Investeeri 2 2017

lhv ajakiri nr 2/2017

Eesti toidu saadik laias maailmas Rootsi kokk Tareq Taylor hindab Eesti toidukultuuri kõrget taset E T T E VÕT T E D: DENEESTI VILJANDI AKEN JA UKS I N T E R VJ U U D: ALEX ANDER ELDER SIIM K ALLAS A JA LU G U: 10 A ASTAT MAJANDUSKRIISI ALGUSEST Ü L E VA A D E: EESTI VÄLISK AUBANDUS G U R U: ZHOU QUNFEI

Juhtkiri

Sisukord 4 tekst: priit rum LHV kommuni­katsioonijuht

hoiate käes investeeri numbrit, mille läbiva teema võiks seekord kokku võtta sõnadega „Eesti tutvustamine maailmas”. Ühe mitte väga suure riigi jaoks on rahvusvaheline tuntus tähtis ja tuleb kasuks nii meie sõnade mõjukusele kui ka meie majanduse arengule.

Riiki saab tutvustada teadlikult ja aktiivselt, kasutades turunduse tööriistu ning sihtides täpselt valitud maid ja inimesi. Nii näiteks asub maailmakuulus telekokk Tareq Taylor peagi oma saates Põhjamaadele lisaks ka Eestit tutvustama. Teisalt tuleb kasutada võimalust demonstreerida meie häid külgi Eestisse saabuvatele külalistele, et need oma kodumaale naastes seal sõna levitaksid. Eesti eesistumine Euroopa Liidus toob siia hulgaliselt tähtsaid külalisi, kuid samamoodi on olulised kümned tuhanded turistid, kes suveperioodil igal nädalal näiteks kruiisilaevadega tee Tallinnasse leiavad.

Kindlasti esindavad ja tutvustavad Eestit laias maailmas meie inimesed. Silmapaistvate isiksuste seosed Eestiga pakuvad kõneainet. Sageli võib aga jääda märkamatuks, kui suur on nende sadade kohalike ettevõtete mõju, kes teevad järjekindlat tööd muu maailmaga kaubandussidemete arendamiseks. Võibki juhtuda, et mõnel pool – seitsme maa ja mere taga – seostub nimi Estonia hoopis mõne siinse ettevõtte kvaliteetse toodanguga.

kaanelugu tareq taylor eelistab kohalikku toitu 10 investori abc Ahvatlevad aktsiate esmapakkumised 14 ettevõte DenEesti toob Eestisse kruiisituriste 20 ettevõte Viljandi akna- ja uksetootja on kõva tegija 24 ajalugu Kümme aastat tagasi algas Eestis majanduskriis 36 ülevaade Eesti kaubad jõuavad üle maailma 40 intervjuu siim kallas räägib Euroopa eesistumistest 46 guru zhou qunfei tõus Hiina rikkaimaks naiseks 54 intervjuu Ilmakuulus börsikaupleja alexander elder selgitab oma põhimõtteid 60 reis LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuht joel kukemelk käis kohapealset elu uurimas 64 pension

LHV investeerib Nordica lennukitesse 70 uudis Videotuvastus 72 kolumn

LHV Panga juhatuse liige indrek nuume kirjutab ettevõtte kasvamisest 74 uudis Smart-ID 76 suur uudis

Pangaautomaatide võrk laienes 78 lhv panga uudised 80 uued raamatud 82 Ristsõna

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne lepingu sõlmimist tutvu teenuse tingimustega, prospektiga ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Priit Rum 3

Toimetamine: Tiit Efert Kujundus: Profimeedia Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Tiit Efert Trükk: Kroonpress Trükiarv: 46 000

Reklaam: Menu Meedia Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 680 0400 i nve ste e ri – nr 2/2017

FOTO: TIIT E FER T

inve ste e ri – nr 2/20 17

4

Kaanelugu

Tareq Taylor üle ilma tuntud rootsi telekokast on saanud eesti toidukultuuri tutvustaja. tema läinud aasta lõpus eestis filmitud saated on valmis minema eetrisse paljudes riikides üle maailma. tareq taylor on Rootsi kokk, kes on mitme hooaja vältel juhtinud saatesarja „Põhjamaade kokakunst”, mille käigus ta on risti ja põiki läbi reisinud kõik Põhjamaad.

Järjekord jõudis Eestini Sellised saated on turismimagnetiks. Nii saabuski Tareq läinud aasta novembris Eestisse, tegi siin tiiru peale ning külastas mitmeid talusid ja toidukohti.

Kõigest sellest valmib saatesarja neljandas hooajas kaks osa.

Enne seda polnud Tareq Eestist kuulnud rohkem kui iga teine rootslane.

Tema abikaasa oli siin küll veetnud paar päeva töö asjus, aga omandatud info põhjal ei olnud tekkinud mingit pilti.

Esimesena lõi Tareqit pahviks Tallinna vanalinn oma ajaloolises ilus. Teiseks avaldas talle muljet vana ja uue kontrast,

te kst: ti it e fe rt i nve ste e ri – nr 2/2017

F OT OD: T I I T EF ER T

Kaanelugu

Imeline kohvik Kuigi Malmö südalinna pargis asuv suvekohvik on ülimenukas, müüs Tareq Taylor selle maha, sest töö kasvas üle pea.

Tareq Taylor Sündinud Malmös 30. juulil 1969. aastal. Isa on pärit Palestiinast. Ema on inglise ja rootsi päritolu.

Töötanud üle 30 aasta koka ja telekokana.

Esimese kokaraamatu avaldas 2011. aastal. See sai ka rahvusvahelise parima esimese kokaraamatu auhinna. Kokku on ta avaldanud seitse raamatut, millest üks on ilmunud eesti keeles. Viimane raamat tuli välja tänavu märtsis ja on pühendatud kanalihale.

2012. aastast jõudis tema tuntus Rootsist välja, kui ta hakkas tegema saadet „Tareq Taylori Põhjamaade kokakunst”, mida on näidatud rohkem kui 100 riigis üle terve maailma. inve ste e ri – nr 2/20 17

kolmandaks aga see, et ükski tallinlane ei tunnistanud end olevat n-ö päris linnaelanik. „Kõigil, kellega ma suhtlesin, oli oma maakodu. See on unikaalne mentaliteet,” kirjeldab Tareq.

Talle avaldasid muljet nii Tallinna vaikimatu ööelu kui ka vaiksed sood, kus ta korjas jõhvikaid. „Ma ei uskunud, et te olete kokanduses nii kõrgel tasemel,” tunnistab Tareq. Ta lihtsalt ei mõista, miks eestlased ei ole oma saavutuste osas enesekindlamad. „Te olete saavutanud viimase viie aastaga rohkem, kui meie viimase veerandsajandiga,” ütleb ta.

Seni on Põhjamaade restoraniäri taseme kujundaja olnud Taani pealinn Kopenhaagen. Tareq näeb Eestil võimalust tõusta samale tasemele. „Teie kokad on sama näljased edu järele,” sõnab ta. „Tallinn ja Kopenhaagen võiksid siin omavahel positiivselt võistelda.”

Tänaseks on Tareq Eestis valminud saateid ise juba näinud. „Väga lahedad,” lubab ta. Praeguste plaanide kohaselt jõuavad sarja värsked osad ETV eetrisse uuel telehooajal. Tareqi enda sõnul tutvustab ta Eesti toidukultuuri laias maailmas suure rõõmuga.

Tagasi tänasesse päeva Nüüd – pool aastat pärast Eestis käimist – võtab Tareq Eesti külalisi Malmös naerusuiselt vastu ja teatab, et täna on just

õige päev talle külla tulla. Esiteks on ilm Malmös üle mitme-mitme päeva taas päikeseline ja soe, aga mis olulisemgi, tal on mitme kuu peale ainus vaba päev. Järgmine selline pidavat tulema alles juuli keskel.

Eelneval päeval oli Tareq Stockholmis, järgmisel päeval on tal võtted kodulinnas Malmös, seejärel naaberlinnas Lundis, eesootaval nädalal sõidab ta Norrasse ning seejärel uuesti Stockholmi. Korraga on käsil kolme erineva saate võtted.

Kas telesaadete tegemine on muutunud tema jaoks põhitööks? „Ei, kindlasti mitte,” sõnab mees.

6

EAS toetas Tareqi Eestisse toomist Tareq Taylori saate produtsendiga tekkis kontakt läbi ERR-i. Nemad pakkusid välja, et võiksid tulla Eestisse filmima. EAS-i turismiarenduskeskus haaras võimalusest kinni ning pakkus välja erinevaid ideid tegevustest, kohtadest ja inimestest. Saate meeskond valis nende seast sobivad ise välja.

Eesti on koht, kus on puhas toit, kaasaegne arenev toidukultuur ja suurepärasel tasemel restoranid. Turundamiseks kasutame erinevaid võimalusi. Kindlasti on Põhjamaade ühes olulisemas toidusarjas kahe episoodi näitamine selles tegevusahelas vajalik ja kasulik. Määravaks sai soov tõsta Eesti mainet läbi toidu. Tareq on oma tuntusega selle sõnumi mõjusaks edasikandjaks.

Tareq räägib, et ei otsinud seda tööd, aga kui seda talle pakuti, oli rõõmu palju.

Ta nägi võimalust inspiratsiooniks, reisimiseks ja ka oma äride turundamiseks.

Mingil hetkel kasvas kogu ettevõtmine mehe jaoks väga suureks ja tänu saadetele on Tareq äärmiselt populaarne. Peale uste avamist lõunasöögiks täitub tema uusim restoran Kockeriet esimese veerandtunniga justkui imeväel. Kui palju kliente on kohale tulnud Tareqi enda pärast, on raske hinnata. Paljud neist avaldavad soovi koos temaga pilti teha, mitmeid kliente ta ka tunneb.

7

Pool tundi varem, kui restorani poole sõidame, märkab naaberauto juht valgusfoori taga seistes Tareqit auto roolis. Veel enne, kui roheline tuli jõuab süttida, vajutab mees ootamatult gaasi põhja ja kihutab kummi vilistades oma väikese ja mitte kõige uuema linnaautoga Tareqi auto eest minema. Tareq reageerib sellele rahulikult, sõnades, et hull on lahti lastud.

Ka hiljem, kui Malmö kesklinnas jalutame, on näha, et Tareqit märgatakse.

Paljud naeratavad ja paljud ka teretavad.

Ta selgitab, et tal on Malmös väga palju tuttavaid, sest on siin üles kasvanud. Aga

Ott Sarapuu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

i nve ste e ri – nr 2/2017

Leidis venna Ta tuli minu juurde just mitte kõige parema tujuga. Nähes, et olin talle kõik vajalikud toorained valmis pannud, sulas ta üles. Tegelikult on ta hästi avatud meelega.

Tegime koos lammast. Meil on temaga väga sarnane suhtumine kohalikku toitu.

Selleks on põhjamaine, lihtne ja tugevate maitsetega toit. Oli selline tunne, nagu oleks vennaga koos olnud.

Tema saated on inspireerivad. Tekib tunne, et tahaks kohe ise ka sinna minna ja proovida seda toitu, mida ta teeb. Mõnus on jälgida, kuidas toit ja piirkond kõnetab.

Ants Uustalu Ööbiku gastronoomiatalu peremees

FOT O: K RI S T I N A EFER T

Kaanelugu

Malmö on suur linn, kus on elanikke sama palju kui Tallinnas ja kus käib palju turiste.

Rootsi kombe kohaselt joob Tareq palju kohvi. Lausa kaksteist korda päevas kindlatel kellaaegadel. Kui see aeg kätte jõuab, tuleb kohviku uksest sisse astuda ja kohv ning saiake tellida.

Jalutuskäigul linnas tutvustab Tareq maja, kus ta lapsena elas; esimest korterit, kus naise kätt palus; restorani, kus ta oma kokakarjääri alustas; ja kohta, kus ta oma esimese restorani avas.

Lapsest saadik köögis Tareqi toiduhuvi on pärit maast madalast. Juba väikese poisina tiirutas ta köögis ümber ema. „Kui olin umbes kümnene, kutsus vanaisa mind kööki.

Tema ülesanne oli valmistada meie perele lõunasööki ja roogasid suurteks

inve ste e ri – nr 2/20 17

pühadeks, nagu jõulud. Nii me koos kokkasimegi. Vanaisa mainis kord, et tema suurim unistus oli saada kokaks.

See puudutas mind,” räägib Tareq. Lisaks vaatas ta televiisorist tuntud Briti telekoka Keith Floydi saateid. „Minu arvates oli ta lihtsalt imeline. Ta innustas mind katsetama erinevaid toite. See oli minu kokatee algus, läksin kokakooli ja omandasin ameti. Ja nii see läks,” lisab Tareq.

Küsimusele, kui mitmel töökohal ta enne peakokaks saamist töötas, vastab ta naerdes, et paljudel.

Oma esimese restorani avas ta 2005. aastal. Praegune restoran on kolmas.

Lisaks on ta pidanud Malmö lossi taga Slott­strädgårdensi kohvikut, mis on tuntust kogunud oma suure aiaga. Kaunil suvepäeval saab siin nautida kõrvalasuva pargi lopsakat rohelust ja linnulaulu.

8

Avatud restoran Praegu on Tareq pühendunud oma kaks aastat tagasi avatud restoranile Kockeriet ja on enda sõnul äärmiselt õnnelik.

Michelini tärniga restoranid on tema arvates äärmiselt peened. Seal on valged linad ja suured valged taldrikud. Kliendid on lipsustatud ja kammitsetud.

Hetkel tahab ta pakkuda lihtsat maalähedast toitu, kuid ei eita, et mõte säravatest 9

F OT O: JI M M Y N I L S S ON

Kohvikus kasutatavast toorainest suure osa kasvatas Tareq kohviku taga olevas aias. Ometigi müüs ta Slottsträdgårdensi tänavu veebruaris maha. Kui ta ainult suviti avatud kohviku ukse läinud sügisel sulges, siis sellist plaani tal veel polnud.

Mõte loobuda hakkas idanema aasta lõpus. „Seda kõike oli minu jaoks lihtsalt palju, televisioon võtab palju aega. Igal aastal peab kohvikuga justkui uuesti alustama, see toob endaga kaasa palju probleeme töötajatega,” selgitab Tareq.

Kui me oma jalutuskäigul kohvikule läheneme, on kaugelt näha, et see on rahvast täis ja järjekord on ukse taga. Tareqi enda sõnul tal kahjutunnet ei ole ja ta vaatab rõõmuga, kuidas kohviku edulugu jätkub ka uute omanike käe all. Ta rõõmustab siiralt, nähes kohvikus sellist rahvamassi. Koos jalutame läbi ka aiast, kus lisaks köögiviljapeenardele laiub ülikirev tulbipeenar. Kuna kohvik oli tuntud ja menukas, polnud sellele uue omaniku leidmine keeruline. Juba kuus nädalat pärast kuulutuse ülesriputamist oli tehing tehtud.

Oma esimesest restoranist mööda jalutades tunnistab Tareq, et ka antud koht on tal siiani südames. „See on õigetes kätes,” sõnab ta. Restoran on tänaseks saanud Michelini tärnide tunnustuse. See oli ka Tareqi unistus, lausa kinnisidee, kui ta siinsamas ruumides restorani pidas. Ta oli isegi helistanud sooviga kutsuda hindajad kohale, kuid talle öeldi ära ja toodi põhjendus, et Malmöt polevat lähima seitsme aasta jooksul Michelini kaardile oodata.

tärnidest võib kuskil kuklasagaras tiksuda.

Kockerietis tehakse süüa vahetult klientide silme all. Ja kui Tareq pole parasjagu hõivatud oma muude töödega, siis näeb teda seal ka toimetamas. „Suvel ja sügisel, kui saadete tegemist ei ole, töötan taas siin rohkem ja suhtlen klientidega,” sõnab Tareq.

