miljonit tonni kaupa, mida on eelmise aastaga võrreldes 11 protsen vähem. Veetud mahtudest suurim tagasiminek kvartali jooksul võrreldes aasta varasema perioodiga on toimunud keemiakaupadega, mineraalsete vedelate kütustega ja väe stega, mille veomaht vähenes vastavalt 300 000, 190 000 ja 114 000 tonni võrra. Mahult suurem kasv võrreldes aasta varasema perioodiga toimus esimeses kvartalis põlevkivi veol, mida vee 35 000 tonni rohkem. E evõ e jaoks suurimad kaubagrupid olid mineraalsed vedelad kütused, mis moodustasid 53 protsen kogumahust, põlevkivi, mis moodustas 19 protsen kogumahust ning väe sed ja keemiakaubad, mis kogumahust moodustasid vastavalt 13 ja viis protsen .
4
Konteinereid vee märtsis prak liselt samas mahus kui aasta tagasi märtsis ehk 5538 TEUd ning esimese kvartaliga on veetud eelmisest aastast 20 protsen enam, kokku 15 288 TEUd.
EVR Cargo osakaal kogu Ees Raudtee infrastruktuuril veetud kaupadest moodustas 65 protsen . Elektriraudtee AS-i rongidega sõide 2013. aasta esimeses kvartalis ligi 507 000 korral, võrreldes 2012. aasta sama perioo-
aprill 2013
diga langes sõitjate arv 25,2 protsen . 2013. aasta esimeses kvartali oli pile tulu 0,47 miljonit eurot, võrreldes 2012. aasta sama perioodiga langes pile tulu 18,9 protsen , teatas e evõte.
Langus on ngitud mahukatest renoveerimistöödest raudteetaristul, mis on väl matud uute rongide teenindamiseks.
aasta kolmandas kvartalis ning uute rongide liinile tulekul pöördub senine langus kiirele tõusule.
E evõte usub, et Ees Raudtee poolt tehtavate remon ööde lõppemisel käesoleva
Uute reisirongide katsesõidud on e evõtte sõnul kulgenud edukalt.
Edelaraudtee teenindas aasta esimeses kvartalis üle 400 tuhande reisija AS Edelaraudtee teenindas 2013. aasta esimeses kvartalis 401 026 reisijat, võrreldes 2012. aasta sama perioodiga langes sõitjate arv seitse protsen . Kõige rohkem ehk 143 615 reisijat sõi s Tallinna-Türi-Viljandi liinil, millele järgnesid Tallinna-Tartu-Valga 141 194, Tallinna-Pärnu 71 930, Tallinna-Narva 38 171 ning Tartu - Koidula liinid 6116 reisijaga. Sta s kast kohaselt kasutatakse rongi pikemate vahemaade läbimiseks – ühe reisija keskmine sõidu pikkus on 74 kilomeetrit. E evõ e kommunikatsioonijuhi KersGorstovi sõnul tuleneb see eelkõige paranenud ühenduskiirustest raudteel. “Tallinna-Tartu raudteelõiku on viimastel aastatel tugevas panustanud Ees Raudtee, Tallinna-Viljandi liinist kolmandikku hõlmava Türi-Viljandi raudteelõigu
rekonstrueerimise lõpetas Edelaraudtee möödunud suvel,” rääkis ta. Kaubavedu on Edelaraudtee jaoks kõrvaltegevuseks ja 2013. aasta esimese kvartali veomaht oli 3739 tonni. Tänavu esimese kvartaliga käitles Transiidikeskus 61 604 TEUd konteinereid. Käesoleva aasta märtsis käitles Transiidikeskuse konteineriterminal kõikide aegade rekordkoguse – 22 963 TEUd – mis on 13 protsen enam kui 2012. aastal samal ajal. Kolme kuuga on Transiidikeskus kokku käsitlenud 61 604 TEUd konteinereid, mis tähendab aastases võrdluses 9%-list kasvu. Transiidikeskuse AS kolme kuu kaubakäive kokku oli 654 957 tonni.
sis kiirem kui veebruaris, mil see edestas 2012. aasta sama aja näitajat seitsme protsendi võrra, teatas e evõte. “Märtsist alates kasvas Muugalt Kaluugale saadetavate niinimetatud Mitsubishi konteinerirongide arv, mis aasta lõikes ainuüksi kasvatab meie tulemit kümnendiku võrra. Veidi kiirenenud kasv peegeldab ka reaalsust, et oleme saanud ja saamas juurde uusi kliente, kes soovivad meie terminalis oma kaupu kas konteinerisse või konteineritest ümber laadida,” ütles Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee. “Aprillis loodame käivitada kaks uut transiitkaubavoo projekti, mis peaks kasvu kiirendama. Kasvu piiravaks teguriks on saamas meie laoplatside suur täituvus,” lisas Laidvee.
E evõ e konteinerikäive kasv oli märt-
SADAMAD
Uued autotootjad tunnevad huvi tarnete korraldamiseks läbi EesƟ Transiidikeskuse juhatuse esimehe Erik Laidvee kinnitusel on Kaluuga koostetehase varustamiseks Mitsubishiga käivitatud konteinerrong äratanud huvi ka teistes autotootjates, kes on käinud või lähiajal tulemas tutvuma võimalustega käivitada siitkaudu oma tarned. Kui varasemalt saadeti Muugalt teele iga nädal kaks konteinerrongi koosseisu Mitsubishi Kaluuga autotehase varustamiseks koosteosadega, siis alates märtsist on iganädalane rongide arv kasvanud kolmeni ja juulis plaanitakse kasvatada maht viie rongini nädalas.
