Investeeri 3 2015

I NVEST EERI NR 3/20 15

LHV AJAKIRI NR 3/2015

Suurte plaanidega edasi LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu avab usutluses tagamaid I N T E R VJ UU: STEN TAMKIVI ET T EVÕ T T E D: LINDA NEKTAR DIGITAL SPUTNIK LIGHTING G UR U: NOVAK DJOKOVIC ÜL EVAADE : SOOME ETTEVÕTTED

Juhtkiri

Sisukord AK

4

TEKST: ANDRES KITTER LHV Panga jaepanganduse juht ja juhatuse liige

AJAKIRI INVESTEERI ON saanud oluliseks osaks LHV kaubamärgist. Vaatamata asjaolule, et Investeeri on kasvanud suurima tiraažiga investeerimisajakirjaks Eestis, teeme me seda ikkagi ennekõike Sulle, meie panga ja pensionifondide teenuste kasutaja.

Seekordne Investeeri erineb tavapärasest, kuna oleme otsustanud pöörata rohkem tähelepanu LHV-le, et olla näoga Sinu poole ja tutvustada lähemalt meie tulevikuplaane.

LHV Pangas lähtume sellest, et Sul oleks parem rahaasju ajada. Me analüüsime, mida Sul võiks vaja minna, ja mõtleme, kuidas muuta finantsteenused Sinu jaoks lihtsalt ja mugavalt kasutatavaks.

Nagu ka seekordne ajakiri näitab, kogume mõtteid erinevaist paigust ja kuulame häid nõuandeid.

Alati tuleb arvestada ka enda võimalustega. On selge, et mida rohkem inimesi valib oma pangaks LHV, seda avaramad on ka meie võimalused klientide teenindamisel. Sel sügisel plaanime oma sõnumit senisest kõvema häälega jagada.

Meie klientide käekäik läheb meile korda ja nende edu kannustab meid. Samuti teame, et klientide hulgas on palju neid, kes jälgivad LHV arengut ja elavad kaasa meie edusammudele. Loodame, et see jätkub nii ka edaspidi ning LHV börsileminek tulevikus toob rohkem kliente ka meie omanikeringi.

10 18 24 30 34 40 48 52 60 62 64 68 70 72 74

INTERVJUU ERKI KILU räägib LHV Panga järgmistest suurtest plaanidest AJALUGU Vajadus öösiti kontolt raha võtta viis mõtted sularahaautomaatidele ETTEVÕTE LINDA NEKTAR kogus laienemisplaanideks börsilt raha ETTEVÕTE DIGITAL SPUTNIK valgustab Hollywoodi filme ÜLEVAADE Soome majandusel rasked ajad, kõikidel ettevõtetel mitte REGIOON Iraan pääseb ahelatest GURU NOVAK DJOKOVIC murrab lisaks tennisele ka äririndel SUUR UUDIS Tulevikutehnoloogia CUBER INTERVJUU Endine Skype’i juht ja investor STEN TAMKIVI on kodumaal tagasi NÕUANNE Kuidas teha lapsele väärtpaberikontot?

INVESTORI ABC Uued teadmised seminaridelt PENSION Euroopa riike rõhub võlakoorem LHV PANK TOETAB Usutlus stipendiaat KRISTJAN VESKIMÄEGA LHV PANGA UUDISED UUED RAAMATUD RISTSÕNA

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Priit Rum 3

Toimetamine: Tiit Efert Kujundus: Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Anu Hammer Trükk: Kroonpress Trükiarv: 52 000

Reklaam: Menu Kirjastus Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 680 0400 I NVE STE E RI – NR 2/2015

LHV 3.0 FOTOD: ANU HAMM ER

LHV PANK ON TÄITNUD SENISED EESMÄRGID JA KASVANUD EESTIS VIIENDAKS PANGAKS, AGA SEE POLE TEEKONNA LÕPP. KÄSIL ON LAIENEMINE NING UUTE TÖÖRUUMIDE EHITUS. RÄÄGIME JUHATUSE ESIMEHE ERKI KILUGA PANGA JÄRGMISTEST SUURTEST PLAANIDEST.

5

I NVE STE E RI – NR 3/2015

Intervjuu

Definee r teenust p LHV Panga senised tähtsündmused 2009. aastal sai LHV pangalitsentsi ja seni kümme aastat investeerimisühinguna tegutsenud ettevõttest sai pank. Peagi alustati arveldusteenustega ja avati esindus Tartus.

2011. aasta tähistas taas suurt arenguhüpet, kui turule tuldi pangakaartidega, avati uus internetipank ja uus klienditeeninduskeskus.

Järgnevatel aastatel lisandus hulk pangateenuseid.

2013. aastal toodi turule mobiilipank ja asutati järelmaksu pakkuv LHV Finance.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 3/20 15

Mida „LHV 3.0” tähendab?

Meie jaoks on sellel kaks tähendust.

Oleme nii teenuste sisult kui ka ärimahtudelt kasvanud viiendaks pangaks Eestis. Aeg on seada uus eesmärk – saada olulisuselt kolmandaks pangaks Eestis. Kui vaadata meie konkurentide aktiivsust ja viimase aja otsuseid, siis pean seda täiesti saavutatavaks eesmärgiks. Kindlasti on meie peamised ja kõige tugevamad konkurendid Swedbank ja SEB. Danske ja DNB on juba teatanud oma lahkumisest jaepangandusärist, ka Nordea tundub hetkel oma suunda pigem otsivat. „LHV 3.0” tähendab meie jaoks eesmärki olla selgeks alternatiiviks Swedbankile ja SEB-le ning saada kolmandaks ja kohalikuks kodupangaks Eestis. See nõuab palju tööd ja võtab aastaid aega, kuid oleme oma sihi seadnud.

Teiseks tähendab „LHV 3.0” meie jaoks järgmist arenguetappi. Esimeseks arenguetapiks pean LHV tegutsemist investeerimisühinguna kuni 2009. aastani. Teiseks etapiks LHV tegutsemist pangana 2009. aastast kuni tänase päevani, kui keskendusime erinevate toodete pakkumisele. Nüüd oleme aga sisenemas kolmandasse etappi, kus defineerime ennast täisteenust pakkuva

pangana ja keskendume varasemast rohkem kliendisuhetele.

Sularahaautomaatide tulekuga sai läbi teine etapp. Enam ei pea meie klient omama pangakontot mõnes teises pangas ja ta saab kõik igapäevased pangaasjad aetud meie juures.

Kolmandas etapis keskendumegi sellele, et kasutajamugavus ja kliendikogemus oleksid maksimaalselt head.

Mida tähendab tootepangast suhtepangaks saamine?

Tegemist on LHV arengu loomuliku jätkuga. Olime tootepõhise panganduse pioneer. Soovisime, et iga meie toode oleks niivõrd hea, et klient võiks kasutada ainult ühte toodet, ilma et tal oleks vaja kasutada panga kõiki teenuseid korraga. Näiteks tõime turule hea intressiga hoiused, tasuta maksed, Partner Pangakaardi. Loomulikult jätkame seda suunda ka edaspidi, kuid järjest olulisemaks tõuseb meie võimekus teenindada oma kliente kõikide pangateenuste osas. Näiteks, ainult tasuta maksetest ei piisa, vaja on püsimakseid, e-arveid, pangalinki, mobiilipanka ja kõike muud selle juurde, et klient saaks tõesti kasutada põhiteenust tasuta maksete osas mugavalt. Täna on juba teisi meie 6

e rime ennast täispakkuva pangana varasemates jälgedes käijaid, kes keskenduvadki ainult teatud toodetele ja nendes parimate pakkumiste tegemisele.

Oleme aga aru saanud, et kui tahame kasvada, siis peame pakkuma klientidele kõiki tooteid ja lahendusi. Piltlikult öeldes – me peame asuma kliendiga date’imisest püsisuhtesse. See on asjade loomulik käik. Jaepanganduses on Eestis koht vabanemas ja meie soovime selle täita.

Millal hakkate pakkuma kodulaenu?

Tegelikult me juba pakume kinnisvaralaenu. Kui meie kliendid soovivad osta näiteks teist korterit, mida välja rentida, suvekodu või midagi muud, siis oleme seda finantseerinud. Mida suuremaks me kasvame ja mida stabiilsemaks ning odavamaks muutub meie enda finantseerimine, seda paremaid pakkumisi saame klientidele teha. Töötame hetkel väga kõvasti selle suunas, et saaksime oma headele klientidele mõistlikel tingimustel pakkuda ka eluasemelaenu. Muus osas võib küll öelda, et jaekliendile on meil kõik tooted olemas ja ega suurklientide teenindamiselgi enam palju puudu ole.

Tööd peame tegema veel nooremate klientide tootepakkumise osas. Sisuliselt oleme viie aasta jooksul välja arendanud 7

kõik selle, mida teised on teinud 20 aastaga. Sellel on omad plussid. Meil puuduvad vanad ja ajale jalgu jäänud pangasüsteemid. Oleme oma äriprotsesside ja IT-süsteemide väljaarendamisel kasutusele võtnud kaasaegsed lahendused. Me ei pea tegelema vanade süsteemide ülevalhoidmisega, vaid saame keskenduda uute arendamisele.

LHV Groupi struktuur AS LHV Group AS LHV Pank (100%) AS LHV Finance (65%) AS LHV Varahaldus (100%)

Mokilizingas

Viimasel ajal on teie konkurendid tõstnud oma pangateenuste hindu. Millal LHV seda teha kavatseb?

Investeerime praegu ärimahtude kasvatamisesse ja äri laiendamisesse, mille üks eeldusi on konkurentsivõimeliste ja heade pakkumiste tegemine klientidele. Tasuta makseid ei ole meil plaanis hinnastama hakata. Võibolla muutub tulevikus midagi pangakaartide hinnastamisel seoses Euroopa parlamendi ja nõukogu poolt kehtestatud kaardimaksete vahendustasude piiramisega, kuid hetkel on sellest vara rääkida. Kui teised tõstavad hindu, siis meie ei plaani seda teha. Kui teised sulgevad kontoreid, siis meil seda muret ei ole. Kui teised vähendavad sularahaautomaatide arvu, siis meie avame oma võrgu. Uutesse toodetesse ja lahendustesse tehtavate investeeringute

(50% +1 aktsia)

I NVE STE E RI – NR 3/2015

Intervjuu

kulud. Maksete tegemine ei ole tehniliselt väga kallis, seega tundub meile kohatu küsida klientide käest selle teenuse eest palju raha. Tasuta maksetega oleme aidanud Eesti inimestel panga teenustasudelt kokku hoida juba üle 1 000 000 euro. Maksete mahud kasvavad kiiresti ja 2015. aastal aitame hoida kokku juba üle 500 000 euro.

LHV sularahaautomaadid Üheksa automaati asuvad Tallinnas ja üks Tartus.

Eelistatud on suuremad kaubanduskeskused ja kohad, kus kliendid igapäevaselt rohkem liiguvad ja on ka varem harjunud sularahaautomaati kasutama.

Kõik LHV sularahaautomaadid on n-ö recyclermasinad ehk kõikidest automaatidest saab sularaha nii välja võtta kui ka sisse panna, samuti vahetada pangakaardi PIN-koodi.

INVE ST EERI – NR 3/20 15

piiramise asemel otsime ja arendame praegu uusi innovatiivseid lahendusi.

Tuleb tunnistada, et liigume hetkel teises suunas.

Kaua te suudate oma klientidele pakkuda tasuta makseid?

Hetkel tundub, et kogu maailm liigub selles suunas, et järjest rohkem töötatakse välja erinevaid makselahendusi ja elektroonilisi rahakotte, kus maksed ei ole hinnastatud.

Selle aasta märtsist sai LHV Pangast Eestis teine pank, kes on üle-euroopalise arveldussüsteemi STEP2 otseliige.

Sellega muutusid kiiremaks meie klientide maksed, paranesid arveldamise kellaajad ja alanesid ka panga enda

Makselahendusi arendatakse jõudsalt.

Kuidas õnnestub LHV-l teistest ees püsida?

Kuna inimesed kasutavad sularaha asemel üha rohkem elektroonilisi makseid ja kaardimakseid, siis kasvab mikromaksete arv tulevikus märgatavalt.

Tänased maksesüsteemid maailmas ei ole aga online’is ega ole üldiselt mõeldud kordades suuremate mahtude käitlemiseks. Seega tulevad turule kas täiesti uued lahendused või muudavad olemasolevad maksesüsteemid oma käitumist. Püüame ise olla aktiivsed mõlemal suunal. Uue lahendusena oleme töötanud välja blockchain-tehnoloogial töötava maksete edastamise süsteemi ja elektroonilise rahakoti Cuber. Kas see võib olla uus makselahendus tulevikus, on raske öelda, kuid hetkel on tegu maailmas populaarse teemaga, mida kõige enam uuritakse. Samas hoiame aktiivselt silma peal ka STEP2 nendel arengutel, millega soovitakse muuta maksed reaalajas toimivaks. Omaette teema on veel maksete kiiremaks muutmine erinevate valuutade vahel.

Selles valdkonnas on maailmas esirinnas kindlasti TransferWise, kellega teeme tihedat koostööd.

LHV on seni olnud sularahavaba pank.

Miks nüüd selline pööre, et alustate oma sularahaautomaatidega?

LHV kontorid on endiselt sularahavabad ja jätkame nii ka edaspidi. Sularaha on meie kliendid saanud välja võtta kõikide pankade automaatidest kogu aeg. Aasta tagasi alustasime aga makseterminalide 8

pakkumisega oma äriklientidele ja sellest kasvas välja vajadus sularaha sissemaksmiseks. Poodides ja teenindusettevõtetes, kus on juba kasutusel meie makseterminalid, liigub paratamatult ka sularaha – ettevõtjatel on vaja seda pangakontole saada. Suuremate ettevõtete jaoks on meil olemas sularahaveoteenus, kuid väikeettevõtete jaoks oli vaja lihtsamat ja soodsamat lahendust.

LHV Panga kliendid Eestis 80 000 70 000 60 000 50 000 40 000 30 000 20 000 10 000

Kui suureks planeerite oma automaatide võrgu kasvatada?

Vaatame, kuidas esimesed kümme automaati vastu võetakse ja milliseks kujuneb nende kasutusaktiivsus. Võibolla on vaja mõni neist ümber paigutada või neid kuhugi juurde panna. See on meie jaoks uus valdkond ja me peame paratamatult õppima, kuidas oma võrku klientide jaoks võimalikult hästi tööle panna.

Palju sularahaautomaatide teenus maksab?

LHV automaatidest on sularaha väljavõtt kuni 10 000 eurot kuus tasuta. Seda nii era- kui ka äriklientide jaoks. 10 000 eurot ületava summa eest on tasu 0,3% summast. Kõik sularaha sissemaksed on tasuta. Teiste pankade automaatidest jääb sularaha väljavõtu hinnaks endiselt 9

1 euro tehingu eest ja üle 10 000 euro suuruse summa puhul kuus on tasu 0,3% summast.

Miks te ei liitunud pankade ühise sularahaautomaatide võrguga?

Pidasime läbirääkimisi teiste pankadega ühise võrgu loomisel ligi kolm aastat.

Suuruse järjekorras loobusid pangad võrgu loomisest, tuues ettekäändeks erinevaid põhjuseid. Lõpuks saime aru, et tegelikult ei ole kellelgi soovi ühist automaatide võrku luua. Öeldi ka otse, et meid peetakse juba oluliseks konkurendiks. Nii ei jäänudki muud võimalust, kui teha otsus oma võrgu loomiseks.

Kas oleksite omalt poolt valmis ühise võrguga liitumiseks, kui see teema peaks uuesti päevakorda tõusma?

Meie oleme loomulikult avatud ühise võrgu loomiseks ja sellega liitumiseks.

See on ju täiesti ebamõislik, et kohtadesse, kus täna juba on kolm automaati rivis, paigaldame meie nüüd neljanda.

Pangad ei võida sellest midagi, kliendid samuti mitte. Ainult automaatide haldajad ja kaubanduskeskused saavad rohkem tulu. Loodan, et ratsionaalne mõistus siiski ühel hetkel võidab ja ka Eestis luuakse ühine võrk nagu Soomes, Saksamaal või mujal.

mai 2015

jaanuar 2015

september 2014

mai 2014

jaanuar 2014

september 2013

mai 2013

jaanuar 2013

september 2012

mai 2012

jaanuar 2012

september 2011

mai 2011

0 jaanuar 2011

Nii et peamine põhjus on sularaha sissepaneku, mitte väljavõtu vajadus?

Kui vaatame Eesti statistikat, siis praegu võetakse sularahaautomaatidest välja ligi 300 miljonit eurot kuus ja sisse pannakse 150 miljonit. 10 aastat tagasi võeti raha välja umbes samapalju, kuid sisse pandi ligi 4 korda vähem. Selline trend näitab kahte asja. Esiteks, et sularahaautomaatidest on saanud n-ö minipangakontorid, kus klient saab oma rahaga toimetada, ilma et tal oleks vaja minna pangakontorisse. Teiseks on ainult sularaha väljavõttu võimaldavad masinad oma aja ära elanud ja klientidel on selge vajadus n-ö combo-masinate järele.

Unistuste tööandja LHV-s on kokku rohkem kui 230 töötajat ning see arv on aastatega märgatavalt paisunud. Tänavuse aasta alguses pärjati LHV Pank tiitliga „Unistuste tööandja 2014“. Uuringud näitavad, et LHV töötajad hindavad kõrgelt ettevõtte tööõhkkonda ja -kaaslasi, LHV head mainet ja missiooni, võimalust teha põnevaid asju ja end arendada.

Ettevõte laieneb LHV süda asub Tallinnas City Plaza hoones. Sel sügisel võtab LHV kasutusele veel täiendavad kaks korrust ning pärast seda on LHV käsutuses Tallinna südalinna kõrghoonest üheksa korrust.

I NVE STE E RI – NR 3/2015

Ajalugu

Seinaraha RAHA ON KAUP, EHKKI VEIDI ERILINE. MIKS SIIS MITTE TEHA SEE KAUP INIMESTELE KÄTTESAADAVAKS ÖÖPÄEV LÄBI, NAGU SEDA ON NÄITEKS ŠOKOLAAD VÕI KARASTUSJOOK TÄNAVAL ASUVAS MÜÜGIAUTOMAADIS. NII LEIUTATIGI RAHAAUTOMAAT. KUIGI RAHAS ON midagi müstilist, pole see siiski nii eriline, et selle järel peaks käima templisarnases üliturvatud hoones, ainult argipäevadel ja valgel ajal.

Enne rahaautomaatide kasutuselevõttu oli maailm aga teistsugune, väidavad mentaliteediuurijad. Spontaanseid ettevõtmisi tuli tol ajal pikalt ette planeerida – reede õhtupoolikul oli näiteks hilja pidada plaani, et läheks laupäeval linna peale, sest panka hoiule antud rahale sai ligi alles esmaspäeval.

TEKST: ANTS VILL INVE ST EERI – NR 3/20 15

Totaalne muutus Täna on pilt hoopis teine – raha on juba pikemat aega vaid lähima rahaautomaadi kaugusel, seega on tarbimine hoogsalt kasvanud ja muutunud krambivabamaks.

Kiirem käive aga elavdab majandust ja mõjub lõppkokkuvõttes kõigile hästi.

Lähemal uurimisel võib veenduda, et pangaautomaatide leiutamine ja kasutuselevõtt on muutnud meie elu enamgi, kui vaid teinud ligipääsu rahale hõlpsamaks. Näiteks juhatas plastikust pangakaart koos PIN-koodiga sisse inimese elektroonilise identifitseerimise 10

I NVE STE E RI – NR 3/2015

FOTO: A LAMY / V ID APRE SS

11

Ajalugu

Leiutaja? Ühe legendi kohaselt tekkis insener John ShepherdBarronil vajadus sularaha järelei ning ta otsustas šokolaadiautomaadi eeskujul luua masina, kust saab ööpäev läbi sularaha kätte.

Automaat viib tööjõukulud alla Üks põhjus, miks rahaautomaadid levisid laialt juba siis, kui need olid veel ebatöökindlad ja ka kohmakad kasutada, oli vastuseis ametiühinguliikumisele Suurbritannias.

Pangatöötajate liidud nõudsid, et rahaautomaadid lülitataks laupäevadeks välja, ärijuhid aga promosid uusi masinaid kui võimalust parandada kundede teenindamist, alandada tööjõukulusid ning ühtlasi vähendada toona väga suurt jõudu omanud ametiühinguliikumise mõju.

INVE ST EERI – NR 3/20 15

Raha jagamise m idee sündis van n paljudes eluvaldkondades (sh internetis), aga ka elektroonilise panganduse, makseterminalide leviku ja mobiilse panganduse. Nende valdkondade areng ehk teisisõnu plastraha edukäik on, tõsi küll, viinud sularaha kasutamise vähenemiseni, mis on kaasa toonud ennustusi pangaautomaatide hulga kahanemisest. Samas on neid keerulisi ja kalleid seadmeid praegusel hetkel maailmas käigus vähemalt 2 miljonit ja nende arv kasvab pidevalt.

Täna on maailmas üks „rahamasin” umbes 3000 inimese kohta, kuid juba tuleval aastal on automaattellereid

hinnanguliselt üle kolme miljoni. Nii on saanud täiesti enesestmõistetavaks, et ükskõik kuhu maailmanurka reisisihti seades ei mõtle keegi meist suure rahakukru või pataka reisitšekkide kaasavõtmisele ning ettevalmistused piirduvad vaid plastikkaardi taskusse pistmisega. Raha väljastavaid automaate on tõesti igas ilmanurgas, isegi näiteks Antarktikas Rossi mere ääres asuvas McMurdo polaarjaamas.

Müütiline heureka Näib, nagu poleks midagi lihtsamat ühe automaadi leiutamisest – piisab vaid 12

FOT O: A LA M Y / VI DA P RES S

e masina n nis ideest ja sellele tehnilise lahenduse leidmisest. Rahaautomaadiga on lugu teisiti. Isegi selle ajaloo osas on liikvel mitu erinevat varianti, levinuim neist on müütiliselt kaunis, aga suuresti ebatõde.

Legendi kohaselt pandi maailma esimene pangaautomaat üles Londoni eeslinnas Enfieldis, Barclay panga harukontori juures 27. juunil 1967. aastal.