Mees ostis tänavu kevadel aakri jagu maad (u 0,4 hektarit) Malmö ja Lundi vahel. Ta kasvatab seal kohalike aiandus­ õpilaste abil kõikvõimalikke köögivilju.

Lootes sealt sügisel koguda paar-kolm tonni saaki, annab ta ka noortele võimaluse õppida, kuidas kasvatada restorani­ kvaliteediga köögivilju ja kuidas neid hiljem kõige paremini väärindada. Praegugi on tema restorani nõges ja rabarber kasvatatud oma maalapil. Restorani jaoks vajaliku tooraine kogub ta kokku Malmö ümbruse talunikelt 70 kilomeetri raadiuses. Sellesse alasse jäävad nii Rootsi kui ka Taani tootjad. Restoranil on ka sisehoov, kus saab suvel väljas istuda. Suvel asendub restorani tavapärane à la carte menüü grillimenüüga.

Konkreetseid plaane Eestisse uuesti tulla Tareqil hetkel pole. „Võib-olla suve lõpus või sügisel,” lisab ta. Kui see peaks teoks saama, siis kavatseb ta külastada saari.

„Lihtsad lemmikud” Siia raamatusse on Tareq kogunud retseptid, mille juurde ta ikka ja jälle tagasi pöördub. Jutt on toidust, mis on inspiratsiooni saanud nii tema enda aias kasvatatud kui ka metsikutest loodusest korjatud taimedest. Neid toite võib kohata ka tema restorani menüüs.

Raamatus on esindatud traditsioonilised Skandinaavia maitsed. Tareqi sõnul on see ta enda raamatutest üks lemmikuid.

Artikli kirjutamisele aitas kaasa Tallink. Rootsi väärib avastamist! Tulge õhtul autoga laevale, ja Rootsi avastamine võib hommikul alata. i nve ste e ri – nr 2/2017

I LLUS T RAT S I OON : LEM BI T U M I K K ER

Ahjusoojad ipo-st ehk ettevõtte aktsiate esmasest avalikust pakkumisest ei pea kaks korda rääkima, et investorite tähelepanu haarata. kuid emissioonidel on teisigi vorme, mis verd nõnda kiiresti käima ei pane ja on seetõttu ehk ka alahinnatud.

tekst: erko rebane

LHV analüütik inve ste e ri – nr 2/20 17

arusaadavalt tekitavad ipo-d investorites elevust – pelgalt juba põhjusel, et pidevate ühinemiste ja ülevõtmiste tõttu kipub avalike ettevõtete arv börsil aasta-aastalt kokku kuivama. Seeläbi muutub valik ahtamaks ja iga uus võimalus panna kapital kasumit teenima köidab tähelepanu, eriti madalate intressimääradega keskkonnas.

Teine ligimeelitav aspekt on lühiajaline spekulatsioon ja eufooria, mis käib turule jõudmisega kaasas. Kui varasemalt vaid piiratud investoriringile kuulunud väärtpaber muutub avalikkusele kättesaadavaks, ihkavad paljud oma osa saada, ja mida vähem pirukast tükke jagatakse,

seda tugevamaks kujuneb surve hinnale (ülespoole) ning osad loodavadki kihutada vaid selle laine harjal.

Võitjate seas ka kaotajad Tormijooks uutele ettevõtetele ei pruugi olla sugugi asjata vaev. Näiteks on USA-s emissioonijärgselt ettevõtte aktsiatesse investeeriv börsil kaubeldav fond First Trust US Equity Opportunities (FPX) viimase kümne aastaga tõusnud 170 protsenti, samal ajal kui S&P 500 on kasvatanud väärtust dividende arvestamata 60 protsenti. Üks on selge, esmaemissioonidel pole märkimishind garantiiks, et aktsia antud 10

aktsiad hinnatasemest allapoole ei vaju, ning eeltööd tuleb teha börsile suunduvate ettevõtetega täpselt sama palju kui iga teise firmaga, millesse kavatsetakse kapitali paigutada.

Lähiajaloost on võtta väga edukaid näiteid Facebooki või Ferrari näol, aga ette on tulnud ka kurvemaid lugusid. Twitteri märkimishinnaks kujunes 26 dollarit ning 2013. aasta novembris kauplemist alustanud sotsiaalmeediaaktsia jõudis paari kuuga rallida isegi 69 dollarini, ent alustas sealt pikka allakäiku tänase 18 dollarini. Samasse nimekirja mahuvad hetkeseisuga veel GoPro, Groupon ja Fitbit.

Kannatust on siiani pidanud varuma ka Snapchati emafirma Snapi aktsiate värskeimad omanikud, kellele anti tänavuses esmaemissioonis võimalus märkida aktsiaid 17 dollariga, ent korraks ligi 30 dollarile sööstnud ja hiljem veidi madalamale toppama jäänud aktsia leiab pärast kvartalitulemuste avaldamist taas 11

IPO hinna lähedalt, mis pole kõige parem uudis neile, kes ostsid esimestel kauplemispäevadel.

ETF-i avalik saladus Kuidas on eelmainitud indeksifond First Trust US Equity Opportunities suutnud nõnda edukalt vara kasvatada, kui paljud viimastel aastatel börsidele tulnud aktsiad on kaotanud pärast esimesi päevi või kuid tuule tiibadest? Fondi ajalugu näitab, et tuleb olla selekteeriv ja et tihtilugu võivad investorite jõukust suurendada just ebaseksikad aktsiad.

Fondi alusindeksisse (IPOX 100 Index) valitakse ettevõtteid, mis on muutunud avalikuks viimase nelja aasta jooksul. See pikendab võimalikku hoidmisperioodi ja annab võimaluse keskenduda lühiajalise tähesära asemel aastate jooksul avanevale väärtusele. Potentsiaalse tootluse suurendamiseks välistatakse investeeringud aktsiatesse, mis tõusevad esimesel päeval

Snapchat 2011. aastal asutatud Snapchat on üheks olulisemaks uue põlvkonna sotsiaalmeediakanaliks, kus kasutajatel on võimalik pidada grupivestlusi, kasutada kõikvõimalikke meelelahutuslikke filtreid ning koostada oma foto- ja video­lugusid. Eelmise aasta lõpus oli Snapchatil üle maailma 158 miljonit igapäevast kasutajat, kes kuulusid peamiselt vanusegruppi 18–34 aastat.

2016. aastal kasvas Snapchati käive pea seitse korda 405 miljoni dollarini.

Kuid kahjum oli 515 miljonit dollarit.

i nve ste e ri – nr 2/2017

Investori ABC

Õiged valikud tagavad edu 170% 10 aasta tootlused 11. mai 2017 seisuga 120% First Trust US Equity Opportunities (FPX) S&P 500 70%

20% 0 -30%

-80%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Tänu globaalse majanduse paranemisele, aktsiaturgude tõusule ning volatiilsuse langusele registreeriti Ernst & Youngi andmetel 2017. aasta esimeses kvartalis maailmas enim aktsiate esmaseid avalikke pakkumisi alates 2007. aastast. 369 IPO-ga kaasati 33,7 miljardit dollarit.

üle 70 protsendi, samuti hoitakse eemale nendest ettevõtetest, mille puhul jääb avalikkuselt kaasatava raha maht alla 50 miljoni dollari või müügiks ei lähe vähemalt 15 protsenti ettevõttest.

Kui vaadata antud ETF-i sisse, leiab esikohalt osakaaluga 9,87 protsenti toiduainetööstuse suurfirma Kraft Heinzi, mille aktsiad noteeriti börsil 2015. aastal pärast Kraft Foodsi ja Heinzi ühinemist.

Suuruselt teine investeering on tehtud AbbVie aktsiatesse. AbbVie on farmaatsia­ettevõte, mis tekkis siis, kui Abott Laboratories otsustas jagada äritegevuse kaheks eraldiseisvaks avalikuks ettevõtteks. 2017. aasta kuumimaks IPOks tituleeritud Snapi leiab alles osalusega 1,3 protsenti 16. kohalt ning Twitterisse on paigutatud 0,99 protsenti varadest.

Emissioonide laiem põld Siit koorub välja oluline tähelepanek: IPO-de kõrval tuleks otsida võimalusi ka muudest korporatiivsest sündmustest, nagu näiteks ühinemised/ülevõtmised ja spin-off’id. Ühinemiste ja ülevõtmiste abil püüavad kaks või enam ettevõtet luua oma aktsionäridele üheskoos rohkem väärtust, kui firmad suudaksid pakkuda eraldiseisvalt. Seda tehakse näiteks kulude

inve ste e ri – nr 2/20 17

kokkuhoiu, know-how vahetamise, kasvava konkurentsieelise, atraktiivsema tooteportfelli jms kaudu. Levinud olukorras omandab üks firma teise ning edasi jääb kauplema vaid ostva ettevõtte väärtpaber.

Alternatiivina võivad kaks ettevõtet ühinemisel loobuda oma aktsiatest ning selle asemel emiteeritakse uue ühisfirma väärtpaberid.

Lisaväärtust saab luua ka läbi spin-off’i ehk olukorra, kus emaettevõte müüb või eraldab börsil uue firmana osa oma äri­ tegevusest. Ühest sellisest näitest kirjutas Vallo Lees LHV finantsportaalis 2016. aasta aprillis. Nimelt otsustas Du Pont 2015. aasta juunis eraldada oma äritegevusest vähem kui 10 protsenti moodustanud valge värvipigmendi tootja nimega Chemours Company (CC), kuna selle kasvu­ potentsiaali hinnati muude varadega võrreldes väiksemaks ja lisaks sooviti vähendada majandustulemuste tsüklilisust.

Pooleli olnud restruktureerimisprot­ sessi, nõrgenenud majandustulemuste, kõrge võlakoorma ja kohtuhagide tõttu kukkus Chemoursi börsil noteeritud ­aktsia lühikese ajaga 20 dollarilt vähem kui 4 dollarile. Tänaseks on aga hind ­madalpunktist kümnekordistunud tänu firma edukale ümberpööramisele ning kohtuhagides arvatust väiksemaks osutunud kahjutasudele. Chemoursi aktsia leiab ka indeksifondist First Trust US Equity Opportunities.

Facebooki, Alphabeti (Google’i ema­ firma), Amazoni, Apple’i ja paljude teiste ettevõtete edulugude taustal võib iga järgmise kasvuaktsia avalik pakkumine ­mõjuda kutsuvalt, kuna soovitakse varakult astuda omanike ringi, kellega koos minna maailma vallutama. Kuid igale õnnestumisele saab ajaloost vastukaaluks tuua näiteid ka põrumisest, mistõttu ­tuleb vaadata kaugemale lühiajalistest ülespuhutud emotsioonidest ja leida kannatlikkust oodata hetke, mil turg alahindab ettevõtte potentsiaali – sellised ­võimalused avanevad sageli hoopis ühinemistes või jagunemistes.

12

SUBARU

D LIMITE N EDITIO

AUTOSPIRITIST ER I VA R US T US

TASUTA (tavahind kuni 23 0 0

€)

Sisaldab: helehallid kaitseliistud auto ees, külgedel ja taga, mustad rattakoopa laiendid, porikaitsmed ees ja taga, pakiruumi lävepaneel, LED päevatuled (v.a XV), Trailrunner dekoorembleem.

SUBARU OUTBACK alates

SUBARU FORESTER alates

25 000 €

SUBARU X V alates

20 490 €

31 800 € 3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

Ehitajate tee 122, Tallinn, tel 659 9499 tallinn@autospirit.ee, www.autospirit.ee Keskmine kütusekulu ja CO2 heitmed: Forester 5,7-8,5 l/100 km, 150-197 g/km; Outback 6,1-7,0 l/100 km, 159-161 g/km; XV 5,4-7,0 l/100 km, 141-160 g/km.

Kru iisid

Ettevõte

tänavune kruiisihooaeg algas juba aprilli lõpus ja kestab hilissügiseni, tuues eestisse sadu tuhandeid turiste. tallinnasse enim kruiisilaevu teenindava ettevõtte oü deneesti juhatuse liige ryan jenkins selgitab oma töö tagamaid.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 2/20 17

ryan on ema poolt küll väliseestlane, kuid sellegipoolest ei osanud New Jerseyst pärit noormees ette aimata, et tuleb üks hetk siia elama. „Kasvasin üles teadmisega, et on olemas selline imeline maa nagu Eesti, mida mina oma silmaga kunagi ei näe,” räägib Ryan. Oli sünge ja lootusetuna näiv külma sõja periood, mil noortele väliseestlastele enam eesti keelt ei õpetatud, kuigi neisse süstiti teadmisi kaugest kodumaast ja selle kultuurist.

Aga ajalugu tegi keerdkäigu ja saabus hetk, kui Eesti oli korraga maailmakaardil tagasi. Ryan hakkas kauge maa vastu rohkem huvi tundma. „Kui midagi on ol14

FOTOD: DENE ES TI

Ettevõte Külaliste ootel Ryan Jenkins käib ka ise sadamas kruiisilaevadel vastas ja jälgib, et turistid õigetesse bussidesse jõuaksid.

Turistide arv kasvab 2016. aastal külastas Eestit 470 000 turisti.

Koos Saaremaaga oli külastusi kokku 273.

Tänavu ulatub külastuste arv üle 300.

Hooaeg algab igal aastal järjest varem ja lõpeb hiljem.

Kruiisituristid riikide järgi (protsentides) Saksamaa: 28 Ameerika Ühendriigid: 18 Suurbritannia: 13 Kanada: 5 Austraalia: 3

Koostöö sadamaga DenEesti teenindada on kõige rohkem kruiisilaevade külastusi Tallinnas ja seetõttu on nad aktiivsed kaasamõtlejad ka sadama-alal kruiisilaevade ja -reisijate teeninduse parendamisel.

DenEestit võib iseloomustada kui innovaatiliste lahenduste ja äärmiselt kliendikeskse lähenemisega ettevõtet. Samas on neil ka väga head suhted oma koostööpartneritega.

Sirle Arro Tallinna Sadam Turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja inve ste e ri – nr 2/20 17

nud keelatud, siis see äratab alati huvi,” räägib ta. Ja kui avanes võimalus Eestisse tulla, haaras ta sellest kinni. „Võtsin ema ette ja ütlesin, et lähme,” sõnab Ryan.

Aasta oli siis 1999 ning suvine ilusate ilmade ja valgete öödega Eesti mõjus kuidagi eriti armsalt.

New Jerseysse tagasi jõudnud, asus Ryan õppima eesti keelt. „Leidsin õpetaja, kelle missioon oli õpetada väliseestlastele eesti keelt. Tegemist oli ligi 90-aastase vanaprouaga, kes elas 102-aastaseks,” räägib Ryan. Nii sai ta vundamendi alla, ja kui paar aastat hiljem tekkis taas võimalus Eestisse tulla, siis ta ei kõhelnud. Aga siis oli pime ja niiske november. „Oli põnev kogemus,” sõnab Ryan muiates.

Eesti keele õppimine ei olnud Ryani jaoks lihtne. „Aga kui on huvi ja motivatsiooni, siis õpid ära,” lisab ta. Esialgu tuli ta plaaniga jääda aastaks. Siis aga kutsuti teda ootamatult laulma Tehnikaülikooli Akadeemilisse Meeskoori. „Tahtsin osaleda, aga selleks pidin keelest aru saama,” selgitab Ryan. Hiljem on kontorisisene

töökeel olnud eesti keel, aga kuna äri on rahvusvaheline, siis müügitöö käib inglise keeles.

Ajalooharidus aitab müüa Ryan on õppinud New Jerseys Princetoni ülikoolis majandusteadust ja keskaja ajalugu. Huvist ajaloo vastu võlub teda ka Tallinna vanalinn, mida ta oma isiklike teadmiste baasil ka turistidele müüb.

Keskaegne linn on üks neist põhjustest, miks Tallinn on turismisihtkohana nii populaarne. „Ameerikas keskaegset arhitektuuri ei ole. Disneylandis on üks linnus,” kirjeldab Ryan.

