Investeeri 4 2017

lhv ajakiri nr 4/2017

Julgeb teistest erineda Ekstravagantne lauljatar Laura Prits naudib lava ja publikut I N V ESTO R I A B C: KOGU TÕDE LEI-KOODIDEST VALEL ON LÜHIKESED JALAD A N A LÜ Ü S: EESTI MAJANDUS ON BUUMIS Ü L E VA A D E: MÜSTILINE KÜBERRAHA G U R U: RÄPPIV INVESTOR JAY Z A JA LU G U: TURUMAJANDUSE TA ASSÜND

inve ste e ri – nr 4 /20 17

Juhtkiri

Sisukord tekst: priit rum LHV kommuni­katsioonijuht

nagu meie ajakirja nimigi ütleb, on investeerimine LHV-le ikka südamelähedane. Õnneks on ka üha rohkem eestlasi leidnud tee investeerimise ja oma säästude tööle rakendamise juurde. Selles numbris pöörame investeerimisteemadele tavapärasest rohkem tähelepanu.

Võrreldes lõunanaabritega on eestlased olnud märksa aktiivsemad ja teadlikumad investorid ja kauplejad. Huvi investeerimis­ võimaluste vastu on viimastel aastatel hooga kasvanud. Viimase aja trend on, et nüüd paeluvad rahvahulki juba ka edasijõudnutele mõeldud teemad ja instrumendid.

Rahatarkuse edendamisel on head tööd teinud erinevad investeerimisklubid ja -grupid, kes infot vahetavad ja motivatsiooni üleval hoiavad.

Investeerimisega seoses pakuvad kõne­ ainet ka mitmed regulatsioonid, millega järjest enam arvestama peab. Jah, tõsi, selgust ja reegleid on sellise tegevuse juures vaja. Riskide erinevused reguleeritud ja reguleerimata turul on suured. Pettuseid ja hämaraid tehinguid tuleb takistada, kuid tahaks loota, et selle käigus lihtsa väike­ investori võimalused liialt ei kannata.

Meie LHV-s propageerime investeerimist uhkusega. Samamoodi tahame panustada investeerimisteadlikkuse tõusu.

Näiteks on aastatega meie investeerimis­ seminaridel tarkust omandanud juba üle 17 000 inimese.

4 kaanelugu Ekstravagantne laura prits 10 investori abc LEI-kood 12 investori abc Turupettused 16 ettevõtted

Kolm ettevõtet, mis saavad mikrolaenuga hoogu juurde 22 ettevõte

eften capital viis ühe fondi börsile 26 ajalugu

Kooperatiivid leevendasid defitsiiti 36 analüüs

Eesti majanduse kena kasv ei pruugi kaua kesta 40 investeerimine

Kunst kui investeerimisvara 42 investeerimine

Indeks näitab kunsti väärtust 44 ülevaade

Inimeste meeled on vallutanud krüptomaania 50 guru

jay z varandus küündib miljardini 58 lhv toetab

Investeerimisklubi koondab mõttekaaslasi 62 ülevaade

LHV Groupi juht madis toomsalu avaldab tulevikunägemuse 66 pension

Tänavu on Eestisse investeeritud juba 110 miljonit eurot 68 nõuanne

Viipemakse on mugav ja turvaline 70 lhv uudised 72 uued raamatud 74 ristsõna

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega, prospektiga ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Priit Rum 3

Toimetamine: Tiit Efert Kujundus: Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Anu Hammer Trükk: Kroonpress Trükiarv: 45 000

Reklaam: Menu Meedia Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 680 0400 i nve ste e ri – nr 4/2017

Kaanelugu

Julge lauljatar laura prits on tuntust kogunud oma julgete esinemiste ja silmapaistva väljanägemisega, nii oma ansambliga ziggy wild kui ka sooloartistina.

Ziggy Wild Asutatud 2012. aastal.

Liikmed: Laura Prits (laulja), Valdur Viiklepp (bass), Tarvi Aldur (kitarr), Henri-Hannes Sell (trummid) Tantsijad: Birgit Pärn, Greta Liht

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 4 /20 17

kui ansamblil ziggy wild õnnestus kaks aastat tagasi Poolas Charlotta orus toimuval rokifestivalil Santanat soojendada, ei jäänud ka legendaarsel heliloojal ja kitarristil Laura välimus märkamata. „Sügavalt usklik Carlos Santana soovis mind laval näha ontlikes riietes, nii et panin selga leopardimustrilise pükstrikoo,” kirjeldab Laura tagantjärele.

Pooletunnine kontsert 12 tuhande pealisele publikule on Laura jaoks seni suurim rahvamass, kellele vahetult on esinetud. Tänavu kevadel õnnestus Ziggy Wildil soojendada Nordea kontserdisaalis täismajale legendaarset Status Quod, aga kõige suurem publik on Laural ilmselt olnud hoopis Eesti Laulu konkursil, mida vaatavad sajad tuhanded televaatajad.

Hingelt tantsija Kõige rohkem oma elus on Laura tegelenud tantsimisega. Pärast 15 aastat tantsimist kutsuti ta rock-bändi lauljaks. „Laulja sai minust juhuse tahtel. Tõsi küll, tantsijana oli mul suund lavale 4

5

FOTOD: ANU HA MME R / INTER JÖÖR: S PE KTE R

i nve ste e ri – nr 4/2017

Kaanelugu

FOTO: ERR

Tunnustused 2013. aastal võitis Ziggy Wild Noortebändi konkursi ning pärast seda on ansamblil olnud mitmeid kontserte nii Eestis kui ka välismaal. 2015. aasta suvel tõi Ziggy Wild Poolast koju rahvusvahelise bändide konkursi tiitli, mis andis ühtlasi võimaluse olla soojendusesinejaks Poolas Charlotta orus toimunud Carlos Santana kontserdil Rokilegendide Festivalil.

2015 aasta sügisel andis Ziggy Wild välja omanimelise EP ja oli soendusesinejaks USA-st pärit Operation: Mindcrime kontserdil Rock Cafe-s.

2017 aasta kevadel esines Ziggy Wild samal laval koos Ukrainast pärit Eurovisiooni võtija Ruslanaga Veteranirock kontserdil Vabaduse Väljakul.

Samal aastal oli Ziggy Wild rocki legendi Status Quo soendusesinejaks Noreda Kontserdimajas.

Hey Kiddo 2017. aasta alguses osales Laura Prits lauluga „Hey Kiddo” Eesti Laulu konkursi poolfinaalis. Laul sündis koostöös Eesti muusiku Andres Kõpperi ja Rootsi laulukirjutaja Tara Nabaviga Eesti Laulu muusikakirjutajate laagris. inve ste e ri – nr 4 /20 17

6

olemas,” sõnab Laura. Oma kogemusi tantsijana on ta jaganud ka teistele, andes tunde erinevates tantsustuudiotes.

Laurale meeldib ka lavastada. Kui teda bändi kutsuti, oli tal kindel soov, et lavale kaasatakse tantsijad. Nii kaasnebki Ziggy Wildi esinemisega, kui lava mahutab, ka tantsu-show.

Koolis õppis Laura hoopis reklaamindust. Tal on kindel plaan seda tulevikus magistriõppes edasi omandada, aga siis juba kuskil välismaal. „Mul on juba pikemat aega olnud soov minna välismaale õppima, kuid hetkel on see vaid ideefaasis. Kindlasti oleks äge veidi aega mõnes teises riigis elada ja teise kultuuriga lähemalt tutvuda, aga pigem näeksin, et see oleks kogemus, millega oma silmaringi avardada ja siis veidi targemana koju tagasi tulla. Selles on omaette võlu, kui saad teistega oma kogemust jagada ja kedagi seeläbi inspireerida,” räägib Laura.

Oma praegusi teadmisi rakendab ta oma bändi turundamisel. „Koolist saad küll kvaliteetse hariduse, aga töökohal küsitakse kohe kogemust – mina saan selle niimoodi,” sõnab ta.

Laura ei välista, et võiks minna kunagi tööle ka reklaamiagentuuri. „See oleks päris huvitav kogemus,” kinnitab ta.

Laulud sünnivad prooviruumis Ziggy Wildi looming sünnib üheskoos – keegi tuleb prooviruumi mingi meloodiajupiga ja seda hakatakse arendama edasi. „Vahetud mõtted sünnivad ikka prooviruumis,” lisab Laura, kes peab laulude puhul väga oluliseks meloodiat. „Mõtleme lugusid tehes sellele, et lugu oleks meeldejääv, tabav,” sõnab ta. Bänd ehitas endale hiljuti Tondile Pimedate Ühingu üüripinnale 60-ruutmeetrise stuudio ja prooviruumi.

Eesti Laulu konkursi raames sündinud koostöö Andres Kõpperiga oli lauljatari jaoks väga arendav ja lahe kogemus.

Samuti sujus tal kirjutamise protsess äärmiselt loomulikult koostöös kogenud sõnade ja meloodia kirjutaja Tara Naba7

viga Rootsist. „Tara sai kohe aru, kui seletasin talle, millise attitude’iga see lugu võiks olla, ja Andres hakkas meie jutu põhjal erinevaid klaverikäike proovima,” meenutab Laura, keda on pärast Eesti Laulu kutsutud esinema ka sooloartistina.

Oma suureks eeskujuks peab ta ansamblit Halestorm. „Hästi võimsa naisvokaaliga laulja,” kommenteerib Laura, kelle eeskujuks on tugevad ja enesekindlad naised.

Laval kantava riietusega loob Laura oma karakteri. „Kõige ebamugavamalt tunnen ennast laval tavalistes teksapükstes. Mulle meeldib kostüümidega tegeleda,” räägib ta. Lemmikud on vintage-stiilis nahkjakid, neid ostab ta enamasti second-hand-kauplustest. „Need rõivad on kordumatud,” lisab lauljatar.

Viis aastat vana Ziggy Wild saab tänavu novembris viis aastat vanaks. Seni on oma asja aetud puhtalt nooruslikust entusiasmist, aga Laura sõnul ollakse nüüd sedavõrd täiskasvanumad, et tegutsema tuleks hakata plaanipäraselt. „Oleme esinenud siin ja seal festivalidel, aga nüüd oleks rohkem plaane vaja teha ja nende järgi tegutseda,” lisab ta.

Ideaalis võiks tema sõnul esineda igal nädalavahetusel, aga praegu nii palju esinemisi ei ole. „Meie muusika on selline, et see kas meeldib või ei meeldi,” selgitab Laura, kes eelistab laulda inglise keeles.

Siiski võetakse kontserdil vahel kavva ka mõni eestikeelne laul, et rahvas saaks kaasa laulda. „Alati pole selleks põhjust, sest rahvas laulab ka inglise keeles kaasa.

See on hea tunne,” lisab ta.

Kontserditel meeldib Laurale lavalt alla rahva sekka hüpata – ta ei sukeldu, vaid maandub turvaliselt kahel jalal. „Näen inimesi, kes pole aastaid rokkinud, aga naudivad seda hetke. Seda on nii mõnus näha ja olla nende keskel,” kirjeldab ta.

Laura tunnistab, et temast on kujunenud bändi liider: „Ühel hetkel saad sellest

Halestorm Ameerika Ühendriikides Pennsylvania osariigis asuvas väikelinnas Red Lion 1997. aastal moodustatud rock-ansambel, mille eestvedajaks on naislaulja Lzzy Hale. 2013. aastal võitis bänd Grammy parima hard-rock-esituse eest.

Bänd on tuntud kui pidev kontsertide andja. Nende arv ulatub aastas 250-ni.

i nve ste e ri – nr 4/2017

F O T O : T I I N A KÕ R T SI N I /Õ H T UL E H T

Kaanelugu

Lauluõpetaja Zoja Hertz Zoja Hertz on tunnustatud muusik, pianist, kontsertmeister, vokaalitreener. Töötanud Vanemuise teatris, Estonia rahvusooperis, linnahallis. Kontsertmeistrina on ta esinenud paljude lauljatega nii Eestis kui ka Saksamaal, Rootsis, Venemaal ja Ukrainas. On toonud lavale üle 70 muusikalise etenduse, nende hulgas ooperid, operetid, muusikalid.

Praegu töötab Zoja Hertz Hanna-Liina Võsa muusikali­koolis. Zoja Hertzi käe all on treeninud paljud nimekad ja armastatud Eesti lauljad ja näitlejad.

inve ste e ri – nr 4 /20 17

aru. Samas peavad kõik bändiliikmed tundma ennast bändis osalisena.”

Investeerib endasse Laura sõnul on suurem osa tema tööst seotud arvutiga. Hästi oluliseks peab ta sotsiaalmeedias turundamist. „Pead olema multifunktsionaalne. Ei tohi ära kaduda, samas ei tohi ka ära tüüdata,” räägib ta.

Väga oluliseks peab lauljatar õiget ajaplaneerimist: aega peab võtma nii enda kui ka äri jaoks. Laura püüab olla hästi paindlik ja ka kättesaadav, sest mõnikord on see lausa kaalukeeleks, kuid igale poole ta telefoni siiski kaasa ei võta, näiteks jõusaali. „Aga kord võtsin ja tuligi kõne kutsega tulla Status Quod soojendama,” räägib Laura. Kui ta poleks kõnet vastu võtnud, oleks võimalus luhta läinud, sest juba poole tunni jooksul pidi olema trükikõlbulik bändi logo ära saadetud.

Vaikselt unistab Laura ka rahvusvahelisest karjäärist, sest Eestis on võimalused veidi piiratud. „Küll aga on siin võimalik kiiremini karjäärile hoog sisse saada. Pal-

jud artistid toetavad teineteist: oleme kursis üksteise tegemistega, võimalusel aitame kaasa muusika kirjutamisel või teeme koostööd teiste valdkondadega, nagu reklaam, film, teater jne. Eestlased on väga abivalmid – ei tasu karta teistelt abi või nõu küsida. Olen selle eest tohutult tänulik, et mu ümber on nii palju inspireerivaid ja abivalmis inimesi,” lausub Laura.

Praegusel ajajärgul oma elus investeerib ta tehnikasse ja oma häälde. Häält treenimas käib lauljatar hääleseadja ja lauluõpetaja Zoja Hertzi juures. „Treenin ennast selle nimel, et kui peaks olema vajadus minna pikale kontserdituurile, siis ma olen valmis,” põhjendab Laura, kes on oma seniste kogemuste põhjal mõistnud, et välismaal kontsertide andmine tähendab pikki tunde maanteel sõitmist ja bussis ööbimist. „Usun, et kodutunnet ei asenda mitte ükski tuuribuss ega hotell.

See pole lihtsalt see. Ükskõik kui kaugele ma ei reisi, lõpuks tahan ikka koju tagasi tulla. Tunnen ennast Eestis hästi ja ei näe põhjust teise riiki kolimiseks,” lisab lauljatar veendunult.

8

SINU TÄIESTI UUS JEEP® COMPASS. KUHU IGANES SA JÕUDA SOOVID.

KUHU IGANES SA JÕUDA SOOVID, ON KOHALEJÕUDMISEKS MILJON ILUSAT JA ERINEVAT TEEKONDA. SINA VALID OMA KURSI. Täiesti uus Jeep® Compass ootab Sind Silberauto esinduses tutvumispaketiga ning saad tasuta kaasa ka 3-aastase pikendatud garantii. Ära jäta head võimalust kasutamata ja tule proovisõidule!

Keskmine kütusekulu 5,7-6,9 l/100 km, CO2 emissioon 143-160 g/km.

UUE JEEP® COMPASSI VARUSTUSSE KUULUB MUUHULGAS: 9-käiguline automaatkast • Active Drive pidev nelikvedu • aktiivne sõidurea hoidmise ja kokkupõrke vältimise süsteem • Keyless Go võtmeta sisenemine ning käivitus • 18 cm värviline TFT informatsioonikuvar • UCONNECT 18 cm meediakeskus • Apple CarPlay • Android Auto • Bluetooth voogedastus • 2 USB-pistikut • jpm.

Jeep® ametlikud esindused: Silberauto Eesti AS • TALLINN, Peterburi tee 50a tel 605 6950 • TARTU, Ringtee 61 tel 730 0785 • PÄRNU, Riia mnt. 231a tel 445 1990 • JÕHVI, Jaama 42a tel 611 9733 • KURESSAARE, Tallinna 82b tel 453 1428 • VILJANDI, Pargi 3b tel 435 4911 • RAKVERE, Haljala tee 1 tel 660 0152 • Jeep® peaesindus Eestis – AS Silberauto • www.jeep.ee

I LLUS T RAT S I OON : S L EM BI T U M I K K ER

Regulatsioon tulenevalt üle-euroopalisest finantsturgude regulatsioonist mifid ii peavad alates 3. jaanuarist 2018 kõik juriidilised isikud, kes soovivad teha tehinguid kaubeldavate väärtpaberitega, omama lei-koodi.

tekst: martin mets

LHV investeerimistoodete tootejuht inve ste e ri – nr 4 /20 17

2008. aasta finantskriisi järel said regulaatorid üle maailma aru, et neil on väga raske tuvastada ja monitoorida erinevaid osapooli, kes tegutsevad globaalsetel finantsturgudel. Sellest lähtuvalt töötas finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) koostöös G20 rahandusministrite ja keskpanga juhtidega välja lahenduse: luua universaalne ID-kood, mis oleks kohustuslik kõigile finantsturgudel tegutsevatele juriidilistele isikutele. Lahenduseks saigi LEI-kood (Legal Entity Identifier) ehk juriidilise isiku ülemaailmne unikaalne tunnus, sisuliselt ettevõtte registrikood. Juunis

2014 asutas FSB Global Legal Entity Identifier Foundationi (GLEIF) – organisatsiooni, kelle ülesanne on LEI-koodide väljastamise korraldamine, avaliku andmebaasi loomine ning LEI kasutuse propageerimine. Koodide väljastamine on korraldatud läbi partnerorganisatsioonide, kelle GLEIF on akrediteerinud LEI-koode väljastama. GLEIF-i kodulehel (www.gleif.org) on välja toodud ka täielik nimekiri organisatsioonidest, kellel on LEI-koodide väljastamise õigus.

LEI-koodi loomisest alates on koodi nõuet aktiivselt kasutatud ka paljudes Euroopa Liidu finantsturgude regulat10

Investori ABC

sioonides ning MiFID II-ga jõuavad need nõuded ka laiema avalikkuseni.

Kohustused ja potentsiaalsed hüved LEI-koodi nõue rakendub LHV Pangas kõigile toodetele ja teenustele, mis võimaldavad kauplemist MiFID II regulatsiooniga kaetud instrumentidega. MiFID II rakendusala on üllatavalt lai ning katab kõiki instrumente, mida on võimalik kaubelda Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) turgudel. Üllatav nüanss reguleeritud väärtpaberite kohta on seotud USA väärtpaberitega, mis on paralleelselt kaubeldavad ka mõnel EEA börsil, nagu näiteks Apple’i või Alphabeti aktsiad, mis kauplevad nii USA Nasdaqi kui ka Frankfurdi börsil. Selliste väärtpaberite puhul rakenduvad samuti kõik MiFID II nõuded, olenemata börsist, kus nende väärtpaberitega tehinguid tehakse. Seetõttu nõuavad ka tehingud USA börsidel paljude instrumentide puhul LEI-koodi olemasolu alates 3. jaanuarist 2018.

LHV teenuste osas muutub LEI-kood automaatselt kohustuslikuks optsioonide, LHV Traderi, LHV Brokeri, Kasvukonto ja Portfellihalduse lepingute ning Euroopa (k.a Balti) kaubeldavate väärtpaberitega tehingute puhul. USA aktsiatega tehtud tehingute korral LHV internetipangas sõltub LEI-koodi vajadus kaubeldavast instrumendist ehk sellest, kas vastav instrument on MiFID II-ga hõlmatud (LEI on kohustuslik) või mitte.

Kohustuste kõrval on LEI-koodist ka potentsiaalselt kasu. GLEIF on koostöös McKinsey konsultantidega kaardistanud hüved, mida erasektor saaks realiseerida läbi LEI-koodi laiema kasutuselevõtu.

Lühidalt võib hüved kokku võtta järgnevalt: standardiseeritud identifitseerimiskood, milles ei ole subjektiivsust, muudab juriidilise isiku tuvastamise efektiivsemaks. McKinsey tõi näitena ühe suure panga, kelle erinevates osakondades oli üks ja sama klient defineeritud viie eri nimega, kusjuures nime kirjapildis esinesid marginaalsed variatsioonid. Eesti 11

kontekstis võiks näitena tuua automaatse päringu tegemise äriregistrisse konkreetse ettevõtte tuvastamiseks. Puhtalt nime põhjal päringu tegemine võib suure tõenäosusega lõppeda edutu otsinguga, kuna ettevõtte kirjapilt võib erineda, näiteks LHV Pank AS, AS LHV Pank või aktsiaselts LHV Pank. „Protokollide” puudumine loob ebaefektiivsust suhtluses ja vigasid IT-süsteemide sujuval funktsioneerimisel, mille osas LEI-kood pakub potentsiaalseid lahendusi.

LEI-kood on digiajastule kohaselt sõltuv network-efektist, st et mida rohkematel ettevõtetel kood kasutusel on, seda kasulikumaks saab see kõigi teiste kasutajate jaoks. Kui võtta arvesse, et globaalselt on väljastatud vaid 650 000 LEIkoodi ja Eestis näiteks 830 koodi, siis tundub, et LEI süsteemi suurem kasutegur erasektori jaoks jääb veel suhteliselt kaugesse tulevikku.

Taotlemine LEI-koodi saab taotleda kõigis GLEIF-i akrediteeritud organisatsioonides.

Olenevalt valitud teenusepakkujast võib esmane registreerimine maksta alates 65 eurost kuni pea 200 euroni. LEI-koodi kontseptsioon näeb ette koodi iga-aastast uuendamist. Esimene uuendamine tuleb teha 12 kuud pärast esmast registreerimist ning selle raames kinnitatakse ettevõtte andmed ja tasutakse uuendamise teenustasu, mis olenevalt teenusepakkujast varieerub alates 40 eurost kuni ligikaudu 100 euroni. Osa teenustasudest lähevad GLEIF-i kui mittetulundusliku organisatsiooni ülalpidamiseks.

LHV Pank pakub oma klientidele ka mugavat LEI-koodi haldamise teenust: LHV taotleb akrediteeritud asutusest kliendi nimel talle LEI-koodi ja uuendab seda kord aastas. LHV vahendusel on esmase registreerimise teenustasu 120 eurot ja iga-aastane uuendamise teenustasu 80 eurot (lisandub käibemaks). Rohkem infot lepingu sõlmimise ja teenuse kohta leiab LHV veebilehelt (www.lhv.ee/et/lei).