Legend vestab, et pangaautomaadi idee peale tuli trükifirma De La Rue (seal trükiti ka Eesti kroonid) insener John Shepherd-Barron ühel laupäevaõhtul, kui oimas, et oli panka minekuga lootusetult hilja peale jäänud. Nagu müüdireeglid 13

ette näevad, saabus valgustatus hetkel, kui ta oli vanni võtmas. Shepherd-Barron jõudis ideeni, et raha, nagu tol moderniseeruval, automaatidele orienteeritud ajal muudki kaupa, võiks saada automaadist nagu näiteks šokolaadi. Esimesel võimalusel teinud ta Barclay panga asjameestele (väidetavalt „väikse roosa džinni” saatel) äärmiselt uuendusliku ettepaneku arendada välja „raha jagamise masin”. Varsti oligi esimene rahamasin töötamas, limiidiga 10 naela korraga – toonaste hindade juures piisav summa, et Londoni sillutisel lõbusalt seigeldes aega veeta kuni varahommikuse taksosõidu ja kodupuhvetist võetud seltersini. Edasine on ligi 50 aastat edulugu, mis muutis panganduse olemust. Barroni jaoks päädis see rüütliseisusega ja tõusmisega igavesele aukohale uue rahaajastu esimese kangelasena – mehena, keda viie aasta tagustes järelehüüetes nimetati rahaautomaadi leiutajaks.

Tegelik ajalugu Tegelikult ulatub lugu veelgi kaugemasse minevikku, sellega on seotud terve hulk inimesi ja firmasid ning esimesed automaattellerid ilmusid esile ka mujal kui Londonis. Siiski on Sir Johnil selles kõiges oma väärikas roll.

Aeg, millest kõneleme – 1960. aastate algus –, oli täidetud tehnoloogilisest progressist ning üha uute automaatide kasutuselevõtust laetud optimismiga.

Iseteenindusega bensiinijaamad, supermarketid, ühissõidukite automatiseeritud piletisüsteemid või ka näiteks maiustuste müügiautomaadid olid üha populaarsemad ja neid tuli juurde iga päevaga.

Rahaasjad ootasid samasugust lahendust, mis aga viibis. Tol ülimoodsal ajal puudus suurel osal ehk kolmandikul elanikkonnast igasugune suhe pangaga, seda ka tugevat majandustõusu nautivas USA-s. Tavainimestel polnud pangaarvet, palka maksti neile sularahas

Insenerist korvpalluri panus Ameerika Ühendriikide esimese rahaautomaadi looja oli Dallase insener ja endine kutseline korvpallur Donald Wetzel (pildil). New Yorgis Long Islandil 1969. aasta septembris ülesseatud masin kasutas juba magnetribaga plastikkaarte. Wetzel arendas välja ka põhimõtted, milliseid teenuseid peaks automaat pakkuma, ja nii ongi praegused pangaautomaadid suuresti Don Wetzeli, peamiselt pangasabas seismise käigus tekkinud väärt mõtete edasiarendused.

Ainus kasulik uuendus Insenertehnilise mõtte krooniks tuli uus kõrgtehnoloogiline „kombain” paigutada muutliku ilmastiku ja pikanäpumeeste eest kindla ja kaitsva kesta sisse. Nii sündiski pikki aastaid kestnud töö tulemusel ja paljude inimeste kaasabil seade, mis on inimsoo rahakasutava osa eluviise otsustavalt ja põhjalikult muutnud. Ameerika Ühendriikide keskpanga kunagine juht, üleilmseks rahandusstaariks saanud Paul Volcker on nentinud, et „pangaautomaat on ainus panganduses aset leidnud kasulik uuendus”.

I NVE STE E RI – NR 3/2015

Ajalugu Murranguline lumetorm Isegi pärast seda, kui sularahaautomaadid muutusid töökindlaks ja neid hakkas üha sagedamini kohtama, polnud need lõplikult kanda kinnitanud. Ameerika klientide usaldus võideti alles siis, kui 1977. aastal tabas New Yorki hiiglaslik lumetorm. Linn mattus ligi poolemeetrise lumevaiba alla ja pangad olid päevade kaupa kinni. Selgus, et Citibanki aastatagune hulljulgena tundunud otsus teha raudtellerite paigaldamiseks hiiglaslik 100 miljoni dollariline investeering tasus end kuhjaga ära – automaatide kasutus suurenes viiendiku võrra. Sellest edust said indu ka teised pangad ning rahaautomaatide ülespanek kasvas hüppeliselt.

Areng pole peatunud Kuigi kohati on tehingute mahud kahanenud, näitab tehingute iga-aastane mitmemiljardiline koguarv pidevaid suurenemise märke nii linnades kui ka maapiirkondades, seda hoolimata vahepealsetest kriisiaastatest. Tehingute arv on tõusujoonel ka ilma sularahata toimivas majanduses. Mõned asjatundjad väidavad, et sularahaautomaadi kasutamine on üha elektroonilisemaks ja hoomamatumaks muutuvas rahandusuniversumis ainus käegakatsutav ning inimlikku mõõdet omav tegevus, mis ei kao veel sajanditegi jooksul.

INVE ST EERI – NR 3/20 15

– samamoodi nagu meile sotsialistlikus paradiisis veel kolm kümnendit tagasi.

Siiski oli tekkinud vajadus ajada rahaasju ka väljaspool pankade lahtiolekuaegasid. Esimese rahamasina konstrueeris armeenia päritolu ameeriklane, leiutaja ja ärimees Luther Simjian, kes on muu hulgas ka näiteks sõjalennukisimulaatori, värvilise röntgenograafia, teleprompteri, velotrenažööri ning veel mitme tähtsa leiutise autor. Bankographi-nimeline seade pandi üles New Yorgis ja see oli mõeldud raha vastuvõtmiseks hilistelt klientidelt.

Paraku selgus pooleaastase katsetamise järel, et nõudlust sellise teenuse jaoks oli peamiselt vaid sutenööride, hasartmängurite ja muude hämara taustaga tegelaste seas. Tavainimesed võõristasid masinat, mis rahatähtede sisestamisel väljastas kviitungiks kliendist tehtud välkfoto. Sellegipoolest oli seade esimene tõsiselt võetav samm mehhatroonilise telleri loomise suunas, mis andis tulevasele maailmavallutajale – rahaautomaadile – ette toeka ja kaaluka kastikujulise välimuse.

Samal ajal olid sarnaseid arendusi – võimaldada inimestele ligipääs oma rahale pankade kinniolekuaegadel – võtnud lisaks USA pankadele ette ka pangad Jaapanis, Rootsis ja Suurbritannias. Hulgalised jõupingutused keerulise ja töökindla seadme loomiseks viisid esimeste töötavate mudelite loomiseni 1960. aastate lõpu poole.

27. juunil 1967. aastal tutvustatigi Barclay panga kontori juurde ülespandud automaati, mille loomise juures oli suur roll ka Shepherd-Barronil. Tõsi, Barron oli Barclays siiski vaid üks liige inseneride rühmas, kes kõik paralleelselt masina väljatöötamise kallal tegutsesid.

Uuemad uurimused aga kinnitavad, et Jaapanis ja Rootsis pandi töötavad automaadid üles paar nädalat enne Barclayd, üks teine Briti pank aga tuli oma masinaga välja vaid kuu hiljem.

Tõeline A saabus 7 0 Mõned allikad väidavad, et Rootsi pank Nixdorf käivitas oma Bankomati, mille nimest sai pangaautomaadi sünonüüm suurele osale Euroopast, üheksa päeva pärast Barclayd. Rahaautomaatide tõeline buum saabus paaril järgmisel aastal, kui pea iga tõsisemalt võetav pank laskis turule oma terastelleri.

Tehnilised lahendused Raha väljastav automaat koondab endas terve hulga tehnoloogiliselt väga keerulisi ja väga erinevaid sõlmi. Suure arendustöö tegid insenerid ära seoses põhiprobleemiga, kuidas väljastada masinast õige hulk raha. Enamik rahakupüüre pole laitmatult sirged ega 14

FOT OD: A LA M Y / VI DA P RES S

ATMide buum 7 0ndate alguses puhtad, seega oli väga oluline leida tehnilised lahendused, et vältida kupüüride omavahelist kleepumist ja liigsete rahatähtede väljumist masinast, aga ka ummistusi transporditraktis.

Muide, nii mõnegi algusaegade mudeli puhul hiiliti sellest keerukast asjaolust kõrvale ning klient sai automaadist kätte vaid eelnevalt pakitud rahasummasid.

Teine lahendamist vajav võtmetähtsusega küsimus oli seotud kliendi identifitseerimisega. Esialgne lahendus, mida Barclay rahaautomaadi puhul rakendati, tundub täna ulmelisena.

Nimelt kasutati siis käsitsi täidetud standardtšekke, mille sisestamisel masinasse sai klient vastu kindla 15

rahasumma. Tšekid olid masinloetavad, nende väljakirjutamisel kasutati radioaktiivset tinti, süsiniku radioaktiivset isotoopi C14. Meetod polnud tervisele ohtlik, küll aga oli see paindumatu ja kohmakas. Mõned firmad võtsid kasutusele ka erilised, kas siis metallist või plastikust žetoonid, mille pank hiljem kliendile posti teel tagastas.

Hoolimata sellest, et mitmed firmad olid selleks ajaks juba kasutusele võtnud magnetribaga plastkaardid, oli mõistlikult toimiv süsteem leiutamata.

Shepherd-Barroni lahenduse geniaalsus peitus viisis, kuidas seoti omavahel klient, tema identifitseerimise kaart ning pangaoperatsioon. Selleks tuli leiutada

Sularaha endiselt tähtis Teises kvartalis tehti Eesti Panga andmetel Eestis päevas keskmiselt miljon sularahata makset kogukäibega 393 miljonit eurot.

Mulluse sama perioodiga võrreldes kasvas sularahata maksete arv 5%, käive aga vähenes 8%.

Kõigist riigisisestest maksetest 85% on eraisikute maksed, kuid maksete kogukäibest moodustavad need vaid 9%.

Kaardimaksete osatähtsus eraisikute riigisisestes maksetes oli teises kvartalis 75%. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on kaardimaksete osatähtsus 10 protsendipunkti võrra kasvanud.

Kui kümme aastat tagasi võtsid eraisikud pangaautomaadist sularaha keskmiselt 137 000 korda päevas, siis tänavu teises kvartalis vaid 103 000 korda päevas.

Muudest sularahata makseviisidest kasutavad eraisikud kõige rohkem internetipanga maksekorraldusi. Teises kvartalis tehti päevas keskmiselt 109 000 internetipanga maksekorraldust, mida on 1,7 korda rohkem kui kümne aasta eest.

Internetipanga maksekorralduste osatähtsus riigisisestes maksetes on aga vähenenud kümne aasta taguselt 19 protsendilt 12 protsendini.

Tähtsuselt kolmas sularahata makseviis oli kümme aastat tagasi otsekorraldus (10 protsenti), ent praegu moodustavad e-arve püsimaksekorraldused 6% kõigist sularahata makseviisidest. Pangalingi kaudu tehtavaid makseid oli teises kvartalis 4%, ülejäänud sularahata makseviiside osatähtsus oli 1% või alla selle.

I NVE STE E RI – NR 3/2015

FOT O: S H UT T ERS T OC K

FOT OD: Ä RI P Ä EV

Ajalugu

Edumeelne Eesti Panganduse kiire areng 1990. aastate algul tõi Eesti tänavatele kohe ka sularahaautomaadid. Eesti Panga andmetel hakkas esimene automaat raha väljastama oktoobris 1993.

turvaline algoritm, mis sidus plastkaardi ning selle kasutamisaja ja -koha kindlalt ja üheselt pangakonto ning selle omanikuga. Turvalisus polnud ka siis vähetähtis – juba esimesel aastal pärast rahaautomaatide avamist said Rootsis osavad pikanäpumehed varastatud kaartidega „seina seest” kätte hiigelsummasid võõrast raha.

Nutiautomaadid Juba on välja töötatud ja laiemasse kasutusse minemas lahendused, mis võimaldavad omavahel suhelda nutiseadmetel ja pangaautomaatidel – ikka selle nimel, et inimesel oleks pidev ja mugav ligipääs oma rahale.

Samast juhtmõttest lähtuti ka algusaegadel, kui automaatkassiiri alles leiutama hakati.

INVE ST EERI – NR 3/20 15

Isiklik kood Suurim saavutus turvalisuse tagamisel oligi Shepherd-Barroni idee anda sõjaväe kuuekohalise isikukoodi eeskujul igale kliendile isiklik kuuekohaline identifitseerimisnumber. Praeguseks juba üldmõisteks saanud PIN on siiski vaid neljakohaline, seda lühemat varianti soovitas insenerile tema abikaasa – põhjendusega, et nelja numbrit on lihtsam meeles pidada. Suure arendustöö tulemusena on PIN-koodil põhinev identifitseerimisviis tänaseks levinud

väga paljudesse valdkondadesse ka väljaspool pangandust.

Lisaks vajasid lahendust probleemid elektroonilise side osas rahaautomaadi ja panga keskarvuti vahel. Esiteks, automaat pidi saama kinnituse, et kliendi kontol on piisavalt raha väljavõtmiseks.

Teiseks pidi sularahas väljastatud summa saama koheselt ka arvelt maha võetud. Ajal, mil kasutati telefoniliine, olid sideprobleemid üheks suuremaks komistuskiviks. Lahendused hakkasid paistma alles infotehnoloogilise hüppe ja internetiajastu saabumisel. Ehkki raha oli mööda juhtmeid liigutatud juba telegraafi algaegadest peale, said alles pangandussidesüsteemide loomisega alguse sularahata kauplemise hiigelajad ja makseterminalide võidukäik. Tänaseks saab tavalises rahaautomaadis teha mitmeid pangatehinguid ning sellelt pinnalt on sündinud terve rida uusi automaatklienditeeninduse harusid.

16

AUTOKUNSTI TEOSED.

GHIBLI, QUATTROPORTE, GRANTURISMO JA GRANCABRIO. JUBA ÜLE 100 AASTA ON MASERATI OLNUD TEERAJAJAKS AUTOKUNSTI ALAL – SEDA NII DISAINI, KVALITEEDI KUI SÕIDUMÕNU OSAS. TÄNA KUULUVAD MASERATI MUDELIVALIKUSSE SPORTLIKUD JA LUKSUSLIKUD GHIBLI, QUATTROPORTE, GRANTURISMO JA GRANCABRIO. NEED SÕIDUKID PAKUVAD DISAINIGURMAANIDELE SILMAILU, SÕIDUENTUSIASTIDELE SÕIDURÕÕMU NING LUKSUSE ARMASTAJATELE ÜLIMAT MUGAVUST. SILBERAUTOL ON HEA MEEL OLLA AUTOKUNSTI AMETLIKUKS MAALETOOJAKS EESTIS. AVAME UUE SALONGI SEPTEMBRIS 2015. TULE TUTVUMA!

GHIBLI DIESEL - KESKMINE KÜTUSEKULU: 5.9 L/100 KM - CO2-EMISSIOON: 158 G/KM. QUATTROPORTE S Q4 - KESKMINE KÜTUSEKULU: 10,6 L/100 KM - CO2-EMISSIOON: 246 G/KM. GRANTURISMO SPORT MC AUTO SHIFT - KESKMINE KÜTUSEKULU: 14,3 L/100 KM - CO2-EMISSIOON: 331 G/KM. GRANCABRIO MC - KESKMINE KÜTUSEKULU: 14.5 L/100 KM - CO2-EMISSIOON: 337 G/KM

SILBERAUTO EESTI AS Peterburi tee 50a, Tallinn 17 Telefon: 6056 950

E-post: ylemiste@silberauto.ee WWW.SILBERAUTO.EE/MASERATI

I NVE STE E RI – NR 3/2015

FOTOD: R ANDO K ALL

INVE ST EERI – NR 3/20 15

18

Ettevõte

Linda Nektar SUVE ALGUL ALTERNATIIVTURULE TULNUD, VÕRUMAAL ASUV LINDA NEKTAR ON AMBITSIOONIKAS ETTEVÕTE, KES OTSIB KASVUVÕIMALUSI. SELLEKS BÖRSILT KOGUTUD RAHA KA KASUTATAKSE. ETTEVÕTTE AJALUGU SAI alguse nõukogude ajal Linda kolhoosist, mis asutati 1940. aastate lõpus. 1960. aastatel hakati seal kohalikest õuntest ja marjadest veini tootma. Eesti vabariigi taasiseseisvumine lõpetas kolhooside tegevuse ning Linda Nektar erastati 1992. aastal.

Traditsiooniline joogitööstus 1993. aastal ostis ettevõttes suurosaluse Soome alkoholimonopol Primalco. Viis aastat hiljem sai Linda Nektar Primalco Helsingi tehasest uue mahutite ja seadmete pargi. Ettevõttes toodeti kuni 2002. aastani traditsioonilisi puuvilja- ja marjaveine. Siis aga ostis enamusosaluse senine tuumikaktsionär Erik Hagström, kes oli ettevõttes algatanud olulisi tehnoloogilisi muudatusi juba aastast 2001, ja muutis ettevõtte fookust.

Villimiselt ja lõpptarbijale suunatud 19

TE KST: TI IT E FE RT I NVE STE E RI – NR 3/2015

F OT OD: RA N D O KAL L

F OT OD: K RI S T I N A E F E R T

Ettevõte

Kogenud juht Kadri Rauba on Linda Nektarit juhtinud juba viimased kümme aastat.

Loomulik samm Linda Nektari plaan eksportida oma oskusteavet välisriikidesse toob kaasa vajaduse suurendada rahvusvahelist nähtavust ja leida tulevaste projektide jaoks vabu vahendeid (kaasa arvatud kaubeldavad aktsiad).

Seega vaatame First Northile minekut ettevõtte jaoks loomuliku sammuna ja täname investoreid, kes osalesid hiljuti toimunud aktsiate suunatud pakkumises.

Erik Hagström Linda Nektari nõukogu esimees INVE ST EERI – NR 3/20 15

Kõvasti on panustatu d töökorralduse ja juhti m tootmiselt liiguti äriklientide teenindamisele. Siitpeale algas ettevõttes uus ajajärk.

Ajavahemikul kuni 2011. aastani läbis ettevõte olulise muutuse – tehti toote- ja tehnoloogiaarendust ning investeeriti kaasaegsesse tootmistehnoloogiasse, paigaldati uued kääritusmahutid ja modernsed filtreerimisseadmed. Üks olulisemaid teetähiseid oli 2005. aastal Iso-Mixi tehnoloogia kasutusele võtmine kääritusefektiivsuse suurendamiseks.

Antud tehnoloogia kasutuselevõtuga oli Linda Nektar tol hetkel maailmas pioneer.

Ettevõte tegeleb kääritatud alkoholi tootmisega Balti ja Skandinaavia joogitööstustele, kes valmistavad sellest erinevaid kergeid alkohoolseid jooke.

Jaekliendini otse Linda Nektari toodang ei jõua. „See on hoopis teine äri, mis eeldab teistsugust lähenemist ja suuri turunduskulusid, ja me ei soovi ka oma klientidega konkureerida,” sõnab kümme aastat ettevõtet juhtinud Kadri Rauba.

Kuigi dekaadi vältel on ette tulnud nii

tõuse kui ka mõõnu, on ärimudel osutunud edukaks. „Ettevõtte edu taga on paljuski praegune tuumikomanik, kellel oli selge nägemus, kuidas ettevõtet arendada, ning ta ei kartnud ka muudatusi ellu viia,” sõnab Rauba.

Kohalik vesi ja tööjõud Kääritatud alkoholi valmistatakse õunakontsentraadist, mida tuleb mitmekordselt veega lahjendada. Kuna tootmismahud on suured – mahutipargis võib korraga olla ligi miljon liitrit vedelikku –, siis on ettevõttel oma puurkaev, sest linna veevärgi peale sellist süsteemi üles ei ehita. „Lõuna-Eestile omaselt on siinses vees palju rauda ja mangaani, kuid kaasaegse veepuhastusega saadakse sellest jagu,” selgitab Rauba.

Põhimõtteliselt võib analoogse tootmise püsti panna ükskõik millisesse maanurka, kuid vee kõrval on oluline tegur ka elekter ning ettevõtte logistiline asukoht, sest suuri, 26-tonniseid autotsisterne sõidab tehase väravast sisse ja välja iga päev.

20

u d kvaliteeti ning i mise edendamisse Kuigi Eestis on pea igas taluõues õunapuu, napib meil õunakontsentraadi tööstuslikuks tootmiseks piisavas mahus õunaaedu. Probleeme tekitab ka põhjamaine kliima, sest talved võivad kardinaalselt erineda – see aga mõjutab saagikust ja õunte kvaliteeti. Linda Nektari toodang peab alati olema ühtlase kvaliteediga, kuna kliendid on oma lõpptoodete retseptid paika timminud ega ole huvitatud nende igakordsest muutmisest.

Nõudlus on väga sesoonne. „Suvel tellitakse märgatavalt rohkem kui talvel.

Me peame olema valmis kiirelt reageerima, et tagada vajaminevad mahud,” selgitab Rauba. „Oleme investeerinud tootmisesse ja tehnoloogiasse. Eesmärk on klientide soovid täita.” Kõvasti on panustatud ka kvaliteeti ning ettevõtte töökorralduse ja juhtimise edendamisse. Õunakontsentraaditurg põhineb maailmaturuhinnal. Suurimaks hinna mõjutajaks on saagikus, mistõttu uusi tarnelepinguid sõlmitakse just sügiseti.

21

Äri on globaalne ja selles osalevad väga paljud riigid üle maailma. Seetõttu pole ka ime, kui ühel aastal tuleb kontsentraat Hiinast, teisel aastal Lõuna-Ameerikast või hoopiski lähemalt Poolast või Saksamaalt. Nõuded kontsentraadile on väga täpsed ning ka selle maitse ja kvaliteet peab aastateüleselt olema ühtlane.

Eestimaine panus ongi vaid töökäed ja põhjavesi. Lähipiirkonnas Linda Nektarile konkurente ei ole. „Meil siin kääritatakse küll, aga pigem teevad seda joogifirmad iseenda tarbeks. Seetõttu on ka kliendid teatud mõttes meie konkurendid, kuigi nendega konkureerimine ei ole eesmärk,” räägib Rauba.

Ettevõttes on 11 töötajat. Suur osa tööst on automatiseeritud, ent ka inimkäsi läheb vaja. Küsimuse peale, kuidas on väikeses ja kauges külas töökäte leidmisega, vastab Rauba: „On nii ja naa.

