Eesti Raudtee infoleht, mai/juuni 2013

INFOLEHT MAI / JUUNI 2013

Tallinnas toimus OSJD ministrite 41. aastakonverents

11.-14. juunil toimus Tallinnas Raudteede Koostööorganisatsiooni (OSJD) ministrite 41. aastakonverents, mis on OSJD kõrgeim, valitsuste tasandi juhtorgan.

Nii kõrgetasemeline raudteekonverents toimus Ees esimest korda.

Tänavu osalesid konverentsil Aserbaidžaani, Gruusia, Mongoolia, Valgevene, Ungari, Vietnami, Kasahstani, Hiina, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi, Lä , Leedu, Moldova, Poola, Venemaa, Slovakkia, Tadžikistani, Usbekistani, Ukraina ja Tšehhi raudteede ministrid ja delegatsioonid.

Konverentsi juhatas avakõnega sisse majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Peale tervitussõnu märkis minister, et Ees logis kasektori jaoks on transiit olulise tähtsusega. „Pikaajalise töö tulemusel on Ees s välja ehitatud tugev infrastruktuur – meie raudteed ja sadamad on Euroopa ühed moodsaimad ja paindlikumad. Meil tegutsevad ekspediitorid omavad pikaajalist kogemust ja neid võib usaldada,“ lisas minister. „Toimuv suurkonverents aitab läbi koostöö elavdamise oluliste partneritega kaasa

olemasoleva potentsiaali ak ivsemale rakendamisele.“ Parts rõhutas, et täieliku unifitseerimise saavutamiseks OSJD ruumis läheb veel aega. „Hetkel on selles suunas veel palju lah si teemasid. Ees s on juba läbi viidud raudtee-ettevõte vertikaalne jaotamine, see tähendab, et raudtee infrastruktuuri ja vedude tegevused on eraldatud,“ selgitas Parts. „Raudteetaristu ja vedude eraldamine oli väga oluline samm võrdse konkurentsisituatsiooni loomiseks ning raudteeturu avamiseks,“ lisas Parts.

Konverentsi raames kuula ära OSJD 2012. aasta tegevuste aruanded ning aruta eelmise aasta koostööd OSJD ja Euroopa Komisjoni vahel. Lisaks 2012. aasta tegevuste kokkuvõtmisele olid arutlusel Euraasia raudteekoridoride arenguperspek ivid. Paika pandi ka 2014. aasta tegevuskavad.

Olulisel kohal oli raudteeseaduste ühtlustamise teema Euroopa ja Euraasia transpordikoridorides. Aruta küsimusi, mis on seotud liikmesriikide piiriületuse lihtsustamisele suunatud meetmete

väljatöötamisega kaubaveol. Samu oli kõne all otsese rahvusvahelise raudteeühenduse konventsiooni loomise teema.

AS Ees Raudtee juhatuse esimehe Ah Asmanni sõnul on konverentsil osalemine oluline võimalus kaasa rääkida Euraasia transpordikoridoride arengus. „Tegutsedes 1520 rööpmelaiusega raudteeruumis peame leidma tasakaalu Euroopa Liidu transpordipolii ka ja 1520 raudteeruumi huvide vahel.“ Asmann lisas, et OSJD ruumi unifitseerimine eeldab kõigepealt ühise õigusruumi loomist. „OSJD ministrite aastakonverentsi üks peamistest ülesannetest on OSJD ühise õigusruumi loomine, mis tagab kõigile liikmesriikide raudteedele eduka funktsioneerimise ja kaubavahetuse muutuvates oludes,“ selgitas Asmann.

41. OSJD ministrite aastakonverentsi tulemusel kirjuta 13. juunil alla protokoll ning OSJD raudteekoridoride arengu tehnilise, ekspluatatsiooni- ja ärivaldkonna koostöömemorandumid.

Aastakonverentsi korraldaja oli AS Ees Raudtee.

1

Eesti Raudtee Infoleht

RAHVUSVAHELISELT

Koostöömemorandumi allkirjastamine 13. juunil käesoleval aastal allkirjastasid AS Ees Raudtee juhatuse esimees - peadirektor Ah Asmann ja Vene Föderatsiooni Reisiveo Kompanii (FPK) peadirektor ja Vene Raudteede (RŽD) asepresident Mihhail Akulov koostöömemorandumi reisirongiühenduse parandamiseks Tallinna-Peterburi ja Tallinn-Moskva liinidel.

Allkirjastatud „Koostöö memorandum reisiveo alal rahvusvahelises ühenduses“ kinnitas mõlemapoolset huvi Ees ja Venemaa-vahelise reisirongiliikluse arendamiseks.

Memorandum sätestas ühise huvi reisirongiliikluse mahu ja kvaliteedi parandamiseks kahe riigi vahel. Olulisteks arengupunk deks on kiirem rongiühendus, mille saavutamisele aitab kaasa piiriületuse protseduuride lihtsustamine ning läbiviimine liikuvas rongis. Viimane eeldab Ees -poolset seadusandluse üle vaatamist ja kohandamist. Tähelepanu pööratakse ka sõidugraafiku mugavusele.

Koostöömemorandumi allkirjastanud raudteejuhid kinnitasid pressikonverentsil, et Tallinna ja Peterburi vahel rongiga reisivate inimeste arvu on võimalik oluliselt tõsta. Ees Raudtee juhatuse esimees Ah Asmann usub, et Peterburi suunal võiks rongiga liikuda vabalt 100-150 tuhat inimest aastas.

“Ees Raudtee on seisukohal, et reisijate arvu kasvu on võimalik saavutada, investeerides kvaliteetsemasse rongi, tehes mugavamaks sõidugraafikud ja

2

parandades kiirust,” ütles Asmann. Juba sel suvel peaks Tallinna ja Peterburi vahel hakkama käima kaks rongi päevas.

Teine oluline muutus, mis lähiajal teoks peaks saama, on Peterburi ja Tallinna vahelisele rongireisile kuluva aja kärpimine. Asmann selgitas, et praegu kulub piiriületuseks umbes tund. “Ma arvan, et Ees l on potentsiaali vaadata üle oma seadusandlik baas ja hakata lähiajal teostama piiri- ja tolliprotseduure sõitvas rongis.”

Sama meelt on ka Venemaa Raudtee asepresident Mihhail Akulov. “Me näeme juba võimalusi, mida annab piiriületus- ja tolliprotseduuridele kuluva aja lühenemine, mis loodetavas saab teoks juba järgmisel aastal.”

Kaugemas tulevikus võib sõiduaeg lüheneda ka uute ja kiiremate rongide arvel, mis kahe linna vahel käima hakkavad.

Samu on ju u olnud sellest, et sõidugraafikut võiks lisanduvate rongide arvel veelgi heneda.

mai / juuni 2013

Tallinn-Peterburi rongiliini peab prioriteediks ka Ees suurima transiidie evõtte Vopak EOS juhatuse esimees Arnout Lugtmeijer. „Majanduslikus koostöös Ees ja Venemaa vahel on veel suur kasutamata potentsiaal tarbekaupade, logis ka ja turismi valdkonnas ning kui riik arutab, millisele raudteesuunale edaspidi aega ja raha investeerida, peaks see tema arvates kindlas olema Peterburi liin“

“Peterburi rongiliinil on kõige rohkem potentsiaali, arvestades, et seal piirkonnas elab üle viie miljoni inimese, kellest paljudel on huvi Tallinna külastada. Soomet külastab raudtee kaudu umbes pool miljonit Peterburi inimest,” selgitas Lugtmeijer. “See rongiühendus muudaks kindlas Tallinna külastamise võimalikumaks ja turis de jaoks atrakivsemaks ning võiks märkimisväärselt majandusele kaasa aidata.”

Piisavalt kiire ühendus Tallinna ja Peterburi kesklinna vahel, mille sõiduaeg jääks alla nelja tunni, oleks Lugtmeijeri sõnul tõhusam kui lendamine. “Muidugi on praegugi rongiliin olemas, aga praeguse teenusepakkujaga võtab reis aega rohkem kui kaheksa tundi ja vagunid on kuuekümnendatest.”

