Investeeri 1 2018

lhv ajakiri nr 1/2018

Ajalooliste kriminullide meister Kirjanik Indrek Hargla võlub lugejaid põnevate krimilugudega E T T E VÕT T E D: ALEXELA KRC EHITUS A JA LU G U: 15 A ASTAT PENSIONITOOTLUSI Ü L E VA A D E: EESTI KOSMOSETÖÖSTUS MATEMA ATIK A VÕLU JA VALU TAG A S I VA A D E: PEAMINISTER MART LA AR

inve ste e ri – nr 4 /20 17

Juhtkiri

Sisukord

tekst: erki kilu LHV Panga juhatuse esimees

investeeri uus number ilmub erilisel ajal. Seekord ei leia nende kaante vahelt ühtegi lugu, mis ei räägiks Eesti inimestest või siinsest elust. Eesti Vabariigil on 100. sünnipäev. On pidulik tunne!

Tänavusel juubeliaastal võiks iga eest­ lane ja Eesti ettevõte tavapärasest enamgi mõelda, kuidas aidata kaasa meie ühis­ konna arengule. Oleme LHV-s seda meelt, et kui midagi ette võtame, siis nii, et sellest tõuseks ka üldisem kasu ja meie tegevusel oleks mõju. Tahame aidata inimestel suurelt mõelda ja ette võtta, nii et kasvaks meie majandus ja selle kaudu üldine heaolu.

LHV ühendab Eesti inimesi, kes hoiavad ja kasvatavad oma finantsvara või siis soovivad meie abil oma ideid ellu viia. Just Eesti inimesed on need, kes on investoritena, klientidena või oma tööga andnud LHV-le meie oma näo. Samamoodi on ju meie kõigi nägu ka Eesti riik. Meil on, ­mille üle uhkust tunda. Ühisosa on see, mis rõõmustab ja motiveerib. LHV on nutikas, iseseisev, ilus ja ettevõtlik pank. LHV on nagu sinagi. LHV on nagu Eestigi.

4 kaanelugu Ulmekirjanik indrek hargla toob

keskaegse Tallinna lugejate südamesse 10 investori abc

Maksu- ja Tolliamet selgitab investeeringute tuluna deklareerimist 14 ettevõte

alexela otsib võimalusi kasvamiseks 20 ajalugu

15 a astat pensionitootlusi 26 pension

Laia haardega pensionifondide juht andres viisemann 32 gasell

krc ehituse kiire kasv konkurentsitihedal turul 38 teerajaja

mart laari julged otsused panid aluse Eesti majanduse eduloole 50 lhv toetab

Küsimustele vastab Enn Soosaare preemia vastne laureaat marju lepajõe 54 ülevaade

Inseneriks matemaatikat oskamata ei saa 60 kolumn Näitleja henrik kalmet kirjutab ärkamisest ja märkamisest 62 ülevaade

Kosmos lisab ettevõtlusele indu 66 lhv digiuudised Digiplatvormid uuenevad 68 suur uudis

Uus uute juhtidega pensionifond 70 lhv uudised Edukas aasta. Pakume kodukindlustust.

72 uued raamatud 74 ristsõna

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega, prospektiga ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Priit Rum 3

Toimetamine: Tiit Efert Kujundus: Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Mati Hiis Trükk: Kroonpress Trükiarv: 45 000

Reklaam: Menu Meedia Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 680 0400 i nve ste e ri – nr 1/2018

FOTO: M ATI HIIS

inve ste e ri – nr 1/20 18

4

Hargla eesti edukaim kirjanik indrek hargla räägib sellest, kuidas tema romaanid sünnivad ja miks ta loobus koostööst teleseriaalidega.

5

i nve ste e ri – nr 1/2018

FOT O: VA RRA K

Nõutud kirjanik Rahva Raamatu müügi TOP 3 2017. aastal 1. Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat“ 2. Aleksandr Šeps „Meedium. Otsides elu mõtet“ 3. Mihkel Raud „Eestlase käsiraamat. 100 asja, mida õige eestlane teeb“ Apollo müügi TOP 3 2017. aastal 1. Margus Karu „Hobune Henry Unenägu“ 2. Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat“ 3. Jesper Parve „Mees.

Otse ja ausalt“

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 1/20 18

kohtume kirjanik harglaga talviselt hämaras kohvikus Pirita kloostri lähistel, mis on ka ühe tema teose tegevuspaigaks. Algatuseks tellib Hargla teenindajalt süsimusta kohvi, et „aju tööle saada”. Kuigi sihverplaadil tiksuvad seierid viitavad juba pärastlõunasele ajale, kires Hargla jaoks kukk alles hiljuti. Tema produktiivne tööaeg kipub venima ikka varahommikuni, kui ristirahval hakkavad esimesed äratuskellad juba lärmi tegema. „Pime aeg on loomingule väga soodne,” tõdeb kirjanik.

Suvine valge aeg on tema sõnul selleks, et teha muid „päris asju”, mis on elamiseks vajalikud.

Kirjutamiseks on Harglal kodus oma stuudio, kus mängib muusika. Valdavalt kuulab ta kirjutamise taustaks metalli, aga mitte kõige käredamat. Lisaks leiab tema kogust ka klassikalist rokki ja poppi.

Kirjaniku töö on tema sõnul üksi olemine, mediteerimine, ja uni ei tulegi enne, kui aju on väsinud. „Kuna olen aastaid harjutanud, siis ta ei lase magama

Ulme on jääda. Midagi pole teha. Jalgpalli vaatamine ei väsita aju ära. Selleks on vaja kirjutada,” tõdeb ta.

Ulme ja olme Indrek Hargla on kutseline kirjanik aastast 1999. Valdavalt on ta kirjutanud ulmet. Ulme on tema hinnangul kirjanduse eliitliiga, kuigi meil Eestis peetakse päriskirjanduseks hoopis olmekirjandust. „Kirjutamine endast ja kaasaegsetest hakkab meie kirjanduses muutuma normiks,” räägib ta. „Ulme on kirjanduslikum, edasiarenenum kui teised kirjandusžanrid, olmest rääkimata.” Oma romaanidesse on Hargla põiminud ka palju ajalugu, kuid ajaloost kirjutamine on ulmega veidi sarnane: nii ajaloo kui ka ulme puhul peab kirjanik väljamõeldud aja ja olu kirjutama tajutavaks nii, et see 6

Kaanelugu

liigutab inimeste meeli ja nad saavad aru, kuhu neid tekstiga viiakse.

Hargla toob esile 2016. aastal ilmunud romaani „Raudrästiku aeg”, mis kujunes väga menukaks. Selles raamatus kirjeldab ta Eesti muinasaegset elu, mis ei ole veel kokku puutunud kristlusega. See oli suur väljakutse, sest kirjalikke allikaid sellest ajast ei ole. On küll rahvapärimusi, aga need on aja jooksul kõvasti moondunud. Kõik varasemad kirjanike teosed kujutavad seda perioodi äärmiselt lihtsustatult, rahvusromantiliselt, vabadusperioodina enne pikka 700-aastast orjaööd. Aga Hargla ei näe enda jaoks probleemi. „Kirjaniku asi ongi ette kujutada ning mõelda juurde õiged sõnad,” lausub ta. Tema teosed on alternatiivajalugu, mis ei pretendeeri täpsusele. „See on välja mõeldud, aga sealt võib leida seoseid ka päriselt juhtunuga,” räägib Hargla. Samuti pole ta usin muuseumide ja ar-

ka oma müsteerium, pole olnud,” räägib Hargla, keda hakati kutsuma raamatu­ kogudesse ja koolidesse esinema. „Kui kirjutasin ainult ulmet, siis ei kutsutud,” lisab ta.

Tema teosed pole ka tavalised kriminullid. „Neis on midagi enamat, kui ühes ajaloolises kriminullis peaks olema. Tavaliselt ei ole kriminullid väga mahukad. Ükski kirjanik ei ole kasutanud nii palju allikaid, kõik on saanud palju lihtsamalt,” selgitab ta.

Melchiori edu tuules on Hargla andnud mõned oma varasemad romaanid välja kordustrükina, aga on ka neid, mida ta uuesti näha ei taha. „Need on algaja kirjaniku kirjutatud,” põhjendab ta. „See on ju loomulik, et kirjanik areneb.”

Hargla raamatuid on tõlgitud kaheksasse keelde. „Euroopa üldises kirjanduspildis on mõistetav, et tõlgitakse. Tõlke kaudu on võimalus rääkida Eestist,” rää-

Apteeker Melchiori raamatud „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010) „Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (2010) „Apteeker Melchior ja timuka tütar” (2011) „Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja” (2013) „Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika” (2014) „Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat’’ (2017)

kirjanduse eliitliiga hiivide külastaja. „Arhiivis olen üks kord käinud,” täpsustab ta siiski. Lisaks on ta konsulteerinud ajaloolastega ja lugenud läbi kogu eestikeelse usaldusväärse kirjanduse siinse maarahva eluolu kohta.

Apteeker Melchior Paljuski pani Hargla edule aluse apteeker Melchiori sari, mis on tänaseks jõudnud kuue raamatuni. Esimene neist ilmus 2010. aastal ja pärast kolmanda raamatu ilmumist tajus Hargla, et päris paljud on seda lugenud. Melchiori menu tuli tema jaoks teatud mõttes üllatusena, sest ümberringi toodeti olmekirjandust. „Ju meil oli sellisest kirjandusest puudus.

Eesti kirjanduses on kaks paradigma: üks, et inimene tuleb linnast maale, ja teine, et läheb maalt linna. Aga mingisse ajastusse sissevaatega romaane, kus on 7

gib ta. Kirjutades ta aga sellele ei mõtle, kuidas tema teksti ja kirjeldusi mõistaks näiteks Saksa lugeja. Mingit märgatavat tulu tõlgete pealt kirjanik ei teeni. „Olen kuulnud, et kui sind tõlgitakse regulaarselt kümnesse keelde, siis avaldab mõju,” räägib ta. „Aga oluline on, et tõlgitakse regulaarselt.”

Hargla on külastanud Euroopas raamatumesse ja kirjandusfestivale. „Siis näed, kui palju on uusi raamatuid, kui palju on kuulsaid kirjanikke,” kirjeldab kirjanik.

Ometigi võivad edukad kirjanikud nagu Hargla eesti keeles kirjutamisest ära elada. Eestis jagatakse kirjanikele ka stipendiume, kuid Hargla ei tea nendest midagi ega huvitugi. Tema usub, et nähtavas tulevikus raamatuäril halvasti ei lähe. „Raamat võtab küll riiulil ruumi, aga seda on hea kinkida,” sõnab ta.

Romaanid „Baiita needus” (2001) • „Palveränd uude maailma” (2003) • „Vabaduse kõrgeim määr” (2003) • „French ja Koulu” (2005) • „French ja Koulu Tarbatus” (2007) • „Frenchi ja Koulu reisid” (2009) • „Süvahavva: esimene suvi” (2013) • „Süvahavva: teine suvi” (2015) • „Raudrästiku aeg” (2016)

i nve ste e ri – nr 1/2018

Telesarjad „Alpimaja” stsenaarium (2012) • „Süvahavva” stsenaarium (2012) • „Kuum jälg” stsenaarium (2015) • „Merivälja” stsenaarium (2017)

Näidendid „Andromeda saar” • „Wabadusrist” • „Testamenditäitjad” • „Viimane mustpea”

inve ste e ri – nr 1/20 18

Nämmutamine on algaja tunnus Kui Hargla asub järjekordset romaani kirjutama, siis ta enam-vähem teab, mis tulevases teoses juhtuma hakkab.

Loomulikult ei ole tal romaan otsast lõpuni peas ning kirjutamise käigus võib saada õest vend ja pistodast kruvikeeraja. „On ka autoreid, kes viskavad täringut, kes kelle tapab ja mille pärast,” räägib ta.

Ta kirjutab, kui selleks on võimalus, ja kui ei kirjuta, siis vähemalt mõtleb romaanist. Kaustik, kuhu ta märkmeid teeb, on tal alati kaasas ning reisidel on kaasas ka iPad. „Sellest on hea lennukis filme vaadata,” sõnab Hargla. Kirjutamise suurimaks takistuseks on väsimus. „Siis kuulan mussi ja tõmban suitsu,” räägib ta.

Hargla sõnul on elukutselise kirjaniku kohus kirjutada. Päevas siiski üle neljaviie lehekülje teksti oodata ei saa. Kui kirjanik on professionaal, siis ta kirjutab kohe kvaliteetset teksti, nämmutamine olevat algaja tunnus. Mingit normi ta enda jaoks siiski kehtestanud ei ole. „Kui on mingi raske koht ja saan sellest üle, siis kiidan ennast: tubli poiss oled, homme on juba kergem,” sõnab ta. Keeruliseks peab ta teoses üleminekuid nii ajas kui ka ruumis.

Kui teksti esialgne korpus on valmis, siis see läheb toimetaja kätte. Sellele järgneb koostöö kujundajaga, et kõik saaks kenasti raamatus paika. Hästi oluline on Hargla jaoks kaanekujundus ja kunstniku töö. „Koledaid raamatuid on ilmunud väga palju,” tõdeb kirjanik. Tema ei taha oma panust lisaks anda. „Mulle meeldib teha koostööd andekate inimestega,” sõnab ta.

Kogu tööprotsessi aja elab Hargla enda loodud maailmas ja mõtleb sellele kaasa.

Ta on enda sõnul võimeline kirjutama korraga ka mitut romaani, aga ei pea seda vajalikuks. „Kui üks on valmis, siis vahepeal suhtled inimestega, puhkad, mängid, teed midagi muud,” räägib ta.

Kirjastajaks Hargla ennast ei pea, kuigi on seotud kirjastusega Raudhammas.

FOT O: M AT I H I I S

Kaanelugu

„Iga kirjanik annab tänapäeval oma teosed ise välja või otsib väiksema augu.

Suurte kirjastuste aeg on ümber. Nende rolliks jäävad tõlkeraamatud, kordustrükid, õpikud ja populaarteadus, aga mitte kaasaegne ilukirjandus,” räägib ta. Väiksel kirjastusel, millega ise oled seotud, on tema sõnul ka see eelis, et raamat ei lähe enne trükki ja müüki, kui oled sellega üdini rahul.

Tegevkirjanikul võiks tema hinnangul ilmuda vähemalt üks raamat aastas. „No kui ei kirjuta, siis tekib küsimus, et mida sa teed,” kergitab Hargla kulme. Tal ilmus viimase aasta jooksul kaks romaani ja tänavugi on poelettidele oodata uusi teoseid.

8

F O T O : AN DRE S T E I SS

Apteeker jõuab ekraanile Juba pikemat aega käivad kõlakad, et apteeker Melchiorist kavandatakse filmi. Üleliia innustunud Hargla ideest ei ole. „Minu elu oleks lihtsam, kui keegi Melchiorist filmi teha ei tahaks, aga kui tahetakse, siis pole ka õigust keelduda,” sõnab ta ja lisab, et usub oma ametile vastavalt eeskätt kirjasõna jõudu. „Romaanimaailm sünnib inimese peas, selle mõistmiseks peab aju tööle panema.

Filmikeel on palju primitiivsem,” põhjendab Hargla.

Ta mainib oma suurepärast romaani „Merivälja”, mis räägib saladuslikust maavälisest objektist, mis olevat Tallinna linna piiril asuvasse asumisse kunagi 9

kukkunud. Sellest valmis ka teleseriaal, kuid Hargla pole vaimustunud. „Raamatu kaanel on minu nimi, see on minu looming,” sõnab ta lühidalt. Kuigi seriaali tiitrites jookseb tema nimi läbi, ei taha ta ennast sellega seostada. Täna ta enam teleseriaalidega koostööd ei tee. „Olen teleseriaalid nagu halvad harjumused maha jätnud, nagu olen loobunud ka näidendite kirjutamisest,” räägib ta, kuigi möönab, et alguses tundus talle ­teledraama tegemine isegi lahe. „Nüüd olen ära öelnud. Öeldakse, et raha on vähe ja kirjutamise eest ei saa ka maksta,” sõnab Hargla. „Miskit pole teha, Eesti auditoorium on väike nii raamatutele kui ka telesaadetele.”

Melchior tutvustab Tallinna vanalinna Apteeker Melchiori lood on edukas sari raamatuid nii kodumaisel turul kui ka tõlkes. Ka filminduses otsitakse aina rohkem järjeteoseid, mille alusel saaks luua mitu filmi. Võtame või Harry Potteri lood või Sõrmuste isanda saaga.

Filmi „1944” edukas välismüük näitas, et kui film on hästi tehtud ja langeb konkreetsesse žanri, siis on rahvusvaheline huvi suur. „1944” leidis igal maal II maailmasõja huvilistest sihtgrupi. Teine tähtis sihtgrupp on ajalooliste kriminaallugude huvilised.

Näiteks on igas Inglismaa või Ameerika suuremas raamatupoes eraldi seinatäis raamaturiiuleid pealkirjaga Mystery/Crime.

Nõudlus on suur.

Ja loomulikult veel Tallinna vanalinn – see on ilmselt üks esimesi asju, mis meil oma maast rääkides meelde tuleb. Melchiori lood näitavad meie kodulinna kõige põnevamal ja vaatemängulisemal moel.

Kristian Taska Filmiprodutsent

i nve ste e ri – nr 1/2018

I LLUS T RAT S I OON : LEM BI T U M I K K ER

Investori ABC

Tulumaks

jaanuarist rakendus inimese kõigile tuludele üldine maksuvaba tulu määr kuni 6000 eurot aastas ehk kuni 500 eurot kuus ning sellega seoses kadus ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele.

tekst: evelyn liivamägi

Maksu- ja Tolliameti mak­ sude osakonna juhataja inve ste e ri – nr 1/20 18

reeglina peetakse inimese tulult aasta jooksul kinni tulumaks, kui väljamaksete tegija on juriidiline isik. Lõplikult selgub inimese maksukohustus ja kasutatav maksuvaba tulu aga alles pärast tuludeklaratsiooni esitamist, sest eraisiku maksustamise periood on aasta ning teatud tulud maksustataksegi kord aastas (näiteks kasu vara ja väärtpaberite võõrandamisest, üüritulu, ettevõtlustulu).

Maksuvaba tulu suuruse leidmisel arvestatakse aastatulu hulka inimese tuludeklaratsioonijärgne maksustatav kogutulu, sh välismaalt saadud tulu: töötasu, võlaõigusliku lepingu alusel

saadud teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress, dividend, maksus­ tatav pension, toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu.

Aastatuluna ei arvestata maksuvabasid hüvitisi, toetusi ja stipendiume ning maksuvabastusi (nt eluaseme või isiklikus tarbimises oleva vallasasja müük), mida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ei deklareerita.

Investeeringutelt teenitud tulu Maksuvaba tulu suurust hakkab inves­ teerimistegevus mõjutama siis, kui sellest tekib maksustatav kasum. Näiteks võõ­10

randatakse aasta jooksul väärtpabereid.

Väärtpaberituluna maksustatakse võõrandamisest tekkinud kasu (müügitulu miinus soetusmaksumus), kusjuures aastases arvestuses võetakse arvesse ka teistelt väärtpaberitehingutelt (sh varasematel aastatel) tekkinud kahjum. Maksustamisel ei ole vahet, kas väärtpaberitehingud on regulaarsed või juhuslikud, oluline on ainult see, kas tekib kasum. See maksustamisele minev (kasumi)summa osaleb maksuvaba tulu arvestuses.

Tehingute tegemine investeerimis­ konto kaudu ei mõjuta maksuvaba tulu suurust seni, kuni investeerimiskonto tehingutelt ei teki maksukohustust. Kui investeerimiskontolt võetakse kasum välja ja tekib maksukohustus, arvestatakse kasum maksustatava aastatulu hulka ja see mõjutab ka inimese maksuvaba tulu suurust.

Inimese aastatulu hulka loetakse ka saadud dividendid. Kui dividendid on välja maksnud Eesti äriühing, on need äriühingu tasandil maksustatud ja inimesel ei teki neilt dividendidelt enam maksukohustust. Kui dividendid on 11

saadud välismaalt ja need on maksus­ tamata, tuleb inimesel ise tuludekla­ ratsiooniga tasuda dividendidelt tulu­ maks. Nagu muud maksustatavad tulud, mõjutavad ka dividendid palgalt jm tasudelt arvutatavat maksukohustust. Kui inimene saab välismaal juba maksus­ tatud dividende, siis läheb see aastatulu hulka ja mõjutab samuti maksuvaba tulu suurust. Investeerimiskonto kasutamisel saab selle summa arvesse võtta sisse­ maksena (sellest täpsemalt investeerimiskonto selgituses).

Eesti äriühingutelt saadud dividende tuludeklaratsioonis ei deklareerita, kuid need on maksuhaldurile teada ja võetakse inimese aastatuluna arvesse.

Seega mõjutavad need maksuvaba tulu suurust ja võetakse selle arvutamisel automaatselt arvesse. Peale selle võetakse maksuvaba tulu arvestamisel arvesse ka investeerimiskontole laekunud maksustatud dividendid – topeltmaksustamise vältimiseks peab inimene need ise arvestama investeerimiskonto sissemaksete hulka.

Kui inimene neid investeerimiskonto sissemaksena ise ei arvesta, siis ei saa selle võrra ka teha väljamakset maksuvabalt.

III samba sisse- ja väljamaksed 2018. aastal ei muutu täiendava kogumis­ pensioni ehk III samba sissemaksete mahaarvamine maksustatavast tulust.

Jätkuvalt saab täiendava kogumis­ pensioni ehk III samba sissemakseid arvata maha 15 protsendi ulatuses isiku Eestis maksustatavast tulust või kuni 6000 eurot aastas.

Samuti ei muutu 2018. aastal täiendava kogumispensioni väljamaksete maksus­ tamine. Täiendava kogumispensioni väljamakse maksustamine sõltub väljamakse tingimustest ja võib olla nii maksuvaba kui ka maksustatud tulu­ maksumääraga 10 või 20 protsenti.

Täiendava kogumispensioni maksu­ vabasid väljamakseid ei deklareerita

Maksuvaba tulu 2018. aastal • aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas; • aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile (6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400)); • aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0.

• 2018. aasta tulu deklareeritakse 2019. aastal.

Tööinimese näide Inimese aastane palgatulu on 20 000 eurot. Ta tegi väärtpaberitehingu, millelt teenitud kasum (müügitulu miinus soetusmaksumus ja müügiga otseselt seotud kulud) oli 6000 eurot.

Maksustatav sissetulek on 20 000 + 6000 = 26 000 eurot ning maksuvaba tulu ette nähtud pole. Väärt­ paberitulu tuleb deklaree­ rida tuludeklaratsioonis ja tasuda summalt tulumaks.

Juhul kui inimene on palga­ saamisel lubanud tööandjal arvestada maksuvaba tulu, tuleb palgalt vähem maks­ tud tulumaks tuludeklarat­ siooniga juurde maksta.

