Investeeri 4 2018

lhv ajakiri nr 4/2018

Tuntud telenägu

Kristlike pereväärtuste tutvustamine tõi Hannes Hermaküla teleekraanile E T T E VÕT E: ESTONIA 1918 A JA LU G U: GOOGLE 20 G U R U: PETER LYNCH I N T E R VJ U U: TIPP-POLIITIKUD MAJANDUSEST

inve ste e ri – nr 4 /20 17

Juhtkiri

Sisukord tekst: priit rum LHV kommuni­katsioonijuht

käes on jõulueelne aeg, mil kõigil on kiire ja tegemisi palju. Tihtilugu on just sellisel hetkel mõttekas argiaskeldustest eemalduda, et näha laiemat pilti ja mõelda pikemalt ette. Mitmed lood käesolevas ajakirjas kannavadki seda sõnumit.

Suur pilt on tähtis. Kui Google’i asutajad oleks 20 aastat tagasi loonud tööriista vaid kaastudengitele mõeldes, mitte aga interneti tulevikupotentsiaali silmas pidades, poleks nende äri ilmselt nii mõjukaks kasvanud. Ja kui jälgida vaid kohalikke argiuudiseid, võib jääda märkamata maailmamajandust mõjutav vastasseis suurriikide vahel. Või võtame tuleviku kindlustamise, olgu siis pensionisüsteemi raames või omal käel sääste paigutades – selleks, et küsida põhimõttelisi küsimusi, näiteks kas pensionipõlveks peaksime koguma ise või pigem lootma tulevastele maksumaksjatele, on vaja omada ülevaadet kõigest, mis juba olemas, aga ka sellest, mida võib tuua tulevik.

Uurisime Eesti majanduspoliitika tänastelt tipptegijatelt, erinevate erakondade esindajatelt, mida nad arvavad meie majanduse olukorrast ja kuidas vaatavad ettepoole. On ühiseid arusaamu, kuid mõnel juhul ka teravaid lahkarvamusi, millesse tasub süveneda. Kuigi valimisteni on veel aega, tuleb igaühel meist üsna pea otsustada selle üle, keda valida ja kes räägib õigemat juttu.

Laskem oma mõttel lennata, juurdleme põhjalikumalt ja arutame rohkem!

4

18

14

26

30

32

40

44

52

56

62

64

68

70 72 74

kaanelugu hannes hermaküla elust ja tööst investori abc Ühisrahastus pakub võimalust teenida, aga kätkeb ka riske intervjuu Oma vaateid tutvustavad viie suurema erakonna majandusteemade eestkõnelejad ettevõte Suured lood inspireerisid tõnis leissood looma unikaalseid käekellasid kolumn Kuidas pöörata noored rahausku? ajalugu google’i teekond suurkorporatsiooniks heategevus Annetused leiavad tee kingikotti guru Saavutuste järgi võib peter lynchi pidada edukaimaks investoriks ülevaade Hiina kasvatab arenguriikide tähtsust intervjuu LHV Panga jaepanganduse vastne juht kadri kiisel tutvustab oma tööd ja plaane suur uudis LHV Pank pakub oma liisinguklientidele kolme kindlustustoodet tööandja LHV avas põhjamaisele sügisele vahelduse pakkumiseks kontori Portugalis pension Pensioniäpp muudab fondide jälgimise mugavamaks lhv uudised uued raamatud ristsõna

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega, prospektiga ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Priit Rum 3

Toimetamine: Tiit Efert Kujundus: Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Tiit Efert Trükk: Kroonpress Trükiarv: 45 000

Reklaam: Menu Meedia Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 680 0400 i nve ste e ri – nr 4/2018

FOTO: TIIT E FER T

inve ste e ri – nr 4 /20 18

4

Han nes kristlike vaadetega hannes herma­küla on mees, kellest tasub eeskuju võtta. ta teeb tublisti tööd ja leiab selle kõrvalt aega, et sportida ja end heas toonuses hoida. kõige tähtsamaks peab ta aga harmoonilist pereelu. kuidas paarisuhet tervena hoida ja värskendada, õpetab ta ka teistele.

5

i nve ste e ri – nr 4/2018

Kaanelugu Eluloolist Sündinud 12. jaanuaril 1969.

1987 lõpetas Tallinna Westholmi gümnaasiumi ja astus Tallinna Tehnikaülikooli energeetikat õppima 1987 kirjutas alla Harta 87-le ja ütles koos paljude teistega lahti Nõukogude Liidu kodakondsusest.

Jõudis pagulasena Austria ja Itaalia kaudu Ameerika Ühendriikidesse.

1991. aastast abielus Iiri Hermakülaga.

1993. aastal lõpetas Oklahomas Tulsas piiblikooli 1995. aastal pöördus tagasi Eestisse.

Juhtinud mitmeid pereväärtusi propageerivaid saateid raadios ja televisioonis.

Viimasel ajal tuntud „Ringvaate” reporterina.

Nõmme kodus kasvavad pojad Erik ja Kaarel.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 4 /20 18

kohtume hannesega kaunil sügispäeval, kui soojad ilmad on just asendunud jahedamatega. Talle on see vägagi mokkamööda. „Ma ootan talve ja eriti lund, sest siis saab suusatama minna,” teatab ta. Sport on Hannese jaoks äärmiselt oluline. Ta meenutab, et läks trenni kolmeaastaselt ega ole siiani pidama saanud. Pika treeningstaaži algust tähistavad nii judo kui ka käsipall, milles Hannes tuli mitmekordseks Eesti noortemeistriks. Tänu spordile külastas ta Baltimaid ja Leningradi ning suurema osa ajast sisustasid spordilaagrid ja võistlused. Hiljem tegeles ta ka maadlusega, aga põhialaks sai korvpall. Nüüd on ta keskendunud vastupidavusaladele ehk pikamaadistantsidele rattasõidus, ujumises ja jooksmises. Viimane pole just Hannese lemmikuid. „Aga tuleb ka joosta,” lisab ta.

Hannese eesmärk on teha 12 tundi trenni nädalas. Kui mingil põhjusel tuleb teha paus, siis see tekitab stressi. „Trenn on aeg iseendale – mõtlemiseks ja mõtete kogumiseks,” sõnab Hannes.

Saatejuhtimise kõrval käib Hannes ka õhtuid juhtimas ja pulmades isameheks. „Tööd on rohkem, kui tahan. Pean ennast tagasi hoidma,” räägib Hannes. Väga intensiivselt on ta töötanud viimased kümme aastat. Kuidas ta on kõige selleni jõudnud?

Elutee viis kodust kaugele Eesti tipplavastaja ja -näitleja Evald Hermaküla ning tema abikaasa Riina peres sündinud Hannese elutee on olnud kirju nagu üks suur väljakutseid pakkuv pusle. Pärast keskkooli lõpetamist oli Hannesel kindel soov õppida Tartu Ülikoolis psühholoogiat. Aga nagu kiuste, sel ajal otse keskkoolipingist ülikooli ei võetud. Psühholoogia asemel asus ta 1987. aastal õppima Tallinna Tehnikaülikoolis energeetikat.

Samal ajal leidis Hannes enda jaoks Jumala ja liitus põrandaaluse Elu Sõna kogudusega, mis liitis sadu kaasmõtlejaid.

Jumalani jõudis ta, kui otsis vastuseid paljudele küsimustele, millele teadus vastata ei suutnud ega suuda siiani. „Iga asja taga on looja, kõigel on põhjus,” sõnab ta, uskumata umbmäärast suurt pauku, mida tema sõnul inimkonnale elu tekkepõhjusena serveeritakse.

Esiti suur segadus ja seejärel selgus tuli teismeeas, kui ta hakkas elu üle arutlema. „Kas ma tõesti olen siia ilma sündinud isehakanud keldrikakand?” küsis ta. „Mis vahe on inimesel ja kärbsel? Kas minu roll ongi ainult tööl käia ja siis ära surra?” Hannese sõnul leidis ta oma küsimustele vastused. „Ma usun Jumalat kui 6

FO T O : T I I T E F E R T

Harta 87 (esimene lõik) Arvestades asjaolu, et Nõukogude Liit – riik, kus seni oleme elanud – on oma põhiolemuselt ateistlik ja seega salgab Jumala, Tema poolt inimkonnale kehtestatud tõele ja õiglusele rajatud põhimõtted ja tegutseb avalikult Tema eesmärkide vastu, olles jätnud inimeste sugupõlved ilma võimalusest kuulda tõde, mis vabastab, saada lunastatud Jeesuses Kristuses ja leida igavene elu, õnnistus ja eesmärk siinpoolsele elule – mis kõik on meie veendumuste, tõekspidamiste ja usu vastu ja seega ei ole meile enam talutav.

taevast isa, kes juhib kõike. Tal on minuga oma plaan, nagu mul on oma lastega plaan. Ma tahan, et nad oleksid õnnelikud,” räägib Hannes kahe poja isana.

Koos kaasmõtlejatega kirjutas ta kolm aastakümmet tagasi alla Harta 87-le, soovides lahti öelda NSV Liidu kodakondsusest ja valitsevast vaimsusest ning andes teada oma soovist välja rännata mõnda riiki, kus inimõigusi ja tõde jalge alla ei tallata. Kiri saadeti nii Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehele Arnold Rüütlile, NLKP Keskkomitee peasekretärile Mihhail Gorbatšovile kui ka Ameerika Ühendriikide presidendile Ronald 7

Reaganile. See muutis allakirjutanute elu kibedaks. Ka näitlejast isa Evald Hermaküla sai võimudelt ähvardusi, et pangu poisile mõistus pähe. Hannest ja teisi allakirjutanuid ähvardati võtta sõjaväkke, kuid koduukse taha tulnud kutse toojat kordagi sisse ei lastud.

Selline tingeltangel ei saanud kesta lõputult. Viimaks läks Hannes ise tagaotsitavana miilitsasse. Hullemast päästis teda üle kuulanud tuttav major, kelle tütre peigmees oli Hannese sõber. Seetõttu sai Hannes miilitsajaoskonna ukse enda selja taga rahulikult kinni panna ja oma teed minna. Hiljem sai ta teada plaanist,

Väliseesti pulmad Itaalias viis saatus Hannes Hermaküla kokku samuti välja sõitnud Iiriga. Kahekesi Roomas ringi kolades ja juhutöid tehes arenes sõprus ja sellest armastus.

1991. aastal abiellusid nad Ameerika Ühendriikides sealsete seaduste kohaselt. Pulmad peeti kohaliku väliseestlase suvilas. Maksma läksid need 800 dollarit ja täpselt samapalju saadi kingitustena raha ka tagasi.

Sama aasta sügisel suundus värske noorpaar Oklahomasse Tulsasse, kus asus õppima sealses piiblikoolis. i nve ste e ri – nr 4/2018

Kaanelugu

Trenn on aeg iseendale PREP-i koolitaja PREP-paarisuhtekoolitus töötati välja, et aidata ennetada kooselu negatiivseid arenguid ning katkestada ebasoovitavaid pöördeid paarisuhtes. PREP sobib paaridele, kes soovivad panustada oma suhtesse, et see hea, mis neil on, ka püsiks. Samas sobib PREP ka paaridele, kelle suhe on võtmas suunda, mis tundub ebasobiv.

inve ste e ri – nr 4 /20 18

et tabamisel tuleb ta kohe kinni nabida, autosse toppida ja Nõukogude Liitu teenima saata.

Samal ajal esitas Hannes Nõukogude Liidust väljasõidu taotluse. Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit olid leppinud kokku, et osa juute, aga ka mõned kristlased pääsevad teisele poole külma sõja rindejoont. Käis ajaline võistlus selle peale, kas taotlus rahuldatakse või mees viiakse vägisi sõjaväkke. Võitis õigus välja rännata. 1989. aastal pidi Hannes tasuma Nõukogude kodakondsusest ametlikult lahtiütlemise eest 700 rubla. „Ma tundsin, et olen sellest süsteemist üle,” sõnab Hannes.

Koos 15 saatusekaaslasega sõitis ta rongiga Bratislava kaudu Viini ja sealt edasi Rooma, kaasas vaid kott ja kohver ning 90 rubla vastu vahetatud 140 dollarit.

Pagulasi abistavate ühenduste toel maandus Hannes viimaks Ameerika Ühendriikides Seattle’i linnas, kus hiljem läände järele tulnud venna Alariga loodi oma kolimisfirma.

Võõrsil leidis Hannes kaasteeliste seast ka abikaasa Iiri. Läbinud üheskoos õpin-

gud Oklahoma piiblikoolis, otsustati Eestisse tagasi pöörduda. Üks asi viis teiseni Pärast kodumaale naasmist tegi Hannes Pereraadios saateid, propageerides pereväärtuseid. 2005. aastal oli rahvastikuminister Paul-Eerik Rummol soov riigi toel telesaade „Pereelu”. „Ta oli minu isa tuttav, kes oli mind viimati näinud siis, kui olin põlvepikkune,” sõnab Hannes. Projektist sai asja. Enne kui telesaade eetrisse läks, jõudis Hannes asuda Kuku raadios juhtima saadet „Minu perekond”, mida sai kokku tehtud 150 saadet. „Pereelu” tehti 33 saadet.

Täna kahjuks pereväärtustest rääkivaid saateid meie meediamaastikul ei leia. „Mulle väga meeldib Lennart Meri väide, et nii tugev, kui on pere, on ka Eesti riik,” tõdeb Hannes. „Kahju, et tänapäeval pole pereväärtused sedavõrd tähtsad, et vääriks eraldi telesaadet.”

Hannes oli televisioonile sõrme andnud ja üks asi viis teiseni. „Pakuti üht ja teist ning lõpuks „Ringvaadet”,” ütleb ta. „Ringvaate” reporterina ringi käia ja uu8

F OT OD: S C A N P I X

Koju tagasi Hannes ütleb, et kui 1995. aastal Stockholmist väljunud laev ühel kaunil udusel hommikul Tallinnale lähenes, võttis see pisara silma.

Talle meenub madala taevaga ilm ja pime hallus, väikseks jäänud kodu ning isa sõnad, et te olete hoopis teistsugused. „Aga see on mu kodu, mu rahvas, mu keel,” lausub Hannes. Talle oli ära minnes kohe selge, et tahab tulla tagasi.

Pereväärtuste hoidja Kristlikud väärtused mängivad Hannese elus siiani väga suurt rolli. Ta elab oma elu piibli järgi ja ütleb, et ükskõik, kui palju sa teenid, indulgentsi osta pole võimalik.

Kuigi Hannes käib kirikutes rääkimas ja loeb Vikerraadios ka hommikupalvusi, pole ta pastori ametile mõelnud. Ta on ka kaassaatejuht Pereraadios ja Raadio 7-s, mis on mõlemad kristlikud raadiod. Kõige südamelähedasem on tema jaoks paarisuhtekoolituste läbiviimine. „Pooled abielud lähevad lahku, see on suur probleem,” ütleb Hannes. Ta kirjeldab värvikalt, et inimesed ei koli ju kokku vast soetatud majja ega saa lapsi selleks, et mõne aasta pärast lahku minna ja hakata teineteisega kohtus alimentide pärast vaidlema. Tihtilugu jääb lahendus suhtlemisoskuste ja suhtumise taha. „See on kõik õigel ajal parandatav,” kinnitab ta ja tõ9

FOT O: T I I T EFER T

distada on Hannese jaoks põnev. „Ühel päeval käin Jaak Maega suusatamas, teisel uurin Niguliste kirikus 15. sajandi surmakultuuri,” selgitab ta. Hiljuti käis ta tööasjus Iisraelis ja kohtus sealsete tähtsate riigitegelastega. „Hästi põnev oli,” räägib ta ja näitab fotot, mida soovisid koos temaga teha kohalikud lapsed.

Hannes pole ajakirjandust õppinud ja tunneb vahel sellest ka puudust. „Aga olen õppinud käigu pealt,” lisab ta. Hannese hinnangul on haridussüsteem tegelikult veider – võiks olla nii, et paned oma hariduskava kokku täpselt neist ainetest, mis sind huvitavad, aga nii ei saa. „Meelelahutusajakirjanikuna saan hakkama,” on ta enesekindel. Ta õpib nii oma lähematelt kolleegidelt, kellega igapäevaselt koos toimetab, kui ka kaugetelt ja maailmakuulsatelt saatejuhtidelt ja intervjuuvedajatelt. „Näen erinevate ajakirjanike erinevaid külgi,” lisab ta. Kumba žanri eelistada, kas olla püstolreporter või juhtida pikka intervjuusaadet, Hannes öelda ei oska. „Mõlemad rollid on omal moel huvitavad,” täpsustab ta. deb, et palju raskem on suhtes olla, kui suhet luua.

Hannes on mures ka Euroopa tuleviku pärast. Ta on sellele palju mõelnud, aga ei tea vastust. „Euroopa on ületsiviliseeritud. Au sees on teised väärtused, mitte laste kasvatamine. Hinnatakse isiklikku vabadust, tehakse karjääri, tahetakse reisida. Pilt Saksamaa kiirteelt näitab uhket Mersu maasturit keskealise paariga, kus on tagaistmel taksikoer, ja selle taga päevi näinud roostes Ford Sierra, milles istub araabia perekond, tagaistmel kaheksa järeltulijat. Aga mis saab olla siin elus veel kihvtim kui see, et saame kellelegi elu edasi anda?” arutleb Hannes.

Hannes ise hindab traditsioone. Ta käib perega nädalavahetustel Pärnumaal maakodus. „See on meie pere aeg,” sõnab Hannes. Varem käidi ka igal suvel Ameerika Ühendriikides, kuid nüüd pole sinna enam nii regulaarselt jõutud.

Mõtleb investeerimisele Hannes tunnistab, et mõtleb tihti pensionipõlve kindlustamisele. „Ameerika Ühendriikide pensionärid, kes on terve elu tööd teinud, saavad elu nautida ja reisida. Meie pensionärid saavad mõnisada eurot kuus. Aga ma saan aru, et me teeme selle nimel tööd, et olukord läheks paremaks,” sõnab ta.

Ameerika Ühendriikides tegeles ta pisut ka investeerimisega. „Kokkuvõttes ma ei kaotanud ega ka võitnud midagi,” täpsustab ta. Eestis on Hannes investeerinud eeskätt oma peresse ja kodusse.

i nve ste e ri – nr 4/2018

I LLUS T RAT S I OON : LEM BI T U M I K K ER

Investori ABC

Ühisraha

käsi püsti, kes on kunagi hooandjas raha andnud! arvatavasti on neid käsi väga palju, sest portaali andmetel on toetajaid kogune­ nud üle 90 000. ilmselt pole aga paljud mõelnud, et hooandja kau­ du mõne plaadi väljaandmist või teatrietenduse toimumist toe­ tades on osaletud milleski, mis on viimastel aastatel aina enam hoogu kogunud ka investeerimismaailmas, nimelt ühisrahastuses.

tekst: gert siniloo

LHV nooremanalüütik inve ste e ri – nr 4 /20 18

Ühisrahastus, nagu nimest võib aimata, on millegi ühiselt rahastamine. Ingliskeelne vaste crowdfunding, mis on kasutamist leidnud alles 2006. aastast, annab veelgi paremini edasi mõiste sisu: raha annavad tavalised inimesed, kes pole traditsioonilised projektide rahastajad. Teisisõnu ongi ühisrahastus viimasel kümnendil hoogustunud finantseerimisviis, kus millegi elluviimiseks vajaminev raha kogutakse väikeste osade kaupa kokku paljudelt erinevatelt inimestelt.

Ehkki ühisrahastusest räägitakse sageli kui uuest ja isegi revolutsioonilisest

nähtusest, on näiteid ühisest rahakorjamisest juba aastasadade tagant. Vahest üks kuulsamaid näiteid pärineb aastast 1885, mil USA Vabadussamba jalami jaoks annetas raha enam kui 160 000 inimest alates väikestest lastest ja lõpetades poliitikutega. Sealjuures olid kolmveerand annetustest alla ühe dollari. Lõpuks saadi kokku üle 100 000 dollari ning raha jätkus ka kingituseks skulptorile. Eestis on tuntud legend, kuidas Juhan Liiv andis Estonia teatrihoone rajamiseks enda pintsaku, kuid 25-rublaste osatähtede kaudu aitasid teatri valmimisele kaasa ka 10

stus paljud eraisikud, kelle toel saadi kokku üle kaheksandiku ehitusrahast.

Ühisrahastuse liigid Kunagisest rahakorjandusest mõne ehitise valmimise nimel on tänapäevaks saanud rahastamisviis, millesse oma isiklikku kapitali paigutades loodetakse selle pealt teenida kasumit. Põhimõtteliselt on olemas kolm ühisrahastamise liiki.

• Vastastikune laenamine (peer-to-peer lending, P2P) – laenu antakse inimeselt inimesele ning platvorm vahendab laenulepingute sõlmimist. Eripära ja eelis võrreldes tavalise pangalaenuga on see, et ühe allika asemel võivad laenu anda kümned või sajad üksikisikud, nii et ükski laenuandja ei pea võtma täielikku riski laenuvõtja osas. Laenuvõtjad kasutavad seda sageli tarbimislaenu alternatiivina ning üldiselt on laenud ilma tagatiseta.

• Omakapitali- ehk osaluspõhine ühisrahastamine – vastutasuks investeeringu 11

eest saavad investorid osaluse ettevõttes.

Peamine erinevus osalusel põhineva ühisrahastamise ja tavapärasemate mooduste (nt riskikapital) vahel seisneb selles, et investeerimist pakutakse korraga paljudele rahastajatele ning see toimub platvormi kaudu. Sisuliselt sarnaneb see variant börsiga, kuid tegemist on börsifirmadega võrreldes märksa väiksemate ja nooremate ettevõtetega.

• Ärilaenude ühisrahastus – investorid paigutavad raha mõnda kinnisvaraprojekti või muusse ärilaenu, mille eesmärk on investeeringu tegemine. Tulu saadakse intressidest, mida laenuvõtja tasub saadud laenu tagasi makstes. Tihtipeale on tegemist tagatud laenudega ehk laenuvõtja on laenu tagatiseks seadnud kinnisvarale hüpoteegi või muud sarnast (nt laekuvate tulude arved ehk faktooring).

Tavaliselt toimub ühisrahastus mõne internetipõhise platvormi kaudu, kus viiakse kokku investorid ja need, kes oma projekti või laenu jaoks raha taotlevad.

Ka siin on juured kultuurivaldkonnas, sest esimene netiplatvorm, kus fännid said oma lemmikartistide tegevust toetada, oli 2003. aastal käivitatud ArtistShare, mis tegutseb siiani. Mõne aasta jooksul järgnesid juba Kiva – üks esimesi platvorme, kus saab rahastada üle maailma antavaid laene madala sissetulekuga inimestele –, loomingulistele projektidele mõeldud Kickstarter ning GoFundMe, kus suur osa annetustest läheb inimestele, kes vajavad raha ravikulude katteks.

Hea tava põhimõtted FinanceEstonia ja advo­ kaadibüroo Deloitte Legal koostöös on loodud ühisrahastuse hea tava tegevusjuhiste andmiseks ühisrahastusvõimalusi pakkuvate internetipõhiste portaalide pidajatele. Hea tava järgimine ei vabasta ühisrahastusportaali pidajat õigusaktidest tulenevate nõuete järgimisest.