Ettevõtte või eraisikuna Ligi sajaeurone lisakulu tekitab kindlasti paljudes küsimuse, kas viia oma investeeringud ettevõtte kontolt üle eraisiku kontole, et LEIkoodi vältida. Eestis on kasutusel eraisikute investeerimiskonto süsteem, mis sarnaselt ettevõtetega laseb tulumaksu edasi lükata, kuni tulusid investeerimiskontolt välja ei maksta.

Paljudele investoritele võiks investeerimiskonto kasutamine olla hea lahendus, eriti kui investeeritakse peamiselt noteeritud instrumentidesse või fondidesse. Investeerimiskontol on ka miinuseid, näiteks on võimendusega tehinguid keerukas deklareerida ja finantsvara definitsiooni alla mitte kuuluvate investeeringute, nt kinnisvara või crowdfunding’u kasumeid ei saa edasi lükata. On sobiv aeg värske pilguga oma investeeringute juriidiline struktuur üle vaadata.

i nve ste e ri – nr 4/2017

FOT O: ERA K OGU

Turujärelevalve lhv maakler sander pikkel käis hundina lambanahas usa-s uurimas, mida räägitakse ühel juhtival väärtpaberiturgude järelevalvele pühendatud konverentsil ja milliste pettusetrendide pärast maailmas enim südant valutatakse.

tekst: sander pikkel LHV maakler inve ste e ri – nr 4 /20 17

konverents oli kõrgetasemeline, sest nii esinejate kui ka osalejate seas olid oma ala maailmatipud. Oma kohaoleku ja arvamusega austas üritust ka Nasdaqi juht Adena Friedman. Üsna palju oli esinejate ja külaliste seas inimesi, kelle tiitliks oli „asepresident”, „direktor” või vähemalt „järelevalvejuht”. Olin seal justkui hunt lambanahas, sest maakleri-

na olen ise peamiselt järelevalve objektiks. Üldine osalejate arvamus oli tõhusat järelevalvet pooldav, kuid leiti ka, et 2008. aasta finantskriisi järel on regulatsioone vahest ehk liiga karmiks tehtud. Nasdaqit esindav Edward Knight tõi välja, et tema arvates aitavad regulatsioonid investoreid kaitsta, samas kui uued ja regu12

Investori ABC

leerimata tehnoloogiad (ta viitas siinkohal krüptorahadele ja dark pool’idele) eraldavad inimesi nende rahast. Tõhus järelevalve suurendab usaldust kapitaliturgude vastu. Kui väikeinvestorile võib tunduda börsidel toimuv niigi keeruline, siis võimalikud pettusejuhtumid võivad ta sealt hoopis eemale peletada.

Suurt rolli mängib poliitika Siiski leidus ka minuga sarnase taustaga inimesi, sest külalistega suheldes ja esinejate biograafiaid lugedes selgus, et järelevalve eest vastutajaks saamise teel oli kõige populaarsem alustada kauplejana, et saada asjadest sisuliselt aru. Hiljem õpiti juurde juurat, et üha täienevate regulatsioonide maailmas edukalt orienteeruda.

Iga osaleja laual oli personaalseks kasutamiseks iPad, kust sai reaalajas jälgida suurtele ekraanidele kuvatud presentatsiooni, ajakava, esinejate biograafiaid ja lisamaterjale. Nii avasõnade ajal osalejatelt küsitud ootuste sõnapilv kui ka esinemiste käigus küsitud küsimuste vastused olid suurel ekraanil reaalajas näha. Selline kohest tagasisidet andev lahendus tegi konverentsi jälgimise interaktiivsemaks ja huvitavamaks.

Kuna ürituse fookus oli pigem suunatud tulevikku, siis keskenduti turujärelevalve aspektist lähtudes turgu enim mõjutavatele arengutele. Need on peamiselt poliitilised, nagu tõid välja Nasdaqit esindav Edward Knight ja Andy Busch USA futuuride järelevalve ametist (Commodity Futures Trading Commission) – USA-s on suurim mõjutaja president Trumpi tegevus seoses regulatiivse ja maksureformiga ning Euroopas Brexit. Ka otsivad turuosalised üha enam regulatiivse arbitraaži võimalusi.

Tulevikku suunatud pilk käib lisaks poliitikale käsikäes tehnoloogia arenguga, mis on võimaldanud koguda üha rohkem andmeid. Näiteks Nasdaqil on kõigi oma turgude peale päevas rohkem andmeid tehingute kohta kui kaardi13

maksete vahendajatel VISA-l ja Mastercardil kokku.

Kui börsil on toimunud mõni kahtlustäratav tehing, soovivad regulaatorid ära kasutada kõikvõimalikke olemasolevaid tehnoloogilisi võimalusi, et saada aru, miks ja kuidas see toimus. Selle tarbeks hakatakse peatselt koguma infot maakleritele ja kauplejatele suunatud elektroonilistest jututubadest ja e-kirjadest ning kõnesünteesi abil ka telefonivestlustest.

Kogutud andmete analüüsi tulemusena soovitakse välja jõuda selleni, et tekib arusaam, miks ja kuidas konkreetne tehing aset leidis, kellega otsuse tegija suhtles ja mis või kes võis teda tehingu tegemisel mõjutada.

Järgmise aasta alguses jõustuva MiFID II direktiivi järgselt on tänu ettevõtete LEI-koodide kohustuslikuks muutmisele viidud järelevalve kliendi tasandile. Tänu pilveandmetöötlusele, kvantarvutitele ja masinõppele muutub info kättesaamine tohututest andmemassiividest lihtsamaks. Samas ei nähta masinõpet või tehisintelligentsi veel automaatset järelevalvet tegemas. Inimlik element peab kindlasti sisse jääma.

Praktilised näited Börsipoolsed järelevalveametnikud näitasid reaalselt toimunud turumanipulatsiooni juhtumeid tarkvara SMARTS abil. Keskenduti sellele, kuidas tarkvara abil juhtumitele jälile jõuti ja mida teised saaksid neist õppida. Enam levinud juhtumid, mis on kohtutesse jõudnud, sisaldavad endas peamiselt kahesuguseid ebaausaid kauplemisvõtteid. Esiteks, siseinfo kasutamine tehingute tegemiseks. ja teiseks, täitmiseks mittemõeldud korralduste edastamine börsile sooviga hinda mõjutada, et ise vastupidise tehingu tegemisel paremat hinda saada.

Manipulatiivse käitumise puhul on peamine motivaator ahnus, täpsemalt soov kiirelt rikastuda. Samas tunnetavad ülejäänud turuosalised, et mäng ei ole aus, ning ei soovi sellest enam osa võtta. See

Konverentsist 5.–7. septembrini peeti Chicagos Park Hyatti hotellikompleksis SMARTS-i turujärelevalve konverents (The SMARTS Surveillance Conference 2017). Konverentsil osales 127 turujärelevalvespetsialisti, kes esindasid 64 ettevõtet ja 20 riiki. Üle vaadati viimase aja olulisemad tegurid, mis maailma börsidel toimuvat mõjutavad, peamised arengud turujärelevalves ja näidati praktiliselt turujärelevalve tarkvara SMARTS kasutamist.

Tarkvara SMARTS SMARTS Trader Surveillance on Nasdaqi poolt pakutav tarkvara turujärelevalve teostamiseks. LHV Pangale kui tehingute vahendajale on see kohustus antud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu turukuritarvituse määrusega.

SMARTS-i tarkvara kasutavad nii turujärelevalveasutused (finantsinspektsioonid), kohalikud börsid kui ka börsiliikmed. Programmi eesmärk on tuvastada, uurida ja dokumenteerida ebaausat käitumist, näiteks turumanipulatsiooni, siseinfo kasutamist, orderi täitmise reeglite rikkumist maaklerite poolt, keeluperioodi rikkumist, ebatavalist hinnastamist ja palju muud.

i nve ste e ri – nr 4/2017

F OT O : N ASDAQ

Investori ABC

Manipulatiivse käitumise puhul on peamine motivaator ahnus Näide näilikust tehingust Kell 10:18 mängus osaleja sisestab LHV investeerimismängus 12000 VSN1T ostuorderi hinnaga 0,98.

Kell 11:11 mängus osaleja kasutuses oleva OÜ väärtpaberikontolt edastatakse 10 VSN1T müügiorder Börsil hinnaga 0,98.

Kell 11:12 ostuorder LHV investeerimismängus täidetakse.

Kell 11:13 börsile edastatud müügiorder tühista­ takse.

Kell 13:05 mängus osaleja müügiorder LHV investeerimismängus 14000 KLV1T hinnaga 1,13.

Kell 13:11 mängus osaleja kasu­tuses oleva OÜ ostuorder Börsil 25 KLV1T hinnaga 1,13.

Kell 13:12 müügiorder LHV ­investeerimismängus täidetakse.

Kell 13:14 börsile edastatud ostuorder tühistatakse.

inve ste e ri – nr 4 /20 17

tähendab, et halveneb tehingute tegemise võimalus turul ja hinnavahed on suuremad. Üks hiljutine näide USA-s läbiviidud uurimusest: turule edastati suure rahalise väärtusega ostuorderid, mis andis teistele turuosalistele signaali suurest nõudlusest ning nad korrigeerisid oma ostu- ja müügiordereid vastavalt kõrgemale. Manipulaator müüs kõrgemale tasemele ostuorderite edastajale oma aktsiad ja tühistas suured ostukorraldused. Ta teenis sellega umbes 525 000 dollarit kasumit, kuid turujärelevalve uurimise järel mindi kokkuleppele, mille kohaselt ta maksis umbes miljon dollarit uurimise lõpetamiseks kohtuvälise kokkuleppe raames.

Minu jaoks oli konverentsil osalemine väga huvitav kogemus, sest nägin seal, millise kirega üle maailma turujärelevalvet tehakse. Järelevalveametnike kasutada olev tipptasemel tehnoloogia teeb manipulatiivsete tehingute avastamise lihtsamaks. Oma igapäevatöös saan kuuldud info ja jagatud kogemuste najal olla abiks meie järelevalve eest vastutavale osakonnale just sisulise poole pealt. Kokkuvõttes võidavad läbipaistvamatest ja usaldusväärsematest turgudest kõik nende osalised. See omakorda tagab kapitali efektiivsema jaotuse majanduses.

Juhtum „Börsihailt” Aktsiamängu „Börsihai 2008” üldtingimuste kohaselt teostati virtuaalseid tehinguid võimalikult reaalsetele turutingimustele vastavalt, võttes aluseks tehinguhetkel Tallinna börsil reaalselt kehtinud ostu- ja müügipakkumiste hinnad. Pakkumiste puudumisel jäi virtuaalportfelli tehingukorraldus päeva lõpuni ootele. Osaleja edastas endale kuuluvate osaühingute kaudu reaalseid väärtpaberikontosid kasutades Tallinna börsile 12 väikesemahulist eksitavat tehingukorraldust, mis olid väärtpaberite varasemast parimast pakkumis- või ostuhinnast erineva hinnaga.

Vastavalt mängu hetkel kehtinud väärtpaberituru seadusele (§ 188 lg 15 p 1.1) loeti turumanipulatsiooniks „finantsinstrumendi pakkumise, nõudluse või hinna suhtes eksitusse viivad või tõenäoliselt eksitusse viivad tehingud ja tehingukorraldused, kui tehingu või tehingukorralduse teinud isikul puuduvad õigustatud põhjendused oma tehtud tehingule või tehingukorraldusele ning kui selline tehing või tehingukorraldus ei vasta turu tunnustatud tavale”. Karistuseks oli 9000 krooni (575 eurot) rahatrahvi ja mainekahju.

14

FOT O: VEI N JA VI N E

Äri kasvat mikrolaen on ettevõtete jaoks vaieldamatult lihtsaim ja kiireim viis väikeses summas laenu võtta. kõige tavapärasemalt võetakse lhv mikrolaenu väikeinvesteeringute tarvis.

tutvustame kolme täiesti erinevas valdkonnas tegutsevat ettevõtet, kes on mikrolaenu toel oma tegevusele hoogu juurde andnud. Võetud laenude keskmine summa on 15 000 eurot ja laenu­ periood neli aastat.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 4 /20 17

Veinibaar Tartu südalinnas Rüütli tänaval hotelli London vastas asuv veinibaar Vein ja

Vine on võitnud tartlaste südamed.

Innustununa selle edust võtsid veinibaari omanikud tänavu mikrolaenu toel üle legendaarse Vilde kohviku, mis kannab nüüd nime Vilde ja Vine.

Vein ja Vine veinibaari otsustasid 2010. aastal rajada kolm sõpra: Urmas Rootsi, Martin Laiapea ja Assar Jõgar. Idee oli teistesse süstinud Urmas, kelle abikaasa on pärit Leedust. „Vilniuses on selliseid 16

Ettevõtted

ajad veinibaare hästi palju,” selgitab Urmas.

Eriti hakkas talle seal silma üks ülipopulaarne koht, kus rahvast alati murdu – inimesed nautisid vabade istekohtade puudumise tõttu veini ja suupisteid sageli lausa püsti seistes ja pokaali aknalaua nurgakesele toetades.

Asuti ruume otsima, mis osutus kõvaks pähkliks. Kulus pool aastat, enne kui 2011. aasta alguses leiti sobiv pind Tartus Rüütli tänaval. Kuigi ruumid olid ahervaremetes, tekkis kõigil sisse astudes tunne, et see on õige hingamisega koht. Läks veel ligi neli kuud remonditöödeks ning aprilli lõpus 2011 avas uksed veinibaar Vein ja Vine.

Koht sai päevapealt populaarseks, sest juba prooviavamisele tuli palju huvilisi.

17

Mis on edu saladus? „Omanikud – hea punt on,” ütlevad Urmas ja Assar. Tänaseks on omanikering täienenud veel Mihkel Orase näol. Igaühel on antud ettevõttes oma rida vedada ja alati on keegi omanikest baaris tööl. „Ajame lihtsat asja, ei pinguta üle,” sõnab Urmas. Veini kõrvale saab baaris nautida suupisteid, antipasti’t ja sooja võileiba. Kööki kohapeal ei ole.

Mehed toovad ise maale veine, mida müüakse ainult nende baaris, aga pakutakse ka valikut teiste toodud veinidest.

Veinid vahelduvad riiulis järjepidevalt ja menüüd välja trükitud ei ole. „Veiniriiul ongi meie menüü,” ütleb Assar. Talvel tehakse ka veinikoolitusi ning koos käib veiniklubi. „Veinihuvi on meeletu ja aina kasvab,” lisab ta.

Oma senisest kogemusest innustatuna võeti Tartus tänavu kevadel üle ka Vilde kohvik. Eesmärk oli kokku panna Veini ja Vine sära ning Vilde köök. Ülevõtmisele järgnes suur remont, millega vahetati välja sisekujundus. Päeval kella kaheni pakutakse päevaroogasid ja õhtul kella kuuest à la carte menüüd. Vilde ja Vine nime kandvas kohas on töötajaid 28.

Päeva jooksul müüakse maha kuni 200 päeva­rooga. Seal korraldatakse ka näitusi, kontserte ja etendusi. Lisaks korraldavad mehed üritusi oma majadest väljas ja pakuvad catering-teenust. Koostöös Tartu linnaga korraldatakse ka veinifestivali.

Testostjad Tauri Taimre ja Siim Padar õppisid 2010. aastal Tartu ülikoolis majandust, kui kuulsid loengus esmakordselt sellisest meetodist nagu testost (mystery shopping) ja sellest, et see on väga populaarne vahend, mida kasutatakse teeninduse arendamiseks Lääne-Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. See teema hakkas noormehi huvitama ning omal käel tehti väike turu-uuring, et näha, milline on olukord Eestis. „Juba selle käigus leidsime endale esimese kliendi, kelleks oli Apteek1 (praegune Benu),” räägivad Tauri ja Siim.

Edukas sõpruskond Tartust Pildil vasakult Urmas Rootsi, Martin Laiapea, Mihkel Oras, Assar Jõgar.

Vein ja Vine ning Nautimuse viktoriin Tänavu osales kümme neljaliikmelist võistkonda, kellele esitatakse 20 nädala vältel üks kord nädalas kukalt kratsima panevaid küsimusi. Kõige rohkem õigeid vastuseid andnud võistkond viiakse kuhugi veinipiirkonda veini­ majadega tutvuma. Läinud aastal külastati Saksa­ maad, tänavu sügisel Põhja-Itaaliat. Valdavalt on osalejad Tartust, aga on ka kaugemalt, Setomaalt ja Tallinnastki. i nve ste e ri – nr 4/2017

F OT OD: T I I T EF ER T

Ettevõtted

Kõige enam on taotlejate hulgas jae- ja hulgimüügiettevõtteid Klienditeenindajad, olge valvel!

Kunagi ei tea, millal tuleb testostjat teenindada.

Tauri Taimre ja Siim Padar ise enam testoste soori­ tamas ei käi.

Mikrolaenu tagatist rahastab tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) raames Euroopa Liit. inve ste e ri – nr 4 /20 17

Ettevõttega Service Check alustati 2011. aasta alguses. „Sõitsime ise mööda Eestit ringi ja tegime testoste. Lõbus oli,” kirjeldab Tauri. Otsus ettevõtte loomiseks tuli tegelikult kiirelt, sest turul oli näha selget nõudlust ja sisenemiseks märgatavaid barjääre ei olnud.

Praeguseks töötab ettevõttes Eestis kokku kuus inimest, lisaks on kaks töötajat Lätis ja kaks Leedus. Igakuiseid test­ ostude sooritajaid on üle Baltikumi 100 ringis.

Põhiteenusena pakutakse teenindus­ kvaliteedi hindamist testostu meetodil.

Testostu eesmärk on kontrollida, kas ­ettevõtte teenindav personal käitub teenindussituatsioonides vastavalt ettenähtud standardile või mitte. Testostja käitub kui tavapärane klient, kuid on eelnevalt saanud ettevalmistuse, kuidas käituda, mida jälgida, mida meelde jätta jne.

­ ärast teenindussituatsiooni läbimist täiP dab testostja online-keskkonnas ankeedi, kus on küsimused teenindusportsessi erinevate osade kohta alates kliendi märkamisest kuni hüvastijätuni.

Testost on hea tööriist teeninduskvaliteedi arendamisel, sest see annab ülevaate, millise teeninduse osaliseks kliendid tegelikult saavad, ning aitab leida teenindusprotsessi peamised tugevused ja nõrkused. Lisaks annavad testostude tulemused head sisendit teenindusprotsessi muutmiseks, teenindava personali koolitamiseks ja motiveerimiseks jms.

Testostude kõrval pakub ettevõte ka teeninduse arendamise alast konsultatsiooni, teenindusstandardite loomist ja koolitusi nii teenindavale personalile kui ka juhtkonnale. „Meie soov on pakkuda väga kliendikeskset ja paindlikku teenust ning suurepärast teenindust klientidele – see on vilja kandnud. Eelmisel aastal kasvas müügitulu võrreldes 2015. aastaga 50 protsenti,” räägivad Tauri ja Siim.

Kasvamiseks on aga vaja lisavahendeid. Mikrolaenu vajadus tekkis ettevõttel soovist laieneda Läti ja Leedu turul ning arendada tehnilisi lahendusi. Vaikselt on ettevõte Läti ja Leedu turul juba mõnda aega tegutsenud, kuid korralikult kanda kinnitada pole veel õnnestunud.

Laenuraha toel palgati Lätti ja Leetu tööle lisajõudu: mõlemasse riiki võeti täiendav projektijuht. Lätis on tänu sellele leitud uus klient ning Leedus alustatud koostööd ühe suurema jaekaubandusketiga. „Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis järgmisest aastast teeme nendega koostööd juba üle terve Baltikumi,” kinnitavad Tauri ja Siim.

Tänapäevane printimine Kui kellelgi on kontoris või töölaual printer, siis Dochouse võib anda sellele isikupära. Mikrolaenu toel arendab ettevõte printerite jagamise platvormi. „Tegeleme kõigega, mis puudutab printereid,” sõnab Dochouse’i juhataja Ergo 18

Teab printeritest kõike Ergo Urbala juhitud ette­ võte lisab printeritele isikupära.

Kliendid on võitnud paberi kokkuhoiust ligi kaks korda

Urbala. Kuigi printimist on jäänud ilmselt vähemaks, peab Ergo paberivaba ­asjaajamist müüdiks.

Dochouse lisab printerile kasutajaliidese: see, kes soovib printida, peab minema printeri juurde ja ennast seal tuvastama.

Samuti saab muuta printerile antud käsklust. Kui kontoris on mitu printerit, saab juhul, kui üks printer on mingil põhjusel töökorrast ära, suunata töö teise printerisse.

Ergo sõnul võimaldab see ettevõttele kokkuhoidu. Kui inimene peab ennast tuvastama, siis üldjuhul mõeldakse, kas kõiki tekste ja dokumente on ikka vaja välja printida. Süsteemi saab ka nii seadistada, et töötaja, kellel on kombeks kõik välja printida, saab printerist oma väljatrükid mustvalgelt ja kahepoolselt.

Kliendid, kes on süsteemi kasutusele võtnud, on võitnud paberi kokkuhoiust 19

keskeltläbi kaks korda. Klientideks ei ole ainult suured ettevõtted, on ka neid, kes kasutavad vaid ühte printerit.

Dochouse on aastast 2006 olnud HP koostööpartner. „Kaardistame kliendi vajadused ja paneme selle järgi talle kokku lahenduste paketi,” räägib Ergo, kelle sõnul on neil siis ka kohustus tagada printerite töökorras olek.

Loodud on monitooringusüsteem, kus saab seadmeid kaugelt jälgida ja hallata – saab nii tarkvara uuendada kui ka taaskäivitada, aga ka jälgida paberi või tahma kulu. Ettevõte tegutseb üle Baltikumi, igas riigis on kaks töötajat.

Tegelikult ulatuvad Dochouse’i ambitsioonid kaugemale. Saanud innustust jagamismajanduse mudelist, otsustati asuda looma printeri jagamise platvormi, mis põhineb QR-koodil. Arendusmeeskond palgati Indiast ja seda finantseeritakse osaliselt LHV mikrolaenuga. Mudel töötab nii, et kui kuskil hotellis või kaubanduskeskuses on printer, millel on küljes kasutajaliides, kus on QR-kood, siis saab selle abil anda printerile käskluse dokumendi väljatrükiks ja sooritada ka makse. „Oleme arendustiimi tööga rahul.

Endal peab olema kindel nägemus, mida sa soovid saada, küll siis tuleb ka tulemus,” sõnab Ergo. Antud lahendust on plaan müüa üle terve maailma, näiteks suurtele hotellikettidele. „Mõistan, et arendustöö on hilisema müügitööga võrreldes väga väike,” lisab ta.