5
Eesti Raudtee Infoleht
„Mitsubishi on rahvusvaheline pptegija, kelle rangeid nõudmisi ja ootusi täites oleme saanud omalaadse usaldustunnistuse, mis reklaamib meid posi ivselt ka teistele analoogsetele suure evõtetele – et meie ning meie partnerid suudavad
osutada professionaalset teenust läbipaistva hinnakujundusega, peame kinni tähtaegadest ja pingelistest graafikutest, meie seire ja turvalisus on maailmatasemel ja meie äritavad on vastuvõetavad,“ rääkis Laidvee.
Ta kinnitas, et mitu teist autotootjat on juba huvi tundnud käivitada samasugune rongi läbi Transiidikeskuse konteinerterminali ning käinud kohal olukorda uurimas või on lähiajal siia tulemas.
Transiidikeskus osƟs Rail Garant Estonia Muugal paiknev konteineri- ja üldterminalide operaator Transiidikeskus AS sõlmis neljapäeval lepingu OÜ Rail Garant Estonia ostuks. Kuna Rail Garant Estonial on hoonestusõigus Muuga sadamas, saab Transiidikeskus alustada veel käesoleval aastal Muugale konteineriterminali laienduse rajamisega. Lisaks hakkab Transiidikeskus tänu Rail Operator OÜ-ga sõlmitud s vidorilepin-
gule käitlema Venemaa suuremate logiskae evõtete hulka kuuluva Rail Garankonteinerivoogusid. “Saame ellu viia oma unistuse arendada välja Läänemere regiooni üks võimsamaid konteineriterminale. E evõ e äriplaani realiseerimine on ala eeldanud terminali füüsilist laiendamist. Lisaks on meie lääne- ja idapoolsetelt koostööpartnerid juba andnud tehingule väga posi ivset tagasidet ning
oleme veendunud, et strateegilises plaanis oli Rail Garant Estonia OÜ omandamise kaudu terminali laiendamine ainuõige otsus,” ütles Transiidikeskuse juhataja Erik Laidvee. Laidvee sõnul annab terminali esimese etapi valmisehitamine juurde mahtusid 150 000 TEU ulatuses, mis omakorda teeb võimalikuks Rail Garan poolt lubatud kaubamahtude käitlemise.
ARVAMUS / VÄLISSUHTED
Andrus Ansip: EesƟ põhiturg on Euroopa Liit Peterburis Läänemeremaade Nõukogu Ɵppkohtumise raames oma Venemaa ameƟvenna Dmitri Medvedeviga kohtunud peaminister Andrus Ansip kinnitas, et EesƟ saab Venemaaga sõlmitavast piirilepingust otsest majanduslikku kasu, sest leping innustab Venemaad piiri ületamist turisƟdele lihtsamaks muutma. 5. aprillil aset leidnud kahepoolsel kohtumisel arutasid peaministrid riikidevahelisi suhteid ning koostöö arendamise võimalusi. Suhtlus toimus rahulikus ja pragmaa lises õhkkonnas. Kired peaminister Ansipi sõnul lõõmama ei löönud. „Meie poolt vaadates ei ole keerulisi teemasid. Kõikidest teemadest saab rääkida sirgjooneliselt, ausalt ja otse. Kõigile on teada, et Ees soovib häid suhteid kõikide oma naabritega, ka Venemaaga,“ kinnitas Ansip. Nendi , et suhete areng on olnud kiire ning piirlepingu läbirääkimised lähedal lahendusele, ent mi e veel lõpule jõudnud. „Konstateerisime mõlemad, et hoolimata tagasihoidlikest ootustest on arengud viimastel aastatel märkimisväärsed.“
6
Osapooled rõõmustasid ka kaubavahetuse mahtude ja majandussuhete arengu üle, mis on viimase paarikümne aasta parimas seisus. Kasvanud on nii Ees st Venemaale mineva ekspordi osatähtsus
kui Venemaalt Ees st tulevate turis de arv. Turismi juurest jõu probleemideni – piirijärjekorrad. Osapooled nõustusid,
aprill 2013
et reisijate ja kaupade pikk ooteaeg piiril mõjub majandusele pärssivalt. Üksmeelselt lei , et piiripunk de läbilaskevõimet suurendavad investeeringud on vajalikud. Eritähelepanu all oli Narva sild. „Mõlema riigi riigikontrolörid on kirjutanud oma riigi peaministrile märgukirja, milles nad peavad ülimalt oluliseks uue silla ehitamist. Meie oleme selle idee edasiarendamisest huvitatud. Kuid ka olemasoleva silla puhul on võimalik läbilaskevõimet näiteks elektrooniliste eelteadete abil suuremaks muuta. Siin vajame kahepoolset kokkulepet,“ selgitas Ansip, kelle sõnul on Ees l piirilepingust võimalik võita, kui Venemaa hakkab ajakohastama oma piiriraja si. Viisarežiimi lihtsustamist Ees peami-
nister tõenäoseks ei pidanud. Piiriületamise kiirendamiseks soovitas ta eeskuju võ a Soomest. „Oleme huvitatud, et ka Ees ja Venemaa vahel sõitvates rongides saaks kasutada sama meetodit, mida kasutatakse rongiliikluses Soomega: piiriprotseduurid tehakse ära liikuvas rongis.“ Ära märgi ka elavnemine polii lises sfääris, mis on tuntav Ees ministrite visii de sagenemisest Venemaale. Varem Ees ja Venemaa majandussuhetes peavalu tekitanud transiidi jätkumise küsimust peab Ansip sisepolii liseks teemaks. „Venemaa võ s strateegilise eesmärgi suunata kaubavood oma sadamatesse ja ehitada uusi sadamaid juba ammu enne 2007. aastat. Praeguseks on nii meile kui ka meie naabritele saa-
nud selgeks, et Primorski ja Ust-Luga sadamad on reaalsus, need sadamad toimivad ja tule vikus hakkavad üha suuremaid kaubakoguseid töötlema,“ selgitas peaminister. Ansipi sõnul on mõlemad pooled huvitatud kahe riigi kauplemist takistavate probleemide kõrvaldamisest, kuid liiga suuri illusioone ta Vene turu suhtes ei hellita. Eesti põhiturg on Euroopa Liit. „70% Eesti ekspordist läheb ELi liikmesriikidesse. Eesti jaoks oli ELiga liitumise poliitiline põhjus seotud julgeolekuga. Majanduslik põhjus on ühisturg. Sõltumata sellest, missugune on Venemaa osatähtsus Eesti ekspordis, peavad riigid tegelema kauplemist takistavate probleemidega,“ jäi Ansip optimistlikuks.