EesƟ-Vene transpordikomisjoni kohtumisel arutaƟ piirikontrolli lihtsustamist raudteel Ees -Vene transpordikomisjon leppis juuni lõpus Moskvas toimunud kohtumisel kokku, et alustatakse läbirääkimisi piiri- ja tollikontrolli lihtsustamiseks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Eero Pärgmäe ütles ERR-i uudisteportaalile, et kohtumise peateema oli piiri- ja tollikontrolli protseduuride lihtsustamine Tallinna-Peterburi reisirongiliinil. “Alustatakse läbirääkimisi lihtsustatud piirija tollikontrolliks ning selleks luuakse mõlema riigi eksper dest koosnev töörühm, mille kutsub kokku Ees tänavu teisel poolaastal,” märkis Pärgmäe.

Asekantsleri sõnul on kavas arendada

ka raudteeühenduse lepingulist baasi ning selleks saavad poolte eksperdid peagi kokku, et arutada, kuidas valitsustevahelise raudteetranspordialase koostöö kokkuleppe sõlmimisega edasi minna. Kohtumisel aruta ka piiriinfrastruktuuri arenemisel piiriülese koostöö programmi, mis hõlmab kompleksset Narva-Ivangorodi piiriületuspunk de rekonstrueerimise projek .

“Projek eesmärk on rekonstrueerida Narva ja Ivangorodi piiripunk d vastavalt standarditele läbilaskevõimsuse sünkroniseerimiseks,” ütles Pärgmäe.

Pärgmäe sõnul on tänaseks projek täistaotlus heaks kiidetud ning Ees pool on juba koostanud projekteerimishanked,

analüüsinud jalakäijate silla eksper isi tulemusi jne. Samu on kavas sünkroniseerida mõlemas suunas elektroonilise piirijärjekorra infosüsteemi, millega seoses tutvustas Vene pool oma kogemust süsteemi tes misega Kunitśina Gora piiripunk s.

Ees ja Venemaa tahavad arendada ka lennuühenduse lepingulist baasi, mille eksperdid saavad Tallinnas kokku tänavu septembris-oktoobris. Venemaa poolt juh s komisjoni Venemaa transpordiministeeriumi aseminister Sergei Aristov ning Ees komisjoni juht oli Eero Pärgmäe. Järgmine Ees -Vene transpordikomisjon toimub Tallinnas järgmisel aastal.

Leedu seisab ainsana vastu Rail BalƟcu ühiseƩevõƩe loomisele Juunis Helsingis toimunud Rail Bal cu töögrupi kohtumisel toetasid kõik projek osapooled ühise evõ e loomist, ainsana on eriarvamusel Leedu.

Leedu asetranspordiminister Saulius Girdauskase sõnul oleks Rail Bal cu projek elluviimiseks loodav Bal ühisfirma vastuolus Leedu põhiseadusega.

“Eestlaste soovituse kohaselt peaks ühisfirma peakorter tulema Riiga ning see peaks haldama kogu Rail Bal cu infrastruktuuri. Leedu põhiseaduse kohaselt ei saa teid kellelegi loovutada, vaid need peavad olema Leedu riigi omand,” selgitas aseminister pressikonverentsil.

Eestlaste soovitatud ühisfirma loomine võib võ a kuni kolm aastat, see Leedut ei rahulda, ütles aseminister.

Leedu on soovitanud ühisfirma asemel luua Euroopa majandushuvigrupi (EEIG), mis hõlmaks ka Soomet ja Poolat. Girdauskase väitel kiirendaks see raudteeprojek elluviimist.

Leedu European Economic Interest Groupi (EEIG) e epanekut aruta Helsingi kohtumisel põhjalikult. EEIG loomist piiratud vastutusega äriühingu asemel ei toetanud ei Soome, Ees , Lä , Poola ega Euroopa Komisjoni ametlikud positsioonid. EEIG tooks kaasa piiramatu ärilise vastutuse, sellega kaasneksid otsesed rahalised kulud ning selle asutamine vajaks mitmete maksu- ja muude seaduste muutmist.

Järgmine töögrupi kohtumine on kavas 15. juulil Brüsselis.

3

Eesti Raudtee Infoleht

EesƟ Raudtee juhatuse esimees AhƟ Asmann Euroopa juhƟva raudtee assotsiatsiooni juhtkomitees Täna, 14.mail Roomas toimunud Euroopa Raudtee- ja Infrastruktuurie evõtete Ühenduse (CER) peaassambleel vali Ees Raudtee juhatuse esimees Ah Asmann CERi juhtkomiteesse.

CERi juhtkomiteesse kuulub lisaks peaassamblee poolt valitud liikmetele, kelle arv on piiratud neljateistkümnele, eesistuja ja kolm ase-eesistujat.

Täna toimunud Peaassambleel oli muu hulgas arutlusel Euroopa Liidu neljanda raudteepake koostöö direk iv, mille eesmärgiks on ühtse Euroopa raudteepiirkonna moodustamine ja transpordie evõtetele võrdsete võimaluste loomine.

Ah Asmanni sõnul on osalus korralduskomitee töös eri oluline neljanda raudteepake valguses, võimaldades ak ivselt kaasa rääkida õigusak de muutmisel. „Euroopa Liidu õigusak de konteks s on oluline välja tuua Ees raudteede geograafilistel ja ajaloolistel põhjustel väljakujunenud tehnilised ja õigusruumi puudutavad ngimused, näiteks 1520 rööpmelaius,“ selgitas Asmann. „Osalemine CERi töös on heaks võimaluseks kaasa rääkida raudteesektori tuleviku kujundamisel, mis Euroopa Liidu transpordipolii ka konteks s maksimaalselt toetab Ees raudteekeskkonna arengut.“ Euroopa Raudtee- ja Infrastruktuurie evõtete Ühendus CER (Community of European Railway and Infrastructure Companies) on Euroopa juh v raudtee assotsiatsioon, mis asuta 1988. aastal. CER ühendab üle 80 raudtee- ja raudteeinfrastruktuuri e evõ e Euroopa Liidust ja kandidaatriikidest (Horvaa a, Makedoonia ja Türgi), Lääne-Balkani riikidest ning ka Norrast ja Šveitsist.

Liikmeid on nii era- kui avalikust sektorist.

Vene meedias levis valeinfo Jakunini vallandamisest Venemaa Raudtee presidendi kohalt. Mõni aeg hiljem nimetas peaministri pressisekretär Natalja Timakova teadet võltsinguks.

Alguses teatasid Vene uudistekanalid, et riikliku raudtee-e evõ e uueks juhiks nimeta firma senine esimene asepresident Aleksandr Mišarin.

Medvedevi pressisekretär Natalja Timakova kinnitas aga Interfaxile, et Jakunini ame st vabastamise teade oli valeinfo ning oletas, et tegu oli kellegi halva naljaga.

Venemaa riikliku raudtee-e evõ e juht Jakunin näeb tema kohta desinformatsiooni levitamises mi e ainult tema enese, vaid ka Venemaa Raudtee suurprojek de vastu suunatud kampaaniat.

Vene meedias levinud teade, et Venemaa Raudteede president Vladimir Jakunin taganda peaminister Dmitri Medvedevi korralduse alusel oma ame st, osutus valeinfoks.

