Tehnoloogiale tuginedes

Kas tead, et meie mootori, heitgaaside ja ohutusandurite terviklahendus võib aidata vähendada kütusekulu ja kahjulikke heitmeid? Meie ulatuslik „kõikjal sõiduki ümber“ andurite seeria ühendab enam kui 35 aastat originaalseadmete innovatsiooni Euroopa juhtiva sõidukite katvuse, diagnostika, koolituse ja tehnilise toega, mis muudab sõidukid kogu nende elutsüklis keskkonnasõbralikumaks, paremaks ja kestvamaks

MIDAGI ON VALESTI: MOOTORI HOIATUSTULI

Mootori hoiatustuli armatuurlaual on sageli esimene vihje, et midagi on valesti. Sellise hoiatustulega sõidukid tuleks nõueteko haseks diagnoosimiseks ja hoolduseks viia volitatud töökotta niipea kui võimalik. Moo tori hoiatustule süttimist võivad põhjustada mitmed rikked – allpool toome välja need, mis viitavad vigastele eelsüüteküünaldele.

1. RASKE KÄIVITUMINE

Raskesti käivituv mootor on kahjustatud eelsüüteküünalde kõige levinum näitaja. Külmades tingimustes ei pruugi põlemiskamber ilma õigesti toimivate eelsüüteküünaldeta jõuda kütuse süütamiseks ja mootori käivitamiseks õige temperatuurini. Kui kütuse või akuga ei ole probleeme, tuleks kontrollida eelsüüteküünlaid.

Diiselmootorite põlemisprotsess nõuab kõrget survet ning kütuse sissepritset õigel ajal ja õiges koguses. See süütab diislikütuse, mille tulemuseks on põlemine. Süütehäireid võivad põhjustada probleemid kütuse kvaliteedi, surve ja kütuse sissepritsega.

Põlemiskambrit soojendab surverõhk ja eelsüüteküünla soojus. Süütamiseks peab see jõudma vähemalt temperatuurini 232 °C. Kui eelsüüteküünlad on vigased, ei saavuta mootorikamber soovitud temperatuuri.

3. TÜHIKÄIGUL PUTERDAMINE

Kui üks või mitu eelsüüteküünalt on läbi põlenud, määrdunud või kahjustatud, muutub mootori käivitamine temperatuuri langedes järk-järgult raskemaks ja see töötab tühikäigul jõuetult ning väljastab summutist mitu minutit valget suitsu, enne kui mootor lõpuks käivitub. Kui kõikide eelsüüteküünalde otsad on põlenud, kontrollige kütuse sissepritse ajastust.

4. VÄHENENUD ÖKONOOMSUS

Kütusesäästlikkuse määravad tavaliselt temperatuur ja kütus, mitte eelsüüteküünlad. Kuid mõnel juhul on eelsüüteküünaldel oma roll. Kohalikust kliimast lähtuvalt võidakse külmadel kuudel diislikütusesse segada spetsii lisi lisandeid, et alandada selle külmumistemperatuuri. Segatud kütusel on tõenäoliselt väiksem energiasisaldus ja see vähendab kütusesäästlikkust. Mootori töötemperatuure tuleb reguleerida nii, et kogu sisse pritsitud kütus põleks täielikult ära. Eelsüüteküünlad aitavad põlemiskambrisse edastada täiendavat soojust.

Kui vigaste eelsüüteküünalde tõttu ei saavutata vajalikku temperatuuri, väheneb mootori jõudlus ja see peab auto edasiliikumiseks rohkem tööd tegema. See mõjutab sõiduki ökonoomsust negatiivselt.