Mis on mikrolaen?

Läinud aastal väljastas LHV mikrolaenu üle 300 mikroettevõttele. Kõige enam on taotlejate hulgas jae- ja ­hulgimüügiettevõtteid. Ettevõtete mikrolaen eristub turul selgelt tänu lihtsale ja sujuvale protsessile. Klient, kes teeb täna laenutaotluse, saab laenupakkumise üldjuhul järgmisel päeva.

Väikeettevõtete jaoks muudab laenusaamise tihtipeale keeruliseks see, et neil pole pakkuda tagatist. ­Mikrolaenu eelisena ei pea tagatiseks seadma ette­ võtte vara, vaid piisab ­omaniku käendusest.

Mikrolaenu pakub AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja pea nõu meie asjatundjaga. i nve ste e ri – nr 4/2017

KORTERID LINNA SÜDAMES Avarad rõdud ja terrassid Vaated südalinnale või rohelusse Maa alla viidud autoparkla Privaatne haljastatud sisehoov Korterid on sisse kolimiseks valmis

Kingime korteriga kaasa köögimööbli või mahuka panipaiga!

Võimalik soetada ka parkimiskoht poole hinnaga.

merko.ee/tartumnt52

F OT OD: EF T EN

Rubriik

Fund III novembris lisandus tallinna börsi põhinimekirja alternatiivne investeerimisfond eften real estate fund iii as. avalik aktsiaemissioon kogumahuga 3,5 miljonit eurot on tänaseks läbi, aga aktiivne kauplemine algab alles 1. detsembril.

AS EfTEN Capitali lühitutvustus AS EfTEN Capital on 2008. aastal asutatud varavalitsemisettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides.

EfTEN Capital valitseb lisaks aktsiaseltse EfTEN Kinnisvarafond ja EfTEN Kinnisvarafond II. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 43 ärihoonet, kus asub rohkem kui 900 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 30. juuni 2017 on 500 miljonit eurot.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 4 /20 17

eften real estate fund iii as on ainus EfTEN Capitali valitsetav fond, mis teeb jaeinvestorile kättesaadavaks investeeringud Balti riikide ärikinnis­ varaprojektidesse.

Fondi varade maht on 30. septembri seisuga 91,1 miljonit eurot, millest omakapital moodustab 40,4 miljonit eurot.

Fondi kinnisvarainvesteeringute puhastootlus ilma pangavõimenduseta on 7,7 protsenti ning investeerimisportfelli brutotootlus üüritulu baasilt on 9,1 protsenti. Pangalaenude osakaal on kinnis­ varainvesteeringutest 53 protsenti.

Selgelt dividendiaktsia Asutamise ajal 2015. aastal oli fondi ühe osaku hind 10 eurot. Vahepeal on omanikud saanud aktsia kohta ka ühe euro dividendi. 2015. aasta eest maksis fond investoritele 29,7 eurosenti dividende aktsia kohta, seda esimese tegevusaasta viie kuu eest. 2016. aasta eest tasus fond

dividende 63 eurosenti aktsia kohta ehk kokku 1,5 miljoni euro ulatuses.

Fond maksab dividendideks 80 protsenti iga-aastasest vabast rahavoost ning oodatav iga-aastane dividendimäär on fondi dividendipoliitika kohaselt 4–8 protsenti aastas. Dividendi maksmise otsustab igal aastal fondi üldkoosolek.

Noteerimise käigus küsitav 14 eurot aktsia eest vastab fondi puhasväärtusele aktsia kohta seisuga 30. september 2017.

Fondi kahe esimese emissiooni käigus kaasatud kapital 24,8 miljonit eurot on investeeritud Leedus Šiauliai linnas asuvasse Saules Miestase kaubanduskeskusesse, Vilniuses asuvasse Ulonų ärimajja ja Vilniuse lennujaama lähedusse jäävasse Laisves 3 büroohoonesse. Lisaks omandati DSV logistikakeskused Riias, Vilniuses ja Tallinnas.

Tänavu kevadel viis EfTEN Real Estate Fund III AS läbi oma kolmanda avaliku aktsiaemissiooni, mille käigus kaasa22

Saules Miestas Kaubanduskeskus paikneb Šiauliai linna südames, linna parimas asukohas.

Hoones asub linna ja maakonna bussijaam, mis tagab keskuse kõrge külastatavuse.

tud 6,3 miljonit eurot investeeriti Laagris asuvasse Hortese aianduskeskusesse ja uue Laagri Selveri arendusse ning osa kaasatud kapitalist suunati Riia DSV logistikakeskuse ümberehitusse.

Neljanda emissiooniga kogutud raha läheb Riia DSV logistikakeskuse ümberehituse lõpetamiseks ning uue projektina Hortese kaupluse rajamisse Tähesaju City kaubanduskompleksis Lasnamäel. „Omandame hooneid juurde, aga mingit konkreetset kava, kui tihti peaks uusi hooneid omandama, ei ole,” sõnab fondijuht Viljar Arakas. „Fondijuhina olen printsipiaalne, peab olema investeerimistootlus.

Investeeringute tegemise ajalist tempot me endale ei dikteeri.” Iga-aastane omakapitali tootluseesmärk on 15 protsenti aastas. Tegu ei ole garanteeritud fondiga.

Ehitamist ei pelga Ülekaalukalt suurim fondi investeering on Leedus Šiauliais asuv esinduslik Saules Miestase ostukeskus, mille väärtus on 31,1 miljonit eurot, mis moodustab fondi varade mahust umbes kolmandiku.

Arakase sõnul teeb objekti atraktiivseks see, et kaubanduskeskuse all asub linna ja maakonna bussijaam. „Linnas elab 100 000 inimest ning hoonet külas23

tab päevas 20 000 inimest, kellest ostu sooritab keskuses 60 protsenti,” räägib fondijuht.

Järgmine arendus – Hortese kauplus Lasnamäel – peaks plaanide järgi valmima kas järgmise aasta jõuludeks või ülejärgmiseks kevadeks. „Ehitamine on selline tegevus, kus võib tulla ajalisi nihkeid,” räägib Arakas. Ehitamist EfTENis ei peljata, küll aga peetakse ennast pigem investoriks kui arendajaks.

See tähendab, et ühtegi maalappi ei osteta teadmiseta, mis sinna kerkib ja kes asub rentnikuks. „Avatud positsioone me ei võta,” sõnab Arakas ning selgitab, et investorid peavad arvestama ka sellega, et arendusfaasis on raha investeeringu all kinni ja rahavoogu sel ajal ei teki. „See on kannatus helgema tuleviku nimel,” märgib Arakas. Aga et kannatus oleks võimalikult lühike, proovitakse see faas teha nii lühikeseks kui võimalik. „Selveri omandasime mais ja avame detsembris, Hortese proovime aastaga valmis teha.”

Vastavalt fondi prospektile ja põhikirjale võib fondi investeeringuid finantseerida pangalaenuga kuni 65 protsendi ulatuses. Seega on omakapitali osakaal igas investeeringus 35 protsenti või rohkem. „Tegeleme igapäevaselt ka uute projektidega, aga pole ühtegi siduvat kokkule-

Hortese aianduskeskus Hortese aianduskeskus asub Tallinna külje all Laagris. Emissiooniga kaasatud raha investeeritakse uue Hortese keskuse rajamiseks Lasnamäel.

DSV logistikakeskused Asuvad Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Kõik kolm logistikakeskust paiknevad põhimagistraalide ääres. Läti logistikakeskuses (pildil) algasid tänavu laiendustööd, mis lõppevad 2018. aasta kevadeks.

Laagri Selver Uus Laagri piirkonda teenindav Selveri kauplus asub intensiivse liiklussõlme ja kiirelt areneva elu­ rajooni vahetus läheduses.

Kauplus valmib 2017. aasta detsembris.

Artiklis toodud teave on informatiivse iseloomuga.

Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega investeerimisalase nõustamisega. i nve ste e ri – nr 4/2017

F OT OD: Ä RI P Ä EV

Ettevõte

FOT O: T I I T EFER T

Tubli juht Tänavu kevadel korraldatud Parima Juhi konkursil jõudis Viljar Arakas kolme parema sekka.

Väärikas täiendus EfTENist saab kahtlemata väärikas täiendus Tallinna börsi põhinimekirjale. EfTEN esindab sisuliselt kõike, mida avalikuks ettevõtteks pürgijalt oodatakse. Nad on ajanud järjekindlalt ja väga edukalt oma asja, neil on selge äriplaan ja nad otsivad pidevalt kasvuvõimalusi. Sama oluline on EfTENi usaldusväärne ja võimekas juhtkond ning ettevõtte läbipaistev – ja börsile jõudmise järel veelgi läbipaistvam – juhtimine. Usun, et EfTENi fondi aktsiad saavad olema investorite jaoks väga atraktiivne kaup.

Kaarel Ots Nasdaq Tallinna börsi juhatuse esimees inve ste e ri – nr 4 /20 17

pet ja ega enne neist ei räägi ka. Raha me niisama varusse ei kaasa,” räägib Arakas.

Tema sõnul tehakse projektide arvestused Excelis, aga otsused sünnivad ikka mingi sisetunde järgi.

EfTEN Real Estate Fund III on mõeldud eeskätt erainvestoritele. Esiteks on selle emissiooni maht pensionifondide jaoks olematu, teiseks ei sobi institutsionaalsed investorid ja eraisikud ühte turuvälisesse investeerimisfondi kokku. „Pensionifondi huvitab eeskätt omakapitali kasv, eraisikut seevastu dividend ja mis peamine, aktsia likviidsus,” selgitab ta.

Börsile viimine annab aktsiale likviidsuse. Enne IPO-t oli fondil 300 aktsionäri. Fondi aktsionäride hulgas on kõik neli fondivalitseja töötavat partnerit ning seitse EfTENi algset investorit. Kokku kuulub fondi omakapitalist fondivalitseja aktsionäridele ligikaudu 35 protsenti.

Finantsinspektsioonis registreeritud EfTEN Real Estate Fund III AS on 10-aastane tähtajaline fond, millest kolm aastat on investeerimisperiood, viis aastat hoidmisperiood ja kaks aastat väljumisperiood. Börsil noteerimise järel muutub fond aga tähtajatuks.

Euribor kümne aasta pärast Üldist majanduse ja kinnisvaraturu olukorda kommenteerides ütleb Arakas, et turuosaliste mälu on lühike. Läinud

kümnendi lõpul lahvatanud kriisi unustatud küll pole, ent otsuste tegemist see enam ei takista. Need, kes kriisi läbi tegid, said hindamatu kogemuse osaliseks. „Unustada seda ei tohi, aga minevikus ka elama ei pea,” ütleb Arakas.

Euribori taset soovitab ta vaadata kümne aasta perspektiivis. Majanduse suundumises on hetkel palju teadmatust. Philipsi kõver, mis väljendab seost nominaalpalkade ja tööpuuduse vahel, enam ei tööta. Miks, sellele vastust ei teata. Arakas pakub ühe põhjusena globaalse online-kaubanduse. „Kodust lahkumata võid tellida endale kauba näiteks Hiinast,” selgitab Arakas, miks kohalikud kaupmehed ei saa hindu tõsta ning raha inflatsioon on olnud olematu. Küll aga on varade inflatsioon olnud meeletu, mis tähendab, et ebavõrdsus on ainult kasvanud. „Kellel mingit vara on, see on saanud rikkamaks,” lisab Arakas.

Fondijuhi sõnul on EfTEN hästi konservatiivne ning teinud kõik oma plaanid arvestusega, et euribor on kaks protsenti, mis teeb laenuintressiks koos marginaaliga neli protsenti. Seetõttu näevad ka tänaseks tehtud investeeringud head välja, küll aga ei konkureerita projektidega, kus euriboriks on arvestatud null protsenti.

Kinnisvaraturg on tihtilugu ettearvamatu. Arakas toob näitena Rootsi, kus tipp oli 1991. aastal, millele järgnes kukkumine. Sellele järgnevalt on turg püstloodis üles läinud.

Kõik investeeringud on EfTEN teinud ärikinnisvarasse, mille puhul on tihti suureks riskiks üürnike lahkumine. Ja kui maja on sobilik ainult väga spetsiifilises valdkonnas tegutsevale üürnikule, siis on probleem suur. Arakase kinnitusel Fund III-s selliseid objekte ei ole. „Võtame kasvõi DSV logistikakeskused. Logistika kui valdkond ei kao kuhugi. Kui üks operaator lahkub, võib järgmine jätkata,” räägib fondijuht. „Loomulikult on riske, aga meie äri on hästi etteennustatav. Parim lahendus riskide vastu on head üürnikud ja pikad üürilepingud.”

24

kia.ee

Muljetavaldav võimsus ja laitmatu stiil.

Uus Kia Stinger – ikooniline jõulisus, mis jätab teised varju Kohalejõudmisest saab uus tähendus. Hingelt ehtsa Gran Turismona ja EyesOn Design Award 2017 auhinnavõitjana ühendab uue Kia Stingeri iga millimeeter endas muljetavaldava võimsuse, laitmatu stiili ja kõrgtehnoloogilise meisterlikkuse. 3,3-liitrise kahekordse turboga 370 hj V6 mootori erksus viib teid silmapiirile. Uus Kia Stinger annab selle kõik ja enamgi veel.

TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 2; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51.

TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: Inchcape Motors, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73.

RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. KOHTLA-JÄRVE: Inchcape Motors, Järveküla tee 22.

Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele.

Keskmine kütusekulu 6,4 kuni 10,6 l/100 km ja CO2 emissioon 169 kuni 244 g/km.

FOT OD: RA H VUS A RH I I VI F I L M I A RH I I V

Ajalugu

Uus algus tänavu möödus 30 aastat ajast, mil endise nõukogude liidu territooriumil anti taas võimalus tegutseda eraettevõtlusega. aastat 1987 võib pidada turumajanduse taassünniks eestis.

Palju abi Artikli kirjutamisel oli palju abi Kristjan Kullo bakalaureusetööst, mille ta kaitses Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas kaks aastat tagasi ja mis käsitles plaanimajanduse hävingut ning üleminekut turumajanduslikesse oludesse Tartu Ehitusteeninduse Valitsuse näitel.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 4 /20 17

Elamu- või garaažikooperatiivide näol oli ühine omand küll lubatud, kuid nüüd anti võimalus ka midagi toota või mingit teenust pakkuda. Nõukogude Liit võbeles juba oma surma-agoonias, kauplused olid tühjad ning rahutuks muutunud rahvas, iseäranis need, kes olid käinud välismaal või näinud Soome telekanaleid, janunes uue ja moodsa kauba järele. Riiklikest tootmistsehhidest tulnud kaup oli inetu ja ebakvaliteetne.

Lastel oli häbi Kommunaaris valmistatud sandalettidega kooli minna.

Kooperatiividele anti võimalus toota just seda, mida rahvas ihaldab. Nii tulidki

müüki Adidase kolme triibuga võlts­ tossud ja -dressid, mis kadusid lettidelt justkui soojad saiad. Hitt-toodeteks kujunesid muu hulgas ka suhkruvatt ja jäätis.

Raha hakkas voolama ettevõtlike inimeste taskusse.

Kadedus tapab kõik 1987. aasta 23. detsembril kõlas raadioeetris saade „Avalikud asjad”, mida juhtis tol ajal populaarne ajakirjanik ja hilisem riigikogu liige Jaana Padrik. Tema sõnum oli, et riik on andnud inimesele võimaluse teenida raha ausalt sootuks rohkem kui varem. „Samas on suhtumi26

ne palga teenimisse justkui vanas ajas kinni – et „äkki teenivad liiga palju”.

Sellise suhtumise taustal on need inimesed, kes on oma kooperatiivi töös jõudnud heale järjele, pidanud tunnetama teatud stressi ja hirmu ning ebakindlustunnet,” rääkis Padrik.

Seda kinnitas ka anonüümseks jäänud kooperatiivijuht. „Mida paremaks äri läheb, seda suurem on stress. Rahateenimist on peetud paheks. Need, kes läksid perestroikaga kaasa, teenivad suuri summasid. Kui ma hakkasin kooperatiivi tegema, siis öeldi, et topi kõik, mis vähegi saad, enda taskusse, sest ega sul kaua elada ei lasta. Mina olin rumal, panin raha firmasse tagasi ja laiendasin firma suureks, aga nüüd pandi maksud peale ja ma ei saa oma raha tagasi. Ebakindlus homse ees on suur,” rääkis anonüümne ettevõtja.

27

Ka majandusmees Ülo Pärnits kinnitas, et ühiskonnas oli pidev tõrjuv suhtumine edukasse majandustegevusse, lisades, et samas on inimesed väga erinevad – on neid, kes suudavad ja oskavad teha, ja samas ka neid, kes ei suuda ega viitsi teha–, ning kui majandustegevus muutub vabaks, siis kujuneb välja turumajandus ja erinevused hakkavad sissetulekutes välja paistma. Pärnits viitas ka sellele, et rikkamatele tuleb kehtestada kõrgemad maksud. „Enam ei juhita käskude, vaid maksudega. See on midagi uut, ja kes ei kohane, sureb ilmselt välja. Võtab aastaid, et harjuksime sellega. Ärme kardame, et inimesed saavad rikkaks,” ütles Pärnits.

Selline mõtlemisviis ei levinud vaid Eestis. Juba 1987. aastal tuli Moskvast seaduseprojekt, mille kohaselt oleks edukate kooperatiivide kasumilt arvestatud

Turukaup Kooperatiivide toodangut müüdi ka Tallinna keskturul.

Tulumaksureform 1988. aastal pidi hakkama kehtima tulumaksuseadus, mille kohaselt oleks tulumaks kuni 30 000 rubla suuruse puhastulu korral olnud 10 protsenti, piirdudes esimesel ja teisel tegevusaastal 2–5 protsendiga.

100 000 rublani ulatuva kasumi puhul määrati tulumaks 39 000 rubla ja 200 000 puhul 104 000 rubla. Veelgi suuremate tulude puhul ulatunuks tulumaksumäär 65 protsendini. i nve ste e ri – nr 4/2017

Ajalugu Kus müüjad, seal ostjaid Kooperatiivides valmistatud esemete müük Tallinna tänaval. Alumistel piltidel Kooperatiivne ettevõte Desurek, mis valmistas suuski ja kooperatiivi Esra lett kooperatiivide toodangu näitusel.

Raadiosaade Jõulude eelõhtul, 23. detsembril 1987 oli Vikerraadio eetris Jaana Padriku juhitud saade „Avalikud asjad”, kus arutati suure raha teenimist kooperatiivide algaastail.

Sissejuhatuses rääkis anonüümne ärimees oma kogemustest kooperatiivimajanduse alal. Hiljem said vestlusringis sõna kooperatiivi Askor esimees Mart Laisk, kooperatiivi Iiris peainsener Vladimir Torring, Tallinna Täitevkomitee rahandusvalitsuse juhataja Heino Tonsiver ning Tallinna Täitevkomitee sotsiaalse arengu ja teenuste osakonna juhataja Tiit Villig. Räägiti kooperatiivide tulumaksu tõusust, ettevõtete ja elanikkonna teenindamisest ning sellest, kuidas tööjõud jaotub kooperatiivide ja riiklike ettevõtete vahel. Sõna sai ka majandusmees Ülo Pärnits (pildil). inve ste e ri – nr 4 /20 17

tulumaks tõusnud 65 protsendini. See aga oleks löögi alla seadnud just suured ja edukad kooperatiivid. Kuna kardeti, et sellise määra jõustumisel oleks enamik kooperatiive asunud tegutsema n-ö põranda all, siis tegi ENSV ministrite nõukogu ettepaneku, et tulumaksumäär piirduks 35 protsendiga.

Teine suur probleem kadeduse kõrval oli hirm, et liiga palju inimesi tuleb riigitöölt ära. Selle vastu hakati kehtestama seadusi, mis lubasid kooperatiivides töötada pensionäridel, õpilastel, üliõpilastel

ja koduperenaistel. Kooperatiivi registreerimisel jälgiti täitevkomitees rangelt, et üle poole töötajatest kuuluks just sellesse kategooriasse. „Kui suhkruvatti müüb täisjõus mees, siis see pole normaalne nähtus,” sõnati raadiosaates. Kõlama jäi mõte, et eelkõige viivad ühiskonda edasi riiklikud töökohad.

Plaanimajanduse murenemine Plaanimajanduse murenemise katalüsaatoriks võib pidada lepingutöö vormi loomist. Ajalooliselt ulatuvad antud 28

Kui suhkruvatti müüb täisjõus mees, siis see pole normaalne nähtus töövormi loomise alged Juri Andropovi valitsusaega aastatel 1983–1984. Sel perioodil moodustati NLKP Poliitbüroo komisjon, et „õppida tundma teiste sotsialistlike maade kogemusi ja uurida, kas neid on võimalik NSVL-i tingimustes kasutada”. Üheks peamiseks sotsialismimaa näiteks kujunes Ungari Rahvavabariik oma kogemustega. Seal oli alates 1970. aastatest järk-järgult rakendatud määrusi, mis puudutasid individuaaltööd, lepingutööd ja kooperatiivkorda väikesemahulistes teenindussfääri ettevõtmistes, nagu näiteks toitlustamine. Antud kogemuste baasil kavatseti Nõukogude Liidus moodustada seadusaktid, et lubada eelnimetatud töövormide katsetamist piiratud määral.

Esialgu takerdus majanduseksperiment Juri Andropovi surma tõttu, sest tema järglase Konstantin Tšernenko kaaskond oli vaadetelt konservatiivsem.

Kuid Tšernenko võimugrupi valitsusaeg oli lühike ja liidri haigestumise tõttu vähenes see veelgi, nihkudes aina rohkem Mihhail Gorbatšovi uuendusmeelsema fraktsiooni kätte. Nende heakskiidul 29

taaselustati ka majanduseksperimendi projekt. Eksperimendi sihtgrupiks määrati Baltikumi liiduvabariigid.

Esimesena ilmus lepingutöö vorm: 22. jaanuaril 1985. aastal kehtestas ENSV Teenindusministeeriumi käskkirjaga nr 19 määruse „töökorralduse ja töö stimuleerimise lepinguliste vormide rakendamise kohta majanduseksperimendi tingimustes”. Vormiliselt oli lepingutöö traditsioonilises plaanimajanduses juba olemas, kuid sisuliselt tähendas leping käsku, mitte kahe võrdse poole omavahelist kokkulepet. Uue töövormi järgi aga toimus selge vahendite ja vastutuse nihe.

Sisuliselt oli lepingutööl kaks vormi.

