PIDURISÜSTEEMI OSADE KATSETUSED

Mootorsõidukite puhul on PIDURISÜSTEEMI NÕUETEKOHASEL TOIMIMISEL oluline mõju nii sõiduki kasutajate kui teiste liikluses osalejate ohutusele.

Juht peab olema kindel, et tema auto pidurisüsteem on täiesti töökorras. Tegurid, mis mõjutavad pidurisüsteemi tõrgeteta ja nõuetekohast toimimist, on järgmised:

„ süsteemi osade kvaliteet, „ osade nõuetekohane paigaldus, „ otstarbekohane kasutus.

Pakutavate toodete nõuetekohase kvaliteedi tagamiseks kontrollib Inter Cars koostöös INTERMEKO EUROPE laboriga Euroopa müügivõrgus saadaolevate pidurisüsteemi alamkoostude kvaliteeti. Ohutust mõjutavate näitajate üksikasjalikke laborikatseid ja kontrolle tehakse muu hulgas piduriklotsidel, pidurisadulatel, piduriketastel, piduripumpadel, pidurivoolikutel ja pidurivedelikel. Iga näitaja mõjutab pidurisüsteemi kvaliteeti ja töökindlust erineval moel, kuid kõige tähtsam on üksikute näitajate vaheline õige tasakaal. Vajaduse korral saadetakse tarnijatele veel enne toodete müügilelaskmist asjakohased märkused ja tähelepanekud koos soovitustega, milliseid näitajaid on vaja parandada.

R Hukatsed

Neid tehakse muu hulgas piduripumpadel ja -voolikutel. Tehtavate katsete eesmärk on kontrollida pumba iga sektsiooni hermeetilisust ja jõudlust. Seda liiki katsetuseks spetsiaalselt projekteeritud stendil teeb labor katseid ja simulatsioone, mis kajastavad pumba tööd sõidukis.

Kõiki katseid tehakse kooskõlas konkreetsele alamkoostule mõeldud standardites sätestatud nõuetega ning nendega määratakse kindlaks konkreetse osa kvaliteet. Saadud katsetulemuste põhjal teame, et katsetatud toode vastab nii tehnilistele nõuetele kui ka rangetele ohutusstandarditele, selle võib müügile lasta ja seda võib sõidukitesse paigaldada. Just selliseid põhjalikke laborikatseid ja ohutust mõjutavate näitajate kontrolle tehakse Inter Carsi tootevalikus leiduvatele ABE pidurisüsteemi osadele. Labori pikaajalised kogemused, tehtud arvukad katsed ja analüüsid on võimaldanud kindlaks määrata pidurisüsteemi vigastuste ja rikete sagedamini esinevate põhjuste rühmad.

Kahjustuste kõige sagedasemad põhjused on väärkasutusest (nt liiga tugevast või liiga õrnast pidurdamisest) tingitud osade enneaegne kulumine, vale toodete valik, paigaldusvead või hooldusprotseduuride täielikust tegemata jätmisest ning liiga madalast kvaliteedist ja/või koostoimivate elementide mittenõuetekohasest seisukorrast tulenevad probleemid, mis on lõppkokkuvõttes põhjustanud pidurisüsteemi kõigi osade liigse kulumise.

Labori ja varuosade edasimüüja vahelise koostöö eesmärk on muu hulgas hoolitseda müügile lastud toodete nõuetekohase kvaliteedi eest.

KUIDAS VÄLTIDA JA ENNETADA PIDURISÜSTEEMI RIKKEID?

Koos töökodade teadmiste kasvuga, muuhulgas tänu professionaalsetele koolitustele, tuleb üha harvem ette olukordi, kus osade vahetamisele järgneb pidurisüsteemi rike. Kui aga selline olukord juba aset leiab, võib vigastuse astmest olenevalt olla tegemist pidurdusjõu langusega, mille tagajärjeks on pidurdusteekonna pikenemine või pidurdusjõu täielik kadumine. Kõigi liikluses osalejate ohutuse suurendamiseks ja vigastusteohu minimeerimiseks peavad pidurisüsteemi üle vaatama, remontima ja selle varuosi vahetama kvalifitseeritud mehaanikud nõuetekohase varustusega töökohtadel ja osade vahetuse korda järgides.