Venemaa infoagentuurid said kolmapäeva õhtul valitsuse pressiteenistuse aadressilt teate Jakunini tagasiastumisest

4

“Sellega pole Venemaa Raudtee ja isiklikult minu vastu suunatud kampaania alanud ega lõppenud. See oli üks element võitlusest, mida peetakse selliste presidendi ja valitsuse toel käivitunud mastaapsete projek de vastu nagu ülikiire rongiliikluse, BAM-i ja Transsibi arendamine. See provokatsioon näitab, et on neid, kes tahaksid külvata kahtlust nende projek de teostatavuse osas või osaleda neis omaenese huvides,” ütles Jakunin Interfaxile.

mai / juuni 2013

“Informatsioon Jakunini tagasiastumisest sarnanes valitsuse pressiteenistuse ametliku teadaandega, kuid sisaldas gramma kavigu ja saade võltsitud epos aadressilt, mis nägi välja nagu valitsuse pressiteenistuse ametlik meililist,”

rääkis Timakova kolmapäeval.

Timakova sõnul üritavad valitsusliikmeid kaitsev föderaalne valveteenistus (FSO) ja föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) “ Jakunini väidetava tagasiastumise infoallikat” kindlaks teha.

Jakunin on kasvanud ja õppinud Pärnus.

Viima külastas ta Ees t Tallinna uue õigeusu kiriku sissepühitsemisel ja sai selle ehituse rahastamise eest Vene õigeusu kiriku juhilt patriarh Kirillilt ordeni.

SISEUUDIS

Raudtee kapitaalremont parandab rongiliikluse kvaliteeƟ Mullu Keila-Klooga-Põllküla lõigust alustatud raudtee kapitaalremont jätkub ka käesoleva aasta teises pooles.

Kokku on 2013. aastal plaanis remontida 28 km raudteed. Juuni lõpus valmis 8 km remondilõik tiheda liiklusega Keila-Pääsküla liinil – Valingu-blokkpost 89km I tee – mis võimaldab edaspidi tänu suuremale lubatavale kiirusele ja töökindlusele tagada senisest parema graafikujärgse reisirongiliikluse. Pääsküla ja Keila vahel on käesoleval aastal uuendatud ka Saue ja Valingu ülesõidukohad.

valmimisest, et olla valmis uute Stadler Flirt tüüpi elektrirongide ohutuks ja kvaliteetseks teenindamiseks alates juulist,“ selgitas Smiltinš. „Tööde planeerimisel on arvestatud ka suvise koolivaheaja ja puhkuste perioodiga – et rongiliikluse organiseerimise

poolest keerulisemad ja koormatumad lõigud saaksid sellel ajal remonditud.

Lisaks raudtee pealisehitise kapitaalremondile on käsil ka kontaktvõrgu rekonstrueerimine Tallinn-Keila suunal, mis muudab kompromissid erinevate tööliikide tegemiseks vajalike liiklus-

Lisaks tänaseks juba alanud raudtee kapitaalremondile Keila – Riisipere suunal on käesoleva aasta septembris, peale rannahooaja lõppu, planeeritud sulgeda remondiks Klooga – KloogaRand jaamavahe. Ülesõitudest saavad nendel liinidel uue katte Vasalemma, Laitse, Kulna ja Kloogaranna ülesõidud.

Remonditööde tarvis tehakse kolm korda nädalas orienteeruvalt 12-tunniseid liikluskatkestusi, mille jooksul tuleb kõik vajalikud tööd ära teha. Ehitustöödeks määratud liikluskatkestuste tõttu ei ole arusaadavalt võimalik järgida rongidele määratud põhisõiduplaani.

Kokku remonditakse ühe 12-tunnise liikluskatkestuse jooksul kuni 650 meetrit raudteed. Erandiks remonditööde teostamisel on Klooga-Kloogarand jaamavahe, mis suletakse tööde ajaks täielikult. Reisijatevedu toimub seetõttu igapäevaselt bussidega Klooga jaamast. Nimetatud jaamavahe ja kogu töö ülalmainitud lõikudel valmib oktoobri lõpuks.

AS Eesti Raudtee infrastruktuuridirektor Arvo Smiltinši sõnul teeb Eesti Raudtee kõik endast oleneva, et liikluskatkestused rongiliiklust võimalikult vähe häiriksid. „Samas peame lähtuma ehitustööde kiirest ja operatiivsest

5

Eesti Raudtee Infoleht

katkestuste, elektri- ja kaubarongide ning töörongide planeerimisel märkimisväärselt keerulisemaks.“ Uuendatud kontaktvõrk on juba kasutusele võetud Klooga-Klooga-Rand, Pääsküla-Keila-Paldiski ja Keila-Vasalemma lõikudel. Lisaks peab madalapõhjaliste reisirongide kasutus saama tagatud ka Urda, Padula ja Kitseküla reisijate ooteplatvormidel.

Töid tehakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜF) kaasrahastamisel. Raudteeremondi tulemuseks on madala müra- ja vibratsioonitasemega raudteekonstruktsioon, millel reisirongid võivad sõita 120- ja kaubarongid 80-kilomeetrise tunnikiirusega. Kokku saab vahemikus 2012-2013 Tallinn-Keila -Pal-

disiki ja Keila-Riisipere suunal remonditud 56 km peateid, mis on ca 62 % antud lõikude peateede kogupikkusest.

Lisaks osadele jaamavahedele jääb sellel lõigul eeskätt eelarvelistel põhjustel remonti ootama veel hulk jaamateid.

Kontaktvõrgutöödega alustati 2011. aastal, need kestavad orienteeruvalt 2013. aasta septembrini. Alajaamade rekonstrueerimine on kavandatud aastatel 2013-14 ja seda viisil, mis rongiliiklust oluliselt ei häiri.

Samuti ÜF poolt kaasrahastatava projekti “Elektrifitseeritud raudteeliinide kontaktvõrgu rekonstrueerimine” raames planeeritakse rekonstrueerida ka elektrifitseeritud liine toitvad alajaamad Keilas ja Järvel, et tagada kvaliteetsed tingimused reisirongiühenduse korraldamiseks Elektriraudtee opereeritavatel liinidel ja raudtee kontaktvõrgu vastavus uute rongide teenindamiseks vastavalt kehtivatele tehnilistele nõuetele.

Kapitaalselt remonditud raudtee konstruktsioon, kus on paigaldatud nii uued raudtee pealisehitise materjalid kui ka rekonstrueeritud kontaktvõrk, on arvestatud perspektiivsele rongide liikumiskiirusele kuni 160 km/h (nagu ka Stadler Flirt reisirongid). Peale raudtee turvangusüsteemide rekonstrueerimist (eeldatavasti Euroopa Liidu rahastusperioodil 2014-2020) on loodud kõik eeldused kiiremale ja tihedamale reisirongiliiklusele.

EesƟ Raudtee viib Tapa-Narva liini reisiplatvormid eurokõrgusele AS Ees Raudtee kuulutas välja riigihanke Tapa-Narva raudteeliinil üheksa reisiplatvormi üleviimiseks eurokõrgusele.

Hankelepingu sisu on ehitada aju sed platvormid Kadrina, Rakvere, Kabala, Kiviõli, Kohtla, Jõhvi, Oru, Vaivara ja Nar-

va peatustesse, saada neile kasutusluba 15. detsembriks ning viia need üle eurokõrgusele 500 päeva jooksul lepingu sõlmimisest, selgub hanketeatest.

Pakkujate viimase kolme aasta keskmine raudtee ehituse ja remonditööde käive

peab olema olnud kaks miljonit eurot aastas, lisaks peab projek juht olema töötanud projek juhina vähemalt kahes vähemalt kolme miljoni eurose maksumusega raudtee-ehituse projek s.

1. juulil väljub liinile uus rong Esmaspäeval, 1. juulil kell 12.05 väljus Bal jaama 7. perroonilt Keilasse esimene uus rong.

Rongi teele saatmisele eelnesid tervituskõned ja inimesed said rongiga tutvuda.

Avamisürituse juhatas sisse Ees Raudtee puhkpilliorkester, mis alustas mängu kell 11.15. Reisijatele jaga meeneid ja lapsi lõbustasid masko d. Tegevus toi-

mus ooteplatvormi keskel, rongi mulfunktsionaalse ala ukse juures. Kella 12.55-st kuni kella 13.23-ni sai uut rongi uudistada Keilas.