Kui autol on ilmnenud teisi siin loetletud sümptomeid ning ökonoomsus hakkab samuti vähenema, tuleb see võimalikult kiiresti

KUUS MÄRKI, ET ON AEG EELSÜÜTEKÜÜNLAD VÄLJA VAHETADA

DENSO eelsüüteküünaldel on pikk eluiga, kuid nende seisukord halveneb kulumise tõttu siiski järk-järgult. Niisiis, millest järeldada, et eelsüüteküünalde komplekt vajab väljavahetamist? Käesolevas artiklis vaatleme kuut levinud märki, mis viitavad sellele, et eelsüüteküünlad võivad olla vigased või kahjustatud.

õigeks diagnoosimiseks ja hoolduseks viia volitatud töökotta.

Valge suits tekib tavaliselt siis, kui kütuse põletamiseks ei ole piisavalt soojust. Põlemata kütuseosakesed liiguvad summutitorust suitsuna välja ja tekitavad tavaliselt rikastatud kütusesegu lõhna. Pole ebatavaline näha külma ilmaga summutist väljuvat valget suitsu, kuni mootor on soojenenud. Kahjustatud eelsüüteküünlad või vigane eelsüüteküünla juhtmoodul võivad mootori käivitamisel põhjustada valget suitsu. Liigsel valgel suitsul on ka palju muid võimalikke põhjuseid, sealhulgas mootori väntvõlli madal kiirus, madal surve ja õhk kütusesüsteemis. Kui pärast mootori soojenemist on valget suitsu endiselt näha, võib mootoril olla üks või mitu vigast pihustit, vale sissepritse ajastus või kulunud sissepritsepump.

6. MUST SUITS

Musta suitsu põhjustab õhu-kütuse suhte vale tasakaal – liiga palju kütust ja vähe õhku. See tähendab, et segule lisatakse kas liiga palju kütust või ei ole kütuse põletamiseks piisavalt hapnikku. Vigased süüteküünlad võivad häirida tundlikku diisli põlemisprotsessi, mis võib omakorda põhjustada mootori poolt tekitatud musta suitsu väljumist summutist. See on hoiatusmärk, et eelsüüteküünalde või muude põlemisprotsessi oluliste komponentidega on midagi valesti.

Denso Eels Tek Nalde Teave

DENSO on pikka aega olnud OEM autotehnoloogia juhtiv tootja. Suurima autoosade tootjana investeerime täna pidevalt teadus- ja arendustegevusse, et aidata maailma tippautotootjatel luua üha paremini reageerivaid ning tõhusamaid ja töökindlamaid sõidukeid. DENSO Aftermarket on universaalne OEM-kvaliteediga eelsüüteküünalde järelturu programm. Denso Glow Plugs pakub täielikku funktsionaalsuse valikut alates ülimalt suurest käivitusjõudlusest kuni pikendatud järelhõõgumise temperatuurini. Programm hõlmab kõiki praeguseid eelsüüteküünla tehnoloogiaid, sealhulgas ühe elektroodiga, kahe elektroodiga, pikendatud järelhõõgumisega, keraamilisi ja käivitusega samaaegselt hõõguvaid eelsüüteküünlaid.

Laiendatud Valik Kriitilise

TÄHTSUSEGA TOOTEID.

KEPSUKAANEPOLDID VAG-MOOTORITELE

Tarbesõidukitele mõeldud kepsukaanepoldid on olnud osa “Elring – Das Original” tootevalikust juba pikka aega. Valikut täiendati äsja ka poltidega VAG-mootoritele. Sisepõlemismootoris leidub käputäis kriitilise tähtsusega polte. Nende sekka kuuluvad kepsukaante poldid, mis on Elringi tootevalikus perfektselt esindatud.

Olgu mistahes põhjusel kepsukaanepoldid eemaldatakse, nende edaspidine kasutamine on täiesti võimatu. Ühendus kepsu ja kepsukaane vahel on ülimalt dünaamiline ja peab taluma suuri koormusi, kui mootor töötab. Täpsemalt väljendudes – koostamisel rakendatud jõud välistab kepsu ja kepsukaane vahelise osalise tõste ja külgsuunalise liikumise. Just sel põhjusel kasutatakse siin kinnitusvahendina nn väsimatuid polte.