Neljanda raudteepakeƟ eesmärk on kasvu edendamine turul ning avaksid uusi võimalusi raudteetranspordi jaoks. Poliitiline võtmeküsimus on jõuda reaalselt teostatava lahenduseni, mis eristaks avaliku ja erasektori vastutusalad transpordisektori raames. Erasektori ülesandeks on pakkuda reisi-, kauba- ja logistikateenuseid. Avaliku sektori põhiülesandeks jääks efektiivse infrastruktuuri halduse ja õiglase konkurentsisituatsiooni tagamine.
Saksamaa Transpordi-, Ehituse- ja Linnaplaneerimise Ministeeriumi (Bundesministerium für Verkehr, Bau und Stadtentwicklung – BMVBS) föderaalministri Dr. Peter Ramsaueri sõnul on efektiivne infrastruktuur majanduse kasvu ja konkurentsivõime alustalaks. Euroopa viimaste aastate raudteepoliitika on suunatud efektiivse ja konkurentsivõimelise raudteevõrgustiku rajamisele. Oluline on luua ja arendada tingimusi, mis aitaksid suurendada raudteetranspordi osakaalu transpordi-
„Järjest rohkem Euroopa riike on jõudnud arusaamale, et ennustatavat kaubavoogude kasvu ei ole võimalik hallata olemasoleval infrastruktuuril. See tähendab ühtlasi, et ühele transpordiliigile keskendumine ei ole piisav: maksimaalselt tuleb ära kasutada kõigi transpordiviiside eeliseid – arvestades nii maantee, raudtee, vee- kui õhuteede võimalustega,“ on dr. Ramsauer kindel. Edasise arengu nurgakiviks on hästi toimiv infrastruktuur – seda nii raudteekui kõigis teistes transpordivaldkondades, nii Saksamaa kui kogu Euroopa transpordipoliitikas. Lisaks efektiivse infrastruktuuri rajamisele on oluline tõhustada raudteesektori konkurentsi. Luua tuleb alus vabale raudteetaristu kasutusele ning kohaliku ja regionaalse reisijateveo korraldamisele, mis ei dis-
krimineeriks ühegi osapoole õiguseid. Saksamaal on umbes pooled kõigist raudtee-ettevõtete transpordioperatsioonidest piiriülesed. Kaubavedude rahvusvahelistumine kasvab järjest. Väärtust ei loo konkurents iseenesest: eesmärgiks on suurendada raudteetranspordi osakaalu. Sellise arengu edukaks jätkumiseks võetakse ministri sõnul ette samme ka rahvusvahelisel tasandil. „Jätkame liberaliseerimise protsessi, millega on juba algust tehtud. Pärast raudtee kaubavedude turu täielikku avanemist 2007. aastal avati Euroopa raudteevõrgustik 2010. aastal ka rahvusvahelise reisijateveo teenuste pakkumiseks. Sellisest asjade käigust võidab kogu Euroopa raudteetransport.“ Saksamaa eesmärgiks on endiselt kogu Euroopa Liidu raudteeturu avamine. Seetõttu tervitab suurriik ministri sõnul soojalt 2013. aasta alguses esitatud Euroopa Komisjoni seadusandlikku ettepanekut, mis on osaks neljandale raudteepaketile. Euroopa Komisjon astus nimetatud sammu 2013. aasta alguses, kui transpordivolinik Siim Kallas esitles Euroopa Parlamendile neljandat raudteepaketti. Varasemates raudteepakettides on toi-
7
Eesti Raudtee Infoleht
munud arenguid piiriülese liikluse osas, kuid kuna 90 protsenti raudteereisidest tehakse ühe riigi piires, on oluline just riigisiseste raudteeturgude liberaliseerimine. Kasvu mootoriks peetakse kuut tegurit: liberaliseerimine, uued turule tulijad, konkurents uute kiirete liinide vahel, uued sõlmjaamad, koostöö lennu- ja raudtee-ettevõtjate vahel ja raudteeettevõtjate omavaheline koostöö ning raudteede kulud. Üks võtmeküsimustest on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate eraldamine veoettevõtjatest. Potentsiaalsetele uutele tulijatele on vaja kindlust, et nad saavad osaleda raudteevõrgus rongiliinide pakkumistes vabaturul, ilma et turgu
valitsev riiklik operaator korraldaks asju omatahtsi, tehes koostööd oma ettevõtte infrastruktuuripoole sõpradega.
juurdepääsu välisturgudele, hoides samal ajal välismaalased oma tagahoovist eemal.
Vaatamata föderaalministri positiivsetele avaldustele Euroopa raudteeturu avamise osas on kahe suurima majandusega riigi – Saksamaa ja Prantsusmaa – telgitagustes kuuldavasti peetud ägedaid lahinguid komisjoni liberaliseerimise ettepanekute vastu.