Siin on inimesi, kes on hoidnud töökohta terve elu, aga kui otsime spetsialiste, siis neid on raske leida, sest Tartu ja Tallinna tuled tõmbavad.”

Kobela alevik Asub Võru maakonnas 4 km Antslast loodes, Vahtsõkivi järve ääres.

Alevik moodustati 1977. aastal Boose ja Määrastu külast ning osaliselt Lusti ja Madise külast. Senine Kobela asula nimetati samal ajal Vana-Antsla alevikuks. 2011. aasta loenduse seisuga elas alevikus 313 elanikku. Ürikuis on Kobelat (Kowol) esimest korda mainitud vakusena 1419. aastal, teistel andmetel aga 1405. aastal. Hiljem jagunes Kobela vakus mitmeks külaks ning sinna rajati ka karjamõisu (Anne, Boose, Näsimetsa).

Aleviku areng on seotud Linda kolhoosi keskuse väljaehitamisega 1970. aastail. 1973. aastal Linda kolhoosi kontori- ja klubihooneks ehitatud Linda rahvamaja asub tehisjärve kaldal.

I NVE STE E RI – NR 3/2015

Ettevõte

Tähelepanuväärne ettevõte Linda Nektari debüüt First Northi turul näitab, et väikeettevõtetel on kasvu rahastamiseks erinevaid võimalusi ning kapitaliturg on arvestatav alternatiiv.

Linda Nektar on kindlasti tähelepanuväärne ettevõte ja ühtlasi alternatiivturule hästi sobiv eeskuju.

Tegemist on omas valdkonnas ehk kääritatud jookide tootmise alal tugeva ettevõttega, kes pöörab tähelepanu tehnoloogiale ja arendustegevusele ning on seadnud ambitsioonikad plaanid uute ärisuundade arendamiseks. Aroomi tootmise ärivaldkonna kasvatamiseks vajab Linda Nektar uusi investeeringuid, mida on mõistlik rahastada kapitaliturult kaasatavate vahenditega.

Ivars Bergmanis LHV Panga institutsionaalse maaklertegevuse juht

Panga tugi LHV Pank on First Northi turu esimene ülebaltiline nõustaja ja aitas ka Linda Nektari alternatiivturule.

INVE ST EERI – NR 3/20 15

Seetõttu on otsitud koostööd ka teadusasutustega ja spetsialistidega väljaspool Eestit. Arendustöö tulemusena kestab ühe 14-kraadise alkoholi partii kääritamine vähem kui kümme päeva varasema kolme kuu asemel.

Kasvule keskendunud Viimaste aastate jooksul on ettevõte keskendunud kasvule. Lõpetati uue tootmis- ja kontorihoone ehitus, milleks saadi toetust ka PRIA-lt. Põnevaim arendus on olnud uue tehnoloogilise läbimurde algatamine – juurutamisel on unikaalne tehnoloogia naturaalsete aroomide tootmiseks. „Idee tuli sellest, et vaatasime tootmist ja uurisime, mida me välja filtreerime ja kanalisatsiooni saadame. Avastasime, et tootmisjääkidena läheb kanalisatsiooni

palju väärtuslikku aroomainet, ning asusime uurima, kuidas seda väärindada,” räägib Rauba.

Ettevõtte eesmärk on leida aroomitootmise ja -müügi alal väljund, samuti strateegilised partnerid seadmete tootmiseks, edasimüügiks ja tehnoloogiasiirdeks.

Nimetatud tegevused täiustavad olulisel määral Linda Nektari tänast ärimudelit ja avavad ettevõttele globaalse turu.

Kui suureks ettevõte võib kasvada, Rauba spekuleerida ei soovi. Kindlasti on vaja leida vastava valdkonna spetsialiste, kuid tootmises ei pruugi töötajate arv kasvada. Kuigi automatiseerimisega muutuvad tööprotsessid kergemaks, tuleb teatud töid teha siiski käsitsi. „Viimased kümme aastat on töötajate arv püsinud sama,” lisab Rauba. Üks on aga selge – aroomiäri on 22

AS Linda Nektari olulisemad finantsnäitajad Olulisemad finantsnäitajad (tuh. EUR)

2010

2011

2012

2013

2014

Müügitulu

1 931

2 790

3 460

3 659

2 745

Tegevuskasum

469

673

900

819

394

Puhaskasum

451

642

853

737

324

6

3

10

171

273

Teadus- ja arenduskuludega kohandatud puhaskasum

457

645

863

908

597

Raha ja pangakontod

277

751

325

623

710

Kohustused

119

129

126

248

180

Varad

975

1 505

2 176

2 728

2 722

Makstud dividendid*

48

122

179

307

262

Teadus- ja arenduskulud

* välja makstud aasta jooksul möödunud aasta kasumist

globaalne ja väga suur. „Laboris oleme katsed ära teinud, ja huvi meie vastu on olemas. Hetkel paigaldame pilootseadmeid,” räägib ettevõtte juht.

Raha börsilt Uue valdkonna arendamiseks vajas ettevõte lisaraha. Selleks kaaluti erinevaid võimalusi. „Igal lahendusel olid plussid ja miinused. Börs oli üks võimalus ja otsustasimegi ühehäälselt selle kasuks,” kinnitab Rauba. Börsile minek oli ettevõtte jaoks uudne. „See sundis oma tegevuse uue pilguga üle vaatama ja viis mugavusstsoonist välja,” nendib Rauba. Mahukad ettevalmistustööd võtsid aega vähemalt pool aastat, kuid tulemusega ollakse rahul. Eesti taganurgas asuvale ettevõttele lisab börsil olemine ka usaldusväärsust.

23

Lisaks võimaldab aktsiate kauplemisele võtmine Linda Nektaril jätkata aktsiaoptsiooniprogrammi, et ühildada võtmetöötajate huvid aktsionäride omadega ja meelitada ettevõttesse uusi spetsialiste. Optsiooniprogrammi maht võib olla kuni kolm protsenti kogu registreeritud aktsiakapitalist (2015. aasta lõpu seisuga) ja optsioonide tähtaeg on kolm aastat. Ettevõtte nõukogul on õigus otsustada, kes töötajatest saavad optsiooniprogrammis osaleda ja kui palju optsioone töötajatele määratakse.

Rauba jälgib nüüd ka ise börsil toimuvat põnevusega, kuigi periood on olnud lühike ja midagi üllatavat pole veel juhtunud. „Olla börsiettevõtte juht, seda võimalust ei ole igaühel,” on Rauba uhke ja lisab, et börsiettevõttes töötamine tekitab ka töötajates kindlustunnet.

First North Mitmepoolne kauplemissüsteem, mida enamasti tuntakse reguleerimata alternatiivturu nimetuse all. First North võimaldab kasvuettevõtetele lihtsamat ligipääsu kapitalile ning paremat nähtavust Baltimaade finantsturul.

Alternatiivturu ettevõtetel on sarnased võimalused reguleeritud turul noteeritud ettevõtetega, kuid regulatiivne koormus on madalam ja kohandatud kasvuettevõtete vajadustega, võimaldades neil lihtsamini saada avalikuks ettevõtteks.

I NVE STE E RI – NR 3/2015

Ettevõte

Saagu valgus!

VENNAD KAUR JA KASPAR KALLAS ON LOONUD LED-VALGUSTITE SÜSTEEMI, MIS ON JUBA LEIDNUD KASUTUST SUURTE HOLLYWOODI FILMIDE VÕTTEPLATSIDEL. Perefirma Kaur Kallas (paremal) õppis EBS-is majandust, tema vastutab ka ettevõtte juhtimise eest. Kaspar (vasakul), kes õppis Balti Filmi- ja Meediakoolis filmikunsti, tegeleb rohkem tehnoloogiaga. Firmas töötab ka isa Tõnu, kes on elukutselt tööstusdisainer.

Kokku on ettevõttes 16 töötajat, kellest suurem osa töötab Tallinna kontoris.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 3/20 15

FIRMA EI ALUSTANUD aga valgustehnikaga, vaid hoopis kaameratega. Koos USA kaameratootja Silicon Imagingiga arendasid Kallased omal ajal välja teadaolevalt esimese kolmemõõtmelist pilti salvestava videokaamera maailmas.

Sünged koopad viisid Hollywoodi Lugu ise, kuidas vennad Hollywoodi lävepakule astusid, sobiks filmistsenaariumiks.

Umbes 20 000 aastat tagasi sulges maalihe Lõuna-Prantsusmaal Ardèche’i jõe juures suure koopa. Kolm uurijat avastasid selle 1994. aastal ja leidsid hulganisti väga hästi säilinud kaljujooniseid, näiteks kiviaja inimeste poolt söega seinale joonistanud jooksva piisoni, ninasarviku ja hobuste neliku. Teadlased kalduvad arvama, et vanimad joonised selles kaljugaleriis võivad olla isegi 33 000 aastat vanad.

Turistidele on Chauvet’ koopad suletud ja neisse pääseb vaid Prantsuse valitsuse eriloaga. Kuulsa saksa režissööri Werner 24

I NVE STE E RI – NR 3/2015

FOTOD: TRIIN R AA

25

FOT OD: T RI I N RA A

Ettevõte

sai töökorda viieteistkümne minutiga.

Kaspar hoolitses kaameraassistendina võttetehnika ja filmitud materjali eest.

Otsus teha filmi 3D-s tuli viimasel hetkel ja renditud tehnika 3D jaoks ei sobinud.

Esimese nädala põhjal tehtigi otsus, mida tuleks kaamera juures muuta, nii et seda saaks kasutada kitsastes koobastes. Siis tuli võtetesse pooleteisenädalane paus, Kaspar saabus tagasi Eestisse ja siin tehti olemasoleva ajaga puuduvad kaamerajupid valmis.

Filmimisel kasutati kolme kaamerat. Üks oli Kallaste oma, üks Ameerikast ja kolmas oli hoopis väike, õhuvõtete jaoks.

Seekord sobis vendade väljatöötatud tehnika suurepäraselt.

Werner, kellele meeldib tööd teha väikese meeskonnaga, soovis võtete

Lahendus, mis hoi a Müügitöö Müügitööd tuleb teha eeskätt operaatoritega, keda kutsutakse demoüritusele, kus antakse võimalus valgusteid testida.

Müügiprotsess on pikk ning ühe tehingu vormistamiseks võib kuluda pool aastat. Hollywoodis on tippoperaatoreid, kelle tegemisi peab kindlasti jälgima, kokku paarsada. „IMDB-st on näha, mida tootma hakatakse ja kas filmi jaoks on operaator välja valitud. Osade filmide puhul vahetub operaatori nimi neli korda, enne kui filmivõtetega alustatakse,” kirjeldab Kaur protsessi keerukust.

INVE ST EERI – NR 3/20 15

Hertzogi võttegrupile anti koobastes filmimiseks vaid mõni tund ning midagi puudutada nad ei tohtinud. Koobastes oli niiske ja kitsas, seetõttu tuli kasutada ökonoomset ja ilmastikukindlat tehnikat.

Meeskonna käsutuses oli USA firma Silicon Imaging 3D-kaamera. Ühel porisel reede õhtul kell üksteist helises Kaspari telefon ja ta käest päriti, kas ta tahaks minna LõunaPrantsusmaale kaameraassistendiks.

Otsustamiseks oli aega vaid üks tund, lennukipilet oli talle varutud järgmisel hommikul kella kuueks. Mees pidi leidma lapsehoidja ning naise mõneks ajaks üksinda jätma.

Lennujaamas võttis teda vastu üks umbkeelne prantsuse härrasmees, sõideti 200 kilomeetrit Lyonist lõuna poole väikesesse spordibaasi. Seal ootas ees Ameerikast tellitud kaamera, mis oli saabunud eelmiselt rentnikult katkisena.

Tegu oli siiski pisivigadega ja kaamera

lõpus, et Kaspar teeks ka filmi järeltöötluse. Appi tuli vend Kaur ning töö lõpetati Los Angeleses, kus vennad pidid kahe nädalaga tegema värvikorrektsiooni, 3Dgeomeetria ja tehnilised parandused. Ülesanne õnnestus edukalt lõpuni viia vaid tänu ööpäevaringsele töögraafikule.

Igal juhul tehti Hollywoodi kolleegidele silmad ette, ja maailma filmitööstuses oligi jalg maha pandud. Hiljem on Werner Herzog kasutanud ka Digital Sputniku uudset valgustustehnoloogiat. Üks kaamera, sada valgustit Kaameratootjaid vendadest siiski ei saanud. „Ei näinud võimalust kaamerat finantseerida,” sõnab Kaur Kallas Tallinnas Kalamajas asuvas kontoris.

Suure osa oma ajast veedab ta siiski Hollywoodis, klientide ja filmitootmise juures. Tänu oma kaamerale jõudsidki Kallased suurte filmide võtteplatsidele ja nägid, et kaameraid on seal üks, ent 26

i ab kokku aega kokkuvõttes hakkas loomingut pärssima,” sedastab Kaur Kallas.

Seega asuti välja töötama uut LEDvalgustitel põhinevat platvormi, mis annaks rohkem vabadust nii operaatorile, režissöörile kui ka produtsendile, kellel kõigil on tegelikult oma huvid.

Produtsent tahaks, et film valmiks võimalikult väikeste kuludega, režissöör soovib aga ellu viia oma nägemust, seejuures kuludele mõtlemata – klassikaline kunsti ja äri vastuolu. „Meie platvorm arvestab mõlema huvidega. Vajadus infrastruktuuri järele väheneb, samas ei pea tegema järeleandmisi kvaliteedis,” kinnitab Kaur Kallas. „Kõige suurem argument, miks meie lahendust kasutada, on aja kokkuhoid.”

Kui filmi eelarve tükkideks lüüa, siis on voolukulu köömes. Kõige kallim ressurss on hoopiski aeg. „Näiteks „Iseseisvuspäeva” puhul võib üks võttepäev maksta kuni pool miljonit dollarit,” toob 27

Kaur näite. Kui seni oli prožektorite ükshaaval sisse- ja väljalülitamine tülikas, siis Digital Sputniku tehnoloogia abil saab seda teha ühest puldist.

Aega aitab kokku hoida ka see, et LEDplatvormiga saab juba filmimise käigus timmida valguse selliseks, nagu see ekraanilt paistma peaks. See aitab omakorda hoida kokku aega järeltootmise faasis. „Prožektor muudab iga tund värvi.

Meil on kalibreeritud toode – igal hetkel saab täpselt sellise tooni, nagu soovitakse,” lisab Kaur ja tunnistab, et aja kokkuhoidu on väga raske täpseks summaks ümber arvutada, sest eks see ole pigem tunnetuslik. Pole ju võrdlusmomenti, kui palju oleks aega ja raha kulunud siis, kui oleks kasutatud vana kooli prožektoreid.

Lihtne nagu kaamera Kuigi platvormi kasutamine pole keerulisem näiteks kaamera kasutamisest, on Digital Sputniku meeskonnast

FOT OD: VI DA P RES S

valgusteid sadu. Samuti oleks kaameraäri tähendanud konkureerimist maailma suurtootjatega ja nendega võisteldes oleks iga paari aasta tagant tulnud välja arendada uus toode. See ei tõotanud head ettevõtmist.

Tegelikult olid vennad valgustehnikat katsetanud juba paralleelselt kaamera arendamisega. Nii otsustatigi, et luuakse täiesti uut tüüpi platvorm, mida keegi polnud veel katsetanud, rääkimata kasutamisest.

Võtteplatse külastades olid vennad näinud seniseid valgustuslahendusi ja mõelnud, kuidas töökorraldust parandada. Lõpuks tajuti probleemi olemust ja leiti ka lahendus. „Põhiprobleem oli see, et infrastruktuurile kulus liiga palju energiat, mis

Läbimurre Selleks loetakse järgmisel aastal linastuvat filmi „Iseseisvuspäev 2”, mis on esimene suurfilm, mille võtetel kasutati Digital Sputniku valgustehnikat.

Varem on seda kasutatud näiteks teleseriaalides „True Detective” (ülal) ja „Hawaii 50”, Werner Herzogi filmis „Queen of Desert” (all), mille peaosas oli Nicole Kidman, ja filmis „Neon Demon”, mille peaosatäitja oli Keanu Reeves. Suure uudisena kasutatakse valgustustehnikat ka „Star Warsi” uue filmi juures.

Miks sai Hollywoodist filmitööstuse pealinn?

Hollywoodis on palju looduslikku valgust, mida on vaja filmimisel, ja alahinnata ei saa ka head kliimat. Enamik filme tehakse endiselt Hollywoodis, sest seal elab suur osa filmistaare, kes tahavad üldjuhul pärast rasket võttepäeva oma koju minna.

I NVE STE E RI – NR 3/2015

Ettevõte

FOT OD: T RI I N RA A

Puldi asemel iPhone Valgusteid saab võtteplatsil juhtida iPhone’iga. Põhjus on väga lihtne – kuna selline tehnoloogiline vidin oli juba olemas, polnud enam vaja oma pulti leiutada ja välja arendada.

Kogu arendus põhinebki sellel, et mingil hetkel saavutab raudvara taseme, kus sellega pole enam vaja tegeleda. Siis hakkabki konkurentsieelist looma kasutusmugavus ning Apple’i seadmed ja iOS-i platvorm on selles osas parimad.

Palju tööd toob edu Isegi kui sul on väga hea ja innovaatiline toode, mis on turul kasutatavast tehnoloogiast igas elemendis parem, võib müügiprotsess võtta plaanitust oluliselt kauem aega, eriti kui sa soovid läbi lüüa eksporditurul. Kaur ja Kaspar Kallas said aru, et sellises olukorras hea renomeega müügimehe palkamisest ei piisa ning võtsid müügiprotsessi omanikena enda kanda.

See tähendas kuude pikkuseid reise Ameerika Ühendriikidesse ja lõputult kohtumisi, kuid lõpuks on see edu toonud.

Arko Kurtmann LHV äripanganduse juht

INVE ST EERI – NR 3/20 15

keegi alati võtteplatsil kohal. „Alguses õpetame välja ja näitame, milliseid probleeme on esinenud ja kuidas neid vältida,” räägib Kaur, kes on ka ise võtteplatsidel kohal käinud.

Antud süsteemi kasutamine tundub loogiline, miks aga pole keegi varem selle peale tulnud? „Ei teagi, miks.

Filmitööstus on väga traditsiooniline ja konservatiivne. Digitaaltehnoloogia kasutuselevõtuks kulus ka 15 aastat,” mõtiskleb Kaur. „Seni pole keegi meie mudelit üle võtnud.”

Kaur Kallas toob konkurentsieelisena välja, et alustati puhtalt lehelt, ilma ühegi kliendita. Konkurendid, kes pakuvad traditsioonilisi lahendusi, ei taha pakkuda mugavustsoonis klientidele midagi uut ja innovaatilist, sest kardavad kliente kaotada. „Meil polnud kliente. Tegime valmis midagi sellist, mida ise tahaks kasutada,” sõnab Kaur. Ta lisab, et toode valmis ilma ühegi järeleandmiseta hinna osas. „Tegime ära ja seejärel vaatasime, kui palju see maksma hakkab,” lausub Kaur.

Seetõttu ongi potentsiaalsed kliendid eeskätt suured filmid, kellel on jaksu tehnikale kulutada. „Kui töövahendid tagavad seejuures kokkuhoiu, siis on kõik

õnnelikud,” lisab ta. Suurte jaoks on aja kokkuhoiu efekt ka kõige suurem, kuigi produtsendid ei saa sellest veel täpselt aru ning võtteplatsile veetakse tihti kaasa tagavarakomplekt vanu prožektoreid. „Eks see kohalejõudmine võtab veel aega,” avaldab Kaur lootust.

Põhiturg on hetkel ikkagi Ameerika Ühendriigid. Kauri sõnul ei anta Euroopas filmitootjatele võimalust tehnika peale kulutada, sest filmid on tehtud kriitikute toel ja kriitikute jaoks.

Siin ei oma kinokülastajate hulk erilist tähtsust, sest raha tuleb fondidelt. Sama kehtib ka Eesti filmide kohta, mis tehakse veelgi väiksema eelarvega.

Ameerika Ühendriikides on seevastu kõik äri. Ja kõik on ülitäpselt läbi mõeldud – nii sihtrühm kui ka see, mis antud hetkel võiks vaatajatele kõige rohkem meeldida. „Tulemus on väga meelelahutuslik põhjusel, et kõige suurem osa kinopublikust on teismelised,” räägib Kaur. Suund meelelahutusele annab omakorda soodsa võimaluse uudsete lahenduste kasutuselevõtuks, sest ollakse altimad proovima kõike uut ja ägedat, mis oleks teistmoodi ja annaks konkurentsieelise.

28

Ülevaade

LHV investeerimismeeskonna liikmed Jani Mäenpää, Kristo Oidermaa ja Kaius Kiivramees ootamas kohtumist Cityconi peakontoris Helsingis.

Soome tegijad MAIS KÜLASTAS LHV INVESTEERIMISMEESKOND SOOME BÖRSIETTEVÕTTEID. HOOLIMATA SOOME MAJANDUSE RASKEST SEISUST LEIDSIME HELSINGI BÖRSILT ETTEVÕTTEID, KELLEL LÄHEB TÄNASES MAJANDUSKESKKONNAS HÄSTI. MT

TEKST: MIKK TARAS

LHV Panga portfellihaldur INVE ST EERI – NR 3/20 15

EESTLASTELE HEA ELUKESKKONNA poolest eeskujuks oleva Soome majanduse jaoks on viimased aastad olnud rasked. Majandus ei ole kasvanud juba neli aastat. Tööpuudus püsib 10 protsendi lähedal. Hetkel on Soome majandus Kreeka kõrval ainus euroala majandus, mis ei kasva. Endise peaministri Alexandr Stubbi sõnul on viimane dekaad olnud Soome jaoks kadunud kümnend. Naljaga pooleks süüdistatakse Soome probleemides nutitelefonitootjat Apple’it. Stubbi sõnul

tappis iPhone Nokia ja iPad Soome paberitööstuse.

Tegelikkuses on põhjanaabri probleemid muidugi märgatavalt tõsisemad. Tööealise rahva arv kahaneb.

Eakate osakaal kasvab. Valitsuse võlakoorem kerkib nagu seen pärast vihma. Erasektoris ei ole palgad kohanenud madalama tootlikkusega (palgad jätkasid tõusu ka kriisiaastatel!).

Kummalisel kombel on ametiühingud välistanud palkade alandamise ka ettevaatavalt. Palgapoliitikas oleks nagu 30

unustatud, et pikas perspektiivis peavad palgad ja tootlikkus käima käsikäes.