Kuidas V Simatud Poldid T Tavad

Seda tüüpi poldid on valmides elastsed ja plastsete omadustega. Need omadused tulenevad peamiselt poldi kujust ja kasutatud terasest, mis on reeglina kõrgtugev teras.

Poldi silindriline osa ehk keermestamata osa on väiksema läbimõõduga kui keermestatud osa.

Poldi kummagi osa pikkus ja nende läbimõõt tagavadki vajaliku elastsuse. See võimaldab poltidel käituda pingutusvedruna. Erinevalt plokikaanepoltidest on kepsukaanepoltidele allesjääv füüsiline ruum samuti palju piiratum.

Poldi vetrumisvõime on arvestatud nii, et piisav pinge jääks kinnitusse sõltumata mootori erinevatest tööetappidest. Tavamõõtudes ühtlaselt keermestatud polt, mida kasutatakse autode juures mujalpool, ei suuda kirjeldatud elastsust tagada. Varem või hiljem selline polt puruneks.

V Tmek Simus On P Rdenurk

Kuid ka perfektne väsimusvastane polt ei saaks oma ülesandega toime, kui kokkupaneku käigus ei jälgita tootja ettekirjutusi. Esimene samm on alati pingutada iga polt eelmomendiga, mis on ettemääratud kinnitusmoment (Nm) pingutamaks kepsukaant kepsu külge. Vähestel juhtudel võib see koosneda kahest tööst. Kuni selle tegevuseni on polt endiselt oma elastses tööasendis.

Järgneval pingutusel tuleb lähtuda pöördenurgast, sest rakendatav jõud on vaja veelgi täpsemalt kseerida. Kui kasutada momentvõtit, siis oleks erinevus poltide lõplikus kinnitustäpsuses +/- 30%. See vahemik ei ole aktsepteeritav. Kui kasutada kinnitamisel pöördenurka, siis on erinevus maksimaalselt 10%, mis on parim tehniliselt võimalik väärtus nõutud pingutusmomendi jaoks. Vaid üks pingutus on tavaliselt vajalik, et polt oma tööasendist plastilisse asendisse keerata. Seda on tunda, kui polti üle oma elastse tööasendi keerata. Seejärel saavutab polt oma vajaliku pikenemis-lühenemisvõimekuse ehk jõuab plastilisse tööasendisse, mis tähendab, et polt on püsivalt deformeerunud.

Põhjus, miks pelgalt momentvõtmega kin- nitades jääb erinevate poltide kinnitusmoment sedavõrd erinev, on ühenduse terviklik hõõrdekoe tsient, ehk poldi keermestatud osal tekkiv tõmbejõud ja poldipea hõõrdekoe tsient kepsukaane pinnal. Seetõttu ei võimalda momentvõtmega keeramine piisavat kinnitusmomenti. Seega on soovitatav enne poldi kinnikeeramist panna selle keermele ja poldi peale natuke õli. Ja nagu alati, kui tekib kahtlus, siis tuleks uurida tootja paigaldusjuhiseid. Pöördenurk jääb samaks. Toimingu tulemusena on tegu kõige usaldusväärsema meetodiga kepsukaane poldi vajalikul moel kinnikeeramiseks.

Eeltoodust lähtuvalt on selge, et kinni keeratud polt on pikenenud – kinnitamise käigus veninud vastavalt elastsest tööpiirkonnast plastsesse seisu. Seega pole mõeldav, et sama polt võiks teistkordselt kasutusel vajaliku vetruvpinget tekitada.

Täiendav eelis kinnitamisel pöördenurga kasutamisel on see, et kaovad peaaegu täielikult hõõrdumisest lähtuvad häired ja saab maksimaalselt ära kasutada poldi pingetaluvusvõimet. Sellisena saab polt olla võimalikest kõige väiksema suurusega ja kõige kergem. Need omadused on mootori liikuvate osade juures üliolulised.