Üks laialdaselt tervitatud ettepanek on suurendada Euroopa Raudteeagentuuri (ERA) volitusi, mis muudaks lihtsamaks koostalitusvõimega seadmete kasutuselevõtu. Näiteks vedur, mis on lubatud Taani raudteele, oleks automaatselt lubatud liikuma ka Itaalia raudteel.
Vastandlike huvide vahel on üritanud kompromissi saavutada Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas. Üheks intrigeerivaks mõtteks on, et riigid, kes ei eralda korralikult infrastruktuuri vedudest, ei saaks osaleda teiste riikide turgudel: see muudaks kindlasti väheste suurte tegijate stiili, kes on nautinud
Jõudmaks kulude vähendamiseni raudteesektoris, tuleb murda institutsionaalne ummikseis. Hr Kallasel on neljanda raudteepaketi ettepanekutega ees pikk ja raske tee; loodetavasti ei takerdu areng parlamendi ja nõukogu aruteludesse.
RAIL BALTIC
BalƟ transpordiministrid allkirjastasid Rail BalƟc deklaratsiooni Kolme BalƟ riigi transpordiministrid allkirjastasid traditsioonilisel kevadkohtumisel Riias ühise Rail BalƟc deklaratsiooni, mis käsitleb järgmisi samme Rail BalƟc ühiseƩevõƩe asutamisel. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi kohtumisel Lä transpordiministri Anrijs Ma ssi ja Leedu trans-
8
pordiministri Rimantas Sinkevićusega oli peateemaks Rail Bal c ja eri Rail Bal c ühise evõ e loomine. Kohtumisel arutaka Euroopa Liidu transpordipolii kaga seonduvaid küsimusi maantee- ja raudteetranspordis ning lennunduses. Ees e epanekul osalesid kohtumisel ka Poola ja Soome suursaadikud Lä s.
Allkirjastatud deklaratsiooni kohaselt organiseerib Ees lähiajal Rail Bal c teemalise ministrite kohtumise, kuhu kutsutakse ka Soome ja Poola minister. Soomele ja Poolale tehakse e epanek ühise evõttes osalemiseks Bal riikidega võrdsetel alustel.
aprill 2013
Ühise evõ e loomiseks vajalikud eeltööd lõpetatakse hiljemalt juuli lõpuks. Rail Bal cu eesmärgiks on saada kiireks ja mugavaks ühenduslüliks Tallinna, Bal riikide pealinnade ning Varssavi ja Berliini vahel. Praegusel hetkel Bal riikidel see ühendus puudub, kuid kindlas looks Rail Bal c senisest hedama sideme Lääne-Euroopaga ja avaks uusi võimalusi ka äritegevuse arendamiseks.
Rail BalƟc ei toimiks Soome ja Poolata Valitsus on EesƟ seisukohad Rail BalƟcu ühiseƩevõƩe loomise osas heaks kiitnud. Väärib ka märkimist, et Soome on Rail BalƟcu koridorist väga huvitatud, sest aastast 2015, kui laevad peavad väävlidirekƟivi tõƩu kallist kütust kasutama, on kaupade liigutamiseks vaja leida alternaƟivseid võimalusi. Eesti Raudtee juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on Soome ja Poola osalemine ühisettevõttes elulise tähtsusega. “Kolme Balti riigi majandused on Euroopa konteks s võrdlemisi väiksed ja need kolm riiki lähte- või sihtriikidena ei ole piisavad selleks, et tagada Rail Balticule piisav kaubamaht,” ütles ta. Asmanni sõnul tuleb Rail Bal cu projek puhul keskenduda küsimusele, kuidas see ka tegelikkuses kommertsialiseerida ning ühisettevõte saabki sellega tegeleda. “Praegusel hetkel on Rail Baltic visiooni staadiumis, on jäme hinnang võimalikule maksumusele, on tehtud esialgne analüüs palju kaupa või reisijaid võiks antud suunal liikuda, aga üsna vähe on konkreetsust. Pole konkreetseid operaatoreid, kes ütleksid, et ma
tahan siin oma kaupa vedada,” rääkis Asmann. Transiidiekspert Raivo Vare ütles, et juba praegu tuleb tõsiselt tegeleda Rail Bal cu kaubavoogude teemaga, ent siduvaid kokkuleppeid on praegu veel võimatu sõlmida. “Soomel on selgelt huvi, aga see on nende jaoks tagavaravairant. 85% Soome ekspordist-impordist käib meritsi ja reaalne pilt oleks, et kui sellest saada kümmekond miljonit tonni maa peale, oleks täies võimalik, aga see nõuab palju pikemat tööd.
Väga suur osa sellest on ka selles, kui palju see maksab. Ehk siis, see peab olema ka konkurentsivõimeline,” märkis Vare. “Seetõ u räägin ka Euroopa rahastamisest ja maksumaksja nö osalusest, sest seda projek käivitades peame endale aru andma, et reisijate mugavus, millest kõik tahavad rääkida, saab olema kinni makstud kaubaveoga ja selle kinni maksmise ulatus sõltub sellest, kui suures ulatuses projek maksumusest tuleb tagastamatu raha ja see on tegelikult võ ,” lisas ta.
Rail BalƟcu planeeringuhanke said endale EesƟ ühispakkujad Rail BalƟcu raudteeliiniga seotud maakonnaplaneeringute ja eelprojekteerimise rahvusvahelise hanke võitjaks kuulutaƟ 7,49 miljoni euro suurune ühispakkumine, mille tegid OÜ Reaalprojekt, OÜ Hendrikson & Ko ja EA Reng AS. Hindamise kriteeriumiks oli odavaim hind.