Finantsinspektsiooni seisukoht Ühisrahastamine on kiiresti ja jõudsalt arenev valdkond, mistõttu on tekkinud vajadus selle reguleerimiseks. Eestis puudub ühisrahastamise valdkonda ja ühisrahastusplatvormide tegevust reguleeriv eriseadus. Sellised seadused on näiteks vastu võetud Ühendkuningriigis, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias ning hiljuti ka Soomes ja Leedus.

Eestis aina enam platvorme Meil ulatub ühisrahastuse ajalugu kümmekonna aasta taha, mil oma tegevust alustas esimene ühisrahastusplatvorm isePankur, millest on tänaseks saanud Bondora. Vastastikust laenamist pakkuval Bondoral on näiteks Eestis enam kui 10 000 investorit, kes on investeerinud kokku üle 30 miljoni euro.

Bondora enda andmetel on platvormi keskmine aastane netotootlus olnud üle 9 protsendi ning laene on väljastatud i nve ste e ri – nr 4/2018

Investori ABC

Ühisrahastusse on investeerinud ligikaudu 13 000 Eesti investorit Fundwise ja Funderbeam Ettevõtetele suunatud ühisrahastusplatvormidest alustas Balti riikides esimesena Fundwise, mille kaudu on tänaseks raha – kokku enam kui miljoni euro eest – kaasanud paarkümmend ettevõtet. Lisaks tegutseb Eestis kahe aasta eest alustanud Funderbeam, maailma esimene idufirmade börs, mis on mõeldud just kasvuettevõtetele. Funderbeami vahendusel on raha kaasanud samuti paarkümmend firmat – ligi 7 miljoni euro eest – ja investoreid on enam kui sajast riigist.

inve ste e ri – nr 4 /20 18

kokku rohkem kui 154 miljoni euro eest.

Järjest enam on kõneainet pakkunud ka kinnisvara ühisrahastus, mida Eestis võimaldavad näiteks EstateGuru ja Crowdestate. Neist esimene on tänaseks vahendanud kinnisvaralaene ligi 75 miljoni euro ulatuses, Crowdestate on aga kaasanud üle 46 miljoni euro investorite raha. Ühisrahastuse ärilaenude segmendis jääb keskmine ajalooline tootlus 12 ja 16 protsendi vahele.

Vastavalt platvormidelt saadud andmetele on ühisrahastusse investeerinud ligikaudu 13 000 Eesti investorit. Võrdluseks niipalju, et näiteks Tallinna börsil on kokku umbes 30 000 Eesti investorit.

Võib aimata, et kuna Eestis sisuliselt puudub võlakirjaturg ehk jaeinvestoril on väga raske saada ligipääsu fikseeritud intressiga investeeringutele, siis tõenäoliselt täidavad just ühisrahastuslaenud seda tühimikku Eesti investeerimismaastikul, olles suunatud madalama riski­isuga investoritele, kes soovivad fikseeritud tootlust ja laenuperioodi. Ühtlasi on sisenemisbarjäärid väga madalad, kuna sageli on võimalik investeerida alates 50 eurost.

Võimalikud riskid Nagu öeldud, areneb ühisrahastus kiiresti. Viimaste andmete järgi on globaalne ühisrahastuse turg väärt üle 30 miljardi euro ning järgmistel aastatel peaks see kasvama keskmiselt 17 protsenti aastas. Nagu eespool toodud andmed näitavad, on ühisrahastuse areng olnud kiire ka Eestis. Sealjuures peab aga arvestama riskidega, mis võivad ühisrahastusse investeerimisega kaasneda.

Hetkel on Eestis ühisrahastus veel reguleerimata ning erinevalt näiteks Suur­britanniast või Soomest eraldi seadust valdkonna kohta pole. See tähendab, et ühisrahastusplatvormid ei hinda investorite teadmisi ega kogemusi, mistõttu peavad huvilised tuginema projektide kohta saada olevale teabele ja iseenda teadmistele.

Lisaks eksisteerivad tavapärased investeerimisega seotud riskid, nagu näiteks panustatud raha vähenemise või kaotamise risk, pikk tasuvusperiood (eriti osaluspõhise ühisrahastuse puhul) ja likviidsusrisk. Need riskid on kõik ehk hinnatavad, kuid tõenäoliselt on ühisrahastuse suurim küsimärk see, kuidas mõjutab investeeringute kvaliteeti ja tootlust majanduskriis, sest valdkond on noor – enamik platvorme on alustanud tegevust viimase kriisi järel – ja seega pole kellelgi vastavat kogemust. Seetõttu tasuks investoritel kaaluda oma portfelli hajutamist varaklassidega (nt indeksfondid või suurettevõtete aktsiad), mis on juba edukalt läbinud mitmeid majandustsükleid ning mille tõuse ja langusi on ehk lihtsam prognoosida. Ühisrahastuse kaudu saab tavainvestor ligipääsu valdkondadele, mis on ajalooliselt olnud raskesti ligipääsetavad, näiteks kasvuettevõtted või kinnisvaralaenud.

Kuid nagu ikka, uute ja põnevate investeerimisvõimalustega kaasnevad ka uued ja prognoosimatud riskid. Selle peale soovitamegi kõigil investoritel põhjalikult mõelda enne lõplikku rahapaigutust.

12

MASERATI LEVANTE – keskmine kütusekulu 7,2–10,9 l/100 km; CO2 emissioon 189–253 g/km.

On aeg väärtustada enda eeliseid!

Levante. Maasturite Maserati.

Pehmest vaikusest mäslevaks maruks – see Maserati sai oma nime vahemerelise tuule levante järgi.

Maserati Levantega tunned end omas elemendis igas olukorras – garanteeritud on inspireeriv sõidukogemus ja väikseima detailini lihvitud mugavus. Elegantsi ja voolujoonelisuse, sportlikkuse ja maastikuvõimekuse, tipptasemel ergonoomika ja erakordse inseneritöö poolest silma paistev Maserati Levante viib Su maasturite maailmas järgmisele tasandile.

Maserati Levante hinnad alates 69 900 €.

Valitud laoautodele soodustused kuni 22 000 €.

Tutvu pakkumistega www1.silberauto.com/maserati/laoautod.

AS SILBERAUTO – MASERATI AMETLIK ESINDAJA EESTIS SILBERAUTO EESTI AS, PETERBURI TEE 50A, TALLINN Telefon: 6056 950, e-mail: maserati@silberauto.ee www.maserati.ee • www.facebook.com/maseratieesti 13

i nve ste e ri – nr 4/2018

FOTOD: SCANP IX, E KSP RE SS ME EDIA , ERNE ST BONDAR ENKO JA ANN VA I DLA

Rubriik

Majandus

inve ste e ri – nr 4 /20 18

14

Intervjuu

viie suurema era­ konna majandus­ teemade eest­ kõnelejad annavad hinnanguid eesti majanduse käe­ käigule ja aval­ davad nägemuse tulevikust. saame teada, kas praegu on alust optimis­ miks ning millal võiks eestit taas tabada valus majanduskriis.

ülevaade te kst: ti it e fe rt 15

i nve ste e ri – nr 4/2018

Meie eesmärk pole olla nn odava tööjõuga riik

F O T O : E RN E ST BO N DARE N KO

Intervjuu

Kadri Simson Eestkõneleja Kadri Simson on Eesti Vabariigi majandus- ja taristuminister alates 23. novembrist 2016.

Ta kuulub Keskerakonda.

Eesti põhinäitajad Rahvaarv 1 319 133 (seisuga 1.01.2018) Keskmine brutopalk 1321 (II kvartal 2018) Töötuse määr 5,1 protsenti (II kvartal 2018) Tarbijahinnaindeksi muutus 3,7 (september 2018 võrreldes septembriga 2017) SKP jooksevhindades 6,4 miljardit eurot (II kvartal 2018) inve ste e ri – nr 4 /20 18

Milline on teie hinnangul Eesti majanduse hetkeseis?

Eesti majandus on täna paremas seisus kui varasematel aastatel ning me liigume õiges suunas. Näiteks rahvusvaheliselt tunnustatud reitinguagentuur Fitch tõstis hiljuti Eesti riigireitingu seni kõrgeimale tasemele. Tõusu põhjenduseks toodi Eesti tugev makromajanduslik raamistik ja asjaolu, et elluviidud poliitikad on kaasa aidanud majanduskasvule ja sissetulekute tõusule, samas kui läbiviidud reformid on tõstnud tööhõives osalemise määra. Erasektori välisvõlgnevuste vähenemine ja jooksevkonto ülejääk on tugevdanud Eesti välispositsiooni ehk muutnud Eestit vastupidavamaks välisšokkide suhtes. Palgad kasvavad selgelt kiiremini kui hinnad.

Näiteks 2018. aastal tõuseb keskmine brutopalk Swedbanki hinnangul ligi 7 protsenti ja 2019. aastal umbes 6 protsenti – see on hinnatõusust ligikaudu kaks korda kiirem. Majanduse hetkeolukord on hea ja sisemised riskid madalad. Väliskeskkond on pigem soodne ja püsib sellisena ka prognooside kohaselt.

Mis piirab Eesti majanduskasvu? Üheks peamiseks piirajaks saab pidada oskustööjõu puudust. Eesti Konjunktuuriinstituudi hiljutine analüüs tõi täienda-

valt välja vähese innovatsiooni ja ebapiisava konkurentsivõime. Kindlasti on arenguruumi ka investeeringute osas.

Valitsuse roll on luua Eestisse soodne keskkond, kuhu investorid julgeksid oma raha paigutada. Lisaks oskustööjõu püüdmisele on teatud sektorites, näiteks ehituses ja teeninduses, näha ka lihtsalt tööjõupuudust.

Millel põhineb Eesti praegune majanduskasv?

Esimese poolaasta statistilised andmed näitavad, et Eesti majanduskasv on võrreldes eelmise aastaga küll veidi aeglustunud, kuid püsib endiselt pikaajalisest potentsiaalist (3%) kõrgemal.

Majanduskasvu toetavad nii sisenõudlus kui ka kaupade ja teenuste eksport.

Suhtlesin hiljuti ühe Eesti suurema kaubandusketi omanikuga, kes rääkis, et enne tulumaksuvaba miinimumi tõusu oli tavaline, et enne palgapäeva kukkusid müüginumbrid kolinal, sest inimestel lihtsalt ei olnud kuu lõpus vabu vahendeid. Nüüd aga pidi olukord olema parem: enne palgapäeva on küll näha langust, kuid see ei ole enam nii järsk.

Inimestel on raha, et ka kuu lõpus normaalselt ära elada. Pärast maksureformi inimestele senisest enam kätte jäänud vahendid lähevad tagasi sisetarbi16

F OT O: Ä RI P Ä EV

misse, elavdades seega ka meie majandust.

Kui jätkusuutlik see on?

Oleme väikese ja avatud majandusega riik, mis tähendab, et me sõltume palju meid ümbritsevate riikide majandusest.

Kuid hetkel on Eesti majanduse tervis hea ja meie majanduskasv võiks stabiilselt püsida 3–4 protsendi vahel.

Kuidas riik saaks majandusele hoogu juurde anda?

Esiteks saame üle vaadata meie haridussüsteemi: kas me koolitame välja inimesi, keda meie tööturg vajab? Lisaks tuleks vastu võtta reaalset tulemust andev otsus sissetoodava tööjõu osas. Selge see, et meie eesmärk pole olla nn odava tööjõuga riik, kuid tänane tööjõukvoot vajab ülevaatamist. Juhin majandusministeeriumis ka sellist algatust nagu nullbürokraatia töörühm. Kindlasti oleks majandust ja ettevõtlust soosiv samm senise bürokraatia jätkuv vähendamine.

Kas panustaksite pigem suurtööstustele või väikeettevõtjatele?

Ma ei pea vajalikuks väikseid ja suuri vastandada. Jätkuvalt tuleb ellu viia uuendusi, mis aitaksid meie ettevõtjaid ja parandaksid meie riigi konkurentsivõi17

met. Selleks, et Eesti püsiks konkurentsis suurte välisinvesteeringute saamisel ja meie ettevõtted saaksid laieneda, tuleb tagada näiteks energiamahukatele ettevõtetele tootmissisend, mis kindlustab nende konkurentsivõime naaberriikides. Otseliini regulatsiooni leevendamine ja elektriaktsiisi vähendamine elektriintensiivsetele suurtarbijatele on selles osas esimesed sammud, mis aga ei tohi jääda viimasteks, sest konkurents on tihe.

Tootmissisendi hinnad on mõlema sektori jaoks olulised, lihtsalt meetmed peavad olema erinevad, et tagada nii väike­ ettevõtjatele kui ka suurtööstustele võimalus olla konkurentsis.

Ehitus ja kaubandus Ehitus ja kaubandus on kaks valdkonda, mis majanduse headel aegadel õitsema puhkevad. Pildil tänavu sügisel valminud uhke ja suure meelelahutuskeskuse T1 Mall of Tallinn ehitus.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2018. aasta septembris eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 3%, teatab Statistikaamet. Kui augustis kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2%, siis septembris kasv veidi kiirenes.

2018. aasta septembris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 588,6 miljonit eurot.

Samal ajal Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2018. aasta II kvartalis Eestis kokku 22% rohkem kui eelnenud aasta samas kvartalis.

Allikas Statistikaamet

Räägitakse peatsest kriisist. Millal see tuleb ja kuidas selle vastu võidelda?

Nagu mainitud, sõltub meie majandus meist ümbritsevast ja seetõttu pole me kriisi eest täielikult kaitstud. Kuid hetkel ei ole ka mingit tarvidust kurja kuulutada. Kordaksin siinkohal Fitchi hiljutist arvamust Eesti osas: oleme muutunud välisšokkide suhtes vastupidavamaks.

Kui meenutada 2009. aastal Eestit tabanud majanduskriisi, siis olen kindel, et sellist vapustust Eesti enam ei koge.

Oleme riigina õppinud kriisist ja oleme valmis tööturgu selliste raputuste eest kaitsma. i nve ste e ri – nr 4/2018

F O T O : SC AN PI X

Intervjuu

Majanduskasvu tagab erasektor Helir-Valdor Seeder Eestkõneleja Helir-Valdor Seeder on erakonna Isamaa esimees.

Pidanud pikalt põllumajandusministri ametit ning olnud rahandusministri kohusetäitja.

Milline oli teie hinnangul 2018. aasta Eesti majanduse jaoks? Üldjoontes hea. Majandus kasvab nii, nagu prognoositud. Tootlikkus kasvab tasapisi ja ka eksport on kasvanud. Eesti kui väike ja avatud majandusega riik sõltub väga palju väliskeskkonnast, ja kui me vaatame väliskeskkonna nõudlust, siis on olukord ettevõtluse jaoks soodne.

Seega võib aastat hinnata majanduslikult heaks.

Suured vs väikesed ettevõtted „Oluline on tasakaal. Suurettevõtted on võimekamad innovatsioonis ja investeeringutes, ka teadustöös koos ülikoolidega. Välisturgudele minekul on oluline mastaabiefekt ja suurtel on oma eelised. Neid ei tohiks karta ja tuleb ka toetada.

Eesti keskmine ettevõte on aga suhteliselt väike. Ettevõtlikkuse ja initsiatiivi poolest tõuseb esile väikeettevõtlus, mis võimaldab igaühel olla ettevõtlik ja panustada. Kriiside tekkides on väikeettevõtted paindlikumad. Suurte tagasilöögid on ühiskonnale raskemini talutavad.”

Kuidas hindate Eesti majanduse seisu üldisemalt?

Ettevõtjate seas läbiviidud küsitlused näitavad, et teatud kindlustunne on olemas. Ja ka inimestel on kindlustunne olemas – palga reaalkasv toimub.

Helir-Valdor Seeder inve ste e ri – nr 4 /20 18

Eestis oleme näinud ka palju suuremat kasvu.

Väga raske on hinnata, milline oleks optimum. Võib-olla võiks kasv olla 3,5 protsendi asemel viis protsenti, ent sellised järsud kasvud toovad kaasa ka probleeme. Ma arvangi, et neli–viis protsenti oleks optimaalne.

Kui jätkusuutlik on praegune kasv?

Majandus ei saa kasvada lõputult, vaid areneb ikka tsükliliselt.

Hiina majandus on kasvanud viimased 40 aastat.

Seal on tsüklid lihtsalt pikemaajalised.

Kindlasti ei jagu seal kasvu 100 või 150 aastaks. Suurema siseturuga riikidel ongi protsessid palju inertsemad. Eesti on nagu väike laevuke merel – laine pillub seda rohkem kui suurt. Kindlasti reageerime me tänu oma väiksusele ja avatusele tunduvalt kiiremini.

Pikem perspektiiv on kindlasti jätkusuutlik. Majandus areneb tsükliliselt: kasv on ühel hetkel tagasihoidlikum ja teisel jälle kiirem, ja ette võib tulla kriisihetki, kus majandus lausa kahaneb.

Eks see kõik kordub ka tulevikus. Küsimus on selles, kas me oleme kriiside ületamiseks valmis. Millal selline kriis võiks tulla, sõltub pigem välisturgude arengust, mitte sisemistest arengutest.

Me peame olema valmis ja see eeldab paindlikkust avalikus sektoris. Peame suutma muutustele reageerida võimalikult kiiresti ja kui vaja, siis kulutusi kokku tõmbama ja tegema säästueelarveid. Praegu valmistume selleks, et meil oleks olemas reservid ja puhver.

Meil on madal laenukoormus, raskustesse sattudes on võimalik laenu võtta.

Eesti on praegu rohkem valmis kui eelmise finantskriisi ajal: meil on koge18

F OT O: Ä RI P Ä EV

Lubadus täidetud Valitsus täitis tänavu kauaaegse lubaduse, mida on veeretatud juba pikka aega: tuua Tallinna börsile riigi­ ettevõtete aktsiad. Esimesena noteeriti finantsturgude elavdamiseks Tallinna Sadama aktsiad. Pildil tutvustab ettevõtte juht Valdo Kalm investeerimishuvilistele Muuga kaubasadamat.

mus, kuidas kulutusi koomale tõmmata ja kriisi ajal käituda.

Kindlasti peavad valmistuma ka erasektor ja omavalitsused. Üldiselt on nende likviidsus hea ja laenukoormus vähenenud. Erasektori puhul on kasvanud ka säästud ja võimekus investeerida, erasektoril on ka parem võimekus kriisidele vastu seista. Ja kui vaadata inimeste hoiuseid ja laenukoormust, siis see proportsioon on parem kui aastatel 2007 ja 2008.

Kõik, mis meist sõltub, oleme enam-vähem ära teinud ja seega kriisiks paremini valmis kui 10 aastat tagasi.

Millel põhineb Eesti praegune majanduskasv?

Eks see põhineb erasektori võimekusel toimetada. See on meie majanduskasvu alus. Rolli mängivad ka välisturud ja olukord ja nõudlus.

Kuidas riik saaks majandusele hoogu juurde anda?

Eks ikka kaudselt. Majanduskasvu tagab erasektor. Riik saab hoida maksukeskkonna stabiilsena ja etteaimatavana.

Tuleb vältida sellist rapsimist, mida nägime lähiminevikus. Maksud ei tähenda paindumatut süsteemi. Me peame vaatama ettevõtete konkurentsi19

keskkonda – seda, mida teevad naaberriigid, ja kuidas maksukeskkond Euroopas üldiselt muutub.

Bürokraatia vähendamisest on palju räägitud. Ühelt poolt seda vähendatakse, teiselt poolt aga mõeldakse kogu aeg juurde. See on kahe otsaga asi.

Lisaks peame soodustama paindlikke töösuhteid ja tööturulahendusi, et ka puuetega inimestel oleks võimalik tööle minna, pereinimesed saaksid paindlikult tööd teha ning meie venekeelne elanikkond oleks rohkem kaasatud. Viimane eeldab eesti keele paremat õpetamist. Me peame need reservid ära kasutama ja siin on riigil oma roll olemas. Üheksaga lõppevad aastad on Eesti lähiajaloos olnud majanduskriisiaastad.

Kohe-kohe on käes 2019.

Praegu märke majanduskriisist näha ei ole, aga kui vaadata keskmist palgakasvu ja omavalitsuste tulude kasvu – olukorda, kus maksumaksjate arv väheneb ja tulubaasi kasvunurk on sama kiire nagu aastatel 2006 ja 2007 –, siis võib üksikuid märke leida. Tervikuna pole olukord aga kriitiline. Inimeste laenuvõtmised ja kohustused on hoopis teistsugused kui 10 aastat tagasi, hurraa-mentaliteet puudub ka riigil ja omavalitsustel.

Seisukoht: mis võiks olla Eesti majanduses paremini „Innovatsioon võiks olla kiirem, investeeringute maht võiks olla suurem. Probleemiks on tööjõupuudus.

Seda peabki kompenseerima innovatsiooniga ja investeeringutega uutesse tehnoloogiatesse. Eesti peaks sellele rohkem panustama, et luua efektiivsemalt suuremat lisandväärtust ja asendada odavat tööjõudu. Kõik see tagab jätkusuutlikkuse ja majanduskasvu.

Tööjõuga seoses on palju arutatud, kas poliitikat peaks muutma liberaalsemaks. Mina arvan, et ei peaks, sest praktika näitab, et lahendused leitakse ka tänase seadusandlusega.

Pikas perspektiivis ei saa me toetuda odava tööjõu eelisele. See aeg on möödas. Meie palgad kasvavad veidi kiiremini kui Euroopas keskmiselt. Konvergents toimub, mis on loomulik, kui oleme avatud turul. 20 aastat oleme kasutanud odava tööjõu eelist, aga seda teed edasi minna ei saa.”

Helir-Valdor Seeder i nve ste e ri – nr 4/2018

Majanduskasvu kiirendamine läbi nõudluse suurendamise riigieelarves

F O T O : AN N VAI DLA

Intervjuu

Rene Tammist

Eestkõneleja Rene Tammist on Eesti Vabariigi ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister alates 22. augustist 2018.

Ta kuulub Sotsiaal­ demokraatlikku Erakonda.

Suured vs väikesed ettevõtted “Panustada tuleb mõlemale segmendile. Majandus on tugevam, kui ettevõtteid on igas suuruses. Suurettevõtted on vajalikud, sest neil on piisavalt jõudu ja kapitali arendustööks, mis aitab neid väärtusahelas kõrgemale. Läbi selle saavad nad ka töötajatele rohkem palka maksta. Kui vaadata Euroopa statistikat, siis on suurettevõtete tootlikkus võrreldes väikeettevõtetega parem. Samas on väikeettevõtted olulised regionaalse arengu seisukohalt, kuna tagavad inimestele töökoha suurematest asulatest kaugemal. Samuti tuleb väikeettevõtetest väga põnevaid nišitooteid, mis aitavad majandust diferentseerida.”

Rene Tammist inve ste e ri – nr 4 /20 18

Milline oli teie hinnangul 2018. aasta Eesti majanduse jaoks?