Leping üks: määratakse kindlaks teenindustööde eest saadava tulemi fikseeritud üldsumma, mis tuleb kohustuslikus korras üle anda tootmiskoondisele (ettevõttele), ja sellest tulemist määrata töötajate töötasuks suunatavate vahendite suurus.

Leping kaks: määratakse kindlaks teenindustööde eest saadava tulemi fikseeritud summa, mis tuleb kohustuslikus korras üle anda tootmiskoondisele (ettevõttele), ning ülejäänud tulemi osa

Populaarsed videosalongid 1986. aastal ehk ligikaudu aasta enne kooperatiivide lubamist käivitas Elmar Lepp koos tuttavatega Pärnu rannas NSVL-i esimese videosalongi. Dokument, mille alusel Lepp ettevõtlusega tegelema hakkas, oli lepinguline vorm nr 2.

Videomakk maksis tol ajal 3000 rubla, palgad jäid 100 rubla kanti. Päeval näidati lastele multifilme ja õhtuti läks tantsuks. Õhtuse pileti eest tuli välja käia kolm rubla. Videosalongi aeg sai ümber 1990. aastate alguses, kui rendilepingut enam ei pikendatud.

Videosalongiga proovis 1986. aastal Tallinnas õnne ka rõivatööstur Indrek Stahl, kuid pärast pisikest kõrvalepõiget naasis ta oma tõelise kire, rõivaste juurde. 1987. aasta mais asutas ta koos abikaasaga rõivafirma Bastion.

i nve ste e ri – nr 4/2017

Ajalugu

Kirjastus Kupar Kupar oli Nõukogude Liidu esimene kirjastuskooperatiiv. Selle asutasid 1987. aastal üheksa eesti kirjanikku. 1992. aastal registreeriti kirjastuskooperatiiv ümber aktsiaseltsiks.

Kupar kirjastas Eesti ja väliskirjandust, lasteraamatuid, mälestusi ja reisikirju.

Veel 2002. aastal olid kirjastusel raamatukauplused Tallinnas ja Põltsamaal. Kirjastuse juhatusse kuulusid Mihkel Mutt ja Ivo Sandre, nõukogusse aga Arvo Valton, Mati Unt ja Mats Traat.

2002. aasta oktoobris otsustati aktsiaselts Kupar kujundada osaühinguks.

Aastaks 2003 oli Kupra Tallinna kauplus kümme aastat asunud Eesti Kirjanike Liidu maja esimesel korrusel aadressil Harju tänav 1, kuid 2003. aasta veebruaris võttis ruumid üle OÜ Raamatuvaramu. 20. aprillil 2003 kuulutati välja kirjastuse Kupar pankrot.

inve ste e ri – nr 4 /20 17

Töölise palk hakkas sõltuma tehtud tööst tehtud töö eest jääb töötajate käsutusse.

Mõlema lepinguvormi korral olid tööandjad kohustatud lepingu sõlmimisel andma teisele osapoolele tööruumid, seadmed, inventari, varuosad, kulumaterjalid ja tööriistad. Teenindustööde hinnakirjad, remonditööd, töötasu arvestamine, reklaam, garantiitalongid ja muud raamatupidamisteenused jooksid samuti läbi ettevõtte.

Palk hakkas sõltuma tööst Lepinguvõtjad olid kohustatud tegema teenindustöid (oma isikliku tööga või oma perekonnaliikmete abiga) ruumides, mis olid ettevõttega kooskõlastatud, ning moodustama kliendile hinnakirjad, mis sisaldasid hinnalisandit, st kasumit.

Lisaks oli lepinguvõtja kohustatud tagama töö kvaliteedi ning valmistatud toodete ekspluatatsiooniaja vastavuses ettevõttele kehtestatud kriteeriumitega. Peale selle pidi lepinguvõtja hoidma kinni lepingu tähtaegadest – nende rikkumisel või

ebakvaliteetse töö korral oli lepinguvõtja kohustatud eemaldama defektid omavahendite arvelt hiljemalt viie päeva jooksul.

Lisaks tuli vastutada ettevõtte vahendite eest, mis olid tegevuseks eraldatud.

Mõlemaid lepinguvorme sõlmiti eelkõige ettevõtte ja tööbrigaadi (tootmisgrupi) või viimase esindaja vahel. Neid võidi ka kasutada üksikisiku puhul, kuid selle vormiks kujunes hilisem individuaaltöö vorm.

Kõige olulisem oli uue lepingukorra puhul omavahendite ja omavastutuse teke.

Brigaadi heaolu sõltus nüüd otseselt töövõimekusest ja suutlikkusest klientuuri nõudlust rahuldada. Varasema plaanimajanduse järgi oli olulisel kohal normatiivnumbritest kinnipidamine, st plaani ehk käsu täitmine, ning ettevõtetel tekkisid pärast „käsutäitmist” perioodilised ülejäägid, mis viis vargusteni. Lepinguvormid aga ei soodustanud varastamist, sest brigaadid said materjale täpselt nii palju, kui neil oli vaja tootmise jaoks.

30

Kohvik, õmblusateljee ja ilusalong Piltidel kooperatiivid Kannike, Made ja Mercedes.

Vahendid ja vastutus Kooperatiivide seaduse eellugu ulatub 1987. aasta esimesse kvartalisse, kui majanduseksperimendi käigus võttis NSVL-i ministrite nõukogu vastu uued direktiivmäärused, mis käsitasid tarbekaupade tootmist, elanikkonna teenin­ damist ja toitlustusega tegelevaid kooperatiive.

Antud ajahetke võib lugeda kooperatiivide moodustamise alguseks ENSV-s.

Ametlikuks määruseks sai kooperatsiooniseadus 26. mail 1988. aastal, mil see 31

kinnitati NSVL-i Ülemnõukogu otsusel.

Selleks hetkeks oli tegu juba kujunenud olukorra seadusliku kinnitamisega.

Ametliku definitsiooni järgi oli kooperatiiv „NSVL-i kodanike ühiskondlik organisatsioon, mille liikmeks ollakse vabatahtlikult, et ühiselt arendada majandus- ja muud tegevust”. Need üksused, kus liikmed tegutsesid isikliku materiaalse huvi alusel, olid majanduslikult iseseisvad ja toimisid enesefinantseerimise alusel.

Kooperatiivid olid jagatud kaheks põhi-

Erataksofirma Esra Esra Takso registreeriti tollase hotellikoondise juurde 12. novembril 1987. aastal. „Kõige raskem oli saada Moskvast lube raadiosaatjate kasutamiseks,” on öelnud asutaja Heiti Gross, kes ise oli tollal samuti taksojuht. Esimestel aastatel sõitis Esra märgi all lausa 700 erataksot. Suurem osa neist olid Žigulid ja Moskvitšid. 2008. aastal oli Esra kaubamärgi all 30 autot, enamasti Mercedesed.

2010. aastal esitas Esra Harju maakohtule pankrotiavalduse. i nve ste e ri – nr 4/2017

Ajalugu

Näitus Kooperatiivide toodangu tutvustamiseks korraldati näitusi ja väljapanekuid.

Kurioosne äriidee Saaremaal tegutses kooperatiiv Elea, mille tegevusalaks oli märgitud välismaal elavate eestlaste Eestisse maetud sugulaste haudade otsimine ja hooldamine. Tegevus võis olla päris tulus, sest Eesti Vabariik hakkas vaikselt pead tõstma ning väliseestlaste kontakt kodumaaga suurenes.

Allikas: Saarte Hääl inve ste e ri – nr 4 /20 17

grupiks: tootmiskooperatiivid ja tarbijate kooperatiivid. Esimesed tegelesid kauba tootmisega ja osutasid teenuseid nii ettevõtetele, organisatsioonidele kui ka asutustele ja kodanikele. Tarbijate kooperatiivid rahuldasid oma liikmete ja teiste kodanike kaubanduslikke ning olmelise teenindamise vajadusi. Samuti võisid nad põhitegevuse kõrvalt arendada tootmiskooperatiivide funktsioone, muutudes segatüüpi kooperatiivideks.

Kooperatiive sai moodustada põhikirja alusel, mis tuli vastu võtta „üksuse” esimesel üldkoosolekul. Üldkoosolekul määrati ka esimees (vajadusel juhatus) ning revident (audiitor). Põhikiri oli tulevase üksuse tegevust reguleeriv alusdokument, kus oli ära märgitud eesmärk, asukoht ja struktuur ning kasumi ja omandi jaotamise ning kooperatiivi likvideerimise kord. Lisaks oli seal ära toodud liikmete arv, nimed, kohustused ja õigused ning väljaheitmise kord. Minimaalne asutajate arv oli vähemalt kolm inimest. Kui kooperatiiv loodi ettevõtte, organisatsiooni või asutuse juurde, oli selleks vajalik nende nõusolek.

Samuti oli vaja esmase kasutaja nõusolekut, kui tegevuse jaoks tuli omandada maad või muid loodusvarasid. Põhikiri tuli registreerida kohaliku oma­valitsuse täitevkomitee juures, misjärel oli komiteel üks kuu aega, et avaldus läbi vaadata – juhul kui avaldust õigeaegselt läbi ei vaadatud, oli õigus edasi kaevata kõrgematele instantsidele, misjärel oli neil aega kaebus läbi vaadata 15 päeva jooksul.

Kooperatiivi põhi- ja käibevara moodustati liikmete rahalistest ja materiaalsetest osamaksudest, valmistoodangu realiseerimisest saadud tulust, panga­ krediidist ning aktsiatest ja muudest väärtpaberitest saadud tulust. Vara moodustamises võisid osaleda ka riiklikud ette­võtted rendilepingu põhimõttel.

Varad, mis olid kas välja ostetud või ise omandatud, kuulusid täielikult kooperatiivile.

Kooperatiiv planeeris oma majandus­ tegevust ise vastavalt ümbritsevale majanduskeskkonnale ega kuulunud riikliku plaanimajanduse reguleerimise alla.

Kui üksus oli majandussuhtes riikliku et32

Eesti oli kooperatiivide loomise innukuselt NSV Liidus esireas tevõtte või asutusega, siis reguleeris nendevahelisi majandussuhteid lepingutöö vorm. Sama kehtis ka kooperatiivi ja kliendi vahelise suhte kohta. Teenuste ja toodangu hinnad moodustati kliendi ja kooperatiivi kokkuleppel. Riikliku tellimuse alusel töötades tuli lähtuda kas tsentraliseeritud kehtestatud hindadest või siis kokkuleppehindadest, juhul kui see oli lubatud.

Järelevalvet teostasid revisjonikomisjonid või kooperatiivide liit, kellele tuli esitada riiklikult kehtestatud aruandevormid, näiteks aastaaruanne ja liikmete tuludeklaratsioonid. Kui kooperatiiv oli moodustatud pangakrediidi alusel, siis tuli esitada ka laenumakse ettekanded.

Rahandusorganid kontrollisid arvepidamise seisu ja tõepärasust, maksustamisele kuuluva tulu suurust ning liikmete tulumaksustamise õigsust vastavalt tuludeklaratsioonile.

33

Sisuliselt oli kooperatiivide näol tegemist nõukogude versiooniga eraettevõtlusest. Moodustamise, tegevuse ja likvideerimise kord oli väga sarnane kaasaegsete aktsiaseltside vastavate kordadega. Sellele viitab ka asjaolu, et enamik kooperatiive muutus aktsiaseltsideks. Tähelepanuväärne on ka lahtihaakumine riiklikust plaanimajandusest ja luba kohandada ennast jooksvalt ümbritsevale majanduskeskkonnale vastavalt.

Eesti oli kooperatiivide loomise innukuselt Nõukogude Liidus esireas. „Nõukogude ajal oli põhiidee selles, et mahajääjaid tuli aidata ja keegi ei tohtinud ka ette jõuda. Kui maja ära värvisid, sattusid põlu alla. Ühiskond ei talu erinevusi.

Meil Eestis on see taluvus suurem kui näiteks Venemaal. See on ka põhjus, miks meil neid kooperatiive rohkem on,” kommenteeris Ülo Pärnits 1987. aastal raadiosaates.

Vesised kooperatiivid Tallinnas Kalevi siseujula juures tegutseva kooperatiivi SUA treener Ann Schiff juhendab ujumistreeningut.

Kõrval uppujate päästmiseks Tallinna kooperatiivis Andol toodetava päästelaua katsetamine. Lisaks tegutses Pirital kooperatiiv Surf.

Eesti esireas Kui kooperatiive oli 1. juulil 1987 üle kogu Nõukogude Liidu 3700, siis 1. oktoobriks 1988 oli nende arv tõusnud juba 48 500-ni.

Tegevusvaldkondade raames kasvas enim kooperatiivide teenindussfäär, kus 1988. aastaks tegutses ligi 35 protsenti aktiivsetest kooperatiividest. Sellele järgnes tootmistegevus (ligi 22,4 protsenti kooperatiividest). Kui vaadata liidu­ vabariikide järgi, siis oli ENSV kooperatiivide poolest esikohal: iga 10 000 elaniku kohta oli 3,06 kooperatiivi ja iga 10 000 elaniku kohta 40 kooperatiivitöötajat. Teisel kohal oli Armeenia, kus vastavad numbrid olid 1,79 ja 25,40. i nve ste e ri – nr 4/2017

KOOLITUSED JA ÄRIKOHTUMISED UUES ÖPIKU KONVERENTSIKESKUSES Moodne Öpiku Konverentsikeskus asub Ülemiste City linnaku südames vastvalminud Öpiku majas. Uus inspireeriv keskus pakub tipptasemel tehnilisi ja loovaid tingimusi edukateks koolitusteks, ärikohtumisteks ja nõupidamisteks.

Konverentsikeskuse ruumid on saanud nimed Eesti astronoom Ernst Julius Öpiku ja tema teadussaavutuste järgi: VIP-ruum Ernst, Komeet, Andromeda, Galaktika ja Universum.

Kõiki ruume saab rentida tunni- või päevahinna alusel.

Ruumid on varustatud dataprojektori, traadita internetiühenduse, kõlarite ja vaheadapteritega esitluspulduga.

Lisaks on võimalus tellida helisüsteemi, materjalide komplekteerimist, nimesilte, tõlketeenud, abipersonalija toitlustusteenust. Spetsiaalsete siirdeseinadega saab ruumide suurust lihtsasti muuta – olenevalt soovist kas suuremaks või väiksemaks. Öpiku Konverentsikeskus toetab innovatsiooni ja loomingulisust ning kannab hoolt selle eest, et kõik koolitused, ärikohtumisted ja nõupidamisted mööduksid mugavalt, edukalt ja meeldejäävalt.

Küsi pakkumist:

MARILIIS ÕUNAPUU Konverentsikeskuse juht mariliis.ounapuu@mainorulemiste.ee +372 5381 1314

opiku.ee/konverents/

FOT OD: I S T OC K

Ülevaade

Majandusest kuna viimastel kvartalitel on sisetoodangu kasv olnud tunduvalt kiirem kui eelnenud aastatel, väidetakse meil üsna üksmeelselt, et eestil läheb praegu hästi. vähemalt majanduses.

HV

tekst: heido vitsur

Vabariigi presidendi majandusnõunik inve ste e ri – nr 4 /20 17

kõik oleneb aga sellest, milliseid elu ja majanduse külgi me hästi või halvasti minemisest rääkimisel silmas peame.

Kui vaadata ainult selliseid makronäitajaid nagu SKT või väliskaubanduse kasvutempo, siis läheb meil praegu tõepoolest tunduvalt paremini kui eelmistel aastatel, aga kui jälgida näiteks inimeste heaolu paranemist ja võtta aluseks reaalpalga kasvu suurus ja tööpuuduse tase, siis vastus enam nii ühemõtteline ei ole.

Töötute arv kasvab Kuigi töötajate palgakasv on sel aastal jätkunud enam-vähem endises tempos, pole hindade kallinemise kiirus enam

kaugeltki selline nagu eelmistel aastatel, vaid tunduvalt kiirem. Samuti peame selle aasta teise kvartali algusest tõdema, et kasvama on hakanud ka töötute arv, seda nii registreerimiste kui ka Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) metoodika alusel läbiviidud uuringute järgi. Koos tööpuuduse kasvuga on hakanud vähenema ka hõivatute arv. Nii oli meil selle aasta teises kvartalis töötuid 11 000 võrra enam kui aasta tagasi – kokku 49 000 ehk 7 protsenti olemasolevast tööjõulisest elanikkonnast. Samuti on viimastel kuudel suurenenud registreeritud töötute arv – selle aasta augustis oli neid juba 3000 enam kui aasta tagasi. Kumb neist kahest näitajapaarist tähistab õigemini 36

„hästi minekut”? Milline neist teised üles kaalub või pole need üldse ühtedel ja samadel kaaludel kaalutavad?

Euroopa mõistes pole meie tööpuudus suur, vaid täiesti talutav, olles Euroopa Liidu keskmisest 1,5–2 protsendipunkti võrra madalam. Kuid samas oleks kasulik teada, et meie tööpuudus on ikkagi peaaegu kaks korda suurem kui tšehhide 4 protsendi suurune töötus.

Teisest küljest ei saa me unustada end teiste maadega võrreldes, et meie ettevõtjate jaoks on juba pikemat aega olnud suurim probleem just tööjõu puudus. Varasematel aastatel üksnes oskustööjõu puudus, nüüd aga juba mõnda aega ka igasuguse tööjõu puudus.

Kui võtta olukorra hindamisel aluseks tšehhid ja ka kriisieelne Eesti, siis võib arvata, et sellistes väikestes riikides nagu meie võiks tööpuuduse tase jääda täieliku hõivatuse juures (ILO järgi) 3–4 protsendi juurde, mitte aga ulatuda 7 protsendini, nagu see meil hetkel tegelikult välja kujunenud on.

Midagi on valesti Kui see nii on, siis ilmselt oleme möödunud aastatel midagi tegemata jätnud või valesti teinud – ühel või teisel põhjusel ei 37

saa me 25 000 töövõimelises eas töötut kuskil tööle rakendada. Põhjusi on siin kindlasti enam kui üks, kuid on täiesti selge, et töökäte puudusest rääkides ei saa me viidata üksnes demograafilisele olukorrale, vaid peame mõtlema ka sellele, mida teha, et nendele mitmekümnele tuhandele inimesele, keda me ka terava tööjõupuuduse olukorras rakendada ei saa, edaspidi meie niigi kahanevast tööjõulisest elanikkonnast liig palju täiendavaid töötuid ei lisanduks. Loomulikult ei saa välistada ka seda, et olemasolevate andmete ja tegelikkuse vahel haigutab paraja suurusega lõhe. Kuid ka sel juhul oleme me midagi teinud valesti või jätnud midagi tegemata.

Seega oleks täpsem vastus küsimusele, kuidas Eestil praegu läheb, järgmine.

Hetkel oleme me küll majanduslikult edukamad, kui me vahepeal olime. Samuti on meil lühiajalised väljavaated päris head. Kuid kui me oma madala sündimuse juures ei hakka rohkem mõtlema nende peale, kes praeguses olukorras ühel või teisel põhjusel majanduskasvu toetamisest kõrvale jäävad, ja ka selle peale, kuidas vananeva elanikkonnaga ühiskonnas üldse edukaks jääda, ega võta praeguse seisu muutmiseks midagi ette,

ILO töötuse definitsioon Selle kohaselt on töötu isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: ta on ilma tööta (ei tööta mitte kuskil ega puudu ajutiselt töölt), on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama ning otsib aktiivselt tööd. Näitajad on välja töötatud põhimõttel, et kirjeldada kõiki kombinatsioone, kus töötuse definitsiooni kolmest tingimusest on täidetud kaks.

Valitsuse prognoos Valitsus võttis riigieelarve koostamisel aluseks rahandusministeeriumi viimase prognoosi, mille kohaselt on sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasv 2018. aastal 3,3 protsenti, palgakasv 5,2 protsenti, hinnatõus 2,7 protsenti, tööhõive kasv 0,4 protsenti.

Sisemajanduse kogutoodangu maht ulatub ligi 24,5 miljardi euroni.

i nve ste e ri – nr 4/2017

F OT OD: I S T OC K FOT OD: RA H A N DUS M I N I S T EERI UM

hakkavad meie tulevikuväljavaated nende tegematajätmiste all järjest enam kannatama. Ja mitte sugugi ainult seepärast, et töökäsi järjest enam napib, vaid ka põhjusel, et kõrvalejääjatest hakkab mingil ajamomendil kujunema destruktiivne jõud.

Buumist kaugel Kui vaadata ajalugu, siis oleme viimased neli aastat liikunud paari-kolmeprotsendilises kasvukoridoris ja näeme sel aastal esmakordselt 4 protsenti ületavat majanduskasvu ning järgnevateks aastateks prognoosime taas 3 protsendi lähedusse jäävat kasvu, mis jääb väga oluliselt alla eelmise buumi taset. 2007. aasta sarnasest buumist, kus majanduskasvu näitaja oli sissevoolava laenuraha toel kahekohaline arv, oleme me veel väga kaugel. Valitsus on eelnevat arvestades võtnud positsiooni, et majanduse jõuliseks jahutamiseks pole veel õige aeg.

Väljavõte rahandusminister Toomas Tõniste kõnest 2018. aasta riigieelarve eelnõu esimesel lugemisel riigikogus. inve ste e ri – nr 4 /20 17

See on buum Oleks rumal, kui me praegust buumi natuke kaugemale ettepoole vaatamiseks ära ei kasutaks. Pole mõtet vaielda selle üle, kas need paar kvartalit kiiremat majanduskasvu tähistavad buumi või ainult taastumist, sest buumi olemasolu ja tegeliku iseloomu saame tavaliselt teada ikkagi tagantjärele, mitte seda ette nähes. Kuid kui majandus on kasvanud keskpikast trendist mõnda aega kiiremini nagu praegu, võib alati rääkida ka buumist.

Buumid, olgu need põhjustatud suurtest tehnoloogilistest läbimurretest, soodsast demograafilisest arengust, keskpankade tegevusest, investeerimistsüklist või kõikidest nendest ja veel mitmetest teistest teguritest üheskoos, võivad saada majandusarengule katalüsaatoriks. Neid saab ära kasutada, aga ka kasutamata jätta. Lisaks sellele võib buumi ajal kaduda ka ratsionaalse mõtlemise ja käitumise võime.

Igal juhul tuleks püüda buumi ära kasutada vajalike muutuste läbiviimiseks,

sest lisaks rohkematele ressurssidele saab siis toetuda ka üldisele positiivsemale meelestatusele, mis pole vähem tähtis kui materiaalsed ressursid.

Millele võime tulevikus loota?