Pakkumuse esitasid veel Suurbritannia konsultatsioonie evõte AECOM Limited oma tütare evõtetega koos Prantsusmaa kontserniga SYSTRA ning Leedu projekteerimise evõte UAB Kelprojektas ja ühispakkujana Rootsi projekteerimise evõte Sweco Energuide AB ning Hispaania pro-
jekteerimise evõ ega INECO. Tehnilise järelevalve amet kuulutas vastava riigihanke välja selle aasta 30. jaanuaril. Hanke eesmärk on Rail Bal c 1435 trassi koridori määramiseks vajalike Harju, Rapla ja Pärnu maakondade joonobjek 9
Eesti Raudtee Infoleht
teemaplaneeringute kehtestamise dokumen de tehniline koostamine, asjakohaste detailplaneeringute koostamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise läbiviimine ning raudtee eelprojek koostamine tehniliselt vajaliku raudteemaa määramiseks op maalse ja majanduslikult tasuva lahenduse leidmiseks, samu raudtee toimimiseks vajalike ja raudtee ehitamisest ngitud ehi ste eelprojek de koostamine, projekteerimis-, ehitus- ja maade maksumuse eelarvestamine ning teostatavus-tasuvusanalüüsi koostamine.
võitja pakkumuse maksumuseks oli 7 489 503 miljonit eurot käibemaksuta.
Kõik laekunud pakkumused tunnista hindamiskomisjoni poolt hanke ngimustele vastavaks. Pakkumiste maksumused jäid vahemikku 7,5–13 miljonit eurot. Hanke
Rail Bal c projek kaasrahastatakse 50 protsendi ulatuses Euroopa Liidu TEN-T programmist.
Hanke läbiviimise komisjoni kuuluvad Tehnilise Järelevalve Amet ja Majandusja Kommunikatsiooniministeerium ning lisaks vaatlejad Harju, Rapla ja Pärnu maakonnast, siseministeeriumist ja Ees Raudteest. Tehnilise Järelevalve Amet kuulutas hanke välja teist korda, kuna möödunud aasta oktoobris välja kuulutatud hange tühistaainsa vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumuse liiga kõrge maksumuse tõ u.
SISEUUDISED
EesƟ Raudtee uute ooteplatvormide valgustuslahendus hinnaƟ „Põhjala Valguspärli” Ɵitli vääriliseks 15. aprillil toimus Tallinna Raekojas arhitektuuri- ja kujundusvalgustuse konkursi „Põhjala Valguspärl“ parimate tunnustamine. Sel aastal esitaƟ nominenƟdeks Tallinna Teletorn ning EesƟ Raudtee. Tallinna Raekojas üle antud itli vääriliseks tunnista Ees Raudtee uute ooteplatvormide valgustuslahenduse eest, mille hindamisel lähtu objek estee lisest ja tehnilisest disainist ning projek maksumusest ja ökonoomsusest. Tallinna Linn on korraldanud arhitektuuri- ja kujundusvalgustuse konkurssi alates aastast 2006. Konkursi eesmärgiks on innustada ehi ste omanikke ehi ste ja hoonete välisilmet iluvalgustuse abil esile tõstma. Läbi aastate on itliga „Põhjala Valguspärl“ tunnustatud Ees Kuns muuseumi peahoone KUMU valgustuslahendust, rahvusooper “ Estonia” hoone valgustuslahendust ning Ees Draamateatri hoone valgustuslahendust.
10
aprill 2013
EesƟ Raudtee pälvis tänukirja rohemajanduse edendamise eest EesƟs Aprilli lõpus aset leidnud pidulikul EesƟ KeskkonnajuhƟmise Assotsiatsiooni juubeliseminaril anƟ AS EesƟ Raudteele üle tänukiri rohemajanduse edendamise eest EesƟs. Ees Raudtee on Ees Keskkonnajuh mise Assotsiatsiooni asutaja- ja tegevliige, kes on viimased 10 aastat ak ivselt panustanud rohemajanduse edendamisse ja Ees Keskkonnajuh mise Assotsiatsiooni (EKJA) tegevustesse.
EKJA kui keskkonnateadlike ja -hoidlike e evõtete esindusorganisatsioon on juba 10 aasta vältel teinud koostööd nii avaliku sektori, e evõtete kui keskkonnaorganisatsioonidega eesmärgiga edendada rohemajandust Ees s. Eelkõige on EKJA eesmärk koondada e evõ eid, organisatsioone ning ka üksikisikud, kes soovivad abi, toetust ja informatsiooni e evõtlusega seotud keskkonnaküsimuste lahendamiseks ning ohjamiseks, et vähendada
e evõtlusest tulenevat keskkonnamõju ning tagada kogu ühiskonna säästev areng. Assotsiatsioon on vahelüliks nii e evõtjate ja riigi kui ka e evõtjate ja kodanikuühiskonna vahel ning esindab oma liikmeskonna huve keskkonnaküsimustes. AS Eesti Raudtee kuulus EKJA juhatusse aastatel 2006-2011. 24. aprillil 2013 toimunud juubeliseminaril osutus Ees Raudtee taas juhatusse valituks.
Transiidikonverentsil TRANSESTONIA 2013 vaeƟ ohutu transiidi võimalusi EesƟs 17. aprillil toimus Muuga sadamas 9. rahvusvaheline transiidikonverents TRANSESTONIA 2013, mille teemaks oli “NaŌa. Gaasid. Keemia”. Avasõnadega esines välisminister Urmas Paet, kellele järgnes riigikogu majanduskomisjoni juhi Kaja Kallase tervitus. Lisaks kohalikele esinejatele jagasid oma kogemusi Euroopa suurimate naŌa-, LNG- ja keemiaterminalide ning -klastrite esindajad RoƩerdamist ja Antwerpenist. Programm keskendus kolme praegu ja tulevikus Ees transiidis olulist rolli etendava kaubakategooria – na asaaduste, gaaside (LPG ja LNG) ning keemiakaupade – lähemale tutvustamisele. Arutle selle üle, kuidas realiseerida uusi ärivõimalusi, ületada esile kerkinud takistusi ning teha seda kõike keskkonnasäästlikult ja ohutult. Konverentsi teemad olid lisaks logis kavaldkonnale olulised ka kogu Ees energiajulgeolekule ning meie kõrge ekspordipotentsiaaliga keemiatööstuse arengule.