Kui vaadata aasta esimest poolt, siis tegelikult on seis ju hea. Meie ettevõtted pole kunagi nii palju eksportinud ja jaekaupmehed müünud. Nii palju inimesi käis viimati tööl üle 20 aasta tagasi. Samas peaksime tugevdama majanduskasvu aluseid pikaajaliselt, et teistele Põhja-Euroopa riikidele järele jõuda. Majanduskasv peab looma inimestele heaolu, ja loodusressursse tuleb kasutada säästlikult, et me ei kahjustaks majanduskasvu aluseid tulevikus.

kes aitaks toota kallimaid kaupu või teenuseid. Mõneti on tegu klaaslae efektiga. Sellest läbi murdmine on Eesti majandusele oluline väljakutse.

Mis piirab Eesti majanduskasvu?

Hetkel on kõige konkreetsem põhjus tööjõupuudus. Seda toovad välja ka ettevõtted, kellel on väga raske leida laienemiseks uut tööjõudu. Hõivesse siirduvad inimesed on ka majanduskriisi lõppedes ühed peamised uue kiire majanduskasvu käivitajad: nad tekitavad oma tööga lisandväärtust ja nende teenitav tulu läheb tarbimisse, võimendades majanduskasvu veelgi. Eesti on aga hetkel olukorras, kus uute töötajate palkamine on piiratud ja kiire kasvu allikad ammendunud. Kiire palgatõus on tekitanud olukorra, kus Eestis ei tasu enam toota odavaid kaupu. Samas puudub kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud,

Kui jätkusuutlik see on?

Eesti majanduskasvu põhialus on tugev.

Meie jooksevkonto on stabiilselt positiivne. See näitab, et majanduskasv ei püsi laenurahal. Stabiilses tempos kasvavad ka inimeste hoiused. Samas sõltume suuresti oma naabritest ja peamistest eksporditurgudest ehk Soomest ja Rootsist. Kui neil läheb kehvemini, siis aeglustub paratamatult ka meie majanduskasv. Pikaajaliselt on meil reaalne oht jääda lõksu keskmise sissetulekuga riigina, kes teeb teistele riikidele allhanget. Peame oma ettevõtetega liikuma väärtusahelas ülespoole. Ümber tuleb kujundada senine innovatsiooni- ja arendussüsteem – teadmismahuka

Millel põhineb Eesti praegune majanduskasv?

Praegune majanduskasv põhineb mitmetel eri teguritel. Eesti väikese ja avatud majanduse jaoks on oluline, et välisnõudlus püsiks tugevana. Ekspordikasv on tänavu olnud kiire ja see on andnud hoogu majandusele. Samuti on head ajad ehitussektoris, mis on tänavu stabiilselt kiirendanud majanduskasvu.

20

F OT O: S C A N P I X

Alkoralli jätkub Eesti liitumine Euroopa Liiduga avas piirid ja tõi Tallinnasse Soome turistid, kes täitsid hoogsalt riigikukrut.

Täna aga ulub sadama lähikonnas asuvates ladudes pahatihti vaid tuul. Lisaks Soome turistide kadumisele viivad nüüd eestlased ise maksuraha hoopis Lätti.

Selline on riigi alkovastase võitluse vahendina valitud aktsiisitõstmise tagajärg.

majanduse arendamine tuleb viia uutele alustele. Ühelt poolt tuleks tõsta lisandväärtust, mida toodetele ja teenustele pakume, teiselt poolt aga meie ettevõtete ekspordivõimekust välisturgudel.

Kuidas riik saaks majandusele hoogu juurde anda?

Majandusele saab hoogu anda mitmeti.

Tuleb teha selget vahet, kas soovitakse kiiret tulemust, mis kestab lühiajaliselt, või meetmeid, mille mõju avaldub hiljem, kuid positiivne mõju on pikaajalisem. Esimest sorti meede on näiteks majanduskasvu kiirendamine läbi nõudluse suurendamise riigieelarves.

Peamine mõju avaldub ehitusfaasis ja siis on näha kõige tugevam mõju majanduskasvule. Samas on riigi vaates olulisemad pikaajalised meetmed, millest saadav kasu võib avalduda alles aastate pärast.

Eesti töötleva tööstuse lisandväärtus ühe töötaja kohta on ligi kümme aastat püsinud 54 protsendi juures Euroopa Liidu keskmisest. See on üks peamisi põhjuseid, miks Eesti on langenud keskmise sissetulekuga riikide lõksu. Oleme laiendanud KredExi laenukäendusi, et toetada tööstuse automatiseerimist ja digitaliseerimist. Sügisel avasime tööstusettevõtetele suunatud digidiagnostikatoetuse, mille abil saab kaardistada 21

ettevõtte võimalused digitaliseerimisele ja automatiseerimisele üleminekul ning määratleda sellest saadava reaalse kasu.

Tegeleda tuleb ka töötajate haridustaseme parandamisega, et tagada kvaliteetsem tööjõud ja võib-olla ka ettevõtete parem, ambitsioonikam juhtimine. Oluline on äridiplomaatia areng ja Eesti kuvandi tutvustamine kogu maailmas. Riigil on kohustus pingutada selle nimel, et meie majanduskeskkond oleks maailmas konkurentsivõimeline, ja pidevalt selle saavutamiseks vaeva näha.

Räägitakse peatsest kriisist. Millal see tuleb ja kuidas selle vastu võidelda?

Kindlasti kriis mingil ajal tuleb. Eesti majandus on väike ja avatud ning väliskeskkonna muutused jõuavad meieni kiiresti. Aga selleks tuleb valmistuda. Meie riigi laenukoormus on madal ja reservid tugevad, ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne on paranenud ning usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu kasvanud, ka erasektor on kasvatanud puhvreid. Tänast head olukorda tuleb ära kasutada, et teha vajalikke investeeringuid, mis aitavad meil keskmise sissetulekuga riikide lõksust välja murda. Panustada tuleks tuleviku kasvusektoritele, nagu tehisintellekti rakendamine või uudsed rohetehnoloogiad.

Eesti majanduse hetkeseisust „Kui lähtuda numbritest, siis on Eesti majanduslik seis hetkel väga hea. Majandus on kasvanud kaheksa aastat järjest ning viimasel kahel aastal on Eesti olnud Baltimaade kõige kiirema kasvuga riik. Samuti on väga hea seis tööhõives. Viimastel aastatel tekkinud positiivne rändesaldo näitab, et Eestit peetakse heaks kohaks, kus elada ja töötada. Seega võime olla rahul, aga mitte ülearu rahul – oleme jõukuselt siiski tuntavalt maas Põhjamaadest, mistõttu on vaja kasvu kiirust hoida ja isegi kasvatada.”

Rene Tammist

i nve ste e ri – nr 4/2018

Intervjuu F O T O : E KSPRE SS ME E DI A

Eestkõneleja Arto Aas on riigikogu majanduskomisjoni liige. Kuulub Reformierakonda. Varem olnud riigihalduse minister ja riigikogu majanduskomisjoni esimees.

Maksusüsteem peab olema lihtne, arusaadav ja läbipaistev Arto Aas

Eesti majanduse hetkeseisust „Majanduse seis on hea nii globaalselt kui ka meie piirkonnas, aga loomulikult tahaks veel paremat. Kolmeneljaprotsendiline majanduskasv on tänapäeval üsna muljetavaldav, aga ometi mäletame ka kahekohalisi kasvunumbreid.

Eesti on avatud majandusega väikeriik, nii et väga palju sõltume oma naabritest, kellel läheb praegu kenasti. Eelmine kriis on kõigil veel meeles, vahe on eelkõige selles, mida sellest õpiti ja kui kiirelt toimus taastumine. Ameerika Ühendriigid ja Aasia maad buumivad juba aastaid. Samal ajal suur osa Euroopast alles saab jalgu alla. Pigem olengi mures Euroopa konkurentsivõime pärast globaalsel võiduajamisel. Oleme liiga mugavad ja aeglased.”

Arto Aas inve ste e ri – nr 4 /20 18

Milline oli teie hinnangul 2018. aasta Eesti majanduse jaoks?

Annaks hindeks tubli koolipoisi nelja.

Ettevõtjad on olnud väga tublid, aga paraku on jäänud nii mõnedki investeeringud poliitilise ebastabiilsuse tõttu tegemata. Kvalifitseeritud töökäte puudus on kahtlemata teine faktor, mis takistab kogu potentsiaali kasutamist.

Mis piirab Eesti majanduskasvu?

Aeglane tootlikkuse kasv, vähene ekspordivõimekus ja rumal valitsus.

Eesti on jõudnud keskmise sissetulekuga riikide lõksu. Me ei taha ega saagi enam olla odav allhankemaa, samas pole piisavalt oskusi, et murda kõrgliigasse.

Sarnases arenguetapis on ka paljud Eesti inimesed. Raske ja sihikindla tööga saab ennast vaesusest keskklassi murda, aga sealt kõrgemale pürgimine on juba palju keerulisem. Selleks on vaja lisaks töökusele kõvasti nutikust ja õnne.

Tänane valitsus paraku lisandväärtuse tõstmisele ja välisturgudele ei mõtle, nende fookus on ainult maksuraha ümberjagamisel. Kindlasti ei soosi ärasoperdatud maksusüsteem ja astmeline tulumaks inimeste ettevõtlikkust ja ausalt töötamist. Üle vindi keeratud

aktsiisid kahjustavad majandust nii lõuna- kui ka põhjapiiril.

Millel põhineb Eesti praegune majanduskasv?

Majandust veavad mitmed sektorid eesotsas töötleva tööstuse, kaubanduse, kinnisvara ja ehitusega. Üha olulisem on IT- ja tehnoloogiasektor, eelkõige oma rahvusvahelise haarde ja kiire kasvupotentsiaali tõttu. Väga hea meel on näha puidusektori arengut, seda just kõrgema lisandväärtuse ja ekspordivõimekuse näol. Puidusektor on ka regionaalselt Eestis väga oluline tegija.

Kui jätkusuutlik see on?

Ekspordile ja kõrgtehnoloogilisele toodangule baseeruv kasv on kindlasti jätkusuutlik. Paremat alternatiivi polegi. Traditsiooniline kaubandus ning ainult siseturule ja eurorahadele toetuv ehitus on kindlasti haavatavamad. Rusikareegel on ju teada: kui su tootlikkus ja tulud kasvavad kuludest aeglasemalt, siis pikka pidu pole.

Kiirelt kasvavad tööjõukulud söövad paljud ettevõtted lähiajal turult välja. See pole iseenesest halb, sest nii toimubki majanduse struktuurimuutus ja rahvusvahelises toiduahelas kõrgemale ronimine.

22

FOT O: K ATA RI N A BEN Z OVA

Relvad ja roosid Guns N’ Rosesi Instagramilehel arutleti, mitu protsenti Eesti elanikest ansamblit Tallinna lauluväljakul vaatamas käis, ja tõdeti, et siin oli kindlasti palju turiste naaberriikidest. Ühelt poolt soodustab selliste sündmuste korraldamine eksporti, teisalt viivad staarid siit ka suure hulga raha minema. Aga üks on kindel, elamused jäävad.

Kuidas riik saaks majandusele hoogu juurde anda?

Riik saab eelkõige luua soodsa keskkonna. Ärikeskkond peab olema etteaimatav, ettevõtlust ja investeeringuid soosiv.

Maksusüsteem peab olema lihtne, arusaadav ja läbipaistev.

Kindlasti tuleb fookus seada innovatsioonile. Peame suurendama teadus- ja arendustegevuse kulutusi, toetama rakendusuuringuid ja tootearendustegevusi. Samuti peaks riik minema edasi erastamisega ja sekkuma majandusse nii vähe kui võimalik. Riigiaparaati ja bürokraatiat tuleb jõuliselt kärpida. Riigijuhid ise peavad aitama ettevõtjatel välismaal uksi avada ja uusi turge vallutada. Praktilisi ideid on palju, aga eelkõige sõltub kõik valitsuse suhtumisest: kas tahame olla maailmale avatud ja ettevõtlust soosiv new-nordic- või endasse sulgunud, tige ja lühinägelik post-soviet-maa.

Poliitikud peaksid loobuma illusioonist, et nemad teavad paremini, milline sektor või ettevõte suudab globaalselt läbi lüüa.

Ei teadnud me seda Skype’i, TransferWise’i ega Taxify puhul. Küll aga saab riik oma poliitika kaudu toetada innovatsiooni ja ettevõtlust tervikuna. Ja 23

majanduskeskkond peab olema kasvamist ja investeerimist soosiv, mitte demotiveeriv. See tähendab muu hulgas, et ettevõtte tulumaksu taastamine oleks jäme viga. Öeldakse, et kõik edukad ettevõtted on tulevikus infotehnoloogiaettevõtted.

Andmed on uus kuld. Seetõttu peab riik tagama, et ka meie seadusandlus ja ametkonna hoiakud võimaldaks uute tehnoloogiate kasutamist, olgu siis tegu isesõitvate autode või tehisintellektiga.

Räägitakse peatsest kriisist. Millal see tuleb ja kuidas selle vastu võidelda?

Küllap see viie aasta jooksul saabub, täiesti ootamatult ja senistest kriisidest erineval kujul. Üks riskifaktor on kindlasti intressimäärade kiire tõus, mis võib rivist välja lüüa nii mõnegi ulja laenaja. Lõpuni kriise ära hoida ei saa, aga mune tasub hoida eri korvides. See tähendab muu hulgas, et Eesti majandus ei tohiks ülemäära sõltuda ühestki üksikust ettevõttest, majandusharust ega lähinaabrist. Mitmekülgsus, paindlikkus ja riskide hajutamine tagavad pehmema maandumise. Riik ise peaks headel aegadel reserve koguma. Seegi on üks talupojatarkus, mis tänasel valitsusel ununenud.

Suured vs väikesed ettevõtted “Rahvusvahelises mõttes meil ju pole suurtööstusi 100 000 töötajaga. Enamik ettevõtteid on suhteliselt väikesed ja vastandamine oleks mõttetu. Töötlev tööstus on Eesti kõige suurem sektor, mis annab ligi 16 protsenti majanduse kogutoodangust. Tööstuse digitaliseerimises peitub meil tohutu potentsiaal.

Suuremate ettevõtete eelis seisneb siin rohkemate inimeste, kapitali ja kogemuse kättesaadavuses. Väikeettevõtted on samas jälle paindlikumad ja sageli riskialtimad. Tänu uutele tehnoloogiatele ja tootmise automatiseerimisele kolib palju tootmist Aasiast n-ö vanasse maailma tagasi.

Odava tööjõu asemel on vaja kvalifitseeritud töökäsi, soodsat energiat, kiireid ühendusi. Siin on ka Eestil oma võimalused, kui suudame pakkuda haritud tööjõudu ja tipptasemel tehnoloogiat. Ja mõistagi ei piisa ainult tipptasemel tootmisest, vaja on ka rahvusvahelise kogemusega müügija turundusinimesi.”

Arto Aas

i nve ste e ri – nr 4/2018

F O T O : SC AN PI X

Intervjuu

Peab vähenema regulatsioon. See on ülioluline Martin Helme Eestkõneleja Martin Helme on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees ja 2015. aastast riigikogu liige.

Suured vs väikesed ettevõtted “Alustaks suurtööstuse määratlemisest. Kas kriteeriumiks on suur käive või palju töötajaid? Eesti mastaabis on 200 töötajaga ettevõte suur, maailmas jääb see aga mikroettevõtteks.

Tööstus on kõige suurem lisandväärtuse looja ja peab olemas olema.

Väikeettevõtlus on aga iga riigi majanduse selgroog.

Ka meil on 97 protsenti ettevõtetest väikeettevõtted.

Neid peavad inimesed, kes tahavad olla iseenda peremehed, võtavad riske ning toidavad ära enda ja oma pere. Neil on vaid lihtne soov, et riik liiga palju kukil ei istuks, ühiskond toimiks normaalselt ja olemas oleks toimiv infrastruktuur alates koolidest ja lahtilükatud teedest.“ Martin Helme inve ste e ri – nr 4 /20 18

Milline on teie hinnangul Eesti majanduse hetkeseis?

Eesti majandusel läheb hästi. See ei ole valitsuse suur teene, vaid soodsa konjunktuuri tagajärg. Meie peamistel kaubanduspartneritel on hästi ja seetõttu on ka meil hästi. See aitab varjata meie muresid ja probleeme. Ilma käibe- ja sotsiaalmaksu hea laekumiseta poleks valitsusel võimalik ajada nii lolli aktsiisipoliitikat. Aga see ei kesta enam kaua.

Me näeme, et maailmamajanduses on jahtumise märgid käes. Varem või hiljem jõuab see ka Eestisse.

Hetkel on meil mõõdukas majanduskasv, enne seda oli pikk vindumine – aastaid jäi majanduskasv ühe protsendi kanti. Nüüd, kui see tõusis kolme protsendi peale, kõik juubeldavad. Buumi ei ole, seda on näha ka inimeste ja ettevõtete käitumisest. Õpitud on eelmisest majanduskriisist – kõik mäletavad seda ja on ettevaatlikumad. Ka valitsus on ettevaatlikum. Uljast juttu, et kohe-kohe oleme viie rikkama riigi hulgas, ei usu enam keegi.

Millel majanduskasv põhineb?

Kuigi kõik ütlevad, et sisetarbimise najal ei saa rikkamaks, on tegelik fakt see, et Eesti majandus kasvab tänu sisetarbimisele. Ka eksport kasvab, aga vaid kindla-

tes sektorites. Kui on paar-kolm suurt tellimust, läheb paar kvartalit väga hästi, aga siis ollakse jälle käpuli. Ehitussektorile aitab riik kaasa euroraha kasutades.

Statistika järgi on kasv siiski laiapindne.

Kõikides valdkondades toimub edenemine ja ohumärkidest hoolimata ei ole laenamist koomale tõmmatud.

Laenamise juures on suur probleem see, et raha läheb kinnisvarasse, mitte ettevõtlusesse. Iseäranis võimatu on raha saada väikeettevõttel, sest nõutakse isiklikku käendust. See on absurdne.

Isiklik käendus muudab äriühingu mudeli mõttetuks. Kui oma isikliku varaga kogu aeg vastutada, siis me ei ole tegelikult kapitalismis.

Kui jätkusuutlik see kasv on?

Väga keeruline on ennustada, kas see tsükkel lõpeb suure pauguga või vaikse visinaga. Viimasel juhul kestab kasv kauem, sel juhul on ka 2019. aastal veel hea ilm. Aga kui käib suur pauk, siis võib järgmine aasta olla juba kriisiaasta. Selge on see, et aastaks 2020 oleme uuesti külma ilma käes. Eriti juhul, kui jätkame praeguse maksu- ja majanduspoliitikaga ning suhtumisega, et majandusest tuleb välja pigistada kogu raha, et seda siis riigikaukast taas laiali jagada.

24

F OT O: Ä RI P Ä EV

Megatehing Norrakatele kuuluv Vardar Eurus ja Eesti Energia allkirjastasid mais pea poole miljardi eurose Nelja Energia ostu-müügilepingu. Pildil on vasakul Aavo Kärmas (Enefit Taastuvenergia juhatuse esimees) ja Hando Sutter (Eesti Energia juhatuse esimees).

Kuidas riik saaks majandusele hoogu juurde anda? Üleüldine maksukoormus peab vähenema. Mitte nii, et vähendame tarbimismakse ja suurendame selle arvelt omandimakse või tulumaksu. Eeskätt näeme tarbimismaksude vähendamist.

Teiseks peab vähenema regulatsioon.

See on ülioluline. Väga vähe pööratakse tähelepanu sellele, kui suurt rolli on Ameerika Ühendriikide praeguses majanduskasvus mänginud radikaalne dereguleerimine. Räägitakse maksupoliitikast ja president Trumpi infrastruktuuri kulutustest, aga kui ettevõtjatelt küsida investeerimisotsuste kohta, siis on dereguleerimisel olnud oluliselt suurem kaal. Eestis on bürokraatia ületanud igasuguse mõistlikkuse piiri. See hulk ameteid ja ametnikke, kes võib sulle igal hommikul uksest sisse sadada ning ettekirjutusi ja trahve tegema asuda, on pööraselt suur ja kasvab kogu aeg.

Kolmandaks tuleb vähendada energiakulu. Senikaua, kui kellelgi ei ole välja pakkuda sama odavat või veel odavamat elektrit, pole meil ka mingisugust võimalust loobuda põlevkivist toodetud elektrist. Me saame aru, et põlevkivist oleks mõistlik toota suurema lisandväärtusega keemilisi tooteid, aga meil ei ole alternatiivi. Päikesepata25

reid, tuulikud, biogaasid on kõik toredad, aga ühtlasi ka palju kallimad ega taga varustuskindlust.

Lisaks tuleb oluliselt vähendada gaasiaktsiisi. See suurendab koheselt meie konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul. Kohtusin hiljuti Eesti Aiandusliidu juhatusega, kes valas kibedaid pisaraid.

Diisliaktsiisi tõusu jättis valitsus küll ära, aga selle asemel tõsteti gaasiaktsiisi, mis muutis köögiviljade tootmise võrreldes näiteks Poolaga veelgi kallimaks.

Kokku üritatakse hoida tööjõu arvelt, aga samas me tahame, et palgad tõuseksid. Need ei saa aga tõusta, sest sisendkulud on kõrged. Aktsiisid, taastuv­ energia ja CO2-kvootide äri on riiklikult reguleeritud. Võrgutasud on samuti riigi monopol.

Neljas võimalus majandust elavdada on luua riiklik infrastruktuuri investeerimise projekt ja selle raames ehitada välja neljarealised põhimaanteed ning teha korda (ja kiiremaks) olemasolevad raudteed. Lisaks ehitada väiksemaid objekte, nagu Saaremaa sild. Võiksime ehitada senikaua, kuni laenuraha on odav. Juhul kui võtaksime need projektid praegu plaani, saaksime neid reaalselt ehitama hakata kolme-nelja aasta pärast – ajal, mil võib-olla oleme kriisi sügavikus.

Loodusressursside kasutamisest „Meil on emotsionaalseks ja kohati irratsionaalseks teemaks mets. Seda müüakse välja kõige vähem väärindatult ja metsa võtab kõige rohkem maha riik ehk RMK. Kõike seda tehakse aktsiisi­poliitikast tekkinud eelarveaukude lappimiseks. See on nii rumal, kui üldse olla saab.

Loodusressursi väärindamine on väga mõistlik ja Eesti maapõu ei ole nii vaene, nagu väidetakse. Meil ei ole hõbedat, kulda... Tegelikult on ka kuld olemas. Kõike on mõistlik kasutada ja väärindada ja selleks on olemas moodsad tehnoloogiad, mis ei reosta Eestit. Sel moel lahendaksime ära ka augu pensionikassas.”

Martin Helme i nve ste e ri – nr 4/2018

FOT OD: ES T ON I A 1 9 1 8

Rubriik

Estonia 1918 eesti vabariigi sünniaastat tähistava ettevõtte nime taga on kellafirma, mille toodang on pühendatud meie riigi ajaloolis­ tele suurkujudele ja sündmustele. selle on loonud militaar- ja ajaloohuviline Tõnis Leissoo, kelle kireks on juba lapsest saati olnud kellad. Ta töötab Tartu Raekoja platsis ajaloolises pangahoones rauast seintega ruumis, kus vanasti hoiti klientide raha ja väärisasju.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 4 /20 18

Töökoht seifis Põhimõtteliselt töötab Tõnis toasuuruses seifis. Kui ta sulgeb oma ainukese akna raudluugiga, siis katkeb ühendus muu maailmaga, sest kaob nii telefonilevi kui ka andmeside. Aga talle see sobib.