Eelkõige enda arukusele ja (koos)töövõimele. Nii kodus kui ka mujal maailmas.

Olgu muud tegurid nagu väliskeskkond või demograafia nii tähtsad kui tahes, ilma arukuse, töö- ja koostöövõimeta erilist edu saavutada ei saa. Mõelgem hetkeks kahe riikidepaari peale: Hiina ja India ning Singapur ja Panama. Nelikümmend aastat tagasi ei olnud vahe India ja Hiina jõukuses ja majanduslikus arengutasemes kuigi suur ning integreerituse poolest maailmamajandusse ja -teadusesse oli India Hiinast kaugel ees.

Aga nüüd ei konkureeri Hiina enam mitmeid aastaid Indiaga, vaid võitleb esikoha pärast maailmas pea igal alal.

Tõsi küll, seda mitte inimese kohta käiva arvestuse järgi.

Et Eesti ise selle paari kõrvale ei sobi, vaatleme veel kahte väikeriiki, kelle suurimaks loodusrikkuseks on nende strateegiline asend kahe ookeani vahel. Panama oli kindlalt enam arenenud ja rikkam kui Singapur, kui viimane aastal 1965 Malaisia Föderatsioonist välja heideti. Nüüd on nende vahe inimese kohta tulevas jõukuses suurusjärgus neli korda Singapuri kasuks. Siinjuures tasub tähe38

Analüüs

leemide kõrval ka meie subjektsuse küsimuse juurde: kui palju me ise oma tulevikku suudame või oskame kujundada ja kui palju me teistel seda teha laseme või teiste peale loodame.

lepanu pöörata ka sellele, et kui Hiinat ei peeta kuigi vabaks maaks, siis Singapur on Heritage Foundationi hinnangu järgi juba ammu kuulunud majanduslikult kõige vabamate riikide tippu maailmas.

Sellest aga peaks järelduma, et ratsionaalsus, sihikindlus ja arukus kaaluvad pikas perspektiivis üles mistahes muud tegurid.

Meid Eestis peaks lühiajaliselt toetama nii välis- kui ka sisenõudluse kasv ja meie ettevõtete võime investeerida uuematesse tehnoloogiatesse, mida võib osaliselt ka innovaatilisuseks nimetada. Osaliselt seepärast, et meie endi panus meie poolt kasutatavate uute tehnoloogiate loomisesse ehk väärtusahela kõige hinnalisemasse osasse on suhteliselt väike.

Aga kui investor võtab kasutusele arenenuma tehnoloogia, siis selle tulemusel väheneb või kaob ettevõttes täielikult vajadus traditsioonilise oskustööjõu järele.

Alles jäävad vaid suhteliselt vähesed järjest kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvad töökohad ja abitööjõud.

Kui tahame, et meil kauem hästi läheks, peame hoopis tõsisemalt mõtlema sellele, et tulevik vajab järjest enam loojaid ja teenindajaid, aga mitte traditsioonilise töö tegijaid ning et rikkus tuleb eeskätt just loomingust ja oskusest loomingut kasutada.

Viimane väide toob meid tööturu-, haridus- ja paljude veel keerulisemate prob39

Nutikus viib edasi Singapur on siin isegi parem näide kui Hiina, sest tema edulugu on paremini hoomatav. Hiiumaast väiksem riik, kellel endal ei ole isegi magedat vett ja kes alustas pool sajandit tagasi oma majanduse rajamist kõige lihtsamate õmblusmasinate abil (just niisama, nagu seda mitmed teisedki arenevad riigid varem teinud olid ja nüüdki teevad), on tänaseks suuteline maailma suurematest riikidest ehk enam kui ühe miljoni elanikuga maadest ühe elaniku arvestuses kõige enam SKT-d looma.

Seni, kuni me arvame, et Eesti majanduskasv sõltub Soome omast, ja toimime vastavalt sellele, ei saa me ilmselt kunagi ühe inimese kohta jõukamaks kui pool Soome taset. Soomele järele jõudmiseks peame olema oma tegemistes vähemalt sama toimekad ja nutikad, et tasandada maailmaturul soomlaste aastakümnetega kogutud edu. Neist möödaminekuks tuleb aga neist tuntavalt nutikam olla.

Meeldetuletuseks, 1965. aastal oli Malaisia tunduvalt jõukam kui Singapur, kuid singapurlased ei teinud panust üldsegi sellele, et keegi teine peale nende endi peaks nende maa jõukaks muutma.

Mida peaksime meie tegema teisiti?

Ilmselt rohkem ise tegema ja vähem lootma, et seda teevad teised, kuigi teiste abi on teretulnud ja ilma koostööta polegi edu tänases maailmas võimalik. Teiseks peaksime meelde tuletama vanasõna, et kes sente ei korja, see eurot ei saa. Ehk teiste sõnadega, pisiasju ja detaile ignoreerides ning oma elu mugavamaks tehes oleme me möödunud aastate jooksul lasknud sadades kohtades kaotsi minna neil paljudel tillukestel protsendikümnendikel, mis meid Soomele jõukuse poolest lähemale oleks viinud.

Hiina Elanikke 1,4 miljardit SKP: 11,8 triljonit dollarit SKP inimese kohta: 8481 dollarit

India Elanikke 1,3 miljardit SKP: 2,45 triljonit dollarit SKP inimese kohta: 1850 dollarit

Panama Elanikke: 4,03 miljonit SKP: 55 miljardit dollarit SKP inimese kohta: 13 654 dollarit

Singapur Elanikke 5,5 miljonit SKP: 311 miljardit dollarit SKP inimese kohta: 55 252 dollarit

i nve ste e ri – nr 4/2017

Trofee

FOTO: GE TTY IMAGE S

naine inve ste e ri – nr 4 /20 17

40

Investeerimine

vabamõtleja aavo kokk mõtiskleb selle üle, kas kunst on investeerimisvara, ja jõuab üpris huvitava järelduseni. otsige internetist stephanie Seymouri fotosid ja leiate palju ilusat ihu.

Umbes viisteist aastat tagasi pöördus supermodelli abikaasa miljardär Peter Brant kunstnik Maurizio Cattelani poole ja tellis temalt abikaasa portree.

Itaalia meister tegi 2003. aastaks midagi üsna ootamatut, luues kütkestava, kätega oma rindu hoidva naise kuju, mis võiks otsekui olla mõne laeva käilakuju.

Kuid töö nimi annab teosele hoopis teise tähenduse. „Trofeenaine” ehk siis topis nagu iga teine mõne jahimehe seinal.

Cattelan on selle tööga tabanud kunstikogumise olemust. Kunst on väärt ostmist, kui see on mingil moel trofee, st kas samasuguseid on vähe või on autor eriline või on selle hankimine olnud keeruline ja kallis. On kindlasti neid, kes paneksid seinale vanakraamipoest ostetud põdrasarved, kuid tõeline jahimees paneb seinale vaid trofee, mis ta ise on lasknud.

Nõudlus ja pakkumine Kunstiturgu on püütud seletada muude kaubaturgude toimimise kaudu. Turu kujundavad nõudlus ja pakkumine.

Kunstivaradel on eeldatav hind, mille on andnud sõltumatu arvamuse turutegijad: sellised suured rahvusvahelised oksjonimajad nagu Sotheby’s ja Christie’s või kodumaised tublimad oksjonigaleriid, nagu Vaal, E-Kunstisalong ja Haus.

Ja nii see turg töötab. Oksjonimajadel on tunnetus, mida ja mis hinnaga ollakse valmis ostma. Kui kunstniku või tema tööga on seotud hea lugu, siis on ka taiese hind hea. Kui pole lugu, siis pole ka hinda.

41

Aga ikkagi, kas kunstituru ajalugu võiks anda paremat teadmist kunsti kui investeerimisobjekti kohta? Rooma ajast teame, et kreekavalgeid kujusid veeti hoolega üle mere. Kuid me ei tea, kas seda kaupa hinnastati kui trofeenaisi või kui Poola aiapäkapikke.

Esmased tõsisemad teadmised ilm­ likust kunstist ja selle hindadest on pärit palju hilisemast ajast ehk 16. sajandi Hollandist. Kunsti ja äri tehti ka varem, kuid just siis tekkis miskit päris uut.

Hästi toimetanud Madalmaade perekonnad rikastusid Aasia kaubandusest ja võisid endale lubada eksootilist kraami: portselani, tulbisibulaid, merikarpe ja mida iganes. Ja neil oli vaja oma varandusega kiidelda. Sealt ka tellimus kohalikele kunstnikele.

Tulbid ja sibulad Vaadelgem, mida joonistas Michiel Jansz. van Mierevelt 1567. aastal. Mees ja tema abikaasa. Tulp, tulbisibul ja merikarp. Ju sai van Mierevelt selle töö eest korraliku raha, sest maalitud perekonnal oli tarvis näidata, et nad on endale hankinud hinnalised trofeed: tulbid, sibulad ja muud idamaised haruldused.

Siit ka järeldus kunstituru kohta. Kunstiloojate majanduslik motiiv on luua trofeekõlbulikku vara.

Sellist vara, millega ostjad saavad kiidelda. Ja kui taieseid on kord juba ostetud, siis on olemas ka Sotheby’s ja Christie’s, kes on valmis indikeerima taieste väärtust. Luues mulje, et kunst on investeerimisvara. Samas kui kunst on pigem edevusvara.

Palju sümboleid Maali „Mees ja tema abikaasa. Tulp, tulbisibul ja merikarp” autor Michiel Jansz. van Mierevelt oli Hollandi kuldse ajastu kunstnik, kes elas aastatel 1566 kuni 1641.

tekst: aavo kokk

Catella Eesti äriüksuse juht i nve ste e ri – nr 4/2017

Investeerimine

Indeks

kunsti peamine eelis võrreldes teiste investeerimisinstrumentidega on emotsionaalne intress, mida võimaldab teoste esteetiline väärtus. vaatad ja naudid.

Fondid Maailmas eksisteerib rohkelt investeerimisfonde, mis investeerivad ainult kunsti.

Maailma üks suurimaid kunstile keskendunud investeerimisfonde on The Fine Art Fund Group, mille hallatavate varade maht on rohkem kui 500 miljonit USA dollarit. Fondide tootlus enne valitsemistasusid ulatub 9 protsendini aastas.

tekst: riivo anton

inve ste e ri – nr 4 /20 17

hiljuti avas Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus veebikeskkonna, kus kõik huvilised leiavad informatsiooni Eesti kunstiturul toimuvate tehingute ja turu üldiste suundumuste kohta. Tegemist on pidevalt täieneva andmebaasiga, mille alusel kalkuleeritud kunstituruindeks annab turul toimuvast sarnase ülevaate nagu börsiindeks väärtpaberiturust.

Esmakordselt Eestis Kunstituruindeksite avaldamine ei ole maailmas ainulaadne ning tunnustatud globaalse haardega indeksisaite eksisteerib mitmeid (nt Artprice, Artnet ja Art Market Research). Haruldased pole ka kohaliku fookusega indeksid. Kahjuks on seniajani vastav algatus Eestis puudunud ning kunstisõpradel on jäänud üle vaid oletada, millises mahus tehakse turul tehinguid, millised on hinnatasemed ning milline võiks olla kunstiteostest koosneva investeerimisportfelli tootlus.

Eesti juhtivate galeriide, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse ning Baltimaade suurima juhtimiskonsultatsiooniettevõtte koostöös sai olukord lahenduse. Selle sammuga astub Eesti turuinfo kajastami-

sel ettepoole nii Lätist, Leedust kui ka Põhjamaadest.

Indeksi esmaavaldamise hetkel kalkuleeriti see tuginedes ligi 5000-le teostega tehtud tehingule perioodil 1998 kuni 2016. Andmebaasis sisalduvatest tehingutest ligi 75 protsenti on toimunud oksjonite raames ning ülejäänud pärinevad galeriide otsemüükidest klientidele. Meediumi lõikes on valimis kõige rohkem õlimaale (60%), millele järgnevad graafikatehnikas teosed (22%). Ootuspäraselt on enim tehinguid tehtud modernsesse ajastusse (1940–1991) kuuluvate teostega (55% tehingutest). Järgnevad kaasaegsed (1992 kuni tänapäev, 26%) ning klassikalised teosed (1921–1939, 14%). Põnev on asjaolu, et kümne enim kaubeldud autorite tööd moodustavad ligi neljandiku kõigist tehingutest. Ilmselt pole kunstituruga kursis olevatele inimestele üllatuseks, et enim tehinguid on tehtud Wiiralti teostega (264 tehingut). Populaarsed on ka tehingud Richard Uutmaa (139 tehingut) ja Edgar Valteri (107 tehingut) töödega.

Andmebaas tõendab veenvalt, et kunst ei pea olema vaid eksklusiivne hobi – ligi 45 protsenti andmebaasis sisalduvatest töödest on oma hinnalt odavamad kui 42

Uudistajaid jagub Tallinna Fotokuu raames toimus 29.09 kuni 1.10 Eesti Fotokunstimess. Esindatud oli 34 kodu- ja välismaist kunstnikku, kes jagunesid galeriide, projektiruumide ning kunstnike sektsiooni väljapaneku vahel.

Kunsti väärtus kasvab

1000 eurot. Kuigi tuleb arvestada, et palju tehinguid on teostatud aastaid tagasi, tõendab tehingustatistika, et kvaliteetseid kunstiteoseid leidub ka tänapäeval hinnaga alla 500 euro. Siinkohal on paslik viidata maailma ühele suurimale korporatiivsele kunstikogujale Deutsche Bankile, mille rahvusvahelises kogus sisalduvate teoste keskmine väärtus on ligikaudu 700 eurot.

Hinnaindeksi meetod Indeksi kalkuleerimiseks on kasutatud maailmas laialdaselt levinud hedoonilist hinnaindeksi meetodit. Vastav meetod eeldab, et kunstiteose väärtust on võima­lik määratleda kindlatele teost iseloomustavatele näitajatele tuginedes (nt teose suurus, ajastu, žanr jne). Iga seesugune näitaja annab panuse teose hinda. Näiteks on suuremad teosed üldjuhul kallimad kui väiksed teosed, mis näitab, et teose suurus mõjutab selle hinda.

Indeksist nähtub, et perioodil 1998 kuni 2016 suurenes indeksi väärtus tasemelt 100 punkti tasemeni 176,52 punkti.

Seejuures liikus indeks üsna sarnaselt majanduse üldise käekäiguga, saavutades oma tipu 2006. aastal (221,18 punkti) 43

Aasta

Tehingute arv

Indeks

Aasta

Tehingute arv

1998

47

100

2008

300

Indeks 201

2009

160

120

1999

44

117

2000

90

128

2010

143

117

2001

108

134

2011

140

132

2002

140

131

2012

161

175

2003

134

162

2013

167

158

2004

209

173

2014

192

148

2005

247

208

2015

252

171

2006

390

219

2016

236

168

2007

438

210

ja langedes 2009. aastal järsult tasemele 118,07 punkti. Kuigi esmapilgul näib tootlus olevat tagasihoidlik (2,8% aastas), tuleb tõdeda, et kunstiturul leidub segmente, mille väärtuse kasv on olnud turu keskmisest oluliselt kiirem. Näiteks kaasaegse maaliga teostatud tehingute alusel kalkuleeritud indeks on perioodil 2000 kuni 2016 kasvanud 100 punkti tasemelt 250 punkti tasemele (5,67% aastas). Seesugune kasv on ligilähedane Maaameti avaldatud kinnisvaraturuindeksi kasvule samal perioodil.

Eesti kunstituru indeksi projekti autorid loodavad, et põhjalik ja kergesti kättesaadav tehingustatistika on heaks abimeheks kõigile kunstituru osalistele.

Andmebaas võimaldab tõsta kunsti vara­ klassina võrdsele tasemele teiste varadega (nt väärtpaberid, kinnisvara), mille kohta avaldatakse järjepidevalt ülevaatlikke uuringuid. Positiivne on ka asjaolu, et indeks uueneb uute tehinguandmete sisestamisel, mida teevad galeriid ja Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus jooksvalt. Eeldatavasti on indeksi väärtuses suuremaid muutusi oodata kaks korda aastas, pärast kevadisi ja sügisesi oksjo­ nite perioode.

Heaolust sõltuv Kunstiturg on otseses sõltuvuses majanduse üldisest käekäigust. Suurbritannias tehtud uuringu kohaselt kasvavad kunstiteoste hinnad 10 protsenti juhul, kui riigi kõige kõrgemat sissetulekut omavate inimeste (0,1%) sissetulek suureneb 1 protsendi võrra. Ka Eesti kunstituru indeks ja tehingustatistika näitab, et majandusbuumi tingimustes (2007) on tehinguaktiivsus umbes kolm korda suurem kui majandussurutise ajal (2010).

Eesti kunstituru hinnaindeksi loomise projekti on toetanud Euroopa Regionaalarengu Fond. Indeksi kalkuleerimise teoreetiline baas põhineb Riivo Antoni magistritööl „Kunstiinvesteeringu tasuvus Eesti näitel”. Käesoleva indeksi kalkuleerimise aluseks olevate andmete kogumist ja analüüsi on koordineerinud Civitta Eesti AS. i nve ste e ri – nr 4/2017

I L L UST RAT SI O O N : I ST O C K

Ülevaade

Krüptoma bitcoin ja mitmed teised krüptovaluutad on varajastele investoritele toonud kopsaka kasumi ning pannud aluse tehnoloogilisele platvormile, millest ihkavad kasu lõigata nii need, kellel on pakkuda edasiviivaid äriideid, kui ka need, kes panustavad inimeste ahnusele ja lihtsameelsusele.

tekst: erko rebane

LHV analüütik inve ste e ri – nr 4 /20 17

inimajalugu käsitlevas raamatus „Sapiens: A Brief History of Humankind” kirjutab Yuval Noah Harari, et valdava osa ajaloost püsis majanduse suurus muutumatuna (per capita), sest inimeste arvates sai tulevik olla kas samasugune või halvem. Samuti leiti, et jõukus on majanduses fikseeritud suurus, st ühe inimese rikkuse kasv tuleb kellegi teise arvelt. Säärase teadmise juures polnud põhjust riskida laenu andmisega kas naabrimehele või tuttavale ning unistused jäid realiseeri-

mata, ettevõtteid ei loodud ja majandus ei kasvanud. Ja kui majandus ei kasva, puudub usk tulevikku.

Progress ja innovatsioon Ajapikku hakkas levima arusaamine progressist ja innovatsioonist, mille baasil mõisteti, et majanduse pirukas võib siiski kasvada, kui panna krediit vabamalt voolama. Raha kättesaadavus paranes, tugevdades majanduskasvu ja avades ukse täiendavatele krediidikanalitele.

Majanduse kasvumootoriks on seega 44

mentaaride peale paari nädalaga pea 40 protsenti. See näitab üsna ilmekalt, kuivõrd lihtne on usku kõikuma lüüa, kui kellelgi pole väga aimu, mis võiks olla õiglane hind.

Niikaua kui on olemas kasvõi õhkõrn võimalus, et bitcoin’ist võib kunagi tulevikus saada globaalse haardega digitaalne valuuta, mida saaksime poes kaupade ja teenuste eest maksmiseks laialdaselt kasutada, on ruumi ka hinnaga spekuleerimiseks – see vesi aga kergitab kõiki teisi samal põhimõttel ehitatud paate.

ania peamiselt meie usk tulevikku ja kapitalistide valmisolek reinvesteerida oma kasumeid, kuid teekond pole olnud lineaarne ja sujuv. Investeerimisel peaks ennekõike jääma kõlama küsimus, kas tegemist on kasumit teeniva projektiga ja kas sellega luuakse majanduslikku väärtust. Mida kõrgem on usaldus ja suurem optimism, seda tõenäolisem on, et fundamentaalsed näitajad muutuvad taustamuusikaks ning rolli hakkavad mängima emotsioonid ja võimust võtab ahnus, mis võib lõpuks pöörduda vara laastavaks jõuks.

Nii nagu juhtus internetiaktsiatega üheksakümnendate lõpus, on bitcoin kerkinud investorite radarile tänu kollektiivselt tajutavale väärtusele. 2017. aasta alguses 1000 dollaril kaubelnud bitcoin jõudis septembri alguseks ligi viiekordistuda, ent kukkus siis Hiina valitsuse sammude ja mõne arvamusliidri kriitiliste kom45

ICO vs IPO ICO tähendab kapitali kaasamist läbi virtuaalsete müntide esmapakkumise (initial coin offering).

IPO on aktsiate esmane avalik pakkumine väärtpaberibörsil (initial public offering).

Sarnaselt on mõlemad instrumendid pärast emissiooni vabalt kaubeldavad. Ent ICOde puhul on dokumentatsioon oluliselt väiksem, mis muudab selle skeemitajatele atraktiivsemaks.

Raha mulle, token’id sulle Iga uus asi vajab piiride testimist. See toob meid moe viimase sõnani, milleks on kapitali kaasamised läbi virtuaalsete müntide esmapakkumiste ehk ICO (initial coin offering). Kuna kõige esimese krüptovaluuta bitcoin’i kood on vabalt kättesaadav, võib igaüks luua sellest oma versiooni. Oluliselt lihtsustas protsessi bitcoin’ist välja kasvanud Ethereum, kes standardiseeris koodi ja sai seeläbi platvormiks paljude ICO-de sünnile.

Kui ettevõte soovib Ethereumi platvormi kaudu oma token’it ehk plokiahelasüsteemis mingit vääringut või õigust kajastavat tõendit emiteerida, peab tal endal olema piisavas koguses laialt levinud krüptovaluutat – kas ether’it või bitcoin’i.

Vastavalt kokkulepitud tingimustele võib ettevõte lasta nende baasil luua uue krüptovaluuta, mida ta seejärel saab pakkuda potentsiaalsetele investoritele.

Sarnaselt aktsiate avalikule esmapakkumisele (IPO) on token’id pärast emissiooni vabalt kaubeldavad ning nende väärtus võib tõusta ja langeda. Kuid ühe olulise erinevusena ei esinda token üldiselt tükki ettevõttest ega anna häält kaasa rääkida aktsionäride koosolekul ning see muudab nende õiglase väärtuse leidmise keeruliseks.

Erinevalt bitcoin’ist ja teistest sarnastest krüptovaluutadest, mida kasutatakse finantsasutustest sõltumatu online-maksevahendina ning mis esindavad tehini nve ste e ri – nr 4/2017

Ülevaade Maailma suurim akvaarium PAquariumi nime kandvas 0,6 miljardi dollari suuruses projektis lubati token’ite omanikele 20 protsenti atraktsiooni aastasest ärikasumist ning vähemalt 1080 token’i omanikule eluaegset vabapääset.