Juuli algul sõidavad uued rongid paralleelselt vanade rongidega. Elektriraudtee on lubanud, et 26. juuliks on kõik vanad elektrirongid asendatud uutega.

Kõik praegu kasutusel olevad elektrirongid müüb Elektriraudtee Lä e e-

võ ele Holdinga Kompanija FELIX Ltd. Elektriraudtee rongipark pärineb aastatest 1964–2002 ning on toodetud Lä rongitehases RVR. Lä e evõte plaanib vanad rongid renoveerida ja siis reisijate teenindamiseks kasutusele võ a.

Holdinga Kompanija FELIX Ltd soetab Elektriraudteelt ühtekokku 48 ER-tüüpi elektrirongi vagunit.

OHUTUS

Algas raudteeohutuse kampaania „Märka rongi“ juulil algab Tehnilise Järelevalve Ame (TJA) ja MTÜ Opera on Lifesaver Estonia (OLE) raudteeohutuse kampaania „Märka rongi“. Kampaania eesmärgiks on pöörata liiklejate tähelepanu uute, tänasest liinile minevate rongidega seotud muudatustele ning kutsuda kõiki üles järgima liiklusreeg-

6

leid ja ohutusjuhiseid raudtee ületamisel, rongi sisenemisel ja sealt väljumisel, samu raudtee piirkonnas liikumisel. Kampaania toimub juulist augus ni üle Ees .

muutub harjumuspärane liikluskeskkond

Kuivõrd uued rongid on kiiremad, vaiksemad ja teistsuguse väljanägemisega,

ohutust silmas pidades olla senisest veelgi

nii rongiga liiklejale, raudteed ületavale jalakäijale ja autojuhile kui ka raudtee läheduses liikuvale inimesele. Seetõ u tuleb tähelepanelikum.

mai / juuni 2013

Maksimaalsed sõidukiirused uute rongide tulekuga küll esialgu ei muutu, kuid liikleja peab arvestama sellega, et uute rongide kiirendus kohalt võtul on märksa suurem ning raudtee ületamine vahetult rongi eest on senisest veelgi ohtlikum. Arvestama peab ka sellega, et uued rongid tekitavad oluliselt vähem müra, mistõ u võib läheneva rongi märkamine osutuda raskemaks. Lisaks

muutub rongide sõiduplaan hedamaks, seetõ u on vajalik olla eri tähelepanelik ülekäikudel ja ooteplatvormidel liikudes.

Kampaaniaga pannakse inimestele südamele, et õnnetuste väl miseks raudteeliikluses tuleb ala toimida vastavalt ohutusreeglitele:

•

Raudteed tohib ületada ainult selleks e enähtud kohtades

•

Rööbassõidukile teed andes tuleb seista raudteest vähemalt 5 meetri kaugusel

•

Raudteed ületades tuleb olla tähelepanelik ning veenduda vaadates ja kuulates, et lähenemas pole rongi, vedurit, dresiini või mõnda muud raudteerööbastel liikuvat sõidukit

•

Jaamas peatunud rongi eest raudteed ületades tuleb olla eriti tähelepanelik (arvesta, et uute rongide kiirendus on suurem ning rong on vaiksem)

•

Lähenevale rööbassõidukile peab jalakäija ala teed andma

•

Kollane joon ooteplatvormil tähistab ohutut kaugust peatuvast rongist

•

Raudteel kõndimine on keelatud

•

Lapsevankriga ooteplatvormil viibides tuleb fikseerida vankri pidurid

•

Raudtee lähimas ümbruses tohib viibida vaid raudtee ületamiseks ja reisirongile minekuks või sellelt tulekuks

•

Ooteplatvormil arvesta mööduva rongi poolt põhjustatava tugeva tuulepuhanguga.

•

Raudtee ning selle ümbrus pole sobiv koht jalutamiseks, spor miseks, mängimiseks või mõnel muul moel vaba aja veetmiseks

•

Ole teadlik raudteeliiklusega kaasnevatest võimalikest ohtudest

Lisainformatsioon uute rongidega seotud muudatuste ja ohutuse kohta on kättesaadav TJA ohutusportaalist www.ohutus.ee

Narva valmistub õppusteks Narvas algasid ettevalmistused regionaalseks õppuseks, kus harjutatakse Ida-Viru maakonna eri asutuste (päästeamet, kiirabi, politsei) operatiivsete päästerühmade ühist reageerimist kriisiolukorrale. Õppus toimub 11. septembril Narvas Kreenholmi linnaosas.

Tegelikult käivad ettevalmistused õppuseks juba alates eelmisest aastast,

kui korraldati samalaadne, kuid metsatulekahjudega seotud regionaalne õppus. Tänavuse õppuse legendi kohaselt toimub umbes kahe kilomeetri kaugusel Narva raudteejaamast Tallinna poole 150 reisijaga reisirongi ja bensiini vedava kaubarongi kokkupõrge. Selle tulemusel tekib bensiinileke ning plahvatus- ja süttimisoht.

Päästeteenistus peab plahvatuse ära

hoidma, selleks tuleb kõrvaldada leke ja bensiin ümber pumbata. Samuti tuleb aidata kannatada saanud reisijaid ning inimesed ohupiirkonnast evakueerida. Õppuse üks eesmärk on kontrollida, kui palju kasu võib olla olemasolevast võimalike kriisiolukordade ja -juhtumite lahendamise plaanist. Teine ülesanne on harida ja teavitada inimesi tehno-

7

Eesti Raudtee Infoleht

päästekeskuste, politsei, kiirabi, kohaliku omavalitsuse ja teiste seotud osapoolte vahel. „Oleme valmis saanud Ida regiooni – mis hõlmab Lääne- ja Ida-Virumaad – raudteetranspordi riskianalüüsi, mille põhjal on koostatud „Raudtee hädaolukorra lahendamise plaan“. Õppus aitab paberil kirjeldatut reaalses elus proovile panna.“ Käivad läbirääkimised ka helikopteri kaasamise üle õppusele. Oma tehnikat ja sellega töötamise oskusi näitavad kõik õppuses osalevad asutused. Õppusest võtavad osa piirkonna linnade operatiivsed päästerühmad ning päästjad saavad tuttavaks oma kolleegidega.

geensete katastroofide tagajärjel tekkivatest ohtudest. Võimaluse õppida ennast kriisiolukorras päästma saavad nii õppuseala elanikud kui ka kõik teised Narva linna elanikud, kel soovi on. Õppuse käigus kavatsetakse kasutada kõiki elanikkonna teavitamise viise: meediakanaleid, teavitusseadmetega varustatud eriotstarbelisi sõidukeid, samuti korteriühistute esimeeste otsest kontakteerumist iga korteriomanikuga.

Inimesed peavad teadma, kust nad võivad saada käitumisjuhiseid õigeks tegutsemiseks ohuolukordades ja teavet oma kadunud sugulaste kohta. Oma tegevust õpivad kooskõlastama ka tervishoiuasutuste esindajad. Õppuse käigus kontrollitakse, kui palju haigeid saavad Eesti haiglad korraga vastu võtta.

Elanikud õpivad kasutama ööpäevaringset päästeala infotelefoni 1524, millele helistades saab päästeameti tööga seotud teavet. Õppuse stsenaariumi järgi tuleb erakorraline olukord väga realistlik.

Tänu koostööle Eesti Raudteega kasutatakse rongide kokkupõrke lavastamiseks veega täidetud päris raudteetsisterne, nii et ohu kõrvaldamisega tegelevad inimesed saavad harjutada reaalsetes oludes ning otsida lekkekohti päris tsisternis, mitte virtuaalsel harjutusseadmel. Samuti saavad päästjad harjutada päästetööd päris kupeevagunis, mida nad võivad isegi lahti lõigata ja lammutada.