Pärast finantskriisi on Soome tööjõukulu toodetud ühiku kohta Rootsi ja Saksamaa suhtes kallinenud 20 protsenti. Soome õnneks ei leidu Euroopas just palju riike, kes on suutnud sakslaste suhtes konkurentsivõimet parandada1.

Paremad ajad aktsiaturul Helsingi börsil muretsetakse pikaajaliste riskide pärast vähem. OMX Helsingi börsiindeks on viimase viie aastaga tõusnud 76 protsenti. Selle aasta tootlus on alates aasta algusest tõusnud 11 protsenti.

Aktsiaturu tõusu taga on suuresti Soome eksportijad, kes sõltuvad sisemajandusest vähem. Üle pika aja on elevust hakanud tekitama ka Soome suured paberitööstused Stora Enso ja UPM-Kymmene, kes investeerivad uutesse kasvuvaldkondadesse. Stora Enso panustab suurelt kasvavasse pakendiärisse, kust täna saadakse suurem osa kasumist. UPM-Kymmene investeerib paberitootmise kõrval tselluloosi- ja bioenergiatootmisse. Üks oluline tegur Soome eksportijate paranenud finantstulemuste taga on nõrgem euro, mis aitab tõsta ettevõtete kasumeid väljaspool euroala. Paljude eksportijate kulubaas asub Soomes, kust eksporditakse suur osa kaubast USA-sse ja Aasiasse. Mõlemas regioonis kaubeldakse reeglina dollarites, mis on euro suhtes viimase aastaga kallinenud 20 protsenti.

Huvitavad börsiettevõtteid Soome ettevõtete olukorrast parema pildi saamiseks otsustasime mais külastada 12 Helsingi börsiettevõtet. Külaskäigu fookuse panime traditsiooniliselt tugevatele Soome metsatööstusega seotud ettevõtetele, kelle toodang moodustab olulise osa Soome ekspordist.

Pärast ettevõtete esindajatega kohtumist jäi meie radarile kaks väiksemat 31

OMX Helsingi 25 börsiindeks 4000 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 2011

2012 2012

2013

2014

eksportijat, kelle ärimudel paistis tugev, majandustulemused head, tööstusharu tsükliline väljavaade positiivne ja aktsia hinnatase konkurentidest madalam.

Metsä Board Paberi- ja pakendifirmadest meeldis meile enim Euroopa suurim värskest puidust papi tootja Metsä Board OYJ. Ettevõtte turuväärtus on 1,5 miljardit eurot ning klientideks sellised tuntud toidu- ja ravimifirmad nagu Unilever ja Nestle, kes vajavad kõrge kvaliteediga puhast pakkematerjali.

Sarnaselt teiste Soome paberi- ja pakendiäridega on Metsä Boardi konkurentsieelis vertikaalne integreeritus. Metsä Board omab lisaks pakendiärile osalusi tselluloositootjas Metsä Fiber ja energiaettevõttes Pohjolan Voima. Ettevõtte suuraktsionär on Metsä Group, mille omanikud on omakorda umbes 122 000 Soome metsaomanikku.

Metsä Groupi kuulumine tagab Metsä Boardile papi tootmiseks vajaliku puidu ja tselluloosi kättesaadavuse.

Metsä Boardi tehased Soomes ja Rootsis töötavad täisvõimsusel ja hetkel ehitatakse ümber ettevõtte viimane paberitehas kartongitehaseks. Sellega kasvatab Metsä Board tootmisvõimsust lähiaastatel 40 protsenti. Ettevõtte aktsia kaupleb 7,2-kordse ettevõtte väärtuse ja intresside, maksude ning amortisatsioonieelse kasumikordajaga.

2015

Allikas: Nasdaq OMX

Soome majandus • Elanikke 5 483 500.

• Asustustihedus 18 inimest ruutkilomeetri kohta (Eestis 29).

• Sisemajanduse kogutoodang 205 miljardit eurot.

• Elaniku kohta 37 200 eurot (Eestis 25 000 eurot).

• Tähtsaimad majandusharud on puiduja metallitööstus, telekommunikatsioon ja elektriseadmed.

• Eksport moodustab majandusest kolmandiku.

• Puidutööstuse osakaal on maapiirkondades iseäranis suur, sest põhjamaine kliima ei soodusta põllumajandusega tegelemist.

Soome strukturaalsete probleemide kohta saab pikemalt lugeda valitsuse poolt tellitud analüüsi „Strateegia Soomele”, mis on kättesaadav http://vnk. fi/julkaisu?pubid=4003.

1

I NVE STE E RI – NR 3/2015

Ülevaade

Nõutud paber Puidu- ja paberitööstus on Soome majanduse alustalad. Oma osa selles mängivad ka vajalikud masinad, nagu Ponsse toodetud harvester ja forwarder.

Artikkel on kirjutatud informeerimise eesmärgil ega ole mõeldud soovitusena osta või müüa mainitud väärtpabereid.

INVE ST EERI – NR 3/20 15

Ettevõtte laienemisplaanide taustal on tegu soodsa hinnakordajaga.

Ponsse Teise huvitava ettevõttena jäi meile Soome metsatööstusest silma harvesteride ja metsamasinate tootja Ponsse. Tegu on suhteliselt väikese, 400 miljoni euro suuruse turuväärtusega ettevõttega.

Ponsse saab kasu Stora Enso, UPMKymmene, Metsä Boardi ja teiste metsaga seotud tööstuste pakendi-, tselluloosi- ja bioenergiatootmisse tehtavatest investeeringutest, mis suurendavad metsalõikuse vajadust.

Näiteks teatas hiljuti Metsä Groupi kuuluv tselluloosiäri Metsä Fiber, et teeb Soome läbi aegade suurima, 1,2 miljardi euro suuruse investeeringu, mis suurendab Soome paberipuidu nõudlust ligikaudu 10 protsenti.

Ponsse tehased töötavad samuti täisvõimsusel ja ettevõte on kõik sel aastal toodetavad harvesterid ette ära

müünud. Ponsse aktsia kaupleb kaheksakordse EV/EBITDA suhtarvuga.

Sarnased metsamasinate tootjad väljaspool Soomet kauplevad märgatavalt kallimate hinnakordajatega.

Pigem positiivne üllatus Kokkuvõttes olime Soome ettevõtete külastuse järel pigem positiivselt üllatunud, vähemalt metsatööstusega seotud ettevõtete osas. Hoolimata paberitööstuse allakäigust on ettevõtted suutnud laieneda uutesse valdkondadesse, nagu tselluloos, pakendid ja bioenergia. Kuigi Soome palgatasemed ei ole paljudel juhtudel kohanenud madalama tootlikkusega, aitab eksportivaid Soome tööstusettevõtteid nõrgem euro kurss, mis suurendab rahvusvahelistelt turgudelt saadavat kasumit. Meie jaoks olid Helsingi börsil huvitavad eelkõige metsatööstusega seotud ettevõtted, kes suudavad kasumeid kasvatada Soome majanduse raskest seisust hoolimata.

32

Iraan

FOTO: SHUTTER STOCK

LÄHIS-IDAS ON FINANTSMAAILMA JAOKS PUHUMAS UUED JÕULISED TUULED. SEL AASTAL ON ASET LEIDNUD JUBA MITU PIKAAJALIST POSITIIVSET SÜNDMUST. OLULISEKS TULEB PIDADA IRAANI TUUMALEPET.

INVE ST EERI – NR 3/20 15

34

Regioon

FOT O: VI DA P RES S

Asukoht: Iraan piirneb Aserbaidžaani, Armeenia, Türgi, Iraagi, Türkmenistani, Afganistani ja Pakistaniga.

Põhjast on Iraanil ligipääs Kaspia merele, lõunast Pärsia lahele ja India ookeanile.

Pealinn: Teheran Pindala: 1 648 000 km² Riigikeel: pärsia Rahaühik: riaal

KÄESOLEVA AASTA 15. JUUNIL avas Saudi Araabia oma börsi otseinvesteeringute tegemiseks suurtele institutsioonidele (Saudi Araabia börs on 85 korda suurem kui kolme Balti riigi börsid kokku). 14. juulil aga jõudis Iraan lääneriikidega kokkuleppele tuumaprogrammi osas, seda pärast ligi kaks aastat kestnud läbirääkimisi. Läbimurre Iraani ja läänemaailma riikide suhetes on positiivse mõjuga kogu Lähis-Ida regioonile. Šiiitide riik Iraan on suur riik, mille pindala on 1,65 miljonit ruutkilomeetrit. Sellega paigutub Iraan suuruselt 18. riigiks maailmas (olles Eestist 36 korda suurem).

Rahvaarvuga ligi 80 miljonit on tegu suuruselt 17. riigiga maailmas. Iraani rahvastik on väga noor – 2/3 on nooremad kui 30 aastat. Rahvastikust 98 protsenti on moslemid. Kui Saudi Araabias, Araabia Ühendemiraatides, Kataris, Kuveidis ja Omaanis on selgelt ülekaalus sunniidi moslemid, siis Iraanis on sunniite vaid 9 protsenti ja riigis on 89 protsendiga enamuses šiiidid. See omakorda on põhjustanud usulist vastasseisu ja konflikte naaberriikidega.

Iraani pealinnas Teheranis ja selle 35

eeslinnades elab kokku üle 14 miljoni inimese. Teheran ise aga asub seismiliselt aktiivses piirkonnas, seega on korduvalt olnud jutte pealinna võimalikust ümberkolimisest.

Iraan on Lähis-Ida kohta ebatavaliselt elektroniseeritud – kümnest täiskasvanust seitsmel on taskus deebetkaart (Egiptuses on see vaid ühel kümnest).

Ajalugu Iraani ajalugu on väga pikk ja värvikirev.

Alasid tuntakse ajalooliselt kui Pärsiat (riigikeel ongi pärsia keel) ja riigi territooriumilt on leitud inimasulaid, mis ulatuvad tagasi kuni 4000 aastat eKr. Meie vaatame siinkohal vaid Iraani lähemat ajalugu.

1979. aasta revolutsiooniga Iraanis, mil Teherani tänavatel protestis üle miljoni inimese, muutus ajatolla Ruhallah Khomeini võimuletuleku järel riik usklikumaks ja konservatiivsemaks.

Khomeini, kes oli elanud Prantsusmaal eksiilis alates 1964. aastast, kuulutas 1979. aasta 1. aprillil riigis läbiviidud referendumi järel Iraani varasema absoluutse monarhia asemel islamivabariigiks.

Selle tulemusel eemaldati haritlased tähtsatelt ametipostidelt ning riik võttis

LHV Pärsia Lahe Fond Fond investeerib Araabia Ühendemiraatide, Katari, Saudi Araabia, Omaani, Kuveidi ja Bahreini börsil noteeritud ettevõtetesse.

Investeerimisfondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta. Esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või kõrvalteenusena. Tutvu LHV Pärsia Fondi (SEF LHV Persian Gulf Fund) prospektiga ning küsi lisainfot.

JK

TEKST: JOEL KUKEMELK

LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuht I NVE STE E RI – NR 3/2015

F OT OD: VI DA P RES S

Regioon

Islamirevolutsioon 1979. aastal kukutasid iraanlased massiliste meeleavaldustega võimult šahhi ning muutsid oma riigi islamivabariigiks.

Sõda Iraagiga 22. septembril 1980. aastal ründas Saddam Husseini juhitud sunniitlik Iraak Iraani, et saada tagasi 1971. aastal Iraani valdusesse läinud Hormuze väina saared. Iraan hõivas saared pärast Briti vägede lahkumist. Teine ja võib-olla isegi olulisem ajend sõjaks oli revolutsioonijärgse Iraani tugevnemine ning šiiitide mõju vähendamine LähisIdas. Kaheksa aastat kestnud sõja vältel peeti hulgaliselt veriseid lahinguid ning Iraak kasutas ka keemiarelva. Enamik lääneriike ja ka Nõukogude Liit toetasid sõjas Iraaki, mis pani laiemalt aluse Saddam Husseini mõjujõu kasvule. Sõja tulemusena hukkus sadu tuhandeid kummalgi poolel, kuid 20. augustil 1988. aastal sõlmitud vaherahu tulemusena riigipiirid ei muutunud. Mõlemad riigid nägid põhjust kuulutada ennast sõja võitjaks.

INVE ST EERI – NR 3/20 15

Iraanil on olul i Araabia kauba n selge suuna konservatiivse ja islamistliku ühiskonna poole. Iraani moderniseeruv kapitalistlik majandus vahetati kiiresti välja populistlike islamistlike majanduslike ja poliitiliste põhimõtete vastu. Paljud tööstusharud riigistati ning seadused ja koolivõrk usustati.

Läänemaailma kultuurimõjutused keelustati – kui näiteks 1970. aastatel võis Iraani tänavatel näha veel naisi kleitides

ja peeti missivõistlusi, siis revolutsiooni järel kadus see nähtus kiiresti.

Läänevastane meelsus levis kulutulena ning läänes haritud eliit põgenes riigist.

1979. aasta novembris leidis aset USA saatkonna hõivamine Teheranis. Neist sündmustest tehti 2012. aastal maailmakuulus film „Argo”, mis võitis kolm Oscarit, kaasa arvatud parima filmi kategoorias. Iraani-USA suhted 36

Iraani import dollarites (miljardit) 120

12% u

100

u

10%

u

80

u

8% u

60

6%

40

4%

20

2%

0

0%

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

l ine roll a nduses muutusid kiiresti väga vaenulikuks.

Vaikselt on need soojenema hakanud alles aastatel 2014–2015 kestnud tuumaläbirääkimiste käigus – pärast mõõdukate vaadetega Hassan Rouhani valimist Iraani presidendiks 2013. aasta juunis. Käesoleva aasta 14. juulil saavutatud kokkuleppe tulemusena allutatakse Iraani tuumaprogramm rahvusvahelise range järelevalve alla 37

Kaubandus Iraani tuntumad kaubandusartiklid on gaas ja nafta. Iraan omab ligikaudu 18 protsenti maailma gaasireservidest ja 10 protsenti naftareservidest. Aga mitte ainult. Domineerivat turuosa hoitakse maailmas näiteks safrani- (90%) ja pistaatsiapähklitoodangus (50%). Iraan on maailmas suurim kaaviaritootja ja granaatõunakasvataja, suuruselt teine datlitootja ning kolmas viigimarja- ja kirsikasvataja. Õuna- ja pähklitootjana on riik neljandal ning viinamarja- ja apelsinikasvatajana seitsmendal kohal.

Lisaks on Iraan suuruselt 12. nisutootja maailmas.

Iraanil on oluline roll Araabia kaubanduses. Riigil on tihedad sidemed Araabia Ühendemiraatidega, kust pärineb üle kolmandiku imporditavast kaubast. Kuna Araabia Ühendemiraadid oma suurte sadamatega mängivad

u Iraani osakaal Araabia Ühendemiraatide ekspordis (RHS)

Iraani osakaal Araabia Ühendemiraatide ekspordis on mittetäielik.

Allikas: IMF DOT (2013. aasta andmed)

FOT O D: VI D A P RES S

enam kui aastakümneks. Vastutasuks hakatakse järk-järgult tühistama Iraani majandust aastaid räsinud sanktsioone (nt Iraani riaal on sanktsioonide tulemusel viie aastaga kaotanud 2/3 oma väärtusest USA dollari suhtes). Pikemas perspektiivis on saavutatud kokkulepe ehk positiivne samm geopoliitiliste pingete vähendamisel kogu Lähis-Ida regioonis. Lisaks loovad Iraani ligi 80 miljonit tarbijat uusi kasvuvõimalusi paljudele regionaalsetele ettevõtjatele.

n Türgi n Araabia Ühendemiraadid n Aasia arengumaad n Euroopa n Ülejäänud maailm

Kaks riigijuhti Iraani president on alates 2013. aasta 3. augustist mõõdukate vaadetega Hassan Rouhani (all). Riigi kõrgeimaks juhiks on endiselt ajatolla Seyyed Ali Khameni (ülal), kes sai ametisse 1989. aastal pärast islamirevolutsiooni liidri ajatolla Ruhollah Musavi Khomeyni surma.

Ometi arvatakse, et Rouhani saamine presidendiks sillutas tee tuumakokkuleppeni maailma juhtivate riikidega.

I NVE STE E RI – NR 3/2015

Regioon

F OT OD: S H UT T ERS T OC K

Teheran Lähis-Ida üks olulisemaid keskusi, mille ajalugu ulatub juba aastatuhandete taha. See paistab silma ka linnapildis, kus leiab palju ehitusmälestisi, aga ka kaasaegset arhitektuuri.

Tuumalepe 14. juulil sõlmitud leppe eesmärk on tagada, et Iraan ei toodaks lähema kümne aasta jooksul materjale, millest saab toota tuumarelva.

• Inspektoritel on piiramatu ligipääs kõikidele tuuma- ja teistele potentsiaalselt kahtlastele rajatistele.

• Sõjaväeliste rajatiste puhul tuleb külastussoovist ette teatada, Iraanil on õigus need külastused aga vaidlustada.

• Kaotatakse Iraanivastased sanktsioonid, mis puudutavad nafta ja maagaasi müüki, finantstehinguid ja lennundust ning laevatransporti.

• Iraani välismaal asuvad varad, mida on umbes 100 miljardi USA dollari väärtuses, pole enam külmutatud.

• Sanktsioonid võidakse 65 päeva jooksul taaskehtestada, kui Iraan rikub lepet.

• Relvaembargo kehtib Iraani suhtes veel viis aastat, raketisüsteemide müügikeeld kehtestatakse kaheksaks aastaks.

INVE ST EERI – NR 3/20 15

regionaalse konsolideerija ja vahendaja rolli, siis saavad Iraani majandust pikki aastaid räsinud sanktsioonide kaotamisest võitu just nemad.

Turism Iraanil on suur potentsiaal ka turismi valdkonnas, kuna riigis asub nii kultuurikui ka usumälestisi (UNESCO maailmapärandi vaatamisväärsusi on kokku 17; objekte on ootejärjekorras 15, kuna aastas saab nimistusse lisada vaid ühe mälestise). Lisaks pakub riigi ulatuslik geograafia vaheldusrikkaid vaateid.

Iraani 2025. aasta visiooniprogramm näeb ette suuri investeeringuid turismisektorisse. Eesmärk on saavutada 20 miljonit turisti aastas – täna on see number 5 miljoni juures. Järgmise 10 aastaga on plaanis juurde ehitada 400 uut nelja- ja viietärnihotelli.

Kõige populaarsem spordiala Iraanis on jalgpall. Jalgpalli MM-i finaali on Iraan jõudnud kogunisti kolmel korral ning Teheranis asub Lääne-Aasia suurim Azadi-nimeline jalgpallistaadion, mis mahutab ligi 100 000 inimest. Seetõttu on Iraan üks riike, kes loodab, et 2022. aasta maailmameistrivõistluste korraldusmaaks valitud naaberriik Katar sellest õigusest ilma ei jääks – MM

jalgpallis toimuks esimest korda ajaloos ikkagi Lähis-Idas.

Investeerimine Iraani investeerimine oli rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu sisuliselt võimatu. Äärmiselt keeruline oli ka investeeritud raha riiki tagasi tuua. Rahvusvaheliste sanktsioonide tühistamisel hakkab olukord vaikselt muutuma, kuid tavainvestorite jaoks tekib Iraani börsile investeeringute tegemise võimalus alles tüki aja pärast. Iraani börsi turukapitalisatsioon on umbes 125 miljardit eurot, mis on suuruselt võrdväärne Katariga, ning suure osa börsist moodustavad energia-, holding- ja finantsettevõtted. Üks lihtsamaid meetodeid, kuidas lõigata kasu Iraani naasmisest maailmamajandusse, on investeerida riigi naaberriikidesse, kes oluliselt võidavad suure turuosa avanemisest. Näiteks Dubai on ajalooliselt olnud iraanlaste eelistatuim paik, kus soetada endale kinnisvara ja kulutada puhkusel käies raha. Samuti on Dubai sadamad Iraani suunduvate kaubavoogude vahendajad. LHV Pärsia Lahe Fond on investeerinud Lähis-Ida koostöönõukogu (GCC) riikide – Araabia Ühendemiraadid, Katar, Saudi Araabia, Kuveit, Omaan ja Bahrein – börsiettevõtetesse juba alates 2008. aastast.

38

39

I NVE STE E RI – NR 3/2015

FOTO: V IDAPR ES S

INVE ST EERI – NR 3/20 15

40

Djo kovic MAAILMAVALITSEJA MEESTE TENNISES JA KARJÄÄRI TIPUS OLEV NOVAK DJOKOVIC ASUS OMA ÄRIIMPEERIUMIT ÜLES EHITAMA PARALLEELSELT TENNISEKARJÄÄRIGA. SUUR ROLL TEMA ÄRIS ON GLUTEENIVABADE TOITUDE PROPAGEERIMISEL. SEESAMA DIEET AITASKI TAL JÕUDA SPORDIMAAILMA TÄIELIKKU TIPPU.

41

I NVE STE E RI – NR 3/2015

FOT O: VI DA P RES S

Guru

Novak Djokovic • Sündinud 22. mail 1987 Belgradis, elab Monacos.

• Pikkust 188 cm • Paremakäeline.

• Teeninud auhinnarahadega 82 miljonit dollarit.

• Alustas profikarjääri 2003. aastal.

• Esimest korda tõusis maailma parimaks tennisistiks 4. juulil 2011 pärast Wimbledoni turniiri võitu.

• Kokku võitnud üheksa suure slämmi turniiri. 2010. aastal võitis Serbia koondisega ka Davis Cupi turniiri.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 3/20 15

2011. AASTA OLI Novak Djokovici jaoks enneolematu – hooaega peetakse läbi aegade edukaimaks hooajaks ühe meestennisisti jaoks. Ta võitis järjest 43 kohtumist ja sai kümme tiitlit, neist kolm suure slämmi turniiridel. Vaid kaks aastat varem suutis seesama mees vaevaliselt turniirid lõpuni mängida.

Kuidas sai mängija, kes vaevles valude, hingamisraskuste ja vigastuste käes, kahe aastaga maailma parimaks? Vastus on hämmastav. Ta muutis oma toidumenüüd. 2010. aastal palgati Djokovici meeskonda toitumisspetsialist, kes tuvastas sportlasel tsöliaakia ehk gluteenitalumatuse, ning mees alustas dieeti. Sealt edasi läks kõik ülesmäge.