Kellade kokkupanemise juures ei tohi kokku puutuda tolmuga: kui tolmutera

peaks kellamehhanismi sisse sattuma, siis tuleb kõik uuesti lahti võtta, ära puhastada ja seejärel taas kokku panna.

Tõnis hoiab ruumis stiilipuhast joont.

Tal on vana raadio, kus tegelikult sees Bluetooth-kõlar. Sealt kuulab ta peamiselt raadiot, sest pelgalt muusika kuulamine tüütas ära. Tõnise tool on pärit Tallinnast Stenbocki majast, kus töötas tema vanatädi. „Ilmselt on selle tooli peal istunud valitsuse liikmed,” sõnab Tõnis. Vanatädi sai tooli seetõttu, et kui hoone kaotas valitsusasutusena tähtsuse, jagati mööbel laiali. Tõnise töölaualt ei leia ka arvutiekraani ja aega näitab 26

talle antiigipoest ostetud allveelaevakell.

Ruumi leidmise taga erilist lugu ei ole. „Nägin kuulutust, hakkas meeldima. Küsisin kohe järele, kas ka kappe tohib kasutada,” räägib Tõnis. Tegemist on kappidega, kus hoiti klientide raha ja väärisesemeid. Kokku on Tõnisel kasutada 334 kappi, kus ta hoiab enda jaoks olulisi esemeid.

Tartusse tuli Tõnis kaheksa aastat tagasi, kui talle tehti ettepanek asuda tööle internetikasiinosid arendavasse ettevõttesse Playtech IT-osakonna juhina. „Küsisin, kas pean tingimata Tartusse kolima, aga öeldi, et muud varianti ei ole,” räägib ta. Kokku on Tõnis IT valdkonnas töötanud 15 aastat ja pole seda siiani jätnud. Tal on konsultatsioonifirma, kus töötati välja äpp, mis parandab lennukis wifi-ühendust. „Lennufirmad tunnevad selle vastu suurt huvi,” sõnab Tõnis. Siiski ütleb ta, et on IT-st väsinud ja soovib luua midagi reaalsemat.

Vanaisa kellad inspireerisid Tõnise teekond kelladeni sai alguse juba lapsepõlvest. Kellad, eriti mehaanilised, on meeldinud talle nii kaua, kui ta 27

suudab meenutada. „Arvan, et huvi sai alguse, kui olin umbes kuueaastane ja mul oli võimalus mängida oma vanaisa viiekümnendatest aastatest pärit kellade koguga,” märgib ta. Eriliste sündmuste puhul lubati Tõnisel neid käele panna ja see tekitas poisis uhke tunde. Mõistnud poja kiindumust kellade vastu, otsustas isa talle sünnipäevaks kinkida päris isikliku kella, mille Tõnis sai ise välja valida. Valituks sai klassikaline Casio F-91W, väga vastupidav kell, mis teenis pikki aastaid.

Tõnise huvi kellade vastu aina kasvas.

Ta kogus kellateemalisi ajakirju ja raamatuid, küsis poodidest voldikuid ja buklette. Kui tekkis võimalus, siis ostis saja­ euroseid kellasid ja hakkas neid tuunima: lihvis, poleeris, vahetas välja seiereid ja lisas uhkemad rihmad.

Ta on uurinud ka käekellade valmistamise ajalugu, mis ulatub 18. sajandi algusesse, ja vaadanud meeletul hulgal videoid kellade lahtivõtmisest ja kokkupanekust. Tuttav kellassepp Tartus on talle samuti jaganud õpetussõnu. Ühel hetkel astus Tõnis suure sammu edasi, disainis ise kellakorpuse ja lasi sel-

Koostöö Kuigi näib, et Tõnis teeb kõike üksinda, ei ole see päris nii. Kellade sisu tuleb Šveitsist ETA vabrikust.

Rihmasid valmistab talle koostööpartner Küprosel. „Kui vaja, siis teeb ka alligaatorinahast,” sõnab Tõnis. Nende jaoks, kes soovivad metallist rihma, on Tõnisel terasest rihmamudel.

Korpuste valmistamisel aitab teda koostööpartner Viljo Marrand. Kesk-Eestisse endise Estonia kolhoosi vanasse sööklasse on püsti pandud 1/1000 mm täpsusega freesimisseade, kus valmivad kellakorpused.

Viljo graveerib stereomikroskoobi all ka erilisi kujundeid, mida kliendid oma kelladele soovivad.

i nve ste e ri – nr 4/2018

F O T O D: E ST O N I A 1 9 1 8

Ettevõte

Wõitleja Kella disain on inspireeritud soomusrongivedurite näidikutest, mis olid pronksist ja võrdlemisi suured. Wõitleja käekell on samuti pronksist, 44 mm diameetriga.

Kella sihverplaadil on suurelt aastaarv 1918, mille alt seierid läbi käivad. Seierid sümboliseerivad püstiseid mõõkasid, mis on ka Estonia 1918 logol. „Iga minutiseieri täisring näitab uut vabaduse tundi ning tuletab kellakasutajale meelde, et vabadust ei tohi võtta iseenesestmõistetavana ja iga uut tundi tuleb austada,” sõnab Tõnis.

le Shapewaysi keskkonnas 3D kujul välja printida. „See on väga lihtne, laed neile 3D-faili ja nad prindivad toote välja kas plastikust, terasest, kullast või mõnest muust materjalist. Mina tellisin hõbedast,” räägib Tõnis, kes omaloodud esimest kella mõnda aega ka kandis. Ta näitas seda ka sõpradele, kes olid vaimustuses ja kinnitasid, et ta on tõeline kellameister. Siiski ei saanud see lõplikuks kaalukeeleks põhitööst loobumisel ja kellade valmistamisele pühendumisel.

Ajaloohuvi viis edasi Ajaloohuviline Tõnis hakkas mõtlema, et Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks võiks luua kella. Tema soov oli teha midagi sellist, mis kestaks tast endast kauem.

Nii sündiski bränd Estonia 1918 ja kodumaale pühendatud käekell Wõitleja.

Ajaloohuvilisena teadis Tõnis, et Eesti soomusrongid on meie vabaduse sümbol – Vabadussõjas osutusid need üheks tõhusamaks vahendiks vaenlasega võitlemisel. Käekella nimi tuleb soomusrongi nr 5 suurtükivagunist. Ühtlasi viitab nimi Wõitleja ka vabadusvõitlejatele: kõigile neile meestele, naistele ja lastele, kes võitlesid meie vabaduse eest aastatel 1918–1920 nii bolševike kui ka Landeswehri vastu. „See on suur lugu, et üks väike riik sõdis korraga nii Venemaa kui ka Saksamaaga ning et Venemaa andis meile sõja kompensatsiooniks ja

inve ste e ri – nr 4 /20 18

riigi ülesehitamiseks viis veoautokastitäit kulda,” räägib Tõnis. Inspiratsiooni saamiseks luges ta palju ajaloolist kirjandust. Kella variante oli algselt pea 40 erinevat.

Reaalsus lajatas vastu pead Tõnis tegi oma prototüübist maailma ühte populaarsemasse kellafoorumisse watchuseek.com postituse. Talle endalegi ootamatult läks see üles hoopis uudisena ja huvi kella vastu oli tohutu. Et seda kuidagi hallata, korraldas ta Indiegogo lehel ühisrahastuskampaania, lubades toota 100 kella hinnaga 900 eurot tükk.

Tema soov oli koguda 25 000 eurot, kuid raha kogunes üle kolme korra rohkem.

Seepeale mõistis Tõnis, et ta on loonud midagi erilist. Ta loobus oma põhitöökohast Playtechis ja keskendus kellade valmistamisele.

Wõitleja korpus on freesitud ühe detailina CuSn8 pronksist. Tegemist on luksuskäekellade puhul tavapäraselt kasutatava materjaliga, kuna see on mereveekindel, st soolane vesi ei tekita 28

Kes hiljaks jääb, see ilma jääb Kõikide soovijate rõõmuks lõi Tõnis uue mudeli, mis oli esimesega sarnane. Uus kell sai nime Tasuja, samuti soomusrongi eeskujul, ja neidki kellasid tootis ta ainult sada. Edasi lõi ta Eesti heliloojatele ja dirigentidele mõeldes kella Maestro, mille seier meenutab dirigendikeppi.

Viimane mudel on Aviaator, mis on 29

pühendatud Eesti inseneridele Voldemar Postile, Rein Toomale ja Otto Orgile, kes 1938. aastal lõid praktiliselt nullist lennukimudeli PTO4. Tõnisel oli inspiratsiooni saamiseks võimalus tutvuda ka omaste käes oleva arhiiviga. Kella valmistamisel on kasutatud magneesiumisulamit, mida kasutati ka lennukirataste valmistamisel. Kella korpus kaalub 9,98 grammi ja keerab ennast käe liikumise peale üles. „Põhimõtteliselt on tegemist igiliikuriga,” tunnistab Tõnis.

Tal on plaanis luua ka merendusteemaline kell Admiral; kaugema tuleviku kohta aga poetab Tõnis mõtte, et üks järgmistest kelladest võiks olla pühendatud metsavendadele, kelle seas oli ka kaks tema vanaonu. „Kelladega tahan edasi rääkida lugusid, mida kõik ehk pole veel kuulnud. Meil on suured lood, mida rääkida, ja külalised võiksid neid teada,” sõnab Tõnis. Iga kella arendamine maksab tema sõnul kuni 30 000 eurot. Müügihinda hoiab ta all, müües ja vajadusel ka parandades kellasid ise.

FOT O: T I I T EFER T

korrosiooni. Käekella sihverplaat on valmistatud Roman Tavasti töökojas ning kuumemailitud kvaliteetsete juveeli­ emailidega. Suurim väljakutse kella loomisel oli see, et kell pidi olema suur, aga samas kõige mugavam, mis eales loodud.

See ei tohtinud olla liiga raske, mis tähendab, et Tõnis ei saanud kasutada liiga palju metalli. Teiseks pidid rihma kinnituskohad olema nii ümarad kui võimalik.

Kokku tootis Tõnis sada Wõitleja kella ja kõik leidsid kiiresti omaniku. Ta andis endale lubaduse, et rohkem ta seda kella ei tooda. See on tema jätkuv põhimõte: igal kellamudelil on oma kindel tootmisarv ja ühtegi sellist kella ta rohkem ei tee.

Ajalooline hoone Panga hoone ehitati aastatel 1876–1879 keskaegsest linnamüürist väljapoole jäävale alale. Esialgne sissepääs paiknes Emajõepoolsel küljel, 1880. aastal tehti lisaks väljakupoolsed uksed. 1939. aastal toimus sisemine ümberehitus.

1990. aastatel lisandus keldrikorrusele restoran Taverna ja praeguse Magistri tänava poole ehitati söögikoha sissekäik. Hoone restaureeriti 1995. aastal, välisviimistlust värskendati 2009. aastal. Nõukogude ajal tegutses hoones Hoiukassa. Tõnis lubas hoone külge ka oma kella panna. i nve ste e ri – nr 4/2018

Kolumn

Oma raha selleks, et eesti majandus oleks tugev ja terve, peame me kõik panustama. meie igapäevased finantsotsused, olenemata meie vanusest, mõjutavad meie majanduse käekäiku ning mida teadli­ kumad oma otsustes oleme, seda parem. aga mis vanuses oleme valmis iseseisvaid finantsotsuseid tegema? hiljuti alustas LHV Noortepank koostööd terviseäpiga Sweatcoin, mille abil tahame noortes samm sammu haaval kasvatada liikumisharjumust. Nii nagu tervisliku eluviisi juurutamisel tekivad harjumused aja jooksul, on ka finantsteadmiste jagamine pikem protsess.

tekst: liis lepik LHV Noortepanga projektijuht inve ste e ri – nr 4 /20 18

Praktika on parim haridus Noorte finantsharidusest on avalikkuses räägitud vahelduva eduga aastaid, ent reaalsuses jõuab rahatarkus – oskus oma rahaga teadlikult ümber käia, seda säästa ja investeerida – nendeni, kes oskavad seda otsida või juhuse tahtel nende teadmisteni jõuavad. Selleks, et rahaasjadest paremini aru saada, tuleb teadmised siduda päris elu ja praktikaga. Ma usun, et meie majandus on terviklikult seda tervem ja tugevam, mida targemad ja oskuslikumad oleme oma rahaasjades meie ise.

Avaliku sektori uuringutest on selgunud, et inimestel pole piisavalt teadmisi finantsteenustest, nendega seotud võima-

lustest ja riskidest. Finantsteenuseid polegi alati kerge mõista. Eriti tugevalt põrkuvad nende probleemidega kokku noored, kes ei toimeta oma rahaga alati iseseisvalt. Eksperdid tunnistavad, et Eestis napib nii majandus- kui ka ettevõtlusõpetajaid ja õpilasfirmade juhendajaid. Ometigi algab kõik koolipingist: lihtsamakoelistest säästmist puudutavatest teadmistest algklassides ning eelarvestamise ja investeerimise õpetamisest põhikoolis ja gümnaasiumis. Lahendusena on loodud õpilasfirmade programm, majandusõpe gümnaasiumis, finantsasutuste külaskäigud koolitundidesse, märtsis aset leidev rahatarkuse kuu, finantshariduslike, just eluliste näidete põhjal kirjutatud raamatute jagamine koolides ja palju muud. See kõik on noorte teadlikkuse ja põhimõtete kujundamisel õige ja vajalik, aga kas sellest piisab?

Elu hetkes Üle kolmandiku noortest ei planeeri oma rahaasju üldse, vaid elab hetkes. Suuresti võib seda põhjendada sellega, et enamik 30

Mida varem, seda parem Juba praegu on noorel võimalus oma rahaasju iseseisvalt korraldada, aga seda vaid vanema taotlusel või erandkorras kohtu poolt laiendatud teovõime puhul. Õigusruum võiks lihtsalt ja arusaadavalt lubada 16-aastasel noorel avada panga31

FOT O: A N U H A M M ER

noori elab koos vanematega, kes rahaasjade eest hoolt kannavad. Aga kas pole kummaline, et innustame noori looma õpilasfirmasid, enne kui oleme neile andnud tugeva ja käegakatsutava finantsharidusliku põhja?

Finantssektor koos riigiga teeb tööd, et finantskirjaoskusest rääkimine oleks haridusprogrammi loomulik osa. Samas tundub mulle, et me ei toeta noori piisavalt igapäevaste rahaasjade korraldamisel. Kehtivas õigusruumis võib oma rahaasjade eest iseseisvalt otsustada ja vastavaid lepinguid sõlmida täisealine.

See, et paljud noored teevad juba 16-aastaselt esimesi iseseisvaid samme tööturul, ei ole siin relevantne. Kuigi tegelikult peaks olema. Suvel teenitud taskuraha peremehed on noored ise – see on nende teenitud, nende oma raha. Ometi ei ole neil õigust valida, millise panga kontole oma raha kanda, millisesse aktsiasse investeerida või kuhu fondi raha kasvama panna. See tähendab, et valikuvabadus – ka kõige lihtsamate otsuste puhul – tekib alles siis, kui täitub 18 eluaastat. Teisisõnu anname me noortele märku, et kuigi teoorias õpivad nad rahatarkust juba varem, saavad nad õiguse haarata oma rahaasjade üle kontroll alles täisealiseks saamisel.

Tegelikult võiks juba 16-aastasel noorel olla rohkem õigusi oma raha üle otsustamisel. Eelmisel aastal said 16-aastased esmakordselt anda oma hääle kohalike omavalitsuste valimistel. Ühiskonnana me mõistame, et noored soovivad olulistel teemadel kaasa rääkida ja otsustusprotsessis osaleda ning on selleks ka valmis. Miks me ei kasuta sama loogikat panganduses?

konto ilma vanema või eestkostja nõusolekuta. Võib kaaluda ka lihtsalt vanema e-postiga saadetud nõusoleku aktsepteerimist. Tundub ju loogilisem ja turvalisem, et noor alustab oma rahaasjade juhtimist vanuses, mil ta ei ole veel ülikooli läinud, vaid sõltub mingil määral oma vanematest. Nii tajuks noor suuremat valikuvabadust ja vastutust juba 16-aastaselt.

Mida nooremalt me mingeid harjumusi väikeste sammudega kasvatama hakkame, seda tõenäolisemalt järgime neid ka edasises elus ning seda edukamad ja tugevamad oleme tulevikus. See kehtib nii spordis, investeerimises kui ka igapäevapanganduses. Eesti noored on head kohanejad. Nad on iseseisvad ja arukad, kui neile anda piisav valikuvabadus.

Usaldame rohkem oma noori!

Pealehakkajad noored Noorte pealehakkamist näitavad faktid. Eesti ülikoolides on populaarsed erialad nii ärindus kui ka rakenduslik majandusteadus. Samuti on aasta-aastalt kasvanud õpilasfirmade populaarsus ja aina enam tullakse välja ideedega, mis toovad kasu kogu ühiskonnale. Me õpetame noortele, kuidas kirjutada äriplaani ning anda ideid edasi kiirelt ja efektiivselt, ja viskame nad konkurentsibasseini, kus tuleb teiste sama näljaste ja entusiastlikega võidu ujuda.

i nve ste e ri – nr 4/2018

FOTO: GE TTY IMA GES

inve ste e ri – nr 4 /20 18

32

Ajalugu

Google 20 google on suur ebatavaline globaalne korporatsioon, mis tähistab sel aastal oma 20. sünnipäeva ja mille loojate teekond on olnud seiklusrikas. vaatame, kuhu nad on oma ettevõttega tänaseks välja jõudnud. kõik sai alguse Stanfordi ülikoolis 1995. aasta suvel, mil tulevane miljardär Larry Page oli 22-aastane ning just alustamas oma doktoriõpinguid arvutiteadustes. Ühel ülikoolilinnakut tutvustaval grupiüritusel kohtas ta vene juurtega Sergei Brini, kes oli end vabatahtlikuna kirja pannud potentsiaalsete esmakursuslaste giidina.

Vastumeelsusest kasvab sõprus Esmapilgul ei olnud noormeeste vahel näha märke sõprusest, pigem vastupidi.

Nad olid kõige osas lahkarvamusel ja pidasid teineteist isegi ebameeldivaks.

Järgneva aasta jooksul kasvasid pikad vestlused aga sõpruseks ja meestest said intellektuaalsed hingesugulased.

Larry Page, kelles armastus arvutite vastu süttis juba kuue aasta vanuses, pidi ühel hetkel ära otsustama oma doktoritöö teema. Teda köitsid eelkõige veebi (World Wide Web) matemaatilised karak33

teristikud. Kaaludes mitmeid ideid, tuli ta mõttele struktureerida kõik veebis eksisteerivad lingid ühe suure graafina.

Seda soovitas tal teha ka tema lõputöö juhendaja Terry Winograd.

Mitmete uurimisrühmadega suheldes otsis endale doktoritöö teemat ka matemaatiline talent Brin. Ta otsustas liituda Page’i projektiga eelkõige selle komplekssuse ja skaleeritavuse tõttu. Tegu oli tema arvates põnevaima projektiga, ja talle ka lihtsalt meeldis Larry.

1996. aasta märts märkis aega, kui Page lasi veebiämbliku lahti oma isiklikule kodulehele Stanfordi võrgus ja see hakkas sealt väljapoole töötama. Kuna veeb koosnes tol ajal ligi kümnest miljonist dokumendist, muutus Page’i ettevõtmine väga keeruliseks. Õnneks toetas teda Sergei Brin, kes aitas ellu äratada otsingumootori, mis muutis tulevast maailma. Otsingumootor, mille nimi ei olnud alguses Google, vaid BackRub, erines suuresti

Sünnipäev Sergey Brin ja Larry Page (pildil vasakul) registreerisid Google Inc.-i ametlikult ettevõttena oma sõbra Susan Wojcicki garaažis 4. septembril 1998. Page hakkas Google’i tegev­ juhiks, Brin aga presidendiks.

tekst: kirke ruuven

LHV Varahalduse nooremanalüütik i nve ste e ri – nr 4/2018

F OT O: GO O G L E

F OT O: S TAN F O RD.E DU

Ajalugu

Noorte poiste mänguasi Google’i esimese serveri korpuse ehitamiseks kasutati lego­klotse.

Brini teekond NSVL-ist USA-sse Sergei Brin oli kuueaastane, kui saabus Nõukogude Liidust koos perega elama Ameerika Ühendriikidesse – tema vanemad Mihhail ja Jevgenia Brin emigreerusid juutide immigratsiooniprogrammi raames USA-sse 1979. aastal. Mihhail oli kaks aastat enne seda osalenud Varssavis ühel konverentsil, kus ta USA, Prantsusmaa ja Inglismaa kolleegidega suheldes mõistis, et raudse eesriide taga ei elagi „koletised”. inve ste e ri – nr 4 /20 18

teistest. Tolleaegsed mootorid järjestasid veebilehekülgi selle alusel, mitu korda otsitav mõiste veebilehel esines. Meeste leiutatud PageRanki algoritm võttis aga lehekülgede hindamisel aluseks selle, kui palju teisi veebilehekülgi viitas algsele saidile. BackRub andis paremaid tulemusi just PageRanki tõttu.

Et PageRanki laiemalt testida, oli noormeestel vaja juurde kettaruumi. Kuna tol ajal oli suurim kättesaadav kõvaketas mahult 4 GB, ühendasid nad kümme sellist kokku, kasutades värvilisi LEGO-klotse.

Kiiresti oligi näha, et mida suuremaks kasvas veeb, seda efektiivsemaks muutus BackRub. See inspireeris tudengeid panema oma leiutisele nimeks Google – sõna „googol” järgi, mis tähistab arvu 10100 ehk number ühte, millele järgneb sada nulli.

Google’i esimene versioon avalikustati 1996. aasta augustis, aasta pärast meeste esmakohtumist. Stanfordi insaiderite seas sai Google kiiresti hitiks. Üsna pea pidid Page ja Brin rahapuuduse tõttu koolilt juurde paluma nii riistvara kui ka ühe protsessori. Page’i ühiselamu tuba läks käiku laborina.

Kooli serverid jäid kitsaks Page’i tuba varuosadega täidetud, muudeti Brini tuba programmeerimiskeskuseks ja kontoriks. Kuna Page’i veebiämblik kasutas pea poole Stanfordi serveritest, muutus see peagi kooli jaoks liiga koormavaks. See on erakordne, sest

Stanfordi ülikool oli sel ajal üks kõige parema võrgustatusega asutus maailmas.

Projekt aga kasvas ja kogus populaarsust nii arvutiteaduse osakonnas kui ka ülikoolilinnaku võrguhalduse kontorites.

Mõne aja pärast, 1997. aasta septembris, registreeriti google.stanford.edu veebileht meile tuttavaks domeeniks google.com.

Page ja Brin olid algselt õpingute poolelijätmise vastu, kuid muutsid meelt 1998. aasta keskel ehk pärast seda, kui avastasid, et Google’i kaudu tehti päevas juba üle 10 tuhande otsingu.