8

Rongina kasutatakse ühte vagunit, kannatada saanud reisijaid kehastavad 30 Tallinna meditsiinikooli tudengit ja õppejõudu, kes mängivad mitmesuguseid vigastusi saanud kannatanuid. Nende „päästmiseks” kaasatakse reanimobiile. On juba teada, et 50 õppuses osalejat pakub ka partnerorganisatsioon, Narva Vanalinna riigikool.

AS Eesti Raudtee turvajuhi Marius Kupperi sõnul on tegemist kontrollõppusega, mille käigus harjutatakse raudteeõnnetusele reageerimist ja koostööd

Õppuse korraldajate sõnul parandab see päästetööde kvaliteeti. Politsei piirab ohuala ja korraldab elanike evakueerimise. Loomulikult ei viida kedagi oma korterist vägisi välja – õppusel osaleda soovivad elanikud saavad ennast varem registreerida. Registreerimise ja õppuse teave on linna kodulehel aadressil www.narva.ee Liiklust Narvas piiratakse sel päeval ja osa tänavaid märgitud tsoonis suletakse. Linna osalemine õppusel seisneb selles, et linn moodustab kriisikomisjoni, korraldab liiklust ja elanikkonna teavitamist evakueerimisest ning organiseerib inimeste kogunemisalad (plaani järgi osaleb õppusel umbes 150 kohalikku elanikku).

Kogunemisaladeks on Narva Peetri kooli staadion ning Uusküla ja Paemurru tänavate ristmik. Inimeste viimiseks evakueerimiskohta (Narva Koorikooli ja endise 7. kooli hooned) annab linn kaks bussi. Õppuse korraldajad paluvad teatada linnaelanikele, et teavitamine toimub vene keeles ning politsei laseb läbi lapsed, kes lähevad koolist õppusealal asuvasse koju; õppusealal elavad autoomanikud peavad jätma oma autod väljapoole „ohuala”.

2013. aasta 11. septembril elanike seas tekkida võiva paanika vältimiseks hoiatati õppusealal asuvate korteriühistute esimehi, et inimesi tuleb eelseisvast õppusest varakult teavitada. Ettevalmistusi alustatakse kell 8 hommikul, õppus toimub kell 11.30–17.30. Õppuse lõpetamise aeg sõltub sellest, kui kiiresti toimub elanike evakueerimine.

mai / juuni 2013

SEISUKOHT

Siim Kallas: Raudteetranspordi jätkusuutlikkuse tagab aus konkurents Siim Kallas Transpordi eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Euroopa transpordipolii ka eesmärk on edendada jätkusuutlikku liikuvust, soodustades selleks majanduskasvu, luues töökoh ning vähendades kahjulikku mõju ühiskonnale ja keskkonnale. Raudteetranspordil on kõiges selles oluline osa, kuid enne, kui viimane saab ELi transpordivaldkonnas oma rolli täiel määral täita, tuleb selles sektoris teha suuri muudatusi.

Samal ajal, kui enamik ELi majandussektoreid on oma C02-heitmeid vähendanud, on see transpordivaldkonnas pidevalt kasvanud. Transpordisektoris kasvas kasvuhoonegaaside heitmed aastatel 1990–2010 umbes 48%, samas kui energiatööstuses, tootvas tööstuses, põllumajanduses ja teistes tegevusharudes vähenes see samal ajavahemikul ligikaudu keskmiselt 26%. Umbes veerand ELi riikides õhku paisatavatest kasvuhoonegaasidest, millest 70% tuleb maanteevedudest, läheb transpordisektori arvele.

Transpordisektoris on seatud eesmärgiks vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitmeid ligikaudu 20% ehk siis alla 2008. aasta taseme. Selle sihi saavutamisel peaks olema oluline osa üleminekul raudteetranspordile. Just rongid on sageli üks kõige keskkonnasäästlikumaid transpordiliike.

Raudteetransport on ju iseenesest kaalukas tegevusvaldkond, mille käive on ELis 73 miljardit dollarit ja mis annab tööd 800 000 inimesele. Ent arvutuste kohaselt lähevad umbes 30% kõigist raudteetöölistest järgmise kümne aasta jooksul pensionile, mille tagajärjeks on tõenäoliselt tööjõupuudus. Samal ajal võib tootlikkuse ja tõhususe suurendamiseks osutuda vajalikuks mitme raudtee-e evõtja ümberstruktureerimine. Op maalset edasiminekut jätkusuutliku transpordisüsteemi suunas ei saa saavutada ilma töökohtade kvaliteedi küsimustega tegelemata.

Euroopa majanduse kasvamine seab tulevikus transporditeenustele suuremad nõudmised, mis tähendab, et liikuvuse piiramine ei ole lahendus. Tuleb välja tulla uudsete transpordilahendustega, mille puhul veetakse suuremaid kaubakoguseid ja reisijatehulki sihtkohta kõige tõhusamatel transpordiviisidel, mis peaks pikemate vahemaade puhul ja suuremate reisijatehulkade transpor misel linnadesse ja linnade vahel olema just raudteetransport. Kui raudteetransport ei muutu tõhusamaks ja konkurentsivõimeliseks valdkonnaks, siis kahjustab see tugevas ELi transpordisüsteemi.

Mis pärsib raudteetranspordi tõhusust?

Viimasel aastakümnel on raudteevedude osatähtsus ELi kaubaveoturul kahanenud 11,5 protsendilt 10,2 protsendini. Vastupidi sellele on maanteevedude osakaal samal ajavahemikul kasvanud 43,4 protsendilt 45,8 protsendini. Kui ELi reisijateveos on maanteetranspordi osatähtsus kõvas üle 70%, siis raudtee osa selles on alates 1990. aastate keskpaigast püsinud enam-vähem muutu-

matuna 6% piirimail. Vaid 6% Euroopa elanikest sõidavad vähemalt kord nädalas rongiga ja võrreldes teiste transpordiliikidega saavad raudteetranspordi teenused reisijatelt kõige madalamaid hindeid.

ELi raudteeturgu killustavad riigipiirid, samas kui transpordie evõtjatega koostööd tegevatel taristue evõtjatel on raskusi sellega, et tagada kõigile raudtee-e evõtjatele mi ediskrimineeriv juurdepääs ja arvestada samal ajal just integreeritud struktuuri kuuluvate raudtee-e evõtjate huvidega.

Riigiasutused investeerivad raudteetranspor igal aastal suuri summasid.

2009. aastal tegid valitsused sellesse sektorisse avalike teenuste eest makseid 20 miljardit eurot ja avalikud investeeringud raudteetaristusse ulatusid 26 miljardi euroni. Ent riiklike taristute e evõtjate puuduliku koostöö tõ u on endiselt üks põhiprobleeme rahvusvahelise taristu arendamine ja raudteekoridoride loomine. Riikide raudteereisijate turud on nii välis- kui ka sisemaistele konkuren dele suures osas suletud. Enamikku reisijateveoteenuseid osutatakse avaliku teenindamise otselepingute alusel, mis

9

Eesti Raudtee Infoleht

sõlmitakse ilma konkursita.

Viimaseks võiks esile tõsta, et riikide kehtestatud tehnilised ja halduseeskirjad, mille arv ulatub 11 000ni, paisutavad halduskulud liialt suureks ja takistavad juurdepääsu turule. Uute raudteeveeremiüksuste kasutuslubade andmise menetlused võivad kesta kuni kaks aastat ja nõuda kuni 6 miljonit eurot. Mõnel juhul on ohutussertifikaatide saamisel haldus- ja nõustamiskuludeks kulunud kuni 70 000 eurot. Eelnev viitab sellele, et detsentraliseeritud riiklike ohutusasutuste süsteem ei ole ehk suutnud end raudteeteenuste Euroopa mõõtmega täielikku kooskõlla viia.

Mõned raudtee-ettevõtjad tuleb ehk lausa päästa ning väikesed muudatused riiklikus rahastamises ja reisijate nõudluses võivad halvendada võlaseisundit ja krediidivõimet, mille tagajärjeks on aga raudteeteenuste ja taristu allakäik.