Juhul kui tööandja ei ole aasta jooksul maksuvaba tulu arvestanud, tekib maksu­kohustus ainult väärtpaberitulult. Kui väärtpaberitehinguteks kasutatakse investeeri­ miskontot ja kasumit välja ei võeta, ei teki ka inves­ teeringutelt maksustatavat kasumit. Kogu aastane maksustatav sissetulek on 20 000 eurot palgatulu ning sellele on ette nähtud maksuvaba tulu 271 eurot, seega ei tule tuludeklarat­ siooniga midagi juurde tasuda. Tuludeklaratsioon tuleb aga esitada. i nve ste e ri – nr 1/2018

Investori ABC Pensionär pärib väärtpabereid Pensionär, kes saab iga kuu 460 eurot pensioni, sai päranduseks väärtpaberid.

Ta müüs neid 3000 euro eest ja tehingutasu oli 100 eurot.

Päranduseks saadud varal puudub soetusmaksumus, sest ostmisega seotud kulutusi pole, küll aga saab pensionär väärtpaberitulust maha arvata tehingutasu.

Seega on kasum 2900 eurot, mis kuulub deklaree­ rimisele ja maksustamisele.

Pensionär sai aasta jooksul pensioni (12 × 460) 5520 eurot ja väärtpaberitulu 2900 eurot, kokku 8420 eurot. Kuna aastane tulu jääb alla 14 400 euro, kohaldub pensionärile maksuvaba tulu 6000 eurot. Kogu maksu­vabas­ tust ei ole ta aasta jooksul saanud ära kasutada.

Kasutamata maksuvaba tulu on 6000 – 5520 = 480 eurot ning see võetakse arvesse väärtpaberitulu maksustamisel (tuludekla­ ratsiooni esitamisel) ehk tulumaksu tuleb juurde maksta 484 eurot (2900 – 480 = 2420 × 20%).

Kui pensionär kasutab investeerimiskontot, siis tuleb väärtpaberite hõlmamiseks deklareerida investeerimiskonto sissemakseks pärimise aastal 0. Kui aasta jooksul investeerimiskontolt väljamakseid ei tehtud, siis maksustatavat investee­ ringu­tulu ei teki. Et pensio­ näri aastane sissetulek jääb alla maksuvaba tulu määra (6000 eurot), siis ka täiendavat maksukohustust ega -tagastust ei teki. Küll tuleb esitada tuludekla­ ratsioon. Väärtpaberitulu maksustatakse selle kalendri­aasta eest, mil investeerimiskonto välja­ maksed ületavad sisse­ maksete jääki.

inve ste e ri – nr 1/20 18

isiku tuludeklaratsioonis ning need ei lähe isiku aastatuluna arvesse ega mõjuta isiku maksuvaba tulu summa suurust.

Küll aga peab arvestama, et 10- või 20-protsendilise tulumaksumääraga maksustatud täiendava kogumispensioni väljamaksed lähevad isiku aastatuluna arvesse, mõjutades seeläbi isiku maksuvaba tulu summa suurust.

Investeerimiskonto Investeerimiskonto on täiesti tavaline pangakonto, mida inimene saab kasutada finantsinvesteeringute tegemise ees­ märgil. Investeerimiskonto kasutamine võimaldab edasi lükata tulu­maksu­ seaduses loetletud finantsvaralt (väärtpaberid ja teised finants­ instrumendid) saadud tulu maksus­ tamist. Selleks peab inimene kandma oma investeerimiskontole raha, mille eest ta soetab näiteks väärtpabereid.

Nende väärtpaberite võõrandamisest saadud raha peab taas laekuma investeerimiskontole (kas otse tehingust või viivitamatul ümberkandmisel). Sel juhul ei teki võõrandamistehingust kohest maksukohustust ja saadud raha saab täies ulatuses edasi investeerida järgmistesse väärtpaberitesse.

Finantsvaralt saadud tulu maksu­ vabaks edasi investeerimiseks võib kasutada ka mitut investeerimiskontot.

Maksustatav tulu tekib siis, kui kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad väljamaksejärgselt kõigile investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki. Sissemaksete jääk arvutatakse pärast iga sisse- ja välja­ makset. Kõik investeerimiskontolt tehtud kanded loetakse väljamakseks, välja arvatud kanded, millega soetatakse finantsvara, ja ülekanded teisele inves­ teerimiskontole. Investeerimiskonto sissemakseks loetakse rahajääki kontol enne selle kasutusele võtmist inves­ teerimiskontona, investeerimiskontole tehtud täiendavaid kandeid ning finantsvaralt saadud maksustatud tulu

(nt dividendid). Sissemaksena ei käsitata finantsvaralt saadud maksustamata tulu ja raha, mis kanti üle teiselt inves­ teerimiskontolt. Näiteks juhul, kui investeerimiskonto sissemakse jääk on 2000 eurot, tekib maksustatav tulu alles siis, kui kontolt tehtud finantsvara soetamisega mitteseotud väljamaksed ületavad 2000 eurot.

Igapäevaste arvelduste tegemiseks kasutusel oleva pangakonto tarvitusele võtmine investeerimiskontona ei ole mõistlik, kuna siis tuleb hakata arvestust pidama arvelduskonto kõigi sisse- ja väljamaksete üle. Näiteks tuleb palga laekumine kajastada konto sisse­ maksena, kommunaalkulude tasumine väljamaksena jne. Kui investeerimis­ konto võetakse kasutusele üksnes finantsvaraga seotud tehingute tege­ miseks, on sisse- ja väljamaksete üle arvestuse pidamine lihtsam.

Silmas tuleb pidada, et tegemist on maksukohustust edasilükkava, mitte maksuvabastust võimaldava vahendiga.

Kui investeeringust saadud tulu on kavas võtta kohe tarbimisse, siis ei ole inves­teerimiskonto kasutamine otstarbekas. Kui aga saadud tulu on plaanis uuesti finantsvarasse inves­ teerida, võib kaaluda investee­rimiskonto kasutamist.

Investeerimiskonto sisse- ja välja­ maksed deklareeritakse tuludeklarat­ sioonis. Deklareerimisele kuuluvatele andmetele lisaks peab investeerimis­ kontot kasutades aga pidama finantsvara soetusmaksumuse arvestust, et vajadusel oleks võimalik tuvastada investeerimis­ kontol olnud raha eest soetatud finantsvara soetusmaksumus.

Uuri lisa Maksualast nõu annab Maksu- ja Tolliamet. Tutvu maksuhalduri kodulehega www.emta.ee. Tulu deklareerimisel tekkivad või investeerimiskontoga seotud küsimused esita aadressil eraisik@emta.ee või telefonil 880 0811.

12

Viimane 4-toaline korter vaatega Tallinna vanalinnale

M Ü Ü G I I N F O

2 auto parkimiskohta

142,8 m

2

Kati 553 3665

novamaja.ee

7045 m2

Laaneotsa tee 22 13

M Ü Ü G I I N F O

MÜÜA VIIMANE KINNISTU EKSKLUSIIVSES LAANEOTSA ELAMURAJOONIS VIIMSIS!

tel 501 1157

invego.ee

i nve ste e ri – nr 1/2018

FOT OD: A LEX ELA

Alexela Oil

eesti üks juhtivaid tanklakette alexela oil otsib võimalusi laienemiseks ja soovib osta kütuseettevõtte euro oil tanklaketi. tehingu õnnestumisel kasvab alexela tanklate arvu poolest eesti suurimaks kütusemüüjaks.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 1/20 18

kui panganduses toimus konsolideerumine juba paarkümmend aastat tagasi, mil kõik väikesed pangad koondusid suurte alla, siis kütuseturule jõudis see hiljuti. Esimesi märke oli küll juba 2000. aastate alguses, kui Statoil (tänane Circle K) omandas Hollandi-Briti juurtega naftakompanii Shell tanklaketi, ja kümmekond aastat tagasi, kui Alexela liitis endaga tanklaketi Uno X. Tõeline

ostu-müügivirvarr läks aga lahti alles mõned aastad tagasi. Suurim ja tähele­ panuväärseim tehing oli Vene päritolu Lukoili 37 tanklaga keti omandamine Olerexi poolt. Lisaks on Olerex omandanud viimase aasta jooksul kolm kütusemüüjat: Mahta Kütuse, Raktoomi ja Favora. Möödunud aasta juunis teatas Circle K, et ostab 23 Premium 7 keti tanklat, mille omanik oli Sevenoil EST. Aga ka 14

Ettevõte Sirge seljaga juht Andreas Laane juhib nii Alexela gruppi kui ka Eesti Suusaliitu.

Alexela grupp Alexela gruppi kuuluvate ettevõtete kogukäive on üle 200 miljoni euro. Kontsern annab tööd ligi 1000 inimesele, kellest enamik töötavad väljaspool Tallinna, peamiselt Ida-Virumaal.

Kiviõlis on ettevõttel 600 töötajat, suuremaid tööandjaid ollakse ka Sillamäel ning Harjumaal Paldiskis.

Alexela Group tegutseb kolmes valdkonnas: energeetika, metallitööstus ja kinnisvaraarendus. Lähiaastate strateegilised projektid on Paldiskisse LNG terminali rajamine, vedelgaasi autokütusena kasutamise populariseerimine ja nii elektritootmise kui ka põlevkiviõli tootmise mahtude kasvatamine.

Suuruses on võlu Nagu igas tööstusharus, nii on ka kütuseäris suurusel oma võlu, millega kaasneb mastaabiefekt. Alati saaks kasvamise eesmärgil ehitada juurde uusi tanklaid, ent Eestis pole see kuigi mõistlik. „Oleme tanklate arvu poolest elanike arvu kohta niigi Euroopa esirinnas,” sõnab Alexela Groupi juhatuse esimees Andreas Laane.

Nii võttiski Alexela sihikule Euro Oili, ühe viimastest väikestest tanklakettidest.

Ostutehinguga avardab Alexela oma tanklate võrgustikku eelkõige Tallinnas ja Harjumaal; suurendatakse ka tanklapoodide arvu. Euro Oili tanklad renoveeritakse ja need saavad samasuguse välja­ nägemise Alexela tanklatega. Kuigi tanklaid on tehinguga Alexelal enim, jääb käibe poolest endiselt suurimaks tanklaketiks Olerex.

15

FOTO: T I I T E FER T

Alexela pole maganud ja ostis samal ajal üles neli tanklat kütusefirmalt Mokter, pidades samal ajal läbirääkimisi ka Euro Oili omandamiseks.

Andreas Laane väitel on tegemist viimase suurema ostuga Eesti kütuseturul.

Olerex ja Circle K on saavutanud sellise turuosa, et konkurentsiamet ei laseks neil enam kasvada, ja ega enam pole ka kedagi üles osta. Lisaks neljale suurele – Alexelale, Olerexile, Circle K-le ja Nestele – jääb veel tanklakett Krooning, kus Olerexil on väike osalus. „Meie eesmärk

Alexela grupi suuremad ettevõtted Alexela Oil Alexela Energia Tiki Treiler OmaKoduMaja Kiviõli Keemiatööstus Zincpot Gaasienergia Alexela Logistics Balti Gaas i nve ste e ri – nr 1/2018

FOT OD: A LEX ELA

Ettevõte

Kiviõli Keemiatööstus Asutatud 1922. aastal. Alexela Groupi kuulub 2012. aastast. Põhitegevuseks on põlevkivi kaevandamine, põlevkivist õlisaaduste tootmine ja müümine ning soojus- ja elektrienergia tootmine.

Ettevõte kaevandab ja töötleb nii energia kui ka keemiasaaduste tootmiseks 1 450 000 tonni põlevkivi aastas. 2013. aastal hakkas Kiviõli Keemiatööstus oma veokites kasutama autogaasi, mis annab nii majanduslikku kui ka keskkonnasäästu.

inve ste e ri – nr 1/20 18

on konsolideerumine ning Tallinnas ja Harjumaal parema positsiooni saamine,” põhjendab Laane tehingut, millest tema hinnangul võidab nii klient kui ka kütusemüüja.

Kohv ja kütus Kuigi Alexela ja Euro Oili tanklates on kütuse hind olnud võrdne, on viimasel probleeme tuntusega. „Neil on tanklad heades kohtades ja kliendibaas, aga suurem osa autojuhte sõidab Euro Oili tanklatest lihtsalt mööda,” sõnab Laane.

Euro Oililt lisandub Alexelale ka kuus poodi. Praegu on nende arv Alexelas 24 ehk siis peagi on poode kokku 30. Ka konkurendid Circle K ja Olerex on aktiivselt kaubandusega tegelenud. Vaid Neste loobus läinud kümnendil tanklapoodidest, müües need R-kioskile ja keskendudes automaattanklatele. „Mingil hetkel tundus, et inimesed hindavad aega ja tahavad kiiresti kütuse ära osta,” räägib Laane. Algul oli automaattanklates kütu-

se hind ka pisut odavam, ent see hinnavahe on tänaseks ühtlustunud. „Poodi tasub pidada. Eesti inimene on sedavõrd rikas, et hindab võimalust osta poest kaasa ka kohvi ja saiakest. Üks kohv on tanklapidaja jaoks kasulikum tehing kui 10 liitri kütuse müük,” räägib Laane.

Pensioniraha on üks võimalus Hetkel on ettevõtete hinnad maailmas üldiselt kõrged, sest oluliste riikide majandused kasvavavad. Ka Eesti majandus kasvab. Kriisi ajal, kui majandus kängub, võivad ettevõtete hinnad olla tõepoolest madalamad, paradoks on aga selles, et siis on raske finantseerijat leida, sest kraanid keeratakse kinni.

Andreas Laane sõnul on finantseerimisel kaalutud erinevaid variante. Kontsernil endal ei ole nii palju vabu vahendeid, et tehingut otsast lõpuni ise finantseerida. Varem panganduses töötanud Laane tunneb rahandust hästi. Summa, mida 16

Alexela armastab merd Alexelal on üle Eesti 13 sadamatanklat. Andreas Laane sõnul on tegemist pigem sotsiaalprojektiga. „Me armastame merd,” lisab ta. Ettevõtte üks juhte Marti Hääl on ka vabatahtlik merepäästja.

investeeringuks on vaja, ulatub üle 20 miljoni euro. Variante rahastamiseks on mitmeid: võib võtta laenu, minna börsile, kaasata riskikapitali jne. Laane võtab kõik üksipulgi lahti.

Börsile minek on aeganõudev protsess, mis võtab vähemalt poolteist aastat. „Lisaks on 20 miljoni euro kogumine päris keeruline, börs on ebalikviidne,” sõnab Laane. Riski­kapitali kaasamisega kaasneks osaluse loovutamine. Tihtilugu peetakse riskikapitali eeliseks seda, et ettevõtte juhtkonda lisandub oskusteabega inimesi. „Oleme ju ise kütuseäri parimad spetsialistid,” lisab Laane.

Kõige loogilisem oleks võtta laenu. „Aga laenuraha on lühike. Kui midagi läheb viltu, siis võib laenuandja muuta tingimusi,” ütleb Laane. Kuigi majandusel läheb hetkel hästi, tuleb mingil perioodil kindlasti surutis, mis muudab Eestis tegutsevad välispangad kindlasti ärevaks. „Kujutame ette, et oleme pangana andnud laenu Slovakkiasse. Kui seal peaks 17

puhkema kriis, siis ükskõik mida ka ei räägitaks, me tahaks oma raha kohe sealt ära tuua,” viitab Laane.

Kõige mõistlikum oleks tema sõnul sellist tehingut rahastada Eestis tegutsevate pensionifondide abil. „Pensionifondide rahastus on pikk ja aitab pikaajalist äri teha turvaliselt,” räägib Laane. Pensionifondid küsivad ka infot, mida laenuandjad ei küsiks. See aitab asju mõista. „Raha hind ei ole erinev, aga pikaajaline stabiilne koostöö on seda väärt, et kasutada pensioniraha,” sõnab Laane.

Pensionifondide raha kasutamine tehingute finantseerimisel on üsna uus nähtus. Algust tehti sellega umbes pool aastat tagasi. Andreas Laane hinnangul on see positiivne, sest nii on Eesti kohaliku rahastaja näol olemas alternatiivne pakkumine ja pensionifondidel on võimalik teha ka häid tehinguid. „Ma usun, et pensionifondid käituvad ehk pareminigi kui välispangad,” lisab Laane. Ta ei salga, et kui tehing Euro Oiliga õnnestub, siis on

Paldiski tsingipada Zincpot on asutatud 2006. aastal kvaliteetse ja tänapäevastele nõuetele vastava teraskonstruktsioonide kuumtsinkimise võimaldamiseks meie regioonis.

Tiki Treiler AS Bestnet toodab Keila lähedal Tiki Treileri kaubamärgi all aastas umbes 15 000 haagist, millest 97 protsenti müüakse Skandinaavia turule.

i nve ste e ri – nr 1/2018

Ettevõte

FOT O: A L EX EL A

Sotsiaalne vastutaja 2015. aastal sai Alexela Group aasta kultuurisõbra tiitli, millega kultuuriminister tunnustab pikaajaliselt Eesti kultuuri toetanud ettevõtteid. Alexela Group pälvis tunnustuse erinevate suursündmuste, nagu Saaremaa Ooperipäevad ja Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF), aga ka Põhjamaade Sümfooniaorkestri ning Eesti tippsportlaste toetamise eest. Alexela pikaajalised koostööpartnerid on Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, TÜ Kliinikumi Lastefond ja Maarja Küla.

Lisaks on Alexela õla alla pannud ka Tallinna loomade varjupaigale. Juba mitmendat aastat on Alexela ka Eesti Korvpalli meistriliiga peasponsor. Muuhulgas toetatakse veel erinevaid alaliite, klubisid ja sportlasi.

Maksutulu läheb sinna, kus tangitakse Alexelal plaan minna edasi ka börsile, kuid sellega ei kiirustata.

Aktsiisitõusust kaotavad kõik Andreas Laane kinnitab, et piiriäärsete tanklate käive on Eesti ja Läti kütusehindade vahe tõttu kukkunud 40 protsenti ja rohkemgi. „Kõik otsustajad teavad, et meie majanduse alustala on välisturist.

Eesti on olnud soomlasele lähedal ja odav, kuid nüüd on tekitatud olukord, kus mõnel päeval on kütusehinna vahe olnud Soomes ja Eestis olematu,” räägib Laane.

Selle tulemusel tangib põhjanaaber kodus paagi täis, enne kui autoga üle lahe tuleb.

Kütuse aktsiisimäärade tõstmine on tema sõnul kahe teraga mõõk. Ühest küljest saab koguda riigieelarvesse rohkem aktsiisitasusid, sest Tallinnast Lätti pelgalt kütust ostma ei sõida. „Kohalik tangib siin,” kinnitab ta. „Ja kui ta on ettevõtja, kelle jaoks kütus on oluline

inve ste e ri – nr 1/20 18

kuluallikas, siis ta tõstab oma teenuse või kauba hinda.” Need aga, kelle teekond viib kaugemale, tangivad seal, kus on odavam, ja siin tuleks vaadata veelgi suuremat üldpilti. Transpordiettevõtted on ratsionaalsed ja veokijuhid tangivad hoopiski Poolas. „Maksutulu läheb sinna, kus tangitakse, ja ma ei näe aktsiiside tõstmisel mitte mingisugust kasulikku mõju,” räägib Laane. Ta pakub, et riik kaotab ainult kütuseaktsiisi tõstmise tõttu aastas 50 miljonit eurot. Sellele lisandub kadu naabritest kõrgema aktsiisiga maksustatud vedelike müügilt. „Nendel otsustel on ka pikaajaline mõju. Soomlane harjub ära, et ta ei tule enam Tallinna kütust ja alkoholi ostma, ja meie inimesed harjuvad ära sellega, et käivad Lätis. Nad tarbivad seal ka teisi teenuseid, käivad spaas ja muidu puhkamas. Me näeme nende otsuste tegelikke vilju alles aastate pärast,” ütleb Laane.

18

Esimesena helsingis!

Nüüd väljume Tallinnast juba varahommikul kell 06.00 ja saabume Helsingisse esimese hommikuse laevana juba kell 08.15!

Varahommikuti väljume iga päev, välja arvatud pühapäeva hommikul.

Laevas on avatud maitsev EckeröBuffet � hommikusöök on ju päeva tähtsaim eine!

PILETID alates

15€

PAKETT HOMMIKUSÖÖGIGA

20€

AUTOPAKETID alates

39€

FOTOD: ÄRIPÄ EV

inve ste e ri – nr 1/20 18

20

Ajalugu

II sammas tänavu aasta algul täitus 15 aastat, kui ii samba pensionifondid hakkasid tootlust koguma. sellega pandi alus süsteemile, mille abil on kogutud miljardeid eurosid. ii pensionisambast räägitakse pidevalt. See teema on keelel ja meelel nii poliitikutel kui ka ettevõtjatel, pankuritest rääkimata. Paljudele inimestele oli ja on II pensionisammas esimene kokkupuude investeerimisega. 2000. aastate pensionireformi idee oli üllas ja pidi olema kasulik mitutpidi.

Esiteks mõisteti, et järjest vananev ühiskond muutub riigieelarvele aina suuremaks koormaks. Pensionide tõstmine nii kõrgeks, et inimeste harjumuspärane elatustase ei langeks, polnud mõeldav.

Kadedalt räägiti, kuidas rikaste naaberriikide pensionärid käivad soojal maal meelt lahutamas ja kuidas nende pension võimaldab neil elust rõõmu tunda.

II sammas oli esimene samm selle poole, et ka meie ühiskonnas oleks inimestel sama helge tulevik. Seega otsustati, et Eesti elanikud peavad hakkama pen­ sioni­põlveks endale ise varandust koguma ja kui see jätta vabatahtlikuks, siis sellele loota ei saa. Nii muudeti II pensionisambaga liitumine kohustuslikuks.

Teine eesmärk oli, et inimesed innustuksid investeerimisest ja mõistaksid, et 21

nii saab oma vara kasvatada ning iga inimese pensioni suurus sõltub tema enda poolt aktiivse tööelu jooksul pensionifondi tehtud investeeringutest. Kuna kohustuslikud pensionimaksed hakkasid sõltuma ametlikust palgast, siis loodeti ka, et II samba käivitamine avaldab survet ümbrikupalkade vähendamiseks. „Sel aastal oleme vastu võtnud kaks lisaeelarvet tänu tulu- ja sotsiaalmaksu heale laekumisele,” ütles endine sotsiaalminister Eiki Nestor 2002. aastal. „Kui aga võrrelda möödunud aastaga, siis meeletut majanduskasvu sel taustal pole olnud. Samuti pole kulutused tarbimisele tõusnud proportsionaalselt maksude laekumise kasvuga.” Nestori tolleaegsete sõnade kohaselt näitas see, et II pensionisamba käivitumine vähendab ümbrikupalkasid. „Kui enne saadi näiteks 2500 (ligi 160 eurot) kätte paberil ja 3000 krooni (ligi 190 eurot) ümbrikus, siis nüüd need kokkulepped enam ei kehti,” ütles ta.

Toetades maksumaksjat tulevikku investeerimisel, otsustas riik lisada kaks korda sama palju maksumaksja eest tasutava sotsiaalmaksu arvelt.

Kogumispension Perioodilistest sissemaksetest kogunenud summast makstav kogumispension jaguneb kohustuslikuks ja vabatahtlikuks ehk pensionisüsteemi teiseks ja kolmandaks sambaks.