Suurematel laevadel on kuni 12 korrust ja söögisaalid on enamasti üleval. „Hommikusöögilauas näeb juba kaugelt vanalinna siluetti. See on tõesti uhke vaade,” räägib Ryan.

Eesti ajalugu on tema jaoks väga põnev ja mitmekesine. Tallinn seisab mitme kultuuriruumi piiril ning tulemuseks on huvitav ja mitmekesine kultuur. Samas on Tallinn ka linn, millest enamik amee16

riklasi pole kunagi kuulnud. Teatakse küll Peterburi, Stockholmi ja ka Helsingit, aga isegi kui selgitada, siis on neil raske mõista, kus Tallinn asub. Seega ei ole neil külastuse suhtes ootusi. Samas on olematute ootuste pinnalt emotsioonid üldiselt väga head ja Tallinn saab paremat tagasisidet kui näiteks Helsingi.

Kodumaale tagasi jõudes jagatakse sotsiaalmeedias kogemusi, mis aitab uuel ringil inimestel puhkuseotsusi teha. „Esimene ring käib ära, järgmine seltskond juba teab, mida oodata,” selgitab Ryan.

Eesti patrioodina üritab Ryan Eestit müüa nii laiale seltskonnale kui võimalik. Selleks käib ta turismimessidel ja -üritustel üle maailma. „Hollywoodi filmi oleks vaja Eestist, siis kasvaks tuntus kiiresti,” sõnab Ryan.

Nädal või kaks merel Läänemere marsruut saab alguse kas Saksamaalt, Suurbritanniast või Taanist ning kestab nädala kuni kaks. Kindlasti külastatakse Peterburi ja Stockholmi, aga 17

palju käiakse ka Helsingis, Klaipedas ja Gdanskis. Väiksemad laevad peatuvad ka Riias ja Saaremaal. „Põhilised on ikka pealinnad,” lisab Ryan. Kuna meie ilm ei paku turistidele midagi, siis eelkõige on eesmärk tutvuda kohaliku ajaloo ja kultuuriga.

Turismindusele Läänemerel on viimastel aastatel kaasa aidanud ebastabiilsus ja hirm terrorismi ees Vahemerel, ka Musta mere kruiisid on praktiliselt lõppenud. Läänemere reise peetakse aga turvaliseks ning erilise kirsi tordile paneb võimalus külastada viisavabalt Peterburi. „Ööbimine on laevas, aga samas saab veeta kaks-kolm päeva Venemaal,” räägib Ryan. See köidab turiste, kes muidu kunagi Venemaale minna ei julgeks.

Keskmine kruiisiturist on 65–75 aastat vana. „Nad on külma sõja aja lapsed. Ettevaatlikkus on nende sisse programmeeritud, aga laev on nende jaoks nagu tükike kodumaad,” räägib Ryan.

Reisi vältel on turistidel võimalus pea iga päev külastada uut Euroopa riiki ja linna. Kõige rohkem tuleb kruiisituriste Saksamaalt, sest neil on oma side siinse piirkonna ajalooga ja nad tunnevad selle vastu huvi. Kui keelte järgi vaadata, siis on kõige rohkem inglise keelt kõnelevaid turiste.

Kohalikud elamused Kruiiside hind kõigub seinast seina.

Kallimad võivad ulatuda mitmekümne tuhande dollarini, mis käib üle jõu ka tavalisele heaoluriigi pensionärile.

Kõige suuremad laevad mahutavad ligikaudu 4000 reisijat. Sellist hulka turiste teenindab laeval 1500 meeskonnaliiget. Väiksemad laevad võivad olla ka sajakohalised.

DenEesti korraldada on maapealsed teenused turistidele. Mõned turismigrupid piirduvad vaid vanalinnaga, aga on ka neid, keda viiakse Tallinnast kaugemale.

Ryani sõnul jääb ringsõit 100 km piiresse, seega Rakverest või Haapsalust kaugemale ei minda, kuid selles raadiuses pakutak-

Pööring Nii nimetatakse kruiisi algust või lõppu sadamas, kus reisijad vahetuvad. Tavaliselt korraldatakse pööring selles sadamas, kuhu teiste riikide reisijail on mugav saabuda. Sagedamini korraldatakse Läänemere pööringuid Kopenhaagenis ja Stockholmis, kus on rohkesti lennuliine. Linnale on kasulikum olla pööringukui külastussadam, sest pööringul olevad turistid vajavad linnas rohkem teenuseid – majutust, toitlustust ja transporti – kui ühepäevasel külastusel olevad reisijad.

Lennujaam kasvab Me oleme kruiisituriste küll vastu võtnud, aga kuna hetkel on lennujaam remondis, on kahjuks ka meie töö selles osas paaril aastal häiritud. Lennujaama jaoks on see suur töö, sest me peame olema valmis vastu võtma korraga suures koguses turiste ja pagasit. Töötame kindlasti selle nimel, et kruiisituristide arv tulevikus kasvaks.

Eero Pärgmäe Lennart Meri Tallinna Lennujaama turundusdirektor i nve ste e ri – nr 2/2017

Ettevõte

Kasvatame tuntust Eesti on pisike riik ja rahvus, kui vaadata maailmakaarti. Sellega peame leppima. Isegi meist palju suuremad riigid muretsevad, et nende tuntus kaugetel turgudel, nagu näiteks USA, Austraalia ja Hiina, pole kiita. Eesti tuntuse eest maailmas hoolitseme ennekõike me ise: eestlased, Eesti ettevõtted, meie edulood. EAS-is teeb iga päev umbes paarkümmend inimest tööd, et tõsta Eesti kui turismimaa tuntust. Olemasolevaid rahalisi ressursse arvestades oleme päris tublid. Näiteks avaldati aprillis World Economic Forumi turismi konkurentsivõime edetabel (The Travel & Tourism Competitiveness Report 2017), kus Eesti on 2016. aasta andmete põhjal riikide seas 37. kohal. Võrdluseks, Soome on 33. ning Läti ja Leedu vastavalt 54. ja 56. kohal.

Ott Sarapuu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Turismiturundus lõpptarbijale valdkonna juht inve ste e ri – nr 2/20 17

se kõike huvipakkuvat: loodust, ajaloolisi objekte, kohalikku toitu. Turiste on viidud ka Nõmme turule. „Enim meeldib neile siiski vanalinn, kus nad käivad suurte silmadega ringi. Ühtegi tuuri ei ole ilma vanalinnata,” kinnitab Ryan.

Kui veel paar aastat tagasi ostsid turistid Tallinnast meenetena kaasa valdavalt merevaiku ja matrjoškasid, siis tänaseks on turistide harimine vilja kandnud.

Rohkem pööratakse tähelepanu kohalikule toodangule, kadakast ja linast toodetele, villastele mütsidele ja kinnastele.

Umbes pooled kruiisituristid on reisil juba teist korda. Paljud tulevad kindlasti tagasi ka omal käel, eriti Euroopa turistid, kuigi nende kohta statistika puudub.

Talvel käib ettevõttes peamiselt müügitöö. Suvel seevastu, kui sadamas võib korraga olla mitu laeva, on sebimist meeletult. „Bussid, giidid jne... Kõik peab sujuma minutilise täpsusega,” kirjeldab Ryan. Kruiiside planeerimine käib kaks aastat ette. 2018. aasta ajakava on praegu juba paigas ning töö käib 2019. aastaga.

Talvel rännatakse mööda Eestit ja otsitakse põnevaid paiku, kuhu turiste viia.

Suvel pole selleks aega. Aastaringselt on ettevõttes 10 töötajat, suvel on koos giididega kaasatud üle 100 inimese.

DenEesti töötab usinalt ka selle nimel, et Tallinn oleks võimalikult paljude laevakruiiside algus- ja lõpp-punkt. Mingil

määral on see ka õnnestunud, kuigi seda võiks Ryani sõnul olla rohkemal määral.

Peamine takistus on lennuühenduste puudumine.

Sadam toetab pööringut Sama meelt on ka Tallinna Sadam.

Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro sõnul on sadam teenindanud pööringuid juba aastast 2011. „Pööringute teenindamine Eestis ei jää kindlasti Tallinna Sadama taha, vaid pigem on võtmeküsimus lennuühendused,” sõnab Arro. Tema sõnul asuvad tugevad Läänemere-äärsed pööringusadamad linnades, kus on olemas lennuühendused kas teiste mandrite või Lõuna-Euroopaga, või siis on lähedal kruiisireisijate asukohad. Üldjuhul kasutavad kruiisifirmad oma reisijate kruiisi alguspunkti viimiseks ja lõpp-punktist kojutoomiseks regulaarseid lennuühendusi. „Tallinn on aegade jooksul saanud teenindada neid firmasid, kes kasutavad tellimuslende, aga nimekiri neist on kahjuks väga lühike,” lisab ta.

Tallinna Sadam saab omalt poolt luua vastava infrastruktuuri kruiisiterminali näol, kus toimuks reisijate kruiisireisile registreerimine koos muude vajalike protseduuridega. Kruiisiterminali rajamine on Tallinna Sadama lähiaastate plaanides.

18

Maasturite Maserati. Nüüd Eestis kohal. Hind alates 74 693 EUR. Pehmest vaikusest mäslevaks maruks – see Maserati sai oma nime vahemerelise tuule Levante järgi. Maserati Levantega tunned end omas elemendis igas olukorras – garanteeritud on inspireeriv sõidukogemus ja väikseima detailini lihvitud mugavus.

Elegantsi ja voolujoonelisuse, sportlikkuse ja maastikuvõimekuse, tipptasemel ergonoomika ja erakordse inseneritöö poolest silma paistev Maserati Levante viib Su maasturite maailmas järgmisele tasandile.

Maserati Levante keskmine kütusekulu 7,2 l/100 km; CO2 emissioon 189 g/km.

AS SILBERAUTO – MASERATI AMETLIK ESINDAJA EESTIS SILBERAUTO EESTI AS, PETERBURI TEE 50A, TALLINN Telefon: 6056 950, e-mail: maserati@silberauto.ee www.maserati.ee • www.facebook.com/maseratieesti

FOT OD: T I I T EFER T

Aken & uks as-ist viljandi aken ja uks on saanud skandinaavia üks suuremaid akende ja uste tootjaid ning viljandimaal oluline tööandja.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 2/20 17

ettevõtte ajalugu ulatub nõukogude aega, kui Viljandi Kolhooside Ehituskontoris (KEK) otsustati luua allüksus uste ja akende tootmiseks.

Viljandi KEK oli võimas organisatsioon, mis kasvas paarikümne aastaga sealse kandi suurimaks ehitusettevõtteks, rajades nii karjalautu, sigalaid, kuivateid kui ka elamuid. KEK on, muuseas, ehitanud peaaegu kogu Männimäe linnaosa Viljandis. Pöördelistel aegadel lagunenud KEKist käis läbi üle 6000 inimese.

Viljandis uste ja akende tootmisega alustamine ei olnud oluline sündmus vaid kohalike jaoks. Väidetavalt esitleti plaani ka Nõukogude Liidu liidrile Mihhail Gorbatšovile, kui too 1987. aasta külmadel veebruaripäevadel Eestit külastas.

Gorbatšovile oli idee meeldinud.

Tegemist võib olla ka legendiga, ent fakt on see, et vabrik sai valmis. Küll aga algasid Nõukogude Liidus muutused ja KEK-id hakkasid lagunema. Nii lagunes ka Viljandi KEK 1990. aastate alguses 20

Ettevõte

mitmeks ettevõtteks. Lisaks aktsiaseltsile Viljandi Aken ja Uks tegutsevad siiani Esro, Sovek, Pärlin ja Viljandi Metall.

Heitlik algus AS Viljandi Aken ja Uks asutati 1990. aastal eesmärgiga hakata tootma ja turustama tööstuslikult valmistatud kõrgekvaliteedilisi aknaid ja uksi.

Töötajaid oli siis 35. Ettevõte erastati ja toota suudeti vaid paari-kolme erinevat toodet, millele polnud ka õiget turgu.

Pood asus otse vabriku küljes, aga seal ei käinud piisavalt ostjaid. Nii ei läinudki äri korralikult käima ja tehas jäi soiku.

1995. aastal ostis tehase ära tänaseni suuromanikuks olev Imre Michalsky. Mehel oli usku ja ambitsiooni ning tootmine sai taas hoo sisse. Kuigi tooteid oli endiselt vähe, õnnestus neid müüa nii Balti riikidesse kui ka Venemaale. Juba tulid ka esimesed kliendid Skandinaaviast, näiteks tellis üks Rootsi klient suvilaaknaid. Imre panustas järjest rohkem müüki ja käive kasvas igal aastal kaks korda.

1998. aastal ehitati uus uksetehas ja investeeriti puit-alumiiniumakende tsehhi.

Uksetehasesse osteti ka moodne keskkonnasõbralikke ultraviolettvärve kasutav värvimisliin.

Kuid Venemaal algas majanduskriis.

Kaks kümnendit tagasi oli Eesti majandus idanaabriga rohkem seotud kui täna, seega tõmbas kriis kinni ka siinse majanduskasvu. Eriti kannatasid ettevõtted, kes müüsid oma toodangut Venemaale. Nende sekka kuulus ka Viljandi Aken ja Uks. Vene turg kinni Antud olukord nõudis muutusi. Ettevõtte juhid mõistsid, et Venemaa turu asemel tuleb keskenduda palju stabiilsemale Skandinaavia turule. Soomes tutvus Imre Stora Byggprodukter ehitusmaterjaliüksuse tegevjuhi Paavo Lampineniga (pildil), kes oli 1980. aastatel olnud ka Swedish Matchi tütarettevõtte juht Soomes.

Imre kutsus Skandinaavia turul ennast kodus tundva Paavo Viljandisse ettevõtte 21

tegevjuhiks. „See oli hea pakkumine,” sõnab Paavo.

Kuigi mees polnud Mulgimaal käinud, oli ta kuulnud Viljandist palju lugusid. „Teadsin Viljandit lapsest peale. 1952. aastal abiellus minu onu Ameerika Ühendriikides Viljandist pärit naisega, kes meenutas palju oma kodulinna,” räägib Paavo, kes tuligi Viljandisse esimest korda 2000. aastal.

Uus koduturg Paavo juhtimisel arendati välja kontseptsioon, et ettevõtte koduturuks on tervikuna Skandinaavia, Soome ja Baltimaad.

2000. aastate alguses oldi Rootsis võõrad ja usaldus tuli välja teenida.

Paavo sõnul on tootesortiment välja arendatud selle järgi, mida kliendid soovivad. Ettevõtte konkurentsieeliseks peab ta ka kõrget kvaliteeti ja tarnekindlust. Viimasena tuleb mängu hind, sest Eesti madalam palgatase võimaldab toota natuke odavamalt kui Skandinaavias kohapeal.

2006. aastal sai Paavost ka ettevõtte osanik ning ta peab nõukogu esimehe ametit.

Mehe kodu on siiani Soomes ja ta on enda sõnul reisimisega harjunud. Siiski on ta soetanud maja ka Viljandisse, ja kuna abikaasa peab tänaseks juba pensionipõlve, siis saavad nad seal koos aega veeta.