Selline olukord ei ole jätkusuutlik, eriti kui võtta arvesse tõika, et prognooside kohaselt kasvab kaubavedu 2030. aastaks umbes 40% ja 2050. aastaks veidi enam kui 80% (võrreldes 2005. aastaga).

Eeldatavasti suureneb ka reisijatevedu: 2030. aastaks 34% ja 2050. aastaks 51%.

Et raudteesektor suudaks sellise transpordi nõudluse kasvuga sammu pidada ja olla Euroopas jätkusuutliku liikuvuse tõukejõuks, tuleb selles valdkonnas teha suuri ümberkorraldusi ja see peab muutuma ligitõmbavamaks.

Raudtee kasvupotentsiaali ärakasutamine Toimiv struktuur Et tagada raudteetranspordi kasv ja muuta see sektor läbipaistvamaks ja jätkusuutlikumaks, peavad protektsionistlikud tegevusviisid taanduma läbinisti euroopaülese mõtteviisi ees.

Kasvu tagamisel on tähtis osa sellise taristuettevõtjate võrgustiku loomisel, mis tegeleks TEN-T võrgu, raudteevedude koridoride ja ERTMSi (Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem) arenduskavaga. Üleeuroopalise transpordivõrgu ja Euroopa ühendamise rahastuga seotud poliitikad tagavad vajalikud rahastamisvahendid ja aitavad võita raudteetranspordile keskse koha Euroopa transpordi-süsteemis.

Korrpärane dialoog taristuettevõtjate ja

10

raudtee-ettevõtjate vahel toob taristu turule lähemale, suurendab raudteeliikluse hulka ja tagab, et taristue evõtjad teevad pikaajaliselt tõhusaid investeerimisotsuseid.

Taristuettevõtjatel peab olema kontroll kõigi funktsioonide üle, mis on vajalikud nende tõhusaks tegutsemiseks ja raudteevõrgu kooskõlastamisel keskse rolli täitmiseks. Samas peaks eemaldama allikad, mis võivad tekitada huvide konflikte. Just seepärast on meil kavas taristuettevõtjate peamised ülesanded ümber määratleda, liigitades nende alla ka nii liikluse korraldamise kui ka planeerimis- ja hooldustööd.

Taristuettevõtjate ja raudtee-ettevõtjate uuesti piiritletud minimaalse lahususe määraga on tagatud esimeste sõltumatus ja võrdsed reeglid taristu kasutamiseks.

Võrdne juurdepääs tagab paremad teenused Nende liikmesriikide kogemused, kes juba sõlmivad avaliku teenindamise lepinguid konkursi korras, näitavad, et selle tulemuseks võib olla kulude oluline vähendamine (mitmes liikmesriigis 20–30%) ja/või teenuse paranemine, mis toob kaasa raudtee turuosa märkimisväärse suurenemise (näiteks Rootsis ja Ühendkuningriigis on reisijate rahulolu aastast aastasse suurenenud ja reisijate hulk on kümne aasta jooksul kasvanud enam kui 50%). Kuna avaliku teenindamise otselepingud moodusta-

vad ELi reisijakilomeetrite koguhulgast 42%, siis võib eeldada, et konkurentsile rajatud turu kehtestamine toob suurt kasu.

Ka Euroopa kiirraudteevõrgu arendamine on olnud väga edukas. Näiteks kui 1992. aastal avati Hispaanias kiirraudtee liinil Madrid-Sevilla, kasvas raudtee turuosa sellel marsruudil reisijate seas 19 protsendilt 53 protsendini. Kuna kõige populaarsematel lühimaa kiirliinidel konkureerivad lennuliinid peaaegu et puuduvad, siis on teenuse kvaliteedi ja tõhususe säilitamisel väga oluline koht raudtee-ettevõtjate vahelisel konkurentsil: näiteks tänu teenusepakkujate NTV ja Ferrovie dello Stato vahelisele konkurentsile langes piletihind marsruudil Milano-Rooma viie kuu jooksul keskmiselt 30%, mis on lõpptarbija jaoks igati soodne.

Olles arvestanud nii avatud juurdepääsu kui ka konkurentsile allutatud pakkumismenetluse eeliseid, on komisjon teinud ettepaneku avada sisemaised raudtee-reisijateveo turud, võimaldades juhul kui avaliku teenindamise lepingu majanduslik tasakaal saab rikutud, juurdepääsu piirata.

Peale selle on kavas hõlbustada uute turule tulijate juurdepääsu raudteeveeremile ja piletimüügisüsteemile, tagades samal ajal, et liikmesriigid säilitavad oma süsteemi võrgustiku eelised.

Vähemalt kaheksas liikmesriigis kuulub veerem jätkuvalt eelkõige turgu valitsevatele ettevõtjatele, kes ei saa või ei

mai / juuni 2013

Suurema tootlikkuse ja raudteetranspordi atrak ivsuse tulemuseks on nõudluse kasv ja uued investeeringud, näiteks raudteeveeremisse, kusjuures see muudab tõenäoliselt ka töö ngimusi paremaks.

Komisjon on veendunud, et nende väl matute reformide abiga on võimalik võita raudteesektorile keskne koht ELi transpordisüsteemis. Arvestuste kohaselt ulatub nendest e epanekutest tõusev majanduslik kasu 44,5 miljardi euroni. „Komisjon on veendunud, et nende väl matute reformide abiga on võimalik võita raudteesektorile keskne koht ELi transpordisüsteemis.”

soovi seda kaubanduslikult atraktiivsetel tingimustel kättesaadavaks teha.

Peale selle kasutavad sisemaist turgu valitsevad ettevõtted oma piletimüügisüsteeme teiste ettevõtjate äritegevuse pärssimiseks, näiteks nõudes vahendustasu, mis võib ulatuda kuni 25% piletimüügikäibest, või viivitades uutele turule tulijatele hüvitamisega.

Toimivad standardid Tuleb kehtestada koostalitlusstandardid, andes selleks veeremile kasutuslubade (turuletoomine) ja raudteeettevõtjatele ohutussertifikaatide väljastamise Euroopa Raudteeagentuuri (ERA) pädevusse. ERA teeks tihedat koostööd vastavate riiklike ohutusasutustega ja tal oleks suurem roll nii riiklike eeskirjade täitmise järelevalve teostamisel kui ka Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi loomisel (ERTMS).

Nende e epanekute eesmärk on vähendada raudtee-e evõtjate turuletulekuks

kuluvat aega 20% ning veeremi kasutuslubade väljastamisega seotud kulusid ja raha samu 20%. Tänu sellele hoitakse viia aastaga kokku 500 miljonit eurot. Lisaks tugevdatakse sellega Euroopa raudteetööstuse konkurentsivõimet ja juhtpositsiooni maailmaturul.

Mis edasi?

Nende abinõudega luuakse ngimused raudteeliikluse kasvuks ja suurendatakse nii selle turuosa, sest raudteetransport muutub usaldusväärsemaks ja tõhusamaks.

Peale selle paraneb teenuste kvaliteet ja raudteesektoril on võimalik alakasutatud potentsiaali täiel määral ära kasutada, et see transpordivaldkond muutuks reaalseks ja atrak ivseks valikuvõimaluseks.

Konkurentsi kehtestamisega ei ole ühelgi juhul kaasnenud sissetulekute või töö ngimuste halvenemine. Avatud turul püüavad just uued turule tulijad leida parimaid töötajaid ja oma teenuseid arendada.