Tosinkond krüptoraha Oktoobri keskpaiga seisuga 97 miljardi dollari suuruse turuväärtusega bitcoin’i kõrvalt leiab veel 11 krüptoraha, mille turuväärtus on kasvanud vähemalt miljardi dollarini. Kokku küündis coinmarketcap.com’i andmetel erinevate krüptorahade valik oktoobri seisuga juba ligi 1200-ni ning see arv kasvab päev-päevalt.

inve ste e ri – nr 4 /20 17

gute alusel vaid turu nõudluse ja pakkumise poolt määratud väärtust, saab tokenitele juurde programmeerida kindlaid kasutuseesmärke.

Mõned ICO-d võivad anda õiguse saada osa finantseeritava projekti tuludest.

Näiteks müüs suvel token’eid Eestis registreeritud OÜ Quantum Group, kes kogus raha maailma suurima akvaariumi ehitamiseks investorite poolt valitud sihtkohta. PAquariumi nime kandvas 0,6 miljardi dollari suuruses projektis lubati token’ite omanikele 20 protsenti atraktsiooni aastasest ärikasumist ning vähemalt 1080 token’i omanikule eluaegset sissepääsu. Kas projekti taga olev meeskond suudab püstitatud eesmärgid täita, on iseküsimus, ja seda tuuakse riskina ka välja. Juhul kui kolme aasta jooksul pole ehitusega pihta hakatud, lubatakse kaasatud raha annetada heategevuseks.

Populaarse lahendusena võivad token’id anda investoritele juurdepääsu arendatavasse platvormi, toimides maksevahendina. Näiteks oktoobris kogus raha Be One, kelle eesmärgiks oli luua detsentraliseeritud online-õppeplatvorm, kus inimesed saavad oma kogemusi ja teadmisi jagades raha teenida. Teenust ostetakse krüptorahaga B1, mille omanikele lubati organiseerida platvormil ka iganädalasi pakkumisi.

Hullud ideed Ideed, mida investoritele müüakse, võtavad silme eest kirjuks ja panevad kohati kukalt kratsima. Näiteks otsustas keegi pakkuda oma krüptovaluutat nimega Useless Ethereum Token (kasutu Ethereumi token), garanteerides, et see saab investorite jaoks olema täiesti väärtusetu ning raha kasutab ICO korraldaja endale televiisori ostmiseks.

Kõikidele hoiatustele vaatamata suutis ta 46

Nii kuum on tunne Oktoobri keskpaiga seisuga oli token’ite esmapakkumistega suudetud 2017. aastal kaasata kokku kolm miljardit dollarit, mida võib näiteks 2016. aastal globaalselt 127 miljardi dollari eest tehtud riskikapitaliinvesteeringutega (venture capital) võrreldes lugeda veel marginaalseks.

Kuid kui alles 2015. aastal leidus vaid üksikuid ICO-sid, mis suutsid üle miljoni dollari kaasata, siis nüüd küündivad summad juba sadadesse miljonitesse, ilmestades eksponentsiaalset kasvu.

ICO-de seast leiab ideid, mis tunduvad tõesti huvitavad ja omavad potentsiaali mõnda tööstusharu edasi viia, kuid valdav osa neist projektidest ebaõnnestuvad.

Ja kuna tegemist on reguleerimata valdkonnaga, siis leidub ka palju neid, kes üritavad bitcoin’i tuules kasutada ära investorite ahnust ja naiivsust.

Kohati ei erine olukord kuigi palju 2000. aasta internetimullist, mil mõnel kahjumlikul ja suure visiooniga ettevõttel piisas firmanime lõppu „.com” lisamisest ning investorid krabasid seda nagu defitsiitset

Kümme suurimat ICO-t 2017 1. Filecoin $ 257 mln 2. Tezos $ 232 mln 3. EOS $ 185 mln 4. Bancor $ 153 mln 5. Kin $ 97 mln 6. Status $ 90 mln 7. TenX $ 64 mln 8. MobileGO $ 53 mln 9. KyberNetwork $ 48 mln 10. MCAP $ 45,2 mln Allikas: CoinSchedule

Ideed, mida investoritele müüakse, võtavad silme eest päris kirjuks müüa oma krüptovaluutat üle 90 tuhande dollari väärtuses.

Veel üks naljana mõeldud projekt eksisteerib tänaseni, olles võtnud ootamatult mastaapse vormi. 2013. aastal tahtis Jackson Palmer tõestada bitcoin’i absurdsust ja lõi koera pildiga virtuaalse valuuta dogecoin. Turg aga ei saanud naljast aru ning artikli kirjutamise hetkeks on saavutatud turuväärtus 120 miljonit dollarit.

47

kaupa. 1999. aastal paistis tulevik väga eredana näiteks eToys.com’ile, mille aktsia hüppas IPO päeval 20 dollarilt 77 dollarile, tõstes firma väärtuse üle kaheksa miljardi dollari. Kuid agressiivsete laienemisplaanide juures ei arvestatud jaemüügituru jahenemisega ning alahinnati �üüsiliste poodidega konkurente, mis tingis loodetud kasumi asemel kahjumi suurenemise ning pankroti 2001. aastal. i nve ste e ri – nr 4/2017

Ülevaade

Bitcoin’i hind dollarites 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 nov.

2016

dets.

2016

Allikas: Bloomberg

Futuurilepingud Mitmed futuuribörsid, sh ka maailma suurim ehk Chicago Mercantile Exchange, teatasid oktoobris plaanist luua tänavu aasta lõpus bitcoin’i futuurilepingud, mis lihtsustaks turuosaliste võimalusi krüptovaluuta hinnaga spekuleerimisel ja ka riskide maandamisel. Õhus on aga palju küsimusi, ennekõike, kas vastav regulatiivorgan kiidab otsuse heaks. Samuti võib keeruline olla hinnastamine, sest bitcoin kaupleb mitmel pool maailmas ja hinnad võivad erineda. Paljud siiski usuvad, et bitcoin’i futuurid võiksid sillutada tulevikus teed ka börsil kaubeldavatele fondidele, millele USA väärtpaberijärelevalve komisjon on siiani käe ette pannud, sest virtuaalsel valuutal puudub hästi toimiv ja reguleeritud turg. inve ste e ri – nr 4 /20 17

jaan.

2017

veebr.

2017

märts 2017

aprill 2017

mai 2017

Millele tähelepanu pöörata?

Mida rohkem petuskeemid ja põrumised levivad, seda suurema tõenäosusega peavad regulaatorid hakkama ühel hetkel vahele astuma. Hiina ja Lõuna-Korea on juba keelustanud kapitali kaasamise virtuaalse valuuta vahendusel, kuna investoritel hakati nahka üle kõrvade tõmbama ning muret tunti kapitali liikumise pärast ebaproduktiivsetesse spekulatiivsetesse varadesse. Praktiliselt igapäevaselt kasvab nende riikide regulaatorite arv, kes krüptovaluutade tulevikku aktiivselt arutavad, piirdudes esialgu ohtude eest hoiatamisega.

Konkreetset imerelva ebarealistlikele projektidele või suisa pettustele jälile jõudmiseks pole, vaid nii nagu iga teisegi investeeringu puhul tuleb teha põhjalikku uurimistööd ja omada kainet mõtlemist. Erinevalt IPO-st, kus ettevõte peab potentsiaalsetele investoritele esitlema põhjaliku prospekti, piirduvad ICO-d oluliselt õhema dokumentide pakiga (tihti vaid white paper ja mõned selgitavad lisad) ning uhke veebilehega, mis muudab igasugused skeemitamised lihtsamaks.

Analüüsi raames soovitan ennekõike tuvastada, kas krüptoraha kaasatakse äriideeks, mis on uudne, kas see tõotab lahendada olulist probleemi ühiskonnas ning kas plokiahelatehnoloogia suudab sellele tekitada lisaväärtust ja konkurentsieelist.

Riskantsemad on ICO-d, kus puudub too-

juuni 2017

juuli 2017

aug.

2017

sept.

2017

okt.

2017

de ja uskuda tuleb vaid antud lubadusi.

Hea oleks, kui toode on osaliselt või täielikult valmis, nii et seda saab ise testida.

Usaldusväärsust tõstab ka asjaolu, kui ICO taga on firma, kellel on ette näidata mõni varasem toode. Hea oleks aru saada, kas püstitatud finantseesmärgid tunduvad loogilised, ja samuti uurida, kas firma on väidetud riigis registreeritud ning meeskonnaliikmed ikka seotud antud projektiga.

Olgugi et rahapoliitika abil on juba üksjagu aastaid lõdvendatud finantstingimusi ja elavdatud laenuturgu, hinnatakse kapitali kättesaadavust alustavate ja väike­firmade puhul endiselt keeruliseks.

Plokiahel, krüptovaluutad ja ICO-d on vaid üks osa finantstehnoloogia viimase aja kiirest arengust, mis aitab murda riigipiire ja kutsuda lihtsamini ellu innovatsiooni. See on vajalik võti kiirema majanduskasvu avamiseks, kuid ajalugu on korduvalt õpetanud, et seda püüdes ei tohiks tekkida risk usalduse kaotuseks.

Krüptovaluutade maailm on muude vara­klasside kõrval veel piisavalt väike ega kujuta ohtu finantssüsteemile tervikuna. Kuid tõenäoliselt tajuvad juba paljud, et antud valdkonnal on tulevik, ja seadusandjal tuleb pidada sammu, hoidmaks ära areneva tehnoloogiaga kaasas käivaid valusaid õppetunde, nagu juhtus internetimaailmaga, enne kui sellest kujunes iseenesestmõistetav igapäevaelu lahutamatu osa.

48

UUS PEUGEOT 308 ERIMUDEL ACTIVE PLUS

ERIHIND AL.

14 990€ • • • • • • •

17” VALUVELJED RUBIS ESIISTMETE SOOJENDUS TAGUMISED PARKIMISANDURID PROGRAMMEERITAV PÜSIKIIRUSEHOIDJA LED PÄEVASÕIDUTULED + LED TAGATULED 9,7” VÄRVILISE PUUTEEKRAANIGA RAADIO KAHETSOONILINE AUTOMAATNE KLIIMASEADE

Keskmine kütusekulu alates 3,1 l/100 km / CO2 heitekogus alates 82 g/km

Jay Z FOTOD: GE TTY IM AGES

muusikamaailma rikkaima perekonna moodustavad räppar jay z ja lauljatar beyoncé, kellel on kahe peale vara 1,16 miljardi dollari väärtuses, milles mehe osa on 810 miljonit. selle rikkuse taga ei ole pelgalt edu meelelahutajana, vaid ka usin ja osav investeerimine.

inve ste e ri – nr 4 /20 17

50

51

i nve ste e ri – nr 4/2017

Guru

Jay Z Kodanikunimi: Shawn Corey Carter.

Sündinud 4. detsembril 1969 New Yorgis neljalapselises peres.

Ema Gloria Carter kasvatas lapsed ise üles pärast se­ da, kui isa pere maha jättis.

Carter õppis Eli Whitney keskkoolis, kuni see suleti, ja seejärel George Westinghouse’i tehnikakoolis ja Trentoni kesk­ koolis, aga ei lõpetanud kumbagi.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 4 /20 17

jay z on ilmselt üks edukamaid muusikuid läbi aegade. 30-aastase karjääri jooksul on tal ilmunud 13 stuudioalbumit, mida ta on müünud üle 100 miljoni, nagu ta on müünud ka lugematutes kogustes kontserdipileteid. Jay Z on tuuritanud ümber maakera kuus korda peaartistina, lisaks kaheksa korda koos Eminemi, Justin Timberlake’i ja oma abikaasa Beyoncéga.

Räpipala kui investeerimisõpik Jay Z on tunnistanud, et kui tal noore artistina hakkasid sissetulekud suurenema, siis lasi ta kõik näppude vahelt läbi, mida ta paljuski kahetseb. Nüüdseks on temast saanud vägagi usin investor ja oma hingevalu on ta kirjutanud oma sel suvel ilmunud plaadile „4:44” – loosse „The Story of O.J”.

Antud räpplugu on justkui investeerimisõpik, mis on suunatud kolleegidest

meelelahutajatele ja ka muidu vingetele tegelastele, kelle käes raha ei püsi. Laulu sõnades on konkreetsed vihjed, et ärge ostke narkootikume ja uhkeid autosid ega loopige raha stripiklubidesse, vaid investeerige kinnisvarasse („Oh, kui saaks uuesti alustada. Ma oleksin võinud osta kahe miljoniga Dumbosse (linnaosa New Yorgis) maja, mis maksab täna­ päeval 25 miljonit”). Finantsvabadus on minu ainus lootus, kõlab räpirida tõlgituna. „Ma ostsin mingi maali ühe miljoniga, kaks aastat hiljem maksab see s***t kaks miljonit, mõned aastad hiljem juba kaheksa miljonit. Ma ei jaksa ära oodata, millal saan selle anda oma lastele. Ma arvan, et see on lahe,” kõlab just mitte kõige tavapärasema sõnumiga räpipala, mis on tekitanud Ameerika Ühendriikides kõvasti elevust. Sel teemal on paljud Jay Z kolleegidki sõna võtnud ja mõned on ka 52

„Ma ostsin mingi maali ühe miljoniga, kaks aastat hiljem maksab see s…t kaks miljonit” osatanud, et mis tal viga targutada, sest tal on kõik niigi hästi. Aga Jay Z teab, mida ta räägib ja propageerib. Juba on kuulda, et tänu oma investeeringutele on mees peagi esimene räpparist miljardär.

Praegu edestab teda rikkuselt vaid Sean „Diddy” Combs, kelle varandust hinnatakse „vaid” 10 miljoni dollari võrra suuremaks.

Jay Z-l on investeeringuid üle maailma ja vägagi erinevates valdkondades. Juba 2003. aastal lõi ta koos sporditarvete­ firmaga Reebok oma sarja S. Carter Collection. 2005. aastal investeeris ta ilutoodetefirmasse Carol’ s Daughter. Ta oli rõivabrändi Rocawear omanik, enne kui müüs selle 204 miljoni dollari eest Iconix Brand Groupile.

53

Jay Z on loonud äriimpeeriumi, mis hõlmab mitmesuguseid tööstusharusid alates rõivaste tootmisest kuni jookide, kinnisvara, spordimeeskondade, plaadikompaniideni jne. Talle kuulub spordipubide kett 40/40.

Kõik pole kuld, mis hiilgab Ilmselt üks edukamaid Jay Z investeeringuid on Uber. Ta investeeris ettevõttesse 2011. aastal, kui selle väärtus oli 300 miljonit dollarit. Pärast seda on Uberi väärtus kasvanud 200 korda, ulatudes 60 miljardi dollarini.

2011. aastal investeeris Jay Z kuus miljonit dollarit kvaliteetsokkide tootjasse Stance. Hiljem on ettevõte kogunud Silicon Valley investoritelt kokku üle 100

Abikaasa Jay Z on abielus lauljatar Beyoncé Knowlesiga, kes on temast 12 aastat noorem. Nende koostöö algas aastal 2002, kui Beyoncé oli tüdrukutebändi Destiny’s Child liige. Beyoncé esines Jay Z laulus „03 Bonnie & Clyde”, mis oli Beyoncé esimene sooloesinemine videos. Jay Z esines ka Beyoncé debüütalbumi „Dangerously in Love” kahel palal, sealhulgas ­Billboardi tabeli tippu tõusnud singlil „Crazy in Love”.

Lapsed Paar abiellus 2008. aasta veebruaris. 7. jaanuaril 2012 sündis staarpaarile esimene laps, tütar Blue Ivy Carter. 2017. aastal 14. juunil sündisid perre kaksikud Sir Carter ja Rumi.

i nve ste e ri – nr 4/2017

Guru ÜRO tunnustus 2008. aastal sai Jay Z Ameerika Ühendriikide suursaadikult ÜRO-s autasu koostöö eest projekti „Vesi elamiseks” vedamisel.

Labidas maasse Jay Z koos teiste tähtsate ninadega õnnistamas sisse kinnisvaraarendust New Yorgis.

Ei leia kodu Suvel levis kõmu-uudis, et paar ei suuda juba mitu aastat leida endale sobivat elupaika. Tänavu kolisid nad New Yorgist Los Angelesse ja elavad 400 000 dollarit kuus maksvas rendimajas. Väidetavalt on nad nõus oma kodu eest välja käima 75 miljonit dollarit, aga kõik hooned, mis neile meeldivad, maksavad kaks korda rohkem. inve ste e ri – nr 4 /20 17

„Finantsvabadus on minu ainus lootus” miljoni dollari, mis lubab järeldada, et ettevõttel läheb hästi.

Kõik Jay Z investeeringud pole alati olnud edukad. Aastal 2012 investeeris ta „videote instagrammi” nimega Viddy.

See oli enne, kui Instagram hakkas videoid näitama. Idufirma kõrbes, muutis nime Supernovaks ja müüdi maha. Aga see oli juba tulekahju kustutamine, seega Jay Z arvatavalt sealt tulu ei teeninud. Samal aastal investeeris räppar ka eralennukite idufirmasse BlackJet, mis samuti hävis koos Jay Z rahaga. Siiski ei kaotanud Jay Z lennundusse usku.

Eralennukite Uber JetSmarter on firma, mis lubab sul otse rakendusest osta pileti mõnele just sulle sobivale eralennule. Londonist Pariisi väljub lend igal hommikul kell kaheksa ja koht kuue inimese lennukis maksab 749 dollarit. Ameerikas võib lennata näiteks Los Angelesest San Franciscosse kõigest 599 dollari eest. Kui reisid

igapäevaselt ja palju, võid osta ka 9000 dollari eest aastapaketi ning lennata nii palju, kui süda lustib. Loomulikult võimaldab rakendus broneerida lennu ka täpselt vajalikku sihtkohta. JetSmarter on saadaval Apple’i seadmetele ja Google Play rakendustepoes. Äpi on loonud noor andekas arendaja Sergei Petrossov.

Mõningatel andmetel paigutas Jay Z ettevõttesse 2015. aastal 20 miljonit dollarit, mida peetakse tema üheks suuremaks investeeringuks. Teiste investorite seas oli ka Saudi Araabia kuninglik perekond. Kokku on ettevõte kaasanud investoritelt 157 miljonit dollarit ning ettevõtte väärtuseks hinnatakse 1,6 miljardit dollarit.

Julep 2013. aastal investeeris Jay Z Seattle’ist pärit ilutoodete ettevõttesse Julep.

Ettevõtte asutas 2007. aastal Starbucksi endine juht Jane Park. Silicon Valleys asuva riskikapitalifirma Andreessen Horowitzi korraldatud rahakogumisvoo54

Guru

ruga saadi kokku 10,3 miljonit dollarit.

Investorite seas olid ka Lady Gaga ja Will Smith.

Läinud aasta detsembris teatas värskelt loodud ilutoodete ettevõte Glansaol, et on nõus mitteavalikustatud summa eest Julepi ära ostma. Glansaoli asutasid endine Revloni tegevjuht Alan T. Ennis ja riskikapitalifirma Warburg Pincus.

Auhinnad ja tunnustused Jay Z on võitnud märkimisväärses koguses auhindu.

Ta on olnud 64 korral Grammy auhinna nominent ning saanud auhinna 21 korral. Billboardi tunnustuse on ta saanud kahel korral 22 nominatsiooniga. Ühel korral pälvis ta tunnustuse parima räppalbumi, teisel korral parima r’n’b-albumi eest.

inve ste e ri – nr 4 /20 17

Tidal Jay Z ostis 2015. aastal 56 miljoni dollari eest Rootsi ettevõtte Aspiro, mis oli loonud muusika allalaadimise platvormi Tidal. Liitumispõhine muusika allalaadimise teenus, mille Jay Z koos teiste artistidega omandas 2015. aasta märtsis, ei käivitunud. Rahva üldine arvamus oli negatiivne ja pakuti, et platvorm oma esimest sünnipäeva ei pea.

Kuid nüüd, kaks aastat hiljem peetakse just Tidalit selleks, mis teeb Jay Z miljardäriks. Tänavu jaanuaris teatas Jay Z, et USA mobiilsidekompanii Sprint omandab kolmandiku Tidalist, makstes selle eest 200 miljonit dollarit ja lisaks 75 miljonit dollarit artistide turundamise fondi. Tehing kinnitab, et ettevõtte väärtus kasvas paari aastaga 10 korda. Sprinti

45 miljonit klienti lisasid Tidalile kõvasti väärtust juurde.

Tidali investorite hulka kuuluvad veel Beyoncé, Rihanna, Kanye West, Nicki Minaj, Alicia Keys, J. Cole, Madonna, Calvin Harris, Chris Martin, Daft Punk, Jack White, Jason Aldean, Usher jt.

Jay Z üks viimaseid investeeringuid on 100 miljonit eurot Prantsuse helitehnikatootjasse Devialet. Investeeringu tootlikkusest on veel vara rääkida, ent toodetel on hea tagasiside ning Apple müüb neid.

Uus platvorm Tänavu märtsis teatas Jay Z, et tema ettevõte ROC Nation hakkab investeerima idufirmadesse uue platvormi Arrive’i kaudu. Platvormi kaudu pakutakse idufirmadele ärialast nõu, aga ka kasvuks vajalikku kapitali. Vastu saavad investorid osa ettevõttest ja osa kasumist. „Arrive sai loodud selleks, et võimendada meie kogemusi ja ressursse, mille oleme kogunud, luues brände, manageerides artiste ja esindades sportlasi,” sõnas ettevõtte juht Neil Sirni. Ta teatas ka plaanist luua traditsiooniline riskikapi­ talifond, mis toetaks juba portfellis olevaid ettevõtteid.

56

J천ud, n천tkus, elegants ...

T채helepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol v천ib kahjustada teie tervist.

FOT OD: I N VES T EERI M I S K LUBI

Klubi

viis aastat tagasi alustas väike sõpruskond tartus eesmärgiga saada jõukaks finantsmaailma kompimisega. sellest kasvas välja investeerimisklubi.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 4 /20 17

investeerimine ja finantsid on piisavalt keeruline valdkond, seega omakeskis pusides sai noortel ühel hetkel mõtted otsa ja nad asusid nii kodu- kui ka välismaal otsima selleteemalisi koolitusi või kogukondi. Paraku neid ei olnud.

2013. aastal tuli Tõnis-Denis Merkuljev ideele luua Eestis Investeerimisklubi, mis koondaks sarnaselt mõtlevad inime-

sed, kes soovivad koos investeerimisteemadel arutada ja finantsvabaduse poole liikuda.