Täna toodab ettevõte välis-, sise- ja rõdu-

Majandusnäitajad (miljonites eurodes) Aasta Käive Kasum 2007: 23 0.7 2008: 28 0.8 2009: 25 0.8 2010: 36 2.6 2011: 43 3.1 2012: 44 0.7 2013: 50 0.9 2014: 55 1.2 2015: 61 1.3 Olulised daatumid • 1996 alustati eksporti • 1998 investeeriti uude tehasehoonesse Viljandi linnas • 2004 osteti komponenditehas Saru külas Võrumaal • 2005-2008 investeeringud uksetehase hoone laiendusse ja tehnoloogiasse • 2008 investeering aknatehase värviliini • 2009 investeering aknatehase profiilitöötlemisliinidesse • 2010-2011 investeeringud uude välisuksetootmisliini ja tootmishoone laiendusse • 2012 investeeringud siseuksetootmisliini ning pressi- ja pakkeliini • 2013 tootmise käivitamine uues projektiukse­ tehases i nve ste e ri – nr 2/2017

Ettevõte

Investeeringud tehnikasse Akende ja uste tootmiseks vajaminevaid seadmeid ja pinke on ettevõttel palju: höövlid, freespingid, puurpingid, pressid, vaakumkamber, kuivatuskambrid, värviliinid, pakkeliin ja igasugused muud vajalikud pingid ja käsiseadmed.

20 000 kuupmeetrit männipuidukomponenti ning ligikaudu 30 000 ühikut sauna- ja puitpaneeluksi aastas.

Külalisteraamat Ettevõtet on külastanud ja sissekanded on külalisteraamatusse teinud ka Eesti Vabariigi presidendid Kersti Kaljulaid ja Toomas Hendrik Ilves.

inve ste e ri – nr 2/20 17

uksi, lenge ning puit- ja puit-alumiiniumaknaid nii standard- kui ka erimõõdus.

800 töötajaga ollakse üks Baltimaade suurimaid ukse- ja aknatootjaid. Ettevõttel on Viljandis kolm tootmispinda. Esiteks aknatehas, kus on tootmispinda 13 000 ruutmeetrit ja tootmisvõime 150 000 ühikut aastas, teiseks standard­ uksetehas, kus on tootmispinda 14 000 ruutmeetrit ja tootmisvõime 500 000 ühikut aastas, ning kolmandaks projekt­ uksetehas, kus on tootmispinda 6000 ruutmeetrit ja tootmisvõime 50 000 ühikut aastas.

Lisaks on ettevõttel Võrumaal Sarus komponenditehas, kus on tootmispinda 3000 ruutmeetrit ja tootmisvõimsus

Kaasaegne tehnoloogia Tootmises kasutatakse enamasti LääneEuroopast pärit kaasaegset tehnoloogiat ja toodang vastab Euroopa ja Skandinaavia kvaliteedistandarditele. Suurem osa toodangust (85 protsenti) eksporditakse Skandinaavia maadesse: Rootsisse, Norrasse, Soome ja Taani. Ülejäänud osa realiseeritakse Baltimaades ja väga väike osa ka Jaapanis. Tootegruppide osakaal on järgmine: käibest moodustavad uksed 55 protsenti, aknad veerandi, lengid 16 protsenti ja muud tooted ning teenused neli protsenti. Peamised kliendid on hulgimüüjad, erinevad poeketid, ehitusettevõtted, maju tootvad tehased ja tööstused.

Aknatehases valmistatavate toodete nomenklatuur on suur, koosnedes umbes 1480 erinevast artiklist. Aknaid valmistatakse nii täispuit- kui ka puit-alumii­ nium­akendena. Viimane tähendab, et puidust raamide ja lengide väliskülgedele kinnitatakse alumiiniumliistud. Lisaks kasutatakse erinevaid klaaspakette, värve ning standardeid – vastavalt kliendi soovile.

22

Krahh FOTOD: ÄRIPÄ EV

eelmise kümnendi keskpaigas ulatus eesti majanduskasv kahekohalise numbrini aastas. tänavu täitub 10 aastat majanduse allakäigu algusest, mille sügavust ei osanud keegi ette näha. artikkel põhineb valdavalt sel ajal ilmunud artiklitel ja isiklikel mälestustel.

inve ste e ri – nr 2/20 17

24

Ajalugu

millal kriis täpselt pihta hakkas, on tegelikult väga raske hinnata. Nagu ka seda, millal ja mis asjaoludel algas Eestis kinnisvarabuum. „Me arvame, et mingit buumi enam ei ole,” kommenteeris Eesti Panga president Vahur Kraft kinnisvaraturu jahenemist 2004. aasta lõpus. „Kinnisvaraturu kohta on meil erinevad andmed. Hinnatõus on aga pidurdunud ja seda peaks investorid arvestama,” ütles panga asepresident Märten Ross. Eesti Pank prognoosis aastatel 2005–2006 eratarbimise vähenemist ja laenukasvu aeglustumist. „Majapidamiste bilanss on punases,” lisas Kraft tol hetkel, kirjeldades eraisikute vara ja kohustuste suhet.

Aga mis tegelikult juhtus, oli see, et televiisoris hakkasid jooksma teleklipid, kus näidati, et diivani seest naftat ei tule ja raha saab pangast, või kus pangajuht lubas tulla ja laenuvõtja kodulae isiklikult ära värvida, kui laenaja saab konkureerivast pangast parema pakkumise.

Eesti suurim pank lasi päevapealt lahti juhtkonna liikme, kes oli üritanud tekkinud laenubuumi kinni hoida. Teda süüdistati panga turuosa langemises eraisikute laenude valdkonnas.

Nii hakati saatma laenupakkumisi ka sülelastele. Pankade telefonimüüjad helistasid kliente läbi ja meelitasid neid ostma suuremat kodu või hoopiski suvilat.

Omaosalus kodulaenudel oli ametlikult langenud kümne protsendini, kuid tegelikult sai laenu ka ilma selleta. Kinnisvarahinnad kerkisid päevadega ning mingil hetkel maksis Tallinna kesklinnakorter rohkem kui Vahemere vaatega korter Monacos.

Samal ajal suples valitsus raha sees.

Ajakiri The Banker valis Rahvaliitu valitsuses esindanud rahandusminister Aivar 25

Sõerdi 2007. aastal Euroopa parimaks rahandusministriks, sest tema ministriks oleku ajal (aastatel 2005–2007) oli riigieelarve selgelt püsinud plussis.

Raha tuli igal aastal peale nii palju, et riigikogu koostas mitmel korral raha jagamiseks lisaeelarveid. Sellele vaatamata ei suudetud raha ära kulutada ja seda jagus ka reservideks.

Majandusõppejõud Andres Arrak kirjutas, et sajandi madalaimad intressid ajasid kõigepealt peast lolliks ameeriklased, seejärel eurooplased ja tagatipuks ka eestlased. „Väga raske on ka hoiduda sõgedaks muutumast, kui raha on liiga odav ja palk kasvab samal ajal 20 protsenti aastas. Et tootlikkus kasvas samal ajal kuus protsenti aastas, see pisiasi jäi kahe silma vahele. Tundus, et endale võib lubada kõike: suurt maja, kallist autot, reisimist ja tarbeesemeid. Kõike võlgu,” kirjeldas Arrak.

Selge on see, et üle kümneprotsendine majanduskasv 2006. aastal ei olnud tegelikult normaalne. Kinnisvaraäriga oli seotud liiga palju inimesi ja kinnisvarasse liikus liiga palju kapitali. Seda mõist-

Kõik tundub kaunis 2007. aastal sõlmitud IRL-i, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide koalitsioonileping arvestas suure majanduskasvuga ning kaotas pidepunktid vahetult peale kriisi süvenemist 2008. aastal. Šampuseklaaside kõlades ei osanud keegi oodata, millised näguripäevad riiki ees ootavad.

te kst: ti it e fe rt i nve ste e ri – nr 2/2017

Ajalugu

FOT OD: Ä RI P Ä EV

Viime Eesti viie Euroopa rikkama riigi sekka Kuulus lubadus Peaminister Andrus Ansipi 2006. aastal väljakäidud lubadus, et viime Eesti viie Euroopa rikkama riigi sekka, võeti ka 2007. aastal riigikogu valimiste reklaamikampaania põhiloosungiks.

Valimiskampaanias ei rääkinud keegi kõva häälega kriisist või selle ärahoidmisest. Ometi oli majanduskasvu langus juba alanud.

sid tegelikult kõik, kes natukenegi majandusest aru said.

Pehme maandumine Eesti Panga asepresident Märten Ross tuli välja mõistega „majanduse pehme maandumine”, mis pidi tähendama, et majanduskasv stabiliseerub mingi väiksema numbri juures. Keegi ei osanud aga öelda, milline see number olla võiks.

Ross ise selgitas, et pehme või raske maandumine ei saagi olla arvulised näitajad, vaid pigem on need kvalitatiivsed hinnangud majanduse võimele kohanduda tsükli erinevate faasidega.

Ross pakkus, et pehme maandumine võiks olla ka majanduskasvu langemine nulli lähedale.

Nullilähedane majanduskasv näis siis täiesti ilmvõimatuna. Usuti hoopis, et kõik läheb sama rada pidi edasi: raha tuleb jätkuvalt peale ja mingisugune kriis meid lähiajal ei ähvarda.

Pall hakkab veerema allamäge Pärast 2007. aasta esimese kvartali majandustulemuste selgumist teatas

inve ste e ri – nr 2/20 17

Eesti Panga president Andres Lipstok, et viimaste aastate ülikiire majanduskasv aeglustus esimeses kvartalis 9,8 protsendini. Eesti Pank eeldas, et Eesti majanduskasv aeglustub vastavalt prognoosile järk-järgult. Keskpank prognoosis 2007. aasta majanduskasvuks 8,4 protsenti ning järgnevaks kaheks aastaks vastavalt 6,5 ja 5,6 protsenti.

Sellise teadmisega elati ilus suvi üle, kuid sügisel selgus, et kolmandas kvartalis oli majandus kasvanud vaid veidi üle kuue protsendi. See oli ilmne märk majanduskasvu pidurdumisest.

Kuid poliitikuid see ei morjendanud.

2008. aasta eelarve koostamine käis optimistlikes meeleoludes, sellest pidi saama läbi aegade suurima ülejäägiga eelarve.

Avalikkuses jagunesid hinnangud kaheks. Oli neid, kes tundsid hirmu, ja oli ka neid, kes pidasid seda liigseks virisemiseks.

Ajakirjanik Ainar Ruussaar teatas raadioeetris, et kui ta läheks Saksamaal pubis kurtma, et meil on vaid kuueprotsendine majanduskasv, saaks ta seal peksa, sest sakslased ei olnud aastaid saavuta26

Ajalugu

F OT OD: Ä RI P Ä EV

protsenti on Euroopa Liidu üks kõrgemaid. Seega pole jutt meie majanduse langusest matemaatiliselt ega sisuliselt õige,” rääkis peaminister ja ütles hiljem ülituntuks saanud lause „Kui krahh või kriis on selline, et tööpuudus on 4,2 protsenti, siis ma julgen öelda, et sellises kriisis või krahhis ma ainult tahaksingi elada”. Tema meelest olid ettevõtjad liiga palju keskendunud makromajanduse probleemidele. Rohkem pidanuks nad keskenduma oma ettevõtetele. „Iga ettevõtja peab mõtlema, mis saab siis, kui palka tuleb maksta 20–30 protsenti rohkem ja samas tuleb püsida ka konkurentsivõimelisena,” lisas peaminister.

Riigijuhid ühes taktis Muutusi aimasid kõik, aga see, mis tegelikult ees ootas, jahmatas kõiki.

President riidles Halvimate tulevikuennustajate seas oli ka president Toomas Hendrik Ilves, kes 2007. aastal oma uusaastakõnes ütles: „Ärme usu neid, kes täna kriisi ja krahhi kuulutavad. Nad liialdavad ja eksivad, eksitavad ja hirmutavad. Neil pole õigus.”

inve ste e ri – nr 2/20 17

nud paarist protsendist suuremat kasvu.

Samal teemal võttis ajalehes sõna ka reklaamiärimees Joel Volkov, kes kirjutas, et majanduskriisi teema tuleks üldse ära lõpetada, sest mingit majanduslangust ei tule ja majandus kasvab lihtsalt vaid mõned protsendid vähem. Endine majandusminister Liina Tõnisson väitis samuti, et tema ei näe kuskil mingit kriisi paistmas.

Peaminister Andrus Ansip kõneles septembris Äripäeva majanduskonverentsil „Äriplaan 2008”, et ei ole mõtet pidevalt rääkida pehmest või järsust majanduse maandumisest. „Kõik millegipärast eeldavad, et majandus peab kuidagi maanduma. See ei ole küsimus, millele vastuse leidmine meid kuidagi aitaks. Küsimus, millele peame vastust otsima, on see, kuidas suurendada Eesti konkurentsivõimet,” ütles Ansip.

Ometigi ei unustanud ajakirjanikud teemat ära. 2007. aasta lõpus teatas Ansip intervjuus, et tema meelest ei oota Eestit ei majanduslangus ega majanduskrahh. „Majandus kasvab kiiresti, teatud kasvutempo aeglustumine oli oodatud. Seda me ka taotlesime. Kasvutempo ei saa olla 11 protsenti pika aja jooksul. Kui kasv oli 11 protsenti, siis süüdistati valitsust, et me ei võta ülekuumenemise vastu midagi ette. Eesti praegune majanduskasv 6,4

Maksud ei laeku 2008. aasta algas optimistlikult, sest eelnev oli lõppenud 7 miljardi krooni (ligi 500 miljoni euro) suuruse riigieelarve ülejäägiga. 2008. aasta alguses tõsteti mitmeid aktsiise, mis tõi jaanuaris kaasa aktsiiside väga hea laekumise, sest paljud tegid oma ostud hinnatõusu teades ette ära. Langema hakkas aga riigieelarve ühe olulisema sissetuleku – käibemaksu – laekumine, mis oli tõsine ohumärk. Nii jõudis kriis kohale ka valitsusse.

2008. aasta eelarve oli tehtud 2007. aasta positiivsete emotsioonidega, kuid selle täitumine muutus iga päevaga järjest kahtlasemaks. Vaikselt hakati ka juttu tegema eurost, millest Eesti oli buumiaegse kõrge inflatsiooni tõttu ilma jäänud.

Nüüd, mil inflatsioon hakkas alanema, muutus küsitavaks valitsemissektori puudujäägi hoidmine lubatud kolme protsendi piires.

Aprillis võeti vastu esimene negatiivne eelarve, mille üks suuremaid kokkuhoiukohti oli riigieelarvest palka saavate inimeste palgakulude vähendamine 10 protsendi võrra.

Samas otsustas valitsus tõsta pensione.

Tõsi küll, mitte seadusega kohustatud mahus, vaid viie protsendi võrra, ja selleks tuli ka seadust muuta. „Kokkuhoid on möödapääsmatu. Kõik ministrid pea28

MAJAD VALMIS!

Sarapuu 9a ja Pähkli 15, Tabasalu

www.vanapeetri.ee

vanapeetri.ee Vana-Peetri on uus tipparhitektuuriga elurajoon Ülemiste järve kaldal Vana-Tartu mnt ääres.

Juba 2018. aasta kevad-suvel valmib esimene etapp 5 hektari suurusest arendusest.

raul@invego.ee 525 6491 evelin.lang@laam.ee 509 7371

Ajalugu

F OT O: Ä RI P Ä EV

Padar püüab päästa Kriisihetkel rahandus­ ministri ametit pidanud Ivari Padar sattus korraga nii oma erakonna, valitsuse kui ka avalikkuse surve alla.

Ta leidis endale pääsetee, kandideerides 2009. aastal Europarlamenti, ent valitsus jõudis laguneda juba enne valimisi.

Lehmani kollaps Lehman Brothers Holdings Inc oli globaalse haardega USA finantsettevõte, mille pankrotti 2008. aasta septembris loetakse ülemaailmse finantskriisi alguspunktiks. Lehman Brothersi pankrot oli suurim Ühendriikide ajaloos: ettevõttest jäi võlgasid enam kui 600 miljardi USA dollari väärtuses.

Enne pankrotistumist loeti Lehman Brothersit suuruselt neljandaks investeerimispangaks, mis oli spetsialiseerunud võlakirjadele, mille turul valitsesid 2008. aasta teisel poolel keerulised olud, sest omakapital oli alla 5 protsendi portfelli mahust. Ettevõte kaotas suuri summasid hapuks läinud eluasemelaenude ja kinnisvaraga seotud väärtpaberite kaudu. inve ste e ri – nr 2/20 17

vad oma valdkondades kokku hoidma,” rääkis Ansip. Samas ei olnud kõik seda meelt, et valitsus peaks kulusid kärpima.