Siim Kallas nimeta 2010. aasta veebruaris transpordi eest vastutavaks Euroopa Komisjoni asepresidendiks. 2004. aasta oktoobrist kuni 2010. aasta veebruarini oli ta haldusküsimuste, audi ja pe usevastase võitluse eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident. 2004. aasta mais nimeta ta esimese eestlasena Euroopa Komisjoni liikmeks, kus ta töötas majandus- ja rahandusküsimuste valdkonnas. Enne komisjoni tööle asumist osales ta ak ivselt Ees omariikluse taastamisel. Peale selle on ta täitnud Eesti peaministri, rahandusministri, välisministri ja Ees Panga presidendi ame ülesandeid. Kolmel korral on ta valitud Riigikogu liikmeks. Muu hulgas oli ta Reformierakonna esimees alates selle loomisest 1994. aastal kuni 2004. aasta novembrini. Pärast seda sai temast erakonna auesimees. Siim Kallas lõpetas 1972. aastal Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi eriala cum laude ja jätkas õpinguid aspirandina kuni 1975. aastani.

Praegu on ta Tartu Ülikooli külalisprofessor.

UUS RUBRIIK: RAUDTEEORGANISATSIOON

Raudteede Koostööorganisatsioon (OSJD) Struktuur, koosseis, eesmärgid, põhimõtted ja tegevuse põhisuunad OSJD on rahvusvaheline organisatsioon, mille raudteevedusid kureerivad ministrid asutasid 28. juunil 1956. aastal mi-

nistrite nõupidamisel Sofias (Bulgaaria Vabariik). OSJD tegevus põhineb OSJD põhimäärusel, mis on oma olemuselt rahvusvaheline leping.

OSJD liikmed on transpordiministeeriu-

mid või riigi raudteetranspor kureerivad keskasutused, samu riikide raudteed ja raudtee-e evõ ed.

OSJD koosseisu kuulub hetkel 25 riiki: Aserbaidžaani Vabariik, Valgevene

11

Eesti Raudtee Infoleht

ning teised rahvusvaheliste vedudega seotud dokumendid; • ühtse rahvusvahelise transpordiõiguse üldpõhimõtete kujundamine; • meetmete väljatöötamine raudtee konkurentsivõime suurendamiseks teiste transpordiliikidega võrreldes ning raudtee ja teiste transpordiliikide vahelise koostöö laiendamiseks; • koostöö arendamine kasutuseeskirjade ja tehniliste ngimuste täiustamise ning rahvusvahelisteks vedudeks kasutatavate raudteeliinide moderniseerimise vallas; • OSJD liikmesriikide rahvusvahelise koostöö majandusprobleemide lahendamine;

Vabariik, Bulgaaria Vabariik, Ungari, Vietnami Sotsialistlik Vabariik, Gruusia, Iraani Islamivabariik, Kasahstani Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Korea Rahvademokraatlik Vabariik, Kirgiisi Vabariik, LäƟ Vabariik, Leedu Vabariik, Moldova Vabariik, Mongoolia, Poola Vabariik, Venemaa Föderatsioon, Rumeenia, Slovaki Vabariik, Tadžikistani Vabariik, Türkmenistan, Usbekistani Vabariik, Ukraina, Tšehhi Vabariik ja EesƟ Vabariik. OSJD liikmete hulka kuuluvad nime poolest (de-jure) ka Albaania Vabariik ja Kuuba Vabariik, kes tegelikult (de-facto) organisatsiooni töös ei osale (Albaania osaleb SMPSi ja SMGSi kokkulepetes).

OSJD vaatleja staatus on Saksamaa raudteel (AS DB), Kreeka raudteel (OSE), Serbia raudteel (ŽS), Soome raudteel (VR), Prantsusmaa raudteel (SNCF) ja Austria-Ungari raudteefirmal AS GYSEV. Rohkem kui kolmekümnel firmal on ühinenud e e-võ e staatus.

OSJD liikmesriikide riikliku transpordipolii ka strateegiline eesmärk on töökindla ja tõhusa transpordisüsteemi loomine Euraasias.

OSJD liikmesriikide polii ka eesmärk on säilitada ja tugevdada raudtee positsioone rahvusvahelistel transporditurgudel.

Väliskaubandussidemete tagamine ja OSJDsse kuuluvate raudteede lõimumi-

12

ne maailma transpordisüsteemi põhineb ühise transpordiruumi loomisel ja jõupingutuste tegemisel mi e üksnes üldiste küsimuste, vaid ka kindlate raudteetranspordisuundade ja -koridoride ning konkreetsete piiripunk de probleemide lahendamiseks.

OSJD põhilised tegevussuunad on järgmised: • eelduste loomine rahvusvaheliste raudteevedude, sh kombineeritud vedude tegemisel Euroopa ja Aasia riikide vahel ning sellealane koostöö; • koostöö küsimustes, mis on seotud transpordipolii kaga ning raudteetranspordi õigus- ja keskkonnaaspek dega; • selliste lepingute haldamine nagu rahvusvaheline raudtee reisijateveo kokkulepe (SMPS), rahvusvaheline raudteekaubaveo kokkulepe (SMGS), kokkulepe reisivagunite kasutuseeskirjade kohta rahvusvahelises raudteeühenduses (PPV), kokkulepe kaubavagunite kasutuseeskirjade kohta rahvusvahelises raudteeühenduses (PGV), kokkulepe rahvusvahelise raudtee reisijateveo tariifiga ühinemise kohta (MPT), kokkulepe rahvusvahelise raudtee kaubaveo transii ariifiga ühinemise kohta (ETT), rahvusvahelise raudtee transii ariifi kokkulepe (MTT), rahvusvahelise reisijaja kaubaveo arvestuseeskirjade leping

• koostöö teiste majandusorganisatsioonidega, mis tegelevad raudtee- ja kombineeritud vedude küsimustega, sh ÜRO/EMK, ÜRO Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majandus- ja sotsiaalkomisjon (UNESCAP), Euroopa Liit, Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevaheline Organisatsioon (OTIF), Rahvusvaheline Raudteetranspordi Komitee (CIT), Rahvusvaheline Raudteeliit (UIC), Trans-Siberi vedude koordinatsiooninõukogu, Euroopa Raudteeagentuur (ERA) jt.

Peale nende traditsiooniliste tegevussuundade tegutseb OSJD hetkel raudtee transpordipoliitika küsimuste lahendamisega, vedude täiustamisele ja OSJD transpordikoridoride arendamisele suunatud komplekssete meetmete elluviimisega, piiriületuse lihtsustamisega rahvusvahelistel reisijate- ja kaubavedudel, sealhulgas ühtlustatud CIM/SMGS-saatelehe kasutamise laiendamise ja aktiveerimisega, samuti raudteede konkurentsivõime suurendamisega rahvusvaheliste transiitvedude lisamahtude kaasamiseks ning raudteetranspordi osakaalu suurendamisega transporditurul.

OSJD kõrgeim juhtorgan on OSJD ministrite nõupidamine (MN). Ministrite nõupidamine arutab probleeme ja võtab vastu otsuseid valitsuste tasemel kõigis OSJD tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes, arvestades peadirektorite konverentsi (KGD) e epanekuid.

Raudteede ja raudtee-eƩevõtete tasandil on juhƟv organ OSJD raudteede

mai / juuni 2013

peadirektorite (vastutavate esindajate) konverents (KGD). Konverents korraldab tööd ja võtab otsuseid vastu küsimustes, mis puudutavad OSJD tegevussuundi raudteede ja raudteeettevõtete tasandil.

OSJD täitevorgan on komitee, mis tagab OSJD tegevuse ministrite nõupidamiste istungjärkude ja peadirektorite konverentsi istungite vahelisel ajal. Komitee täidab OSJD raames sõlmitud kokkulepete ja lepingute depositooriumi ülesannet. Komiteesse kuuluvad OSJD liik-

mete määratud spetsialistid. Komitee tööd juhib komitee esimees. Juhatusse kuulub kaks esimehe asetäitjat ja komitee sekretär.

OSJD tööorganiteks on viis komisjoni – transpordipoliitika ja arengustrateegia komisjon, transpordiõiguse komisjon, reisijatevedude komisjon, infrastruktuuri komisjon ja veeremite komisjon – ning kaks alalist töörühma: kodeerimisja informaatikatöörühm ning finants- ja arvestusküsimuste töörühm. Konkreetsete küsimuste lahendamiseks luuakse

ajutisi ja ühiseid töörühmi.