Google polnud veel ametlikult ettevõttena registreeritud, kui 1998. aastal said noormehed esimese suurema investeeringu: Sun Microsystemsi kaaslooja Andy Bechtolsheim kirjutas neile tšeki 100 tuhandele dollarile. Sama aasta sügisel registreeriti ka ettevõte ning Page ja Brin sõnastasid oma missiooni: organiseerida maailma informatsioon ning muuta see universaalselt kättesaadavaks ja kasulikuks. Samal ajal palkasid nad ka esimese töötaja ja lasid disainida Google’i esimese logo.

1999. aasta alguses soovisid Page ja Brin müüa Google’i miljoni dollari eest Excite’ile, kuid viimase tegevjuht ütles pakkumisest ära. Juba sama aasta suvel investeerisid kaks riskikapitalifirmat Google’isse 25 miljonit dollarit. Page ja Brin säilitasid ettevõttes enamusosaluse tingimusel, et Page astub tegevjuhi kohalt tagasi.

34

FOT OD: GET T Y I M A GES

Serverid Selleks, et Google’i süsteem toimiks on vaja võimsaid servereid. Alumisel pildil on Google Inc.’i esimene toodetud server, mida saab näha Computer History Museum’is.

Tegusõna „guugeldama” leidis tee argikeelde Pärast esimest suurt rahastust hakkas Google’is nii mõndagi muutuma: kitsaks jäänud garaažist koliti välja, avalikustati tulevane peamine tuluallikas AdWords ning saadi tolleaegse internetititaani Yahoo! vaikimisi otsingumootoriks. Tänu viimasele asjaolule hakkas Google kasvama ülikiiresti.

Massiivne kasv 2001. aastal, kui Google teenis miljoneid dollareid kasumit, osteti esimene ettevõte ja koliti praegusesse Googleplexi peakontorisse. Tööle asus ka Google’i uus juhatuse esimees (hilisem tegevjuht) ehk Page’i ja Brini „täiskasvanud järelevaataja”, 55-aastane Eric Schmidt. Larryle, kes oli üpris suur kontrollifriik, oli see pikka aega vastumeelt.

Schmidti juhtimisel kasvas Google aga 35

massiivseks globaalseks äriks ning tegusõna „guugeldama” leidis vaikselt tee argikeelde. Schmidti soovitusel palgati 2001. aastal uus tootearenduse asepresident ja rühm tootejuhte. Nii pidi Page oma ettevõttes taas sammukese tagasi astuma.

Kiri, mille Larry ja Sergei oma aktsionäridele 2004. aastal pärast aktsiate avalikku pakkumist kirjutasid, selgitas lahti Google’i senise ja edaspidise tegutsemise põhimõtted. Tähtsaim oli ettevõtte eesmärk arendada teenuseid, mis parandavad võimalikult paljude inimeste elusid ja mõjutavad maailma positiivselt, isegi kui see tähendab, et ettevõtte lühiajalised finantstulemused kannatavad. Ettevõtte fookus on alati olnud pikaajaline.

Page ja Brin kirjutasid, et tulevikus võib ettevõttelt oodata väga spekulatiiv-

Rekordtrahv Kui Brin ja Page 20 aastat tagasi alustasid, tahtsid nad muuta informatsiooni kõigile maailmas kättesaadavaks. Nende õilis eesmärk on aidanud üles ehitada pea 800 miljardi dollarilise turuväärtusega ettevõtte. Kuid sellise mastaabiga kaasneb ka suur vastutus ja oht eksida. Näiteks Euroopa Komisjonilt on ettevõte konkurentsitingimuste rikkumise eest saanud kaks rekordtrahvi, millest hilisema kaebas Google käesoleva aasta oktoobris edasi.

i nve ste e ri – nr 4/2018

Ajalugu

FOT OD: GET T Y I M A GES

IPO tootis miljonäre 2004. aastal viidi läbi Google’i aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO), mille käigus pakuti 19,6 miljonit aktsiat hinnaga 85 dollarit aktsia kohta. Kokku kaasati 1,7 miljardit dollarit ja ettevõtte turuväärtus tõsteti 23 miljardile dollarile.

Paljud ettevõtte töötajad said kohe miljonärideks.

Miljoneid teenis ka Google’i aktsiaid omanud konkurent Yahoo!.

Tootearenduse põhisuunaks sai kiire ja pidev innovatsioon Kuhjaga miljardeid Larry Page on Bloombergi miljardäride edetabelis 8. kohal 54 miljardi dollariga ning Sergei Brin 9. kohal 53 miljardi dollariga. Mehed, kelle vahel ei paistnud alguses olevat mitte mingit tõmmet, on koos üles ehitanud maailma muutva rahvusvahelise tehnoloogiakorporatsiooni, ühe väärtuslikuma brändi ja külastatuima veebilehe maailmas.

seid projekte täiesti teistsugustes valdkondades, kui seni harjutud. Tootearenduse keskmesse paigutati kiire ja pidev innovatsioon, mille käigus toimub varases faasis toodete sagedane väljalaskmine ja nende parandamine. Ülimalt suur nõudlus märksõnareklaamide järgi tõstis ettevõtte 2005. aasta kolmanda kvartali müügitulu 1,58 miljardi dollarini, mis oli kaks korda suurem kui sellele eelnenud aastal. Korralik hulk vaba raha andis Google’ile võimaluse hakata spekulatiivseid projekte ellu viima.

Näiteks osteti mitmeid idufirmasid, sealhulgas ka Android Inc. Aasta siis oli 2005 2005. aastal nägi ilmavalgust Google Maps.

Aasta hiljem ostis Google 1,65 miljardi dollari eest endale tolle aja kõige kiiremini kasvava veebilehe YouTube. 2007. aastal,

inve ste e ri – nr 4 /20 18

kui maailma hullutas esimene iPhone, levitas Google Androidi operatsioonisüsteemi.

Käivitus ka projekt Google Street View, esimesed aktsiad ilmusid esmakordselt reaalajas Google Finance’isse ning välja tuli Google Chrome.

Tagasihoidlikes tingimustes alustanud Page ja Brin jagasid 2007. aastal Forbesi 400 kõige rikkama ameeriklase edetabelis viiendat kohta. 2009. aastal, kui Google’i kasuminumbrid ulatusid juba üle 6 miljardi dollari, soovis Page teha rahaga midagi rohkemat ega polnud enam kindel, kas Schmidt oli õige mees juhtima Google’i tulevikku.

Vaikselt läksid arendusse isesõitvad autod, 2010. aastal tuli välja Google’i nutitelefon ja 2011. aastal ka sülearvuti. Sama aasta konverentsikõnes teatas Larry, et on taas Google’i tegevjuht. Loomult tegelikult introvert, võttis ta tegevjuhi koha 36

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga.

Alkohol vĂľib kahjustada teie tervist.

FOT O: I S T OC K

Auto ja prillid Kui Google prillid viis aastat tagasi müügile tulid, äratasid need kohe suurt tähelepanu, nagu ka Google’i auto, mis on terve maailma üles pildistanud.

Page pildilt maas Täna on 45-aastane Page avalikkuse pilgu alt kadumas, veetes üha enam aega oma privaatsel Kariibi mere saarel. Kahjuks see, mis Google’is toimub, teda enam nii väga ei huvita.

Oma isiklikku raha investeerib ta näiteks lendavaid autosid tootvatesse firmadesse, nagu Kitty Hawk.

Seevastu pole ettevõtte president Brin kuhugi kadunud ja on tänavu kõnelenud nii tehisintellekti ohtudest kui ka plokiahela potentsiaalist. inve ste e ri – nr 4 /20 18

F OT O: I S T OC K

F OT O : G E T T Y I MAG E S

Ajalugu

Biotehnoloogiast energia genereerimiseni ja kosmosereisidest tehisintellektini täie pühendumusega vastu ja viis ettevõtet suurel kiirusel edasi.

Kõigepealt said tähtsaimate toodete divisjonid endale tegevjuhisarnased liidrid.

Seejärel üllatas maailma uus sotsiaalmeediavõrgustik Google+. Ei läinud kaua, kui tehnoloogiahiid alustas ülimoodsa fiiberoptika (Google Fiber) installimisega ning müüki paisati Google Glassi nutiprillid.

Neile, kes Page’i tundsid, ei tulnud Google’i tootealane ambitsioonikus üllatusena – Page’il olid lapsest saati olnud suured unistused ja ta oli teinud kõik selleks, et need võimalikult kiiresti täituksid. Samas olid Brini ideena sündinud nutiprillid ja isesõitvad autod. Brin on öelnud, et kuigi kõik meist tahavad saada edukaks, on tema eesmärk olla innovaatiline, usaldatud ja eetiline inimene – keegi, kes on toonud maailma suuri muutusi.

Pikendavad inimeste eluiga 2015. aastaks oli Google’ist saanud korporatsioon, mille tegevus hõlmas juba

inimeste eluea pikendamist. Et töökorraldust tõhustada, moodustati Google’i uus emafirma Alphabet Inc., mis koondas erisuguseid ja üpriski kaugete tegevusaladega ettevõtteid. Google, eesotsas Sundar Pichaiga, jäi Alphabeti suurimaks tütarettevõtteks.

Alphabeti loomine avas tegusate meeste teekonnal uue peatüki. Nad said vabaduse tegeleda projektidega, mis neid tõeliselt huvitasid, sest lähtuda ei tulnud enam Google’i esialgsest missioonist. Tervishoiu-uuringud? Nutilinnad ja -kodud? Miks mitte. Larry oli nüüd Alphabeti tegevjuht ja Sergei selle president.

Alphabeti tänaste teenuste ja toodete hulk on tohutu. Tütarettevõtte Google’i peamiste toodete alla kuuluvad nii YouTube, Android, Chrome, Google Cloud kui ka Google Maps. Alphabeti other-betsärisegmendi ehk spekulatiivsete projektide tegevus ulatub biotehnoloogiast energia genereerimiseni ja kosmosereisidest tehisintellektini.

38

KINGITUS, MIS KÕNETAB Valida välja just seda õiget käekella on tegelikult väga lihtne, kui sa usaldad ennast ja tunned hästi oma lähedasi. Meil on õnn tunda hästi oma seniseid kliente ja just seepärast saame anda sulle ka väärtuslikku nõu valiku tegemisel. Kõige keerulisemateks olukordadeks pakume nüüd ka kinkekaarti. Külasta kindlasti meie e-poodi või astu läbi esinduskauplusest.

39

KONTAKT 5695 8533 hello@aegaon.com

ESINDUSKAUPLUS Aia 5b, Tallinn E-L 10-18

E-POOD aegaon.com

i nve ste e ri – nr 4/2018

FOT OD: VÄ H I RAVI F ON D “ K I N GI T UD EL U”

Heategevus

Jõuluimed

peatselt saabuvad jõulud avavad taas inimeste rahakotirauad ja nii koguneb sel ajal heategevusfondidesse tavapärasest rohkem raha. heategevusfondid aitavad toetada valdkondi, mis ilma annetajateta toetust ei leiaks. eesti üks kuulsamaid heategevusfonde on sihtasutus Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud Elu”. Tegemist on eraalgatusliku vähiravitoetusfondiga, mille missioon on aidata vähihaigeid, kelle ravimist ei pea riik piisavalt kulutõhusaks.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 4 /20 18

Väga konkreetne toetus Oma ema nimel fondi loonud igapäevaselt ajakirjanikuleiba teeniva Toivo Tänavsuu sõnul kulub Haigekassa eelarvest vähiravile laias laastus 100 miljonit eurot aastas. Moodsad ravimid lähevad järjest efektiivsemaks, aga ka kallimaks. Haigekassal on oma valemid otsustamaks, milline ravi mahub riikliku kindlustuskaitse alla.

Toivo asutatud fond on viieaastase tegutsemisperioodi jooksul kogunud kokku üle 5 miljoni euro ja toetanud üle 500 inimese vähiravi. Alates 2016. aastast on abiküsijate arv igal aastal kahekordistunud,

ulatudes tänavu enam kui 200 inimeseni.

2018. aastal ulatub annetustena kogutud summa üle 2 miljoni euro. „Imekombel oleme suutnud rahaliselt toetada kõiki abisoovijaid, kes on meie poole pöördunud,” sõnab Toivo. Abivajaja keskmine ravikulu ühes kuus on 4000 eurot, aga vajatakse ka väiksemaid summasid. Kõige kallim oli aasta tagasi meedias laineid löönud seitsmeaastase Annabeli ravi, mis maksis 172 000 eurot. Vaid ööpäevaga annetasid head inimesed väikese tüdruku abistamiseks üle 200 000 euro.

Toivo sõnul aitavad personaalsed lood kõige paremini raha koguda. „Mul on hea meel, et Eesti inimestele lähevad korda vähihaigete lood. Kedagi ei jäeta viimase õlekõrreta,” teatab Toivo. Tema sõnul on vähihaigete seas ka neid, kes soovivad jääda rangelt anonüümseks.

Keskmine annetaja on Toivo väitel keskealine pereema. Raha kogutakse fondi enamasti 5–10 euro suuruste anne40

LHV mikrolaen Avab uued võimalused sinu ettevõttele • • • •

intress alates 6% + euribor tagatisvara pole vaja omafinantseering 0% lepingutasu 0 € kuni 31.12.18

Vaata lähemalt lhv.ee/mikrolaen Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank.

Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.

Mikrolaenu tagatist rahastab tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) raames Euroopa Liit.

Mõeldakse ka loomadele „Jõulud on tõesti selline aeg, mil soovitakse kõigile rõõmu valmistada ja midagi head teha. Seda rõõmu soovitakse lahkesti jagada ka meiega,” ütleb Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Geit Karurahu. Üldjuhul on detsembris tehtud annetuste arv veerandi võrra suurem kui teistel kuudel.

Eesti Loomakaitse Selts elab valdavalt annetustest.

2018. aastal moodustasid annetused eelarvest 98 protsenti. „Julgeme öelda, et loomad lähevad inimestele korda. Enamjaolt on annetajateks teatud vanuses naisterahvad,” selgitab Geit.

Suurem osa annetusi jõuab loomakaitsjateni läbi „Ma armastan aidata” keskkonna. Peale selle kutsutakse inimesi annetama seltsi kodulehel ja sotsiaalmeedias, annetuskaste leiab ka kaubanduskeskustest ja poodidest. Enamik annetusi jääb suurusjärku 2–5 eurot.

Pildil kosklapere päästmine alalt, mis jäi suure maantee ja ohtliku ehituse vahele.

F O T O D: E E ST I L O O MAKAI T SE SE LT S

Heategevus

tustena, mis poetatakse kogumiskastidesse või tehakse pangaülekandega. Üksikud annetused ulatuvad ka tuhande­tesse eurodesse.

Toivo sõnul läheb 97 protsenti fondi eelarvest otse abivajajate ravikulude katteks ja vaid 3 protsenti kulub fondi enda ülalpidamiseks. Fondil on üks palgaline töötaja tegevjuhi näol.

Vähiravifond kutsub ka tänavu kõiki Eesti ettevõtteid üles loobuma tarbetute jõulukingituste tegemisest ja selle asemel annetama. Ettevõtjatele, kes soovivad toetada vähihaigete võitlust, kuid samas tahaksid midagi poetada jõuluvana kingikotti, pakub vähiravifond heategevus­likke helkureid ja koostöös Vahvlihaldjatega vana kooli vahvleid. Kõik soovijad saavad fondilt osta heategevuslikke jõulukaarte. „Mullu õnnestus meil jõulueelsel ajal koguda 300 000 eurot, mida võib pidada tavapärasest kaks korda suuremaks summaks,” räägib Toivo. Kokku oli vähiravifondil mullu 40 000 annetajat.

Mastaapne fond Mondo Mondo põhitegevuseks on humanitaarabi andmine ja arengukoostöö maailma

inve ste e ri – nr 4 /20 18

eri paigus ning maailmaharidusega seotud tegevused Eestis. Näiteks toetatakse Ukraina sisepõgenikke hariduslike tegevustega, samuti Süüria pagulasi sealsetes naaberriikides Jordaanias, Liibanonis ja Türgis. Mondo Tarkusefondi kaudu saavad eestlased toetada arengumaade laste hariduse edendamist Põhja-Ghanas, Lääne-Keenias, Ida-Afganistanis ja Birmas. Maailmaharidusega seotud tegevused Eestis on suunatud õpetajatele ja koolidele.

Mondo tegeleb ka sotsiaalse ettevõtlusega ja on loonud Mondo poe, mille kaudu vahendatakse Eesti turule käsitöötooteid, mis aitavad käsitööd valmistanud pagulastel või arengumaa naistel parandada enda elujärge ja anda lastele haridust.

Püsiannetusi laekub igal aastal 20 000– 30 000 eurot. „Projektid, mida viivad ellu erinevad rahastajad, moodustavad lõviosa meie eelarvest. Eraannetused jäävad kolme kuni viie protsendi kanti, sõltuvalt käimasolevate projektide mahust,” räägib fondi kommunikatsioonijuht Ave-Marleen Rei. Ka Mondo fond tunneb jõuluimet. „Pühade-eelsel ajal võib täheldada mõnevõrra suuremat annetuste hulka. Jõulud on hea aeg ka meie sotsiaalsele ettevõttele.

Küllap annab arengumaa naiste käsitöö ostjale hea tunde teadmine, et kingist sünnib rõõmu nii kingi saajale kui ka inimesele, kelle käte all see valmis,” selgitab Ave-Marleen.

Veel viis aastat tagasi oli Mondo keskmine annetaja 25–35-aastane, nüüd on vanemaealisi püsiannetajaid rohkem. „Need on eelkõige inimesed, kes soovivad toetada laste haridusteed Aafrikas.

Nooremad inimesed kasutavad rohkem võimalust teha ühekordseid heateokingitusi. Aina rohkem võtavad meiega ühendust organisatsioonid, kes soovivad oma töötajatele teha asise kingi asemel heateokingituse,” lisab Ave-Marleen. Ühekordsed heateokingitused jäävad 5–25 euro kanti.

42

FOTO: GE TTY IMA GES

inve ste e ri – nr 4 /20 18

44

Peter Lynch ameerika investor peter lynch saavutas magellan fundi fondijuhina 13 aasta jooksul investeeringute keskmiseks tootluseks 29 protsenti. tänu sellele tulemusele on teda vþrreldud legendaarse investori warren buffettiga.

45

i nve ste e ri – nr 4/2018

Guru

FOT O: GET T Y I M A GES

ne tootlus 13 aastat järjest vähem muljetavaldav. Majandusajakirjandus nimetab Lynchi tänu tema saavutustele pidevalt legendiks ning Wall Street Journali finantsajakirjanik Jason Zweig nimetas teda Benjamin Grahami raamatu „The Intelligent Investor” 2003. aasta kaasajastatud versioonis legendaarseks.

1944. aastal sündinud Lynchi börsihuvi tekkis juba 11-aastaselt, kui ta töötas caddie’na ühes kallis golfiklubis ja kuulis pealt vestlust aktsiaturgudest. See oli ajal, kui turgudel läks hästi. Lynch astus Bostoni kolledžisse osalise stipendiumiga ja maksis ülejäänud õppemaksu oma sissetulekutest. Ta lõpetas kolledži 1965. aastal majanduskraadiga ja töötas 1966. aasta suvel ettevõttes Fidelity Investments praktikandina.

Lynchi üks esimesi edukaid investeeringuid oli õhutranspordiettevõttesse Flying Tiger Airlines – see aitas tal ka õppemaksu tasuda. Ta kasutas oma sääste saja Flying Tigeri aktsia ostmiseks hinnaga 8 dollarit aktsia kohta. Aktsia hind kasvas hiljem 80 dollarile.

tekst: gregor sibold rahageenius.ee toimetaja inve ste e ri – nr 4 /20 18

peter lynchi positsioon kõigi aegade parimate investorite nimistus tuleneb suuresti tema tööst maaklerfirma Fidelity ühisfondis Magellan Fund aastatel 1977–1990. Selle 13-aastase perioodi jooksul oli fondi keskmine tootlus 29 protsenti, lüües 11 aastal S&P 500 indeksit. Fondi varad kasvasid sel perioodil 20 miljonilt 14 miljardile dollarile. Fond saavutas parima 20-aastase tootluse kõikide ühisfondide ajaloos.

Kuna Buffett on tüürinud Berkshire Hathawayd 54 aastat 20,9-protsendilise aastase tootlusega, on tema pikaealisus teeninud talle tõenäoliselt aegade parima tiitli. Samas pole peaaegu 30-protsendili-

Caddie’st analüütikuks 25-aastaselt sai Lynch oma esimese täisajaga töökoha tekstiili- ja metallitööstuse investeeringute analüütikuna Fidelitys. Pole kahtlust, et töötamine kaheksa aastat ettevõtte presidendi abilisena golfirajal aitas tal jõuda analüütiku kohale.

33-aastasena, aastal 1977, võttis Lynch üle Magellan Fundi, väikese ja agressiivse kapitalisuurendamisfondi, mis loodi 1963. aastal ja koosnes peamiselt kohalikest investeeringutest. Investor, kes oleks sellesse fondi pannud 10 tuhat dollarit päeval, kui Lynch fondi juhtimise üle võttis, oleks teeninud 280 tuhat dollarit päeval, kui tuntud investor sealt lahkus.

Tema juhtimisel oli fondi keskmine aastane tootlus 29,2 protsenti.

Lynch lõpetas Magellanis töötamise 1990. aastal, kuna tema edu lubas tal 46-aastaselt pensionile jääda. Praegu jät46

Ta on valmis töötama igal ajal ja kogu aeg kab ta osalise tööajaga töötamist Fidelity Management & Research Company aseesimehena, kuid pärast pensionile jäämist pühendab suurema osa oma ajast heategevusele. Ta osaleb aktiivselt humanitaartegevuses, kuna usub, et filantroopia on üks investeerimise vorme. Ta on asutanud Lynch Foundationi, mis toetab teadust, haridust, haiglaid ja meditsiini ning mitmeid kultuuri-, usulisi ja ajaloolisi organisatsioone. Lynch Foundationi väärtust on hinnatud 125 miljonile dollarile.

Lynchi peetakse ka PEG suhtarvu loojaks. PEG suhtarv leitakse P/E (price-toearnings) suhtarvu jagamisel järgmise aasta või järgmiste aastate oodatava kasumikasvu kiirusega (protsentides). See aitab investoritel aktsia kasvupotentsiaali arvestades kindlaks teha, kas aktsia on odav või mitte. Koos teiste hindamismeetoditega on see populaarne väärtusinvestorite hulgas.

Lynchi investeerimisfilosoofia Mis puudutab Peter Lynchi investeerimisfilosoofiat, siis teda on sageli kirjeldatud kui kameeleoni, kes kipub oma strateegiaid ja stiili muutma sõltuvalt situatsioonist ja vastavalt sellele, mis tundub antud hetkel õige. Ta on tuntud ka oma pöörase töötempo poolest: ta on valmis töötama igal ajal ja kogu aeg.

Lynch on koostanud nimekirja kaheksast põhiprintsiibist, mida tuleks aktsiate 47

soetamisel silmas pidada. Ta on levitanud nimekirja noorte investorite hulgas ja ka erinevatel konverentsidel laiemale avalikkusele.