Esimene on riiklik pension.

Kohustusliku kogumispensioni korral määrab seadus, kui palju tuleb pensioni­ kontole maksta; vabatahtlik kogumispension sõltub maksja suvast.

te kst: ti it e fe rt i nve ste e ri – nr 1/2018

Ajalugu Võrreldud on II samba progressiivse strateegiaga fondide 15 aasta kumulatiivset tootlust alates 31.01.2003 kuni 31.01.2018. Võrreldud fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmised geomeetrilised tootlused aasta baasil on vastavalt: LHV L: 3,20%, 3,94%, 3,61%; Swedbank K3: 4,25%, 3,69%, 4,19%; SEB Progressiivne: 3,38%, 2,47%, 3,15%; Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta.

Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Võrdlusest on välja jäetud fondid, mis on tegutsenud vähem kui 15 aastat. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektiga ja ­põhiteabega lhv.ee/pension ja pea nõu asjatundjaga.

LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima. Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii tõusta kui langeda.

Vabatahtlik kohustuslik kogumispension Vabatahtlikult said II samba kogumispensioni süsteemiga liituda 1942.–1982. aastal sündinud. Liitumise viimane tähtaeg oli 31. oktoobril 2010. Kõik, kes liitusid II sambaga vabatahtlikult, võtsid liitumisavalduse esitamisega endale siduva kohustuse (sarnaselt kohustatud liitujatega): sellest ei saa enam loobuda. inve ste e ri – nr 1/20 18

15 aastat pensionifondide tootlust 250%

200%

150%

100%

2003

2004

2005 2006

LHV Pensionifond L

2007 2008

2009

2010

2011 2012

SEB Progressiivne Pensionifond

Nende eesmärkide täituvust on väga raske mõõta. Fakt on aga see, et pensionifondidesse on kogutud miljardite eurode väärtuses tööinimeste vara, mida on asutud lõpuks investeerima ka Eesti majandusse. LHV on olnud siin heaks suunanäitajaks.

Plaanimajanduse pärand Sajandivahetusel tehtud rahvastikuprognoosid ennustasid, et pensionäride osakaal tõuseb tööealise rahvastiku suhtes tänaselt ligikaudu veerandilt sajandi keskpaigaks pooleni. Aastaks 2040 on vaid 1,9 tööealist inimest ühe pensionäri kohta. Uurimuste tulemusena jõuti järelduseni, et aastal 2030 oleks eelarvelise lisaraha vajadus pensionisüsteemi toimimiseks 2–2,5 protsendipunkti SKP suhtes rohkem kui tol ajal ning sotsiaalmaksu määra tuleks tõsta ligi 10 protsenti või suurendada järgneva 28 aasta jooksul valitsussektori võlakoormust enam kui 30 protsendi võrra SKP suhtes.

Leiti, et tänu sellele, et tööturule hakkab sisenema 1980. aastatel sündinute suhteliselt arvukas põlvkond, on pensionireformi läbiviimiseks Eestis soodne aeg.

Plaanimajandusest pärit jooksvatest

2013

2014

2015

2016 2017 2018

Swedbank Pensionifond K3

maksutuludest finantseeritava pensionisüsteemi eesmärgipärane reformimine algas Eestis juba 1998. aastal. Reformi ideoloogiliseks aluseks sai 1990. aastate algul mitmesambaline mudel, mida propageeris Maailmapank.

Esimese sammuna hakati elanikkonnale läbi maksusoodustuste pakkuma täiendavaid stiimuleid vabatahtlike säästude kogumiseks pensionipõlve tarvis ehk käivitati nn III sammas.

Sellele järgnes riiklikest maksudest finantseeritava süsteemiosa, nn I samba reformimine, millega püüti väljamakseid seada varasemast enam sõltuvusse majanduse ja rahvastiku arengust ning üksikisikute makstud maksude suurusest, st püüti vähendada süsteemis eksisteerivat ulatuslikku põlvkondadevahelist ja ühe põlvkonna sisest heaolu ümber­ jaotamist.

2002. aastal rakendus Eestis pensionireformi viimane ja kõige olulisem etapp – riigipensioni I samba ja vabatahtliku III samba kõrvale loodi kohustuslik II sammas (1. juulil 2002 jõustusid kogumispensionide seaduse sätted, millega sai praktilise aluse kohustuslik kogumispension ehk pensionikindlustuse II sammas). Liitumine II sambaga algas 2002. aasta 22

Aga mida see tähendab meile, pensionäridele?

Peaminister Andrus Ansip seisis kriisiaastail kindlalt selle eest, et I samba makseid ei vähendata.

mais. Esimese kahe päevaga liitus kogumispensioniga 140 inimest. 2002. aasta lõpuks oli sellega ühinenud juba 210 000 inimest ehk üle kolmandiku töötavast elanikkonnast. Peaminister Siim Kallase hinnangul oli ülitempokas II sambaga liitumine tervitatav. „Pensionireform on seda edukam, mida rohkem inimesi sellega liitub, ja nii suur liitujate arv on ainult positiivne,” ütles Kallas. „See on ju see, mida me tahtsime.”

Suurem liitumistuhin läks aasta jooksul üle. 2002. aasta mai lõpuni kestnud esimeses liitumisvoorus sõlmis kogumispensionilepingu üle 37 000 inimese.

2002. aasta oktoobri lõpuni kestnud teine liitumisvoor oli kõige aktiivsem, tuues süsteemiga liitunute ringi juurde ligi 170 000 inimest.

II pensionisamba neljandas liitumisvoorus 2004. aastal ületas liitunute arv juba oluliselt pensionäride arvu. Kui pensionisaajate arv kõikus sotsiaal­ kindlustusameti andmeil neil aastatel stabiilselt 360 000–370 000 vahel, siis II pensionisambaga liitunute arv, kes tulevikus hakkavad lisaks riigipensionile pensionilisa saama, tõusis 418 000-ni.

Samba fondide kogumaht tõusis 2,16 miljardi kroonini (üle 180 miljoni 23

euro), kasvades kuus keskmiselt 130 miljonit krooni (8.5 miljonit eurot).

Kõik jaol Pensionifonde lõid 2002. aastal kõik suuremad pangad ja kindlustusfondid.

Oma fondidega tuli ka välja investeeri­ mis­ühing LHV Direct. Algus oli tagasihoidlik. LHV pensionifonde algusest saadik juhtinud Andres Viisemanni kindel seisukoht oli, et kui LHV tahab tegeleda investeerimisega, tuleb luua ka pensionifondid. Kõige suurema koore riisus liitunute arvestuses Hansapank, kes tegi ka massiivseid reklaamikampaaniaid ja kellel oli suurima pangana võimalus liita fondidega juba olemasolevaid kliente. Aga juba 2005. aastal, pärast Seesami pensionifondide ülevõtmist saavutas LHV pensionifondide varade mahu poolest Eestis neljanda positsiooni.

Finantskriis 2008. aasta sügisel Lehman Brothersi panga krahhist lahvatanud finantskriis ja ka Eesti majanduse laenubuumijärgne langus mõjusid II pensionisambale rängalt. Finantskriisi tulemusena ning maailma väärtpaberiturgude languse tõttu kaotasid fondid kokku üle kolme

Näiteid loomariigist LHV asutaja Rain Lõhmus tutvustas 2006. aastal Tallinna Loomaaias maailmas unikaalset lähenemist pensionifondide iseloomustamisel. Koostöös zooloog Aleksei Turovskiga on iga investeerimistüübi juurde loodud vastava looma loomust kirjeldav profiil, mille alusel on igal soovijal võimalus täpsemalt defineerida oma loomus ning selle põhjal ka valida endale sobivaima investeerimistüübiga pensionifond.

2+4 valem Sissemakseid kogumispensioni fondi tehakse süsteemiga liitunud isikute töötasudelt kinnipidamise teel.

Tööandja peab töötajale arvestatud brutopalgast kinni kogumispensioni makse (määraga 2%) ja kannab selle maksuameti pangakontole. Riik lisab laekunud summale 4% töötaja eest makstava sotsiaalmaksu arvelt. i nve ste e ri – nr 1/2018

Ajalugu

maksemäära tõstmisega liitujad LHV pensionifondide kliendid (22,4%).

Pensionisüsteemi looja II samba üks autoreid Eiki Nestor kohtumas rahulolematute pensionäridega.

Suurim vara Kui võtta aluseks inimene, kes liitus pensionisüsteemiga aastal 2002, olles saanud kogumisperioodi jooksul keskmist palka ning kogunud progressiivsesse fondi, siis tänaseks on tema pensionikontol u 11 500 eurot.

II sambasse kogutud raha on tänaseks keskmise Eesti inimese suurim finantsvara. inve ste e ri – nr 1/20 18

200 miljoni euro ja tekkis olukord, kus kohustuslike pensionifondide varade maht oli kokku väiksem kui fondidesse tehtud sissemaksed. See tekitas kõvasti paksu verd. Aktsiahindade ja fondiosakute väärtuse langus pani inimesi müüma, et päästa, mis võimalik. Ainult II samba kohustuslikkus päästis süsteemi kokkukukkumisest.

2009. aastal, kui riigieelarve oli tõelise surve all ja eesmärgiks oli võetud euro, mis tähendas, et riik ei saanud sügavat miinust lubada, taganes riik ajutiselt oma lubadusest teha omapoolseid sissemakseid II sambasse 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010.

Inimestel oli võimalus jätkata sissemakseid II sambasse 2010. aasta algusest, seda avalduse alusel. Riigipoolne makse suurenes aastatel 2014–2017 automaatselt neljalt protsendilt kuuele protsendile nende pensionikogujate eest, kes tegid 2009. aastal avalduse omapoolsete maksete jätkamiseks. Need inimesed, kes toona avaldust ei esitanud, aga soovisid riigilt aastatel 2014–2017 saada kuue­protsendilist makset, pidid selleks esitama avalduse (seda sai teha 15. septembrini 2013) ja suurendama oma palgalt laekuvat makset kolmele protsendile.

Otsuse hetkeks oli kohustusliku kogumispensioniga liitunud üle 580 000 inimese. 2013. aastal olid kõige aktiivsemad

Konsolideerumine Kui 2011. aastani sai kogumispensionide seaduse järgi fonde vahetada vaid üks kord aastas, siis nüüd anti võimalus vahetada pensionifonde kolm korda aastas.

Vaatamata klientide liikumisele fondide vahel panustasid fondivalitsejad ka klientide juurdesaamisele teisi fonde üle võttes. 2014. aastal võttis Nordea üle ERGO pensionifondid, saades juurde 27 000 uut investorit. 2016. aastal omandas LHV Danske pensionifondid, saades 40 000 uut investorit ja kasvatades turuosa pensionifondide mahu poolest 30 protsendini. See oli ühtlasi ka pensionituru seni suurim konsolideerumine.

Viimaste aastate suurim uuendus kohustuslikus kogumissüsteemis on madalamate haldustasudega passiivsete pensionifondide loomine. LHV tõi Eesti pensioniturule esimesed passiivsed pensionifondid 2016. aastal. Läinud aastal langesid pensionifondi vahetamisega seotud väljumistasud aktsiariskiga fondidel ühelt protsendilt 0,1 protsendile ja võlakirjafondidel ühelt protsendilt 0,05 protsendile. Fondivalitsejad kaotasid väljumistasu täielikult. 2018. aastal langeb II samba pensionifondide võetav tasu keskmiselt juba alla ühe protsendi piiri aastas.

Valida saab üle 20 pensionifondi vahel Kohustuslik pensionifond toimib üldjoontes samadel alustel nagu tavaline investeerimisfond. Samas on kohustuslikele pensionifondidele kehtestatud rangemad investeerimispiirangud, maksusoodustused ning piirangud sisenemisel ja väljumisel.

Praegu on võimalik valida 22 erineva investeerimisstrateegiaga kohustusliku pensionifondi vahel ning LHV-l lisandub lähikuudel uus, kuni 100 protsenti Eestisse investeeriv fond. Fondi loomise peab heaks kiitma Finantsinspektsioon.

24

Investeerime koos Eestisse LHV pensionifondide investeeringud lisavad tuult tiibadesse Eesti ettevõtetele: Tallink Riigi Kinnisvara AS Arco Vara Tallinna Kaubamaja Grupp Nordica ja paljudele teistele.

lhv.ee/pension

LHV Pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima. Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii tõusta kui langeda.

FOTO: Ä RIPÄE V

inve ste e ri – nr 1/20 18

26

Pension

Pensionide hoidja lhv üks asutajatest ja pensionifondide juht andres viisemann on laia silmaringiga mees. elades jaapanlannast abikaasaga tokyo kesklinnas, vaatab ta eesti asjadele veidi teise perspektiiviga. tallinnas käies peatub Viisemann sageli LHV kontori lähistel elava ema juures. Nii saab jala viie minutiga kontorisse. Tallinnast ja Eesti elust on Viisemannil oma vaade. LHV kontori 17. korruselt Tallinnale pilgu heites sõnab ta, et kuigi tänavavalgustid põlevad, on Tallinn ikkagi pime linn ja see jätab kurva mulje. „Kas põhjus võib olla selles, et isegi Tallinna kesklinna asustustihedus on liiga hõre, mõjutades omakorda ka linnaelu aktiivsust?” küsib ta.

Värske pilk Tallinnas käib Viisemann iga paari kuu tagant. See annab talle iga kord võimaluse midagi uut avastada. „Kui oled pidevalt kohal, siis muutused pole nii märgatavad.

See on nagu juuste kasvamisega. Kui oled inimesega pidevalt koos, siis sa seda ei märka, aga kui näed teda üle pika aja, jääb muutus silma,” ütleb Viisemann.

Ta otsib eelkõige märke, mis räägivad midagi kohaliku majanduse väljavaadete kohta – vaatab, kus ja kui palju kraanasid on püsti ja kui tihe või hõre on liiklus, 27

ning hindab, kui agressiivselt autojuhid jalakäigurajale astunuid ründavad.

Mõnikord peab ta Jaapanis selgitama asju, mis Eestis tunduvad iseenesest mõistetavad. Selle käigus tekivad tal endalgi teinekord küsimused, kas asjadele võiks vaadata ka teistmoodi. Üks selline näide on sillaühendus Saaremaaga. Viisemann suhtub sillaehitusse positiivselt, aga räägib, et Jaapanis on pigem harukordne, kui keegi võtab autoga ette pikema kui kahesajakilomeetrise reisi. Selliste vahemaade läbimiseks on seal pea ainumõeldav lahendus rongisõit. Inimesed ostavad rongijaamast maitsva eine kaasa ja tunnevad ennast rongis mõnusalt, sest sõit ja kõik sinna juurde kuuluv on tehtud väga mugavaks. Viisemanni hinnangul võiksid ka eestlased kasutada rohkem ühistransporti, selleks aga tuleks oluliselt parandada teenust. Kui Tallinnasse toodi uued trammid, sõitis Viisemann oma perega kõik liinid otsast lõpuni läbi ja nii mitu korda.

Abikaasa ja poja jaoks olid uued trammid suur sündmus, kuigi mees ise vaatas asjale alguses veidi viltu.

Andres Viisemann LHV aktiivse investeerimisstrateegiaga pensionifondide fondijuht ning AS-i LHV Group nõukogu liige ja asutaja 1999. aasta kevadel.

1991–1997 töötas Hansapanga finantsturgude osakonna juhatajana ja 1998–1999 Hansapanga finantsriskide osakonna juhatajana.

Lõpetanud Tartu Ülikooli rahanduse eriala 1992. aastal ja kaitsnud MBA kraadi INSEAD-is 1998. aastal.

te kst: ti it e fe rt i nve ste e ri – nr 1/2018

Pension Laenu võib võtta Laenuvõtmine peab Viisemanni hinnangul olema väga kaalutletud otsus.

Kindlasti ei tohiks laenu võtta kulutamiseks. Seda võib teha ainult investeerimiseks ja seejuures tuleb teha põhjalik analüüs veendumaks, et investeeringu tootlus on kõrgem kui laenuintress. Vastasel korral tuleb investeeringust ja laenuvõtmisest loobuda.

Samamoodi soovitab Viisemann analüüsida kodulaenu võtmist.

Viisemannide pere näiteks rendib Tokyos enda elamist, kuna üürimine on finantsiliselt odavam kui kinnisvara omamine.

Mõnes teises riigis või mõnel teisel ajal võib kinnisvara omamine olla jälle kasulikum. Reeglina liigitab Viisemann elamiseks soetatud kinnisvara ostu tarbimise lahtrisse, kuid lisab, et ta ei ole siinkohal dog­ maatik, kuna see valik võib sõltuda veel mitmest tegurist.

inve ste e ri – nr 1/20 18

Tema hinnangul valitseb ühistranspordis nokk kinni ja saba lahti ning vastupidi olukord. Kui inimesed kasutaksid rohkem ühistransporti, siis ostetaks uusi busse, tramme ja ronge ning pandaks neid tihemini sõitma. Samas aga ei taha inimesed praegu nendega sõita, sest marsruudid ja sõiduajad ei pruugi klappida ning transport pole alati nii puhas ja särav, kui see võiks olla. „Mingil hetkel on siin viga tehtud. Ühistransport on jäänud hooletusse, mistõttu enamik panustab oma autodele,” räägib Viisemann.

Tema sõnul peaks nüüd analüüsima, kuidas panna ühistransport toimima.

Ta on ka Rail Balticu suur toetaja, ent leiab, et projekt ei taba tuleviku eesmärki.

Sama kiirusega sõitsid rongid juba siis, kui tema veel laps oli. Kui raudtee kümne aasta pärast valmis saab, peaksid rongid liikuma vähemalt 400 kilomeetrit tunnis. Samuti toetab ta Tallinna ja Helsingi vahele tunneli rajamist. Eriti meeldib talle see, et tunnelis hakkavad sõitma rongid.

Liigne keskendumine rahale Viisemanni sõnul keskenduvad Eestis arutelud ja väitlused liigselt rahale. Aasta pärast on tulemas valimised ja siis saab tõenäoliselt jälle näha loosungeid, mis lubavad, kui palju eurosid keskmisele inimesele või perele rohkem kätte jääb.

Eelmistel valimistel olid pea kõikide parteide valimisplakatitel rahasummad, nagu oleks tegu odava väljamüügiga.

Pigem võiks rääkida väärtustest, mis ühiskonda rikkamaks teevad, ja välja tuua, mille poolest teatud väärtustele ülesehitatud ühiskonnad on edukamad kui teised.

Ka investeerimisotsuseid tehes otsib Viisemann eelkõige projekti tuuma – seda miskit, mis teeb selle edukaks – ega hooli liialt projekti eestvedajate lubatud kasuminumbritest. Oluline on see, et investeering looks lisaväärtust, viiks elu edasi, looks uued suunad. Olgu selleks investeering uutesse lennukitesse või pensionifondide raha sisenemine Tallinna

üürikorterite turule. Kui väärtused on paigas, siis tuleb ka edu. Selle asemel, et lasta end lubadustest lummata, usaldab Viisemann rohkem kindlat plaani, kuidas tulemust saavutada.

Jaapanis olles jälgib ta ka sealset elukorraldust, mis on Eesti omast mõnevõrra erinev. Poliitikutest rohkem hoiavad riigi kurssi ministeeriumide ametnikud, kes väga kergelt suunda ei muuda. Jaapanlased on üldse väga pikaajalise perspektiiviga ning see on nii nende eelis kui ka puudus. Rikkusest tähtsamaks peetakse positsiooni ühiskonnas. „Jaapani peres on rahakott tavaliselt naise käes, sest meeste jaoks on rahast tähtsam nende positsioon organisatsioonis ja see, mis on kirjutatud visiitkaardile,” räägib Viisemann.

Kuigi Jaapani ühiskond on rahvuslikult väga homogeenne ja sinna on väga raske sisse saada, ei tähenda see, et nad oleksid välismaalaste suhtes vaenulikud.

28

FOT O: Ä RI P Ä EV

Regulatsioonid võtavad vastutuse Regulatsioon võtab sageli reguleeritavalt vastutuse, sest kirjutatakse ette, mida ta tegema peab. Selle tulemusel sünnivad valed otsused, kuna ei võeta vastutust ja tehakse, mida kästakse. Ettekirjutuste ja regulatsioonidega on ära võetud vabadus valida, vabadus eksida ja seeläbi õppida. See piirab konkurentsi. Tegelikkuses peaks regulatsiooni ainus mure olema konkurentsi tagamine. Küll konkurent sunnib ise innovatsiooni ja arengut.

Pigem vastupidi, välismaalastele on rohkem lubatud ja neile antakse ka paljud eksimused andeks. Kui sa lähed välismaalasena Jaapani ettevõttesse tööle, siis sa võid teenida rohkem kui kohalikud, kuid ettevõte ei garanteeri sulle eluaegset karjääri nagu jaapanlastele. Jaapanis on tavaline, et inimene töötab terve elu ühes ettevõttes. Välismaalased võivad teenida rohkem, kuid võivad kaotada ka oma töö.

Stabiilsus sünnitab ebastabiilsust Viisemann on oma investeerimisvaadetelt pigem konservatiivne. Tema jaoks tähendab see, et enne võimaliku võidu suuruse hindamist kaalub ta läbi kaotuse võimalused. Suurem osa LHV pensionifondide portfellidest on käesoleval ajal investeeritud madala riskiga, aga lisaks on tehtud ka üksikuid kõrgema potentsiaaliga, kuid kontrollitud riskiga panuseid. Tema sõnul on iga asja jaoks oma aeg ja sageli tuleb seda õiget aega oodata.

29

Looduses vahetuvad aastaajad ning tavaliselt kevadel külvatakse ja sügisel lõigatakse. Osta tuleb Viisemanni sõnul siis, kui on lootust väärtuse tõusule.

Selleks tuleb otsida ja mõista, kuidas väärtust luuakse.

Riske tuleb Viisemanni sõnul võtta ja haiget saamist (kaotamist) ei tohi karta. „Veidike valu ei ole paha. See annab märku, et midagi läks valesti, ja aitab eksimusest õppida,” räägib ta. Oluline on see, et katsetamise/õppimise isu pikaks ajaks ära ei läheks. 2008. aasta sügisel asus USA keskpank jõuliselt takistama aktsiahindade langust. Paraku selle asemel, et pärast paanika vaibumist tagasi tõmbuda, hakati hoopis manipuleerima väärtpaberite hindadega. Neid ülespoole manipuleerides loodeti tekitada nn rikkuse efekt. Kui turg hiljem langes, sekkusid taas koheselt keskpankurid, viidates finantsstabiilsuse tagamisele. See oli turgudele sisuliselt antidepressandi eest. i nve ste e ri – nr 1/2018

Pension

FOT O: Ä RI P Ä EV

nevalt ei anna pangad enam tavaklientidele investeerimisalast nõu. Õigem oleks aga õpetada kliente oma peaga mõtlema.

Viisemann usub, et ka nõrkadel pankadel võiks lasta kokku kukkuda ning kogu finantssüsteemi tugevuse peaks tagama konkurents ja granulaarsus. Täna oleme aga olukorras, kus riigid peavad üleval pidama pankasid, mis on liiga suured selleks, et neil lubataks pankrotti minna, sest sellel võivad olla ühiskonnale rasked tagajärjed.