2014. aastal kutsus Tõnis Investeerimisklubi eest vedama Marko Oolo. Koos ühise energia ja uute ideedega sai klubi hoo sisse. Täna korraldatakse juba 60 esmaklassilist investeerimisüritust aastas ja klubiga on liitunud üha rohkem aktiivseid inimesi, keda on kokku juba üle 330.

58

LHV toetab

meste arengut ja aidata abivajajaid. Investeerimisklubi igapäevane tegevus lähtub tugevalt missioonist. „Et luua ühtne toetav investeerimiskogukond ja arendada investeerimiskultuuri, korraldame harivaid ja praktilisi investeerimisteemalisi üritusi. Igal teisel nädalal koos käimine ja millegi uue õppimine aitab luua tugevaid suhteid ja omandada uusi teadmisi,” räägib Marko.

Mis toimub? „Investeerimisklubi alustasime sooviga ümbritseda ennast sarnaselt mõtlevate inimestega, kes soovivad areneda, investeerimise kohta õppida ja kogemusi vahetada. Kutsusime kogemusi jagama juba edukad investorid ja ettevõtjad.

Saime varakult aru, et üksi jõuab küll kiiremini, kuid koos jõuab kaugemale.

Need eesmärgid püsivad kindlalt ka täna,” sõnab Marko.

Investeerimisklubi missioon on luua ühtne toetav investeerimiskogukond ja arendada investeerimiskultuuri, tõsta eestlaste finantsteadlikkust ja kasvatada edukaid investoreid. Samuti toetada ini59

Laiem tegevus Kasvatamaks edukaid investoreid panustatakse palju finantsteadmiste arengusse ka klubiväliselt. Näiteks 2016. aastal korraldati koostöös Rahandusministeeriumiga kuus rahatarkuse töötuba kooliõpetajatele üle Eesti. Sama koostöö raames loodi üheskoos ka „Rahatarkuse” video ning sisumaterjal ettevõtlus- ja majandusvihikutesse, mis on jõudnud kümnete tuhandete noorteni. Lisaks on paljud Investeerimisklubis toimunud üritused järelvaadatavad, et huvilised saaksid ennast harida.

Et toetada inimeste arengut ja aidata abivajajaid, asutasid Investeerimisklubi liikmed aasta tagasi Eesti esimese investeerimispõhimõtetel töötava heategevusfondi, mille eesmärk on toetada noorte ettevõtlust ja täita inimeste unistusi. Tänaseks on abi saanud kuus noort. Üks meeldejäävamaid Investeerimis­ klubi üritusi oli legendaarse börsiinvestori Seppo Saario Eesti külastus. „Olime Seppoga pool aastat varem suhelnud ja arutanud, kuidas ta saaks luua väärtust Eesti investeerimiskogukonnale. Pärast seda panimegi paika kuupäeva, millal ta Eestisse tuleb,” räägib Marko. Üritus jagunes kahte ossa. Esimeses osas vestles Tõnis-Denis Seppoga nii tema raamatust „Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse” kui ka üldistel investeerimisteemadel. Teises osas toimus paneel, milles osalesid Seppo, Jaak Roosaare ja Äripäeva börsitoimetuse juhataja Juhan Lang. „Üritusest võttis osa üle 400 inimese, 250 neist kohapeal ja 150 otse-

Fakte 330 aktiivset liiget.

Korraldanud üle 170 investeerimisteemalise ürituse, kus kolme aasta jooksul on käinud ligi 2000 inimest.

Liikmete keskmine säästumäär on üle 40 protsendi sissetulekust.

Investeerimisklubi saab novembri teises pooles kolmeaastaseks. Ühel üritusel osaleb Tallinnas ja Tartus kokku ligikaudu 200 inimest.

Investeerimisklubi korraldusmeeskonnas on 11 liiget.

Marko Oolo: „Huvi ettevõtluse, jõukuse kasvatamise ja investeerimise vastu tekkis juba gümnaasiumis, kus asutasin oma esimese firma – õpilasfirma. Järgmine ettevõtmine sai alguse ülikooli ajal, kui asutasime sõbraga meelelahutusettevõtte. Ülikooli esimestel aastatel hakkasin huvituma ka investeerimisest, esimesel kahel aastal küll lugedes ja n-ö vett katsudes. Aktiivselt investeerima hakkasin 2013. aasta lõpus.

Peagi sai loodud ka esimene varahaldusettevõte, mille alt juhin oma investeeringuid tänagi. Igapäevaselt töötan aga tootejuhina TransferWise’is, juhin Investeerimisklubi tegemisi ja tegelen investeerimisega.” i nve ste e ri – nr 4/2017

LHV toetab Käime koos Investeerimisklubi korraldab huvilisetele alatasa kohtumisi tuntud investoritega. Üheks õnnestunumaks ürituseks oli Soome investeerimisguru Seppo Saario kutsumine Tallinna.

Kuula neid, kes on juba jõudnud sinna, kuhu ka sina soovid jõuda Tõnis-Denis Merkuljev: „Mulle on alati meeldinud saavutamine ja enese ületamine. Olgu see lumelauasõit, ettevõtte ehitamine või lähedastega koosolemine.

Investeerimisega puutusin esimest korda kokku aastal 2008, kui minu kätte sattus hr Kiyosaki raamat „Rikas isa, vaene isa”. Seejärel otsustasin, et valin vabaduse.

Peale ülikoolidiplomit sukeldusin ettevõtlusesse, kus toetan täna nelja organisatsiooni arengut. Investeerimisklubiga loome ühiselt tugevat Eesti investorite kogukonda. Oma investeeringuid juhin 2013. aastal loodud varahaldusettevõttest, kus peamine fookus on kinnisvaral, aktsiatel ja optsioonistrateegiatel.” inve ste e ri – nr 4 /20 17

ülekande vahendusel. See oli üks märgiline sündmus Eesti investeerimiskogukonna jaoks,” räägib Marko.

Investeerimisklubi kodukohaks Tartus on ülikooli kohvik. Igal üritusel osaleb keskmiselt 70 inimest. Tallinnas toimuvad Investeerimisklubi üritused peamiselt Bliss Majas ja igal üritustel on keskmiselt 110 osalejat.

Liikmetest Investeerimisklubi liikmed on enamasti inimesed, kes on juba mingil määral kokku puutunud rahatarkuse ja investeerimise teemadega. Nad soovivad viia oma teadmised järgmisele tasemele ning ümbritseda end sarnaselt mõtlevate edumeelsete inimestega. 60 protsenti liikmetest on mehed. Liikmete hulgas on nii tudengeid, palgatöölisi ja ettevõtjaid kui ka väike- ja suurinvestoreid. „Usun, et meid kõiki motiveerib võimalus teha otsuseid oma soovide ja unistus-

te järgi, laskmata finantsidel end piirata.

Paremad investeerimisteadmised aitavad meil oma rahaasju paremini korralda, et elamine vastavalt unistustele oleks võimalik,” sõnab Marko.

Investeerimisklubi üks tähtsamaid õpetusi on „keda sa kuulad”, mis tähendab soovitust kuulata neid, kes on juba jõudnud sinna, kuhu soovitakse jõuda, ja ka neid, kes on olnud seal, kus ollakse täna. Seepärast käivadki Investeerimis­ klubis kogemusi jagamas edukad ettevõtjad ja investorid.

Klubiüritustel käsitletakse väga laialdasi teemasid. „Räägime eesmärkide seadmisest, personaalsest rahandusest, investeerimispsühholoogiast, strateegiatest, kinnisvarast, väärtpaberitest, ühis­ rahastusest, kaupvaradest ja ettevõtlusest. Oleme liikmete põhjal näinud, et esimese poole aastaga ehitatakse üles väga tugev vundament, millele oma investeeringud ehitada,” räägib Marko.

60

Ülevaade

Visioon miljardist lhv groupi järgmise viie aasta võimalik arengutee – kasv eestis, finantstehnoloogia­ ettevõtete teenindamine londonis ja avara pilguga ringivaatamine turul – võiks kasvatada lhv väärtuse kolmekordseks.

tekst: madis toomsalu

LHV Groupi juhataja inve ste e ri – nr 4 /20 17

lhv visiooniks on Eesti, kus inimesed ja ettevõtted julgevad suurelt mõelda, ette võtta ja tulevikku investeerida. Meil on visioon, et Eesti inimeste tegutsemismaailm on avar, ületades riigi- ja aegunud arusaamade piire, ning et Eesti ettevõtted oskavad kasutada uut tehnoloogiat, suutes oma tooteid ja teenuseid müüa kogu maailmas.

Meie pikaajaline eesmärk on olla parim finantsteenuste pakkuja finantsvara koguvatele ja investeerivatele eraisikutele ning finantseerimist vajavatele ette­ võtetele. Soovime olla ihaldusväärne ja tunnustatud tööandja, kes võimaldab eneseteostust ja kasvu. Tahaksime teha oma äri nii, et kaasatud omakapitali aastane tootlus ulatuks 20 protsendini, ning kasvada seejuures Eesti kõige väärtuslikumaks börsiettevõtteks.

Kogu eelneva taustal soovime omada

ka pikaajalist visiooni, mida saab väljendada LHV turuväärtuses. Rõhutatult on tegemist visiooniga, mistõttu LHV börsiteadetena avaldatavad finantsplaanid väljendavad ka edaspidi kõige tõenäolisemaid tulemusi ega sisalda visiooniga planeeritud suundi enne nende tõenäoliseks muutumist.

Miljard eurot aastaks 2023 Meie visiooni kohaselt jõuab LHV turuväärtus 1 miljardi euroni aastaks 2023. Seejuures peaksid olemasolevad tegevused panustama 500 miljoni euroga, uued tegevused 200 miljoni euroga ja ühinemiste või ülevõtmistega seotud liitumised 300 miljoni euroga.

Taolise plaani täitmine eeldaks uut kapitali suurusjärgus 100 miljonit eurot.

Eesmärk on lahutatud erinevateks osadeks, kuid liidetavate väärtusest 62

I LLUS T RAT S I OON : T ÕN U S I K K

olulisem on summa. Osade väärtuses on teatud varieeruvus isegi ootuspärane.

Usume, et varakult väljendatud visioon aitab eesmärgi täitmisele kaasa. Visiooni avaldamine on lubadus püüdlusele, ja lubadus on teatavasti vastutus. Samas anname aru, et tegemist on ambitsioonika plaaniga, mille täitumine eeldaks olemasoleva 300 miljoni euro suuruse turuväärtuse kolmekordistamist. Seejuures ei pruugi kogu mosaiigi sobitamine, näiteks väärtuse loomine läbi teiste ettevõtete soetamise, sõltuda meist endist. Aga nii nagu õnn soosib treenituid, usume ka meie nende võimaluste leidmisse ja turu soosivasse taustajõudu.

Olemasolevad tegevused Olemasolevate tegevuste all mõtleme LHV tänaseid tegevusi. LHV Panga turuosa – sõltuvalt teenusest – on Eestis 63

praegu 5 protsendi juures. Seda on vähe.

Meil on ruumi kasvada mitu korda koos turumahtude üldise tõusuga, kuid samas ei rahuldu me tänase positsiooniga võrdluses teistega. Usume, et olles valitud parima teenindusega pangaks ja pakkudes oma klientidele kiireimat täisteenust, suudame olla esimene valik paljudele Eesti inimestele.

Ajalooliselt on väliskapitalil põhinevaid ettevõtteid eelistatud kahel põhjusel: nende teenus on kas soodsam või parem.

Kui alustada viimasest, siis sularahaautomaatide võrgustiku jätkuva laienemise ja suuremates linnades väljastatava kodulaenuga oleme klientide jaoks kõrvaldanud viimased takistused panga vahetamisel. Kõik meie euromaksed on tasuta nii eraisikutele kui ka ettevõtetele, laenude osas pakume kliendist lähtuvaid lahendusi. Meie eelised on kaasamõtle-

LHV-st Töötajaid 350.

Pangaautomaate 18.

Tänavu kolmandas kvartalis kasvas panga klientide arv 5100 võrra 128 000 kliendini.

Uudse videotuvastuse kaudu sõlmiti 400 kliendi­ lepingut.

Hoiused kasvasid 260 miljoni euroni.

Laenud kasvasid 48 miljoni euroni. Kasv tuli peamiselt ettevõtete ja kodulaenudest.

i nve ste e ri – nr 4/2017

Ülevaade

FOT O : AN U H A MME R

kasutades elavdame muu hulgas ka Eesti majandust ning avardame siinsete ettevõtete finantseerimisvõimalusi. Me ei ole kaotanud soovi saada suurimaks pensionifondide valitsejaks, kuid peame aktsiahindade kiire tõusu ajal olulisimaks kapitali kaitsmist ja seega pole tegemist lihtsa ülesandega.

Autorist Madis Toomsalu on alates 2016. aasta detsembrist LHV Groupi juhataja.

Varem on töötanud 2012. aastast LHV Panga krediidijuhina ja 2014. aastast krediidikomitee esimehena. Kokku töötanud LHV-s üle 10 aasta.

inve ste e ri – nr 4 /20 17

vaim teenindus, kiired vastused ja inimlikkus. LHV kontorisse tulles ei tulda pangakontorisse, vaid tullakse LHVsse. Need on erinevad kogemused.

LHV Varahaldus erinevate fondide, aga eelkõige pensionifondide valitsejana soovib olla Eesti kõige olulisem investor.

Usume, et Eesti majandusse investeerimine on vastutus ja võimalus üheaegselt.

Meie eesmärk on konkurentidega võrreldes kõrgemate tootluste saavutamine, kuid kohalikke investeerimisvõimalusi

Uued tegevused Uutest tegevustest on aastaks 2023 saanud olemasolevad tegevused. Seega räägime uutest tegevustest tänases kontekstis. Näeme ennast ettevõttena, kes soovib hakkama saada tugevas rahvusvahelises konkurentsis. Jagame mõtet, et muutused ei hooli meie valmisolekust, vaid juhtuvad meist hoolimata.

LHV eelistab käia nende muutuste esirinnas ja just seepärast oleme tegemas jätkuvaid pingutusi laienemaks Ühendkuningriigi turule.

LHV Panga filiaali avamine Londonis aitab paremini teenindada sealseid finantstehnoloogiaettevõtteid. Piirideta, avatud panganduses on kandev roll just sellistel ettevõtetel. Finantsteenuste infrastruktuur on enamasti suletud ja kallis, meie roll on olla vahelüli tehnoloogiaettevõtete ja infrastruktuuri vahel. Pakume terviklahendust maksesüsteemidele juurdepääsu, kaardimaksete vastuvõtmise, elektrooniliste pangakanalite või likviidsusjuhtimise näol. Tulevikus pakume reaalajas euro- ja naelamaksete teenust.

Seeläbi suudaksime teenindada arvestatavat osa makseteenuste pakkujatest.

Me ei oska antud ärivaldkonnale veel kindlat väärtust omistada, kuid tegemist on suure ja areneva valdkonnaga, kus finantstehnoloogia arenguga kaasnevate ärimudelite muutuste taustal ei sõltu kogu plaani õnnestumine enam niivõrd võimaluse tekkimisest, vaid juba tekkinud võimaluse teostamisest. On oluline, et oma kiiruse ja paindlikkusega omame konkurentide suhtes arvestatavat eelist.

Uute suundade arendamisel ei piirdu me ainult finantstehnoloogiaettevõtete 64

LHV aktsia börsihind ja päevakäive 12

1250

LHV aktsia päevakäive (EUR tuhat) LHV aktsia sulgemishind (EUR)

11

1000

10

750

9

500

8

250

7 Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov

Dets Jaan Veebr Märts Apr

Artiklis toodud teave on informatiivse iseloomuga.

Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega investeerimisalase nõustamisega.

Tutvu investeerimistingimustega ja riskidega investor.lhv.ee ning vajaduse korral konsulteeri asjatundjaga.

Artiklis mainitud finantsteenuseid pakuvad AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus. Tutvu tingimustega ning fondide prospektide ja põhiteabega lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt.

Mai Juuni Juuli Aug Sept

LHV on alati väljendanud soovi kasvada. Oleme pidevas otsimises teenindamisega. Oleme pidevas otsimises, olgu siis eesmärgiks panga rolli laiendamine või varahalduses uute teenuste osutamine. Kõige osas käegakatsutavaid tulemusi veel ei ole, aga LHV-le omane oportunism ja maailmas avarate silmadega ringivaatamine on nende esimeseks eelduseks. Ühinemised ja ülevõtmised LHV on alati väljendanud soovi kasvada.

Kasvada saab orgaaniliselt, aga ka teiste ettevõtete soetamise kaudu. Oleme taolisi võimalusi pidevalt kaalumas. Esialgu on reaalseid valikuid kaks. Esiteks rahvusvahelise potentsiaaliga finantstehnoloogia ettevõtted, mille puhul asukoht pole määrava tähtsusega – oluline on lahendada kliendi jaoks mõni finantsteenuse pakkumisega seotud probleem või tekitada täiesti uus nõudlus.

Teiseks võimaluseks on mõne traditsioonilise finantsteenuse pakkuja soetamine. Piirkonnana saab siin realistlikult määratleda eelkõige Balti riigid. Aga miks mitte ka Londoni? Balti riikides ei plaani me alustada pangateenuste pak65

kumist täiesti algusest. Kultuuriliselt kohtame suurimaid erinevusi pigem algusfaasis, mitte juba kohal olles või olemasolevat baasi kasvatades – võimaluse tekkides eelistame siseneda olemasolevate ja juba turul tegutsevate ettevõtete kaudu.

Kapital Kasvu realiseerimiseks vajame kapitali.

Jätkusuutliku kasumi teenimine on kapitali peamine allikas, kuid ambitsioonikate kasvueesmärkide realiseerumisel sellest ei piisa. Oleme indikatiivse suurusena jõudnud 100 miljoni euro suuruse kapitali vajaduseni – see suurusjärk peaks toetama eelmainitud eesmärkide elluviimist.

Arusaadavalt ei pruugi meil kapitali kaasamise hetkel olla võimalust avaldada kõiki plaane detailselt. Investoritele varakult teadvustatud visioon aitab aga meie tulevikuootusi paremini mõista. Just seepärast on hea teada, et igasugune kapitali kaasamine tulevikus on kantud ühest soovist – kasvatada LHV väärtus miljardi euroni aastaks 2023. i nve ste e ri – nr 4/2017

F O T O D: I ST O C K

Pension

Heade mõtete linn Investeering Tartu linna võla­kirjadesse on ees­ kujuks, sest seni pole pensionifondid kohalikke omavalitsusi finantseerinud.

110 miljonit € lhv pensionifondide huvi on juba mõnda aega suunatud eelkõige uute investeerimisvõimaluste leidmisele koduturul. värskeim investeering on kapitali pakkumine tartu linnale.

tekst: julia garanža

LHV Varahaldus turundusjuht inve ste e ri – nr 4 /20 17

fondijuht andres viisemann on veendunud, et olukorras, kus pea kõik varaklassid on liiga kõrgelt hinnastatud, tuleb käised üles käärida ja luua investeerimisvõimalused ise, koduturul, saades parema tootluse ja andes hoogu kohalikule ettevõtlusele. Eesti KaubandusTööstuskoja andmetel on pensionifondid investeerinud Eestisse üle 250 miljoni euro, kusjuures kõige rohkem on pensionifondide varasid Eestisse investeerinud LHV. 2017. aasta III kvartali analüüsist selgub, et LHV panus moodustas fondide Eesti investeeringutest 82,65 protsenti.

Oktoobris tegid LHV pensionifondid kaks koduturu investeeringut, mõlemad võlakirja vormis.

Värskeim investeering, kapitali pakkumine Tartu linnale, on mõnes mõttes suunda näitav, sest pensionifondid kohalike omavalitsuste finantseerijatena pole seni olnud Eestis kuigi levinud nähtus.

Tartu investeering näitas, et pensionifondid suudavad konkureerida pankadega nii tingimuste paindlikkuse kui ka tagasi­maksehorisondi osas. Pakkumiskutse saatis Tartu seitsmele Eestis tegutsevale pangale, pakkumise esitas neist 66

kuus. Parimad pakkumised tegid Nordic Investment Bank ja LHV. LHV pensionifondid märkisid Tartu linna võlakirju 5,49 miljoni euro väärtuses. Lepingu järgi ostab linnavalitsus võlakirjad tagasi 15 aasta jooksul. Tartu valis standardse ujuva intressi, makstes ligemale pool protsenti üle euribori. Pensionikogujad saavad eeldatavsti investeeringust kõrgema tootluse kui likviidsetes Euroopa valitsuste võlakirjades.

Oktoobris sai sõlmitud leping ka ASiga Coop Pank. Lepingu kohaselt ostsid pensionifondid 5 miljoni euro eest panga 10-aastase tähtajaga allutatud võlakirju.

Nende aastane tootlus on 6,75 protsenti.

Kohaliku enamusomanikuga Coop Pank on atraktiivne investeerimisvõimalus, mis pakub pensionivarale pikaajaliselt stabiilset tootlust.

Veel investeeringuid Augustis tegid Livonia Partners, LHV pensionifondid ja Ambient Sound Investments kolmepoolse investeeringu Leedu telekommunikatsiooniettevõttesse Cgates. Ligikaudu 300 töötajaga ja 19,5 miljoni euro suuruse aastase müügiga Cgates on suuruselt teine kaabellevivõrgu käitaja Leedus. Ettevõte pakub kaabelja digitaaltelevisiooni ning fiiberoptilise telefonivõrgu teenuseid rohkem kui 270 000 kliendile 18 linnas.

Juulis sõlmisid fondid lepingu kinnisvarainvesteeringute ja -arendusega tegeleva OÜ Lumi Capitaliga, alustades investeerimist Tallinnasse rajatavatesse üürimajadesse. Esimeses etapis ehitatakse Põhja-Tallinnas Manufaktuuri kvartalisse kaks üürimaja, kuhu on planeeritud 127 ühe-, kahe- ja kolmetoalist korterit ning parkimismaja ja suur sisehoov.

Juunis sai teatavaks, et Riigi Kinnis­ vara AS valis LHV pensionifondid endale võlakirjainvestoriks. Fondid märkisid 10-aastase tähtajaga võlakirja emissiooni 48,5 miljoni euro väärtuses. Kui varasemalt on RKAS kaasanud võõrvahendeid pankade kaudu, siis pensionifondide 67

LHV Eesti-suunaliste investeeringute jaotus

35+1+12301173z 7%

11%

3%

35%

1%

 Erakapitalifondid  Mets  Kinnisvarafondid  Elamukinnisvara  Võlakirjad  Võlakirjad otse  Börsiaktsiad  Aktsiad otse

1%

30%

12%

kaudu tegevuse rahastamine oli ettevõttele esmakordne.