Esimesed neist põhitõdedest on Lynchi jaoks eriti olulised: ta on alati jäänud nende ettevõtete ja valdkondade juurde, mida ta teab või mida on lihtne tundma õppida.

Selle põhimõttega on alati kaasas käinud vankumatu pühendumus tausta uurimisel enne investeerimisotsuse langetamist.

Lynch usub, et väikeinvestorite tulemused on head, kui nad investeerivad tuttavasse valdkonda ning õpivad tundma konkreetset ettevõtet, selle ärimudelit ja põhialuseid. Ta usub pikaajalisse investeerimisse ja pöörab vähe tähelepanu turu lühiajalistele kõikumistele.

Lynchi raamat „Learn to Earn: A Beginner’s Guide to the Basics of Investing and Business” võiks olla iga noore investori jaoks kohustuslik kirjandus, kuna aitab mõista, kuidas ettevõtted ja turud toimivad. Raamat annab suurepärase ülevaate ettevõtete evolutsioonist ja mõningatest elementaarsetest, kuid kasulikest investeerimise ja aktsiaturgude kontseptsioonidest, näiteks kuidas lugeda börsi kurssi ja millele tuleks tähelepanu pöörata majandusaasta aruande lugemisel.

Lynch on kord öelnud, et iga aktsia taga on ettevõte – tuleb vaid välja uurida, millega see tegeleb. Seda saabki iga investor teha ettevõtte majandusaasta aruandeid lugedes.

Lynchi raamatud „One Up on Wall Street” (1989) on Lynchi esimene raamat, mida peetakse iga investori kohustuslikuks kirjanduseks. Bestselleris rõhutab Lynch oma investeerimismantrat: väike­inves­torid võivad tegutseda investeerimismaailmas sama tulusalt kui professionaalid, juhul kui eeltöö on tehtud. „Beating the Street” (1994) on Lynchi teine raamat, mis räägib tema töökogemusest Fidelitys. Raamatus selgitab ta oma investeerimisotsuste tagamaid fondijuhina ja kirjeldab, kuidas tal õnnestus ületada S&P 500 indeksit ja teiste ühisfondide juhte. Raamat võtab kokku tema kuldreeglid ja põhiprintsiibid investeerimisel. „Learn to Earn” (1995) on Lynchi kolmas raamat, algajate teejuht finantsturgudel. Teos aitab mõista, kuidas turg ja ettevõtted toimivad, ning katab suure hulga finantsmaailmaga seotud teemasid alates kapitalismi ajaloost kuni põhitõdedeni, kuidas mõista finantsväljaandeid. Pärast selle raamatu läbilugemist peaks investoril olema selge, kuidas eristada kasvupotentsiaaliga ettevõtteid stagneeruvatest või kahaneva kasvuga ettevõtetest.

Haridus Lynch õppis ajalugu, psühholoogiat ja filosoofiat Bostoni ülikoolis, mille ta lõpetas 1965. aastal. Kolm aastat hiljem omandas ta Pennsylvania ülikooli Whartoni ärikoolis ärijuhtimise magistrikraadi. i nve ste e ri – nr 4/2018

FOT O: GET T Y I M A GES

Guru

Lynchi põhiprintsiibid • Tea, mida sa omad.

• Majandus ja intressimäärad on ette ennustamatud.

• Sul on piisavalt aega suurepäraste ettevõtete identifitseerimiseks ja äratundmiseks.

• Väldi liiga suuri riske.

• Hea juhtimine on väga tähtis – osta häid ettevõtteid.

• Ole paindlik ja alandlik ning õpi oma vigadest.

• Sa pead suutma enne aktsiaostu sooritamist põhjendada, miks sa seda teed.

• Iga investeeringu juures on alati põhjust muretsemiseks.

inve ste e ri – nr 4 /20 18

Lynch tõi investeerimisse ka nn lugude kaudu lähenemise. Ta uskus, et mida paremini investor tunneb ettevõtte tegevust, tooteid ja konkurente, seda suurem on tõenäosus leida lugu, mis võib täide minna.

Investeeri sellesse, millest sa aru saad See on tõenäoliselt Peter Lynchi üks kõige kuulsamaid investeerimise algtõdesid, mida ta on lugejatega jaganud oma tuntuimas raamatus „One Up on Wall Street”. Lynch usub, et keskmise investori parim panus on jääda nende ettevõtete juurde, mille tegevusest ta kõige paremini aru saab. Näiteks juhul, kui investori jaoks on biotehnoloogiaettevõtted kauge valdkond, siis nendesse investeerida ei tasuks.

Samuti leiab ta, et valida võib ka firmasid, mida Wall Street on alahinnanud. Ta arvab, et tarbijad suudavad märgata trende, mida Wall Streeti analüütikute numb-

rid ilmtingimata ei peegelda. Näiteks juhul, kui sa märkad, et ühe jaemüüja kauplused muutuvad üha vilkamaks, võib see viidata kasumikasvule.

Lynch peab oluliseks ka portfelli mitmekesisust. Tema tulemused Magellan Fundis on veelgi muljetavaldavamad, kui võtta arvesse aktsiate rohkust fondis.

Aeg-ajalt oli Magellanis enam kui 1000 üksikaktsiapositsiooni, mis on viis korda suurem kui ühisfondides keskmiselt.

Lynch usub ka investeeringu hajutamisse tööstusharude ning eri suuruse ja kasvupotentsiaaliga ettevõtete vahel.

Samas ei pea Ameerika investor portfelli mitmekesistamist tähtsaks üksnes riski vähendamise pärast. Kuigi Lynchi eesmärk oli üles ehitada mitmekesine portfell, pidi see sellegipoolest sisaldama vaid aegade parimaid aktsiaid. Investorid nagu Peter Lynch jätavad mulje, et investeerimine on väga lihtne. Tegelikult oli Lynch ääretult põhjalik, eriti 48

F O T O D: G E T T Y I MAG E S

Guru

Isiklikku Peter Lynch abiellus 11. mail 1968 Carolyn Ann Hoffiga. Neil on kolm tütart: Mary, Annie ja Elizabeth.

Kahjuks suri naine 2015. aasta oktoobris leukeemia tagajärjel.

Vestlushoos Peter Lynch vestlemas USA meediagigandi Viacom endise juhi Philippe Daumaniga.

Lihtsam on kahekordistada 10 tuhandet kui 10 miljardit aktsiate tausta uurimisel. Ta usub, et mida rohkem aktsiaid ta hindas, seda suurem oli tõenäosus leida parimad investeeringud.

Heategija Lynchide perekond on teinud annetusi viiel erineval moel: eraisikutena, Lynch Foundationi, Fidelity Heategevusfondi ja kahe heategevusliku usaldusühingu kaudu. Näiteks on Lynch eraisikuna toetanud Bostoni ülikooli 10 miljoni dollariga. Lynch Foundation on alates selle loomisest teinud 80 miljoni dollari eest annetusi, toetades haridust, usulisi, kultuurilisi ja ajaloolisi organisatsioone, samuti haiglaid ja meditsiiniuuringuid. inve ste e ri – nr 4 /20 18

Väikeinvestori eelised Lynch mitte lihtsalt ei leia, et keskmine investor võib olla sama edukas kui professionaal, vaid ta on veendunud, et keskmine investor võib mõningate eeliste tõttu saavutada paremaid tulemusi kui institutsionaalsed investorid, näiteks ühis- või hedge-fondide juhid.

Väikeinvestori üks eelis on väiksemad mahud ehk lihtsam on kahekordistada 10 tuhandet kui 10 miljardit dollarit. Ka saavad väikeinvestorid investeerida väiksematesse ettevõtetesse, millest Wall Street võib mööda vaadata. Lynch usub küll suurfirmade aktsiatesse, kuid leiab, et samas on üsna tavaline, et väiksemad ja vä-

hem jälgitud firmad on valesti hinnastatud. Sel põhjusel oli ka Magellan Fundi portfellis nii palju aktsiaid – Lynch keskendus ostmisel hästi juhitud väikeste ja kiirelt kasvavate firmade aktsiatele, mida paljud teised professionaalsed fondijuhid ignoreerisid.

Peter Lynchi isiklike investeeringute kohta on väga vähe infot. Kui ta 46-aastaselt Magellanist minema jalutas, oli tal piisavalt raha. Boston Magazine on hinnanud tema netovara suuruseks 352 miljonit dollarit. Ta on teinud mitmeid investeeringuid kinnisvarasse ja loonud investeerimisportfelli oma tütrele. Lynch töötab endiselt Fidelity Investmentsis konsultandina. 2000. aastast omab ta ettevõttes 5–6-protsendilist osalust, mille väärtus peaks olema üsna kopsakas. Perefirmana hoiab Fidelity oma väärtust kiivalt saladuses.

50

woho.ee

MÜÜA EKSKLUSIIVSED KORTERID KõRgED 3,3M LAED / MAAST LAEnI AKnAD / LUMMAVAD VAATED LInnALE jA MERELE

51

KATI i nve ste e ri –553 nr3665 4/2018 kati.kippasto@laam.ee

FOT OD: I S T OC K

Hiilgav Hiina pärast edukat 2017. aastat arenguriikide aktsiaturgudel tõi 2018. aasta kaasa tormituuli. vaatame, miks ja kuidas jõuti tänastesse keeristesse ning milliseid uusi võimalusi see investoritele loob.

KK

tekst: kaius kiivramees

LHV privaatpanganduse portfellihaldur inve ste e ri – nr 4 /20 18

arenguriikide all peavad investorid ennekõike silmas madalama sissetulekuga, kuid kiiremini kasvavaid riike, kus võib pigem leida kõrgemat poliitilist ebastabiilsust ja nõrgemaid riiklikke institutsioone – kõike seda, mis toob investorite jaoks kaasa lisariske. Enamasti peetakse silmas Aasiat (v.a Jaapan), Ladina-Ameerikat, Ida-Euroopat, Lähis-Ida ja Aafrikat. Samas on see lähenemine muutunud nn vana maailma investoritele pigem eksitavaks, isegi kahjulikuks. Eesti investorite jaoks on arenguriigid kindlasti lihtsamini mõistetavad.

Selleks, et jõuda 2018. aasta tormituulte põhjusteni arenguriikides laiemalt, peaks võtma korraks hoo maha ja vaatama pikaajalisi trende. Kui jaotada maailm ka-

heks läbi SKP-numbri, moodustaks läänemaailma majandus jätkuvalt 60 protsenti ja arenguriigid 40 protsenti maailmamajandusest. Iga riigi tegelikku hinnataset vaadates näeme oluliselt teistsugust pilti: vaatame tegelikku hinnataset riikides – võttes arvesse, kui palju saab inimene sama sissetuleku eest tarbida – ja näeme, et arenguriigid läksid läänest mööda juba 2008. aastal.

Hiina tõus Kõik see toimus tänu Hiinale. Hiina näide on ajaloos ekstreemne: lühikese perioodi jooksul on täielikust vaesusest välja toodud sadu miljoneid elanikke ja see on omakorda andnud poliitilisele süsteemile väga suure usalduskrediidi.

Tõsiasi tõuseb esile, kui võtta arvesse 52

vanas maailmas viimasel ajal toimunud populistlikku pööret ebastabiilsuse suunas.

Mõõtes majanduse suurust ostujõu alusel näeme, et Hiina möödus nii Ameerika Ühendriikidest kui ka Euroopa Liidust juba mõned aastad tagasi. Hiina keskklass on täna maailma suurim. Hiina uus pealetulnud põlvkond on eelmisest oluliselt jõukam ja ka enesekindlam – vastupidiselt läänemaailmale, kus uus generatsioon on eelmisest pigem madalama sissetulekuga ja seega ei paista tulevik kuigivõrd helge.

Hiinlaste edulugu ja kiire areng viimase kolme aastakümne jooksul on süstinud neisse üksjagu enesekindlust. Kuigi absoluutnumbrites ei pruugi Hiina majandus olla maailmas suurim, on selgelt tunda, et riigi roll maailmas on tänaseks muutunud.

Hiina ja USA vastasseisu alged Kõik see toob meid lähemale 2018. aasta konflikti ehk Ameerika Ühendriikide ja 53

Vana maailm

Arenguriigid

Võlg

300-370%

<150%, Hiina 270%

sh riigivõlg

120%

46%

Reaalkasv

1.5%-2.0%

4.5%-5.0%

Inflatsioon

1.5-2%

4%

Rahvastik

vähenev

kasvav

Hiina kasvab Hiina siseturu suuruse tõttu on aina enam USA ettevõtteid suunanud Hiinasse oma fookuse ja tegevuse. Hiinas elab suurusjärgus 1,4 miljardit inimest, USA-s ligi neli korda vähem.

Allikas: IMF

Hiina vastasseisu tegeliku tuumani.

Aastaid tagasi arvas USA, et kuigi Hiina on kaugel ja kasvab kiirelt, ei kujuta riik endast ohtu. Viimaste aastate jooksul on Aasia, ennekõike Hiina areng aga tekitanud USA-s kui senises globaalses dominantses jõus olulist ärevust ja Hiinat nähakse geopoliitilise konkurendina.

Ameerika Ühendriigid, mis on olnud 240 aastat oma maa peremees ja kelle elanike arv moodustab vähem kui 5% maailma elanikkonnast, on harjunud viimase 80 aasta jooksul olema maailma valitseja, omades sisulist monopoli dominantse majandusjõuna. i nve ste e ri – nr 4/2018

Ülevaade

Probleemsete arenguriikide valuutade liikumised 10%

Allikas: IMF

Türgi liir

Argentiina peeso

0% -10% -20% -30% -40% -50% -60% -70% -80%

Juuli 2016

Jan 2017

Juuli 2017

Jan 2018

Juuli 2018

Kasumi/hinna suhtarv, USA vs Hiina 20

Allikas: Bloomberg Hiina

USA

18 16 12 10 8 6 2008

2009

2010

2011

Suvine odavmüük 2018. aasta suvel räägiti uudistes Türgist ja Argentiinast kui majanduslike probleemidega arenguriikidest, kus valuutad kukkusid suve jooksul olulisel määral. Investorite seas tekkis paanika ja nad müüsid ära arenguriikide indeksfonde, kus riikidel on 1 protsendist väiksem osakaal. Argentiina ja Türgi probleemide tõttu müüdi välja Aasia ettevõtete aktsiaid, mis moodustavad laiemast arenguriikide indeksist üle 70 protsendi.

inve ste e ri – nr 4 /20 18

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

Tänaseks aga on jõutud olukorda, kus Hiina majandus on oma ostujõu poolest USA omast suurem. Paljude kaubanduspartnerite jaoks on Hiina juba täna tähtsam kui Ameerika Ühendriigid. Hiina ambitsioon uue siiditee ehitamisel kaubandussidemete tihendamiseks Aasia siseselt ja Euroopa suunal – selleks on nad valmis kulutama triljoneid dollareid –, muudab jõuvahekordi veelgi.

Hiina, soovides suurendada majanduslikku iseseisvust, on otsustanud jõulisemalt üles liikuda majanduslikus väärtus­ ahelas, et saada teistest suurriikidest sõltumatuks. See tähendab suuremaid investeeringuid kõrgtehnoloogiasse ja kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist. Seeläbi saaks Hiina mööduda geopoliitilise mõjuvõimuna Ameerika Ühendriikidest.

On näha, et muutuv maailmakorraldus on tekitanud üksjagu hüsteeriat USA-s ja vähemal määral ka Euroopas. Samas ületavad eurooplaste kaubandussidemed Hiinaga tänaseks kaubandussidemeid USA-ga. Näiteks on Hiina turg suurte

FOT OD: I S T OC K

14

Saksa autotööstusettevõtete jaoks, nagu Volkswagen ja BMW, täna palju olulisem kui USA turg.

Oleme jõudnud kahe suurriigi tõsisema vastasseisu algusse, kus tegelikud panused ei kujuta lihtsaid erimeelsusi kaubanduse ja tollitariifide osas, vaid tegu on strateegilise rivaalitsemisega. Ameerika Ühendriigid soovivad Hiinat ohjeldada, aga Hiina on selleks liiga suur ja iseseisev. Naljaga pooleks öeldes, mõlemal riigil on oma käimasolev nn Let’s Make Our Country Great Again! kampaania. USA-s on selleks Donald Trumpi valimiskampaania Make America Great Again, et tuua madala lisandväärtusega tehasetöökohti Aasiast tagasi, Hiina puhul aga Made in China 2025, mille eesmärk on tehnoloogilises väärtusahelas edasi liikuda ja luua kõrgema lisandväärtusega töökohti.

Võimalused finantsturgudel Kuigi jõujooned on maailmas tänu Hiina tõusule selgelt muutumas, on finantsturgudel Hiina osakaal investorite varades 54

USA, EU ja Hiina SKP jaotus 35%

Allikas: IMF

Hiina

USA

Euroopa Liit

30% 25% 20% 15% 10% 5% 0%

1980

1984

1988

1992

1996

2000

2004

2008

2012

2016

Arenguriikide vs lääneriikide SKP ostujõu pariteedi alusel 70%

2020

Allikas: IMF

Arenguriigid

Lääneriigid

65% 60% 55% 50% 45% 40% 35% 30%

jätkuvalt väga madal. Suurimatest maailma finantsturge jälgivatest aktsiaindeksitest moodustab Hiina kõigest 3,5 protsenti varadest, samal ajal kui USA osakaal on 55 protsenti.

Hiina aktsiate tänane ebapopulaarsus loob pikaajalisele investorile huvitavaid võimalusi. Hiina on samm-sammult oma majandust aina rohkem avanud ja avab ka edaspidi. On ainult aja küsimus, millal sealsed võlakirjad ja aktsiad muutuvad kergemini kättesaadavaks kõigile. Juba praegu saab Hiina aktsiaid osta kerge vaevaga läbi indeksfondide või otse Hongkongist. Võrreldes USA aktsiatega on Hiina aktsiad ka märkimisväärselt odavamalt hinnastatud. Hiina aktsiate vähest populaarsust ja samas riigi majanduse suurust arvesse võttes võib aga avaneda tegelik võimalus investorile.

Kas vana ja tuttav on turvaline?

Vana maailm on täna küll jõukas, kuid samas on siin ka suured ja pikaajalised väljakutsed: vananev ja vähenev rahvastik, madal kasv ja inflatsioon, kõrge 55

1980

1984

1988

1992

1996

2000

2004

võlakoorem. Arenguriikides on kasv vastupidiselt kiire, võlatasemed on madalamad ning rahvastik noor ja kasvav.

Kui varasemalt peeti vana maailma tugevuseks riiklike institutsioonide tugevust ja poliitilist stabiilsust, siis nüüd on ka selles vallas toimunud olulised nõrgenemised. Populistlikud jõud, kes kasutavad oma kampaaniates lausvalesid, õõnestavad riiklike organisatsioonide usaldusväärsust.

Arenguriigid on pidevalt olnud kiires muutuses ja sealsed inimesed on kiirelt kohanenud muutuva keskkonnaga. Aga kui seesama kiirus tuua vana maailma ühiskonda, kus inimesed ei ole muutustega harjunud ja puudub sarnane kohanemisvõime, siis toob see kaasa tugeva poliitilise raputuse. Ja seda me oleme ka näinud. Teisisõnu, vana ja tuttav ei pruugigi olla nii turvaline, kui kõigile tundub.

Muutuste keskel võidab kõige kiirem kohaneja. Arenguriigid on paindlikumad, kohanemisvõimelisemad ja ahnemad kui vana maailma riigid.

2008

2012

2016

2020

Artiklis toodud teave on informatiivse iseloomuga.

Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega investeerimisalase nõustamisega.

i nve ste e ri – nr 4/2018

FOTOD: ANU HA MME R

Kadri Kiisel

inve ste e ri â&#x20AC;&#x201C; nr 4 /20 18

56

Intervjuu

augusti lõpus asus kadri kiisel juhtima seda osa lhv pangast, mis tegeleb eraklientide teenindamisega ja äriklientidele igapäe­ vasemate teenuste pakkumisega. temas on tahtejõudu, oskuseid ja sära, et koos meeskonnaga ambitsioonikad ideed ellu viia. oled oma senises töös puutunud palju kokku klientide teenindamisega, selle korraldamisega ja klientidega suhtle­ misega. Mis on sellest tööst kõige olu­ lisem õppetund, mida jaepanganduse juhina meeles pidada?

Tervikuna arvan, et neid õppetunde on olnud väga palju ja varasem kogemus võimaldab mul keskenduda detailidele, mis tihtipeale ei saa piisavalt suurt tähelepanu. Kõige olulisem on meeles pidada, et klientide jaoks on panga­ teenused võrdlemisi keerulised ja selle­pärast on väga oluline muuta need lihtsaks nii kasutamisel kui ka kommu­ nikatsioonis. Teine aspekt, mis võib-olla järjest enam saab tehnoloogiliste lahen­ duste valguses vähem tähelepanu, on personaalne ja meeldiv kontakt. Kliendid hindavad kõrgelt meie suurepärast tee­nindust ja selle olulisust ei tohi alahinnata.

Kas kliendid tahavad tõesti teenindajaga näost näkku suhelda?

Tahavad küll, eriti olukordades, kus kliendil on enda jaoks olulised teemad valmis mõeldud ja küsimused vajavad vastuseid. Olen väga seda meelt, et e-kogemus peab muutuma nii heaks ja loogiliseks, et klient ei peaks tavateenuse kasutamiseks kontorisse tulema, kuid personaalne konsulteerimine ei kao kuhugi.

Miks on jaepangandus panga jaoks oluline valdkond?

Traditsiooniliselt on jaepanga eesmärk 57

kaasata turult hoiuseid. Kui plaane teha ainult selle eesmärgiga, siis edu ei saavuta. Konkurents erinevate lahenduste pakkumisel on väga suur ja võidab see, kelle teenus tervikuna on kliendile kõige parem. Kui vaadata jaepanganduse rolli selles valguses, saab valdkonna olulisus palju suurema mõõtme. Terviklahenduse kasutaja on suures osas just jaeklient. Ma ütleks kokkuvõtvalt, et jaepangandus on mainekujundamise ja kliendile usalduse loomise valdkond. Mis saab olla veel olulisem?

CV 2018. aasta augustist LHV Panga juhatuse liige, jaepanganduse juht 2018. aasta algusest kuni tänaseni AS-i LHV Finance juhatuse liige, juhataja 2017–2018 LHV Panga kontorite juht 2011–2017 LHV Panga Tallinna kontori juhataja 2006–2011 Luku-Expert OÜ 2003–2006 Merx AS Omandanud Tartu Ülikooli magistrikraadi finants­ juhtimise erialal

LHV on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, sel aastal on lisandunud juba üle 20 000 uue inimese ja ettevõtte.

Kuidas see jaeteenuste arengut mõjutab?

Kõige suurem väljakutse meie jaoks ongi teenuste lihtsuse ja kasutusmugavuse hoidmine väga kiires kasvutempos. Kõik need kliendid, kes on meid välja valinud, ootavad kvaliteetset teenust. Lubadusi tuleb täita ja meie töö peab tooma ka selliseid positiivseid üllatusi, mida traditsioonilise pangateenuse puhul ei osata üldjuhul oodata. Soovime teha asju teistmoodi ja muuta kliendi elu lihtsamaks.

Mida kliendid pangalt kõige rohkem ootavad?