Kodanikele peab jääma vastutus Riik ei peaks võtma inimeste eest vastutust.

Kodanikud peaksid arvestama, et neil ei ole ainult õigused, vaid neil on ka vastutus oma valikute eest.

Alahinnata ei tohi ka juhuse rolli: vahel on õnne ja vahel ei ole. Seetõttu tuleb neid, kellel on olnud vähem õnne, ka toetada ja aidata.

Oluline on, et ettevõtjast ei saaks mugavust otsivat rantjeed. Viisemann usub konkurentsi positiivsesse mõjusse ja loodab, et noorema põlvkonna tegijad lükkavad mugavaks muutunud vanad tegijad kõrvale.Reeglid ei peaks soosima vanu võitjaid. Iga päev peab algama uus võistlus. Ta lisab, et LHV on ikka noor ja uusi välja­ kutseid tervitav organi­ satsioon.

inve ste e ri – nr 1/20 18

„Kas on üldse võimalik, et keskpangad kunagi turult lahkuvad ja jätavad hinnakujunduse ostjate ja müüjate otsustada?

Ma kahtlustan, et pikaajaliselt tuimestite najal elamisel saavad olema soovimatud tagajärjed,” väljendab Viisemann skeptilisust. „Negatiivsed intressimäärad aitavad ebaefektiivsetel ettevõtetel vegeteerida ja pärsivad innovatsiooni. Sellest tulenevalt kidub ka majanduskasv.”

Viisemann kinnitab, et on pikaajalises perspektiivis siiski meelestatud positiivselt, lisades samas, et innovatsioon ja areng saavad tõuke just keerulistel aegadel ja pigem läbi valu.

Pärssiv regulatsioon Kahjuks on finantssektoris ja tõenäoliselt ka mujal valdkondades nii, et regulatsioon kirjutab järjest rohkem ette, mida ja kuidas teha. See on täpselt vastupidine õppimisprotsessile. Kirjutatakse ette, et ära tee ühte või teist ning kui sa käitud „õigesti”, siis on kõik hästi. See aga võtab tegijalt vastutuse oma peaga mõelda.

Eeskirjade täitmine ja täitmisest raporteerimine on tähtsam, aeganõudvam ja kulukam kui investeeringu analüüs.

Regulatsioonide kasvavast koormast tule-

Innovatsioon ja monopolid Tänase aja vaim, eriti tehnoloogia sektoris, näeb Viisemanni hinnangul ette, et võitja võtab kõik ning teine ja kolmas koht ei ole väärt suurt midagi.

See viib printsiibini, et eesmärk pühitseb abinõu. Finantssektori analüütikud, nagu ka kasutatud autode müüjad, on alati fakte üsna vabalt tõlgendanud, et müüa oma kaupa paremini. Poliitikute libauudised ja alternatiivsed faktid on Silicon Valley visioonide kõrval üsna süütud.

Viisemanni üks põhiteese on, et asjad ei ole sageli sellised, nagu need näivad. Ta toob näitena oma hüpoteesi, et tänased tehnoloogiahiiud oma monopoolse jõuga hoopis pärsivad innovatsiooni, ostes üles kasvufaasis ettevõtted, mis võiksid tulevikus osutuda nende konkurentideks.

Viimastel aastakümnetel on majanduslik võim järjest koondunud. „Kuna regulatsioonide fookus on sageli vale, siis on see aidanud suurematel saada veel suuremaks,” räägib Viisemann. Tema usub, et konkurents on kõige parem viis riskide hajutamiseks ühiskonnas. Samas tähendab see, et ühed võidavad ja teised kaotavad. Viisemann võrdleb regulaatorite suhtumist riskidesse hirmuga metsatulekahjude ees. Kui regulaator näeb väikest tulekahju, siis on oht, et ta kastab ehk reguleerib selle koha üle. „Koht muutub algul lopsakamaks, kuid võib sellest tulenevalt põhjustada järgmisel aastal hoopis suurema tulekahju,” tõdeb Viisemann.

30

Ettevõte

FOT OD: K RC EH I T US

Seinast seina Korterelamute ehitamise kõrval on KRC Ehituse jaoks üks suuremaid valminud ehitusobjekte Lõunakeskuse laiendus (ühis­ pakkumus).

Gasell

tänavu jõudis äripäeva loodud ja lhv toetatud gasellide edetabelis tubli tulemuseni tartu ehitusettevõte krc ehitus. kuidas õnnestus noorel ettevõttel tartu ehitusturul läbi murda?

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 1/20 18

„Tubli tulemuse taga on meie tubli meeskond, kes on teinud palju tööd ja näinud selle nimel kõvasti vaeva. Meie ettevõtte peamine väärtus on meie inimesed, tänu kellele me kiire kasvu saavutasimegi,” ütleb KRC Ehitus tegevjuht Siim Kroodo. „Oleme olnud ehitustööde hangetel edukad ja võitnud objekte. See on taganud ettevõtte kasvu.”

Selleks aga, et pakkuda peatöövõttu hoonete ehitamisel ja jõuda kiire kasvuni, on lisaks kõrgema haridusega ehitusinseneridele vaja rahalisi vahendeid, mida noortel alustavatel ettevõtjatel reeglina napib. Kroodo sõnul on rahaliste vahendite leidmisel ja tellijatele vajalike tagatiste andmisel abiks olnud pereette­võte, millel on KRC Ehituses ka osalus.

32

FOT O: T I I T EFER T

Teist põlve ehitaja Siim Kroodo ei salgagi, et KRC Ehituse juhtimisel on talle abiks kogenud ehitusettevõtja Alar Kroodo.

„Vastasel korral me nii kiirest kasvust peatöövõtu turul kindlasti ei räägiks,” kinnitab Kroodo.

Majandusolukord on soodne Majanduse hetkeolukord on ehitusettevõtetele Eestis soodne, sest nii era- kui ka avaliku sektori tellimusi on suhteliselt palju. Samas pärsib kasvu pigem tööjõupuudus kui tööpuudus. Kroodo sõnul tuleb olla ettevaatlik, sest suurest soovist töö kätte saada võivad tahaplaanile jääda kasvava majanduse riskikohad. „Konkursil töö võitmine on loomulikult tore, kuid alati tuleks mõelda selle peale, et objektid 33

tuleb edukalt ka lõpetada. Sisendhindade tõus, heade alltöövõtjate nappus ja materjalide pikale venivad tarneajad võivad väga lihtsalt tekitada olukorra, kus tellijale objekti tähtaegne üleandmine ja objekti eelarveliste kuludega valmis ehitamine satub suure küsimärgi alla,” selgitab Kroodo. Seega peab ettevõtte juhtkond kindlasti arvestama turuolukorraga ja analüüsima erinevaid riske, mis ehitusturul võivad kaasneda.

2012. aastal, kui KRC Ehitus sai alguse, oli majandusolukord Eestis pöördunud taas tõusule. „Ehitussektor sõltub majandustsükli faasidest. Kui majandusel läheb

OÜ KRC Ehitus 2012 – ettevõte asutati aasta lõpus; esimene aasta möödus ettevalmistusi tehes ja strateegiat paika pannes.

2013 – aasta lõpus alustati esimeste töötajatega Tartu kontori väljaehitamist vabal äripinnal Tigutorni tiib­ hoones.

2014 – alustati ehitustegevusega; esimene objekt oli Tarmekole kuuluva koostootmisjaama ehitus Tartu lähedal Lohkvas.

Majandusnäitajad kinnitavad kiiret kasvu Käive ja kasum eurodes 2013 92 131 -14 700 2014 1 371 182 -381 2015 3 111 724 154 672 2016 9 456 258 448 783 2017 11 miljonit (auditeerimata) 2018 15 miljonit (prognoos)

i nve ste e ri – nr 1/2018

Ettevõte

FOT OD: K RC EH I T US

Ehitusobjektid peamiselt Tartus ja Lõuna-Eestis Hetkel on KRC Ehitusel pooleli kaasaegne ärihoone Tartu vanalinnas ning Tartu Ülikooli spordihoone juurdeehitus (ühispakkumus).

Jõgeva vallas ehitatakse energiasäästlikku Palamuse lasteaeda, Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi kompleksi ning Jõgeva põhikooli ja linnaraamatu­kogu uut hoonet (ühispakkumus).

hästi, siis läheb ka ehitussektoril hästi, ja vastupidi,” selgitab Kroodo. Tema sõnul oli raskel ajal ettevõtlusega alustamine keeruline ja see tundus ka natuke vastuvoolu ujumisena. Samas oli ka rida soosivaid tegureid, nagu tööjõu parem saadavus ja alustava ettevõtte madalad üldhalduskulud. „Otsustasin ühel hetkel, et kolin pärast kümmet aastat Tallinnas elamist ja Tallinna Tehnikaülikoolis tööstus- ja tsiviil­ ehituse inseneri õppe läbimist pealinnast ära ning asutan pereettevõtte osalusega uue ehitusettevõtte,” sõnab Siim Kroodo, kelle isa Alar on ehitusvaldkonnas väga kogenud tegija. Uue ettevõtte eesmärk oli hoonete ehituse peatöövõtuga tegelemine. „Mis seal salata, minu mõte oli kasutada inve ste e ri – nr 1/20 18

heas mõttes ära ka isa teadmisi, koge­musi ja sidemeid,” tunnistab Siim. Esialgu oli plaanis tegeleda omaarenduste ehitustöödega ja vaadata seejärel, mis saab edasi.

Sealt alates on ettevõte stabiilselt kasvanud ja tugevdanud oma selgroogu. Esimese objektina valmis Tarmeko tellimusel väikesemahuline koostootmisjaama hoone, millele järgnes juba kolmest korterelamust koosneva hoonetegrupi ehitamine Kivi tänaval Tartus. „See objekt oli meie esimene tõsisem proovikivi. Võitsime tellija usalduse ja oleme partnerid olnud ka järgnevate hoonete rajamisel,” räägib Kroodo.

Tagantjärele tunnistab ta, et esimeste tellijate leidmine osutus väga keeruliseks. Riigihangetele oli alustava ettevõt34

Kauburi kaubamaja uus elu Üks põnevamaid töid oli Siim Kroodo hinnangul vana Kauburi kaubamaja rekonstrueerimine Riia tänava ääres, mis on üks tihedama liiklusega tänavaid Tartus. Hoonele anti uus hingamine ja väljanägemine. Tänu sellele objektile jäi KRC Ehitus kui uus ehitusettevõte ka laiemalt silma. Põnevust lisas asjaolu, et ehitusprotsessi ajal oli pagulasteema aktuaalne ja levisid jutud, et ehitatakse esimest pagulaskeskust. Hoonesse rajati hoopis unikaalne Eesti esimene viie tärni Hektor Design Hostel, mis on oma huvitava sisekujunduse, taskukohaste hindade ja ratsionaalse planeeringuga rikastanud Tartu majutusasutuste turgu.

Tubli tulemuse taga on meie tubli meeskond tega pääseda praktiliselt võimatu ja seega tuli kliente leida erasektorist. „Kui ettevõte on alles loodud ja ühtegi teostatud tööd pole ette näidata, siis on väga raske veenda kliente koostööd tegema,” lisab Kroodo. Ka aeg ehitusturul oli keeruline, tööd pidi pingsalt otsima ja konkurents töö saamise nimel oli väga tihe. Kroodo ei varja, et esimeste objektide võitmiseks tuli pakkuda konkurentidest veidi madalamat hinda ning usaldusväärsuse tekkimisel sai osaliselt kindlasti määravaks ka Alar Kroodo pikaaegne ehitusettevõtja taust Tartu ehitusturul. Edasi pidi aga KRC Ehituse meeskond ise klientide usalduse võitmise nimel kõvasti pingutama ja tööd tegema.

Tänaseks on tellijatele üle antud juba 35

mitu korterelamut, majutusasutust ja tootmishoonet ning osaletud kaubanduskeskuse juurdeehituse rajamisel. Lisaks on ettevõte oma arengut silmas pidades välja töötanud kvaliteedi- ja keskkonnaalased juhtimissüsteemid.

Loorberitele puhkama ei saa jääda Ehitusettevõtte jaoks on pidev probleem nii objektide ja tööjõu kui ka heade tellijate, alltöövõtjate ja koostööpartnerite leidmine. Suurim murekoht on aga kvalifitseeritud tööjõu puudus, sest ehitusinsenere on vähe. „Värbamine ettevõttesse, mis polnud veel midagi saavutanud, osutus tõeliseks väljakutseks. Ometi leidus neid, kes uskusid meisse ja meie ettevõtmisesse ning i nve ste e ri – nr 1/2018

F OT OD : KRC E H I T US

Ettevõte

Palamuse lasteaed KRC Ehitusel on Jõgeva vallaga (endine Palamuse vald) sõlmitud riigihanke korras kontsessioonileping Palamuse lasteaiahoone rajamiseks. Selle kohaselt tuleb rajada energiatõhus, kaasaegne ja funktsionaalne ühel tasapinnal paiknev lasteaiahoone, mille Jõgeva vald võtab 20 aastaks üürile. Hoonesse paigutatakse viis lasteaiarühma, eri vanuses laste jaoks luuakse hoones ühine mänguruum.

Lisaks paikneb hoones talve­aed, miniköök ja basseinikompleks. Bassein saab Eestis suhteliselt ainulaadse tõstetava põranda, st basseini sügavust saab muuta eri vanuses laste jaoks sobivaks. Teistsugune ehitustööde lepingu vorm, hoone arhitektuur, tehnilised lahendused ja energiatõhusus teevad selle objekti ehitamise põnevaks ja väljakutseid pakkuvaks.

liitusid meeskonnaga,” sõnab Kroodo.

Ehitussektoris on tavaline ka see, et projektijuhti pelgalt tööpakkumiste portaali kaudu ei leia, seega tuleb tööjõu otsimisega pidevalt tegeleda ja igapäevaselt silmad-kõrvad lahti hoida.

Avaliku sektori tellimusi on samas piisavalt ja ka erasektor on oma arendusprojektidega aktiivne. Selline turuseis soosib ettevõtete kasvu ning peatöövõtjad on silmitsi olukorraga, kus insenertehnilist personali napib, häid alltöövõtjaid ei jagu kõikidele objektidele ning materjalide tarneajad võivad pikeneda. Kõik see põhjustab omakorda sisendhindade tõusu, kuna palgasurve suureneb ja materjalide hinnad kasvavad, millega kaasneb tõsine oht, et peatöövõtjate kasumi­marginaalid võivad saada olulise löögi ja telli­jatele ei suudeta objekte üle anda tähtaegselt.

KRC Ehitusel kui noorel ehitusettevõttel on keeruline pääseda ka riigihangetele – peamiselt seetõttu, et puuduvad kvalifitseerumiseks vajalikud referents­objektid ning tellijale ehitus- ja garantiiaegse tagatise andmine käib noorele ettevõttele üle jõu. Ühe lahendusena näeb Kroodo ühispakkumiste tegemist. KRC Ehitus on seda võimalust kasutanud ja tänu sellele võitnud ka suuri hankeid.

Töö käib aastas 2019 Gasellide jaoks on põhiküsimus, kuidas oma edukat kasvutempot hoida. Käesolevaks aastaks on käibeprognoos umbes 15 miljonit eurot, mille tarvis on lepingud

inve ste e ri – nr 1/20 18

ka suures mahus sõlmitud. Juhtkonna pilgud on aga juba aastas 2019 ja tellijate leidmise nimel tehakse igapäevaselt tööd.

Juhtkonna pilgud on aga juba aastas 2019 ja tellijate leidmise nimel tehakse igapäevaselt tööd. „Ei saa oodata, et meile saadetakse tööhankekutseid. Silmad ja kõrvad tuleb lahti hoida – eesmärk on võimalikult vara jõuda klientideni, kes soovivad alustada ehitustöödega,” räägib Kroodo.

Tihti soovivad kliendid juba suhteliselt varajases projekteerimise staadiumis leida endale partnerit, kes oleks nende kõrval nii projekteerimise algusfaasis kui ka aitaks arendusprojekti soovitud eesmärkhinnaga valmis ehitada. Kindlasti hindab klient kõrgelt varasemat koostöökogemust.

Arvestada tuleb ka sellega, et näiteks eratellijaga saab lepingutingimusi, tähtaegu ja hinda läbi rääkida, kuid avaliku sektori tellimuse ja riigihanke korral on kõik reeglina paika pandud. Kõige meeldivam on Kroodo sõnul ehitada selliseid objekte, kus koostöö tellijaga on konstruktiivne ja sujuv. „Õnneks ei ole meil ettevõtte lühikese ajaloo jooksul olnud kokkupuudet kliendiga, kellega koostöö poleks sobinud,” tõdeb Kroodo. Kokkuvõttes polegi tema sõnul vahet, mis tüüpi hoonet ehitada – kui kõik sujub hästi ja ehitusprotsessi käigus ettetulevad probleemid lahendatakse osapoolte vahel operatiivselt, siis pakub iga hoone ehitamine rõõmu.

36

Eesti parim privaatpangandus Majandusajakiri Euromoney tunnustas LHV privaatpanganduse Eesti parimaks.

Intress 1% aastas arvelduskontol olevalt summalt kuni 1 000 000 eurot. Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee/privaatpangandus ja kĂźsi nĂľu meie asjatundjalt.

FOTO: Ä RIPÄE V

inve ste e ri – nr 1/20 18

38

Mart Laar 1992. aasta sügisel ametisse astunud mart laari valitsus pani aluse majanduspoliitikale, mida viljeleti aastakümneid. meenutame mart laari tookordseid aegu ning uurime, mida ta arvab tänapäeva poliitikast.

39

i nve ste e ri – nr 1/2018

Teerajaja

Esinduskogud VII, VIII, IX, X, XI ja XII Riigikogu; Tallinna Linnavolikogu 1996–1999; Eesti Kongress; Eesti Komitee; Põhiseaduse Assamblee 1991–1992; EV Ülemnõukogu 1990–1992

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 1/20 18

Nii see kõik algas ja kulges Paremal pildil just ametisse astunud Mart Laari esi­ mene valitsus 1. oktoobril 1992. Üleval pildil jälgimas 24. veebruaril 1994 abikaasa Katriniga Vabaduse väljakul paraadi.

Sinna vahele jääb kuulus Iisraeli relvatehing 1993. aastast, millele pani aluse juba eelnev Tiit Vähi valitsus. miljoni krooni eest.

Eesti Vabariigi sünnist möödub 100 aastat, millest 50 aastat möödus oku­ patsiooni all. Milline periood ja miks Teile sellest sajast aastast enim huvi pakub?

Tõesti raske öelda, olen tegelenud pea kõigiga neist alates iseseisvumisest ja lõpetades taasiseseisvumisega. Kui üritada teemasid kuidagi süstematiseerida, siis olen üsna palju kirjutanud võitlusest vabaduse eest – nii relvadega kui ka ilma –, aga siis, otsekui tasakaalustamiseks, ka eestluse pehmemast poolest, kuni kokaraamatuteni välja.

Olete muu hulgas kirjutanud hiljuti ilmunud „Sajandi kokaraamatu”, pooldokumentaalse ulmeromaani „Sügissõda” ja oma esimesest perioodist valitsusjuhina raamatu „Pööre”. Kas teete ka tänapäeva kohta märkmeid, millest võiks hiljem kasu olla Teil endal

või siis tulevikuajaloolastel tänase elu mõistmisel?

Pean tunnistama, et pole teinud ega tee ka praegu mingeid märkmeid. Mitmetele puudustele vaatamata on mälu mulle parim abimees.

Kas on tulemas raamat ka teisest perioodist valitsusjuhina?

On. Mälestuste teine osa on lõppjärgus, selle aastanumbri sees läheb kindlasti toimetajate kätte. See hõlmab siis aastaid 1995–1999 ning põhjalikumalt Isamaa teist valitsust. Seda kirjutades tuli mulle pähe, et kirjutan selles ohtralt nii ametist lahkunud presidendist, presidendiks pürgijast kui ka presidendiks saanust.

Sest mida siin varjata – elu viis mind noil aastatel nendega tihedalt kokku. Pean tunnistama, et minu jaoks on mälestuste teist osa kirjutada vaata et huvitavam kui esimest. Loodan, et see on huvitavam ka 40

FOT O: EFA

Töökohad • Eesti Panga nõukogu esimees 2013– • XII Riigikogu 2012–2013 • Eesti Vabariigi kaitseminister 2011–2012 • X ja XI Riigikogu 2003–2011 • IX Riigikogu 1999, 2002–2003 • Eesti Vabariigi peaminister 1999–2002, 1992–1994 • VIII Riigikogu 1995– 1999 • VII Riigikogu 1992 • Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1990– 1992 • Kultuuriministeeriumi ajaloomälestiste osakond, juhataja 1986–1990 • Tallinna 24. Keskkool, õpetaja 1983–1986

F OT OD: Ä RI P Ä EV

Haridus • Tartu Ülikool, filosoofiadoktor 2005 • Tartu Ülikool, filosoofiamagister 1995 • Tartu Riiklik Ülikool, ajalugu 1983 • Tallinna 46. Keskkool 1978

F O T O : W I KI PE DI A

Peeter Luksep (1955–2015) Eesti päritolu Rootsi majandustegelane ja poliitik. Aastatel 1991–1994 kuulus ta mode­raa­tide esindajana Riksdagi koosseisu ning oli 1979–1988 Stockholmi linnavoli­kogu liige. Aastatel 1979–1992 kuulus ta Eesti Rahvusnõukogu juhatusse ja oli 1990–1992 Eesti eksiilvalitsuses finants­ minister. Luksep oli ka Eesti Kongressi liige. Aastatel 1990– 2014 oli ta Rootsi Eestlaste Esinduse ja Rootsi Eestlaste Liidu Esinduskogu saadik.

lugeja jaoks, sest sellest ajast pole praktiliselt midagi kirjutatud.

Mis raamat tuleb järgmiseks?

Järgmine raamat on tegelikult juba kirjutatud ja toimetaja käes. See on teemal, millest pole seni kirjutatud.

Tundus nimelt, et sellest on omal ajal kõik ära kirjutatud. Aga ega ikka ole küll ja iga põlvkond peaks seda niikuinii oma nurga pealt uuesti kirjutama. Viimane aeg on lõpetada arusaam, et meil pole ajaloost midagi ette näidata, sest me pole suuri sõdu võitnud. Tegelikult on Eesti riik päris oma lippude all pidanud ainult ühe sõja ja selle ka võitnud – Vabadussõja.

Sellest tasub kirjutada küll. Eriti esimesest 50 päevast, mil tundus võimatuna, et Eesti võiks sõja võita.

On levinud müüt, et peaministriks saades olite majandusalasest kirjan­ 41

Ludwig Erhard (1897–1977) Lääne-Saksamaa poliitik, sõjajärgse rahareformi üks ideolooge. Erhard tühistas oma volitusi ületades sõjaväelise administratsiooni kehtes­tatud fikseeritud hinnad ja kontrolli tootmise üle. Pärast natsiperioodi peetud esimesi vabu valimisi sai temast 1949. aastal majandusminister ning aastatel 1963–1966 pidas ta juba liidukantsleri ametit.

dusest lugenud vaid Milton Friedmani raamatut „Valikuvabadus” ja valitsus­­j­uhina kujundasite selle järgi ka Eesti majanduspoliitika. Kuidas seda väidet kommenteerite?