OSJD komitee annab hiina, saksa ja vene keeles välja OSJD bülletääni, OSJD raudteetranspordi sta s liste andmete bülletääni, infoteatmikku, rahvusvaheliste rongide sõiduplaani ja OSJD raudteede transpordikoridoride skeemi ning peab OSJD veebilehte vene, hiina ja inglise keeles aadressil www.osjd.org.

OSJD töökeeled on hiina ja vene keel, rahvusvahelises suhtluses võib kasutada ka inglise ja saksa keelt.

EESTI RAUDTEE

Raudteedkoor sai 10-aastaseks Lilly Ammon

Eesti Raudtee segakoor sündis 2003. aasta juunikuus, mil koorilauluhuvilised raudteelased kogunesid tollase Pikk 36 asuva peamaja endisesse sööklaruumi dirigent Peeter Perensile ette laulma.

Kokkutulnud ansambli koosseisu peeti

piisavaks, et asutada mittetulundusühing, panna kokku põhikiri ja tellida esinemisriided. Sellest on nüüd möödas 10 aastat ja esialgne ansambli koosseis on kasvanud juba arvestatavaks 30-pealiseks laulukooriks.

Raudteelaste laulutraditsioon ulatub juba mitmete aastakümnete taha - aastasse 1922, mil Eesti Vabariigi Raudtee

juures asutati esimene raudteeametnike laulukoor Raudam. Endine raudteekoor tegutseb 90-aastasena jätkuvalt Salme Kultuurimajas ja on oma väärilise ajalooga meie noorele raudteekoorile heaks eeskujuks. Viimane tegeleb täna nii laulu- kui pillimänguga ning esindab ja reklaamib oma tegevusega aktsiaseltse Ees Raudtee ja EVR Cargo.

13

Eesti Raudtee Infoleht

Pika nimega: Eesti Raudtee laulu- ja pasunakooris tegutseb hetkeseisuga ühtekokku 48 taidlejat ja kolm dirigenti.

Möödunud kevad möödus laulukooril juubeli tähe all töötades. Tihe tegevus algas juba jaanuaris, mil sagedama proovigraafiku ja paari kontserdiga valmistati ette häälematerjal, et ära kinnistada koori laulutase 9. veebruaril Tartus toimunud segakooride lauluvõistlusel.

Märtsis-aprillis tegeles koor lugude lindistamisega sügisel ilmuvale esikplaadile. 9. mail toimus Tallinna Raekojas raudteekoori juubelile pühendatud kevadkontsert koos järgneva vastuvõtuga. Õnnitlema olid tulnud sõbrad-sugulased, mitmed sõpruskoorid ja kolleegid raudteelt, viimaste seas ka EVR Cargo juhatuse esimees Ahto Altjõe.

17. – 19. mail külastas raudteekoor Peterburgi ja andis kontserdi sealses Jaani kirikus. Kultuurivahetuse nime all tehti tasuta viisad ja majutati koor soodsalt kirikusse, mis hõlbustas tunduvalt reisikorraldamist. 2. juunil, raudteekoori õigel sünnipäeval, paistis päike kõrgelt ning soosis suurepäraselt Saku vallas, Metsanurme külaväljakul toimunud suvesimmanit. Koos sõpruskooridega toimus väike laulupidu ehk Kümne Koori Kontsert, hiljem mängisid tantsuks külakapell ja Kukerpillid. Koorid sõidutas Kasemetsani Edelaraudtee erivagun, kuhu sai piletita sisse vaid rahvariietes. Et laul ja pillimäng ei katkeks, toetas lauljaid kogu teekonna jooksul Eesti Raudtee pasunakoor, mängides pilli nii perroonil kui vagunis ja ka viimasel kilomeetril rongijaamast Metsanurme külaväljakuni.

Enne suvepuhkust astub raudteekoor lavale veel 11. ja 13. juunil OSJD ministrite aastakonverentsi õhtustel vastuvõttudel, 15. juunil Elvas toimuval Eesti Segakooride Liidu laulupäeval ning 16. juunil Harju-Jaani Kihelkonnapäevade raames Raasiku raudteejaamas toimuval üritusel „Tornid helisema“.

Vaata koori tegemisi ka www.segakoor.ee Pildid: \\lion\yhine\segakoor\10 hooaeg 2012-2013

14 14

mai / juuni 2013

Õnnitleme!

50 02.06.2013 • Galina Bykova • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Kohtla jaam, jaamakorraldaja 07.06.2013 • Agur Laurimaa • infrastruktuuriteenistus, teeamet, traktorist 30.06.2013 • Jelena Popova • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Auvere jaam, jaamakorraldaja 60 07.06.2013 • Viktor Krõlov • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, süsteemiinsener Hot-Box 70 23.06.2013 • Tiit Tarve • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, transpordi- ja mehaanikagrupi juht

Tööstaaž raudteel

01.06.2013 • Elena Shmakova • liiklusteenistus, liikluskorralduse osakond, raudteekorraldaja 01.06.2013 • Natalja Barinova • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Valga jaam, piirkonna jaamakorraldaja 10.06.2013 • Aleksei Šuvalov • infrastruktuuriteenistus, teeamet, teeprojek de spetsialist 17.06.2013 • Jelena Petrova • liiklusteenistus, reisiveo korraldamise osakond, veokorralduse spetsialist 30.06.2013 • Viktor Fomitšenko • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguame , võrguhaldur (PBX)

01.06.2013 • Elena Ponomareva • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Narva jaam, jaamakorraldaja 07.06.2013 • Aleksandr Lill • infrastruktuuriteenistus, teeamet, ida teejaoskond, teetööline-brigadir 21.06.2013 • Niina Grigorjeva • liiklusteenistus, liikluskorralduse osakond, rongidispetšer

Mai / Juuni 2013 Ees Raudtee infolehte toimetab Liina Hallik / kommunikatsioonijuht telefon +372 615 8677 liina.hallik@evr.ee

Väljaandja AS Ees Raudtee Toompuiestee 35 15073 Tallinn, Ees www.evr.ee

15

Eesti Raudtee Infoleht

Hea Ees Raudtee töötaja!

Oled oodatud 3.-4. augustil looduskaunisse Tartumaa Tervisespordikeskusesse, et tähistada Raudteelaste Päeva ning ameƟvendade-õdedega meeldivalt aega veeta!

Meelepärast tegevust leida ning kolleegide varjatud andeid avastada aitavad hobiklubid ja meeskonnamängud. Kavas on muidki toredaid ühistegevusi.

Loomulikult ei puudu ka ühine laulujorin ja pillimäng.

Majutuda on võimalik nii sise ngimustes kui telgis.

Kuna voodikohtade arv on piiratud, siis kes ees, see mees!

N F O JA I V E N LT TÄ I E T R A N E T I S! A V E D I P AVA I N K E S U ÜRIT Osavõtuks registreeru palun veebis hƩp://Ɵnyurl.com/ersuvepaev2013 või läbi intrane info.evr.ee.

Kui Sul puudub juurdepääs arvu le, täida palun paberkandjal ankeet, mille saad oma otsese juhi käest, või teata oma tulekust telefonidel 615 8724 või 615 8635.

Registreerumine on avatud 26. juulini.

Suvepäevade osalustasu Ees Raudtee töötajale 5 eurot, pereliikmele 10 eurot.

Hinna sees pakutavad tegevused, 3 söögikorda ja majutus.

Osalustasu palume maksta hiljemalt 26. juuliks Swedbanki kontole number: 221044366990, viitenumber 5555.

Selgitus: raudteelaste päev, osaleja ees- ja perekonnanimi

LISAINFO Liina Hallik 615 8677

16

Jaana Suterman 615 8724

Ta r t u m a a Te r v i s e s p o r d i k e s k u s a s u b R õ n g u v a l l a s Ta r t u m a a l . Va a t a l i s a w w w. t e r v i s e s p o r t . e e