Endine pankur Indrek Neivelt soovitas riigijuhtidel võtta hoopis teatud mahus kasutusele ligi 6,6 miljardi krooni suurune stabiliseerimisreserv, sest see oli tema hinnangul rängas seisus ainuõige samm. „Miks me peame enesepiinajalikult püksirihma pingutama, laskma inimesi lahti, lubama ehitajaid Soome tööle, aga hoiame reservist kinni,” ütles Neivelt.

Kärpimine polnud populaarne ka poliitikute seas. Koalitsioon otsustas, et nad ei lase valitsuse peale näpuga näidata, ning maikuus moodustati riigikogu liikmetest nn krokodillide komisjon, kes pidi otsima võimalusi riigieelarve kulutuste vähendamiseks. Komisjoni esimeheks ja kõne­ isikuks sai Jürgen Ligi. Komisjon käis koos suvel. Ligi sõnul said nad mitmed kulude kasvud pidama. Ära võeti soodustusi ning kaotati täitmata töökohti. „Midagi me ära tegime. Paljud riigid ei saanud sellegagi hakkama, aga me oleks pidanud veel rohkem tegema,” meenutab Ligi nüüd. Tema sõnul puudus sel hetkel julgus ja vaikselt hakkas võimust võtma lootus, et küll läheb kõik kuidagi mööda.

Suvel optimism isegi kasvas. 4. juulil tõdesid Andrus Ansip ja rahandusminister Ivari Padar valitsuse pressikonverentsil, et riik on suvekuude maksulaekumis-

tega graafikus. Ansipi sõnul laekus üksikisiku tulumaksu 21,9 protsenti rohkem kui eelneval aastal. „Metsik kasv,” lisas ta kommentaariks. Ansip väitis, et pessimistid peaksid kiirustama ja võtma viimast. „Mitmed märgid näitavad, et asi läheb paremaks. Ekspordi kasv on olnud väga hea. Eestit külastanud turistide arv on olnud viimasel ajal suurem kui kunagi varem. Juulis on olnud head maksulaekumised,” märkis Ansip pressikonverentsil.

Samas tunnistas ta, et halvemaid uudiseid võib oodata augustis. „Järgmisel kuul on maksulaekumised kehvemad.

Juulis on alati head laekumised olnud, augustis ja septembris aga kehvemad. Ja detsembris, siis on jälle hea seis. Kuid ei tahaks, et keegi eufooriasse satuks ja ütleks, et lisaeelarvet polnudki vaja teha,” ütles Ansip. Ivari Padar lisas omalt poolt, et laekumiste põhjal pole teist lisaeelarvet vaja teha. Augustis tuli rahandusministeerium välja ka sügisprognoosiga 2009. aastaks, mis lubas 2,6-protsendilist majanduskasvu. Sügisprognoosid on teatavasti aluseks ka järgneva aasta riigieelarve koostamisele.

Sügis oli sündmusterohke. Kui seni näis, et Eesti maadleb majanduskriisiga üksi, siis oktoobris kukkus USA-s kokku kurikuulus pank Lehman Brothers. Selle tagajärjel külmutati pankade rahakraa30

AINULAADNE ASUKOHT

PARIMAD TERVISERAJAD

NÕMME SPORDIKESKUS

KVALITEETNE ARHITEKTUUR

www.trummi25.ee Raul Andresson Kati Kippasto

525 6491 553 3665

raul@invego.ee kati.kippasto@laam.ee

Kordumatud vaated Toompeale ja vanalinnale MAJAD VALMIS! TULGE VAATAMA!

Kati 553 3665 31

www.novamaja.ee i nve ste e ri – nr 2/2017

F OT OD: Ä RI P Ä EV

Ajalugu

Kõik said aru, et asi on ikka väga halb Rusika- ja näpu­ viibutused Valitsus lagunes teravate avalduste saatel. Vasakul pildil tassib siseminister Jüri Pihli autojuht ülemuse kaste autosse.

Majandusteadlastest said staarid Kõik majandusspetsialistid ja analüütikud muutusid kriisi ajal ühtäkki väga populaarseks. Lihtsalt mõistetavaid kommentaare lahkelt jaganud Mainori Kõrgkooli (Ettevõtluse Instituudi) direktori ametit pidanud Andres Arraku valisid Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtede esindajad 2009. aastal suisa pressisõbraks. inve ste e ri – nr 2/20 17

nid terves maailmas ja tulemusena puhkes ülemaailmne kriis. Läti valitsus oli sunnitud üle võtma pankrotistunud Parexi panga, mis aga käis riigile üle jõu.

Novembris võttis Läti ühendust IMF-iga ja teatas, et ei tule kriisiga üksi toime.

Must meeleolu hakkas levima laiemalt. Õhku täis Riigikogu maadles terve sügise 2009. aasta riigieelarvega, mis oli tehtud 2,6-protsendilist majanduskasvu arvestades.

Lõpuks võttis riigikogu eelarve detsembri keskel vastu, kuigi majanduse sügav langus oli käes.

Ivari Padar oli rahandusministrina sattunud väga keerulisse olukorda. Rahandus ei olnud tema kõige tugevam valdkond, samas aga ootasid kõik tema käest lahendusi. Näis, et suur ja tugev mees on murdumise äärel. Tolleaegne sotsiaal­ demokraatide juht Jüri Pihl meenutab, et Padari esinemised ei sisendanud enesekindlust ja kõik said aru, et asi oli väga halb.

Juba jaanuari alguses oli selge, et vastuvõetud riigieelarve ei täitu. Valitsus oli eurole ülemineku võtnud kindlaks eesmärgiks ning kulutused tuli kontrolli alla saada. Valitsus otsustas kiiresti koostada nädala jooksul negatiivse lisaeelarve, mille eesmärk oli vähendada valitsussektori 2009. aasta puudujääki kaheksa miljardi krooni võrra. Eelarve võeti hiljem ka vastu. Üks osa kokkuhoiust oli riigieelarvest palgasaajate sissetuleku vähendamine 10 protsendi võrra. „Selge, et igal pool Euroopas on seis läinud kehvemaks,” lausus Ansip, lisades, et pole mingit alust arvata, et riigieelarve tulud laekuvad selliselt, nagu augustis prognoositi, ja seega väheneb automaatselt osa kulutusi, mis on seotud SKP kasvuga. Näiteks oli Ansipi sõnul plaanis järgneval aastal kärpida kaitsekulutusi. „Kui laekub vähem sotsiaalmaksu, peab haigekassa kulutusi kärpima,” lisas Ansip. „Kui kütuseaktsiisi laekub vähem, ei saa nii palju teedehoiuks kulutada.”

32

100% taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia on soodsam, kui arvad.

Küsi lisainfot ja pakkumist ettevõttele!

elektrum.ee 33

Powered by Green on 100% taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia, mis on kaetud ametlike päritolutunnistustega.

Powered by Green elektrienergiat tarbiv ettevõte saab kaasa personaalse sertifikaadi i nve ste e ri – nr 2/2017 ning õiguse kasutada Powered by Green kaubamärki oma teenuste ja toodete müügis.

FOT OD: Ä RI P Ä EV

Ajalugu

Töötute rivi Keskerakondlik Tallinna linnavalitsus hakkas töötuse taseme tipphetkel korraldama messe nimega „Tallinn töötab”. Lisaks loodi linnaliinibussidesse reisisaatja ametikohad.

Roosad prillid Terve majanduskriisi vältel süüdistati peaminister Andrus Ansipit liigses optimismis ehk roosade prillide kandmises. Kuid teadmatuses olid sel hetkel kõik.

Ansipist kujunes aga stabiilsuse kehastus, kelle olek sisendas enesekindlust, et kõik pole veel läbi. Rahvas hindas tema tööd väga kõrgelt 2014. aasta Europarlamendi valimistel. inve ste e ri – nr 2/20 17

Ligi sai kiiresti hüüdnimeks Surnumatja Valitsusse saabub Surnumatja Rasked ajad tekitavad valitsuses alati pingeid. Nii oli ka sel perioodil, mil hakati üksteist süüdistama. Valitsuse istungitel kõlanud seisukohad lekkisid ajakirjandusse. Ühel hetkel hakkas rindejoon jooksma sotside ja Reformierakonna ning IRL-i vahel. Jüri Pihli sõnul õhutas IRL valitsust sotse valitsusest välja viskama ja kaasama Roheliste erakonda, kelle juhtkonnaga neil olid head suhted.

IRL lootis oma mõjujõudu valitsuses seeläbi kasvatada.

Ka Reformierakonnale ei meeldinud mitmed sotside seisukohad. Nii otsustatigi koalitsioonis muudatusi teha. Jürgen Ligi sõnul oli sotside jaoks eurost täht-

sam näiteks pensionide tõstmine. Seesama Jürgen Ligi kutsuti valitsusse rahandusministriks, kes sai kiiresti endale hüüdnimeks Surnumatja. See oli tingitud tema süngetest sõnavõttudest riigieelarve teemadel. Ligi meenutab, et kui esimesel valitsuse istungil ministrina osaledes soovis ta oma plaane tutvustada, siis paluti tal arvuti kiiresti kinni panna. „Ma sain sõimata oma seisukohtade pärast.

See oli täielik šokk,” räägib Ligi. Tema sõnul oli valitsuses valdav meeleolu, et niikuinii ei saada hakkama.

Aga euro oli hea ettekääne. Selle nimel andis rahvale mitmedki otsused ära selgitada. Nii võetigi 2009. aasta suvel vastu otsus tõsta käibemaksu ja kütuseaktsiisi.

34

Kriis arvudes SKP muutused protsentides aastate lõikes

12 8

9,1

10,5 7,5

7,2

4

-5,0

1,7

-14,2

F OT OD : ÄRI PÄE V

0 -4 -8 -12 -16

Päästev euro SMS-sõnum, mis kinnitas Eestile euro, tõi juulis 2010 Andrus Ansipile naeratuse näole. Sellele järgnes Euroopa Liidu rahandusvoliniku Olli Rehni visiit Eestisse, eurode näitus AHHAA keskuses ja 1. jaanuaril 2011 eurode pidulik käibele­ võtmine.

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Notariaalselt sõlmitud kinnisvara­ tehingute arv aastate lõikes

70 000

2002

2004

2006 skp

2008

31 447

26 550

34 431

49 788

62 824

0

62 905

17 500

50 589

40 523

35 000

46 972

52 500

2010

Eksport aastate lõikes (miljardites eurodes) 12

9 6

4,7

6,2

7,7

8

8,7

8,4 6,5

FOT O: VEI K O T OK M A N

12

3 0

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Lisaks lükati haigekassa kohustusi haigusleheraha maksmisel tööandjatele.

Kuigi oli veel neid, kes kõhklesid, kas nendest otsustest ikka piisab, oli Ansip uute kärbete osas resoluutne, väites, et neid ei tule. Riigile kuuluvatest ettevõtetest võeti nii palju dividende kui võimalik, ja eelarve püsis lubatud miinuse piires. Ligi sõnul oleks aga võinud tegelikult rohkemgi pingutada, siiski oli hea see, et euro nimel sai n-ö ära kustutada kõik buumi ajal tekkinud liialdused.

2009. aasta teises pooles hakkas majandus eelneva kvartaliga võrreldes taas kasvama. Ligi sõnul näitab see, et valitsuse otsused ei mõjunud majandust kärpivalt, vaid vastupidi. Majandus hakkas pärast 35

korralikku langust kenasti kasvama ja 2010. aasta juulis tuli Euroopast oodatud otsus, et Eesti on eurokõlblik ning võib euroraha 1. jaanuaril käibele võtta. Ligi sõnul on raske öelda, kui palju ta 2011. aastal majanduskasvule kaasa aitas, ent kindlasti aitas ta parandada meeleolu ning võttis lõpuks võimaluse hirmutada devalveerimisega.

Kokkuvõtvalt väljus Eesti riik kriisist ilma suuremate kahjudeta. Paljud riigid otsustasid kriisi ajal eelarve auke täita laenu abil, kuid Eesti otsus seda mitte teha säästis meid riikide võlakriisist, mis finantskriisile järgnes. Tänavu aasta alguses ületas Eesti SKP lõpuks reaalhindades ka kriisieelse taseme.

Pronksöö mõju 2007. aastal toimunud pronksisündmuste mõju meie majandusele oli analoogiline Vene vastusanktsioonide mõjuga. See mõjutas üsna oluliselt mõnda majandussektorit, vähendas mõnevõrra SKP-d, kuid ei oleks toonud endaga kaasa isegi retsessiooni, rääkimata kriisist, pealegi veel nii sügavast kriisist, nagu oli meil üleilmse finants- ja majanduskriisi ajal.

Heido Vitsur Presidendi majandusnõunik

i nve ste e ri – nr 2/2017

Ülevaade

Laia maailma arvestades eesti siseturu väiksust on mõistetav, et eksport on meie majanduse alus. uurisime, mida, kuhu ja kui palju eestist välja müüakse.

tekst: e nn leet

LHV kaubanduse finantseerimise osakonna juht inve ste e ri – nr 2/20 17

eesti majandust on viimasel ajal elavdanud peamiste kaubanduspartnerite majandusolukorra paranemine. Eesti jaoks oluliste partnerriikide majanduskasv on kiirenenud kodumaise nõudluse, ennekõike kodumajapidamiste tarbimise jõul. Põhjanaabrite majandusele annab lisahoogu ka ehitussektor. Eelmise aasta lõpus suurenes märgatavalt enamiku partnerriikide väliskaubandusaktiivsus, mis parandas Eesti ekspordiettevõtete kasvuvõimalusi. 2017. aasta esimestel kuudel on kaubaekspordi maht suurenenud tempos, millega jätkati välisturgudel

turuosa laiendamist – see tõendab Eesti ettevõtete toodangu konkurentsivõimelisust.

Võimas kasv Eesti ekspordi kogumaht on taasiseseisvumisjärgsel perioodil jõudsalt kasvanud.

Aastal 1995 eksportis Eesti 1,2 miljardi euro eest, aastal 2016 aga juba 11,9 miljardi euro eest. 21 aastaga on kasv olnud umbes kümnekordne, millest ainuüksi viimase kümne aasta jooksul on eksport kasvanud kaks ja pool korda.

Kes aga on Eesti peamised kaubandus36

Eesti eksport Kaardil on märgitud, milliste kaupade poolest on Eesti igas riigis kõige rohkem tuntud.

Riigid on saanud värvi vastavalt 2016. aastal sinna kõige enam eksporditud Eesti päritolu kaubagrupi järgi.

Allikas: Statistikaamet  Elektriseadmed  Masinad ja mehaanilised seadmed  Mööbel, madratsid, padjad  Puit ja puittooted  Park- ja värvained  Keemiatooted, väetised, plastid või metall

partnerid ja mida Eesti ettevõtjad neile ekspordivad? Riikide arvestuses eksportisime veebruaris 2017 Eestist enim Soome (16 protsenti koguekspordist), Rootsi (14 protsenti), Lätti (8 protsenti), Venemaale (6 protsenti) ja Leetu (6 protsenti). Koguekspordist 73 protsenti (ligikaudu 710 miljoni euro ulatuses) veeti käesoleva aasta veebruaris Euroopa Liidu riikidesse ja 23 protsenti (266 miljoni euro väärtuses) liidust väljapoole. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (veebruar 2016) kasvas eksport enim Hollandisse (27 miljonit eurot ehk kaks korda), seda peamiselt mineraalsete 37

 Mineraalsed kütused  Piimatooted, kala, loomsed tooted  Teravili või jahutooted  Toidukaubad või joogid  Paber ja papp  Puuduv või vähene eksport

toodete arvelt. Venemaale kasvas eksport mehaaniliste masinate (kasv 17 miljonit eurot) ja Hiinasse elektriseadmete arvelt (kasv 12 miljonit eurot).