Eks ta üks müüt on, aga ilus müüt. Sest kahtlemata on see raamat tugevalt mõjutanud mitmeid minu hoiakuid.

Milton Friedman (1912–2006) Ameerika Ühendriikide majandusteadlane, keda peetakse üheks olulise­maks eelmise sajandi majandusteadlaseks.

Friedman oli ka kolumnist ning president Richard Nixoni nõunik.

Avaldatud mitteteadus­ töödest on tähelepanu köitnud „Kapitalism ja vabadus” ja „Valiku­ vabadus: isiklik arvamus”.

Aastal 1976 pälvis Fried­ man Nobeli majandus­ auhinna. Tema raamatud käsitlevad konkurentsil rajanevat kapitalismi, kus põhilise majandustegevuse tagab vabaturul tegutsev eraettevõtlus, mis on majan­dusliku vabaduse süsteemi ja poliitilise vabaduse vajalik tingimus. Ühtlasi määras ta kindlaks rolli, mida vabas ühis­ konnas peab etendama valitsus. „Valikuvabadus: isiklik arvamus” ilmus 1992. aastal ka eesti keeles.

Kuidas see raamat Teile kätte sattus või kes seda soovitas?

Pean tunnistama, et ega ma liiga täpselt ei mäleta, kes selle mulle pihku pistis.

Kahtlustaksin, et see võis olla näiteks Peeter Luksep.

Kui Friedmani teose asemel olnuks mõni muu raamat ja ideoloogia, kas Teie seisu­kohad oleks võinud olla hoopis teised?

Vaevalt. Eks ma olin üht-teist maailmas toimuvast ikka lugenud, nii et sotsiaal­ demokraati minust vaevalt oleks saanud. i nve ste e ri – nr 1/2018

Teerajaja

Valitsuses käisid tulised vaidlused Suuremad tehingud käisid läbi valitsuse koosolekute ja olid aeg-ajalt pingelised.

Usun, et kõige tähtsam oli Laari valitsuses omandi­ reformi rakendamine, seda juba peamiselt Liia ja Uku Hänni poolt välja töötatud ning ülemnõukogus heaks kiidetud alusdokumentide järgi. Hilisema tarkusega ja võrdluspildis saatuse­ kaaslastest riikidega võib Eesti omandireformi pidada õnnestunuks, v.a põllu­ majandusreform (mis või­ maldas õigluse printsiibi ignoreerimist). Esile võiks tõsta ka välisinves­teerin­ gute teel olnud takistuste kõrvaldamist ja erastamis­ tega alguse tegemist.

Viimane praktika põhjustas valitsuses ehk enim vaidlusi (näiteks Eesti Telefoni erastamine). Pakilistest küsimustest tuleb nimetada talvise energiakriisi enne­ tamist. Kindlasti aitasid meil jalul püsida rida vaba­kau­ banduslepinguid (näiteks leping Ukrainaga, mis võimaldas Eesti elanikel osta naabritega võrreldes märgatavalt odavamat suhkrut).

Teoree­tiliselt saab alati midagi paremini teha. Laari esimeses valitsuses oleks kindlasti saanud paremini läbi rääkida Isamaa siseopositsiooniga, sest olukord teravdus lõpuks parandamatuks kriisiks.

Andres Tarand Keskkonnaminister 1992–1994 ja peaminister 1994–1995 inve ste e ri – nr 1/20 18

F OT OD: Ä RI P Ä EV

F O T O : E RR

Ükskord lahvatas vimm, mis kogunes salaja Valitsuskoalitsiooni lõi mõra 2001. aasta ebaõnnes­ tunud presidendi­kam­ paania, kui valmised võitis ootamatult opositsiooni kandidaat Arnold Rüütel.

Aasta lõpus teatas Mart Laar juba tagasiastumisest ja järgmise alguses sai Keskerakonna toel pea­ ministriks Siim Kallas.

Lugesin sel ajal võõrkeeltest kõige rohkem tegelikult saksa keeles, nii et Lääne-Saksamaa majandusime ja Ludwig Erhard olid varakult tuttavad.

Milliste otsuste üle aastatel 1992–1994 enim uhkust tunnete?

Uhkust tunnen vast kõige rohkem selle üle, et Eesti pöördus neil aastail mitte üksnes sõnades, vaid ka tegudes idast läände.

Kas oli ka liiga tormakaid otsuseid?

Peab tunnistama, et seal ainult tormakad otsused olidki. See tulenes valitsevast katastroofilisest olukorrast, mis sundis ülikiirelt otsustama, sundides valima mitte hea ja halva valiku, vaid halva ja veel halvema vahel.

Kas on ka midagi sellist, mida kahetsete?

Kahetsust tunnen nende otsuste pärast, mida ei jõudnud teha.

Kui lahkusite 1994. aastal valitsusjuhi kohalt, siis milliseid otsuseid oleks pidanud veel vastu võtma?

Kripeldama jäid pensionireform, mis oli praktiliselt valmis, ning kutsehariduse reformimine.

Kui suureks peate oma majandus­ poliitiliste otsuste rolli selles, et Eesti majandusel on võrreldes samalt stardijoonelt alustanutega läinud paremini?

See oli ikka Eesti rahva teene, mina sain kaasa aidata raamistiku loomisele.

Kas täna lähtuksite samadest liberalismi ideedest või mida teeksite teisiti?

Arvan, et siin ei saanud mingitest 42

ERIPAKKUMINE

Tasuta autokoht

Kolde Rannamaja Naudi suve uues kodus. Vaata: bonava.ee/kolde

43

i nve ste e ri – nr 1/2018

Teerajaja

FOT OD: Ä RI P Ä EV

Valimised Kuni 2011. aastani lõi Mart Laar erakonna esimehena aktiivselt kaasa ka valimiskampaaniates.

2009. aastal kandideeris ta ka Tallinna linnapeaks, ent Keskerakonna ülemvõimu väärata ei suutnud.

FO T O: WI K I P EDI A

Pole ma mingi esiliberaal. Ikka täiesti aus konservatiiv Margaret Thatcher (1925–2013) Ühendkuningriigi peaminister aastatel 1979–1990.

Raudsest leedist sai Eesti majandusreformide suur toetaja ning ta kiitis Mart Laari nende läbiviijana.

1994. aasta mais juhatas Thatcher Londonis peetud konverentsil Mart Laari kõne isiklikult sisse. 1999. aastal, kui Laarist sai taas pea­ minister, õnnitles Thatcher teda isiklikult. Laar kutsus teda ka Eestisse, ent siia ta kahjuks kunagi ei jõudnud. inve ste e ri – nr 1/20 18

teooriatest lähtuda, vaid tuli teha seda, mis vaja.

2006. aastal saite Cato Instituudilt Milton Friedmani auhinna vabaduse edendamise eest. Mida antud tunnustus Teie jaoks tähendas?

Eks tohutut tunnustust ja endale arusaama, et olen üht-teist teinud õigesti.

Antud tiitel kinnistas Teie mainet Eesti esiliberaalina. Ometigi olete esindanud kristlik-demokraatlike vaadetega erakonda, mis on konservatiivne. Kuidas seda vastuolu kommenteerite?

Pole ma mingi esiliberaal. Ikka täiesti aus ning salgamata konservatiiv. Kui meid kunagi Margaret Thatcheriga ühel konverentsil liberaalidena esitleti, sai Thatcher kohe päris vihaseks ja teatas, et tal pole liberaalidega suuremat ühist, sest liberaalid on peaasjalikult liberaalsed oma põhimõtete suhtes – kui neid peaks liberaalidel üldse olema.

Olete valitsus- ja erakonnajuhina näidanud end julge otsustajana. Täna on demokraatlikes riikides valdavaks saanud ebameeldivate otsuste edasi­ 44

kia.ee

Muljetavaldav võimsus ja laitmatu stiil.

Uus Kia Stinger – ikooniline jõulisus, mis jätab teised varju Kohalejõudmisest saab uus tähendus. Hingelt ehtsa Gran Turismona ja EyesOn Design Award 2017 auhinnavõitjana ühendab uue Kia Stingeri iga millimeeter endas muljetavaldava võimsuse, laitmatu stiili ja kõrgtehnoloogilise meisterlikkuse. 3,3-liitrise kahekordse turboga 370 hj V6 mootori erksus viib teid silmapiirile. Uus Kia Stinger annab selle kõik ja enamgi veel.

TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 2; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51.

TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: Inchcape Motors, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73.

RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. KOHTLA-JÄRVE: Inchcape Motors, Järveküla tee 22.

45

i nve ste e ri – nr 1/2018

Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele.

Keskmine kütusekulu 6,4 kuni 10,6 l/100 km ja CO2 emissioon 169 kuni 244 g/km.

Hull vedamine Täna on üpriski levinud nartsissistlik konformism, kus peaaegu kõikides maailma hädades süüdis­ tatakse neoliberaalset majanduskorraldust. See­ sama neoliberalism on aga viinud Eesti veerand­ sajandiga (elatustasemelt) sinna, kus nõukaajal para­ diisina tundunud Soome oli 1990. aastatel. Seesama neoliberalism on meil aidanud jõuda ÜRO inim­ arengu indeksis endistest Nõukogude Liidu liikmetest kõrgeimale kohale. See oli sisuliselt loteriivõit, et krii­ tilistel hetkedel oli riigi eesotsas keegi (noor ja vihane), kes mõistis, et plaanimajanduse/kolhoo­ sikorra pankrot on täielik ning viilutamise teel ampu­ teerimine ei toimi. Isegi kui see toimus poolkogemata, lõid toonased turumajan­ duslikud reformid vunda­ mendi sellele, kus me oleme täna. Eesti oli palju­ de jaoks eeskuju. Jah, asjad võiks olla natuke paremini, kuid samas võiks nad olla ka palju hullemini.

Väga palju hullemini.

Peeter Koppel SEB privaatpanganduse strateeg

FOT O: Ä RI P Ä EV

F O T O : E RAKO G U

Teerajaja

Otsustamiseks on lihtsalt julgust vaja lükkamine, peitemäng, mida kannustab eeskätt soov valijatele meeldida. Sest kui valija huve riivatakse, siis ta ei vali polii­tikut tagasi ja viimase isiklik heaolu kannatab. Teie olete alati mõelnud ees­­kätt riigi ja rahva huvidele. Kas on valus vaadata kõrvalt seda, mis toimub lääneriikides ja ka Eestis?

Olen pigem imestunud, sest ega otsustamata jätmine probleeme ei lahenda.

Kas vajalike, kuid valijate jaoks ebameeldivate otsuste langetamata jätmine võib saada demokraatlikule maailmakorrale saatuslikuks?

Kui otsustamatus ikka päris krooniliseks muutub, siis ei saa seda välistada.

Teid vaadates on tundunud, et otsusta­

inve ste e ri – nr 1/20 18

mine on lihtne. Samas on maailm läinud järjest keerulisemaks. Ka EL-i direk­ tiivid on nii keerulised, et keegi ei saa neist enam aru. Kuidas sellise maailmakorraldusega toime tulla?

Pole seal midagi nii keerulist.

Otsustamiseks on lihtsalt julgust vaja.

Kui seda napib, on küll halvasti. See puudutab ka Eestit.

Omal ajal panite aluse lihtsale maksu­ süsteemile. Praegune koalitsioon, kus osaleb ka erakond, mille auesimees olete, on asunud muutma lihtsat süsteemi keeruliseks. Samuti on Eesti astumas järjest rohkem kõrvale liberaalse majanduse teelt, millele Teie suunasite.

Kuidas seda olukorda kommenteerite?

Peamine probleem pole keerulisuses, 46

F O T O : E RAKO G U F OT OD: Ä RI P Ä EV

Aktiivselt edasi Peale terviseriket taandus Mart Laar riigikogust ning valiti Eesti Panga nõukogu esimeheks. Lisaks on tema sulest pärast tegevpoliitikast taandumist ilmunud tublisti raamatuid.

kuigi mulle on lihtsad süsteemid rohkem meele järele. Tulumaksureformi eesmärgist võin ju isegi aru saada, kuid üritades kehtestada maksukorraldust, mis kõiki õnnelikuks teeb, võib saada maksusüsteemi, mis inimestelt raha ära võtab ja töötamist karistab.

Kui oleksite saanud peaministrina valida ja juhtida Eesti rada pikemalt, siis mis oleks täna majanduses teisiti?

Mingit üht ala on siin raske pakkuda, eeskätt tuleks hoiduda rumalatest otsustest ja populistlikest algatustest.

Haldusreform sai Eestis nüüd tehtud, räägitakse ka riigireformi vajadusest. Kui palju peaks muutma Eesti 100. sünnipäeval seda, kuidas meie riik toimib?

47

Haldusreformist on esialgu ära tehtud kest, mis tuleb alles täita sisuga. Riigi­ reformiga aga pole tõsiselt isegi alustatud, kuigi oleks hädasti vaja. Pea on lihtsalt suurem, kui kael kanda suudab.

Olite kaks korda (1994 ja 2002) sunnitud peaministri kohalt lahkuma. Mõlemal juhul pööras osa koalitsioonist Teile selja.

Kummal juhul tundsite rohkem pettumust?

Need olid ikka üsna erinevad. 2002. aastal astusin ise tagasi, sest Siim Kallase kokku­lepe Edgar Savisaarega oli tühis­tanud senise koostöölepingu. Ega inimestel saa ju takistada ühte heitmast, kui nad kangesti tahavad. Sest ütleb ju laulusalmgi, et „Ei takista vallid, ei takista kraav, kui kokku tahab saada üks armunud paar”.

Lennukas ja isegi kärsitu Mart Laari juhtimisstiilis oli lennukust ja isegi kärsitust, aga tollal pidigi asju nii tege­ma, sest oluliste otsus­ tega oodata ei andnud. Tuli tegutseda, mitte lõputult juurelda, ega me vist muidu poleks Euroopa Liitu ja NATO-sse saanud. Mis Marti sellest maskuliinsest poliitikute kambast eristab: ta on väga tähelepanelik ja viisakas, eriti naiste suhtes.

Oli selleks siis valitsuse resi­dentsi perenaine, vagu­ nisaatja, stjuardess või nais­ajakirjanik, ta oli nen­ dega alati väga aupaklik ja südamlik. See on ju praegu aktuaalne teema. Mäletan ka, et kui Toompeal oli olulisi otsuseid vaja teha ja kiire, siis Mart võttis ikka aja, et oma abikaasale Katrinile helistada ja tema­ ga kõnelda. Kui Laar 2001. aasta lõpus tagasi astus, siis esimene käik oli küll presidendi juurde, aga kohe järgmine oli kõne Katrinile. Mart on tegelikult hea südamega ja soe inimene. Temas pole sellist eestlaslikku mühaklikkust, mis poliitikutes tihti välja lööb.

Priit Põiklik Peaministri ja valitsuse meedianõunik 1999–2002

i nve ste e ri – nr 1/2018

ÖPIKU² MAJA lepingute sõlmimine on alanud!

Teet Raudsep l Müügidirektor teet.raudsep@mainorulemiste.ee +372 517 5816

opiku.ee l ulemistecity.ee

Ülemiste City on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegne linnaosa, kus tegutseb suur hulk innovaatilisi ettevõtteid. Eesmärgiks on arendada 36-hektaril laiuv Targa äri linn suurimaks teadmistele tuginevaks majanduskeskkonnaks Baltimaades.

ÜLEMISTE CITY

Öpiku Majade energiatõhususe ja keskkonnasõbralikkuse tagab hoone vastavus LEED sertifikaadi nõuetele. Hooned on projekteeritud vastavaks B-energiaklassi nõuetele, mis hoiab kütte- ja jahutuskulud väga madalal.

ÖKONOOMNE

Julius Stokas I Müügijuht julius.stokas@mainorulemiste.ee +372 5565 3650

Öpiku Majad sobituvad suurepäraselt innovaatilist mõttelaadi toetavasse Ülemiste City linnakusse ja on ideaalne asukoht inspireerivat keskkonda vajavatele ettevõtetele.

Kitsale spetsialiseerumisele vastanduv Öpik käsitles iga küsimust vastassuhetes kogu ülejäänud universumiga – samamoodi on mitmekülgselt läbimõeldud ka tema nime kandvad uuenduslikud ärihooned.

Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja Ernst Öpiku järgi nime saanud ärihooned vastavad kõigile kaasaegse ettevõtte vajadustele – stiilsed ja esinduslikud, moodsad ja efektiivsed.

TÄHED ON LÄHEDAL

ÖPIKU MAJAD

FOT O: ERR

Laureaat tänavu pälvis enn soosaare eetilise esseistika auhinna marju lepajõe ajakirjas akadeemia ilmunud kirjutise „tarkus ja õiglus kaitsevad kõiki” ja postimehe arvamusliidrite lõunal esitatud kõne „tõejärgse maailma uudised” eest.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 1/20 18

Mõlemast esseest jäi kumama kurbus humanitaarhariduse kehvast seisust Eestis. Miks on see Teie hinnangul nii?

See olukord ei ole tekkinud üleöö, vaid on kujunenud välja aastakümnete jooksul.

Teadust on pikka aega korraldanud inimesed, kes ei ole justkui üldse järele mõelnud, mis on teaduse roll ühiskonnas

ja milline on eri teaduste omavaheline suhe. Seda võib nimetada ebapädevuseks.

Otsene vastutus olukorra eest on haridusja teadusministeeriumil, ent ka ülikoolidel endil. Rida väljapaistvaid teadlasi on regulaarselt protestinud, aga oleks vaja olnud luua humanitaarteadlaste ühisrinne, st teostada jõudu, kuid humanitaarid 50

LHV toetab

õppetöö ja projektidega, et neil kahtlemata ei ole võimalik seda teha. On toimunud tubli lageraie, kus on püsti jäänud mõned puud – ja seda peaaegu kõikides humanitaarteadustes, mida ei toeta nn rahvusprofessuurid. Ülikoolid ei suuda enam pakkuda elementaarset kompetentsi ühiskonnale, kes neid üleval peab. Kui ei ole refleksiooni, siis ühiskond ei liigu edasi. See, et Eesti ühiskond tammub juba aastaid paigal ja otsib nõutult ideed, mis innustaks, ega leia midagi muud kui mõte lennata Marsile, on minu hinnangul teaduspoliitika tulemus. Humanitaarteadused on tohutu ideepank, mida tuleks loominguliselt sünteesida.

püüavad läbi ajada sõnaga, viisakalt. Oma eriala tõttu ei suuda nad uskuda, et trükitud teksti ei loeta või sellest ei saada aru. Piinlik oleks uskuda oma partnerist, et ta ei oska lugeda.

Kui praegu näiteks otsida ülikoolidest inimest, kes võiks kirjutada põhjaliku järelsõna mõnele saksa kirjanduse klassikalisele teosele või kes põhjendaks sügavama süstemaatikaga, miks 12. sajandi autori Bingeni Hildegardi ladina keelest tõlgitud kirjavalik, mis äsja ilmus akadeemilise väljaandena, on nii aktuaalne Eesti mõtteruumis, et tiraaž müüakse lennult läbi, siis leiab võrkudest üks kaks võimalikku inimest, aga need on nii koormatud 51

Millist lahendust Te tekkinud olukorrale näete?

Et ühiskond oleks vaimselt tugev, tuleks liikuda otsustavalt proportsionaalsuse poole nii teaduses kui ka ülikooliõpingutes. Tinglikult võiks teadusi liigitada kolmeks: 1) väline maailm – füüsikaline, bioloogiline jne; 2) inimese vaimne maailm – kõik filoloogiad, mõttelugu, religioon jne; 3) kaht sfääri ühendavad teadused – meditsiin, majandus, IT. Muidugi on see tinglik, sest inimene sõltub sellest kõigest, teatava kombinatsioonina. Ometi on ta ainus subjekt, kellele kõike seda vaja on. Ent kui vaimne geneetika välja jätta, nagu Eestis on tendents, hakatakse poliitikas inimest käsitlema hoopis bioloogilise objektina, kes lihtsalt sööb ja paljuneb, turuvarblasena, kes sünnist surmani tülitab haigekassat. Kui vaimne geneetika välja jätta, pole ju mingit põhjust vältida sellist metsistumist, mida väljendab Süüria kodusõda.

Proportsionaalsuse poole liikumine nõuab poliitilist otsust ja kindlaid samme. See on põhimõtteline asi, aga ei toimu kiiresti. Hävitada on lihtne, ehitada on väga raske. Seni on vaja hoolitseda, et vaimne kapital ei hajuks tuulde. Siin saaksid pangad ja eraettevõtjad kaasa aidata, näiteks nii, nagu Postimees pani

Marju Lepajõe Sündinud 1962. aastal.

1985. aastal lõpetas Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti filoloogina.

1988–1991 statsionaarne aspirantuur klassikalises filoloogias (Leningradi RÜ, klassikalise filoloogia õppetool).

1997–2005 doktorantuur teoloogias Tartu Ülikooli usuteaduskonnas.

1985–1988 vanem­ raamatukoguhoidja Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas.

1992–1993 Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli assistent.

1993–1998 ladina ja kreeka keele lektor Tartu Ülikooli usuteaduskonnas.

1998. aastast on Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo teadur.

i nve ste e ri – nr 1/2018

F O T O : Õ I G USKAN T SL E RI KAN T SE L E I

LHV toetab

Otsus oli üksmeelne Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna žürii töös osalemine on suur au ja põnev vaimne ülesanne.

Otsime ju Enn Soosaare haarde ja mõjuga kirjutajaid. Selgi korral oli kandidaate mitukümmend.

Nõupidamistoa saladust avaldamata saan öelda, et valik oli lõpuks üksmeelne.

2017. aasta tugevate kandidaatide seast tõusid selgelt esile Eero Epner, Mihhail Lotman, Tarmo Soomere ja Tõnu Õnnepalu, võitjaks tuli Marju Lepajõe. Lugege veel kord Akadeemias ilmunud kirjutist „Tarkus ja õiglus kaitsevad kõiki” ja Postimehes ilmunud kõnet „Tõejärgse maailma uudised”! Rahulik, siiski veidi hirmutav ette- ja läbinägelikkus rabas juba siis, kui need lood ilmusid, ja üle lugedes on emotsioon veelgi võimsam.

Marju Lepajõe esseede ilu, rangus ja samal ajal helgus ning naer, neis peegelduv eetika, tõe-, headuse- ja tarkusetunnetus näitab mu meelest valgust. Ja annab edasiminekuks julgust.

Värske ergastava tuuleiilina mõjuvad need veel paljude aastate pärast. Täiesti Enn Soosaare vaimus! Ülle Madise Õiguskantsler

inve ste e ri – nr 1/20 18

t­ ugevalt õla alla „Avatud Eesti raamatu” sarjale. Asutada võiks nimelisi professuure, toetudes kuulsatele teadlastele, keda maailm tunneb, nagu näiteks Arthur Võõbus või Adolph von Harnack, kuulsaim teoloog, kes Tartus on sündinud.