Esialgu oli Novak Djokovic salapärane.

Ta rääkis, et on loobunud gluteeni sisaldavate toitude tarbimisest, aga ei midagi enamat. „Te teate, kes on mu tüdruksõber, aga ma ei räägi teile, mida

ma temaga teen,” rahustas Djokovic uudishimulikke ajakirjanikke.

2013. aastal avaldas ta aga raamatu „Serve to Win”, milles ta kirjeldab avameelselt oma dieedi tagamaid, selgitab, kuidas see ta enesetunnet muutis, ning jagab nii soovitusi toitumiseks kui ka gluteenivabade toitude retsepte.

Tennisega teenib kümneid miljoneid Novak Djokovic on oma eduka karjääriga teeninud auhinnarahadena üle 80 miljoni euro, mis teeb temast ajaloos rikkuselt teise tennisisti Roger Federeri järel, kes edestab teda veel kümne miljoniga. Üldse on tennises auhinnarahad kõvasti kasvanud. Näiteks üle kümne aasta tagasi karjääri lõpetanud ja statistika poolest Djokovicist edukam Pete Sampras teenis kokkuvõttes poole vähem. Kui aga minna 42

FOT O: VI DA P RES S

FOT O: N OVA K DJOK OVI C .C OM

ajaloos veelgi tagasi, siis rootslasest legend Björn Borg teenis kokku vaid mõned miljonid.

Kuigi Djokovic on esimene tennisist, kelle auhinnaraha ületab peagi saja miljoni piiri, on tal tegelikult see summa ilmselt juba taskus, sest reklaamilepingute tasud jäävad enamasti saladuseks.

Djokovic on olnud reklaaminäoks mitmetele kaubamärkidele, näiteks Peugeot’le ja Seikole.

Tennis võttis võimust Novak Djokovic võttis reketi esimest korda kätte 4-aastaselt. Kuigi poissi huvitasid rohkem suusatamine ja jalgpall, sai ta tennisepisiku verre. Kaks suve hiljem – oli see siis juhus või kokkusattumus – korraldas endise Jugoslaavia üks parimaid tennisetreenereid Jelena Genčić Kapaoniku mäel laagrit. Poisi vanemad pidasid sealsamas aga 43

kiirtoidukohta. Väikesele Novakile meeldis tennist vaadata ja ta käis iga päev treeninguid jälgimas. Ühel päeval kutsus treener poisi ka trenni. Nähes teda mängimas, oli kogenud silmaga treeneril asi selge – tegemist oli tulevase meistriga. „Ma teadsin, et temast saab võitja. See oli minu jaoks kristallselge. Ta oli nii keskendunud, kohusetundlik ja kõigele lisaks ka andekas,” on öelnud tänaseks meie seast lahkunud Genčić.

Nii saigi tennisest Novaki armastus, tema eeskujuks sai aga Pete Sampras, kelle mängu ta ammuli sui imetles. „See on saatus. Kui sinu elus peab midagi juhtuma, siis see ka juhtub,” kommenteerib Djokovic tennisistiks saamist.

Sel ajal, kui koolikaaslased jäid pärast tundide lõppu omavahel mängima, tormas Novak innukalt järjekordsesse tennisetrenni. Sadas vihma või lund, olid puhke- või tööpäevad – mitte miski ei

Esimene treener Jelena Genčić (ülal keskel) oli Jugoslaavia käsipallur ja tennisemängija, hilisem treener, kes saigi eeskätt tuntuks sellega, et avastas ja treenis lisaks Novak Djokovicile ka selliseid talente nagu Monica Seles, Goran Ivaniševič ja Iva Majoli. Djokovici esimene treener nägi ära ka oma hoolealuse tõusu maailma tippu.

I NVE STE E RI – NR 3/2015

Miks NATO Belgradi pommitas?

Põhjus oli Kosovo sõjas, mis kestis 1998. aasta veebruarist kuni 1999. aasta juunini. NATO sekkus märtsis 1999. Sõja peamised põhjused olid Račaki massimõrv 15. jaanuaril 1999, milles Serbia politsei tappis 45 Kosovo albaanlasest tsiviilisikut, ning NATO ja Jugoslaavia vaheliste läbirääkimiste ebaõnnestumine. NATO väed ründasid ilma ÜRO mandaadita Jugoslaavia Liitvabariiki, et peatada Serbia politsei ja armee rünnak tsiviilisikute vastu. Õhurünnakutega sunniti Jugoslaaviat alla kirjutama Kumanovo leppele, mis nägi ette Jugoslaavia vägede väljaviimise Kosovost ja rahuvalvevägede saabumise piirkonda.

Vaatamata üksikutele konfliktidele ja mõlema poole rahulolematusele hetkeolukorraga on habras rahu Balkanil siiani siiski püsinud. Konflikti lõplikku lahenemist ei paista aga kuskilt.

FOT O: VI DA P RES S

Guru

Sõda tegi minust p

FOTO: WIK IPED IA

takistanud teda koos oma treeneriga harjutamast ja palle löömast.

Suurimad fännid Turniiridel käivad pojale kaasa elamas ka vanemad Srdan ja Dijana. Pilt on tehtud kaheksa aastat tagasi New Yorgis.

INVE ST EERI – NR 3/20 15

Pommivarjendisse Ühel hetkel võttis treener ühendust poisi vanematega ja küsis ootamatu küsimuse: „Kui te tahate, et ta tennisistina areneks, kas olete valmis saatma ta välismaale?”

Olukord oli tol ajal keeruline.

Jugoslaavia oli lagunenud ning serblased olid juba aastaid pidanud oma naabritega sõda. Esile oli kerkinud ka Kosovo kriis Serbia riigis endas, mis tõi kaasa rahvusvahelise kogukonna sõjalise sekkumise NATO vägede kohalesaatmise näol.

Novak Djokovic mäletab selgelt oma 12. sünnipäeva tenniseklubis, ja seda mitte lahedate kingituste pärast. Oli 22. mai 1999, NATO operatsioonide 60. päev Serbias. „Oli umbes keskpäev ja mu vanemad laulsid mulle sünnipäevalaulu, kui algas rünnak,” räägib Novak

kõhedusega. „Lennukid lendasid üle mu pea, sireenid üürgasid ja ma kuulsin eemal plahvatust. See oli hirmutav, ma kartsin kohutavalt.” Rünnaku sihtmärgiks olid elektrijaamad, ja vool kaduski. See kõik aga ei tekitanud Novakis viha ega trotsi riikide vastu, mille pealinnades ta nüüd tennist mängimas käib. „Sõda tegi minust parema inimese. Ma sain aru, et elus ei ole midagi garanteeritud. Ja ma tahtsin maailmale näidata, et on olemas ka häid serblasi,” selgitab Novak.

Sellises olukorras ei kahelnud perekond enam, et noormees tuleb saata välismaale. Novak astus Münchenis asuvasse tenniseakadeemiasse, mida vedas horvaadist Nikola Pilić, kes oli ka poisi senise treeneri hea tuttav. „Juba esimesel päeval, kui Novak siia saabus, oli hämmastav näha, kuivõrd pühendunult ta tennist mängis. Ma ei 44

FOT OD: N OVA K C A FE.RS

Gluteenivaba toiduäri Novak Djokovici restoranides on gluteenivaba menüü tähtsal kohal.

Tänavu tõi ta turule ka tootesarja DJOKOlife.

t parema inimese ennustanud kellelegi, kuidas neil minna võiks, aga Novaki puhul oli kohe selge, et temast saab parim,” on Pilić öelnud.

Järgmised neli aastat sõitis Novak kodu ja Saksamaa vahet, viibides kuude kaupa nii ühes kui teises kohas. Juba 14-aastaselt saavutas ta esimesed võidud omavanuste klassis nii Euroopa kui ka maailma tasemel.

Auhinnarahad ärisse 2004. aastal esindas Djokovic esimest korda Serbiat Davis Cupil, olles ise maailmas 606. kohal. Samasse aastasse jääb ka esimene kõrgema klassi turniirivõit Budapestis. Aasta lõpetas ta juba 184. kohal.

2005. aastal hakkasid tulema võidud ka suurturniiridelt ning Djokovic jõudis esimesest ringist edasi. Samal aastal suundus ta pere toel ka ärisse. Serbias asutati perefirma, mille nimeks sai 45

Family Sport. Firma igapäevane juhtimine on isa Srdjani kanda, onu kätte aga on usaldatud kinnisvarasuund, spordiürituste korraldamine ja naiste spordirõivaste müük.

Esimese sammuna suunduti restoraniärisse, sest toitlustusega oli pere kokku puutunud juba varem. Belgradis avati teemakohvikud nimega Novak Café ja restoranid Novak Café & Restaurant.

Tänaseks on neis kõigis kindlal kohal gluteenivaba menüü.

2008. aasta veebruaris sõlmis ettevõte kokkuleppe riigi suuruselt neljanda linna Kragujevaci juhtidega. Eesmärk oli rajada neljale hektarile võimas, 14 väljakuga tennisekeskus, kuid kaks aastat tagasi plaanist loobuti. 2008. aasta märtsis võitis Family Sport aga hanke, millega kohustus 11 miljoni euro eest püstitama Belgradis 3,8 hektarile ambitsioonika tennisekeskuse.

Ohtlik valik Kahjuks on gluteen paljudele inimestele probleemiks, kuigi neil ei diagnoosita tsöliaakiat.

Tippsportlased, kelle organism on väga suure koormuse all, on sobimatu toidu suhtes eriti tundlikud.

Paljud arstid on tihti umbusklikud gluteenivaba toitumise osas, ent gluteeni- ja kaseiinivaba (piimavalguvaba) menüüga leevendatakse paljusid haigusseisundeid, näiteks ka autismi ja epilepsiat – seega mitte ainult seedeprobleeme, vaid ka närvisüsteemi, metabolismi ja hormonaalse tasakaalutusega seotud häireid.

Kindlasti ei tasuks dieeti alustada ilma eelnevate teadmisteta või spetsialisti abita, sest organism vajab gluteeni sisaldava teravilja asenduseks teisi toitainete allikaid, kuna teravili annab energiat ning sisaldab kiudaineid, hädavajalikke B-vitamiine jm. Samuti võib tekkida tõsiseid probleeme, kui soovitakse gluteeni menüüsse tagasi lülitada, mida tuleb teha ettevaatlikult.

Külli Holsting Toitumisnõustaja I NVE STE E RI – NR 3/2015

Guru Naljamees Novak Djokovic on tuntud ka oma hea huumorimeele poolest. Palju on räägitud sellest, kuidas ta väljaspool tenniseväljakut parodeerib teisi mängijaid. Publikule pakkus ta esimese etenduse 2007. aastal USA lahtistel meistrivõistlustel pärast veerandfinaali võitu Carlos Moyá üle. Tookord parodeeris ta Rafael Nadali ja Maria Šarapovat. Kaks aastat hiljem parodeeris ta samas kohas John McEnroed ning tegi tenniselegendiga ka väikese kohtumismängu. Kõik need seigad on üleval Youtube’is ja vaatajate seas populaarsed.

Närvid läbi?

Novak Djokovici Balkani temperament lööb vahel välja ka pingelistes mänguolukordades. Korduvalt on ta oma reketi puruks peksnud. Needki videod on Youtube’is kenasti üleval.

2012. aasta Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste finaalis peksis ta puruks väljaku ääres asunud reklaamtahvli, mis mängu katkestanud vihmapausi ajal kiiresti välja vahetati.

Samuti on ta oma emotsioone inetult välja elanud, karjudes pallipoiste ja -tüdrukute peale.

INVE ST EERI – NR 3/20 15

2009. aastal ostis ettevõte Hollandi lahtiste meistrivõistluste korraldamisõigused, tõi turniiri Belgradisse ja nimetas selle ümber Serbia lahtisteks meistrivõistlusteks. Esimesed turniirid aastatel 2009 ja 2011 võitis Novak Djokovic ise.

4. juulil 2011. aastal, päev pärast seda, kui Djokovic oli võitnud Wimbledoni turniiri, organiseeris Family Sport tema vastuvõtmise Belgradi kesklinnas. Kokku tuli võitjat ja karikat imetlema 80 000 inimest.

2013. aastal võttis Djokovic üle farmi, mis tootis Serbias ainsana eeslipiimast juustu. Tehingu eesmärk oli tagada toote tarnekindlus oma restoranidele.

Tänavu mais esitles Djokovic aga oma firmas toodetud gluteenivabasid batoone, küpsiseid ja juurviljajooke. „DJOKOlife pakub tooteid, mis peegeldavad minu mõtteid paremast elust ja toitumisest,” selgitab tennisist.

Kogu oma äritegevuse kõrvalt jätkab

mees tennisemängimist, ja vägagi edukalt.

Peetakse juba veteraniks?

Tänavu Miami turniiril pärast rasket võitu ukrainlase Aleksandr Dolgopolovi üle küsiti 27-aastase Novak Djokovici käest enne poolfinaali kohtumist 33-aastase hispaanlase David Ferreriga, et mida ta arvab lahingust kahe veterani vahel. „Kas te ütlesite kaks veterani?” küsis Djokovic naeratades. „Tänud! See on esimene kord, mil seda enda kohta kuulen.” Djokovic jätkas: „See on teetähis. Minu jaoks on tähtis sellist asja kuulda, see puudutas mind sügavalt.

Pean ennast nüüd koguma, sest reaalsus lõi mulle just haamriga pähe. Tänan teid selle eest. Ma olen tennist mänginud väga pikka aega, aga keegi pole mind siiani kutsunud veteraniks.” Djokovic võitis Ferrerit kergelt ja tuli kokkuvõttes ka kogu turniiri võitjaks.

46

F OT OD: VI DA PRE SS

Sportlikud eesmärgid Märke lõpetamisest pole veel näha.

Vastupidi, mehe eesmärk on lüüa kõik tenniseajaloo rekordid ning saada läbi aegade parimaks. Šveitslase Roger Federeri mahapandud sihtmärgid on aga aukartustäratavad: 302 nädalat maailma esimene ja 17 suure slämmi turniiri võitu.

Novak Djokovici numbrid on hetkel veel poole väiksemad ning suhteliselt hilja tippu jõudnuna hakkab talle vanus peale suruma.

Ta mõistab seda ka ise. Djokovic on öelnud, et ta tajub, et see suurepärane aeg, mis praegu on, ei saa kesta igavesti ning sellest tuleb võtta viimast.

Lisaks on mehel olnud kauaaegne eesmärk võita karjääri suur slämm ehk vähemalt üks tiitel kõikidelt suure slämmi turniiridelt: Austraalia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide lahtistelt meistrivõistlustelt ja Wimbledoni turniirilt. Hetkel on puudu Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste võit Pariisis 47

Roland Garrosi väljakutel. Serblane on olnud sellele käepuute kaugusel. 2011. aastal kaotas ta poolfinaalis suhteliselt ootamatult Roger Federerile. Aastatel 2012–2014 lõikas ülipingelistes kohtumistes tee võidule läbi Rafael Nadal, neist kahel korral finaalis. Tänavu suutis Djokovic Rafael Nadali ületada, ent lõpuks kaotas finaalis lapsepõlvest tuttavale šveitslasele Stanislas Wawrinkale, kes on talle ennegi osutunud ebamugavaks vastaseks.

On olemas veel ka kuldne slämm, millele lisandub ka olümpiavõit. Selle on seni saavutanud vaid Rafael Nadal ja ameeriklane Andre Agassi. Djokovic on jõudnud kahel olümpial poolfinaali ja võitnud pronksmedalid, kaotades hilisematele olümpiavõitjatele Rafael Nadalile poolfinaalis Pekingis ja Andy Murreyle Londonis ehk Wimbledoni väljakutel. Londoni olümpiamängude avatseremoonial oli Djokovic ka Serbia koondise lipukandja.

Noor isa Oma tulevase abikaasa Jelena Rističiga (ülal) kohtus Novak keskkoolis.

2005. aastal sai neist paar.

Kihluti küll alles 2013. aasta septembris ning pulmad peeti 10. juulil 2014 Montenegros kaunil Sveti Stefani saarel. Laulatus oli kaks päeva hiljem Püha Stefani õigeusukirikus.

24. aprillil 2014 teatas Novak esiklapse sünnist, kes nägi ilmavalgust 21. oktoobril. Djokovicist sai aasta alguses Austraalias pärast Roger Federeri esimene tennisist, kes isana slämmiturniiri võitnud.

Praegune treener Alates 2013. aasta detsembrist on Novak Djokovici treeneriks endine Saksamaa tennisist Boris Becker, kes võitis oma karjääri jooksul kuus suure slämmi turniiri ning teenis auhinnarahadena 18 miljonit eurot. Vahepeal lõi ta laineid ka pokkerimaailmas, kui osales Euroopa pokkeriturniiridel.

I NVE STE E RI – NR 3/2015

FOTO: ANU HAMM ER

INVE ST EERI – NR 3/20 15

48

Suur uudis

Cuber

LHV PANGA UUS MOBIILIRAKENDUS CUBER ON ÜHTAEGU NII MOBIILNE RAHAKOTT HÕLPSAKS JA KIIREKS MAKSETE TEGEMISEKS KUI KA INNOVAATILINE PLATVORM TULEVIKU FINANTSTEENUSTELE. MÖÖDUNUD AASTAL VÕTTIS LHV Pank ühe esimese pangana tööle krüptorahanduseksperdi, kelle ülesandeks oli leida võimalusi pangateenuste arendamiseks, kasutades uut ja põnevat krüptorahatehnoloogiat. Seda võibki pidada esimeseks sammuks Cuberi loomisel.

Asse Sauga analüüsi tulemusel sai selgeks, et LHV-le pakuks huvi liigutada eurosid, kasutades selleks blockchaintehnoloogiat, millele on rajatud ka kübervaluuta bitcoin. Välja tuli töötada finantsteenuse platvorm ja ka rakendus maksete tegemiseks. Kuidas seda uuendust aga kasutajale selgitada?

Kui klient teeb tavapärase pangamakse, siis edastab pank info tsentraalsesse infovahetussüsteemi, kust ka teine pank saab teabe makse kohta.

Kui mõlemad pangad kinnitavad, et info on õige, kantakse raha ühelt kontolt teisele. Nii on rahaülekanded toimunud juba aastakümneid. Kuna süsteem on tsentraalne ja toiming aeganõudev, võibki näiteks reede õhtul tehtud makse jõuda saajani teises pangas alles esmaspäeva hommikul.

Cuber on revolutsiooniline, sest väärtused ei liigu ühegi tsentraliseeritud 49

süsteemi kaudu. Kui üks Cuberi kasutaja maksab teisele Cuberi kasutajale, paneb rakendus info väärtuse liikumise kohta kirja krüpteeritud arveraamatusse, mis eksisteerib tuhandetes erinevates arvutites ja seadmetes. Teise kasutaja seade näeb infot peaaegu kohe ja tunnistab makse tehtuks pärast seda, kui tehing on kinnitatud keerulise krüptograafia ja matemaatika abil.

Cuber kasutab küll bitcoin’i tehnoloogiat, kuid lõpptarbija jaoks ei liigu Cuberi kaudu bitcoin’id, vaid tavalised eurod. LHV Panga finantsinnovatsioon seisnebki selles, et pank on andnud välja finantsturu instrumendi, kasutades selleks spetsiaalse infoga varustatud ehk värvitud bitcoin’e (colored coin). Tegemist on blockchain’i metadatalahendusega, mis võimaldab lisaks rahale kasutada infrastruktuuri ka muude väärtuste liigutamiseks. Süsteemis on kasutusel kurss 1 satoshi = 1 eurosent. Colored coin’i ei ole sel moel ilmselt varem kasutatud.

Testimisest laiatarbelahenduseks Hetkel on käimas Cuberi esimene testimine, millega tehti algust mai

Kuidas maksta • Ava Cuber.

• Vali „Pay” ehk maksmisvaade.

• Vajuta „Scan” QR-koodi pildistamiseks.

• Sisesta PIN-kood.

• Makse lähebki teele.

TE KST: PRI IT RUM

LHV Panga kommunikatsioonijuht I NVE STE E RI – NR 3/2015

Suur uudis

Maksan mobiiliga kohvikus

Kannan raha mobiili

Saadan sõbrale raha mobiiliga

Sõber maksab mobiiliga kohvikus

Kaupmehele soodne Cuberi maksete vastuvõtmine on kaupmehe jaoks tavapärastest kaardimaksetest soodsam.

Testimisperioodil on rakenduse kasutamine tasuta nii eraisikutele kui ka kaupmeestele.

Nõuded nutiseadmele • Androidi 4.2 versioon või hilisem.

• iPhone 4 või hilisem versioon.

• Seadmel peab olema 3G-, 4G- või wifiühendus, mis peab rakenduse kasutamise ajal töötama.

Finantsteenust pakub AS LHV Pank. Tutvu teenuse tingimustega aadressil lhv.ee ning pea aru meie asjatundjaga.

INVE ST EERI – NR 3/20 15

keskpaigas. Sellest ajast on Cuberile kogunenud 360 kasutajat, kes on kokku teinud üle 3000 makse. Testimise ajal on saanud maksta teenuste eest kolme kaupmehe juures.

LHV kliendid saavad rakendust küll juba kasutada ja sel viisil testimises osaleda, kuid laiemalt loodame uut platvormi pakkuda alles mõne aja pärast.

Cuberi platvormi puhul on tähtis, et lisaks eraisikutele (inimeselt inimesele maksed) astuksid pardale ka kaupmehed ja teenuste pakkujad. Täna on mitmed ärid juba huvi üles näidanud ja loodetavasti pälvib Cuberi platvorm peagi rohkem tähelepanu kui tehnoloogia, mida kaupmehed saavad huvi korral kasutada näiteks maksete vastuvõtmiseks.

Cuberi testäpi kasutamine on väga lihtne. Mis peamine – ka kiire. Kõik isikud üle maailma saavad endale äpi alla laadida ja kasutada seda maksete tegemiseks teistele Cuberi kasutajatele.

Vaja on vaid internetiühendusega Androidi või iOS-i nutiseadet. Rakendus tuleb seadistada ja tähtis on talletada turvasõnad. LHV arvelduskontol saab Cuberi ühendada kontoga, et raha rakendusse ja sellest välja kanda.

Cuberi rahakott näitab olemasolevaid summasid. Maksete tegemiseks peab teadma maksesaaja unikaalset aadressi, mis edastatakse telefonist telefoni QR-

koodi abil. Lisaks saab Cuberi andmeid teiste kasutajatega jagada elektrooniliselt, seega ei pea omavaheliste maksete jaoks viibima samas kohas.