Kaupadest eksporditi 2017. aasta esimeses kvartalis enim elektriseadmeid (osakaal 16 protsenti koguekspordist ehk 161 miljoni euro väärtuses), puitu ja puittooteid (12 protsenti ekspordist ehk 114 miljoni euro väärtuses) ning mineraalseid tooteid (11 protsenti ekspordist ehk 110 miljoni euro väärtuses). Väljaveo suurenemist eelmise aasta veebruariga võrreldes on mõjutanud mineraalsete toodete i nve ste e ri – nr 2/2017

Ülevaade Ekspordi mõiste Väliskaubanduse statistika tähenduses hõlmab eksport mõistena mitte ainult Eestis toodetud kaupade müüki, vaid ka välisriigist sissetoodud kaupade väljavedu ehk re-eksporti, kaupade taasväljavedu pärast töötlemist Eestis, kaupade ajutist väljavedu nende töötlemiseks välisriigis ning välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarneid.

Väliskaubanduse statistika ei käsitle samas teenuste müüki ega transiiti.

kasv (+32 miljonit eurot), mehaaniliste masinate kasv (+27 miljonit eurot) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kasv (+14 miljonit eurot).

Eesti ekspordipartnerite esiviisik on viimase kümnendi vältel püsinud väikeste eranditega suhteliselt stabiilne. Lisaks esiviisikus pea stabiilselt endale koha leidnud Soomele, Rootsile, Lätile, Leedule ja Venemaale on korraks esiviisikusse jõudnud ka Saksamaa (5. koht 2005 ning 4. koht 2009) ja Ameerika Ühendriigid (5. koht 2006 ning 2010–2011).

Viimase kümne aasta eksporditavate kaupade nomenklatuuris toimunud muu-

2015. aasta olid teraviljakasvatajatele helded ning kogusaak ulatus vastavalt üle 1,22 ja 1,53 miljoni tonni. 2016. aastal viljapõldudelt esialgsetel andmetel saadud 0,93 miljonit tonni on võrreldav 2012. ja 2013. aastaga, mil teravilja kogusaak jäi 0,97 ja 0,99 miljoni tonni vahele.

Kõige enam kasvas eelmisel aastal toorpiima (+11 miljonit eurot), kuivatatud puuviljade ja pähklite segude (+5,9 miljonit eurot) ning kuivatatud herneste (+4,9 miljonit eurot) eksport. Sihtriikidest kasvas eksport oluliselt Lätti (+6,6 miljonit eurot), kuhu viidavatest kaupadest suurenes enim toorpiima osakaal. Eksport

Ekspordi kasv on kõige alus, aga tehingu maht ei tohi pimestada

Pidage nõu pangaga Et eksporditehingute mahud kasvaksid ja ettevõtja oma panuse eest raha kätte saaks, tasuks juba tehingu varases staadiumis konsulteerida võimalike riskide üle oma pangaga.

Panga spetsialistidel on kompetents ja kogemus tehingus valitsevaid riske tuvastada ja nende maandamiseks vahendeid pakkuda. LHV Panga kaubanduse finantseerimise osakond aitab kõikide traditsiooniliste maksemeetodite kasutamisel ning pakub ka kliendile kohandatud tehingupõhiseid lahendusi.

Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee inve ste e ri – nr 2/20 17

tused on püsinud samuti enam-vähem stabiilsena, nagu ka kaubanduspartnerid.

Esiviisikus domineerivad läbi aastate masinad ja seadmed, puit ja puittooted, mineraalsed tooted (põlevkivi ja selle tooted), metall ja metalltooted ning muud tööstustooted. Kõige rohkem on aastate jooksul kasvanud relvade ja laskemoona eksport: 2004 vs 2015 koguni 35 korda. Suure hüppe on samal perioodil teinud ka pärlite ning pool- ja vääriskivide eksport, mis on kasvanud 17 korda. Samal ajal on langenud kunstiteoste, tekstiilikaupade ja nahast valmistatud toodete eksport.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 2016. aastal kogu ekspordist 72 protsenti ning ekspordis on enim suurenenud mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning elektriseadmete väljavedu.

Eesti oli aastal 2016 Euroopa Liidu suurim puit- ja palkmajade tootja – suurem osa toodangust eksporditi. Oluliselt on aga vähenenud Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu. Teravilja eksport on eeskätt mõistagi seotud viljapõldude saagikusega. 2014. ja eriti just

hoogustus märkimisväärselt ka Tuneesiasse (+3,8 miljonit eurot) ja Suurbritanniasse (+3,4 miljonit eurot), kuhu viidi möödunud aastast suuremas mahus vastavalt otra ja nisu.

Makseriskid tuleb maandada Tugeva ekspordi ja ekspordimahtude kasvatamise kõrval peab ettevõtja tähelepanu pöörama ka makseriskide maandamisele. Makserisk kätkeb endas ostja maksevõimet, aga ka poliitilist riski ostja riigis, mis on aktuaalne ennekõike Euroopa Liidust väljapoole jäävate riikide ja eksootiliste sihtkohtade puhul. Makseriski näol on tegemist ostja võimekusega ostetud kauba eest tasuda, poliitilise riski näol aga ostja riigi poliitilise olukorraga ja sellest tulenevate riskidega, näiteks välisvaluuta käitlemisel. On riike, kus teatud valuutades arveldamine on sanktsioneeritud või siis on oht, et valuutaga kauplemine võidakse päevapealt üldse kinni keerata. Sellisel juhul on müüja oma probleemiga üksi, ja üsna sageli kantakse sellised laekumata arved 38

FOT O: Ä RI P Ä EV

valuga korstnasse. Ekspordi kasv on kõige alus, aga ainult tehingu mahust ei maksa lasta ennast pimestada. Selliste olukordade kaitseks on pankadel makse- ja poliitilisi riske maandavad tooted, mille kasutamist peaks ettevõtja kindlasti kaaluma.

Ennekõike peaks eksportöör esmalt ise hindama tehingu vastaspoole võimet ostetud kauba eest raha maksta. Kui selles tekib kahtlusi, tasub riski maandavate pangatoodete osas konsulteerida pangaga.

Ekspordiakreditiiv Üks turvalisemaid piiriülese müügitehingu makseriski maandamise vahendeid on ekspordiakreditiiv ehk ostja panga kohustus maksta müüjale pärast seda, kui müüja on tellitud kauba teele saatnud ja esitanud oma pangale akreditiivitingimuste täitmist kinnitavad dokumendid. Ekspordiakreditiivi korral vastutab makse tegemise eest müüjale mitte enam ostja, vaid tema pank. See annab eksportijale maksekindluse.

Müüja peab omalt poolt täitma kõik akreditiivi tingimused. Selleks, et 39

maandada poliitilisi riske või eksportöörile tundmatute pankade riski, alustab LHV Pank peatselt oma klientidele ekspordiakreditiiviteenuse pakkumisega, mille puhul LHV Pank ostab sobivatel tingimustel kauba müüjalt (ehk akreditiivi saajalt) ära akreditiivi avaja panga krediidi- ja riigiriski. Sellisel juhul on eksportööri ees maksekohustus tema kodupangal, näiteks LHV-l, kellega on tunduvalt lihtsam asju ajada kui mõne kauge välisriigi pangaga.

Euroopa Liidu riikide piires võiks tehingu tagamisel ka kaaluda tundmatult või finantsiliselt nõrgalt vastaspoolelt pangagarantii küsimist. Sellisel juhul maksab tarnitud kauba eest ostja pank juhul, kui ostja õigeks tähtajaks oma maksekohustust ei täida.

Ostja makseriski maandamisel võib alternatiivina kaaluda ka ostja krediidiriski kindlustamist krediidikindlustusseltsi kaudu. Veel käesoleva aasta jooksul alustab LHV Pank krediidikindlustusega ekspordifaktooringu pakkumist oma klientidele.

Ekspordi värav Lõviosa Eesti ekspordikaupadest liigub riigist välja Muuga sadama kaudu.

Meenutades volbriööd Volbriööl tehti Eestis enamik sõite imporditud, mitte kodumaiste luudadega.

Nimelt eksporditi Eestist 2016. aastal 5000 looduslikust materjalist luuda ja harja, samal ajal toodi aga sisse – peamiselt Hiinast ja Venemaalt – 46 300 luuda ja harja. Võttes arvesse, kui palju on Eestis metsa ja võsa, võiks kodumaiste luudade eksport lähiaastatel impordile tugevasti järele jõuda. i nve ste e ri – nr 2/2017

FOTO : Ä RI P Ä EV

Eesistum 2017. aasta teisel poolaastal on eesti esimest korda euroopa liidu nõukogu eesistuja rollis. räägime euroopa komisjoni endise asepresidendi ja transpordivoliniku siim kallasega meile osaks saavast kohustusest ning tema kogemustest riikide eesistumistel.

t e kst : ti it efert inve ste e ri – nr 2/20 17

Kuidas selgitada lihtsale inimesele, milles seisneb eesistumine?

Olen komisjonärina kümne ja poole aasta jooksul üle elanud 22 erinevat eesistumist. Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine tähendab, et eesistuv riik juhatab ministrite nõukogusid. See tähendab

nõukogu seisukohtade kujundamist kõigi liikmesriikide huve arvesse võttes. Samas tähendab see ka võimalust teha suurt poliitikat.

Eesistujariik ei juhata küll välissuhete nõukogu, aga näiteks transpordi- ja majandusnõukogu juhatab eesistuva riigi 40

Intervjuu

muutsid ukrainlased ootamatult oma seisukohta ja Ukrainas järgnesid pöördelised sündmused.

Väga palju tööd teevad ametnikud ette ära. See on pikk protsess, enne kui eelnõud jõuavad vastuvõtmiseni. Kõikidel Euroopa Liidu Nõukogu eelnõudel on otsustaja. Viimase instantsi otsustaja on Euroopa Liidu Ülemkogu, kuhu kuuluvad riikide peaministrid. Seda juhatab alaline eesistuja, kelleks täna on valitud poolakas Donald Tusk. Kuni 2009. aastal sõlmitud Lissaboni lepinguni juhatas seda kogu ka eesistuva riigi peaminister.

Mis ajast on pärit eesistumise traditsioon?

Algusest peale.

mine minister. Igal riigil on oma plaan, millega jätta Euroopa Liitu oma jälg. Mingil moel on eesistumised erinevad, ja see on väga positiivne. Omal ajal oli suur vaidlus, et need üldse ära jätta, sest polevat mõtet.

Tegelikult ikka on mõtet, sest igal riigil on oma plaan ja omad prioriteedid, kuigi mõnda asja püütakse läbi suruda ja mõne asja vastu ollakse rohkem. Aga see sõltub iga liikmesriigi taustast ja profiilist.

Leedulased läksid ajalukku 2013. aastal Ukraina kriisi algusega. Neil oli tippkohtumine, mis oli mõeldud naabruspoliitika edendamiseks ja mille hulgas oli ka Ukrainat toetava allkirja andmine, kuid siis 41

Riike oli alguses väga vähe.

Kuus.

Seega said need tihti üksteist juhtida...

Nii oli.

Praegu on riike 27. Arvu pooleks jagades saame teada, et eesistumine toimub iga 13 ja poole aasta tagant.

See on päris normaalne aeg. Eks see eesistumine ole ka keeruline. Kui seda juba teha, siis see tuleb ära teha kenasti.

Aga ma ei usu, et keegi kurdaks, et tahaks tihemini eesistuja rollis olla. Eriti puudutab see väiksemaid riike. Eesistujal on lahendada palju keerulisi küsimusi.

Eesistumisest 2017. aasta teisel poolaastal on Eesti esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja rollis. Nõukogu eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Eesti võtab eesistumise teatepulga üle Maltalt, et see siis kuus kuud hiljem omakorda Bulgaariale edasi anda.

Kolm järjestikust eesistujat lepivad omavahel kokku, millistele valdkondadele Euroopa tasandil rohkem tähelepanu pöörata. See kindlustab oluliste teemade püsimise fookuses 18 kuu jooksul. Eesti kuulub ühte eesistujariikide kolmikusse Bulgaaria ja Austriaga.

Vahetult enne eesistumise algust valmib Eesti eesistumise sisuprogramm, mis koondab kõik need teemad, millele Eesti soovib enim tähelepanu suunata.

Eesti prioriteedid Eesti peamine ülesanne Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana on hoida Euroopa Liit ühtse ja otsustusvõimelisena.

Eestil kui eesistujal on neli prioriteeti: • avatud ja uuendus­ meelse majandusega Euroopa; • turvaline ja kaitstud Euroopa ; • andmete vaba liikumine ja digitaalne Euroopa ; • kaasav ja kestlik Euroopa.

Kuidas on kujunenud riikide järjekord?

See kujundatakse kokkuleppel, pika aja peale. Eestile pakuti aastat 2018. Nüüd tuli brittide ärakukkumise tõttu see aeg pool aastat ettepoole. Tean, et Sloveenia tahtis kiirelt saada eesistumist ja oligi uutest liikmesriikidest esimene.

Lihtsalt lepitakse graafik kokku ja küsitakse, et kas te olete nõus eesistuja olema. Eestil olid piisavalt suured võimalused otsustada ja valida aega, teistel ka. Täpselt ma järjekorra kujunemist tegelikult ei tea. i nve ste e ri – nr 2/2017

Intervjuu

Euroopa Liidu Nõukogu Kui seadusi algatab Euroopa Liidus Euroopa Komisjon, siis vastu võtavad neid võrdsete partneritena liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa kodanikke esindav Euroopa Parlament.

Euroopa Liidu Nõukogu istungitel kohtuvad liikmesriikide ministrid oma ametikaaslastega, et teha ühiseid ja oma riigile siduvaid otsuseid. Istungeid juhatab eesistujariigi vastava valdkonna minister.

Nõukogu istungitele jõudvad teemad valmistatakse ette valdkondlikes töörühmades, kuhu iga liikmesriik saadab oma esindaja. Ka töörühmasid juhivad ees­ istujariigi ametnikud, kelle ülesanne on selgitada liikmesriikide seisukohad ja juhtida arutelu ühiste otsusteni.

FOT O: GET T Y I M A GES

Eesistuja roll Eesistujariigi ülesanne on korraldada Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja töörühmade tööd: kujundada päevakorrad, juhatada istungeid ja kohtumisi ning selgitada aruteludes välja ühised seisukohad.

Saavutatud kokkuleppeid tuleb eesistujal esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Parlamendiga. Eesistumise ajal tuleb valmis olla ka ootamatute laiaulatuslike kriiside lahendamiseks, mis puudutavad suurt osa või kõiki Euroopa Liidu liikmesriike.

Järgmine Eesti eesistumine ei pruugi tulla 13 ja poole aasta pärast, sest riikide arv võib muutuda. Loodame, et keegi rohkem välja ei astu. Samas võib riike ka juurde tulla.

Võib tulla. Serbia näiteks, või siis Makedoonia.

Türgi ilmselt mitte.

Türgi ei ole hetkel esimese prioriteedi kandidaatriik.

Mille järgi peetakse eesistumisi õnnestunuks või ebaõnnestunuks?

See on väga subjektiivne. Põhimõtteliselt võetakse aluseks, millised eelnõud läbi läksid, kui palju otsuseid tehti või kui palju neist lükati järgmisesse eesistumisse. Efektiivne eesistumine on ikka see, mis teeb kõik plaanilised otsused ära.

Aga otsuste olulisus?