Rongiga muuseumisse! koos teiste Tallinna muuseumitega töötanud välja põnevad haridusprogrammid „Rööpad viivad pärandini”. „Projekt pakub õpetajatele võimaluse valida tervikpakett, mis muudab nende jaoks väljasõidu korraldamise lihtsamaks – ei pea eraldi mitme muuseumiga suhtlema, korraldama õpilaste toitlustamist ega nägema vaeva ajakava paika panemisega,” ütles Kadrioru kunstimuuseumi haridustöö kuraator Linda Lainvoo. Aprillis ja mais saavad kooliõpilaste grupid sõita tasuta Edelaraudtee rongidega erinevaid muuseumeid avasta-
ma. Pärandiaastat silmas pidades on Kadrioru kunstimuuseum, Niguliste muuseum ja Adamson-Ericu muuseum
11
Eesti Raudtee Infoleht
KehƟv planeering ei luba Jõhvi jaamahoonet lammutada net ei vaja. Jõhvi pole sõlmpunkt, kus rongid pikalt peatuksid või peaks rongi vahetama. Rong jõuab kindlal kellaajal jaama, inimesed lähevad rongi peale või tulevad maha ning hoone kui sellise järele vajadust ei ole. Küll aga on nii linnaelanike kui ka koalitsiooni liikmete seas kahtpidi arvamusi: ühed pooldavad amortiseerunud hoone lammutamist, teised stalinistliku perioodi arhitektuuriväärtusega maja säilitamist.
EesƟ Raudtee on valmis neile kuuluva jaamahoone Jõhvis lammutama, kuid kehƟv planeering seda ei luba. Ees Raudtee, kes hakkab lähiajal ehitama Jõhvi uut ja tänapäevast rongiooteplatvormi, tahab neile kuuluva ja praegu tühjalt seisva jaamahoone lammutada,
kuid keh v planeering ei luba miljöö-väärtuslikku maja lammutada. Jõhvi on küll alustanud planeeringu muudatust, kuid enne tuleks jõuda selgele seisukohale, kas lubada jaamahoone lammutada või mi e Jõhvi vallavanema Tauno Võhmari sõnul on selge, et raudtee-e evõte jaamahoo-
OHUTUS
Muuga sadam saab veel ühe riskianalüüsi EesƟ suurima ohualaga piirkond – Maardu linna külje all asuv Muuga sadam – saab igaks juhuks veel ühe kõikehõlmava riskianalüüsi, et veelgi põhjalikumalt pöörata tähelepanu eri ohutusmeetmetele. “Üldise sadamaala riskianalüüsi ngis puhtalt eluline vajadus,” selgitas Tallinna Sadama ohutuse osakonna juhataja Siiri Lõhmus. “Kunagi varem pole niimoodi seda analüüsitud, koosmõjust ülevaadet ei ole.” Lõhmus nen s, et ka kohalikud elanikud ak veerusid paar aastat tagasi, kui märkasid, et sadam pidevalt laieneb, aga informatsiooni on vähe. Muuga sadama territooriumil tegutseb kokku kuus suurõnnetuse ohuga e evõtet, nende hulgas tuhandete tonnide 12
“Enne kui otsuse vastu võtame, tuleks algatada diskussioon ja jõuda konsensuseni, kumba varianti eelistada. Samas pole vallal ettekujutust, mida selle majaga sälitamise puhul peale hakata,” ütles vallavanem, kelle sõnul on paar eraisikut jaamahoone vastu huvi tundnud, kuid mitte viimasel ajal. Üks võimalus on hoone konserveerida ning oodata paremaid aegu, kuid sellisel juhul see Võhmari hinnangul silmale kena vaadata ei ole. Eesti Raudtee hakkab pea gi ehitama uut ooteplatvormi, mis jääb rongide senisesesse peatumispaika. Jaamahoone uut ehitustööd ei sega.
aprill 2013
kaupa ammooniumnitraa ladustav AS DBT. Just DBT ladustatav väe s on kõige suuremaks mureks kohalikele elanikele. DBT sõnul ei ole muretsemiseks põhjust – neile toodav ja ladustatav väe s omab Euroopa Liidus nõutavaid plahvatuskindluse ser fikaate ja on seetõ u ohutu. Sadu tuhandeid tonne väe st mahutavad kuplid on sadamas kõige suurema ohualaga – viiekilomeetrise raadiusega. Sellesse raadiusesse jääb osa Maardu linnast, osa Viimsi vallast ja ka näiteks Vana-Narva maantee. Mullu alusta kogu piirkonna riskianalüüsiga, mis astub seaduses nõutust sammu edasi. Ning kuigi eri ettevõtete endi riskianalüüsid näitavad peamiselt vaid oma
ohualasid, võivad teised Muuga sadama ohtlike ainete käitlejad ja ladustajad osutuda vastastikku ohtlikuks. Nii ongi Tallinna sadam otsustanud kogu sadamapiirkonna koosmõjud kokku panna. „Olemasolevad riskianalüüsid kogutakse kokku ja lisaks tehakse intervjuud nende osa pooltega, kellele ei laiene seadusest lähtuv nõue riskianalüüsi koostamiseks,” rääkis Lõhmus. Kogutud lähteand mete pealt peaks hiljemalt tulevaks aastaks analüüs valmis olema, järgmine osapoolte kohtumine toimub juba esmaspäeval, kui tehnilise järelevalve ameti (TJA) ja päästeameti ekspertidega koos vaadatakse üle, kas esitatud andmetest piisab.