Aprillis investeerisid LHV Pank ja LHV pensionifondid võrdsetes osades Transpordi Varahalduse OÜ 8-aastase tähtajaga võlakirjadesse. Kapitali saadi 25 miljonit eurot ja selle eest osteti kaks uut lennukit, mida hakkas kasutama ­kodumaine lennufirma Nordica. Transpordi Varahaldus on lennukite liisimise ettevõte ja kõik ettevõtte lennukid on renditud Nordicale, kes on lennukite käitaja.

Pensionikogujate jaoks on see võrdlemisi turvaline investeering, sest Transpordi Varahalduse ainuomanik on Eesti riik ja võlakirjad on tagatud olemasoleva nelja lennukiga.

Märtsis aitas LHV rahastada portaalide Auto24 ja Kuldne Börs väljaostu endiselt omanikult, Soome meediakontsernilt Sanoma. Tehing tehti koostöös ettevõtte kohaliku juhtkonnaga ja erakapitalifondiga BaltCap. LHV pensionifondid omandasid nii pangalaenu alternatiiviks olnud ja kaubamärkidega tagatud võlakirjad kui ka tagamata allutatud võlakirjad. Suvel märkisid fondid ka võlakirju ettevõtte lisaemissioonist, et finantseerida Auto­ lehe ostu.

15 678 872 € 6 280 929 € 84 767 670 € 2 997 300 € 29 483 363 € 73 030 050 € 27 024 565 € 1 623 248 €

Valdav osa tänavustest börsivälistest investeeringutest on tehtud võlakirja vormis, need on hõivanud kolmandiku LHV Eesti investeeringute portfellist. * Andmed on toodud 23.10.17 seisuga.

Artiklis toodud teave on informatiivse iseloomuga.

Tegemist ei ole investeeri­ missoovituse ega investee­­rimisalase nõustamisega.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabega aadressil lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht investeerima fondide vara Eestisse.

Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii kasvada kui ka kahaneda.

Eestisse tehtud investeeringute osakaalu suurenemise tagajärjel võib fondide tootlust oluliselt mõjutada Eesti majanduse käekäik või mõni muu sündmus või asjaolu, mis mõjutab Eestiga seotud emitentide käekäiku. i nve ste e ri – nr 4/2017

Nõuanne

Viipemakse viis vihjet alates oktoobri keskpaigast saab viipemaksega tasuda kuni 25 euro suuruste ostude eest. selleks on vajalik viipemakse võimalusega pangakaart.

tekst: priit rum

LHV kommunikatsioonijuht inve ste e ri – nr 4 /20 17

aastane viipemakse kogemus on näidanud, et nii kliendid kui ka kaupmehed on viipemaksetega igati rahul.

Viipega maksmiseks tuleb pangakaart vaid terminali kohale asetada ja kinnituspiiksu oodata. See võimalus lisab ostude tegemisele mugavust ja lihtsust, säästes niimoodi aega ja vähendades poes järjekordade pikkust. Need, kes kord viipemaksed kasutusele võtnud, ei soovi enam väikeste ostude puhul kaarti terminali panna ja PIN-koodi toksida.

Varasema 10-eurose viipemakse limiidi otsustasid pangad tõsta 25 euroni, et veelgi suurendada viipemakse võimalust – koguni 75 protsenti kõigist kaarditehingutest Eestis jäävad alla uue limiidi.

Viipekaardid moodustavad juba 15 protsenti kõikidest pangakaartidest Eestis.

Aasta lõpuks saab viipemakseid teha umbes 80 protsendis kõikidest Eesti makseterminalidest ning 2020. aastaks peavad viipemakseid võimaldama kõigi kaupmeeste makseterminalid.

Siin on viis nõuannet, kuidas viipemaksete võimalust kasutada turvaliselt ja meelerahuga.

1. Kui sa tead, et viipemakseid teha ei soovi, lülita see võimalus internetipan-

gas või telefoni pangarakenduses pangakaardi seadetes välja. Sel juhul, isegi kui sinu kaart kellegi võõra kätte satub, ei saa seda kaupluses maksmisel kasutada.

2. Seadista sobivad limiidid, ka see aitab riske vähendada. Näiteks kui tead, et ei kasuta viipemakset rohkem kui paaril korral päevas, ei ole mingit põhjust hoida viipemakse päevalimiiti suuremana kui 50 eurot.

3. Hoia oma kaarti ja ära seda kaota.

Kui kaart peaks kaduma, pane see kohe kinni. LHV mobiiliäpiga saad kaardi vajadusel operatiivselt sulgeda.

4. Viipemakset saavad teostada vaid spetsiaalsed seadmed, mille kasutamiseks on vajalik leping pangaga. Viipekaarti ei pea peitma fooliumiga vooderdatud taskusse – kurikaelad ei saa makseid sinu teadmata koguda.

5. Maksmisel pane tähele, et terminalis kuvatav summa oleks sobiv. Samas pea meeles, et iga viipemakse tehakse ainult üks kord ja see leiab aset ainult siis, kui kaart on asetatud makseterminalist vähemalt kahe sentimeetri kaugusele.

Pank ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest.

68

2017

16. - 30. DETSEMBER KALEVI SPORDIHALL

400 LAHINGUT, 5000 MÄNGIJAT, 13 PÄEVA JA PALJU VÄRAVAID! PREMIUM LIIGA TURNIIR

TOIMUB 29. JA 30. DETSEMBRIL!

LHV uudised

Jalgpallikaardiga koguti rekordtoetus 2017. aasta tõi LHV Jalgpallikaardi kasutajatelt rekordtoetuse Eesti jalgpalliklubidele. LHV maksab klubidele tänavu 65 286 eurot ehk 37 protsenti enam kui mullu.

LHV Jalgpallikaart on Eesti jalgpalli ametlik fännikaart.

Kaardiga tehtud ostu pealt maksab LHV 10 senti kaardiomaniku valitud jalgpalliklubi toetuseks.

Suurima toetussummaga klubide TOP 10: 1. Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. Nõmme Kalju FC 3. Tallinna FC Flora 4. FC Elva 5. Tallinna FC Levadia 6. FC Kuressaare 7. Tallinna FC Infonet 8. JK Tallinna Kalev 9. Viljandi JK Tulevik 10. Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla inve ste e ri – nr 4 /20 17

F O T O : KAL L E V E E SAAR

LHV – süsteemselt oluline pank Eesti Pank otsustas nimetada LHV Panga süsteemselt oluliseks pangaks, kuna keskpanga hinnangul on LHV turuosa ja teenuste roll Eesti panganduses kasvanud. Ühelt poolt on tegemist tunnustusega, teisalt ka vastutuse suurenemisega.

LHV jaoks toob see otsus kaasa kahte tüüpi muudatused: suureneb kapitalinõue ja karmistuvad reeglid taasteplaanidele hädaolukordade tarbeks. Kuna LHV sisemised kapitalinõuded olid juba piisavalt suured, ei muuda otsus ettevõtte üldist kapitalinõuet.

Samuti saab LHV-st neljas elutähtsat teenust osutav pank Eestis.

Teenindajate sügisvärvid Sügishooajal on LHV teenindajad uues kuues. Uute rõivaideede teostamisel aitas meid taas OÜ Seso.

Sügistalvise hooaja rõivad peavad olema vastupidavad, hästi kantavad ja mugavad. Meie teenindajate sügisrõivastus on sügav pruunikas ploomililla, aktsenti lisab pastellroosa.

Komplekti kuuluvad kõrge värvliga püksid, triiksärk ja särkkleit. Uued riided on naiselikud ja tasakaalukad, millest lausa õhkab sügist.

Noormehed kannavad sel hooajal Suitsupply komplekti.

Juba 500 videotuvastust Meie uudne videotuvastus on startinud hästi. Kui varem pidi klient pangakonto avamiseks külastama pangakontorit ja võtma kaasa isikut tõendava dokumendi, siis uue infotehnoloogilise lahenduse abil saavad eraisikud end tuvastada distantsilt asukohast olenemata. Tänaseks on uudsel moel sõlmitud juba üle 500 kliendilepingu.

Lähiajal loodame selle mugava võimaluse osas klientide huvi kasvu. Muu hul-

gas võiks videotuvastus sobida ka nende linnade klientidele, kus oleme juba kohal pangaautomaadi ja kodulaenu võimekusega, nagu näiteks Pärnu, Viljandi ja Rakvere.

Videotuvastuse võimalus on hetkel avatud täisealisele eraisikule, kes on Eesti kodanik, või isikule, kellel on kehtiv Eesti elamisluba. Isiku tuvastamiseks on vajalik kehtiv ID-kaart või Mobiil-ID ning internetiühendusega arvuti.

70

Kuldkaardile lisandus ostukindlustus Ostukindlustus kaitseb soetatud kestvuskaupu juhul, kui need peaksid poole aasta jooksul pärast soetamist katki minema, töötamast lakkama või kasvõi ostja enda süül purunema.

Alates novembrist on varem vaid LHV Platinum kaardil olnud ostukindlustus laienenud ka Kuldkaardile ja Privaatpanganduse deebetkaardile. Nii saavad oma oste kaitsta ka LHV Au-kliendid ning kõik privaatpanganduse kliendid.

Kestvuskaupade eest tasub maksta pangakaardiga, millel on ostukindlustus, sest see lisab kindlustunnet ja teadmist, et 180 päeva jooksul pärast ostu soorita-

mist on kõik üle 100-eurose ostuväärtusega kaubad kaitstud. Omavastutus iga kindlustusjuhtumi kohta on 30 eurot ja maksimaalne hüvitis ühe kahjujuhtumi kohta 5000 eurot.

Lisaks ostukindlustusele on LHV Kuldkaardil ja Platinum kaardil laia kaitsega reisikindlustus ja mitmeid muid hüvesid.

Palgalaekumine tõi võidu Suvekuudel toimunud LHV kampaaniamängu „Võida aastaks topeltpalk” loosimise võitis Andrei Semenjutin. Õnnelik võitja Andrei Semenjutin on LHV klient olnud rohkem kui kaks aastat. IT-spetsialistina töötav tallinlane avaldas võidu üle heameelt ja mainis, et LHV klient on kasulik olla eelkõige kaasaegsete ja konkurentsivõimeliste pangateenuste pärast.

Kliendid kasutavad LHV-d üha aktiivsemalt ja järjest rohkem on kliente, kelle palk laekub LHV-sse. Ja see on neile kasulik: LHV-s on euromaksed nii Eestis kui ka Euroopas tasuta, meil on moodsad ja soodsad pangakaardid, mugav interneti- ja mobiilipank ning Eesti parim klienditeenindus.

Loosimises osalesid kõik LHV panga kliendid, kelle palk laekus maikuust septembrini vähemalt kahel kuul LHV-s asuvale kontole. Võitja saak on terveks 71

aastaks topeltpalk ehk LHV maksab alates septembrist võitja kontole laekunud palgasummale lisaks veel sama palju.

Smart-ID võimalused täienevad LHV interneti- ja mobiilipangas tegutsemiseks on mugavaim viis kasutada Smart-ID-d. See on mobiilirakendusel põhinev isikutuvastusvahend, mis võimaldab nii sisselogimist kui ka lepingute allkirjastamist.

Smart-ID-ga saad sõlmida kliendilepingu või aktiveerida uue pangakaardi.

Eestis on Smart-ID kasutajaid juba üle 100 000 ja LHV-s tehakse rohkem kui 12 protsenti kõigist internetipanka sisenemistest Smart-ID-ga. Kasutamiseks tuleb laadida alla Smart-ID rakendus ja aktiveerida see Mobiil-ID või ID-kaardi abil.

Börsihai vs investor Toomas Sel aastal kardinaalse muutuse läbi teinud aktsiamäng „Börsihai” on täies hoos – kuus kuud kestvas mängus osaleb kokku 935 portfelli.

Esimese kuuga said liidrikohta hoida Aivar Õepa ja Mikk Talpsepp. „Börsihail” osalejad saavad seekord võrrelda oma oskusi Äripäevast tuntud investor Toomasega. 2. oktoobril alanud mängu võitja saab auhinnaks reisi kahele Berkshire Hathaway aktsionäride koosolekule ja Äripäeva aastatellimuse. Teise ja kolmanda koha saavutanud osalejaid premeeritakse vastavalt 3000- ja 2000-eurose rahalise auhinnaga. Mäng lõppeb 23. märtsil.

Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt. i nve ste e ri – nr 4/2017

Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus Rahast võib mõelda mitut moodi ja see väljendub ka tutvustatavates raamatutes. Mõnele lugejale tundub kindlasti, et raha on vähe, teisele jällegi, et raha on küll palju, kuid selleni on keeruline jõuda, kolmas püüab kasvatada seda, mis tal on, ja neljas usub, et kunagi saab ta pururikkaks niikuinii. Kindlasti on raamatutest abi, et rahaasjad enda jaoks selgemaks mõelda.

LHV raamatukogu Võimaldab huvilistel tutvuda investeerimis- ja ettevõtlusalase kirjandusega, aga ka lugeda ajakirja Investeeri kõiki numbreid ning laenutada raamatuid nii Tallinnas kui ka Tartus. Kui sul on soov raamatuid laenutada, peaksid olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient.

Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on avatud E–R 9–19.

THOMAS L. FRIEDMAN

GEORGE S. CLASON

Lexus ja oliivipuu 2003

Babüloni rikkaim mees 2015

Külma sõja lõpuga kadus maailma rahvusvahelisi suhteid kandnud alusmüür.

Uueks nähtuseks, millele üleilmne kord nõjatus, sai globaliseerumine. Vähemasti usub nii Thomas Friedman.

Lexus ja oliivipuu on mõlemad sümbolid, mis esindavad vastandlikke jõude. Kui poolt maailma kannustab ihalus globaalse tipptehnoloogia järele, siis teine pool tegeleb väga maiste küsimustega, nagu kellele kuulub see või too oliivipuu.

Eelmise sajandi lõpus kirjutatud teos kaardistas ühe hetke ajas. Globaliseerumine tungis peale, sellest sai süsteem, mis astus varem olnu asemele uute reeglite ja oma loogikaga. Globaliseerumine on kompleksne nähtus, mis mõjutab kõikide riikide poliitikat, keskkonda ja majandust. Elame ajastus, kus võimusuhted on muutunud. Enam ei suuda keegi vastu astuda globaalse turu jõule ning tõelised võimuhoidjad on näo ja telefoninumbrita institutsioonid. Kuid kuhu jäävad kaasaegses süsteemis rahvuslus, kultuur ja oliivipuu?

Tegemist on pea sajandivanuse innustava looga silmapaistva ärimehe sulest.

Iidse Babüloni ainetel põhinevas mõistujutus jagatakse rahatarkust, mida oleks kasulik omandada eelkõige neil lugejail, kes on oma finantside korraldamise tee alguses.

George Clason kirjutas omal ajal terve sarja majandusteemalisi trükiseid, kuid just „Babüloni rikkaim mees” sai enim loetuks ja kujunes klassikaliseks tekstiks.

Babülon oli muinasaja maailma rikkaim ja silmapaistvaim linn. Üheks Babüloni edu põhjuseks oli rahatarkus – kodanikud mõistsid raha väärtust, praktiseerisid kindlaid finantspõhimõtteid ning oskasid vara koguda ja säilitada. Rahatarkuse eesmärk on investeerida olemasolevat nii, et see tulevikus kasu tooks, ja seda teadis ka Babüloni rikkaim mees.

Kuidas mikrotasandil majandada ja milliseid põhimõtteid selleks kasutada, on oluline teadmine. See teos püüab seda selgitada lihtsal kujul, eesti keeles ja iidse Mesopotaamia näitel.

NAPOLEON HILL Mõtlemist muutes rikkaks 2015 „Mõtlemist muutes rikkaks” on klassikaline teos, mida on lugenud kümned miljonid inimesed üle maailma. Esimest korda avaldati see Hilli õpetus jõukaks saamisest suure depressiooni ajal ja oli kindlasti omal kohal. Kuigi teost võib pidada eneseabiõpikuks, on tegemist ka õpetusega oma majandusliku olukorra parandamiseks ja potentsiaali maksimeerimiseks.

Autor paneb paika, kuidas seada eesmärke ning suunata oma mõtlemine ja suhtumine eesmärkide saavutamise poole. Olulisel kohal on ka koostöö ja positiivne eluvaade. Täna tunduvad mitmed selle raamatu põhimõtted iseenesest mõistetavad, kuid need mõjuvad eelkõige tervikliku süsteemina. Oma mõtlemise muutmine ei ole lihtne, kuid juhendi toel on seda lihtsam teha.

tekst: priit rum

LHV kommunikatsioonijuht inve ste e ri – nr 4 /20 17

72

T. HARV EKER

BRA D S TO NE

A L I A L - N I AM I

LEIGH GALLAGHER

STEVEN DROBNY

Miljonäri mõtteviisi saladused 2009

Pood, kust saab kõike.

Amazoni ja Jeff Bezose lugu 2017

Out of the Desert 2016

The Airbnb Story 2017

Inside the House of Money 2013

Ali Al-Niami on üks nendest niiditõmbajatest, kelle nimi on tegelikult vähe tuntud, kuid kelle otsustest sõltub äärmiselt palju. Tegemist on Saudi Araabia naftabossiga, kes valitses naftaturu arengute üle paarikümne aasta vältel. See on tema lugu.

Tegemist on valgustheitva teosega, mille autor teab naftaärist kõike. Jutustus veereb nii inseneri, juhi kui ka tippametniku seisukohalt vaadates. See räägib loo mehest, kes alustas nelja-aastaselt karjusena ja jõudis rafineerimistehaste kaudu välja maailmaareenile. Lugeja leiab huvitavaid detaile, kuid saab ka hea ülevaate makropildist.

Nafta mängib maailma arengus endiselt olulist rolli ja paremat teejuhti musta kulla teemasse on raske leida.

Jagamismajandus. 2017. aastal ei ole see enam uudissõna. Kui Airbnb alustas majutusturu lõhkumist, tundus idee võõrastele ulualuse pakkumisest paljudele jabur, teised aga nägid selles suurt potentsiaali. Täna on Airbnb maailma suurim majutuse pakkuja, omamata seejuures ise ühtegi hotelli.

Airbnb ja selle asutajate, eriti tegevjuhi Brian Chesky lugu on tutvumist väärt.

Esialgu ei võtnud asutajad ka ise oma äri ülemäära tõsiselt, kuid tänulikke kliente oli nii majutuse pakkujate kui ka reisijate hulgas ja selgeks sai, et ollakse millegi suure lävel.

Sekeldused seadusandjatega ja takistused, mida lõid vanad kalad ühes maailma vanimas majandussektoris, polnud kergete killast. Ometi on Airbnb liikunud turult turule ja suutnud hotellindusmaailma raputada. Kuigi täna on ettevõte väärt kümneid miljardeid, jagub väljakutseid ka tulevikus.

Kui sa mõtled nagu rikkad inimesed ja tegutsed nagu rikkad inimesed, siis võib olla, et saad samuti rikkaks.

T. Harv Eker on hea näide, sest ettevõtjana sai ta kahe ja poole aastaga nullist miljonäriks. Raamatusse on ta oma mõtted ja kogemused kirja pannud.

Eker usub, et igal inimesel on ajus nn raha märk. See on skeem, mis iseloomustab inimese arusaamist rahaasjadest ja suhtumist oma varasse. See raha märk paneb paika, kas inimest saadab majanduslik edu – kas tema ümber koguneb raha või hoopiski vastupidi lahkub raha inimese kukrust ka hea õnne korral.

Kuigi see märk jääb inimesega pikaks ajaks, saab seda siiski muuta. Selleks tuleb rahaasjus käituda teadlikult ja samm-sammult muuta oma suhtumist.

Selleks leiab abi põhjalikust näidetega varustatud selgitusest, kuidas siis ikkagi rikka moodi mõelda ja käituda.

73

Amazon on hiid, dotcomäri, mis on läbi tulnud juba kahest majanduskriisist, ja tundub, et on nüüd tugevam kui kunagi varem. Hiljuti sai Amazoni asutajast Jeff Bezosest maailma rikkaim inimene. „Pood, kust saab kõike.

Amazoni ja Jeff Bezose lugu” on äri- ja juhtimisraamat. Siin on vähe jutustust inimeste eraelust, pigem näitab Brad Stone näidete varal, kuidas Bezose tõekspidamised ja juhtimisotsused ellu on viidud. Raamat selgitab, kuidas Amazon on kasvanud maailma suurimaks raamatu- (ja kõige muu) poeks õigel ajal trende tabades, kuid eelkõige sihikindla pingutuse tulemusena. Bezos on tuntud kompromissitu juhina, kes hindab üle kõige kliendikeskset lähenemist teenuste loomisel ja hinnastamisel. Kas muud moodi oleks olnud üldse võimalik?

Juba enam kui 20 aastat tagasi asutatud Amazon ei ole kindlasti tüüpiline ekaubanduse ettevõte, vaid teerajaja ja juhtiv lipulaev.

Riskifondide valdkond on sageli läbipaistmatu ja iga infopala, mis maailma suurimatele rahamasinatele valgust heidab, uuritakse põhjalikult. Ka see raamat väärib uurimist. Üldist vaadet riskifondidele, nende juhtimisele, investorite kaasamisele ja projektide leidmisele leiab harva.

Steven Drobny on intervjueerinud mitmeid fondijuhte ja eksperte, et avatumalt arutleda riskifondide maailmapildi üle.

Mõjukate rahvusvaheliste riskifondide juhtide jaoks ei ole midagi kättesaamatut.

Vajadusel leiutatakse alati vajalik lahendus. Teisest küljest on tegemist ülimalt kalkuleerivate masinavärkidega – investeeringute tegemisel võetakse arvesse suur hulk muutujaid ja märgatakse iga olulist detaili, iga argumenti.

Riskifondide juhid pööritavad hiigelsummasid, aga nende tähelepanekud on huvitavad ka väike­ investorile.

i nve ste e ri – nr 4/2017

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm investeerimisalast raamatut. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „Usume ja investeerime Eestisse“.

Võitjaks osutusid Arno Kurtmann, Mehis Tamm ja Ene Rästa.

Palju õnne! inve st e e ri – nr 4 /20 17

74

KSA Silmakeskus on Eesti juhtiv lasersilmakliinik.

Oleme pĂźhendunud miinusprillidest vabastamisele Flow 2.0 laserprotseduuri abil.

www.ksa.ee

Investeerime koos Eestisse LHV pensionifondide investeeringud lisavad tuult tiibadesse Eesti ettevõtetele: Tallink Riigi Kinnisvara AS Arco Vara Tallinna Kaubamaja Grupp PRFoods Nordica ja paljudele teistele.

lhv.ee/pension

LHV Pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima. Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii tõusta kui langeda.