Cuberi rakenduse lõppkasutajad on ühelt poolt tarbijad ehk nutitelefoni kasutavad eraisikud, kes saavad Cuberis teha omavahelisi tasuta ülekandeid või maksta kaupmeestele teenuste ja kaupade eest. Teisalt on lõppkasutajad kaupmehed ja ärid, kes saavad makseid vastu võtta, ühendades Cuberi oma ettevõtte kontoga.

Rahvusvaheline projekt Cuberi platvorm koos rakendusega on toode globaalsele turule. Juba täna saab süsteemis seadistada euro asemel teisi valuutasid. Cuberi platvormi kasutamisest võiksid huvitatud olla krüptorahaportaalid, -vahendajad ja -marketid, kellele Cuber annab võimaluse arveldada eurodes, seega ei pea nad enam tegutsema läbi pankade. Cuber võib huvitada ka pankasid üle maailma, kes saaksid kasutada juba valmisolevat süsteemi või luua selle põhjal oma platvorme ja rakendusi.

Konkurentidega võrreldes paistab Cuber silma avatusega ja tõsiasjaga, et rakendusel on LHV Panga kui toimiva jaepanga tugi. Suure innovatsioonina on loodud maksete infrastruktuur, kus igasugune valuuta on avatud lähtekoodiga, läbipaistev ja programmeeritav.

Cuberi teostamisel on oma õla alla pannud ka asjatundlik krüptorahanduse alal tegutsev meeskond ChromaWay – rahvusvaheline tarkvaraarendusettevõte, mis tegeleb colored coin’i tehnoloogia arendamisega. ChromaWay ühendab Rootsi, Iisraeli, Ukraina ja Venemaa arendajaid. Kuna krüptorahandus on mitmel pool endiselt seadusandlikult reguleerimata, on juriidika olnud Cuberi loomisel ressursimahukas töö. Juriidilise partnerina on LHV Panka aidanud Glimstedt.

50

Parkimise terviklahendused Professionaalne parkimiskorraldus on probleemivaba ja tulus Investeerimine Investeerime pidevalt uutesse parklatesse ja nende arendamisse ning lihtsalt kasutatavate parkimisvõimaluste loomisesse. Loome maaomanikele lisaväärtust kasutades parima tehnoloogia ja varustusega parkimislahendusi, mis vastavad kõigile vajalikele tingimustele ning klientide nõudmistele.

Parkimistehnika müük, järelmaksu pakkumine Pikaajalise kogemuse baasil oskame soovitada parima hinna- ja kvaliteedisuhtega parkimistehnikat. Meilt leiad tõkkepuusüsteemid, makseautomaadid, erinevad kaardi- ja kupongilahendused, valgustisüsteemid või vabade kohtade näitamise seadmed.

Parklate haldamine Korraldame parkimist nii väliparklates kui parkimismajades, pakkudes kliendile mugavaimaid parkimisvõimalusi kesklinnas.

Meie teenuseid kasutavad nii Solarise, Rävala, Tornimäe, Rotermanni ja Tasku keskused. Aitame parkimist korraldada ka KÜ-de territooriumitel ja asutuste ümbruses.

Liikluse korraldamine Pakume liikluskorraldusteenust ettevõtetele, ühistutele ja ürituste korraldajatele.

Nõustamine Nõustame maaomanikke olemasolevate parklaprojektide arendamisel ning uute projektide planeerimisel.

Parklate arendamine Oleme esindatud kõigis suuremates Eesti linnades - Tallinnas, Tartus ja Pärnus, kus haldame rohkem kui 180 parkimisala, mis võimaldavad parkimist vähemalt 9000 sõidukile.

Tule, teeme äri!

Me oleme liider parkimisteenuste pakkumises.

Lisainfo: europark@europark.ee või telefonil +372 661 0223

Intervjuu

Tagasi SUVEL KOLIS EESTISSE TAGASI SKYPE’I ENDINE JUHT JA INVESTOR STEN TAMKIVI, KES VALITI KA LHV GROUPI NÕUKOKKU. RÄÄGIME TAGASIKOLIMISEST, ELUST EESTIST JA MAAILMAKORDA MUUTVAST IDUFIRMAST. Sten Tamkivi On õppinud Tartu ülikoolis avalikke suhteid ja teabekorraldust.

Aastail 2005–2012 oli Skype Eesti juht, enne seda töötas tarkvaraarendusfirma Helmes arendusjuhina.

Pärast Skype Eesti juhi kohalt lahkumist astus Stanfordi ülikooli magistriprogrammi.

Aastal 2013 liitus riskikapitaliettevõttega Andreessen Horowitz.

On olnud ka president Toomas Hendrik Ilvese nõunik, juhtinud Eesti IT Akadeemia juhtkomiteed, kuulunud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatusse.

Idufirma Teleport Inc tegevjuht ja kaasasutaja.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 3/20 15

Miks tulid perega tagasi Eestisse?

Igal inimesel ja perekonnal on komplekt vajadusi, mis puudutavad eluks vajalikke tingimusi, nagu infrastruktuur, keskkond, haridussüsteem, tervishoid ja muu säärane. Määrav on ka elukallidus.

Kui oled tehnoloog ja soovid kohtuda omasugustega, siis on Silicon Valley selleks ideaalne paik. Ülipositiivne on sealne kliima. Häid külgi on palju, aga igal pool on ka tegureid, mis pole nii toredad, näiteks sealne kultuur.

Euroopaga võrreldes on see pealiskaudne ja vähem lojaalne.

Teine pool on see, et Eesti on kodumaa.

Siin on meie perekonnad, sugulased.

Lapsed käisid kolm aastat seal koolis, nüüd võiksid nad ka siin koolis käia.

Kes su lastest kasvavad?

Kasvatan neist eestlastest maailmakodanikke. Varem oli kolimine pigem ühesuunaline. Mindi ja jäädigi.

Tänapäeval kohtan järjest rohkem inimesi, kes elavad sellist elu, nagu ma isegi. Eestis kohtan tihti sõpru, kes on 52

I NVE STE E RI – NR 3/2015

FOTOD: A NU HA MME R

53

Intervjuu

Iga visiitk a Valleys er i siin hetkel käimas, aga suurema osa ajast elavad kuskil mujal.

Kas lapsed pole sind paiksemaks muutnud?

Tihtilugu arvatakse, et kui sünnib laps, siis on kõik läbi. Tegelikult pole see üldse nii. Kuni nende kooliminekuni saab vabalt ringi liikuda. Kooliaastad aga tekitavad aastase tsükli ja mõtteviisi, et kuidas ja kus ma sel aastal oma elu veedan. Arvestada tuleb ka sellega, et kui kuhugi lähed, oleks lastel seal koolikoht olemas. Hiinlased näiteks ei mõista, miks me kodus eesti keeles räägime. Nende arvates aitaks kohaliku keele kasutamine lastel kiiremini integreeruda.

Mis sind LHV-ga seob?

Olen olnud klient algusest peale, mul oli seal kasvukonto. Investeerimisportfell tekkis mul 2000. aastate alguses. Kui LHV sai pangaks, tundus see mulle hea mõttena. Internetipanka tegid minu endised kolleegid Skype’ist ja ma nägin seda tööd algusest saadik kõrvalt. Raini (Lõhmust) ja Andrest (Viisemanni) tean 1990. aastate lõpu dotcom’i-buumi ajast.

Läinud aastal küsis Rain minu käest nõu bitcoin’i kohta – et kas see võiks LHVd puudutada ja millel tuleks silma peal hoida. Vestlesime nendel teemadel ja sellelt pinnalt kutsus ta mind nõukokku. Alguses punnisin vastu, aga lõpuks nõustusin. Mulle sai selgeks, et rahvusvahelisi asju tehes on hea, kui sul on side Eesti maINVE ST EERI – NR 3/20 15

54

k aart pakub Silicon r inevaid võimalusi jandusega. Pangad teavad majandusest kõige rohkem, seetõttu tundus LHV Panga nõukogu liikmeks olemine huvitav väljakutse. Üks soomlane ütles mulle Silicon Valleys, et ta võttis ka Soomes nõukoguliikme koha vastu, sest see sundis teda käima korra kvartalis kodus.

Olen investeerinud mõnda finantstehnoloogiaid arendavasse idufirmasse.

Olen mõistnud, et ühel hetkel, kui tahad finantsteenust pakkuda, on vaja panganduslitsentsi. Koostöö LHV-ga annab võimaluse idufirmadega koos projekte katsetada ja ka ise midagi teha.

Ning lõpuks – austus meeskonna vastu.

Naudin seda, kuidas Erkki Raasuke ja Erki Kilu panka juhivad. Õpin sellest ka ise. Mulle meeldib näha keerulisi finantsraporteid lugedes, kuidas keegi on mõelnud, ning teha need lihtsaks ja loogiliseks.

Millised on sinu finantsteadmised?

Olen saanud kinnitust, et minust ei saa head raamatupidajat. Finantse juhtima olen õppinud töö käigus ja koolis. Näiteks kui Harvardis keskendutakse pigem Wall Streetile, siis Stanfordis on ka finantsainetel ettevõtjalik vaade. See meeldis mulle. Arvutamise taha asi ei jää. Isa ja vanaisa olid füüsikud, koolis tegelesin ka rohkem reaal- kui humanitaarainetega, olen teismeeast saadik programmeerinud.

Mida Silicon Valley sulle õpetas?

Olen seal elanud kümme protsenti oma 55

senisest elust. Mul on olnud kolm erinevat visiitkaarti – Skype Eesti juht, tudeng ja Entrepreneur in Residence. See ametikoht on riskikapitalistide viis hoida alustavaid ettevõtjaid lähedal.

Iga visiitkaart pakub Silicon Valleys erinevaid võimalusi. Tudengina saad sisse paljudest ustest, sest tudeng on ohutu ja ta soovib õppida. Skype’i puhul eeldatakse, et tahad äri teha. Kolmas ametikoht on selline vahepealne – uurid, mõtled ja vaatad ringi, kogud ettevõtluseks ideid, aga järgid teatud jõujooni. Näiteks kõrvalmajas asuva investori juurde sa ei lähe. Need on kolm erinevat kihti elust, mis igaüks andis erineva kogemuse.

Enne Silicon Valleyt polnud ma Ameerika Ühendriikides firmat asutanud ja rahastust hankinud. Sain teada, kuidas see tango käib ja psühholoogia toimib. Lisaks kohtusin maailma tippudega. Silicon Valley pakub sulle ridamisi kohtumisi, aga sul pole aega nende sisu üle järele mõelda. Seetõttu pead vahepeal aja maha võtma ja asju mõtestama.

Lisaks võib pikem eemalolek kodust tekitada ka perele teise tunde. Võõras keskkonnas muutub kodune liit tugevamaks. Silicon Valleys on kümneid rahvusi, see muudab suhtumist elusse.

Tunnustused Sten Tamkivile on omistatud Valgetähe teenetemärk, mille asutas Eesti president Konstantin Päts 1936. aastal, ja Kolme Tähe orden, mis on Läti riiklik teenetemärk, asutatud 1924. aastal.

Stanfordi ülikool Silicon Valleys Palo Altos asuv 1891. aastal asutatud ülikool on tänaseks üks maailma prestiižsemaid.

Stanfordi ülikooli raamatukogu hallata on ligi 9 miljonit köidet, mis teeb selle üheks suuremaks eraülikoolide raamatukogude seas.

Cecil Howard Greeni järgi nimetatud Stanfordi ülikooli raamatukogu.

Mis sulle siin meeldib?

Lennujaam on lahedalt väike (naerab).

Mis puudutab idufirmade maailma, siis nii väikeses kohas ei tohiks neid nii palju I NVE STE E RI – NR 3/2015

Intervjuu Andreessen Horowitz 2013. aastal liitus Sten Tamkivi maailma ühe juhtiva riskikapitaliettevõtte Andreessen Horowitziga.

Tamkivi ametinimeks sai Entrepreneur in Residence. „Kuigi kavatsen toetada ja kasvatada idufirmasid, otsustasin mitte hakata täiskohaga investoriks (veel?),” märkis Tamkivi siis.

Tema kontakt Ben Horowitziga pärineb Skype’ist, kus Horowitz oli nõukogu liige.

Riskikapitalifirma Andreessen Horowitz asutajad on Ben Horowitz ja Marc Andreessen.

Ettevõtte edukamate investeeringute hulka kuuluvad näiteks Groupon, Instagram, Zynga, Skype, Facebook, Twitter ja Airbnb.

olla, see on loogikavastane. Meile hakkab see tunduma tavalisena, et Eestis asutatakse selliseid ettevõtteid nagu TransferWise ja GrabCAD. Tegelikult on see ime ja neid inimesi tuleks väga tunnustada. Mujal on meist aastakümneid kauem vaeva nähtud, et nii kaugele jõuda.

Näed sa selles ka ohtu, et mull võib lõhkeda?

Mingid asjad peavadki lõhki minema.

Peaasi, et seetõttu paanikasse ei satutaks ega midagi tegemata ei jäetaks. 2000. aastate alguses läksid börsile mitmed firmad, kes poleks pidanud sinna minema. Taksojuhid ja koristajad investeerisid neisse ning kaotasid raha.

Täna on pilt hoopis teine. Idufirmasid läheb börsile väga vähe. Professionaalsed investorid võtavadki riske – kui nad kaotavad, on see nende probleem.

Kui vaadata, mil määral sõltub meie elu täna internetist, siis võrreldes 2000. aastaga on see tohutult muutunud. Kui me võrdleme neid summasid, millega müüdi omal ajal Hotmail ja Skype ning milline on Facebooki väärtus, siis neil kõigil on üks ühine näitaja – ühe kasutaja hind on olnud sama. Lihtsalt kasutajate arv on kasvanud. Suhtluskeskkondade hind tõuseb, kuni me jõuame kaheksa miljardi kasutajani. Kui hind peaks sealt edasi tõusma, siis see teeb juba ettevaatlikuks.

Kas on reaalne jõuda absoluutse kasutajate arvuni, nii et kõigil lastel ja vanuritel on ligipääs internetile? Olen käinud Põhja-Aafrika koobastes, kus inimestel polnud aimugi, mis nende naaberkülas toimus, rääkimata ligipääsust internetile.

Aafrika on võib-olla problemaatilisem.

Aga ka väga vaestes piirkondades hakatakse mõistma, milliseid võimalusi pakub nutitelefon. Selle nimel tasub pingutada – äkki see ongi enda või lapse jaoks võimalus vaesusest välja tulla.

INVE ST EERI – NR 3/20 15

Internet ja sotsiaalvõrgustikud on praegugi maailma kõvasti muutnud?

Väga palju inimesi omistab tehnoloogiale omadusi, nagu moraal ja eetika.

Tegelikult tehnoloogial iseloomu ei ole.

YouTube’i abil saab mõni indie-bänd tutvustada oma loomingut, aga ka terroristid saavad levitada oma sõnumeid ja värvata sõdalasi. Loen ennast tehnooptimistiks, kuigi näen ka väga palju halbu asju.

Paljud vanemad üritavad laste jaoks 56

piirata arvutikasutamist. Eks selles ole ka kübeke laiskust. Aga ühel hetkel hakkavad lapsed tõmbama alla raamatuid, võib-olla programmeerivad ise mõne mängu.

Paistab sulle nüüd tagasitulnuna Eesti teistsugune? Tegelikult oled sa siin ju käinud kogu aeg.

Igal suvel olen Eestis olnud. Olen käinud lausa iga kolme-nelja kuu tagant.

Aga mõned asjad paistavad küll 57

teistmoodi. Näiteks Ukraina kriisi alguses tulid Silicon Valleys targadki inimesed ligi ja küsisid, et kas minu perekonnaga Eestis on kõik ikka hästi.

USA-s ei tajuta, kas NATO toimib või mitte. Hirmutav ja kehv tunne oli. Sealt vaadates paistab Eesti Ukrainale palju lähemal.

Teiseks on avalik diskussioon läinud halvemaks. Esile tõuseb eestlaste ja venelaste teema. Kes on eestlane – kas see, kellel on pass, või see, kes räägib eesti

Abikaasa Ede kirjutas raamatu Steni abikaasa Ede Schank Tamkivi on vabakutseline ajakirjanik, kelle sulest ilmus möödunud aastal raamat „Minu California. Mull mullis”, mis kirjeldab Californias elamise kogemusi. „Asjata ei öelda, et Stanford on üks suur kaitsev mull, mis paikneb teise, Silicon Valley nimelise mulli sees, mis omakorda asub veel suuremas California-mullis.

Sel mullil on väga vähe pistmist sellega, mis toimub ülejäänud Ameerikas või mujal maailmas. Aga hoolimata ümbritsevast heaolust ja alati säravast päikesest on kohalik elanikkond kuidagi rahutu, ülinakkava viirusena levib hirm millestki olulisest ilma jääda. Jah, elu siin on väga kallis ja veidi ebamugav, aga sa oled selle tibatillukese protsendi seas maailma elanikkonnast, kes saab seda endale lubada!”

Ede kirjeldab Californiat oma mullist, kus igapäevased abilised on robotkoristaja ja sammulugeja-uneandur, ja jätkab oma identiteedi loomist (tiiger)ema, tervisesportlase ja vabatahtliku üritustekorraldajana.

I NVE STE E RI – NR 3/2015

Intervjuu

Pärast Skype’i ei tahagi tegeleda väiksemate asjadega Panus Eesti ellu Sten Tamkivi kuulub poliitikauuringute keskuse Praxis nõukokku. „Filosoofiliselt meeldib.

Diskussioon Eestis peab olema kvaliteetne ja selle taga peab olema rohkem andmeid ja kvaliteeti.”

Lisaks kuulub Tamkivi Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse nõukokku.

Sihtasutuse kuulsaim projekt on Okupatsioonimuuseum, aga see rahastab ka Eesti fondi Stanfordi ülikoolis. Näiteks on ülikooli raamatukogus Eesti kollektsioon.

keelt? Mina nimetaks kõiki siin sündinud inimesi eestlasteks. Arutlused – kasvõi kooseluseaduse üle – on läinud koledaks kätte. Kokkuvõttes teeb see ühiskonna katki, sest kõiki teemasid ei saa enam rahulikult arutada. Ma paneks esmajärjekorras kinni uudistelehekülgedel kommenteerimise. Aga see probleem on läinud kaugemale. Kui varem olid kommentaarid anonüümsed, siis nüüd kasutavad mõned tegelased samu võtteid avalikult nii Toompeal rahva ees ja „Aktuaalses Kaameras” esinedes kui ka Facebookis kirjutades – näiteks sooviga, et inimesed upuksid Vahemerre seetõttu, et neil on teist värvi nahk. No kuulge!

Millega sa hetkel peamiselt tegeled?

Ehitan Teleporti (teleport.org), virtuaalsel kujul. Masinaid ei tee (muigab). Loome tarkvara, mis aitab valida, millises riigis sa elada tahad. Kaks küsimust vajavad lahendamist – esiteks, otsingumootor ja info eri riikide kohta, teiseks aga tahame aidata inimesel sihtkohta kohale jõuda, alustades viisa hankimisest, kodu leidmisest jm.

Alustame idufirmade töötajatega, sest neil on rohkem vabadust ja potentsiaali liikuda. Ajapikku tahame jõuda sinnani, kus meie kliendid on kõik inimesed, kes soovivad liikuda. Eesmärk on, et kõik

INVE ST EERI – NR 3/20 15

maailma valitsused konkureeriksid kõikidele inimestele.

See oleks maailmakorda muutev lahendus?

Pärast Skype’is töötamist ei tahagi tegeleda väiksemate asjadega. Maailmas elab veerand miljardit inimest väljaspool oma kodumaad. See on ametlik number, mis on tegelikkuses palju suurem.

Võtame kasvõi Eesti ehitajad Soomes – nemad siia arvestusse ei kuulu.

Kõigis 28 Euroopa Liidu liikmesriigis on agentuur, mis tegeleb talentide, firmade ja investeeringute meelitamisega.

USA-sse liigub igal aastal poolteist miljonit inimest, osariikide vahel kolib aga seitse miljonit.

Tahame teha inimeste elu lihtsamaks ja odavamaks. Aluseks on isiklik majanduslik võrrand. Elukohaga pole seotud inimese sissetulek, vaid hoopis väljaminek. Keskmiselt 70 protsenti sissetulekust kulub elukohale ja maksudele, mis on otseselt seotud sellega, kus sa hetkel elad.

Kui palju sa edaspidi Silicon Valleyga seotud oled?

Mul on seal palju sõpru. Enamik investoreid, aga ka mõttekaaslasi on seal.

Jään Silicon Valleyt regulaarselt külastama.

58

59

I NVE STE E RI – NR 3/2015

Nõuanne

Lapsele väärtpaberikonto TÄNAVU MAIS JÕUSTUS PEREKONNASEADUSE MUUDATUS, TÄNU MILLELE ON VANEMATEL LIHTSAM OMA LAPSELE VÄÄRTPABERIKONTOT AVADA NING SELLELE VÄÄRTPABEREID OSTA (JA KA MÜÜA). KÜLL AGA TULEB TÄHELEPANELIK OLLA TEATAVATE PIIRANGUTEGA, MIS SELLES OSAS KEHTIVAD.

TEKST: ALO VALLIKIVI

VAREM OLI KONTO avamine problemaatiline, kuna väärtpaberite müümisel oli igal juhul vaja kohtu luba. Kuigi ostmisel olid piirangud leebemad, esines ka selles osas probleeme.

Perekonnaseaduse muudatusega täiendati seaduse paragrahvi 188 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui eestkostja omandab väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–5 ja 7 nimetatud väärtpabereid eestkostetava nimel, kuid enda vahendite arvel, ei ole nende väärtpaberite omandamiseks ja võõrandamiseks vaja kohtu nõusolekut tingimusel, et müügist saadu jääb eestkostetava omandisse.

Esimeses lauses sätestatut kohaldatakse ka edasistele väärtpaberitehingutele müügist saadu arvel, mis on tehtud esimeses lauses nimetatud väärtpaberitega.”