Seaduse järgi on suurõnnetuse ohuga ettevõtetel (need, kes käitlevad või ladustavad ohtlikke aineid) kohustus nii passiivselt (näiteks koduleheküljel) ja ka aktiivselt (otsepostitused, kohtumised elanikega) teavitada ümberkaudseid elanikke tegevuse riskidest. Eestis on 2013. aasta aprillikuu seisuga registreeritud 58 suurõnnetuse ohuga ettevõtet, millel on seadusest tulenevad nõu ded ja mille mõjualad peavad olema avalikkusele nähtavad. Maa-ameti internetiküljel asuvalt X-GIS kaardilt on võimalik näha mõjualasid, kui kaugele võib oht ulatuda. Samuti on nii omavalitsused, maavalitsused kui ka suurõnnetuse ohuga ettevõtted ise teinud riskianalüüsi.
EesƟ Raudtee: riskidega tegeletakse pidevalt kinnitas Kupper koostööd kõikide e evõtetega. Just vedajad peavad omama kõiki vajalikke tegevuslubasid, ohutustunnistusi ja eri ser fikaate, et raudteed pidi üldse midagi vedada. Kui Texase õnnetuses pööra kõige suuremat tähelepanu just nimelt väe sena kasutatavale ammooniumnitraadile, siis Ees s on väe sevedu Kupperi sõnutsi masuudiga võrreldes väga väike ja kogu väe seveost omakorda moodustab ammooniumnitraadi vedu väikese osa. „Ees Raudtee on kahtlemata keskendunud ka sellele ohule, mis tuleneb ammooniumnitraadist,” rääkis Kupper.
USA Texase osariigi väeƟsetehase plahvatusest ajendatuna tundis EesƟ Päevaleht huvi, kuivõrd ohtlikud on läbi EesƟ sõitvad kaubarongid, mis aeg-ajalt viivad tonnide viisi eri väeƟseliike mööda raudteed läbi linnade. Ees Raudtee turvajuht Marius Kupperi sõnul võib viimased viisteist aastat raudtee jaoks laias laastus kaheks jagada. Pööre tuli 2007. aasta aprillisündmuste järel. „Paljudel on meeles, kuidas 2000. aasta alguses kaubaveod järjest kasvasid. Kaubaronge oli meeletult, neid tuli suuremates kogustes, kui me suutsime vastu võ a. Tekkisid olukorrad, kus rongid olid kuhjunud jaamaparkidesse,” meenutas ta. Seejärel saabunud kaubakoguste vähenemine on Kupperi sõnul raudteelase vaatenurgast vaadates ebameeldiv, kuid
ohutuse vaatenurgast jällegi posi ivne. „Üldjuhul, kui rong Ees sse saabub – olgu see ohtliku või mi eohtliku kaubaga –, siis ta väga h sõidab otse sihtpunk välja,” viitab ta sellele, et enam ei pea vagunid kusagil ootama ja seisma, mis on riski hindamise seisukohalt ülioluline nüanss. Turvalisusrisk seda väiksem, mida vähem rongid peavad ootama, selgitas ohutusekspert. Kupper rõhutas, et Ees Raudtee ise ei ole kaupade vedaja ega ka märgitud suurõnnetuse ohuga e evõtete nimekirja, kuid nen s siiski, et inimestele tuleks kindlas selgitada, kuidas on raudteed pidi kaupade vedamise ohud kaardistatud, ning et nende riskidega tegeletakse pidevalt. „Muidugi on kõik, mida sellel infrastruktuuril veetakse, ka meie südametunnistuse asi,”
Ta viitas asjaolule, et sellise kaubaga liiguvad kaasa mitmed ser fikaadid, mille üheks osaks on plahvatuskindlus. „See pole päris nii, et me paneme ahjusooja ammooniumnitraadi vagunisse ja vaadake ise, kuidas see kohale jõuab,” nen s ta, et pigem on protsess võrreldav lennuliikluse reguleerimisega. Kupperi sõnul on igasuguste kontrollimiskohtade kõrval pööratud eraldi tähelepanu sellele, kuidas tegeleda nende vagunitega, mis peavad mõnda aega sõitu ootama. Ammooniumnitraadivagunite jaoks on kehtestatud eraldi kord, mille puhul tuleb näiteks vaadata, et ka läheduses asuvatest vagunitest ei tuleneks neile ohtu.
13
Eesti Raudtee Infoleht
Tähelepanematu juht sõiƟs rongile eƩe Tallinnas Järvevana tee lähedal asuval raudteeülesõidukohal põrkasid kokku rong ja sõiduauto. Pealtnägijate teatel ei pannud autoroolis olnud vanem meesterahvas lähenevat rongi tähele ja sõiƟs sellele eƩe. Õnnetuses inimesed vigastada ei saanud, kuid nagu selliste õnnetuste puhul ikka, sõiduauto vigastusteta ei pääsenud. Antud ülesõidukohas on ristumine raudteega märgistatud vaid liiklusmär-
giga ja väga hedat rongiliiklust seal ei ole, mistõ u peab olema eri tähelepanelik. Inimeste hoolsus raudteeliikluses näitab siiski paranemise tendentsi. Käesoleva aasta esimesel kolmel kuul on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga õnnetuste arv oluliselt vähenenud.
aset 2. Raudteeintsidendid on nimetatud perioodil vähenenud 48lt 43le. Otsasõite inimestele käesoleva aasta esimesel kolmel kuul ei juhtunud. Mullu leidis aga aset tervelt 3, milles sai vigastada 2 ja hukkus 1 inimene.