Professuuri peaks ülal pidama vähemalt kümme aastat. See tähendaks loenguid, juhendamist, uurimuste trükis avaldamist. See aitaks kapitalil areneda. Võiks asutada preemiaid, näiteks eestikeelse monograafia preemia või filosoofiateose järelsõna preemia, sest see on vaevarikas töö, millel on pikk järelmõju, aga sellise töö eest makstakse ülivähe.

Kui peetakse lugu riigi vaimsest kapi-

kujuneda, kui ta võtab mõõtkava teistest inimestest. Lapsevanemate mõõtkava on ju teatud moel minevik, aga elu on alati uus. Vanem saab last toetada selles, mis last huvitab, ja neid huvisid taiplikult selekteerida, nii et jääks püsima see, millele tõesti pühenduda. Ja siis on juba lapse asi, kuidas ta hiljem oma huvi majandusliku ümbrusega kombineerib, nii et ta saaks elada võimalikult meele­ pärast elu, olla inimesena huvitav, suuta köita kaua aega ka teist inimest, kelle kõrval elada. Selline inimene viib ühiskonda edasi. Ta ei ole saavutuste ega palga ori.

Kahtlemata võib ilmneda varakult näi-

Õppimise ümber peaks jääma vabaduse aura talist, loob see stabiilsuse ja usaldatavuse, tsiviliseerituse kuvandi, mis on ju paljudele välisinvestoritele oluline.

Tsiteerisite essees Aristotelest, kes ütles, et õpingute siht ei tohi olla tasuv töö, sest mõte palgatööst muudab kasvueas inimese orjaks. Kas meie ühiskond on liigselt orienteeritud rahale kui edu kriteeriumile?

Edujutt lapsepõlves tähendab sageli raskeid psüühilisi probleeme hilisemas elus. Edu on meeldiv ja innustav, aga see peaks olema seotud iseenda ületamisega mingis heas suunas, mida on hiljem võimalik nautida – tunda, et oled parem kui varem ja et sa tegelikult teostasid seda, mis sinus juba oli. Edu on avardumine. Peaks tegema vahet, mis on elu ja mis on sport. Kui elada ainult saavutusest saavutuseni ja mõttest, et peab kellestki teisest parem olema, siis on elu võrdlemisi surnud, sest sõltub välisest.

Inimese isikupära ei pruugi üldse välja

teks ärivaist, aga lapsele peaks selgeks tegema, et äris on oluline selline nähtus nagu isiklik sarm, millele aitab kindlasti kaasa prantsuse kirjanduse põhjalik tundmine, mõne muusikainstrumendi valdamine oma lõbuks vms. Ka hea majandusteadlane peaks tajuma elu irratsionaalset külge, mille tundmaõppimiseks pole paremat vahendit kui kirjandusklassika lugemine. Õppimise ümber peaks alati jääma vabaduse aura. Ülikoolistuudium peaks olema nauding iseeneses. Eneseväärikuse tunne, mis tekib otsese kasuta vaimsetest pingutustest, on kõige kindlam alus, millele elu ehitada.

Miks suhtute kriitiliselt ingliskeelsetesse õppekavadesse Eesti ülikoolides?

Peamine probleem on, et ei tehta vahet, mis on tunnetuskeel ja mis suhtluskeel.

Humanitaarteadustes peab inimene jõudma võimalikult suure täpsuse ja vabaduseni abstraktses keeles, seoste 52

53

FOT O: EN N S OOS A A RE S A

sõnastamises. Mõtteprotsessi kirjapanek on teaduse osa. Sellest sihist taanduda ei saa, sest see on asja mõte. Selle sihini jõudmine annab taustsüsteemi keelekasutuse kõigile teistele valdkondadele.

Tunnetuskeel lähtub kõige sügavamal moel emakeelest, mille nüansse tajutakse kõige täpsemalt. Sellist täpsust saab õppida tekstidest, aga peab nägema ka inimest, kes tõesti mõistab kõneleda. Selle jaoks on ülikool ja õppejõud. Oma keele tundmaõppimine on olnud alati kõige sügavamaid loomeallikaid. Tunnetuskeele vahetamisel on väga rasked tagajärjed.

Enesest lugupidav saksa teadlane inglise keeles ei kirjuta, sest ta austab inglise keelt. On olemas selline asi nagu tõlkimine ja seda muu maailm ka teeb. Et üldse omandada sellist inglise akadeemilist idioomi, millega kõlbaks minna üliõpilasi õpetama, peaks elama aastakümneid Suurbritannias. Inglise keelde ei tohi suhtuda nagu laipa, mida võib lihtsalt suust suhu anda, kujutledes, et see nüüd ongi inglise keel, aga seda tehakse akadeemilises maailmas samamoodi nagu teistes sfäärides. Ülikoolides võiks püüda õpetada head inglise, saksa, prantsuse akadeemilist keelt, sest erialati on nn dominantkeel erinev. Lisaks tähendab keel kindlat teaduslikku traditsiooni: valides keele, valitakse traditsioon. Aga teaduse seisukohalt oleks eestlastele viljakam seista väljaspool ja traditsioone sünteesida. Miks me ei kasuta oma eelist? Kui õppeprotsess on jäljendamine ja kohandumine, tähendab see konformistide kasvatamist. Ülikooliharidusega ei tohiks ümber käia nii primitiivselt. Selleks et suhelda muu maailmaga (mida on niikuinii kogu aeg tehtud), ei pea vahetama õppekeelt.

Et Eestil oleks midagi pakkuda, tuleb kirjutada kõigepealt eesti keeles võimalikult hästi ja siis tõlkida. Teaduse enese seisukohalt oleks see optimaalseim.

Siiski möönan, et teadustes, mille väljund on numbrid, keelel nii põhimõttelist rolli ei ole.

Postimehe arvamusliidrite lõunal rääkisite kuulujuttudest ja tõest. Kui umbusklik olete ise tänases maailmas leviva info tõepärasuse suhtes?

Huvitavat infot, mille puhul tõesti juurelda, kui tõepärane see on, kahjuks peaaegu ei levitata. Loen ajalehti pigem selleks, et aru saada mingitest üldistest meeleoludest, seostest. Muski raketiseiklus oleks ehk olnud uudis siis, kui Eesti „Teeme ära” meeskond oleks talle kohe järgnenud, et koristada kosmosest kogu see praht, mida lapsemeelsus tekitab.

Läheneb Eesti Vabariigi 100. aastapäev.

Kuivõrd olete rahul tänase Eesti eluga?

Meie riik on parim asi, mis inimesele osaks võib saada. On tõesti olemas vaimne vabadus, ja omakeelses kultuuris elamine on õdus ja inspireeriv. Seda kaunidust ohustab aga tõsiselt suurushullustus, mis on tabanud seoses Rail Balticu joonlaudtrassiga, metsade mõõdutundetu raiumisega, tselluloositehase ehitami­ sega Emajõe äärde. Kuidas saab äriline mõte olla nii primitiivne, et hakkab elu alust hävitama? Siin tuleb koondada kõik jõud, et sellele vastu astuda.

Enn Soosaare Sihtasutus Enn Soosaare Sihtasutuse ülesandeks on Eesti silmapaistva tõlkija, publitsisti ja ühiskonnategelase Enn Soosaare pärandi säilitamine, edasiarendamine ja jäädvustamine. Sihtasutus annab välja Enn Soosaare nimelist aastapreemiat, mis president Toomas Hendrik Ilvese ettepanekul nimetati eetilise esseistika auhinnaks. Preemia laureaadiks saab autor, kes on oma kirjutistega aidanud levitada ja arendada ühiskonnas väärtusi, millele Enn Soosaar pühendas kogu oma viljaka loometegevuse. Auhind antakse möödunud kalendriaastal eestikeelses trükisõnas ilmunud tähelepandavaimale kirjutisele esseistika nõudlikus žanris.

Auhinna määrab selleks kutsutud žürii. Laureaat kuulutatakse välja igal aastal 13. veebruaril, Enn Soosaare sünniaastapäeval.

Auhinna väljaandmist toetab LHV Pank.

i nve ste e ri – nr 1/2018

FOT OD: T I I T EFER T

Mat emaa tika lhv krediidianalüütik helen uusorg õpetab vanalinna hariduskolleegiumis 10. klassile matemaatikat. uurime, miks ta seda teeb ning milline on eestis seis matemaatikaõpetajatega ja matemaatikaõppe tasemega.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 1/20 18

heleni koormus on neli tundi näda­las, mis jaguneb kolme päeva peale. Tartu Ülikoolis matemaatilist statistikat ja sinna kõrvale majandust õppinud Helenile pole matemaatika kunagi muret valmistanud. Matemaatikaõpetajad olid ka tema vanaema ja vanaisa. Gümnaasiumis õpetamiseks on Helenil omandatud ka magistrikraad matemaatikaõpetaja erialal.

Mõnus vaheldus pangatööle „Pangas töötades tundsin, et peaks veel edasi õppima. Pedagoogika ja inimese areng tundus nii huvitavana,” räägib Helen. Kui teda läinud suvel kooli õpetajaks kutsuti, siis võttis ta kutse vastu. Koolile on iga õpetaja oluline.

Helen tunnistab, et tundis alguses tohutut vastutust, mis ei lasknud magada. Nüüd on ta sellega harjunud, ent 54

Ülevaade Õpetajaks tasub ikka õppida Uuring „Eesti tööturg täna ja homme 2017” näitab, et tööealiste arv Eestis väheneb jõudsalt ning aastaks 2025 on Eestis 43 000 tööealist vähem kui praegu.

See ei tähenda, et koolinoorele on töökoht tulevikus automaatselt kindlustatud; palju sõltub sellest, mida ja kuidas täna õppida.

Tubli õpetaja Gümnaasiumis õpetamiseks on Helenil omandatud matemaatikaõpetaja erialal magistrikraad.

kõige raskemaks peab ta tööde parandamist. „Pean iga õpilase mõttekäigu eraldi läbi käima, , et aru saada, kas see on loogiline või mitte” räägib ta.

Tema õpilased on pigem humanitaartaustaga ja matemaatika ei ole nende esimene eelistus. Ometi on nad Heleni sõnul tublid. „Matemaatikas on harjutamine võti,” lisab ta. Oma esimeses tunnis palus ta õpilastel kirjutada, mis neile matemaatikas meeldib ja mis ei meeldi. Õpetajana meeldib talle ameti juures pidev vaheldus. Ei ole nii, et mingid asjad on paigas. „Kui nii mõtlen, siis kohe juhtubki midagi,” räägib Helen. Õpetajakutse annab pangatööle mõnusa vahelduse. Ühelt poolt jagab Helen koolis saadud emotsioone ka töökaaslas55

tega pangas, teisalt toob ta õpilastele koolis näiteid pangandusest ja majandusest, et muuta matemaatika nende jaoks lihtsamaks. „Reaalained arendavad loogilist mõtlemist ja aitavad maailma paremini mõista,” räägib Helen. „Näiteks kui hakkad maja ehitama, saad oma kodu energiakulu arvutada.” Samuti aitab matemaatika mõista ja analüüsida statistikat. „Muidu loed kuskilt mingeid numbreid, aga siis oskad nende taga näha ka seoseid,” lisab Helen.

Ta tunnistab, et ei pea õpetajaametit raha pärast. Kui ta keskenduks ainult koolitööle ja võtaks ka klassijuhataja kohused enda kanda, siis kaotaks ta igakuises sissetulekus umbes poole. Palk on kindlasti ka üks põhjustest, miks koolis on matemaatikaõpetajate puudus. „Reaalainete õpetajatel on palju variante, kuhu tööle minna, kasvõi finantsasutustesse,” ütleb Helen. Edukas õpetaja peab tema sõnul olema parajalt edev, aga ka särav isiksus. „Peab nautima mängu ilu.

Pead huvituma ka noortest inimestest, neid mõistma ja aitama neil edasi arene-

Pooled õpetajad on vähemalt 50-aastased 2016. aastal olid umbes pooled üldhariduskoolide õpetajad vähemalt 50-aastased. Alla 30-aastaseid õpetajaid oli vähem kui 10 protsenti ja alla 40-aastaseid vaid veidi rohkem kui veerand kõigist üldhariduskoolide õpetajatest.

2016. aastal oli mehi üldhariduskoolide õpetajate seas alla 15 protsendi. Vanuserühmade vahel jagunesid mehed üsna võrdselt: igas kümneaastases vanuserühmas oli mehi 2,5–3,5 protsenti õpetajate üldarvust.

Vanuserühmas 20–29 oli mehi viiendik ja vanuserühmas 50–59 vaid veidi üle kümnendiku, st nooremas vanuserühmas oli mehi rohkem.

i nve ste e ri – nr 1/2018

Ülevaade

Otsitakse tikutulega taga Enamasti meie lõpetajad kas juba töötavad matemaatikaõpetajatena või alustavad sellega ülikooli lõpetamisel. Koolide vajadus on aga palju suurem, uusi matemaatikaõpetajaid otsitakse taga tikutulega.

Madis Lepik Tallinna Ülikooli matemaatikaõpetaja õppekava juht

da,” räägib Helen. Tema sõnul pole õpetaja elukutse maine ühiskonnas madal. „Pigem arvavad õpetajad ise sedamoodi,” lisab ta. Lisaks kõrgemale palgale aitaks tublisid õpetajaid kooli tuua suuremad sotsiaalkaitsed. Heleni sõnul võiks siin eeskuju võtta Saksamaast, kus õpetajad saavad suhteliselt keskmist palka, aga õpetajate elukutse on väga populaarne ning ülikoolis seda ametit omandada soovijate arv on suurem, kui vastu võetakse.

Igal juhul julgustab Helen kõigil, kes tunnevad kutsumust, õpetajaametiga kaasnev väljakutse vastu võtta.

Eesti lapsed oskavad matemaatikat Tallinna Ülikooli matemaatikaõpetajate õppekava juhi Madis Lepiku sõnul on rahvusvahelised võrdlusuuringud (näiteks PISA) korduvalt näidanud, et Eesti õpilaste matemaatikateadmised on Euroopa tipus. „See lubab arvata, et ka meie matemaatikaõpetajad kuuluvad Euroopa parimate hulka. Vaatamata sellele ei ole matemaatikaõpetaja amet

inve ste e ri – nr 1/20 18

meil kuigi populaarne,” lisab Lepik. „Õpetajate keskmine vanus on üle 50 ja nooremad eagrupid on selgelt alaesindatud. Gümnaasiumilõpetajad peavad seda tööd raskeks ja palka liiga madalaks.”

Tallinna Ülikool on Eesti-keskne õpetajakoolitusasutus. „Matemaatikaõpetaja magistriõppesse sisseastujatelt eeldame, et nad on läbinud bakalaureuseõppe matemaatikas või mõnel muul erialal, mille õppekava sisaldab piisaval määral matemaatilisi distsipliine. Igal aastal alustab õpinguid kuni 15 üliõpilast, enamasti naised. Ülikool oleks mõistagi valmis koolitama ka oluliselt rohkem õpetajaid, paraku huvilisi napib,” räägib Lepik. Õppetöö on korraldatud nii, et selle kõrvalt oleks võimalik kas täis- või osakoormusega töötada koolis; enamik üliõpilastest seda võimalust ka kasutab.

Mõistagi on õpingute, töö ja pereelu ühitamine Lepiku sõnul päris suur väljakutse, seetõttu jõuab nominaalajaga lõpetamiseni igal aastal umbes kümmekond üliõpilast.

Vanus pole probleem Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna asejuhataja Tarmu Kurmi sõnul ei sõltu õpetaja professionaalsus tema vanusest ja koolis peaks olema nii nooruslikku energiat kui ka elukogemust. „Teisalt tuleb muidugi näha vaeva selle nimel, et noored – eelkõige meie parimad koolilõpetajad – tahaksid õpetajaks õppida ja koolis töötada.

Nõudlus heade oskustega inimeste järele iseloomustab Eestis mitmeid valdkondi, muu hulgas ka haridust,” tõdeb Kurm. Õpetajate puudus on väga mitmetahuline teema, piirkonniti on vajadus ainespetsialistide järele erinev. Üks probleem, mis praegu takistab noorte õpetajate tööturule sisenemist, on seotud koolide töö- ja omavalitsuste hariduskorraldusega. „Meil töötab palju õpetajaid osalise koormusega. 2017/18. õppeaastal on veidi enam kui 12 000 õpetaja ametikohal ligi 15 000 õpetajat. Õpetajate 56

Koostöö vabaühendustega Teeme koostööd tublide vabaühendustega, kes on samuti teinud palju ära selleks, et õpetajaameti mainet tõsta ja tuua koolidesse inimesi teistelt elualadelt. Hea näitena võib tuua programmi „Noored kooli” ja algatuse „Tagasi kooli”.

FOT O: H A RI DUS - JA T EA DUS M I N I S T EERI UM

Tarmu Kurm Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooni­ osakonna asejuhataja

Meie matemaatika­ õpetajad kuuluvad Euroopa parimate hulka tööpakkumised on täna sageli osalise koormusega kohtadele, mis tähendab ka väiksemat palka. See aga ei pruugi motiveerida noort inimest õpetajaametisse tulema,” selgitab Kurm Tema sõnul ootavad noored koolilt sama, mida teistelt potentsiaalsetelt tööandjatelt: karjäärivõimalusi, paindlikkust, head töökeskkonda, panusele vastavat palka. Koolid ja koolipidajad peavad mõistma, et hea õpetaja pärast ei konkureeri nad mitte ainult teiste koolide, vaid ka teiste valdkondade tööandjatega. Et alustavad õpetajad ka pärast paariaastast töötamist koolis jätkaks, on oluline neid süsteemselt toetada. „Üldine koolikultuur, organisatsiooni kaasaegsus ja valmidus kohaneda muutustega tööturul mängivad siin samuti suurt rolli,” räägib Kurm.

57

Koolides veavad organisatsiooni arengut eest koolijuhid. Ministeerium ongi viimastel aastatel pööranud suurt tähelepanu koolijuhtide professionaalsuse tõstmisele. „Oleme koolitanud kogenud koolijuhtidest mentorid noorematele, kutsunud ellu programmid alustavatele ja tulevastele potentsiaalsetele koolijuhtidele, pakkunud võimalusi välisriikides stažeerimiseks,” tutvustab Kurm.

Ka õpetajad õpivad Omaette teema on õpetajakoolitus. Ülikoolidel on väga oluline roll, et õpetajaõppe sisu ja kvaliteet köidaks tänaseid koolilõpetajaid. „Käesoleva aasta jaanuaris alustasime bakalaureuse tudengitele suunatud eriprogrammiga, mis avab õpetajaametit tänapäevases võtmes, ja loodame, et õpetajakoolituse magist-

Lai ja kitsas matemaatika Gümnaasiumi astudes peavad õpilased valima kitsa või laia matemaatika programmi vahel.

Kitsas matemaatika (8 kursust) õpetab aru saama matemaatika keeles esitatud teabest ja kasutama matemaatikat eri olukordades igapäevaelus.

Kitsa matemaatika programm võimaldab jätkata õpinguid näiteks Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, arstiteaduskonnas, filosoofiateaduskonnas, usuteaduskonnas, Viljandi kultuuri­ akadeemias ning enamikul Tallinna Ülikooli erialadel.

Lai matemaatika (14 kursust) annab ettekujutuse matemaatika tähendusest ühiskonnas, selle rakendamisest igapäevaelus, tehnoloogias, majanduses, loodus- ja täppisteadustes ning muudes valdkondades.

Lahendatakse rakendus­ ülesandeid, olulisel kohal on tõestamine ja põhjen­ damine.

Laia matemaatika programmi läbimist eeldatakse sisseastujatelt näiteks Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas, majandusteaduskonnas, sotsiaalja haridusteadus­konnas, matemaatika- ja infor­ maatikateaduskonnas ning enamikul Tallinna Tehnikaülikooli erialadel. i nve ste e ri – nr 1/2018

Ülevaade Matemaatika on oluline Kümne aastaga on gümnaasiumilõpetajate arv vähenenud Eestis kolm korda. Laia matemaatika latt on meie ülikoolis seatud 50 punktile. Läinud aastal tegi laia matemaatika eksamit Eestis 2207 abiturienti, aga ainuüksi meie ootame ülikooli 2000 tudengit. Tulemuseks on see, et mitmeid suuri inseneriharusid ähvardab tudengite põud.

Matemaatika on meie ülikoolis ülioluline. Ühelgi erialal ei ole seda liiga palju. Üritame selle omandamist siduda kohe algusest peale rohkem erialaga, mida tullakse õppima. Nii peaks see muutuma huvitavamaks. Eesti haridussüsteemi üks puudusi ongi, et matemaatikat ei osata huvitavaks teha. Seda tuleks rohkem siduda reaalse eluga.

Hendrik Voll Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor

Õpetajad on selgelt ühiskonna alustala rantuur on osalejate jaoks valiku tegemise hetkel üks inspireerivamaid. Kõik selleks, et heade õpetajate järelkasv oleks tagatud aastateks,” sõnab Kurm. Lisaks sellele on võtmetähtsusega õpetajate pidev professionaalne arendamine; kvaliteetse ja ajakohase täienduskoolituse tagamine on samuti üks ministeeriumi prioriteetidest. Õpetajaamet eeldab (ja arendab) lisaks aineteadmistele liidrioskusi, enesekehtestamise võimet, suhtlemisoskusi ning pakub palju loomingulisust, vastutust ja väljakutset. Paljudes teistes ametites ei anta noorele inimesele kohe nii suurt vabadust ja vastutust kui õpetajaametis. Õpetajad on selgelt ühiskonna alustala, kellest sõltub kasvava põlvkonna kujunemine.

inve ste e ri – nr 1/20 18

Riiklikul tasemel tunnustab minis­ teerium silmapaistvaid haridustöötajaid oktoobrikuisel õpetajate galal „Eestimaa õpib ja tänab”. Lisaks sellele on kavas sisse seada ka haridustöötajate aastaja elutööpreemiad sarnaselt sportlaste ja kultuuritöötajate preemiatega. Samuti avaneb õpetajatel võimalus taotleda riiklikke stipendiume. Ka väga paljud omavalitsused tunnustavad mitmel moel oma tublisid õpetajaid ning riiklikult toetab riik esimest korda kooli tööle asuvaid õpetajaid, pakkudes neile lähtetoetust, mille suurus on 12 783 eurot. „Eesti õpetajad on tõelised tipud, kes on meie hariduse viinud maailma parimate sekka,” kinnitab Kurm.

58

Kolumn

Ärka & märka antud kirjutis ei räägi igahommikusest ärkamisest, mis talvisel pimedal ajal on omaette teema ja probleem paljude jaoks, vaid just unest, aga sellisest laiemast, ühiskondlikust uinumisest.

HK

tekst: henrik kalmet Näitleja inve ste e ri – nr 1/20 18

see mõtisklus on justkui talveunest – mitte kuskil koopasügavuses, millest oleks paljudele vast kasugi, et puhanumana kevadele vastu minna –, vaid sellisest igapäevaselt toimetades silmad lahti magamisest.