LHV maaklertegevuse juht

Inimlikult lahti seletatuna lubatakse alaealisele väärtpabereid nüüd osta ja müüa ilma kohtu loata, aga vaid juhul, kui vahendid tulevad seadusliku esindaja vahenditest ning müügist saadud raha jääb alaealisele. Silmas peaks pidama, et: • lubatud on tavapärased väärtpaberid (aktsia, fondiosak, võlakiri), kuid

INVE ST EERI – NR 3/20 15

lubatud ei ole tuletisinstrumendid (optsioon, CFD); • eestkostja võib ostu teha oma vahendite arvelt, mis tähendab, et lapsele pärandatud raha sellisel viisil ehk lihtsustatud korras kasutada ei tohi, kuid kandes lapse kontole raha, võib vanem seda summat kasutada aktsiate ostuks (ja hilisemaks müügiks); • kohtu luba ei ole vaja, kui müügist laekunud raha jääb ka edaspidi lapse omandisse; • ka edaspidi saab selle rahaga teha väärtpaberitehinguid, kuid taas tingimusel, et raha jääb lapse omandisse.

LHV pank võimaldab alaealisele väärtpaberite ostmist juhul, kui vanem allkirjastab lisakinnituse, milles kinnitab, et tunneb seadust ja käitub sellega kooskõlas.

Konto avamiseks peab klient pangakontoris vaatama investeerimisnõustajaga üle mainitud piirangud. Tutvu tingimustega ja vaata lisainfot www.lhv.ee.

Muudatused on tervitatavad, sest lapsevanemaid, kel huvi lapsele investeerimiskonto avada, on palju, kuid varem tegi seadus selle sammu keeruliseks ja bürokraatlikuks.

60

Triobet Business Club on kõik, mida üks tõsine jalkafänn mängule kaasaelamiseks vajab - parimad istekohad A. Le Coq Arenal, värskendavad joogid, maitsvad söögid ja mõnus seltskond!

PARIMAD ISTEKOHAD

TASUTA JOOGID

BUFFET ÕHTUSÖÖK

TELEÜLEKANDED

Parimad kohad küljetribüüni keskmises sektoris

Veinid, õlu, karastusja kuumad joogid

Külmad eelroad, soojad põhiroad, magustoidu valik

Võimalus jälgida mängu ka TV-ekraanidelt

Naudi järgmiseid mänge Triobet Business Clubis:

5. september

EESTI VS LEEDU

12. oktoober

EESTI VS ŠVEITS

Triobet Business Clubi pilet 95€ / Pääsmed müügil Piletilevis Peatoetaja:

Toetajad:

Suurtoetajad:

Meediapartnerid:

F OT OD: T RI I N RA A

Investori ABC

Põnevaid seminare!

15 AASTA JOOKSUL ON LHV INVESTEERIMISSEMINARID OLNUD ABIKS NII ALGAJALE KUI KA EDASIJÕUDNUD INVESTORILE. TUTVUSTAME, MIDA HUVITAVAT SAAB KUULDA SEL SÜGISEL.

TEKST: ALO VALLIKIVI

LHV maaklertegevuse juht INVE ST EERI – NR 3/20 15

LHV PANK ON investorite harimisel teinud jõupingutusi päris pikka aega – sellel aastal tähistab LHV Investeerimiskool oma 15. sünnipäeva.

2001. aastal alustades ei osanud me oodata, et aastate jooksul käib seminaridelt läbi nii suur hulk huvilisi (osalejate arvu võib tänaseks kokku lugeda juba viiekohalise numbriga). Kui esimestel seminaridel osales kümmekond tulihingelist investeerimisfanaatikut, siis ajapikku on seminarid omaseks saanud ka inimestele, kes alles astuvad oma esimesi samme

investeerimismaailmas. Seminaridest on saanud LHV jaoks üllatavalt suur ja samas väga oluline ettevõtmine – 2014. aastal korraldasime 25 seminari, millest võttis osa 1800 inimest.

Kaks tsüklit LHV Investeerimiskool toimub aastas kahe tsüklina. Sügisene tsükkel algab septembris ja kestab novembri lõpuni ning pea iga nädal on fookuses eelkõige investeerimisteemad. Kevadtsükkel algab juba jaanuaris ja kestab aprilli keskpaigani (kuni kehva ilma jagub). Siis 62

võetakse ette spetsiifilisemad teemad, ja seminarid eeldavad mõningal määral ka algteadmiste olemasolu. Seega on sügistsükkel mõeldud eelkõige alustavale investorile, kevadtsükkel aga juba edasijõudnud ja tehinguid teostanud investorile ja kauplejale. Üks peamisi takistusi, mis hoiab paljusid investeerimismaailmast eemal, on eelarvamus, et väärtpaberid jäävad pigem ekspertide ja jõukate pärusmaaks.

See ei pea paika kummalgi juhul. Esiteks pole edukaks investeerimiseks vaja suuri summasid, teiseks saab esimesed iseseisvad sammud astuda suhteliselt hõlpsalt omandatava tarkuse baasil. LHV Investeerimiskooli seminaride eesmärk on tutvustada põnevat börsimaailma ning aidata rajada investeerimiseks ja kauplemiseks vajalikku teadmiste vundamenti.

Menukas avaseminar Septembris toimuval avaseminaril „Investeerimise ABC” on enamasti kõige suurem auditoorium – 2007. aastal oli 300-kohaline saal rahvast nii pungil, et nii mõnigi pidi seminari kuulama püstijalu.

Ka eelmisel sügisel olid pea kõik 300 kohta hõivatud ning huvi investeerimise vastu ei ole näidanud raugemise märke.

Seminar on mõeldud algajale investorile, kuid mõningad eelteadmised tulevad siiski kasuks. Möödunud aastal tagasisideankeete sirvides nägime hinnanguid, et „seminar on liiga lihtne” ja „seminar on liiga keeruline”. Seega, kel juba praktilised kogemused väärtpaberiturul olemas, võib antud seminari vahele jätta, kuid koondpildi saamiseks soovitame sellest osa võtta.

Kuidas alustada väikeste summadega?

Sarja teisel seminaril „Kuidas alustada väikeste summadega?” võtame vaatluse alla püsisäästmise ja -investeerimise.

Nullist rikkaks saamisel on kaks võimalust: kas riskida meeletult või pöörata aeg ja tootlus enda kasuks.

63

Seminaril vaatleme erinevaid pikaajaliseks investeerimiseks mõeldud tooteid, nagu fondid ja LHV Kasvukonto, pöörates erilist tähelepanu just väikeste summade investeerija muredele ja rõõmudele.

LHV Investeerimiskooli järgmised seminarid „Kuidas investeerida Balti turgudel?” ja „Kuidas kaubelda USA turgudel?” võtavad vaatluse alla üksikaktsiad. Esmalt selgitatakse Balti turgude eripärasid ning edasi liigutakse juba investorite ja kauplejate meelismarjamaale ehk USA aktsiaturgudele. Alustaja jaoks lähevad seminarid samm-sammult keerukamaks ja kasuks tuleb juba eelnevatel seminaridel kogutud pagas.

Eraldi tähelepanu saavad börsil kaubeldavad fondid, mis on ka Eestis kujunemas üheks populaarsemaks investeerimisobjektiks. Tegemist on tavapäraste fondidega, mis on börsil kaubeldavad ja omavad seega aktsiale sarnaseid võimalusi (päevasisene kauplemine, kiire tehingute tegemine, limiithinnaga order jne). Antud teemat käsitletakse seminaril „Võimaluste avardamine börsil kaubeldavate fondidega”.

Kuidas valida aktsiaid?

Seminarisarja eelviimasel seminaril on juba keerukam teema „Analüüsi alused – kuidas valida aktsiaid?”. Aktsiate analüüsimisel ja valikul on mitmeid võimalusi, mida tutvustavadki meie analüütikud, kelle tööks on just selliste valikute tegemine.

Seminarisarja lõpetame juba kergelt filosoofilise seminariga „Investeerimine pikaajalistesse trendidesse”. Seminar annab ülevaate huvitavamatest pikaajalistest investeerimisideedest rahvusvahelistel väärpaberiturgudel.

Täpsemalt tutvustame põhimõtteid, kuidas pikaajaliselt investeerida, ja toome põnevaid näiteid, kuhu hetkel maailma aktsiaturgudel investeerida.

LHV Trader Sel aastal tutvustame Tallinnas lausa kahel ja Tartus ühel korral kauplejate peamist töövahendit LHV Traderit.

Seminari käigus räägime kauplemisplatvormi üldistest võimalustest ja erinevatest moodulitest.

Lisaks vaatame, kuidas LHV Traderit alla laadida ja seadistada, seadeid serverisse salvestada, kadunud kauplemisaknaid taastada ning programmi probleemideta töös hoida.

Seminarid toimuvad LHV Panga Tallinna kliendikontoris teisipäeva õhtuti. Sel aastal plaanime ka lisaseminare. Juhul kui teisipäevase seminari kohad on täitunud, avame registreerimise sama nädala neljapäeval toimuvale seminarile. Kõik seminarid on tasuta.

Huvilistel palume eelnevalt kindlasti registreeruda lehel www.lhv.ee/kool.

I NVE STE E RI – NR 3/2015

FOTO: ANDRE S KULLA MAA

INVE ST EERI – NR 3/20 15

64

Pension

Rõhuv koorem

KÄESOLEVAL AASTAL ON MAJANDUSUUDISTES DOMINEE RINUD KREEKA MAJANDUSEGA SEOTUD TEEMAD. KAS KREEKA JÄTKAB EUROTSOONI RIIGINA VÕI SUNNITAKSE TA LAHKUMA? KREEKA PROBLEEMIKS ON riigi kõrge ja pidevalt kasvav võlakoormus. Eurodes mõõdetuna on Kreeka võlakoormuse kasv viimastel aastatel pidurdunud.

Suurem probleem on aga selles, et sissetulekud, millest seda aastakümnete jooksul kogunenud võlga teenindatakse, on pärast 2007. aasta majanduskriisi oluliselt langenud.

Mitte ainult Kreeka Suur ja kasvav võlakoormus ei ole ainult Kreeka probleem. Seetõttu on isegi veidi üllatav, et Kreeka on endale saanud kogu tähelepanu. Kui finantssektori võlgu mitte arvestada, siis Jaapani, Iirimaa, Singapuri, Portugali, Belgia ja Hollandi võlakoormus (riigi ja erasektori võlg kokku) on võrreldes tuludega (rahvusliku koguproduktiga) isegi suurem kui Kreekal, ning Hispaania, Rootsi ja Taani ei jää kaugele maha. Kreeka probleem on eelkõige selles, et pärast finantskriisi on 65

kreeklaste tulud oluliselt langenud, samas kui võlakoormus eurodes on kasvanud.

2008. aasta globaalse majanduskriisi põhjustas just liiga suureks paisunud võlakoorem. Võiks eeldada, et vigadest õpiti ja kaheksa aasta jooksul, mis on möödunud kriisi haripunktist, on olukord mõnevõrra paranenud. Reaalsus on aga hoopis vastupidine. Täna on maailmas rohkem võlgu, seda nii eurodes mõõtes kui ka sissetulekutega võrreldes.

Maailma majanduskasv on oluliselt aeglustunud, kuid võlakoorem (kui finantssektor kõrvale jätta) kasvab edasi varasemast ainult veidi aeglasemas tempos. Eraisikute ja finantssektori võlakoormus kasvab aeglaselt, kuid valitsussektori laenukasv on kiirenenud ja ka ettevõtted akumuleerivad võlga endises mahus. Ainuke muutus on see, et keskpangad on surunud intressimäärad alla ja koos sellega on langenud ka

Kaasaegne maailm on võlast sõltuvuses Sama suure majanduskasvu saavutamiseks vajatakse järjest rohkem võlga. Ameerika majandusteadlane Hyman Minsky (1919–1996) kirjeldas 1970. aastatel ühte võimalikku arengustsenaariumi. Esimeses etapis, kui laenu võetakse väheses mahus ning intressi ja põhiosa tasutakse projekti kassavoogudest, on tegevus produktiivne ja jätkusuutlik.

Edu aga julgustab võtma järjest suuremaid laene, seega jagub teises etapis projekti kassavoogudest vaid intressimaksmiseks ning laenu põhiosa teenindamiseks tuleb võtta uusi laene. Kolmandas ja viimases etapis, mida Minsky nimetas Ponzi finantsiks, võetakse laenu selleks, et teha intressimakseid, ja ainuke lootus on, et soetatud vara või projekti hind tõuseb.

Minsky mudeli kolmandas faasis on juba keeruline öelda, kellel lasub suurem vastutus, kas laenu võtjal või andjal.

TE KST: ANDRE S VI ISE MANN I NVE STE E RI – NR 3/2015

F O T O D: V I DAPRE SS

Pension

Tähelepanu keskmes Kuigi hetkel on Kreekaga kokkulepe saavutatud, ei tea keegi, kuidas see kriis lõplikult laheneb.

Kui kaua kredii d laenude teenindamise kulu. Tugevatele laenuvõtjatele makstakse isegi peale, et nad laenu võtaksid.

Eesti tegi õigesti See pole esimene kord, kui maailm puutub kokku kõrge võlakoormusega.

Lähiajaloo kogemus näitab, et probleemil sarvist haaramine annab parema tulemuse kui selle eitamine ja lahenduse edasilükkamine. Minu hinnangul saavutasid viimase globaalse majanduskriisi ajal paremad tulemused need riigid (sh ka Eesti), kes vähendasid kiiresti kulusid ja kirjutasid maha lootusetud projektid, võrreldes riikidega, kes lükkasid probleemidega tegelemist edasi ja püüdsid jätkata vanamoodi. Sama võib ka tõdeda, kui võrrelda 1990. aastate alguses aset leidnud krediidimulli lõhkemist Soomes ja Rootsis, kus pangad olid sunnitud suure osa oma laenuportfellist maha kirjutama, ning olukorda Jaapanis, kus pikka aega elati lootuses, et võlgnikud suudavad ajapikku oma kohustused tasuda.

INVE ST EERI – NR 3/20 15

Probleemid kuhjuvad Pärast 2008. aasta kriisi on keskpangad alandanud intressimäärasid, et aidata võlgnikke, ning ostnud suures mahus võlakirju, ajades turul nende hinna ülespoole. Viimasel ajal on mitmed keskpangad hakanud ka aktsiaid ostma.

Eesmärk on luua nn rikkuse efekt – kui tarbijad näevad, et neile kuuluva vara hind tõuseb, siis julgevad nad jälle rohkem tarbida ja laenu võtta. Ning kõik loodavad, et lõpuks hakkavad ka tulud ime läbi kasvama ja kõik saab kenasti korda.

Mida suuremaks ja keerulisemaks probleem paisub, seda raskem on seda lahendada. Võlaprobleemi inimeste või ettevõtete vahel on lihtne lahendada. Kui aga suur hulk inimesi või ettevõtteid ei suuda pankade ees oma kohustusi täita, siis võivad pankade laenukahjumid esile kutsuda nn pangajooksu, kus kliendid hakkavad pangast raha välja võtma kartuses, et pank võib kokku kukkuda.

Süsteemse kriisi (kus ühe panga langemine kutsub esile järgmiste pankade langemise) vältimine nõuab

keskpanga ja valitsuse sekkumist.

Viimase finantskriisi lahendamisel sattusid mitmed pankadele appi läinud riigid ise raskustesse. Nüüd ollakse olukorras, kus osa riike (täna veel üksikud) on sellises hädas, et neid suudavad päästa ainult teised riigid, kes omakorda ägavad tavalisest suurema ja seejuures kasvava võlakoorma all.

Vigu raske tunnistada Paistab, et mida kõrgemale tasemele probleem tõuseb, seda raskem on vigu tunnistada. Raske on näha, kuidas nõustuksid kaheksateist eurotsooni riiki üksmeelselt Euroopa institutsioonide kaudu Kreekale antud laene maha kandma. Enamikul neist riikidest on kõrge võlakoorem ning Kreeka võla mahakirjutamine kahjustaks nende enda finantspositsiooni. Kuna Kreeka aga ei suuda võetud laene tagasi maksta, siis on need riigid tõenäoliselt valmis Kreekale täiendavalt laenu juurde andma, vältimaks olukorda, kus olemasolev laen tuleks kasvõi osaliselt maha kirjutada.

Tekitab kõhedust, et täna tegelevad valitsused nn finantsinnovatsiooniga, kus reaalset raha sisse panemata ning seega ka bilansis kajastamata luuakse keerulisi garantiistruktuure. Kui soovitakse tõesti 66

Võlad maailmas kuhjuvad 199 + 52 triljonit eurot

40

Erasektor

142 33

87 19 26 22 20

2000

38

56

Ettevõtted

58

Valitsus

37

45

Finantssektor

2007

2014*

33

i dimull kasvab? mingit sektorit või abivajajat aidata, siis tuleks selleks moodustada ka vajalik eelarve rida ning võetud kohustuse suurust pidevalt hinnata. Samuti tuleks halvad investeeringud kajastada riigi raamatupidamises. Lihtne on näidata näpuga kreeklaste suunas ja süüdistada neid riigi finantside ilustamises minevikus ning üle jõu elamises. Milline arenenud riikidest on neist pattudest puhas?

Kui kaua krediidimull kasvab?

Kui tulu, mida investeeringud pakuvad, ei õigusta enam võetavaid riske, hakkavad (ettevaatlikumad või parema ninaga) investorid ühel hetkel „ootamatult” oma raha turult välja võtma. Sel kevadel nägime, kuidas pikaajaliste riskivabade võlakirjade hinnad langesid tasemele, kus nende tootlus oli nulli lähedal. Saksamaa kümneaastase võlakirja tootlus oli aprilli lõpus 0,08 protsenti aastas – selgelt allpool inflatsiooniootusi, rääkimata sellest, et see hüvitaks tarbimise tulevikku lükkamist või võlakirja hinnakõikumise riski.

Intressimäärad on juba nulli lähedal või sellest isegi allpool – kui vaadata, milliseid summasid mitmed keskpangad 67

Võla protsent suhtes majanduse kogutoodanguga 2000. a – 246 % 2007. a – 269 % 2014. a – 286 %

maksavad kommertspankadele lühiajaliste hoiuste eest. Intressimäärade alandamise või rahatrükkimisega ei saa luua pikaajalist majanduskasvu.

Rahapoliitikal on vaid lühiajaline mõju ning see ei loo reaalset rikkust. Madalate intressimäärade paradoks on see, et uusi investeeringuid tehakse oodatust vähem ning spekuleeritakse pigem olemasoleva varaga. Innovatsioon ja tootlikkuse kasv on viimase kahekümne aasta jooksul pigem langenud.

Jaapani keskpanga president Haruhiko Kuroda võttis väga hästi kokku kaasaja vaimu, kui ta käesoleva aasta juunikuus Jaapani keskpanga rahapoliitikat kirjeldades tõi kujundi Peeter Paani raamatust: „Sel hetkel, kui sul tekib kahtlus, kas sa suudad lennata, kaotad sa lendamisvõime kohe ja igaveseks.”

Ma pole parandamatu pessimist.

Inimkond on läbi ajaloo saanud hakkama igasuguste väljakutsetega. Innovatsioon ja leidlikkus on aidanud meid edasi.

Loodan, et ka tänase võlaprobleemi lahendab mingi ootamatu positiivne innovatsioonišokk (kaugemas) tulevikus.

Seni aga otsin investeeringuid, mis toodavad suhteliselt kindlat kassavoogu, millest on võimalik tasuda intresse ja ka teha laenu põhiosa tagasimakseid.

* 2014. aasta sisaldab arenenud riikide ja Hiina andmeid. Arenguriikide andmed on 2013. aasta põhjal.

Allikas: McKinsey Global Institute

Mis vahe on rahal ja kapitalil?

Hiina aktsiaturu kiire tõus käesoleva aasta esimeses pooles ja sellele järgnenud järsk langus viimastel kuudel on samuti seotud kiire laenukasvuga. Alates 2007. aastast on Hiina koguvõlg kasvanud ligi neli korda – palju kiiremini kui mujal maailmas. Viimastel aastatel on Hiina valitsus teinud olulisi samme, et arendada kapitaliturgu ja luua kasvavatele ettevõtetele alternatiivne finantseerimisvõimalus lisaks laenudele. Kuid laenuraha läks ka börsile ja tulemus oli ettearvatav.

Hiina börsimull on hea näide sellest, et rahal ja kapitalil tuleb teha vahet.

Kui keskpangad alandavad intressimäärasid ja paiskavad läbi võlakirjade kokkuostu raha turule, siis see ei loo uut kapitali.

Kaasaegne finants- ja pangasüsteem võib luua küll lõpututes kogustes raha ja krediiti, kuid mitte kapitali. Kapital sünnib vaid säästmisest – siis, kui leidub keegi, kes ei kuluta kogu oma teenistust, vaid investeerib osa tuludest tootlikult.

I NVE STE E RI – NR 3/2015

FOT O:C AT H Y EFER T

LHV Pank toetab

Info tehno loog HARIDUSE INFOTEHNOLOOGIA SIHTASUTUS VALIS KOOSTÖÖS LHV PANGAGA VÄLJA TÄNAVUSED PARIMAD INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA VALDKONNA KÕRGKOOLILÕPUTÖÖD, MILLE AUTORID PÄLVISID STIPENDIUMI. RÄÄGIME ÜHE VÕITJA KRISTJAN VESKIMÄEGA. Tegid oma uurimistöö makserakendusest, mis leiab arvelt makseandmed.

Kui lihtsaks tuleks rahaülekanded teha – ehk on just hea, et raha n-ö äraandmiseks tuleb rohkem vaeva näha ja seega mõelda, millele raha kulub?

(Naerab.) See on üks võimalik lähenemine! Paraku eelistab inimene seda, et kõik tehakse tema jaoks võimalikult lihtsaks.

TE KST : T I IT EFERT INVE ST EERI – NR 3/20 15

Miks valisid just selle teema?

Otsisin lõputööks reaalset probleemi, millega rinda pista ja millest saaks välja kasvatada iduettevõtte. Mul oli idee luua digitaalne teenus diabeedieelses seisundis olevatele inimestele aitamaks neil vältida diabeedi väljakujunemist, kuid idee valideerimine näitas turuhuvi puudumist. Võtsin ühendust potentsiaalsete juhendajatega, Henri

Veidenbaum pakkus välja makserakenduse idee, ja nii ta läks. Esialgse idee autorid olid küll kaks hea ärivaistuga inimest, aga paraku sain kohe aru, et nende arusaam iduettevõtlusest on üpris erinev. Usun, et kui ideesse on kohe alguses sisse kirjutatud exit-strateegia, siis võib idee elluviimine osutuda vaevaliseks.

Kellele võiks sinu rakendus eeskätt huvi pakkuda?