Otsused on ees valmis. Eesistujariigil on valik, kas suudetakse välja töötada kompromisse või mitte. Eesistujamaa vahendab ja otsib kompromisse ning

inve ste e ri – nr 2/20 17

töötab koos vastava komisjoni alalõiguga, nagu transpordinõukogu töötas koos minuga, ja seejärel vaadatakse üle kõik lahtised otsad. See on päris suur roll. Võib kujutada ette, et mingis ruumis hakatakse otsust vastu võtma. Siis aga äkki tõuseb üks riik püsti ja ütleb, et nad ei ole sellise seisukohaga nõus. Eesistuja on see, kes koos komisjoni vastava asjatundjaga otsib kompromisslahendust. Edukus näitab seda, kas suudad leida kompromissi, ja otsus võetakse vastu või lükatakse edasi.

Igal eesistuval riigil on järelikult oma ettepanekud, millega välja tullakse.

Millised need võiksid olla Eesti puhul?

Ettepanekutega peab välja tulema paar aastat varem. Tean, et Eestil on üht-teist välja pakkuda infotehnoloogias. Aga ma ei näe, et Eestil oleks hetkel väga suuri poliitilisi prioriteete.

Eestil on huvi, et Euroopa Liit jääks püsima.

Jah, aga see ei sõltu meist. See sõltub pigem Prantsusmaa presidendivalimis42

test (intervjuu on tehtud enne valimiste teist vooru). Kõik teised võivad Euroopa Liidust lahkuda, aga kui Prantsusmaa lahkub, siis see on lõpp.

Kas Eestil on eesistumise ajal Brexiti läbirääkimiste juures suurem roll?

Kindlasti on. Eks Eesti ikka istub seal läbirääkimiste juures. Need positsioonid, mis nõukogusse tulevad, on eesistuva riigi kokku leppida, näiteks lahkumise summa. Tegu on teemadega, mis ei tule läbirääkimistesse kohe alguses. Üks selliseid teemasid on näiteks inimeste vaba liikumine, mille puhul võib nõukogu kujundada seisukoha, öeldes brittidele, et kui nad soovivad pidada mingeidki läbirääkimisi, siis peavad nad andma Euroopa Liidu kodanikele võimaluse vabalt liikuda. See on seisukoht, mis kujundatakse nõukogus. Suured teemad lähevad ülemkogusse.

istujamaaks Prantsusmaa. Meenub, kuidas president Nicolas Sarkozy sõitis Moskvasse ja Tbilisisse rahu vahendama. Kas eesistujamaa riigijuhi kohus on sellisel puhul ohjad haarata?

Tema seda tegi. Kui on puhkuste aeg, siis graafiku järgi on keegi volinikest tööl.

Mina olin juhtumisi sel ajal tööl, nii-öelda korrapidajana. Muidu ei pea sel ajal tööl olema, sest pole vaja, aga siis olin ma hommikust õhtuni kohal. Ja nii terve nädala.

On räägitud, et kui sel ajal oleks olnud eesistujaks väiksem Euroopa riik, siis poleks selle juhil olnud mõju neid protsesse mõjutada ja teda poleks Kremlis üldse jutule võetud.

Võib küll arvata nii. Sarkozy sõitis kohale ja ühel hetkel ütles, et kui meiega ei räägita, siis sõidame minema. Selle peale ilmus president Dmitri Medvedev välja.

Euroopa Ülemkogu Koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest, ülemkogu eesistujast ja Euroopa Komisjoni presidendist. Samuti osaleb ülemkogu kohtumistel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeoleku­ poliitika kõrge esindaja.

Euroopa Ülemkogu loodi 1974. aastal toonase Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametliku arutelufoorumina. Ametliku staatuse sai see 1992. aastal Maastrichti lepinguga. 2009. aastal sai ülemkogust Lissaboni lepinguga üks Euroopa Liidu seitsmest institutsioonist.

Eesistujamaa vahendab ja otsib kompromisse Kui palju on peaministril aega tegeleda eesistumise ajal oma riigi teemadega?

Kuna ta ei juhata enam ülemkogu, siis pole nii palju kohustusi. Varem oli küll.

Mäletan, et kui Jean-Claude Juncker (ametisoleva komisjoni president) oli Luksemburgi eesistumise ajal peaminister, siis tema veetis küll rohkem aega Brüsselis.

Kas eesistuva riigi esindamine on tingimata peaministri kohus?

See on riigiti erinev – nii, kuidas kokku on lepitud. Soomet esindab näiteks president.

2008. aastal Gruusia sõja ajal oli ees­ 43

Sarkozy tegutsemine suutis sõja peatada.

Ilma selleta oleks võinud minna ka teisiti?

Kes seda tagantjärele oskab öelda... Aga tõsi see on, et Sarkozy lendas kohale asja klaarima.

Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on täitevorgan, mis esindab Euroopa Liidu kui terviku huve. Komisjon tegutseb valitsuskabinetina, kuhu kuulub igast liikmesriigist on üks volinik.

See võttis tal mitu päeva aega?

Euroopa Liit ongi selline – pole kunagi sellisteks asjadeks valmis. Pole süsteemi.

Loodame NATO-le.

Jah, NATO on teine asi. Seal on lennukid kogu aeg valmis startima. Siiani pole õnneks vaja olnud rakendada paragrahvi 5 täitmist. Välja arvatud olukord, kui USA palus ise pärast kaksiktornide i nve ste e ri – nr 2/2017

FOT O: Ä RI P Ä EV

Intervjuu

Ühel hetkel oled nagu va sest sinu ja vanajumala Miks on eesistumine nii kallis? Eesti kulutab 75 miljonit eurot.

Ma ei tea. Lihtsalt on nii palju sündmusi ja tuhat nõupidamist.

Kas riik võib öelda, et meil pole eesistumise korraldamiseks raha?

Ei meenu, et sellist asja oleks olnud. Ma arvan, et teoreetiliselt on võimalik, et keegi teine võtab eesistumise üle, ja ehk on sellist olukorda ka olnud. Britid ütlesid praegu ära. Muidu on see ikka auasi.

Kas eesistujamaa saab ise otsustada nõupidamiste arvu üle?

Põhimõtteliselt saab. Aga kui nõupidamisi ei tehta, siis jäävad asjad üldse tegemata.

Kas seda võib võtta ka investeeringuna?

Turiste ju tuleb…

Ju ikka tuleb. Olen kuulnud, et Finnair tihendab oluliselt lennuliiklust sel ajal.

Tuhanded inimesed tegelikult tulevad.

Kust tuleb selleks raha?

See tuleb riigieelarvest. Eesistumise kulud tuleb igal riigil ise maksta.

Kas sellest võidavad peale Tallinna ka teised Eesti piirkonnad?

Komisjonile see ei meeldi. Poolakad

ründamist abi. Aga NATO lennukid on pidevalt lahinguvalmiduses. Selles ei pea kahtlema.

inve ste e ri – nr 2/20 17

44

proovisid seda oma erinevates asukohtades ja sellest tuli suur tüli – kuidas sa sinna saad, rääkimata kuluvast ajast ja vaevast. Olen kuulnud, et Tartu vist küll soovib midagi korraldada.

Eesti eesmärk võiks ju olla, et lepitakse kokku midagi suurt, mis hakkaks kandma Tallinna lepingu nime, nagu näiteks Lissaboni leping.

Muidugi võiks nii olla, aga sellega oleks pidanud hakkama tegelema vähemalt viis aastat tagasi.

hoiaku, et teeme kõik ise ja oleme kõige targemad, või teeb teistega koostööd.

Väikesed riigid, nagu Holland, Iirimaa ja Austria, on alati väga efektiivsed, sest nad teevad koostööd. Küprose eesistumine oli aga erakordselt kehv. Nende seisukoht oli, et nemad Euroopa Komisjoniga koostööd ei tee ja lahendavad kõik küsimused ise. Aga ei lahendanud midagi, sest ei osanud kompromisse teha.

Komisjon on ka tegija. Kui komisjon on vastu, siis teema läbi ei lähe. Küpros suhtus komisjoni väga üleolevalt.

Mida riigid eesistumisest võidavad? Ühel hetkel oled nagu vanajumala eestoas, sest sinu ja vanajumala vahel pole midagi. Euroopa Liidus elab 500 miljonit inimest: ühendus on üks maailma kolmest gigandist. Kui töötad komisjonis, siis saad aru, kui suur see kõik tegelikult on. Eesti ametnikud

Millised on õnnestunumad eesistumised?

Needsamad, mida ma mainisin. Holland, Iirimaa, Austria ja ka Taani.

saavad tohutu kogemuse: ühel hetkel me osaleme suures maailma poliitikas. Need on suured asjad, millega Euroopa Liit tegeleb. Täna on Eesti maailma mõistes kolgas, aga eesistujana suhtleme vajadusel nii USA kui ka Hiina presidendiga.

sest nõukogud istuvad koos Brüsselis, aga ikka kutsutakse liikmeid kohale.

Komisjoni liikmena pidite alati eesistumise alguses kohal käima?

Alati tehakse komisjonile mingi mitteformaalne üritus. See ei ole ette nähtud,

anajumala eestoas, vahel pole midagi Mida on riikidel eesistumisega kaotada?

Reputatsiooni. Kui läheb kehvasti, siis jääd sellega eluks ajaks meelde. Kehvasid eesistumisi on ikka olnud. Kõik ei ole läinud hästi.

Näiteks?

Minu jaoks oli Prantsusmaa eesistumine suhteliselt kehv, kui Gruusia teema välja arvata. Sõltub väga palju sellest, millise hoiaku eesistujamaa võtab: kas ta võtab 45

Eestis toimub eesistumise alguses noorte laulu- ja tantsupidu. See oleks komisjonile kindlasti elamus.

See oleks kõva sõna, kui nad tuleksid kohale siis, kui toimub laulupidu. Kuupäeva, mil komisjon kohale saabub, pole kindlasti veel kokku lepitud. Võimalik, et nad viiakse laulupeole. Tavaliselt korraldatakse komisjonile väike õhtusöök, kuigi komisjon seda üldiselt väldib. Niipalju kui võimalik, lendasime hommikul kohale, seejärel oli plenaaristung ja lõunasöök ning siis juba lendasime tagasi. Mõnes riigis veetsime ka öö, näiteks Kreekas ja Taanis, aga meile see väga ei meeldinud.

Lennufirma on valmis Rahvuslik lennufirma Nordica valmistub Eesti eesistumiseks täie tõsidusega.

Oleme lisanud lende erinevatesse sihtkohtadesse ja teatud päevadele, kui Tallinnasse on oodata rohkearvuliselt väliskülalisi. Kuna oleme kursis eelnevate eesistujamaade lennufirmade kogemustega, ja majanduslikus mõttes ei pruugi selline järsk reisijate kasv ettevõttele suuremat kasu tuua. Üritustega seotud reisijavood suurenevad paraku lainetena. Ühesihtkohaga lennud peavad aga olema reisijatega täidetud mõlemal suunal. Kui Brüsselist saabub ühe päeva sees Tallinna 1000 inimest, siis Tallinnast Brüsselisse samal päeval nii palju inimesi kindlasti ei reisi. Sellise nõudluse rahuldamine on lennufirma jaoks tõsine väljakutse. Teeme siiski kõik endast oleneva, et seda nõudlust rahuldada.

Toomas Uibo Nordica turundus- ja kommunikatsioonijuht

i nve ste e ri – nr 2/2017

FOTO: V IDAP RES S

inve ste e ri – nr 2/20 17

46

Guru

Zhou Qunfei hongkongist pärit zhou qunfei on rikkaimate naiste edetabelis 17. kohal. tema varanduse väärtus on 7,4 miljardit dollarit ning sellega on ta maa­ ilma rikaste inimeste edetabelis 184. kohal. naise edulugu on näide, kuidas lihtsast maatüdrukust võib saada miljardär. kuigi edetabelis on Zhou Qunfei naiste seas teise kümne lõpus, peetakse teda maailma edukaimaks self-made-naiseks. Terves suures Hiinas ei saa rikkuselt talle vastu ükski õrnema soo esindaja. Tal on Hongkongis 27 miljoni dollari väärtuses kinnisvara. Kui vaja, lendab ta oma eralennukiga üle Vaikse ookeani Silicon Valleysse või Lõuna-Korea pealinna Souli kohtuma oma suurimate klientide Apple’i ja Samsungi tegevjuhtidega. Oma tehases on ta võõrustanud Hiina Rahvavabariigi mõjukat presidenti Xi Jinpingi. Aga veel kaks kümnendit 47

te kst: ti it e fe rt i nve ste e ri – nr 2/2017

Guru

FOT O: VI DA P RES S

Zhou Qunfei (周群飞) Sündinud 1970. aastal Hiinas Xiangxiangi külas Hunani provintsis. Elab Hongkongis. Qunfei on olnud kaks korda abielus. Esimesest abielust on tal tütar.

Teist korda abiellus ta 2008. aastal kolleeg Zheng Junlongiga, kes on tänaseks Lens Technology juhatuses ja omab poolteist protsenti ettevõtte aktsiatest. Peres kasvab poeg.

Algus oli üpris nukker Hobid Zhou Qunfei on öelnud, et kuigi töö on tema hobi, meeldib talle ka mägironimine ja lauatennis.

tagasi poleks keegi osanud sellist edu ennustada, sest algus oli üpris nukker ja lootusetu.

Invaliidist isa ja varalahkunud ema Zhou Qunfei on pärit Hiinas Hunani provintsis asuvast vaesest Xiangxiangi külast. Ta sündis näguripäevi näinud pere kolmanda lapsena 1970. aastal. Enne tema sündi oli erruläinud sõdurist isa kaotanud tööõnnetuse tõttu näpu ja osaliselt ka nägemise. Kuni õnnetuseni oli isa osava käsitöölisena toitnud peret bambusest korvide ja toolide valmistamise ning jalgrataste parandamisega. Vaid mõni aasta hiljem tabas traagilise saatusega peret järjekordne kaotus, kui suri Zhou Qunfei ema. Tüdruk oli siis alles viiene.

Et kuidagi ära elada, hakkas pere kasvatama sigu ja parte, ning juba väikese

inve ste e ri – nr 2/20 17

lapsena pidi Zhou tegema majapidamistöid. Kõigile raskustele vaatamata suutis ta oma peres ainsa lapsena jõuda keskkooli, kus ta näitas ennast paljulubava ja ärksa õpilasena. „Külas, kus ma kasvasin, ei lõpeta paljud tüdrukud isegi põhikooli. Nad kihluvad ja abielluvad varakult ning veedavad ülejäänud elu sealsamas külas,” räägib Zhou Qunfei. Ta ei kahetse, et suutis sellest välja murda. Tema põhikooliõpetaja Zhong Xiaobai meenutab tüdrukut: „Lugesin kord klassi ees ette tema kirjandit teemal „Minu ema”. Terve klass nuttis selle peale.”

Ometigi pidi Zhou 16-aastaselt kooli pooleli jätma, et kolida koos onu perekonnaga Shenzheni linna, mis on Hiina erimajandustsoon, kus ta asus tööle erinevates vabrikutes.

Zhou võttis endale eesmärgi pääseda 48

peugeot.ee/3008

Uus Peugeot i-Cockpit®

UUS PEUGEOT 3008

Head-up digitaalne näidikuteplokk

Ökonoomsed mootorid PureTech ja BlueHDi

FOT O: VI DA P RES S

Guru

Naised ausse!

Zhou Qunfei pidamas kõnet nii naistele kui meestele rahvusvahelisel naistepäeval paar aastat tagasi.

stabiilsele riigitööle, ent pidi sellest mõttest kiiresti loobuma, sest takistuseks sai koolidiplomi puudumine. Töökohti valis ta eelkõige asukoha järgi – need pidid asuma lähedal Shenzheni ülikoolile, kus ta hakkas käima valitud kursustel. Nii sooritas ta mitmed eksamid ja omandas eri ametid, saades õiguse töötada raamatupidajana, andmetöötlejana, tolliametnikuna ja isegi kaubikujuhina. Kõige rohkem kahetseb ta, et ei osalenud inglise keele kursustel.