Pangateenus on muutunud hügieeni­ faktoriks, mis peaks olema lihtsalt kätte­saadav, muutma elu mugavamaks, lisama väärtust. Väga põhjalikult reguleeritud valdkonnas on selle hügieenifaktori

tekst: priit rum LHV kommuni­katsioonijuht i nve ste e ri – nr 4/2018

Intervjuu

uuendust, siis väga suur. Teenindada kahe kontoriga rohkem kui 150 000 klienti on võimalik ainult järjest pare­ mate tehniliste lahendustega. Jaepan­ ganduse roll on teenindada klienti terves elutsüklis, ja kui arvestada LHV ambit­ siooni, peavad kõik etapid olema väga hästi lahendatud, et kahest kontorist piisaks ka viie aasta pärast.

Kui palju sinu meeskond peab iga­päe­ vaselt kaasaegsete IT-lahenduste peale mõtlema?

Mulle tundub, et meie majas peab selle peale mõtlema iga ärijuht. Ilma ei saa.

Jaepanganduse meeskonnas on ITlahen­dused päris kindlasti oluline osa igapäevatööst. Tõsi, iga meeskonnaliige ei pea olema suurte tehniliste teadmistega, kuid selleks, et teha midagi uut, midagi paremini, midagi teistmoodi, peab olema nägemus, kuidas see lahendus oleks lihtsalt teostatav ja saaks kiirelt kasvada. Õnneks on meil majas palju tehniliselt andekaid inimesi, kes nendest pool­ mõtetest midagi vägevat valmis teevad.

Kogemustega Kliendikontorite juhina on Kadri juba varasemalt vastutanud väga suure osa eest jaepanganduse valdkonnas. Ta tunneb hästi LHV inimesi ja tooteid.

Ta on olnud osaline LHV Panga kiires kasvus juba viimased seitse aastat.

tarbimine muutunud praktikas pigem tülikaks ja see tekitab klientides põhjen­ datud pahameelt. Kliendid hindavad kõrgelt kiirust, lihtsust ja mugavust, mis ei ole hinnastatud ebaõiglaselt. Meie jaoks ongi vast suurim väljakutse, kuidas regulatsioonide taustal hoida lihtsust.

Kuid väga oluline on keskenduda ka kõigele sellele, mida kliendid ei oska pangalt oodata.

LHV-le on omane olla finantsinno­ vatsiooni eesliinis. Milline roll on innovatsioonil jaepanganduses?

Kui innovatsiooni vaadata kui paremat

inve ste e ri – nr 4 /20 18

Mis on praegu kõige kuumemad uued teenused Eesti panganduses?

E-tuvastus, välkmaksed, LHV mikro­ investeerimine. Kui veel pool aastat ta­gasi räägiti peamiselt andmekaitse teemadel ehk GDPR-ist, siis täna räägitakse avatud pangandusest.

Jätkuvalt on väga kuum rääkida digilahendustest või uutest makse­ lahendustest, tehisintellektist ja mobiil­i­ pangast kui kõige olulisemast kanalist.

Kuidas mõjutab välkmaksete tulek inimeste elu?

Juba täna liigub Eesti-sisene panka­ devaheline rahaülekanne võrdlemisi kiiresti. Kui välja arvata hädaolukorrad, kus on vaja raha liigutada väga kiirelt, siis tunnetus on, et välkmaksed ei paranda oluliselt elukvaliteeti. Küll aga on see väga hea mugavusteenus ja loob palju uusi võimalusi maksete tegemiseks, 58

näiteks mobiilne makse, järjest vähenev vajadus sularaha kasutamiseks jne.

Mainisid mobiilipanka. Kas kõik peab liikuma läbi mobiiltelefoni?

Kas kõik, kuid oluline osa teenusepakku­ misest küll. Miks peaks kasutama mitut elektroonilist seadet, kui sul on üks alati taskus kaasas. Näeme, et mobiilikasu­ tajate hulk järjest suureneb, ja töötame selle nimel, et kõik oluline info oleks kliendi jaoks telefonist leitav.

Kliendid puutuvad igapäevaselt kokku maksetega ja pangakaardi kasutamisega, harvem aga laenudega. Samas, nagu mainisid, on laenudel mingil kindlal eluhetkel väga oluline roll. Oled ka tarbijakrediiti pakkuva LHV tütarettevõtte juhataja. Kuidas Eesti inimesed täna laenamisse suhtuvad?

Kui suur on nõudlus?

Väga lihtsustatult võib öelda, et stabiilne ja hea majanduskeskkond suurendab klientide kindlustunnet, mis omakorda suurendab tarbimist ja laenamist.

Nõudlust on, kuid pakkumist jagub ka.

See annab kliendile valikuvõimaluse.

Minule paistab hetkeolukord väga eluterve, ülekuumenemise märke ei ole tuvastanud.

Kõik kliendid, kes on meid välja valinud, ootavad kvaliteetset teenust põhimõtetest lähtudes. Klienti, kellel on eri aegadel erinevad vajadused, peab vaatama tervikuna – meie huvi on tee­nindada iga klienti algusest lõpuni.

Kui me laenu pakkumisel ei ole vastu­ tustundlikud, on väga suur tõenäosus, et selle kliendi teekond ei lõpe õnnelikult – meil on ühiskondlikul tasandil natuke vastutusrikkam roll.

Kohati tundub eluaseme vahetajate hulk päris suur.

Aktiivset eluasemelaenude turgu mõjutab kinnisvara pakkumine, mis on Tallinnas võrdlemisi suur ja paneb inimesed liikuma. Samas ei toimu kinnisvaraturul n-ö ülefinantseerimist ja nõudlus ei ole kasvatanud elamispindade väärtust nii palju, et peaks muret tundma.

Millised on viimase aja uuemad trendid laenuteenuses?

Klientide jaoks on usaldusväärsus küll oluline, kuid veelgi olulisem on mugav ja kiire taotlusprotsess. Kuna tarbimis­lae­ nude turul on võrreldes muude laenu­ dega konkurents kõige suurem, on seal enim näha ka automaatseid otsustus­ protsesse ja tehnoloogiale tuginevaid lahendusi.

Miks on oluline pakkuda laenu vastutustundlikult?

Sest kui mingil põhjusel klient ise ei suuda oma võimeid enam adekvaatselt hinnata, on krediidiandja roll seda teha tema eest, vastutustundliku laenamise

LHV on kodulaenu pakkunud nüüd kaks aastat. Kuidas teil on läinud eluasemelaenuturul?

Meil on läinud väga hästi. Julgen väita, et oleme personaalsed, paindlikud ja vaiel­damatult turu kiireimad oma

59

Jaepangandus LHV Panga jaepanganduse valdkonda kuuluvad müük ja panga teeninduskanalid, klienditeenindus, investee­ rimisteenused, finantsee­ rimistooted ja privaatpan­ gandus. LHV jaepan­gan­­dusel on üle 150 000 kliendi ja umbes 100 töötajat.

i nve ste e ri – nr 4/2018

Intervjuu Kliendid Jaepanganduse kliendid on nii LHV erakliendid, Aukliendid, privaatpangan­ duse kliendid ja Noorte­ panga kliendid kui ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Jaepanga eesmärk on pakkuda neile kõigile Eesti parimat teenindust, kasu­tajasõbralikke lahendusi ning tuge küsimustele ja muredele lahenduste leidmisel.

Meie soov on teha keeruline valdkond klientidele arusaadavaks Tooted Jaepanganduse valdkonda kuulub enamik LHV pakutavatest investeerimis­ toodetest. Finantseerimis­ tooted on nii kodulaen, eralaen, liising, krediit­ kaardid kui ka ettevõtetele pakutavad mikrolaenud ja muud laenutooted.

Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Vaata lähemalt lhv.ee või küsi nõu asjatundjalt. inve ste e ri – nr 4 /20 18

otsuste tegemises. Kodulaen on meie jaoks erakliendile pakutavate toodete hulgas üks tähtsamaid ja soovime saada veelgi paremaks. Kuigi kliendid ei eelda, et nad saavad kodu soetamiseks otsuse tunni või minutite jooksul, ei näe ma, miks see ei võiks niimoodi olla.

Investeerimisteenustes on LHV Eestis üks turuliidreid.

Nii on, investeerimine on üks osa meie DNA-st ja kliendid on meid usaldanud.

Miks tegelete investeerimise propageerimisega?

Kui alustasin intervjuud avaldusega, et pangateenused on kliendi jaoks keeru­ lised, siis investeerimise võib selles spekt­ris liigitada ulmevaldkonda.

Keerulised teemad tuleb muuta arusaa­ davaks. LHV Investeerimiskoolis saame teha omaalgatust ja pakkuda üldharival eesmärgil teadmisi, milles oleme koge­ numad. Peamine eesmärk on avardada seda keerulist maailma ja julgustada inimesi tegema oma esimesi samme.

Selleks, et liikuda punktist A punkti B, ei pea olema ei sprinter ega maratoni­ jooksja – täiesti aktsepteeritav on see, kui teekond läbi jalutada. Viimasel juhul, muide, on ka vigastuste oht drastiliselt väiksem. Meie soov on teha keeruline valdkond klientidele arusaadavaks, et nad saaksid osa parematest tootlustest.

Kui sageli ise börsidel toimuvat jälgid?

Igapäevaselt jälgin ainult LHV1T liikumist. Selleks, et lihtsate instru­men­ tidega säästmise eesmärgil pikaajaliselt investeerida, ei tohikski iga päev muuda­ tusi jälgida. Püüan hoida ennast kursis olulise informatsiooniga, mis võiks puudutada minu igapäevatööd.

Kui mõelda paar aastat edasi, siis mis eesmärgid peaksid täituma, et saaksid oma tööle tagasi vaadata rahulolevalt?

Kui me oma järgmiste aastate ambitsioo­ nikad eesmärgid täidame, oleme väga tublid. Rahul olen siis, kui näen järjest rohkem positiivse kasutajakogemusega kliente ja õnnelikke töötajaid.

60

Terve ja rõõmus.

Loomulikult.

Terve ja rõõmus.

Loomulikult.

Kaubamaja Biomarket

Kaubamaja Biomarket

Rocca Al Mare Biomarket

Rocca Al Mare Biomarket

Solarise Biomarket

Solarise Biomarket

Mustamäe Biomarket

Balti Jaama Turu Biomarket

Mustamäe Balti Jaama Turu www.biomarket.ee Biomarket Biomarket

Viimsi Biomarket

Viimsi Biomarket

Tartu Biomarket

Tartu Biomarket

Pärnu Biomarket

Pärnu Biomarket

Suur uudis

Autokindlustus oktoobri algusest pakub lhv pank oma liisinguklientidele kolme kindlustustoodet: lhv liikluskindlustus, lhv kaskokindlustus ja lhv superkaskokindlustus. tooted on välja töötatud koostöös kindlustusseltsiga compensa.

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee/liising ja küsi nõu meie asjatundjalt.

Liisingu krediidi kulukuse määr on 4,89% aastas järgmistel näidistingimustel: vara maksumus 15 000 €, sissemakse 10%, krediidisumma 13 500 €, intress 4% aastas (fikseerimata, 6 kuu Euribori baasil), lepingutasu 150 €, liisingu periood 36 kuud, maksete kogusumma 15 955,16 €, lepingu liik on kapitalirent, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena. Määra arvutamisel ei ole arvestatud kindlustusmakseid, registreerimistasu ega riigilõive.

Vajalik on sõlmida ka liiklusja kaskokindlustusleping.

Kindlustuspakkuja on Compensa Vienna Insurance Group. inve ste e ri – nr 4 /20 18

lhv soovib pakkuda oma liisinguklientidele rohkem lisaväärtust. „Just LHV nime kandvad varakindlustustooted, LHV superkaskokindlustus ja LHV kaskokindlustus, paistavad silma väga hea kindlustuskaitse poolest,” tutvustas LHV liisingu juht Erki Link. „Hea kaitse on tähtis nii meie kliendile, kes vastutab sõiduki säilimise eest, kui ka meile endile, sest meie jaoks on sõiduk krediidi tagatiseks.

Lisaks on liisingukliendile pakutavate kindlustuste seas oma koha leidnud ka LHV liikluskindlustus,” lisas Link.

LHV superkaskokindlustuse sisu väljendub selle nimes. Kindlustus pakub suurimat võimalikku kindlustuskaitset ja on mõeldud liisingukliendile, kes soovib kindlustuselt kaitset sellises ulatuses, mis võimaldaks muretult tegeleda oma igapäevaste toimingutega. Muu hulgas sisaldab LHV superkaskokindlustus tavapärasele lisaks ka liisingumaksekindlustust, hoiupaigas olevate rehvide kindlustust ja ka soetusväärtuse kaitset kuni viie aasta vanustele kasutatud autodele.

LHV kaskokindlustus on kuluefektiivne ja laia kindlustuskaitsega toode, mis

on loodud koguriski põhimõttel. Lisaks tavapärastele kaskokindlustuse kaitsetele hüvitatakse LHV kaskokindlustuse raames täishävingu korral auto vahetamise kulude katteks 5% hüvitise suurusest ning kahjueelse seisundi taastamine teostatakse alati margiesinduses.

Sarnaselt senise praktikaga edastab LHV liisinguklientidele kindlustusmaakleri pakkumise, kuid nüüd on pakutava valiku hulgas ka LHV autokindlustuse tooted. Seega saab klient valida erinevate pakkumiste hulgast endale sobivaima kindlustuse.

LHV Pank pakub liisingut nii era- kui ka äriklientidele. Lisaks sõiduautodele ja kaubikutele finantseerib LHV ka muid sõidukeid alates mootorratastest kuni väikelaevade ja rasketehnikani.

LHV liising paistab silma oma lihtsa iseteeninduse, personaalse kliendihalduri, kiirete vastuste ja mugavate kindlustuslahendustega. LHV Panga liisinguportfelli maht oli augusti lõpu seisuga 54 miljonit eurot. LHV hakkab kindlustustooteid pakkuma vaid sõiduautodele ja kaubikutele. Need varad moodustavad liisingu portfellist 62 protsenti.

62

Kinkepilet kehtib maksevahendina Eesti jalgpallikoondiste kodumängudele pääsmete ostmisel!

FOT OD: M A RK O LUI K

Talvekontor et pakkuda töötajatele vaheldust ja meeskonnana kaugtöö kogemust, lennutas lhv 130 inimest sügisel tööle portugali.

tekst: ragne maasel

LHV Panga tööandja brändi juht inve ste e ri – nr 4 /20 18

29. oktoober, esmaspäev. Lissabon, Portugal. LHV talvekontor. Ärkan hommikul selle peale, üks viiest kolleegist, kellega Lissaboni kesklinnas koos elan, kolistab juba varahommikul köögis ning praeb muna ja peekonit. Minul algab siin talvekontoris teine nädal. Eile saabus linna veel hulk kolleege, kes alustavad täna oma esimest nädalat.

Peame kontorisse jõudma varakult, kuna kahetunnise ajavahe tõttu on varahommikused Tallinna koosolekud siin veelgi varajasemad.

Uus töökoht, uued inimesed, uus rutiin Astun sisse linna peamise turuhoone Time Out Marketi võlvide vahelt. Turg

on täis tänavatoiduputkasid, veinipoode, restorane ja hipsterlikke kohvikuid. Turu ümbrus lõhnab puuviljade, värske kala ja pagaritoodete järele.

Liigun läbi moodsate klaasuste trepist üle privaatsesse co-working-stiilis kontorisse, mis asub suure turuhoone katusekorrusel. Siin valgusküllases ruumis ja täielikus toataimede ülekülluses töötavad vabakutselised startupper’id ja loovinimesed maailma eri paikadest. Nad on oma nomaadlikus elus valinud peatumispaigaks, kas siis lühemaks või pikemaks ajaks, just Lissaboni. Nii nagu minagi.

Aga mina töötan pangas, nagu ka minu 14 kolleegi, keda on täna siia kontorisse oodata.

64

Sisenen läbi tugitoole täis eesruumi kontori kohvikusse ja palun ühe kohvi. „Enjoy your coffee, sweetie,” ütleb ehk veidi liiga entusiastlikult ameeriklannast barista. Reserveeritumal eestlasel teeb see aga hommikuse unise tuju erksamaks.

Siit baarist saab hommikusööki, lõunat ning peale tööd ja reede õhtuti ka pidu ja kangemat kraami. Liigun edasi co-working-alasse, kus läbi troopilise taimemere on kosta MacBookide klaviatuuri klõbinat ja näha mitutkümmet peanuppu kõrvaklappides, kõik süvenenult töölainel või sosistamas kõrvalistuva pinginaabriga.

Pinginaaber võib siin co-working-stiilis kontoris olla iga päev erinev, sest töökohad on enamasti liikuvad. Erinevalt LHV Panga Tallinna kontorist pole siin ergonoomilise toole, igal laual kahte kuvarit ega üles-alla sõitvaid Vitra laudasid. Kõik on lihtne, minimalistlik, mõnusalt robustne, vaikust on vähem, päikesevalgust 65

rohkem, kuid õhus on töine energia, pühendumus ja ka mingi sõnulseletamatu rõõm, energia ja kergus.

Igal nädalal oktoobri algusest novembri lõpuni, st kahe kuu vältel, töötab roteeruvalt siin Second Home Lisboa co-workingkontoris kokku ka umbes 130 LHV töötajat, korraga keskeltläbi 15 inimest.

Troopiline õhkkond Mõnusa kliimaga Lissabon tõmbab ligi töötajaid maailma eri paikadest. Lopsakasse rohelusse uppunud töölauad ja arvutiklaviatuuride klõbin iseloomustasid seda avatud kontoriruumi, mis oli sügisel tööpaigaks ka paljudele Eestist pärit pangatöötajatele.

Miks me Lissabonis oleme?

Juba teist aastat järjest võimaldab LHV oma inimestel töötada külmal sombusel ajal paar nädalat päikselisemas soojemas paigas. Eelmine aasta käisid pilootprojekti raames Malagas töötamas meie IT- ja tootetiimid. Sel aastal võimaldasime talvekontoris osalemist kõigile LHV töötajatele, kelle töö iseloom lubab kaugtöö tegemist. Neid inimesi, kes kaugelt töötada saavad, on meil 350-st umbes 250 – pooled neist sel aastal seda võimalust ka kasutasid. i nve ste e ri – nr 4/2018

FOT OD: M A RK O LUI K

F OT O: I N DREK K A L JUMÄE

Tööandja

Vaheldusrikkus Ühise meeskonnana keskkonda vahetades, töötades ja ka Lissaboni suminas õhtuid veetes saab hoida motivatsiooni ning panna proovile tavapärasest erinevaid oskusi.

inve ste e ri – nr 4 /20 18

Tööd saab teha igal pool, tööl käia saab samuti igal pool. Kuid see vajab ka mõnel määral harjumist ja harjutamist. Kaugtöö nõuab töötajalt valmisolekut adapteeruda veidi teistsuguse rutiini ja keskkonnaga. Tööandjale on see väljakutse nii kaasatuse hoidmise, usalduse tekitamise kui ka kommunikatsiooni koha pealt.

Inimesed vajavad vaheldust, kuid veelgi enam vajavad nad unustamatut emotsiooni: näha ja tunda, et tööandja mõtleb kaasa, panustab ja hoiab neid ning viib ka ennast mugavustsoonist välja, et pakkuda parimat.

Järjekordne tööandja bränding?

Esialgu võib tunduda, et LHV talvekontor on justkui tööandja järjekordne turundustrikk. Midagi, millest rääkida konverentsidel, kirjutada blogides või Investeeri ajakirjas, et meelitada uusi töötajaid, keda täna tööturul aina magusamate boonustega enda poole tõmmatakse.

Iseenesest pole paha, kui projekt ka sellised eesmärgid täidab. LHV talvekontori projekt on ju ainulaadne ja silmapaistev, kuid eelkõige on see mõeldud pigem meie töötajate heaolu tõstmiseks.

Soovime, et meie inimestel oleks pärast suve lõppu midagi ägedat oodata, et nad kogeksid vaheldust ja tutvuksid lähemalt kolleegidega, kellega nad iga päev ehk kokku ei puutu.

Paljud meist ehitavad õhulosse, milline võiks olla ideaalne viis ja paik töö tegemiseks, mille saavutamisel tunneksime maksimaalset õnnetunnet ja motiveeritust. Mõni võib unistada vabakutselise elust kuskil päikese alt, teine korporatiivsemast positsioonist kesklinna kõrghoones, kolmas aga stiilsest startup’ilikust töökeskkonnast loomelinnakus. Inimene aga harjub kõigega, uus ja huvitav keskkond muutub peagi normaalsuseks, rutiin saabub nii või teisiti ja õhulossid lagunevad.

Tihtipeale on vaheldusrikkus motivatsiooni hoidmise võti. LHV pakub oma töötajatele võimalust töötada nii kesklinna kõrghoones, Telliskivi robustsemas offsite-kontoris kui ka pimeda külma aja saabudes päikese all. Tõsi, lõppude lõpuks oleme me siiski pank ja see seab teatud piirangud ka töökeskkonnale ja paindlikkusele. Aga panka teevad inimesed, kelle õnnetundeta ei teeks me nii hästi seda, mida me teeme.

Ettevõtted peavad pingutama, et luua oma töötajatele hea pinnas õnnetunde tekkimiseks. Vahendeid selleks on mitmeid, kuid kõige edukam viis on ehk see, kui püüda iga aastaga veidi üle trumbata varasemalt tehtut: ületada oma inimeste ootusi ja tekitada „ahhaa!” hetk seal, kus töötajad seda tihtipeale oodata ei oskagi.

66

Tutvu tingimustega lhv.ee/remondilaen Remondilaenu pakub AS LHV Finance. Tutvu tingimustega lhv.ee/remondilaen ja küsi nõu asjatundjalt. Igakuise osamakse suurus on 121,32 € ja krediidi kulukuse määr on 17,63% aastas järgmistel näidistingimustel: laenusumma 5000 €, intress 15,9% jäägilt aastas (fikseeritud), lepingutasu 50 €, laenu tasumise periood 60 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 7331,41 € ja tagasimaksete summa 7331,41 €.

Pensioniuudis

Pensioniäpp novembrist saavad pensionikogujad pensioni­äpi. lahendus nimega „minu pension” on mõeldud eesti pensionikogujatele, kes soovivad saada infot kõigi kohalike ii ja iii samba fondide kohta kiirelt, mugavalt ja võrreldaval kujul.

Uus lahendus vahetab välja senised pensionisektsioonid LHV veebis ja internetipangas. Varem kasutusel olnud võimaluste kõrvale tekib pensioniäpp.

tekst: julia garanža

LHV Varahalduse turundusja kommunikatsioonijuht inve ste e ri – nr 4 /20 18

Kasutajale kasulik Esimese sammuna näeb „Minu pensionisse” sisse loginu prognoosi oma pensioniea sissetuleku kohta, mida kuvatakse talle I, II ja III pensionisamba lõikes (viimast muidugi juhul, kui kogujal on säästusid III sambas).

Selleks, et II sambasse vaikimisi laekuvaid pensionisummasid täpsemaks muuta, peaks kasutaja täiendama oma andmeid sektsioonis „Minu andmed”. I samba suurust mõjutavad lisaks tööstaažile mitmed muud näitajad, näiteks laste arv ja staaž avalikus teenistuses.