Pankadele ikka! Tegemist võiks olla näiteks white-label-tarkvaralisaga, mille saab integreerida maksevormi. Lisaks võiks see huvi pakkuda makseteenuste pakkujatele.

Kuidas on lugu turvalisusega? Maailmas liigub palju libaarveid.

Inimfaktor jääb alati sisse, kuna 68

maksmisel sisestab arvefaili siiski inimene. Tavaliselt peaks ta arvefaililt makseandmeid kopeerima veebivormi käsitsi, aga nüüd saab ta andmete leidmiseks ja automaatseks sisestuseks kasutada makserakendust.

Kui kaugel sa oma rakendusega hetkel oled? Kuhu sa sellega üldse välja jõuda soovid?

Arvan, et mu rakendus on Eestis liikuvate PDF-arvete jaoks igati produktsioonikõlbulik. Kõik, kel huvi, saavad demot proovida aadressil http://pdfarve.ee. Rakenduse täpsust on vaja parandada just reaalsete, päriselus koostatud arvete abil. Soov on tuua rakendus Eestis kasutusse, sahtlisse ei tahaks kirjutada. Ideaalis võiks ettevõtmisest välja kasvada iduettevõte ja rakendust võiks katsetada ka LääneEuroopas. Selleks oleks aga vaja ingelinvesteeringut, sest paljudes riikides väljastatakse arveid siiani paberkujul ja seetõttu on ka tehnilised probleemid veidi suuremad. Lisaks on juurde vaja taiplikku tehnilist personali, aga tööturu hetkeolukorras võib see ilma palka maksmata osutuda keeruliseks.

Milline on sinu eesmärk IT-valdkonnas laiemalt?

Luua tarkvara, mis teeb inimeste elu paremaks.

Kuidas kommenteerid IT-hariduse kvaliteeti Eestis?

Olen TTÜ kohta kuulnud vastakaid arvamusi, Tartu ülikooli kohta aga ei tea ma midagi. Ise õppisin IT Kolledžis, mida julgen soovitada, sest seal antakse kõik juhtotsad kätte. Kui endal on tahe olemas, siis edasi uurides leiab lahenduse igale tarkvaraarendust puudutavale probleemile. Öeldakse, et maailmas on hetkel kõige suurem nõudlus IT-töötajate järele.

Kuidas tunned, kas saaksid oma 69

haridusega töötada igal hetkel igas maailmanurgas?

IT-alased tööd on väga erinevad. Hetkel on kõige suurem nõudlus IT-arendajate järele, kuid arendajate seas on konkurents suur. Ligipääs kohtadele oleneb eelkõige tasust, ettevõtte nimest ja muudest faktoritest. Suure tõenäosusega ei saa Google’i või teiste kõrgelt tasustatud finantssüsteemide arendaja kohale ainult paberi ja tahtmise põhjal, eriti sellistes suurtes keskustes nagu London.

Kõigepealt tuleks töötada multikultuurses keskkonnas, muu hulgas näiteks Indiast pärit inimestega, ning kindlasti tuleb spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi omandada ka pärast kooli lõpetamist.

IT on paljude jaoks raketiteadus. Öeldakse, et vastavaid oskusi omandab vaid teatud protsent inimestest. Kuidas tundub sulle kui väljavalitule – millised oskused ja eeldused on vajalikud?

Ei tahaks kedagi ära hirmutada. Mina näen, et tarkvaraarendaja on omamoodi nagu kirjanik. Omandada tuleb programmeerimiskeel ja õppida selles rääkima. Kõige rohkem on vaja järjepidevust ja uudishimu, sest õppimist on palju ja otsa see ei saa.

Miks tasub IT-eriala õppima minna?

Pidavat olema kaks asja, mis teevad inimese õnnelikuks – loovus ja armastus.

Kui sul on soov luua, siis IT-s on selleks palju võimalusi. Ja ka tasustus on hea.

Samas sobivad tarkvaratõrgete parandamise positsioonid ka inimestele, kellele meeldib sudokut mängida või probleemidesse süüvida. Võimalusi on palju. Valdkonda sisenemine ja edasine töö on muudetud üpris lihtsaks. Palju abimaterjale leiab internetist, tarkvaraarendusfirmad korraldavad suvekoole ja ka praktikale saab hõlpsalt.

Lõpetuseks soovin tänada LHV Panka ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutust oma töö märkamise ja tunnustamise eest.

Stipendiumid Komisjon otsustas rakenduskõrghariduse lõputöö ja bakalaureusetöö 1500-eurose stipendiumi anda Eesti Infotehnoloogia Kolledži lõpetanud Kristjan Veskimäele töö eest „Platform-agnostic Optical Character Recognition for Invoice Payment Solution“, millega arendati arvelt makseandmeid leidvat makserakendust.

Parima magistritöö 3000-eurose stipendiumi sai Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli ühise tarkvaratehnika õppekava cum laude lõpetanud Jonas Kiiver töö eest “NFC Security Solution for Web Applications”, mille sisuks on pakkuda välja uus kontaktivaba lähiväljatehnoloogia (NFC) autentimise ja signeerimise lahendus läbi teenuste Google Cloud Messaging ja NFC Java Card.

LHV Panga stipendiumiga toetatakse tudengeid, kes soovivad omandada ja kasutada IKT-alaseid teadmisi ning oskusi väljaspool IKT sektorit, tunnustades Eesti kõrgkoolides kaitstud Iõputöid, millega tudengid panustavad Eesti finantssektori või mõne muu majandussektori arengusse.

I NVE STE E RI – NR 3/2015

LHV uudised

Sularahaautomaadid Partner Pangakaardiga saab võita LHV Partnerkaardi loosikampaania jätkub senise hooga. Juunis loosisime Partner Pangakaardi aktiivsete kasutajate vahel välja 100 000 boonuspunkti, mille väärtus on 1000 eurot. Partner Pangakaardiga tasub maksta, sest järgmine loosimine on ees juba detsembris. Lisaks annab pangakaart kliendikaardina kaks korda rohkem boonusraha ehk 2 eurosenti igal ostul makstud euro kohta. Loosimises osalevad kõik Partner Pangakaardi ja LHV Partner Krediitkaardi omanikud, kes on kaardiga tasudes kuue kuu jooksul sooritanud Tallinna Kaubamaja Grupi kauplustes vähemalt 100 euro eest oste kuus.

Partner Pangakaart nüüd ka Statoil EXTRA lojaalsuskaart Partner Pangakaart annab nüüd soodustust ka Statoili teenindusjaamades.

Kütuseliiter on Partner Pangakaardi esitamisel 2,3 senti soodsam, iga 6. kohv tasuta ning iga 3. autopesu 50% soodsamalt. Kui liidad oma Partner Pangakaardi Statoil EXTRA lojaalsuskontoga enne septembri lõppu, saad kütusesoodustust kolm senti liitrilt. Statoil EXTRA lojaalsusprogrammiga saavad liituda kõik Partner Pangakaardi ja LHV Partner Krediitkaardi kliendid (alates 16. eluaastast).

Konto saab luua Statoili teenindusjaamas või iseteenindusveebis.

Tutvu Partner Pangakaarti pakkumistega lhv.ee INVE ST EERI – NR 3/20 15

LHV Pank avas oma sularahaautomaatide võrgustiku, et pakkuda sularaha sissemakse ja väljavõtmise teenust.

Esimese sammuna paigaldame Tallinna ja Tartu kaubanduskeskustesse kokku kümme sularahaautomaati. Meie automaadid leiab järgmistest asukohtadest: LHV Panga Tallinna kontor, Tallinna Kaubamaja, Järve Selver, Pirita Selver, Solaris keskus, Rocca Al Mare Kaubanduseskus, Ülemiste keskus, Kristiine Keskus, Stockmann, Tartu Kaubamaja.

Kõik uued sularahaautomaadid on kaasaegsed recycler-tüüpi masinad, mis tähendab, et automaadi abil saab panna sularaha oma kontole ja seda ka välja võtta. Samuti saab automaadi kaudu tutvuda oma konto jäägiga ja vahetada PIN-koodi kõigil LHV pangakaartidel, mis on väljastatud alates augustist.

Sularahaautomaatide ülespanekul oleme eelistanud asukohti, kus kliendid igapäevaselt rohkem liiguvad ja on juba varasemalt harjunud sularaha välja võtma. LHV Panga sularahaautomaadid on märgilise tähtsusega, sest klientidel pole sularahatoiminguteks enam vaja omada pangakontot teises pangas. LHV kontorid jäävad siiski sularahavabaks.

Soovime pakkuda oma kliendile parimat, seega valisime moodsad, töökindlad ja

mugavalt kasutatavad masinad. Rõhku oleme pannud ka automaatide välimusele ja kasutajaliidesele.

Sularaha väljavõtmine LHV automaatidest on nii era- kui ka äriklientide jaoks tasuta. Vaid 10 000 eurot kuus ületava summa eest on tasu 0,3% summast.

Kõik sularaha sissemaksed on tasuta.

Teiste pankade automaatidest jääb sularaha väljavõtu hinnaks endiselt 1 euro ja üle 10 000 euro puhul kuus on tasu samuti 0,3% summast.

Head kasutamist!

70

Pakume väikelaenu * LHV Finance pakub nüüd väikelaenu kuni 10 000 eurot. Väikelaen on mõeldud klientidele, kes vajavad lisaraha oma idee elluviimiseks, näiteks koduremondiks, ettevõtte alustamiseks või välisreisiks.

Väikelaen ei eelda tagatist ega notari juurde minekut. LHV pakub väikelaenule

head intressi (alates 15,9%), mida arvutatakse vaid laenujäägilt. Suurim laenusumma on 10 000 eurot, mille saab tagasi maksta kuni viie aasta jooksul.

Soovi korral saab laenu tasuta tagastada ka varem. LHV väikelaenu saamiseks ei pea olema LHV Panga klient.

Täiesti uuenenud mobiilipank LHV mobiilipank 2.0 on veelgi mugavam ja kiirem versioon meie mobiilsest pangakontorist.

Uues mobiilipangas sujub maksete tegemine ülikiirelt, sest arvesse võetakse sinu maksete ajalugu. Värskelt valminud rakenduses saad aktiveerida uue pangakaardi, kinnitada ootel makseid ja vaadata oma ar-

velduskontole seatud limiite. Endiselt saadab mobiilipank automaatseid teavitusi saabunud raha või ebaõnnestunud makse kohta ning hoiatab limiitide täitumise või pangakaardi aegumise eest. Mobiilipangas saad lihtsalt muuta ka oma kaardi limiite või kaardi blokeerida, teha makseid, vaadata konto väljavõtet ja palju muudki.

Narvale stiilsed pargipingid Juunis ja juulis toimunud heategevusliku kampaania raames saab Narva linn LHV Varahalduselt kingiks uued pingid.

Skandinaavialikult minimalistliku disainiga pargipingid leiavad koha Tuleviku tänava alguses asuvas minipargis, kus neid soovis näha enamik LHV korraldatud rahvahääletuses osalenutest. LHV pensionifonde haldava LHV Varahalduse juht Mihkel Oja märkis, et projekti idee oli inspireeritud kaasava eelarve põhimõttest Tartus, kus

71

linnakodanikel on õigus osaleda oluliste otsuste langetamisel. „Lähtusime mõttest, et toetada tasub eelkõige neid projekte, mis muudavad Eesti elu paremaks,” lisas Oja. Kokku külastas kampaania jaoks loodud veebihääletuslehte üle 8000 inimese.

Narva linna paigaldatavad LHV pargipingid on Eesti tootekunstnike looming. Pinke toodab ja paigaldab Extery OÜ.

Jalkakaart kogub populaarsust LHV jalgpallikaartide arv on poole aastaga kasvanud 86%. 2500 aktiivset kaardikasutajat kogusid juuli lõpuks pea 8500 euro suuruse toetussumma.

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga oli poolaasta lõpuks tehtud maksete hulk sel aastal 2,7 korda suurem.

Statistikast paistab silma, et mitu jalgpalliklubi on tegutsenud aktiivselt uute toetajate kaasamisel. Kõige rohkem kogusid toetust: • Eesti Jalgpalli Liit (Eesti koondis); • Tartu JK Tammeka; • Nõmme Kalju FC; • Tallinna FC Flora; • JK Tallinna Kalev.

LHV jalgpallikaart on LHV Panga ja Eesti Jalgpalli Liidu ühine toetussüsteem.

Jalgpallikaardi kasutaja igalt makselt läheb 10 senti kasutaja väljavalitud jalgpalliklubi toetuseks, lisaks annab kaart mitmeid soodustusi. Jalgpallikaart on suunatud nii noorematele LHV Panga klientidele kui ka kõigile neile, kes soovivad lihtsa skeemi abil toetada Eesti jalgpalli.

* Väikelaenu igakuise osamakse suurus on 55,67 eurot, maksete kogusumma 2034,84 eurot ja krediidi kulukuse määr 23,57% aastas järgmistel näidistingimustel: laenusumma 1500 eurot, intress aastas 19,9% jäägilt (fikseeritud), lepingutasu 29,9 eurot, laenu tasumise periood 36 kuud (tasumine toimub igakuiste annuiteetmaksetena).

Väikelaenu pakub AS LHV Finance. Tutvu tingimustega müügikohas või veebis lhv.ee/ vaikelaen ja küsi nõu meie asjatundjalt.

I NVE STE E RI – NR 3/2015

Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus LHV raamatukogus on endiselt ülekaalus investeerimisalased raamatud, kuid tänavu on riiulitele lisandunud mitmeid huvitavaid ettevõtlus- ja juhtimisalaseid teoseid.

Võtame vaatluse alla mõned näited, mis pajatavad gurude kogemustest müügikunstimaailmas.

LHV raamatukogu võimaldab huvilistel tutvuda investeerimis- ja ettevõtlusalase kirjandusega, aga ka lugeda ajakirja Investeeri kõiki numbreid. Kui teil on soov raamatuid laenutada, peaksite olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient.

Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on avatud E–R 9–19.

TE KST : PRI IT RUM

ASHLEE VANCE

MIKE WEINBERG

Elon Musk: Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku 2015

Müügi kasvatamine 2015

Tehnoloogiaajakirjanik Ashlee Vance annab esimest korda eesti keeles põhjaliku ülevaate visionäär Elon Muskist, tema perest ja sõpradest. Autor jälgib ettevõtja elu, kirjutades tema keerulisest lapsepõlvest Lõuna-Aafrikas kuni jõudmiseni ärimaailma tippude hulka. Lugeja saab ettekujutuse Muski mõtteviisist ja sellest, miks on visionäär seadnud endale hulljulged, kogu inimkonda mõjutavad eesmärgid ja kuidas ta nende täitmise nimel tegutseb.

Põhjalikus teoses on kasutatud mahukaid intervjuusid peategelase endaga ja lisaks veel ligi 300 inimesega, et kirjeldada Tesla, PayPali, SpaceXi ja SolarCity pööraseid tekkelugusid ning iseloomustada meest, kes seisab nende taga.

Musk on otsekui kaasaegne kombinatsioon legendaarsetest leiutajatest ja töösturitest, kes panustab oma energiat ja vara, et ulmefantaasiad tõeks teha.

Muski edulugu on saatnud ka katsumused ja tagasilöögid, kuid ta on saanud hakkama uskumatu comeback’iga maailma mõjukaimate hulka.

Ettevõtte töös hoidmiseks on vaja katkematut müügitulu ning selle saavutamiseks omakorda on kõige olulisem hoida seniseid kliente ja võita uusi. Müügitulu kasvatamine on selge viis tagada ettevõtte edasine areng. Head strateegiat uute kontaktide leidmiseks ning kliendi ostma panemiseks vajavad nii ettevõtete juhid kui ka müügi- või turundusjuhid. „Müügi kasvatamine” just sellist mudelit pakubki.

Raamat aitab määratleda kontakte, valmistada ette müüki, täiustada müügitehnikaid ja lõigata kasu elektroonilistest kanalitest. Samuti on kirjeldatud, kuidas säilitada kontroll müügiolukorra üle ja astuda kliendiga dialoogi ning kuidas leida aega müügi kasvatamiseks.

Raamat sisaldab rohkelt praktilisi näiteid ja lisaks ka juhiseid vigade vältimiseks.

Mike Weinbergil on varuks hulk häid nõuandeid, kuidas müügi käigus tekkivatest takistustest üle saada.

M I KAE L KR O G ER US, R O M AN T SC H ÄPPE L E R 50 edumudelit 2015 Kuidas leida erinevates olukordades parim lahendus või väljapääs?

Autorid on raamatusse kogunud 50 mudelit, mis on abiks ettetulevate keeruliste olukordade struktureerimisel ja mõistmisel.

Iga päev tuleb meil vastu võtta pisikesi otsuseid, aga ka tegeleda keerulisemate küsimustega, näiteks kuidas motiveerida oma meeskonda või töötada tõhusamalt.

Raamatust saab lugeja teada, mida näiteks kujutavad endast kummipaelamudel või pikasabamudel, kuidas kasutada personaalse teenäitaja mudelit töökohavahetusel või millise mudeli järgi planeerib oma ajakasutust investeerimisguru Warren Buffett.

Raamatut kirjeldatakse kui ideaalset abivahendit paindlikule mõtlejale, kes on huvitatud sellest, kuidas enda ja teiste soove ja vajadusi mõista ning teha õigeid valikuid.

LHV Panga kommunikatsioonijuht INVE ST EERI – NR 3/20 15

72

P H ILIP KOT LER Principles of Marketing 2013 Seda põhjalikku õpikut võib vaja minna lugejal, kes soovib tundma õppida turunduse põhitõdesid või neid meelde tuletada.

Enam kui 700 leheküljel on kirja pandud juba klassikaks saanud turundusõpetus, mis keskendub väärtuste loomisele kliendi jaoks.

Lisaks on teose juhtmõteteks jätkusuutlikkus, turunduse tulemuste mõõtmine ja juhtimine ning rahvusvaheline turundus.

Iga peatükk sisaldab huvitavaid juhtumeid päriselust, mis põhinevad tuntud ja edukate ettevõtete, nagu Google või Lego, kogemustel.

Turunduse valdkond areneb kiiresti ning Kotleri uuendatud ülevaade aitab ajaga kaasas käia.

73

RICHA RD BRA NS O N The Virgin Way 2014 Lugedes Richard Bransoni raamatut juhtimisest, saab lugeja vastuse, miks peavad britid Virginit üheks parimaks tööandjaks ja miks räägitakse legende Bransoni ettevõtete heast sisekliimast.

Branson on ka varasemalt kirjutanud oma elust ja ettevõtlusest, kuid käesolevas raamatus on ta kirja pannud oma juhtimisalased tõekspidamised ja annab vastuse küsimusele, kuidas kuulata, õppida, naerda ja juhtida, tehes seda kõike samal ajal.

Raamat on kirja pandud autorile omases stiilis, pakatades huumorist ja praktilistest nõuannetest, ja sobib lugemiseks kõigile, kes soovivad juhtidena olla tõelised liidrid. Bransonil on 40 aasta jagu ärikogemust, seega peaks igaüks leidma tema lugudest ideid, mille peale varem pole sattunud.

S TE VEN D. L EVI T T, S TE PH E N J .

DUBNER Think Like a Freak 2014 Autorid on varasemalt löönud laineid oma nn freakonomics’i stiilis lähenemisega majandusküsimustele. „Think Like a Freak” on hea ülevaade neile, kes pole varem Levitti ja Dubneri süvitsi mineva käsitlusega tuttavad.

Friiklus seisneb antud juhul peamiselt kastist väljaspool mõtlemises ning õige vahekorra leidmises emotsioonide ja ratsionaalsuse vahel.

Raamat õpetab, et käibetõdesid tuleks seada kahtluse alla. Et empiirilisi andmeid võiks usaldada, otsides samas seoseid ja võttes arvesse, et maailmas on ka palju iseenesest mõistetavat. Ning et vahel tuleb teha asju põhjusel, et need tunduvad huvitavad.

Raamat pakub välja mõttemalle, mida kasutada nii suurte kui väikeste küsimuste lahendamisel, ja toob illustreerimiseks välja mitmeid ootamatuid ja huvitavaid näiteid, tuletades lugejale meelde, et „kasu” on see, mis maailma juhib.

WILLIAM H. DRAPER

ADAM T O PO R E K

The Startup Game 2011

Be Your Customer’s Hero: Real-World Tips & Techniques for the Service Front Lines 2015

William Draper on üks olulisemaid nimesid riskikapitalistide seas.

Riskikapitali ja ettevõtete suhe on üsna kummaline – just selle suhte autor luubi alla võtabki. Draper näitab, mis on iduettevõtete mekaks peetava Silicon Valley fenomen ja milline võiks olla selle tulevik ning mis on see jõud, mis raharattad veerema paneb.

Suured asjad sünnivad, kui riskikapitalistidest ja uue ideega ettevõtjatest saavad ühise eesmärgiga partnerid, kuid tee selleni võib olla keeruline. Draper räägib oma kogemustele tuginedes, kuidas ärivõimalusi õigesti hinnata, mida peaksid ettevõtjad rahastuse hankimisel arvestama ja kuidas mängida startup’i-mängu nii, et sellest võitjana välja tulla, ükskõik kas siis investori või ettevõtjana.

Klient on kuningas, kuid tõelist kuningat teenindada on keeruline. Adam Toporeki hinnatud, klienditeenindusest pajatav teejuht annab mõtteainet kõigile klienditeenindusega tegelevatele lugejatele. Iga ettevõtja teab, et klientidega suhtlemisel tekib tahes-tahtmata ootamatuid olukordi, milleks tuleb valmis olla.

Raamat õpetabki, millele seejuures tähelepanu pöörata.

Kuidas juhtida iseennast?

Kuidas saada aru kliendi ootustest? Kuidas suhelda? Kuidas vältida seitset pahameelepäästikut? Kuidas hakkama saada keeruliste juhtumitega? Kuidas olla asendamatuks lüliks teenindusmeeskonnas?

Nendele küsimustele leiabki raamatust vastused.

I NVE STE E RI – NR 3/2015

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm investeerimisalast raamatut. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „Meil on pangaülekanded tasuta“.

Võitjaks osutusid Heli Kangur, Rita Konstantjuk ja Kristjan Erik Liive.

Palju õnne!

INVE ST EERI – NR 3/20 15

74

Ă„riklient vĂľidab alati Osta Mac enne novembrit ja saa alati osa pĂźsikliendi soodustusest!

Tartu mnt. 50a, Tallinn