MIDA TULEKS PIDURISÜSTEEMI HOOLDAMISEL MEELES PIDADA, ET SEE TÕRGETETA TOIMIKS?

„ Uute piduriklotside paigaldamisel tuleb kontrollida ja hinnata piduriketaste kulumisastet (sh ketta väikseimat lubatud paksust, soonte teket, korrosiooni, ketaste„viskumisastet”), liigselt kulunud ketas tuleb uue vastu välja vahetada;

INTERMEKO EUROPE'i tehtavate pidurisüsteemi osade põhikatsete hulka kuuluvad järgmised katsed:

„ takistusteguri katse, millega kontrollitakse teiste toodetega võrreldes hõõrdejõudu ehk üht näitajat, mis mõjutab pidurdustõhusust ja piduriklotside kasutusiga;

„ lõikekatse (kattel), millega kontrollitakse, kui tugev on piduriklotsi kattematerjal;

„ kõvaduskatse, millega kontrollitakse materjali kõvadusastet ning seda, kas see mahub hälvete vahemikku vastavalt standardile;

„ piduriketta kulumiskatse, millega määratakse kindlaks valmistoote vastupidavus vastastikuses seoses materjali kõvaduse ja takistusteguriga;

„ rõhukatsed, millega kontrollitakse nt piduripumpade hermeetilisust ja töökindlust;

„ korrosioonikatsed soolakambris, millega kontrollitakse toote korrosioonikindluse taset ja kiirendatud kulumist simuleeritud tingimustes;

„ piduriketta aksiaalviskumise katse, millega määratakse kindlaks, kas hälbed mahuvad lubatud väärtuste piiresse. Tänu QDA tarkvara ja statistiliste meetodite kasutamisele kehtivad katsetulemused kõigi müügile lastavate toodete puhul.

„ puhastada pidurisadul roostest ja kontrollida, kas klotsid liiguvad selles vabalt;

„ kontrollida piduriklotsi asendit pärast paigaldust;

„ kontrollida kolvivedru deformatsioone;

„ kontrollida survevedru seisukorda (mehaanilisi vigastusi);

„ kontrollida summutusplaadi seisukorda ja kulumist;

„ kontrollida, kas vana piduriklotsi kolvijälg on õige (st kas see on sümmeetriline, aksiaalne);

„ teha juhikute vaba liikumise katse;

„ kõrvaldada kahjustatud piduriklotsi kattelt mustus, rooste, tolm.

KUI MÄRKATE, et klots ei sobi konkreetse klambrimudeliga kokku, siis ärge seda klotsi paigaldage. Kindlasti ei tohi ise hakata klotsi kuju muutma. Konstruktsioonilised ja geomeetrilised muudatused (fotod 3 ja 4) võivad põhjustada klotsi kinnijäämise juhikus sõidu ajal. Blokeeruv klots ei pruugi kogu oma kattepinnaga ketta tööpinna vastu suruda, mis võib lõpptulemusena vähendada süsteemi tööjõudlust ning viia selle ülekuumenemise ja kinnikiilumiseni. Sekkumine klotsi geomeetriasse võib põhjustada klotsi klambrist väljakukkumise sõidu ajal, eriti kui ketas on liiga kulunud. Kui klotsi ei ole võimalik paigaldada, vahetage osa õige vastu välja. Allolevatel fotodel (fotod 3 ja 4) on kujutatud näited (lubamatu) mehaanilise sekkumise kohta piduriklotsi kujusse.

KUI TUVASTATE pidurikettal ulatusliku korrosiooni või ebaühtlast kulumist annab see tunnistust ket- ta ja klotsi pindade kokkusobivuse puudumisest. Tagajärjeks on ketta ülemäärane külgviskumine. Kirjeldatud probleemi tagajärg on rooli vibreerimine pidurdamise ajal, pikema aja vältel aga koostoimivate elementide (roolisüsteemi osad, laagrid jt) kahjustumine.

KUI TUVASTATE saasteainete olemasolu pidurisüsteemis, eriti pidurivedelikus, tuleb kogu süsteem põhjalikult puhastada (foto 5). Mustus ja saasteained süsteemis ja pidurivedelikus toovad lühikese ajaga kaasa kolbide ja ventiilide hermeetilisuse halvenemise (foto 6), mille tagajärjeks võib olla piduripumba jõudluse langus või selle täielik hermeetilisuse kadu ning lekete teke. Suur saastehulk võib põhjustada ka süsteemi ummistumise, mille tagajärjeks on pidurite töö lõppemine.