Raudteeavariisid ei ole jaanuarist märtsini toimunud ühtegi, eelmisel leidis aga
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium korraldas kriisikommunikatsiooni õppuse 24.-26. aprillil toimus MKMi haldusalasse kuuluvate riigie evõtete kriiskommunikatsiooni õppus, mille eesmärgiks oli kontrollida ja täiendada kriisikommuni-
katsiooni valmidust ministeeriumi valitsemisalas. Õppuse käigus värskenda meeskonna teadmisi kriiskommunikatsiooni põhimõtetest, harjuta koostööd MKMi
valitsemisala asutuste ja e evõtete vahel ning prak seeri kriisikommunikatsiooni läbi simulatsiooni.
OLE teeb kokkuvõƩeid 2012. aasta raudteeohutusalasest tegevusest Raudteeohutusega tegelev rahvusvaheline miƩetulundusühing OLE (OperaƟon Lifesaver Estonia) viis 30. aprillil läbi tänuürituse ”Kuldne Tõkkepuu 2013”. Raudteeohutusnädala Ɵppsündmusena korraldatud tänuüritusel, millega tunnustati koostööpartnereid ning tublimaid raudteeohutusega tegelevaid eraisikuid ja organisatsioone, võeti kokku 2012. aastal läbiviidid raudteeohutusalane tegevus ning seati sihte tulevikuks.
Tänukirjad ja teenetemärgid silmapaistva tegevuse eest raudteeohutuse valdkonnas andis üle siseminister KenMartin Vaher. Tunnustuse „Kuldne tõkkepuu“ pälvis ettevõtte JCDecaux Eesti OÜ, kes on läbi aastate vabatahtlikuna aidanud kaasa raudteeohutusalaste sõnumite levitamisele. Pidulikule üritusele eelnenud raudteeohutusnädala raames paigaldati linnaruumi kampaania „Lase rong läbi!“ plakatid, mis kutsuvad liiklejaid
ettevaatlikkusele seoses suurenevate kiirustega raudteel, ning viidi koolides läbi raudteeohutusalaseid esitlusi. „Kampaania eesmärgiks on panna autojuhtidele kui jalakäijatele südamele, et raudtee ületamine vajab alati erilist tähelepanelikkust ja selleks tuleks muud kõrvalised toimingud hetkeks katkestada,“ märkis Tamo Vahemets. Raudteeohutusnädala kampaaniat toetas ka Politsei- ja Piirivalveamet, kes korraldas nädala jooksul ülesõidukohtadel järelevalvet. „Paljude liiklejate jaoks on raudtee ületamine muutunud igapäevaseks rutiiniks, mida endale ei teadvustata. Kuid kahjuks on traagiliste sündmuste peamiseks põhjuseks just selline hooletu käitumine,“ rääkis Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja Tarmo Miilits. „Raudteeohutusnädala jooksul jälgib politsei raudteeülekäigukohtadel nii sõidukijuhtide kui ka kergliiklejate käitumist ning juhib tähelepanu võimalikele ohtudele ja eksimustele.“ Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja Anvar Salometsa sõnul on raudteel toimunud õnnetuste arv viimastel aastatel vähenenud – eelmisel aastal registreeriti raudteel kokku 16
14
aprill 2013
õnnetusjuhtumit, mida on pea poole võrra vähem, kui 2011. aastal. „Positiivne on, et rongi ja mootorsõiduki kokkupõrgetes pole 2011. ja 2012. aastal hukkunud ühtegi inimest. Kindlasti on siin oma roll paranenud tehnilisel infrastruktuuril, mille arendamiseks on riik koostöös raudtee-ettevõtetega palju
ära teinud. Samas tahaks väga loota, et oma roll on ka juhtide liikluskäitumise paranemises ning inimesed pööravad üha enam tähelepanu ohtudele raudteel liigeldes.“ OLE on 2004. aastal AS Eesti Raudtee eestvedamisel asutatud mittetulundus-
ühing, mille missiooniks on suurendada oluliselt elanikkonna teadlikkust raudteeliiklusega kaasnevatest võimalikest ohtudest ja õiguspärasest käitumisest raudteel, eesmärgiga vähendada raudteedel toimuvate liiklusõnnetuste ning nendes hukkunud ja vigastatud inimeste arvu.
SISEINFO Märts 2013 tööle asunud AS EesƟ Raudtee töötajate nimekiri: 1. Toomas Uiboupin • 01.03.2013, arendusosakond, arendusdirektor 2. Stanislav Samsonov • 18.03.2013, teeamet, lõuna teejaoskond, raskeveokijuht
Õnnitleme! 50 01.05.2013 • Maija Trempel • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Kiviõli jaam, jaamakorraldaja 24.05.2013 • Viljar Raag • infrastruktuuriteenistus, kinnisvarahoolduse osakond, Hooldustööline 65 27.05.2013 • Liubov Lukiyanova • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Püssi jaam, jaamakorraldaja 75 19.05.2013 • Jaan Einväli • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguame , turvangu jaoskond, STB elektrimehaanik
Tööstaaž raudteel
03.05.1993 • Irina Nikolaeva • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguame , turvangu jaoskond, STB elektrimehaanik 17.05.1993 • Juris Dreiers • infrastruktuuriteenistus, teeamet, lõuna teejaoskond, teetööline-brigadir
14.05.1973 • Vassili Glubokov • liiklusteenistus, päästerong, kraanajuht
Aprill 2013 Ees Raudtee infolehte toimetab Liina Hallik / kommunikatsioonijuht telefon +372 615 8677 liina.hallik@evr.ee
Väljaandja AS Ees Raudtee Toompuiestee 35 15073 Tallinn, Ees www.evr.ee
15