Kulgetakse märkamata, peatumata ning küsimusi esitamata läbi päevade, kuude ja aastate. Kogu aeg on kuhugi kiire ja alati on mõtted järgmise asja juures. Soovid ja lootused kisuvad tulevikku, mõtetega aga tuhnime minevikus ning olevikku, sellesse kõige väärtuslikumasse ainukesse päris hetke, ei jäägi muud peale keha. Libiseme sujuvalt elust läbi ja märkame teda alles siis, kui ta on meie vaateväljas jõudnud tahavaatepeeglisse.

Sageli soovitatakse inimestel võtta elust maksimum ehk kogeda – reisida, lugeda, vaadata ja avastada –, ja elu väärtuse mõõdupuuks saab nende kogemuste paljusus. Samas saab kõike seda teha ka ühiskondlikust unest

ärkamata. Lugeda raamatuid, sest nii ikka tehakse, käia teatris, sest naabrid käivad ka, minna reisile, sest see on igaaastane peretraditsioon jne. Need väärtuslikud kogemused, mis justkui peaksid andma elule mõtte ja kvaliteedi, muutuvad samasugusteks elu konveierlindi osadeks, mis tuisatakse läbi, järgides kindlalt ette antud šablooni.

Panin seda teravamalt kui varem tähele, kui viisime Kinoteatriga läbi casting’ut leidmaks oma teatrivõhiku eksperimendi jaoks inimest, kes pole varem pea kunagi teatris käinud. Uurisime vestlusele kutsutud kandi­daatide käest, et kui nad teatris ei käi, siis mis raamatuid nad näiteks loevad või filme vaatavad: millest nad on saanud elamuse ja mis neid on mõjutanud. Pea kõik ütlesid, et loevad raamatuid ja et kindlasti vaatavad filme, aga kui oli vaja konkreetselt välja tuua mingi teos või põhjendada, miks just üks või teine film või raamat puudutas, ei osatud vastata. Kõige markantsem näide 60

FOT O: ERR

Palgaline teatrivaataja 450 kandidaadi seast välja valitud Valgast pärit 21-aastase Alissija-Elisabet Jevtjukova senise vähese teatrikogemuse põhjusteks on elukoht ja teatripiletite kallidus. Tema kodune keel on vene keel, kuid Valga põhi- ja kutsekooli lõpe­­t­anuna suhtleb ta vabalt nii eesti kui vene keeles.

Umbes 200 etenduse äravaatamise katsumusest sünnib dokumentaalfilm, mille režissöör on Marta Pulk. Kinoteatri ekspe­ riment sünnib koostöös Apollo Kino, Eesti Teatri Agentuuri ja Eesti Etendusasutuste Liiduga.

oli meeste­rahvas, kes ütles, et käis eelmisel nädalal kinos, aga ei mäleta filmi nime ega ka seda, mis seal toimus, aga mäletab, et meeldis, aga miks meeldis, seda mitte. Kõik need inimesed reisisid, lugesid, vaatasid filme, käisid kontsertidel, koge­sid erinevaid kunstiliike ning polnud passiivsed tegemise mõttes, kuid paljud neist olid passiivsed märkamise mõttes, jättes analüüsimata, miks nad midagi vaatasid, mis neid kõnetas või kuidas see neid mõjutas.

Elu muutub nagu kahemõõtmeliseks arvutimänguks, kus ennast ei eristata enam ümbritsevast taustast, kõik on pressitud lapikuks ja liikumiseks on ainult üks kindel tee, mis viib küll läbi maailma eri paikade, teatrite ja kinode, aga mingeid küsimusi ei teki, sest selline on ju ette antud rada – nii lihtsalt ongi ja võitja on see, kellel teise otsa välja jõudes on kogutud kõige rohkem münte.* Asi pole mitte kogetu koguarvus, vaid nende kogemuste teadlikus märkamises 61

ehk konkreetses hetkes ärkvel olemises.

Tihti võib üksainus raamat või reis niimoodi üles kaaluda terved kuhjad, ja ma ei räägi siinkohal mitte sisude erinevast tasemest, vaid lähenemisest, keskendumisest ja analüüsist.

Seepärast oli meie jaoks ka oluline, et inimene, kelle me leidsime Kinoteatriga ära vaatama kõik 2018. aastal esietenduvad uuslavastused, ei koguks mitte ainult suure arvu külastusi, vaid kirjutaks ka iga tüki kohta arvamusloo.** Pärast talveunest ärkamist võite rahulikult ka teatris päriselt magama jääda või igava raamatu pooleli jätta, kui mõtlete ja küsite endalt, miks. Miks ei meeldinud, miks ei haaranud või lihtsalt, miks ma nii väsinud olen. Soovitan astuda endaga dialoogi – võite üllatuda, kui hea ja huvitava vestluspartneri te niimoodi leiate.

Erinevad kunstiteosed annavad meile suurepärase võimaluse ennast nende kaudu avastada.

* Ei ole mingi kapitalismi kriitika, vaid viide „Super Mario” mängule. ** Kinoteatri eksperimendi edenemist saad jälgida lehel eksperiment.kino­ teater.ee. i nve ste e ri – nr 1/2018

FOT O: I S T OC K

Kos mos

kui aastakümneid on kosmos olnud riikide pärusmaa, siis tänaseks investeerivad eraettevõtted kosmosetehnoloogiasse juba rohkem. oma võimalused on siin ka eesti ettevõtetel.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 1/20 18

kosmoseäris on oluline kosmoseaparaatide valmistamine ja nende orbiidile lennutamine. Teine pool kosmoseärist on missioonid, mida nende aparaatide abil ellu viiakse. Aparaadid vaatlevad tähti, mõõdavad gravitatsiooni jne. Samuti jälgitakse nende abil Maad ning satelliitide abil pakutakse kommunikatsiooni- ja navigeerimisteenuseid.

Liikmemaks tuleb tagasi Eesti on Euroopa Kosmoseagentuuri liige. Agentuuris kehtib põhimõte, et suur osa liikmemaksust läheb liikmesriigi ettevõtetele agentuuri tellimustena tagasi. Eesti maksab riigieelarvest Euroopa Kosmoseagentuurile üle kahe miljoni euro aastas ja samas suurusjärgus on tulnud ka tellimusi.

62

Ülevaade Mis on kosmos?

Kosmose alguse piir on kokkuleppeliselt 100 kilomeetri kõrgusel Maast.

Eesti Kosmosebüroo EAS-i koosseisus tegutsev Eesti Kosmosebüroo on Eesti ettevõtlusele ja majandusele suunatud kosmosepoliitika peamine elluviija, mille eesmärk on Eesti ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste kaasamine ESA programmidesse ja projektidesse ning selle kaudu ettevõtete konkurentsivõime suurendamine ja kõrgtehnoloogilise ekspordi tekitamine. Samuti on eesmärgiks töötada välja maapealseid kosmoserakendusi, mida saaks kasutada nii ettevõtted kui ka ühiskond tervikuna.

„Eestis räägitakse palju tootearendusest ja innovatsioonist, aga tihti unustatakse ära üks oluline aspekt. See kõik ei maksa midagi, kui sul pole kohta, kuhu innovatiivset toodet müüa,” räägib EAS-i juures tegutseva Eesti Kosmosebüroo juht Madis Võõras. Euroopa Kosmoseagentuur on loonud oma liikmesriikide ettevõtteile sellise võimaluse. Tegemist on institutsionaalse ekspordiga. „Müük institutsioonile on alati lihtsam kui müük vabal turul. See on suur võimalus meie kõrgtehnoloogilistele ettevõtetele uue turu leidmiseks,” lisab Võõras.

Eestist on kosmoseagentuuri andmebaasis juba 61 ettevõtet, kellest reaalselt on 63

tööd saanud 12. Tegemist on tublide ja innovaatiliste ettevõtetega, kelle põhivaldkond ei ole kosmos, aga kes on leidnud enda jaoks mingi teema, näiteks kirjutatakse tarkvara või valmistatakse satelliitide detaile. „Ei saa öelda, et see on suure mahuga äri. Kosmos jääb alati nišiäriks, mis tõmbab muud ettevõtlust endaga kaasa,” räägib Võõras. „Kosmos on kvaliteedi märk. Kui sinu ettevõte on sinna midagi valmistanud, siis see aitab uusi tellimusi saada ja mitte ainult kosmose jaoks, vaid ka maa peale.” Eesti Kosmosebüroo aitab ettevõtetel pääseda Euroopa Kosmoseagentuuri andmebaasidesse. „Meie süsteem on loodud selleks,

Euroopa Kosmose­ agentuur Euroopa Kosmose­agentuur (ESA) ühendab 22 liikmesriiki. ESA programmide eesmärk on saada rohkem teada Maast, selle lähiümbrusest, meie päikesesüsteemist ja universumist tervikuna. Lisaks arendab ESA satelliidi­põhiseid tehnoloogiaid ja teenuseid ning edendab Euroopa vastavaid majandus­ harusid.

Euroopa Kosmose­ agentuuri peakontor asub Pariisis. Kosmoseagentuuris töötab 2200 inimest kõigist liikmesriikidest, sealhulgas teadlased, insenerid, IT-spetsialistid ja administratiivtöötajad.

i nve ste e ri – nr 1/2018

FOT O: ES T C UBE

Ülevaade

Kosmoseriik Eesti 7. mail 2013 saadeti Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga Vega Maa-lähedasele päikesesünkroonsele orbiidile Eesti esimene satelliit ESTCube-1. Satelliiti kasutati põhiliselt pildistamiseks ja andmete allalaadimiseks.

EST­Cube-1 kaameraga tehti ka esimesed pildid Eestist. Satelliidi akud said tühjaks 19. mail 2015. aastal.

Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis käib vilgas töö, et 2019. aasta lõpus saata Maa orbiidile ESTCube-2.

Missiooni eesmärk on tehnoloogia testimine.

Testitakse orbiidi kõrguse langetamist plasma pidurdamise abil, elektrilise päikesepurje (E-sail) tehnoloogiat ja uudset satelliidi alamsüsteemi lahendust.

inve ste e ri – nr 1/20 18

et ettevõtetel oleks lihtsam täita taotluse dokumente. Andmebaasi registreerimine on keeruline. Tuleb teada trikke ja nippe,” ütleb Võõras. Lisaks aitab büroo väiksematel ettevõtetel koostööd teha, et allhanget jagada. Äriinkubaator Lisaks institutsionaalsele ärile lisandub new space ehk kosmosega seotud eraettevõtlus. Kuulsaim firma on kahtlemata Elon Muskile kuuluv SpaceX, mis tegutseb eraturul, aga ankurkliendiks on Ameerika Ühendriigid. „Kui sa oled riiklikke tellimusi juba saanud, siis selle tulemusena võib tulla tellimus ka näiteks Airbusilt, ja siin on mahud hoopis teised,” viitab Võõras Eesti ettevõtetele.

Koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga loodi Eestisse äriinkubaator, mille programmiga liitusid mullu aasta lõpus kolm esimest idufirmat, kelle äriidee baseerub kosmosetehnoloogia rakendamisel nii kosmoses kui ka maa peal.

Inkubaatori eesmärk on innustada ja toetada ettevõtjaid looma ja arendama uusi kosmosega seotud tooteid ja teenuseid, mis sobivad kasutamiseks maa peal või new space’i valdkonnas. Inkubaator

soovib viie aasta jooksul aidata 20 Eesti idufirmal jõuda rahvusvahelisele turule, pakkudes neile toote või teenuse arendamiseks 50 000 euro suurust stardirahastust ja valdkonnaspetsiifilist mentorlust.

Näiteks on ettevõtte Crystalspace põhi­tegevus kosmosetehnoloogiate, satelliitide ja nendele vajalike riistvaralahenduste arendamine. Inkubatsiooni­perioodi peamine ülesanne on arendada välja vaakumkambrites töötav portatiivne kaamera, mis saab hakkama gaasi­vabas keskkonnas ja madala voolutarbega.

Ettevõtte Spaceit peamine tegevusvaldkond on satelliitidele tarkvara arendamine. Inkubatsiooniperioodi jooksul soovitakse välja arendada pilvepõhine universaalne juhtimissüsteem satelliitidele, mis toimib teenusena ja kasutab ülemaailmset maajaamade võrgustikku.

Spaceiti juhtimissüsteemi eelised on selle turvalisus, pakutava raadioside kvaliteet ning satelliidimissioonide oluline kuluefektiivsus. Golbriak Space on iduettevõte, mis arendab optilist satelliitsidet telekommunikatsiooni.

Võimalusi järjest rohkem Võimalusi, mida ettevõtetele pakutakse, on järjest rohkem. Neid ettevõtteid, kes suudavad ehitada kosmosetehnoloogiat ja on võimelised viima satelliite üles, on maailmas järjest rohkem. „Teatud mõttes on see nagu Cargobusi teenus. Tuleb leida sobiv kellaaeg, mil rakett üles läheb, ja võib oma paki kaasa panna,” räägib Võõras.

Kosmost reguleerivad seadused on vanad. See riik, kes midagi kosmosesse saadab, vastutab hiljem ka tagajärgede eest.

Lihtsustatult öeldes, kui Eesti riigis registreeritud satelliit tekitab kellelegi kahju, siis peab riik selle kompenseerima.

Seetõttu on riigid alustanud kosmosevaldkonna reguleerimist erinevate seadustega. Eestis tegeleb antud teemaga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis kosmoseeksperdina töötav Paul Liias. Ta tunnistab, et teema on Ees64

Kosmos on kvaliteedi märk tis uus, põnev ja aeganõudev. Liias, kes oli seotud ka ESTCube-1 projektiga, töötab selle nimel, et Eesti ettevõtted saaksid kosmosevaldkonnas rohkem tellimusi.

Tema sõnul on riikidel olnud suur roll. „Eraettevõtted poleks ilma riikide toeta oma projekte teoks teinud,” ütleb ta. Tänaseks tuleb kogu innovatsioon juba eraettevõtetelt, kes tegutsevad erinevalt riikidest selle nimel, et raha teenida, ja see on ka õnnestunud. „Kosmoses ei ole pankasid. Kõik raha, mis sinna investeeritakse, jääb ikka Maa peale, ettevõtlusesse,” selgitab Liias. Kosmose jaoks arendatud tehnoloogiatest võidavad ka paljud teised valdkonnad.

Kas kosmosetehnoloogiatesse investeerides võib ka rikkaks saada? Liias toob näitena ettevõtte Skybox, kes ehitas Maa kaugseire jaoks satelliite. Aastatel 2009– 2014 investeeriti 91 miljonit eurot ning 65

siis ostis Google ettevõtte 500 miljoni dollari eest ära.

Eesti on heas kirjas Samal ajal areneb kosmosevaldkond meeletu kiirusega. „Kogu aeg juhtub midagi. Tehnoloogia on muutunud kõi­gile kättesaadavaks. Satelliit mahub juba kohvrisse.,” räägib Madis Võõras. Samas pole hinnad langenud, sest teenuse järele on suur nõudlus ja kanderakettide maht on piiratud.

Paul Liiase sõnul on maailmas asutud ehitama ka uusi kosmodroome, Eestile kõige lähemal Skandinaaviasse. Väiksemaid rakette lastakse üles ka laevade pealt. „Ettevõtted arendavad fantastilisi projekte. Kosmoseteema on tulnud suurte saladuses toimetavate agentuuride käest maa peale. Eesti ettevõtetel on oma võimalus,” räägib Võõras. „Eesti on heas kirjas.”

FOT O: RI I GI K A N T S ELEI

FOT O: ERA K OGU

FOT O: S C A N P I X

Kosmoseäri edendajad Madis Võõras ja Paul Liias töötavad igapäevaselt selle nimel, et Eesti ettevõtted saaksid kosmosega seotud tellimusi.

Kommentaar Väga oluliseks sammuks on koostöös linnavalitsustega inkubaatorite avamine Tartus ja Tallinnas. Kosmosesse niisama ei lenda, selleks peab olema tibust kukeks kasvanud. Kõik vead, mis tehakse, tuleb ära teha maa peal, kosmos ei andesta väiksemaidki eksimusi.

Ettevõtetele tähendab kosmos edulugu. Kui sa jõuad sellele tasemele, siis on võimalik saada ka teisi tellimusi. Aga kõik nõuab aega. Pangad ja suured ettevõtted võiksid noori kosmosehuvilisi tudengeid toetada, sellest tuleb meie majandusele palju kasu.

Nad teevad reaalseid asju.

Paberitööga inseneriks ei saa.

Ene Ergma Astrofüüsik Tartu linnavolikogu aseesimees i nve ste e ri – nr 1/2018

Digiuudised

Terminalita lahendus eesti internetipõhiste kaardimakselahenduste pakkuja everypay käivitas teenuse linkpay, mis võimaldab lühikese makselingi kaudu võtta vastu kaardimakseid, ilma et kaupmehel või teenusepakkujal oleks vaja eraldi it-arendust või isegi toimivat veebilehte.

600 müügipunkti Tänaseks on LHV koostööpartneri EveryPay kaardimakselahendustega liitunud üle 600 Eesti online-müügipunkti. Värskelt valminud LinkPay loob võimaluse oma äri kasvatamiseks ja klientide hoidmiseks paljudele, nii väike- kui ka suurettevõtetele.

Vaata lähemalt: every-pay.com/et/linkpay/ inve ste e ri – nr 1/20 18

everypay tegevjuhi Lauri Tederi sõnul sai LinkPay idee alguse väikeettevõtjate vajadusest lihtsa lahenduse järele, mis ühtlasi võimaldaks klientidel tasuda teenuse või toote eest kiirelt ja mugavalt. „Näiteks puuduvad paljudel spordiklubidel, laste huviringidel, oskustöölistel ja väikeettevõtjatel IT-süsteemid või -töötajad, aga ka teadmised ja vahendid, et luua koduleht ja integreerida sellele korralik maksesüsteem nii ühekordsete kui ka korduvmaksete tegemiseks,” selgitab Teder. „Siiani saavad tuhanded huviringis või trennis käivate laste vanemad kuu lõpus ülekandmiseks arve või viivad tasud kohale, sularaha näpus. See on tülikas, kaootiline ja aeganõudev. LinkPay eesmärk ongi teha kaardimaksete vastuvõtmine mugavaks,” lausub EveryPay tegevjuht.

Kogu protsess ehk vajaliku makselingi loomine võtab aega vaid mõned minutid. „Arve esitaja loob EveryPay portaalis esmalt talle sobivate andmetega makselingi, mida ta saab oma klientidele jagada ekirjaga, arve peal, SMS-iga, sotsiaal­meedias, chat’is või hoopis kasutada linki nupuna kodulehel,” selgitab Teder. Sama-

moodi saab linki kasutada QR-koodina offline-meedias, näiteks ajakirjades ja välireklaamidel.

Makselingi kaudu suunatakse arve saaja juba eel­ täidetud makseandmetega lehele, kus maksja täidab vajalikud lisaväljad, sisestab oma kaardiandmed ja sooritab ülekande. „Lahendus on sobilik igale ettevõttele suurusest, tegevusalast või profiilist olenemata,” kinnitab Teder. LinkPayd saab mugavalt kasutada arvete esitamiseks korduvteenuste eest, aga samuti kasvõi turul, laadal või annetuste tegemiseks ning mitmel muul eesmärgil, näiteks juurdemüügiks või ka võlamenetluseks. Klientidele pakkumist või maksmata arve meeldetuletust saates on mugav kohe juurde lisada maksmise link.

Portaali kaudu saab ettevõtja ka põhjaliku ülevaate teostatud tehingutest või vajadusel tühistada broneeringuid ja tagastada juba tehtud makseid. „Seejuures tagab EveryPay täieliku andmete turvalisuse. Lahendus vastab PCI DSS kõrgeima taseme turvanõuetele, mis on vajalikud kõikidele ettevõtetele, kes tahavad tegeleda maksekaartide andmetega,” tõdeb Teder.

66

Telia alustas mTasku pakkumist Mobiilset rahataskut saab kasutada juba kõigis Kaubamaja, Selveri ja I.L.U. kaupluste kassades.

Kokku on mTasku mobiilimakse­ lahendust võimalik kasutada ligi 700 kassas üle Eesti, sest Kaubamaja, Selveri ja I.L.U. kaupluste kõrval on teenusega ühendatud ka teiste kaupmeeste kassasid. mTasku võimaldab nutitelefoni vahendusel pakkuda kaardimaksetehinguid ja asendada tulevikus muud tänases tavarahakotis leiduvad kliendi- ja kinkekaardid, ühistranspordi- ja läbipääsukaardid ning mobiilipõhised e-kviitungid ja e-dokumendid.

Kaubamaja Grupi Partnerkaardi arendusjuhi Rene Paatsi kinnitusel ei ole seni ükski ettevõte Eestis kavandanud mobiilse makseviisi kasutamist sellises mastaabis. „Peamiseks mTasku eeliseks peamegi mugavust ja n-ö vabadust rahakotist. Küsimus ei ole enam selles, mitu kaarti su rahakotti mahub, sest rahakotti pole vaja enam kaasas kanda,” lisab Paats.

67

Telia Eesti ärikliendiüksuse direktor Tarmo Kärsna selgitab, et mobiilimakse teostamiseks tuleb oma pangakaart lisada mTaskusse ja leida mTasku logoga kassa. Mobiiltelefoniga saab mugavalt oma ostude eest tasuda nii tavakassades kui ka Selveri SelveEkspressis. Juba saab mTaskusse lisada kliendikaardina Partnerkaardi. mTasku kasutamiseks piisab kassas maksemärgise QR-koodi skaneerimisest või NFC-märgist.

Mobiili­äpis tuleb vajutada mobiiliekraanil „maksa” nuppu ja saabki tasutud.

Kõigi ostutehingute andmed ja saadud soodustused kuvatakse mTaskusse saadetaval m-Kviitungil. Aasta jooksul on mTaskuga teostatud enam kui 180 000 piloottehingut, mille kogusumma ulatub 250 000 euroni. mTasku lahenduse saab oma nutitelefonisse laadida Apple Store’i ja Google Play poodidest. Mobiilne rahakott on arendatud Telia, LHV, EveryPay, Tallinna Kaubamaja Grupi ja kassa­ lahenduste pakkujate koostöös.

LHV mobiilipank täiustub LHV mobiilipanga rakendusse on lisandunud taas mitmeid kasulikke funktsioone. Üha enam rahaasju saab ajada mobiili kaudu, seda näitab ka mobiilipanga kasutuse tõus – 2017. aastal kasvas LHV mobiilipanga kasutajate arv poole võrra.

Nüüd on LHV mobiilipanga iOS-i versiooni lihtsam kasutada ka vaegnägijatel, kuna mobiilipank ühildub paremini VoiceOveri seadetega.

Edaspidi laieneb võimalus ka Androidi kasutajatele.

Uuendusena on LHV mobiili­panga iOS-i ja Androidi versiooni lisandunud krediidilepingute ennetähtaegse lõpe­tamise võimalus.

Samuti näeb mobiilipangas nüüd pensioni II kogumissamba seisu. Mobiilipangas saab seadistada ka iga pangakaardi kohta korrektse telefoninumbri, et kasutada telefonile saadetava kontrollkoodi abil teenust „Turvalised kaardimaksed ­internetis”.