Kõige suuremat mõju avaldavad pensionisissetulekule tootlus ja täiendav kogumine. Neid para-

meetreid pensionilahenduses muutes saab kasutaja parema ülevaate sellest, kui palju peaks täiendavalt koguma, et saavutada pensioniks soovitud sissetulek. Prognoosi arvutuse aluseks on mitmed konstandid, mida uuendatakse vastavalt vajadusele.

Mõistagi saab pensionilahenduses jälgida oma pensionikonto seisu ja andmeid, mis on koguja pensionikonto kohta kantud AS-i Pensionikeskus pensioniregistrisse.

Andmed pensionikonto seisu, sh saldo kohta ja fondide osakute väärtused (NAV-id) saadakse Pensionikeskusest iga uue sessiooniga. Samuti saab uues pensioniveebis ja äpis esitada ning vajadusel tühistada II sambaga seotud avaldusi: viia kogutu uude fondi (uutesse fondidesse) või valida uus fond, kuhu suunduvad igakuised sissemaksed. III sambaga seotud valikute tegemiseks vajalik funktsionaalsus tekib lähikuudel.

68

Mitmel moel eriline Eestis on 23 II samba fondi ja 9 III samba fondi, seega koguja jaoks valikuid jagub. Tõenäoliselt tekib pensionikogujal ka küsimus: „Kuidas valida enda jaoks sobivaim fond?” LHV tellimusel läbiviidud uuringust selgub, et üks oluline otsustuskriteerium on fondide tootlus. Lisaks toodi välja fondi usaldusväärsust üldises plaanis, viimases uuringus mainiti ka madalat riskitaset ja küsimusi seoses Eestisse investeerimisega.

Enamikku neist võtab arvesse LHV uus pensionilahendus. Koguja kätte antakse neli parameetrit, mille abil valikuid langetada: tootlus erinevate perioodide lõikes, riskiklass, investorite arv ja Eesti investeeringute osakaal.

Viimast arvutatakse kõikide pensionifondide investeeringute aruannete põhjal ja põhimõttel, et investeeringutena liigituvad kõik Eestiga seotud investeeringud, sh muudesse fondidesse tehtavad, mille puhul investeeritakse Eestisse üle 30 protsendi või mille Eesti investeeringute osakaal võrreldes teiste riikidega on suurim (ületades 10 protsenti).

Uudselt on lahendatud ka avalduste esitamine. Digilahenduses kuvatakse kasutaja portfelli kuuluvate pensionifondide osakaal ligikaudsete protsentidena (täisarvuks ümardatult). Selline lahendus aitab paremini visualiseerida koguja pensioniportfelli koos fondide osakaaluga. Taustal olev protsess ehk suhtlus Pensionikeskusega jääb samaks, kuid kliendile avanev vaade on selgem ja ka mängulisem. Pensionilahenduse kasutaja ei esita avaldusi, vaid koostab ja haldab oma pensioniportfelli. Juhul kui on soov vahetada ühe fondi osakuid teise fondi osakute vastu, on abiks nii slaider kui ka lisamisvõimalus vana kooli stiilis plussmärgi abil. Enne lõpliku otsuse langetamist saab koguja veel kord võrrelda oma senist ja uut portfelli.

69

Milleks selline lahendus?

Igal uuel algatusel on alati nii pooldajaid kui ka skeptikuid. Just viimased on pärinud: „Miks on LHV-l huvi arendada lahendust, mis oma olemuselt sobiks pigem Pensionikeskusele?”

II samba fonde pakub Eestis viis fondivalitsejat, III samba fonde pakub neist neli. Klientide arvult ja ka fondide vara mahult on LHV Swedbanki järel teisel kohal. See on suur ja vastutusrikas positsioon, mida hoida ja kasvatada.

Nii nagu muu maailm, liigub ka Eesti järjest suurema digitaliseerimise teed – suur osa valikuid ja otsuseid on kolimas internetti. Kogujate teadlikkus kasvab koos summadega pensionikontol. Mugavus, isiklik aeg ja privaatsus on kõrges hinnas. Usume, et sama areng toimub ka pensioninõustamises.

Neis tingimustes on oluline olla valmis muutusteks ja pakkuda kliendile kaasaegset kanalit, kust ammutada infot ja teha mõtestatud pensionivalikuid. Loome pensionilahendust usus, et informeeritud klient saab olla oma valikutes kindlam ja rahulolevam.

Koostöö tulemus Pensioni digilahenduse loomisesse on panustanud nii LHV Pank kui ka välispartnerid ADM Interactive ja OÜ Datanor.

Andmed on toodud 2.11.18 seisuga.

Fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta.

Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. LHV Pensionifondi L viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmised geomeetrilised tootlused on järgnevad: 3.20%; 3.94%; 3.61%.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus.

Tutvu fondi prospekti ja põhiteabega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. i nve ste e ri – nr 4/2018

LHV uudised F O T O : AN U H AMME R

LHV deebetkaardiga saab poekassast sularaha võtta Septembri lõpust on LHV pangakaardiga võimalik kauplustes ostu sooritades välja võtta sularaha. Teenust pakuvad näiteks Coopi kauplused ja Olerexi täisteenindusjaamad.

Oma sularahasoovist tuleb kassapidajale teada anda kindlasti enne tehingu kinnitamist PIN-koodiga. Sularaha saamiseks tuleb LHV deebetkaardiga sooritada makse kaarditerminalis.

Eesti kaupmeeste juures saab sularaha välja võtta alates 1-eurosest ostust, 5-euroste sammudega ja kuni 100 eurot korraga.

LHV ei võta sularahateenuse eest tasu, küll aga kehtivad kaupmehe teenustasud. Kauplustes, kus sularaha väljavõtmist ei võimaldata, ei saa sularaha välja võtta ka LHV kaardiga.

Teenindajate uued rõivad Sel sügistalvisel hooajal kannavad LHV kliendi­ teenindajad klassikalise kontorirõiva asemel viskoos-jersey’st ja kirjust printkangast kombineeritud pullovere. Lõigete ja materjali valikul lähtuti mugavusest ja uudsest lähenemisest. Rõivad on disaininud LHV teenindajad ise, soovides eristuda ning jätkata rõõmsate värvide ja pilkupüüdva üldmuljega. Taas on prindimustrina kasutatud Karl Korsari kavandit.

Mehed kannavad sügis­ talvel Sangari särke.

Sweatcoin + LHV Noortekaart = 5 € kontole Kaubanduskeskuses T1 on avatud LHV sularahaautomaat Tallinnas Peterburi teel kaubanduskeskuses T1 Mall of Tallinn on avatud LHV sularahaautomaat. Vastvalminud kaubandus- ja meelelahutuskeskus on Eesti suurimaid: 80 000 ruutmeetril asuvad kauplused, elamusalad, kohvikud-restoranid, tänavatoiduala ja ka siseväljakud.

LHV sularahaautomaadis saab raha välja võtta, teha sularaha sissemakseid ja vahetada kaardi PIN-koodi.

LHV pangal on kokku 21 sularahaautomaati. inve ste e ri – nr 4 /20 18

Eestisse jõudis Ameerika Ühendriikides, Skandinaavias ja mujalgi populaarne terviseäpp Sweatcoin, mis sisaldab kasulikku pakkumist ka LHV Noortepanga klientidele.

Sweatcoin on mobiilirakendus, mis paneb inimesed liikuma ja maksab kasutajatele, kes sporti teevad ja end vormis hoiavad. Äpp loeb kokku õues tehtud sammud ja võimaldab koguda virtuaalraha nimega Sweatcoin. Iga 1000 sammu eest teenib kasutaja 0,95 Sweatcoini. Saadud krüptoraha saab kasutada päris kaupade ja tee-

nuste ostmiseks. LHV äpisisene pakkumine LHV Noortekaardi omanikule võimaldab aasta lõpuni ühel korral vahetada 50 Sweatcoini 5 euro vastu, mis kantakse noore kontole LHV pangas. „Teeme Sweatcoiniga koostööd, sest kui nii õnnestub kasvõi mõni noor panna rohkem jala käima ja oma liikumisharjumusi muutma, oleme panustanud paremasse ja tervemasse Eestisse,” kommenteeris LHV Noortepanga projektijuht Liis Lepik.

Sweatcoini rakenduse saad alla laadida AppStore’ist või Google Playst.

70

Jalgpallikaardiga koguti 80 000 eurot Jalgpallifännid kasutasid sel aastal LHV Jalgpallikaarti varasemast agaramalt ja tegid kokku 797 663 makset.

Kuna iga Jalgpallikaardi makse eest annab LHV 10 senti valitud jalgpalliklubi toetuseks, kogunes kokku pea 80 000 toetuseurot.

Suurima toetuse teenisid jalgpallifännid Eesti Jalgpalli Liidule, klubidest said suurima toetuse Tartu Jalgpallikool Tammeka, Tallinna FC Flora ja Nõmme Kalju FC. LHV Jalgpallikaart on LHV Panga ja Eesti Jalgpalli Liidu ühine Eesti jalgpalli ametlik fännikaart.

Kliendiks saab e-tuvastusega LHV internetipangas saab nüüdsest avada pangakonto e-tuvastuse teel ehk elektrooniliselt.

E-tuvastus võimaldab täisealisel eraisikul teha kiirelt ja mugavalt isikutuvastus ning avada konto endale sobival ajal kodust lahkumata. E-tuvastuse kasutamise

eelduseks on kehtiva ID-kaardi, Eesti passi või elamisloa olemasolu. Internetipangas allkirja andmiseks on vaja IDkaarti koos lugejaga või siis Mobiil-ID-d või Smart-ID-d. E-tuvastuse puhul on seadusest tulenev igakuine raha kasutamise limiit 15 000 eurot.

LHV pakub investeeri­ miseks uusi võlakirju LHV Group pakub avalikult võlakirjaprogrammi raames kõikidele Eesti investoritele uusi võlakirju nimiväärtusega 1000 eurot, intressimääraga 6,0% aastas ning lunas­tustähtajaga 28. november 2028. Võlakirjad on tagamata ja allutatud.

Võlakirju saab märkida 14.–27. novembril.

Allutatud võlakirju saab osta hinnaga 1000 eurot võlakirja kohta. Emissiooni maht on 16 miljonit eurot, mida on ülemärkimise korral võimalik suurendada 4 miljoni euro võrra.

Plaanime võlakirjad noteerida ja alustada kauplemisega Nasdaq Tallinna börsil 3. detsembril.

Emissioon on varasemalt heaks kiidetud võlakirjaprogrammi esimene osa.

Programmi alusel kavatseb LHV lasta välja allutatud võlakirju kogumahus kuni 45 miljonit eurot.

Emitent on AS LHV Group.

Enne investeerimisotsuse tegemist tutvu prospektiga, selle eestikeelse kokku­ võttega ja pakkumise lõplike tingimustega aadressil investor.lhv.ee või Finantsinspektsiooni kodulehel www.fi.ee.

Eksporditoetus Triibuvineerile

Börsihai 2018 on Kristjan Krass

Koostöös Loomeinkubaatoriga andsime välja toetusi ekspordiplaaniga ettevõtetele. LHV 5000-eurone toetus läks tootmisettevõttele Triibuvineer, mis valmistab uudset ja ainulaadset värvikihilist vineeri ehk triibuvineeri. Ekspordiprojekti fookuses on ettevõtte sisenemine Rootsi turule mobiilse töökohaga PlyWall, millest saab lisamoodulite abil tekitada ajutise töökoha või ruumijagaja. Triibuvineer sai valituks tänu ettevõtte senisele järjekindlale arengule, südikale juhile ja ambitsioonikale ekspordiplaanile.

Aktsiamängu „Börsihai 2018” võitis Kristjan Krass, kes suutis oma virtuaalset aktsiaportfelli kasvatada 47% võrra.

Võitja sai auhinnaks 5000 eurot, raamatu ja Äripäeva kuuekuulise tellimuse.

Teiseks tuli Janek Alvela, kolmanda portfelli kogus Taavi Tänava.

Neli nädalat kestnud aktsiamäng sattus suurte kõikumiste ajale, kui aktsiaturgudel nähti viimaste aastate suurimat korrektsiooni. See tegi mängu eriti põnevaks. Kokku osales tänavu mängus enam kui 2600 investeerimishuvilist.

71

Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Vaata lähemalt lhv.ee või pea nõu asjatundjaga. i nve ste e ri – nr 4/2018

Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus Raamatukogu on täienenud trükisoojade uute teostega investeerimisest, juhtimisest ja majandusest. Tasub tähele panna, et meie raamatukogu lugemisvara jaguneb meie kahe kontori, Tallinna ja Tartu riiulite vahel. Seekord tutvustamegi uudisteoseid, mida võib leida mõlemast kontorist.

LHV raamatukogu Võimaldab huvilistel tutvuda investeerimis-ja ettevõtlusalase kirjandusega, aga ka lugeda ajakirja Investeeri kõiki numbreid ning laenutada raamatuid nii Tallinnas kui ka Tartus. Kui sul on soov raamatuid laenutada, peaksid olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient.

Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on avatud E–R 9–19.

MICHAEL BATNICK Big Mistakes: The Best Investors and Their Worst Investments 2018 Nagu pealkirigi ütleb, räägib Michael Batnicki teos vigadest. Need on vead, mida kuulsad investorid on oma portfelli kasvatades teinud. Eksimine on inimlik ja seda juhtub tõepoolest ka parimatel. Kuid nagu ütleb kolmas kõnekäänd: tark õpib teiste vigadest.

Seda võimalust teos pakubki. Lugeja saab analüüsida vigu ilma neid ise läbi elamata.

Raamat räägib suurimatest eksimustest, millega näiteks Warren Buffett, Chris Sacca, Jack Bogle ja teised on kokku puutunud. Üldistatult taanduvad need ikka liiga vähesele riskide hajutamisele, vähesele likviidsusele, liigsele enesekindlusele või ahnusele.

Muidugi jäävad lihtsad inimlikud vead, millega tuleb samuti arvestada.

Seega, kui oled investeerija ja soovid kinnitust, miks ja kuidas tagasilöökideks valmis olla, siis on tegemist väärt lugemisega.

NASSIM NICHOLAS TALEB Skin in the Game 2018 Vana hea Taleb on tagasi uue raamatuga. Originaalsete ideede ja ajakohaste rõhuasetustega autor on leidnud enda jaoks uue ühiskondliku nüansi, millele tähelepanu juhtida.

Põhiline tees kõlab: ühiskondliku õigluse jaoks on vajalik, et inimestel oleks oma nahk mängus, sest siis valitseb riskide jaotuses tasakaal. Üleskutse, et inimesed vastutaksid oma tegude ja sõnade eest, kõlab aktuaalselt ka tänases Eestis. Taleb ütleb, et ära usalda seda, kellel pole midagi kaotada. Kui tegeliku vastutuse küsimus on tasakaalust väljas, teenib see petiste ja rumalate huve, kuna olulistel vigadel ei ole nende jaoks negatiivseid tagajärgi.

Poliitikud, pankurid ja suurkorporatsioonid lõikavad küll oma õnnestumistest kasu, kuid riskid jäävad teiste kanda ja see tekitab ebaõiglust, väidab Taleb.

Olulisi uusi mõtteid ja tähelepanekuid ühiskonna kohta leiab teisigi. Talebile omaselt ei esita ta oma väiteid malbe heietusena, pigem on teos kohati ärritav, sisaldades ka selgelt autori enda subjektiivseid hoiakuid. See lisab intriigi, kannustades kaasa mõtlema ja vastugi vaidlema.

KEVIN HORSLEY Unlimited Memory 2016 Ajal, mil enamikul meist on taskus väike mäluvõimendi ja Google koos Wikipediaga käeulatuses, võib tekkida küsimus, et milleks pöörata tähelepanu millegi päheõppimisele. Põhjus on lihtne: mälu arendamine parandab meie produktiivsust ja keskendumisvõimet ning vähendab vigu ja ajaraiskamist.

Kevin Horsley on maailma parimaid mälueksperte, kes selles raamatus annab lihtsate sõnadega edasi tööriistad vajaliku meeles pidamiseks ja oma mälu treenimiseks. Lugeja saab ülevaate, millised aspektid takistavad mäletamist, ja näpunäiteid, kuidas mälu halvendavatest harjumustest loobuda ning olla oma tähelepanu ja keskendumisvõime peremees. Lisaks leiab lihtsaid praktikaid, mis aitavad igapäevastes olukordades kiiresti vajalikku meenutada.

Inimene õpib kogu elu ja seepärast ei ole kunagi hilja panna oma aju täistuuridel tööle.

Isegi kui puudub vajadus õppida eksamiteks või ettekandeks, on oma mõistuse efektiivsemaks muutmine kõigile kasulik.

tekst: priit rum

LHV kommuni­katsioonijuht inve ste e ri – nr 4 /20 18

72

JOCKO WILLINK & LEIF BABIN Extreme Ownership: How U.S. Navy SEALs Lead and Win 2017 Willink ja Babin on tegude mehed. Nad on teinud läbi tõsised katsumused, tõusnud USA eriüksuse ohvitserideks ja juhtinud merejalaväelasi Iraagi karmimates lahingutes.

Kuid nagu näha, on nad ka sõnade mehed. Saadud kogemusi ja oskusi on nad osavalt edasi andnud koolitustel, aga ka selles raamatus.

Juhtidele mõeldud käsiraamat toob esile kõik selle, mida ühel juhil, olgu siis tegu ärijuhi, kooliõpetaja või kasvõi üliõpilasega, on õppida militaarmaailma tippudelt. Kõige olulisem on vastutus. Õige juht võtab vastutuse iga detaili eest, mis eesmärgi täitmist mõjutab. Ta ei otsi vabandusi. Ta motiveerib, selgitab ja juhib otsustuskindlalt.

Eks neid olulisi nüansse leidub teisigi.

Willinki ja Babini jutt on kergesti jälgitav. Lahingusündmused vahelduvad selgituste ja põhjendustega. Tõupuhas bestseller.

73

K A S IA W E ZO W S K I & PATRYK W E ZO W S K I Without Saying a Word 2018 „Sa ei tulnud siia rääkima.

Ja kui tulidki, siis ainult kehakeeles…” Isegi laulusõnad ütlevad, et kehakeeles räägivad inimesed rohkemgi kui oma tavapärases emakeeles.

Selle kehakeeleõpiku eesmärk on aidata ära tunda ja kasutada levinumaid sõnumeid, mida inimesed edastavad oma liigutustega. Kehahoiak, näoilmed, käteliigutused – kõik need ütlevad suhtlemise käigus inimese kohta palju, kuna selliste märkide lugemine on meile loomuomane. Kehakeele lugemise oskus on vajalik neile, kelle jaoks suhtlus on osa igapäevatööst, näiteks teenindajad ja müügispetsialistid, või siis juhul, kui ees seisab mõni oluline kohtumine, nagu tööintervjuu. Õppides selgeks mõned põhitõed on hõlbus oma sõnumeid võimendada.

Tegemist on vägagi praktilise õpikuga, mis sisustatud selgete kirjelduste ja joonistega, kuidas kehakeelt tavakeelde tõlkida ja vastupidi.

GARY VAYNERCHUK

MICHAEL LEWIS

GUNTER PAULI

Crushing It! 2018

The Fifth Risk 2018

Sinine majandus 3.0 2018

Gary Vaynerchuk on näide inimesest, kes särab heledalt. Ta sai tuntuks ettevõtete kasvatajana, kui mitmekümnekordistas pereäri ja tegi sama teistegi projektidega. Ta on investor, ettevõtja ja ettevõtluse propageerija. Kuid ta on ka iseenda brändi kasvatamise ekspert. Üksikasjalikult juhitud persoonibrändid ja sotsiaalmeedias mõjutajad on uuema aja nähtus. Oma varasemas raamatus „Crush It!” rõhutas autor just persoonibrändi olulisust edu saavutamisel.

Kümnendi jagu hilisemas raamatus vaatleb Vaynerchuk, kuidas inimesed on oma mainet juhtinud just sotsiaalmeediat kasutades. Raamat põhineb näidetel ja keskendub konkreetselt tänaste sotsiaalmeediakanalite võimalustele.

President Trumpi ametiaeg on ookeanitaguse suurriigi jaoks teistsugune. See on aeg, mil mitte ainult kuluaarides, vaid ka avalikult räägitakse riskist, mida riigi juhid kujutavad. Sissevaade USA riigiasutustesse räägib ajastust, mil riik juhindub soovist lammutada kõik varasem populistlikke plusspunkte kogudes ning domineerib ignorantsus detailide suhtes, isegi teadlik keeruliste teemade vältimine.

Vähesed teavad, mis presidendi peas toimub. Aga isegi sellistes tingimuses riik toimib, Trumpi administratsiooni tegevusele vaatamata.

Teos jutustab loo föderaalametnikest ja võtmeisikutest, kes vastutust võttes süsteeme töös hoiavad, vähesemaga hakkama saavad. Riskid on varasemast suuremad. Kuidagi tuleb edasi liikuda.

Michael Lewise raamatuid on LHV raamatukogus mitmeid ja kõik need on populaarsed. Ju siis on hästi informeeritud ja osava ajakirjaniku loomingus oluline iva, millesse tasub süveneda.

Kui „roheline majandus” tähistab tootmist, mis on tavapärasest keskkonnasäästlikum, ja seab eesmärgiks jätkusuutlikkuse, siis Belgiast pärit Gunter Pauli jaoks ei ole see piisav. Maailm on otsapidi juba katastroofis. „Sinine majandus” tähistab täiesti uut majandusmudelit, mille puhul kasumlikkusest olulisemaks seatakse äri kasutegur igale aspektile, millega see kokku puutub. Tõelise väärtuse loomiseks ei pea kõiki kulusid hoidma minimaalsena.

Eestikeelsena on ilmunud teose kõige uuem versioon, mis sisaldab varasemast veelgi rohkem näiteid, kuidas kohalikke vahendeid ja avatud „lähtekoodiga” teadmisi kasutades saab tegutseda ja toota täiesti uut moodi. See on mõeldud inspiratsiooniks ettevõtjatele ja tuleviku pärast muret tundvatele lugejatele. Pauli sõnum on, et sinisele majandusele peame üle minema nagunii, aga õnneks on see võimalik ja juba ka toimumas.

i nve ste e ri – nr 4/2018

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm investeerimisalast raamatut. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „Noortekaart annab soodustusi“.

Võitjaks osutusid Tiiu Rauk, Heiki Künnapas ja Kaja Kase.

Palju õnne! inve ste e ri – nr 4 /20 18

74

Esimesena helsingis!

MS Finlandia väljub Tallinnast juba varahommikul kell 06.00 ja saabub Helsingisse esimese hommikuse laevana juba kell 08.15!

Kuni kuus väljumist päevas annab Sulle varasemast suurema valiku ja pole vahet, kas sõidad autoga või ilma — soodsad hinnad ja mõnus meresõit ootavad igal juhul!

Kui ühest päevast Helsingis ei piisa, siis vaata ka meie hotellipaketti uuendatud Radisson BLU Seaside hotelli!

ÜHE SUUNA PILET

15

al.

€

AUTOPAKETT 2-5 reisjale al.

39

HOTELLIPAKETID HELSINGISSE al.

€

74 €