KUI TUVASTATE remondi käigus, et remontimiseks on vaja koostoimivad osad välja vahetada, neid aga tarnitakse komplektis koos alamkoostuga, tuleb ülemäära kulunud osa välja vahetada remonditöökojas.

Pidurisüsteemi ebahermeetilisus võib olla tingitud pumba tõukuri mehaanilisest vigastusest. Ülemäära kulunud tõukuri pealispind, püsivad deformatsioonid, sügavad lõhed või roostest põhjustatud söövitused põhjustavad tihendisuudme kahjustusi. Vigase tõukuriga pumba töö lühendab märgatavalt pumba kasutusiga. Ettenägematute rikete vältimiseks pidurisüsteemis tuleb alati paigaldada kontrollitud tarnijate toodetud ja katsetatud varuosad.

Süütepool

Süütepool muundab auto aku madalpinge tuhandeteks voltideks, mida on vaja süüteküünlas sädeme tekitamiseks, et süüdata kütus.

Saadaval üle 10 000 sõiduki versioonile

MAP andur

Kollektori absoluutrõhu (Manifold Absolute Pressure) andur on üks sisepõlemismootori elektroonilise juhtsüsteemi anduritest.

Saadaval üle 262 sõiduki versioonile

EGR klapp

Heitgaasitagastus (Exhaust Gas Recirculation) on süsteem, mis on mõeldud peamiselt sisepõlemismootorite lämmastikoksiidi heitmete vähendamiseks, kuid korrektselt paigaldatud kvaliteetne EGR-süsteem võib ka suurendada mootori tõhusust.

Saadaval üle 15 000 sõiduki versioonile

Nukkvõlli/väntvõlli andur

Nukkvõlli andur jälgib nukkvõlli asendit, et süüdet õigesti ajastada. Väntvõlli andur tuvastab väntvõlli asendi, võimaldades mootori kontrolleril arvutada kolbide asendi selle suhtes.

Saadaval üle 14 000 sõiduki versioonile

Piduriklotsi kulumisandur

See andur annab juhile teada piduriklotside kulumisest või muul viisil halvenemisest. See paigaldatakse igale rattale eraldi.

Hapnikuandur

Hapnikuandur on elektrooniline seade, mida kasutatakse heitgaasi hapnikusisalduse analüüsimiseks.

Saadaval üle 13 000 sõiduki versioonile

TP andur

Drosselklapi asendi (Throttle Position) andur jälgib sõiduki drosselklapi asendit. Andur asub enamasti drosselklapi võllil ning jälgib selle asendit.

Saadaval üle 1000 sõiduki versioonile

ABS andur

Blokeerumisvastane pidurisüsteemi (Anti-Lock Braking System) andurid jälgivad rataste pöörlemiskiirust, et edastada see teave sõiduki elektroonilisele juhtseadmele. Juhtseade kasutab seda teavet pidurite blokeerumise ennetamiseks tugeval pidurdamisel.

Saadaval üle 13 000 sõiduki versioonile

MAF andur

MAF ehk õhumassiandurit kasutatakse mootorisse siseneva õhumassi lugemiseks. Õhukogust on juhtseadmel vaja teada õige kütusekoguse arvestamiseks segumoodustusel.

Saadaval üle 4000 sõiduki versioonile

Detonatsiooniandur

Detonatsiooniandur paikneb mootoriplokil, plokikaanel või sisselaske kollektoril. Selle anduri ülesanne on tunnetada mootori kloppimisest ehk detonatsioonist põhjustatud vibreerimist.

*Uus toode*

IAC klapp

Tühikäigu regulaator ehk IAC klapp

(Idle Air Control) paigaldatakse sõiduki sisselaske kollektorile. Selle ülesanne on kontrollida ja reguleerida mootori tühikäiku, suurendades ja vähendades seda vastavalt töötingimustele.

*Uus toode*

*Uus toode*

Süütemoodul

Süütemoodul kontrollib süütepooli või süütepooli süüteaega; see reguleerib sädeme tekitamist mootoris. Süütemoodul paikneb tavaliselt auto süütejagajas või selle lähedal.

Saadaval üle 2000 sõiduki versioonile