LHV mobiilipanga saad alla laadida App Store’ist või Google Playst.

Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt. i nve ste e ri – nr 1/2018

Pensioniuudised

Uus fond ja fondijuhid eesti vabariigi 100. sünnipäevaga käsikäes on lhv varahaldus loomas uut ii kogumissamba pensionfondi, mis saab nimeks lhv pensioni­ fond eesti 100. fond investeerib kuni 100 protsenti oma varadest eestisse ja pakub pensionikogujate jaoks uue valikuvõimaluse.

FOT OD: LH V

majandusse, seda parem on ka meie majanduse käekäik.

LHV Pensionifond Eesti 100 liigitub alternatiivsete pensionifondide hulka ja alustab tööd agressiivsete fondide kategoorias.

See annab fondijuhile rohkem vabadust, sest investeerimispiiranguid on vähem.

Fondjuhid Andres Viisemann, Kristo Oidermaa ja Romet Enok.

Fondi moodustamise eelduseks on Finantsinspektsiooni heakskiit. Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega muu investeerimisteenuse või kõrvalteenusega.

Enne mistahes investeerimisotsuse tegemist kaalu põhjalikult investeeringu asjakohasust ja sobivust, tutvu teenuse tingimuste, prospekti ja põhiteabega ning pea nõu asjatundjaga.

Eesti majanduse käekäigul või muudel sündmustel või asjaoludel, mis mõjutavad Eestiga seotud emitentide käekäiku, võib fondi investeerimistulemustele olla oluline mõju. Fondi osaku väärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. inve ste e ri – nr 1/20 18

sellise fondi juhtimine pakub väljakutseid, kuna börsil noteeritud aktsiate ja võlakirjade hulk on väike. Fondi edukas toimimine eeldab seda, et LHV pensionifondivalitsejana aitab ise aktiivselt uutel instrumentidel sündida.

LHV aktiivselt juhitud pensionifondid tegid 2017. aastal Eesti-suunalisi investeerimisotsuseid 170 miljoni euro väärtuses.

Valdavalt investeeriti börsivälistesse võlakirjadesse, kus LHV fondid olid ainsaks investoriks. Saime kogemuse tõdemaks, et koduturul on pensionivarade edukaks paigutamiseks piisavalt valikuid.

Pensionikoguja portfell peaks olema mitmekesine. Piisavalt pikka kogumisperioodi arvestades on mõistlik hoida pensionivara erineva strateegiaga ja erineva lähenemisega fondides. Seetõttu ei oleks mõistlik investeerida kogu oma pensionivara Eestisse, kuid osalist investeerimist tasuks kõigil kindlasti kaaluda. Mida suurem osa pensionivarast leiab tee Eesti

Lisandusid uued fondijuhid LHV pensionifondide Eesti-suunaliste investeerimisotsuste elluviimisel on olnud väga oluline roll Romet Enokil ja Kristo Oidermaal. Alates veebruarist on mõlemad mehed, lisaks Andres Viisemannile, LHV aktiivsete pensionifondide fondijuhid.

Andres Viisemann vastutab jätkuvalt fondide investeerimisstrateegia kujundamise ja varaklasside vahel hajutamise eest. Romet Enok on spetsialiseerunud eeskätt krediidiriski analüüsile ja võlakirjainvesteeringutele. Ta alustas tööd LHV-s 2006. aastal ning on juhtinud LHV Panga kauplemis-, investeerimis- ja likviidsusportfelle. 2010. aastast on ta aidanud juhtida LHV pensionifonde.

Kristo Oidermaa liitus LHV-ga 2009. aastal. Pensionifondide juhtimises on ta osalenud alates 2013. aastast. Kristo on spetsialiseerunud eeskätt aktsiaturgudele, samuti kinnisvara- ja erakapitali-investeeringutele.

Romet Enok ja Kristo Oidermaa saavad uue ainult Eestisse investeeriva LHV pensionifondi fondijuhtideks.

68

KALEVIPOJAD ESIMEST KORDA RAKVERES!

EESTI - LEEDU

30. MAI 2018

BALTI TURNIIRI KOHTUMINE Rakvere linnastaadion Staadion avatakse kell 17:00. Avavile kell 19:00.

Pääsmed eelmüügis Piletilevis.

PEATOETAJA

TOETAJAD

69

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

i nve ste e ri – nr 1/2018

LHV uudised Tasuta investeerimisseminarid LHV Investeerimiskooli käimasoleva kevadhooaja fookus on edasijõudnute seminaridel, kuid huvipakkuvat leiavad kindlasti ka investeerimisteekonna alguses olevad investorid.

Järgmised seminarid (Tallinnas): 20.02 „Optsioonide ABC” 27.02 „Pikaajalise investeerimise võti” 6.03 „Võlakirjainvesteering kui alternatiiv aktsiatele” 13.03 „Kauplemisplatvorm LHV Broker” 27.03 „Kuidas investeerida Balti turgudel”

LHV kodukindlustus LHV kodulaenu või eralaenuga saab alates eelmise aasta lõpust soovi korral kaasa ka LHV kodukindlustuse. See on väga laia kaitsega ning annab südamerahu ja kindlustunde, kui kodu või koduse varaga peaks juhtuma midagi ootamatut.

LHV kodukindlustuse tõime turule koostöös kindlustusseltsiga Compensa.

Meie eesmärk on kasvatada klientide rahulolu ja teha laenu vormistamise protsess veelgi mugavamaks. Nüüd ei pea klient sobiva kindlustuse leidmise ja vormistamisega eraldi tegelema.

LHV kodukindlustus on väga laia ko-

guriskikaitsega. Lisaks tavapärastele kaitsetele saab valida ka ehitus- või remonditööst tekkinud kahjude ja ehitusvigadest tingitud kahjude kaitse. Samuti käib LHV kodukindlustusega kaasas ööpäevaringne koduabiteenus, millele saab loota siis, kui vaja kiiret abi, näiteks veeavarii või lukurikke korral. Koduse vara kahjud hüvitab kindlustus põhimõtte „vana vastu uus” järgi. Ainsana Eestis hüvitab LHV kodukindlustus ka objekti elamiskõlbmatuks muutumise korral kolme kuu laenumaksed.

Loe LHV kodukindlustuse kohta lähemalt lhv.ee/kodulaen#kodukindlustus.

Börsihai vs Investor Toomas Seekord kuus kuud kestvast aktsiamängust „Börsihai” on kaks kolmandikku selja taga. Esimestel kuudel kerkis mängu liidriks mitme portfelliga osalev Mikk Talpsepp. Aastalõpp ja pühadeperiood kulgesid tõusvate turgude ja portfellide taktis. Aastavahetuseks oli liider oma algkapitali juba kahekordistanud. Jaanuar tõi endaga volatiilsuse ja kuu lõpp turgudele korrektsiooni. See lisas mängu põnevust. Ka liiderportfellid kaotasid kümneid tuhandeid eurosid ja tekkis küsimus, kes languse enda kasuks pöörab. Lisaks Talpsepale püsisid veebruari keskpaigaks aktsiamängu liidrite hulgas Silvia Nafthal, Urmas Nõgu ja Lauri Meidla.

Mäng lõppeb 23. märtsil.

Vaata seisu lhv.ee/hai. inve ste e ri – nr 1/20 18

Privaat­panganduse meeskond: Ringo Raudvee, Kairi Veere, Olga Alamaa, Artjom Vakulenko, Mikk Taras, Kaius Kiivramees

LHV privaatpangandus on Eesti parim Majandusajakirja Euromoney iga-aastasest privaatpanganduse ja varahalduse uuringust selgus, et Eesti parimat privaatpanganduse teenust pakub LHV. Suurepärase hinnangu said ka LHV varade juhtimise teenus, investeeringute analüüsi kvaliteet ja kliendikogemus. „Oleme alati lähtunud klientide vajadustest, see on meie töö fookus. Me näeme, et klient ootab maksimaalset teenuse läbipaistvust. See puudutab kõiki aspekte, kuid eelkõige investeeringute valdkon-

da. Pöörame suurt tähelepanu oma investeerimisotsuste selgitamisele ja ka aruandlusele,” kommenteeris LHV privaatpanganduse juht Artjom Vakulenko. „Tunnustus oma ala professionaalidelt on meie jaoks kinnituseks, et oleme õigel teel,” lisas Vakulenko. Euromoney uuring annab hea ülevaate privaatpanganduse teenuse kvaliteedist, kuna uuring viiakse läbi pankade ja varahaldusettevõtetega, kes peavad hindama oma peamisi konkurente.

70

FOT O : LI I S N ÕGES

Seminaridel osalemine on kõigile tasuta. Registreerimine: lhv.ee/kool.

Veebruar on LHV-s teeninduskuu Möödunud aasta lõpus ja selle aasta alguses viis uuringufirma Dive läbi pangaduse iga-aastase valdkonnauuringu, mille käigus hinnati pankade teenindust Balti riikides. Teist aastat järjest saime klienditeeninduse eest väga kõrge koondhinde – 91%. See on suurepärane tulemus, mis aga ei tähenda, et enam pole vaja pingutada. Vastupidi, teist aastat järjest keskendume veebruarikuus teenindusele ja järgmisel korral on eesmärgiks saavutada veelgi parem koondhinne.

Meie iga-aastasest brändiuuringust selgub, et LHV-d peetakse kohalikuks, kaasaegseks, usaldusväärseks ja kliendikeskseks. See on meie jaoks suur au, et Eesti inimesed LHV-d nii tajuvad. Eeskujuliku suhtlusega soovime ennast veelgi paremast küljest näidata.

Klientide igapäevane suurepärane teenindamine on meie prioriteet. Selleks, et saaksime oma teenindust ja teenuseid veel paremaks lihvida, kogume veebruaris oma klientidelt e-posti teel tagasisidet. Küsitluse ülesehitus on lühike ja lihtne. Saadame küsitluse pisteliselt, kuid see annab meile kliendikogemuse kohta väärtuslikku infot.

Lisaks klientidelt tagasiside küsimisele korraldame veebruaris tavalisest tihemini mystery-shopping’ut ehk testostude tegemist. Testostudega hinnatakse teeninduse kvaliteeti kliendi pilgu läbi. See annab teenindusprotsessist detailse ülevaate ja on tähtis seetõttu, et suurepära-

ne teenindus peitubki vahel lihtsates pisiasjades – neis, mida tavainimene esimese hooga võib-olla kirjeldada ei oskagi, kuid mida testostjaks koolitatud spetsialist paneb kindlasti tähele.

Veebruaris on plaanis ka mitmed teeninduskoolitused meie teenindajatele.

Koolituste eesmärk on muuta klienditeenindust veelgi kliendikesksemaks ja personaalsemaks.

Kui soovid meie teeninduse kohta anda tagasisidet või teha ettepanekuid, kirjuta meile info@lhv.ee.

2017 oli LHV Groupi jaoks edukas AS LHV Group teenis 2017. aastal konsolideeritud puhaskasumit 22,2 miljonit eurot ehk 2,3 miljonit eurot rohkem kui 2016. aastal.

LHV Pank teenis kasumist 15,5 miljonit eurot, LHV Varahaldus 5,8 miljonit eurot ja Leedu äriüksus Mokilizingas 1,9 miljonit eurot. LHV aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus 2017. aastal oli 17,6 protsenti.

Grupi konsolideeritud laenuportfell kasvas aasta lõpuks 732 miljoni euroni, hoiused 1537 miljoni euroni ja LHV juhitud fondide maht 1103 miljoni euroni. LHV pangateenuseid kasutas aasta lõpuks enam kui 133 000 klienti ja pensionifondidel oli rohkem kui 177 000 aktiivset klienti. Aasta lõpuks haldas LHV kokku 3,8 miljardi euro väärtuses klientide varasid. „LHV neljas kvartal oli läbi aegade kõige tugevam.

Laiapõhjaline majanduskasv ja LHV-s töötava enam kui 360 inimese hea töö on andnud hoogu tugevale kasvutrendile, mille mõju on ulatumas ka järgmistesse kvartalitesse,” kommenteeris LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu. „Meie väljavaade 2018. aastaks on tugev. Oleme jätkuvalt kasvamas, kuid teeme seda riske arvestavalt ning kapitali efektiivselt kasutades. Uue valdkonnana keskendume 2018. aastal finantstehnoloogia ettevõtete teenindamisele, selle peamiseks eelduseks on Ühendkuningriigis filiaali tegevuse käivitamine.”

Tutvu LHV Groupi majandustulemuste ja finantsplaaniga investor.lhv.ee.

Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt.

71

i nve ste e ri – nr 1/2018

Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus LHV kliendikontorite riiulitele on jõudnud värsked raamatud. Seekord tutvustame teoseid, mis keskenduvad inimmõistusele ja selle arengule ning meie ajule konkurentsi pakkuvale tehnoloogiale.

LHV raamatukogu Võimaldab huvilistel tutvuda investeerimis- ja ettevõtlus­ alase kirjandusega, aga ka lugeda ajakirja Investeeri kõiki numbreid ning laenutada raamatuid nii Tallinnas kui ka Tartus. Kui sul on soov raamatuid laenutada, peaksid olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient.

Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on avatud E–R 9–19.

MARTIN FORD The Rise of the Robots 2015 Tööpuudus, paljude jaoks hirmus sõna, võib peagi saada aktuaalsemaks, kui me arvatagi oskame. Juba tänases maailmamajanduses on tunda automaatsete masinate, robotite ja arvutiprogrammide tööturule sisenemise mõju. Nad on kohal, et jääda.

Ettevõtja ja majandusmõtleja Martin Ford sõnastab osavalt ja kaasahaaravalt ühe olulisema murekoha tuleviku majanduskeskkonnas: kuidas hakkab toimima majandus, kui järjest rohkem inimtöötajaid asendatakse masinatega. Juba praegu esitavad robotid lisaks tehasetöölistele väljakutse arstidele, juristidele ja pankuritele. Suurettevõtete kasumid kasvavad, samal ajal kui tööjõukulude osa kulutustes väheneb. On viimane aeg hakata mõtlema tulevikule.

Robotite ja tehisintellekti võidukäigu üle juurdlev teos ei paku lihtsaid lahendusi, küll aga hulgaliselt mõtte­ ainet, et iseenda jaoks järeldusi teha.

ANDREW MCAFEE, ERIK BRYNJOLFSSON Machine, Platform, Crowd 2017 Elame pideva muutuse ajastul ja seetõttu on meie otsused järjest suurema kaaluga. MIT-i teadlaste Andrew McAfee ja Erik Brynjolfssoni raamat räägib kolmest suurest tegurist, mis maailmamajandust muudavad, ja nende koosmõjust, millega otsustajad peavad arvestama.

Arvutisüsteemid ja masinad on paiguti saanud inimesest targemaks, erinevad platvormid on laiendanud meie valikuvõimalusi ning rahvahulgad koonduvad digitaalmaailmas oluliseks tegijaks, protsesside mõjutajaks. Lugejatele varasemate bestselleritega tuttavaks saanud autorid ei ole aga pessimistid. Raamatu eesmärk on näidata, millega tuleb arvestada, et olla tulevikus edukas. See, et majanduses suhted muutuvad, ei ole midagi uut.

Põhiküsimus on, kas suudame süsteemi taaskäivitada nii, et inimesel ja inimmõistusel on endiselt tähtis ja pinget pakkuv roll.

TIM O’REILLY WTF? What’s the Future and Why It’s up to Us 2017 O’Reillyt tuntakse Silicon Valleys kui visionääri, oraaklit, kelle ennustustel on kombeks täide minna ja kelle tähelepanekuid tasub kuulata.

Seekord on tema mõte: jah, algoritmid ja tehnoloogia juhivad üha rohkem seda, kuidas me oma elu elame, kuid algoritmid teevad nii, nagu neile ülesandeks seatud. Selleks, et muuta elu paremaks, tuleb teha tööd algoritme suunava mõtlemise muutmiseks. „WTF?” ütlevad inglise keelt kõnelevad inimesed, kui tunnevad imestust või nördimust. Uus tehnoloogia võib tekitada mõlemat. Pahatihti luuakse seda eesmärgiga teenida ettevõtjale ja investorile raha, selle asemel võiks aga eesmärgiks seada rohkemate inimeste kasu. See, et masinad tekitavad hirmu ning mõjutavad meie tööturgu, börse ja meediatarbimist negatiivses suunas, on kellegi antud sisendi tulemus.

Kuid autor on optimistlik: senikaua, kui maailmas on probleeme, leiab ka tööd, mida teha nende probleemide lahendamisel.

O’Reilly ülevaatliku raamatu iga lehekülge tasub lugeda tähelepanelikult. Eeldusel, et tulevik sind huvitab.

tekst: priit rum

LHV kommuni­katsioonijuht inve ste e ri – nr 1/20 18

72

YUVAL NOAH HARARI

HU G O M E RCIE R, D A N S P E RBE R

W IL L IA M N .

G O E TZM AN N

Sapiens: A Brief History of Humankind 2011

The Enigma of Reason 2017

Money Changes Everything 2017

Inimkonna ajalugu tutvustavates raamatutes pööratakse tihti suurt tähelepanu detailidele, daatumitele ja nimedele. Aga mitte selles raamatus. Siin näitab autor, kuidas inimesest kui liigist on saanud see, mis ta on täna – loodusjõud. Kuidas on juhtunud, et evolutsioon on andnud inimesele võime evolutsioonist üle olla? Kas me võime muuta loodust ja planeeti, isegi iseennast?

See lugu pole sugugi iseenesest mõistetav.

Teoses on palju teadust: ajalugu, bioloogiat, sotsioloogiat. Nii mõneski kohas lähtub autor aga hoopis kujutlusvõimest, arutledes ka selle üle, mis võinuks minna teisiti. Õnnel ja selsamal kujutlusvõimel on inimkonna arengus olnud mõjukas roll. Inimkond sai tuule tiibadesse, kui tekkis meile omane tunnetus ja teadlikkus maailmast väljaspool meie enda kogemust. Harari näitab, kuidas homo sapiens’i arengut on mõjutanud kujutletavad reaalsused, nagu raha, juriidilised isikud või religioon. Ülevaatlik lugemine, mis tutvustab huvitavaid teooriaid ja subjektiivsemaid ideid, mille kaudu jutustada inimkonna lugu.

73

Mõistus on midagi, mis teeb inimesest inimese.

Oskust arutleda ja järeldada võib pidada maailmas hakkama saamisel ülioluliseks. Kuid mõistusega on seotud ka mitu mõistatust, millele evolutsiooni- ja psühholoogiateadlased Mercier ja Sperber püüavad leida vastuse. Miks on mõistus omane vaid inimesele ja pole arenenud välja teistel loomaliikidel? Miks teeb inimene arutlemisvõimelise olendina ikkagi nii palju mõistusevastast?

On ju huvitav.

Põhjalik teos on teadus­ põhine, tutvustades arvukalt eksperimente, teooriaid ja näidetel põhinevaid arutluskäike. See kõik muudab materjali huvitavaks ja naljakakski.

Raamatu põhiväärtus on siiski uued järeldused inimmõistuse kohta. Mercier ja Sperber näitavad, miks mõistus polegi vajalik maailmas kui sellises hakkama saamiseks, vaid hoopiski sotsiaalses keskkonnas funktsioneerimiseks. Oskust arutleda, põhjendada ja järeldada on vaja inimestega suhtlemiseks ja oma uskumuste arusaadavaks tegemiseks. Kõige arukamad otsused sünnivad meil ikka teistega arutlemise käigus.

Kui sind huvitab raha ja finantssüsteemi ajalugu, on tegemist tutvumisväärse teosega. Kuna rahal on võim, räägib maailma finantsajaloo ülevaade palju ka kogu inimühiskonna ajaloost.

Erialalt arheoloogi ja ajaloolase kirjutatud raamatu üks huvitavamaid külgi ongi ülevaade seostest ehk sellest, kuidas raha ja finantsinstrumentide areng on seotud tsivilisatsiooni arengu ja kasvuga. Füüsiline raha aitab kanda väärtust ühest kohast teise, samas kui teiste finantsleiutiste, nagu laenude, väärtpaberite jms ülesanne on kanda väärtust ühest ajast teise. Raha aitab ühiskonnal ja majandusel kasvada, kuid kasv tekitab vajaduse uue rahanduse järele. Ülevaatlik ja teaduslik teos räägib rahamaailmast terviklikult ja on illustreeritud rohke pildimaterjaliga.

MEIR STATMAN

RAY DALIO

Finance for Normal People 2017

Principles 2017

Finantsõppejõud Meir Statman on pannud kaante vahele teadmise, mida tänapäeva normaalsel inimesel rahaasjade jaoks vaja läheb. Aga kes on normaalne inimene?

Käitumusliku rahanduse ekspert Statman selgitab, et kui varasemalt vaadeldi inimeste finantskäitumist teljel ratsionaalne-irratsionaalne, siis uues, n-ö teise põlvkonna lähenemises tuleb arvestada ka seda, et normaalne inimene, ratsionaalne ja ekstreemsusi vältiv, soovib ka rahaga kaasas käivaid emotsioone.

Näiteks on normaalne olla lootusrikas oma investeeringute suhtes ja karta ebaõnnestumist.

Sellest lähtuvalt õpetabki teos oma rahaasju juhtima ja annab tervikliku ülevaate tavapärasest rahatarkusest. Raamat on mõeldud kõigile lugemiseks, kuid sobib kõige paremini (eriti võõrkeeles) ilmselt alustavale majandustudengile või inimesele, kes soovib hakata oma finantse põhjalikumalt juhtima.

Kui ettevõtte juhil on lauanurgal raamatuid, võiks telliskiviga sarnanev Ray Dalio tarkusekogumik olla nende hulgas. Ja kui märkad oma juhti seda raamatut lugemas, on tegemist hea märgiga.

Neile, kes Ray Dalio tegemistega kursis ei ole, teeb autor teoses oma eluloo põhjalikult selgeks. Neile aga, kes teavad, et tegemist on end ise üles töötanud mehega, Ameerika ühe suurema riskifondi ja mõjukama ettevõtte loojaga, pole ilmselt vaja kirjaniku autoriteeti tõestada.

Dalio soovib lugejatele jagada oma elutarkust. Ta on välja töötanud ammendavad põhimõtted, mis aitavad ükskõik kellel edu tuua äris (ja elus). Lühidalt: sea endale eesmärk ja tegutse õigesti selle saavutamiseks. Õnneks tutvustab Dalio ka, kuidas „õigesti” on. Üldisemate põhimõtete kõrval räägib autor lähemalt ka oma töö ehk organisatsiooni juhtimise põhimõtetest. Viimased võiks kokku võtta nii: sea paika kultuur, pane paika õiged inimesed ja tööta välja toimiv masinavärk. Kõik selle on ta väga põhjalikult ka lahti kirjutanud.

i nve ste e ri – nr 1/2018

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm investeerimisalast raamatut. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „Autolaen sõiduki ostmiseks“.

Võitjaks osutusid Martti Pukk, Ivar Teeäär ja Kadri Saar.

Palju õnne! inve ste e ri – nr 1/20 18

74