Karjäär algab Kuigi Zhou Qunfei unistas moelooja ametist, läks ta tööle kellaosi tootnud

inve ste e ri – nr 2/20 17

väiksesse perefirmasse, kus tema sissetulek oli 180 jüaani (26 dollarit) kuus.

Tol hetkel ei osanud ta veel aimatagi, et just see töökoht muudab tema elu. „Töötasin hommikul kella kaheksast südaööni ja mõnikord ka öösel kella kaheni. Koos mõnekümne inimesega lihvisin klaase, vahetusi polnud ja ma ei nautinud seda,” kirjeldab Zhou Qunfei.

Olles töötingimustega rahulolematu, otsustas Zhou kolme kuu möödudes töölt lahkuda. Ta kirjutas lisaks lahkumisavaldusele ka kirja, kus selgitas lahkumise põhjusi, ent väljendas ka siirast tänu talle pakutud töökoha eest. Kiri liigutas ettevõtte juhti sedavõrd, et ta otsustas naist 50

F OT O: W I K I P EDI A

hoopis edutada ja muuta ettevõtte töökorraldust. Tõsi, head nahka sellest ei tulnud, sest firma pakkis peagi kohvrid kokku.

Aga Zhoul oli amet selge ja ta otsustas 1993. aastal, olles vaid 22 aastat vana, luua oma ettevõtte. Tal oli kogunenud sääste 3000 dollari jagu ning tööd alustati kolmetoalises korteris. Ettevõttes töötasid alguses nii Zhou õde kui ka vend koos oma abikaasadega ning veel paar sugulast.

Ettevõte hakkas tootma kõrgekvaliteedilisi kellaklaase. Läbimurre saabus 2001. aastal, kui saadi leping Hiina võimsa korporatsiooni TCL-iga mobiiltelefonidele ekraanide tootmiseks. Märksa suurem läbimurre ootas aga veel ees.

51

Klaasekraanid 2003. aastal, kui ettevõtte põhitegevuseks oli jäänud käekellade klaaskorpuste tootmine, saadi tellimus Motorolalt, et välja arendada Razr V3 mudelile klaas­ ekraan. See oli periood, kui kogu mobiiltelefonide tööstus oli vahetamas plastikust ekraane klaasekraanide vastu.

Trendist innustatuna lõigi Zhou Qunfei ettevõtte nimega Lens Technology, et hakata tootma puutetundlikke klaas­ ekraane. Nime valikul – lens tähendab tõlkes objektiivi – sai otsustavaks soov, et potentsiaalsed kliendid leiaksid firma internetis surfates üles ilma suurema vaevata.

Kogu ettevõtte masinapargi kujundas Zhou ise. Veel tänagi võib ta oma firmas ette võtta ükskõik millise töölõigu ja näidata, kuidas asjad peavad käima. See paneb ettevõtte töötajad ja osakondade juhatajad tohutu surve alla, aga ka tulemused on edukad. Juba esimesel tegevusaastal sai ettevõte tellimustööd sellistelt mobiiligigantidelt nagu HTC, Nokia ja Samsung.

2007. aastal, kui algas nutitelefonide ajastu ja Apple sisenes turule iPhone’iga, mille ekraanid tootis Lens Technology, sai ettevõttest tööstusharu suurim tegija.

Samsungi ja Apple’i tellimused moodustavad tänagi ettevõtte toodangust kolmneljandikku. Suuruselt kolmas tellija on Huawei. Lens Technology toodetud on ka

Vabrik Lens Technology üks vabrikutest Liuyangis Hunani provintsis.

Naised, tehke Hiinas äri Enamik iseennast üles töötanud miljardäre on pärit just Hiinast. Juba Mao Zedongi ajal propageeris Hiina kommunistlik partei sugude võrdsust ja naiste osalemist ettevõtluses. Selline ühiskondlik valmisolek lõi soodsa keskkonna ka Zhou Qunfeile, et siseneda ärisse ja saada osa Hiina majanduskasvust, mis on alates 1990. aastatest aina kiirenenud. i nve ste e ri – nr 2/2017

Guru

FOT O: VI DA P RES S

Tõrv meepotis 2015. aastal pärast iPhone 6 mudeli turule­ jõudmist sai ettevõte süüdistuse kolmes vabrikus töötajate üleekspluateeri­ mises, sundides neid kuu aega järjest ilma puhke­ päevata tööl käima, palkade maksmisega viivita­ mises ning töötajate sotsiaalkindlustuse maksmata jätmises.

FO TO: V I DAPR ESS

Esimesel päeval tõusis ettevõtte aktsia 44%

Shenzheni börs Üks kolmest Hiina börsist Shanghai ja Hongkongi börside kõrval. Kuulub maailma kümne suurema börsi hulka. Börsil on kaubeldavad üle 1500 ettevõtte aktsiad ja ligi 400 fondi osakud. Iga päev tehakse keskmiselt 1,7 miljonit tehingut ning raha pööritatakse üle miljoni triljoni väärtuses. Börs on asutatud 1990. aastal. inve ste e ri – nr 2/20 17

menukate Apple’i kellade safiirist ekraanid.

Kokku väljub tehasest aastas üle miljardi erineva ekraani. Ja tegelikult ei saa enam kõneleda ühest tehasest, sest tehaseid on juba üle 30 ja kokku töötab neis enam kui 80 000 inimest. Pole ime, et sellise mastaabiga ettevõtet on külastanud ka Hiina president.

Börs tõstis esirikkuriks 18. märtsil 2015. aastal, asutamise 22. aastapäeval, noteeris ettevõte aktsiad Shenzheni börsil. Esimesel päeval tõusis ettevõtte aktsia 44 protsenti, mis on ka börsil kehtestatud limiit. Ilma selleta oleks aktsia tõusnud ilmselt rohkemgi, sest hind kasvas kolmeteistkümnel järjestikusel päeval – kuni 2. aprillini – kümme protsenti päevas.

Aktsia kiire tõus ja investorite usk ettevõttesse tegigi Zhou Qunfeist, kes omab siiani ettevõtte aktsiatest üle 80 protsendi, maailma ühe rikkama naise. Tema vara kasvas IPO käigus neli ja pool korda ning sellega lükkas ta troonilt Hiina seni rikkaima naise Chen Lihua, kes arendab Pekingis kinnisvara.

Zhou Qunfei edulugu on inspiratsiooniks miljonitele võõrtöölistele Hiinas. Naine ise on öelnud, et tema edu alus on kirg omandada uusi teadmisi. Enne ettevõtte edulugu börsil polnud suurem osa hiinlasi aga tema nime kuulnudki, sest Zhou on äärmiselt tagasihoidlik. Ta ei osale avalikel üritustel ega anna ka intervjuusid kuigi sageli. Temaga kokku puutunud ajakirjanikud kirjeldavad teda kui äärmiselt väljapeetud juhti, kes ei karda ka oma alluvatele käratada, et istu sirge seljaga.

52

FOTOD: EAR KOGU

inve ste e ri – nr 2/20 17

54

Dr Elder Intervjuu

peagi endist kodumaad külastav ülemaailmselt hinnatud börsikauplemise õpetaja räägib intervjuus, miks ta eelistab kauplemist investeerimisele ja kuhu ta soovitab tänases maailmas raha paigutada.

Kuidas kirjeldada investeerimise ja kauplemise erinevust?

Investeerimine on nagu pikamaajooks.

Kui sa arvad, et elektriautodel on suur tulevik ja et Tesla on suurepärane ettevõte, siis sa ostad selle aktsiaid oma pensionifondi ja unustad need sinna.

Võib-olla vaatad nende käekäiku korra kuus või isegi kolme kuu tagant. See on investeerimine.

Aga nagu sa tead, koosnevad turud rahvahulkadest. Kuid rahvas satub vahel eufooriasse või depressiooni. Kauplemine on see, kui sa püüad selliste tujukõikumiste pealt teenida. Kauplemine võib võtta minuteid, päevi või isegi nädala. Vahe ongi selles, et kauplemine on lühikeste tähtaegadega, investeerimine seevastu pika vinnaga tegevus.

Miks sa oled kaupleja ja mitte investor?

Kõige rohkem on küsimus temperamendis. Ma tunnen ennast mugavamalt lühiajaliselt kaubeldes kui kauakestvaid positsioone hoides. Ma arvan, et kogu maailmas muutuvad asjad järjest kiiremini ja pikaajalised trendid pole enam sellised, nagu need olid varem. Mul

55

Alexander Elder Sündinud Leningradis.

Vähem kui aastavanusena kolis koos perega elama Tallinnasse Meriväljale.

Keskkooli lõpetas Pirital. Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis psühhiaatriks.

Töötades Nõukogude Eesti kaubalaeval arstina, hüppas Elevandiluurannikul Abidjani sadamas laevalt maha ja põgenes USA saatkonda.

Saabus 1974. aastal New Yorki, taskus vaid 18 dollarit.

1993. aastal avaldas raamatu „Börsikauplemine kui elatusallikas”.

2014. aastal avaldas sellest uue versiooni, mille Äripäev annab välja ka eesti keeles.

te kst: ti it e fe rt i nve ste e ri – nr 2/2017

Intervjuu

Praktikult praktikule Kauplemine on üks põrgulikult raske töö. See ei nõua haridust ega haritust, kuid nõuab tohutut enesedistsipliini ja head rahajuhtimist.

Kuidas seda saavutada ja millele tähelepanu pöörata, sellest räägibki Alexander Elder oma raamatus. Öökapile seda raamatut soetada ei ole mõtet, see raamat peaks olema iga kaupleja töölaual.

Raamat koosneb kolmest suuremast osast. Esmalt võetakse vaatluse alla kaupleja psühholoogia, mis tegelikult on kasumliku kauplemise alus. Teises osas annab doktor Elder ülevaate erinevatest analüüsimeetoditest ja indikaatoritest, mida jälgida. Kolmas äärmiselt väärtuslik osa on riskijuhtimine. Isegi tugeva psühholoogiaga ning heade meetoditega varustatud kaupleja võib karmil turul kaotajaks osutuda, kui tema riskid on halvasti juhitud. Kõik kolm suuremat teemat on omavahel ühendatud kauplemispäeviku peatükis.

Raamat on kirjutatud praktikult praktikule ning selle üheks suureks väärtuseks on ausus. Autor on tihti väga karm turuosaliste, turu korraldajate ja ka kaupleja enda vastu.

Alo Vallikivi LHV Panga maakler­ tegevuse juht

inve ste e ri – nr 2/20 17

Kauplemine on lühikeste tähtaegadega, investeeri­ mine pika vinnaga tegevus on mõned väikesed positsioonid ka pikaajalised, aga nende hoidmine on väga stressirohke. Kauplemisel tunnen ma, et olukord on palju rohkem minu kontrolli all.

Viiskümmend aastat tagasi öeldi, et teatud aktsiad on laiskadele ja kartlikele, mis tagavad pikaajalise riskivaba sissetuleku.

Võtame näiteks sellised ettevõtted nagu General Motors ja General Electric. Üks pidi minema pankrotti, teisel olid suured juhtimisprobleemid. Riskivaba sissetulekut pole laiskadele ja arglikele olemas.

Mina leidsin kauplemise enda jaoks palju sobivamana. Kui sa näed eelist ja võimalust, siis kasutad selle kiiresti ära.

Ostad, müüd ja unustad selle teema.

Millised on su pikaajalised positsioonid?

Minu suurim finantsedu 2016. aastal oli kauplemine Brasiilia kütusekompanii Petrobrasi ehk Petróleo Brasileiro S.A.

(PBR) aktsiatega. See on küll Brasiilia ettevõte, aga nende aktsiad on kaubeldavad ka Ameerika Ühendriikides. Huvitusin sellest juba 2015. aastal, kui ühel konverentsil, kus ma esinesin, palus keegi seda uurida. Mäletan, et kui Brasiilias käisin, maksis üks aktsia 70 dollarit. Kui ma seda 2015. aasta oktoobris vaatasin, maksis aktsia minu üllatuseks neli või viis dollarit. Samal ajal on tegemist tohutult suure ettevõttega, millel on suured reservid.

Aktsia hinda mõjutas poliitiline skandaal Brasiilias. See kukutas aktsia hinna naeruväärseks. Ma ostsin seda ettevõtet alla viie dollariga aktsia eest ning aktsia hind tõusis 11 dollarile. Ma hoidsin neid aktsiad terve aasta otsa. Iga kord, kui poliitiline kriis süvenes või keegi vangi läks (nad arreteerisid isegi endise presidendi), siis ettevõtte aktsia seis paranes. Tegemist on tubli ettevõttega, mis imeti poliitikute poolt tühjaks, ja iga kord, kui mõni 56

poliitik arreteeriti, muutus ettevõtte seis aina paremaks. See on tüüpiline näide kauplemisest. Mul on siiani selle ettevõtte aktsiaid. Naftahinnad on tõusnud ja ettevõttel läheb aina paremini. Korruptsioon on nüüd ka alla surutud. Aga niimoodi aktsiaid hoida on minu jaoks ebatavaline. Mõned mul siiski on.

Kui palju sa hoolid dividendidest?

See on minu jaoks umbes sama, kui ma leian poe põrandalt sendi ja korjan selle üles. See on minu suhtumine dividendidesse, aga kauplejana ei pööra ma dividendidele liigset tähelepanu. Ainus, mida dividendide puhul jälgin, on see, et ma ei taha müüa aktsiat lühikeseks, kui ettevõte on teatanud dividendidest. Kui sa müüd lühikeseks, siis tuleb omanikule dividendide eest maksta ja see ei meeldi mulle. Sel põhjusel jälgin dividendide väljakuulutamise tähtaegu.

Tavaliselt on nii, et pärast dividendide väljamaksmist ettevõtte aktsia hind kukub natukene. See on sama, kui lehmal on vasikas. Kui lehmal enam vasikat ei ole, on tema väärtus ka väiksem.

Dividendid on pikaajalistele investoritele ja investeerimisfondidele. Minusugune kaupleja nendest ei hooli. Ainus asi on, et ma ei müü aktsiaid lühikeseks enne dividendide perioodi.

Kui aktsiahinnad on enne dividendide maksmist head, kas siis tasub saak ära oodata või siiski müüa?

Kui hind on hea, müü kohe. Turud võivad muutuda väga kiiresti ja ootamine on väga kallis tegevus.

Nagu ma ütlesin, sul on lehm, kelle kõhus on vasikas. Aga kui vasikas sünnib ära, siis pole lehm ka enam nii väärtuslik.

Kui meil on pulliturg, kus aktsiate hinnad hullult tõusevad, siis peale dividendide väljamaksmist ei saa need enam tõusta.

Kui palju aktsia hind sõltub ettevõtte käekäigust?

Pikas perspektiivis tohutult, lühikesel 57

perioodil mitte eriti. Pikaajaline hind, pikaajaline väärtus tuleneb põhiväärtustest. Lühiajaliselt käivad aktsiate hinnad üles ja alla. Pikaajaliselt on ettevõtte majandusnäitajad tähtsad, aga lühiajaliselt mitte nii väga, sest aktsiahinnad ei peegelda tänast päeva, vaid vaatavad kuus kuni üheksa kuud ette. Hinnad börsil ei muutu tänaste tulemuste pärast, vaid seetõttu, mida inimesed arvavad juhtuvat kuue kuni üheksa kuu pärast.

Esineb Tallinnas 2. juunil kohtub Elder Tallinna konverentsil oma siinsete fännidega ja räägib täpsemalt, kuidas ta olematu algkapitaliga börsidel kaubeldes end tippu töötas.

Päev hiljem, 3. juunil toimub Elderi ühepäevane intensiivkoolitus neile, kes plaanivad end tõsisemalt börsidel kauplemisega siduda või teha sellest enda jaoks arvestatava sissetulekuallika.

Mis mõjutab aktsiahindu enim?

Kõige enam mõjutab see, mida inimesed tulevikult ootavad. Võtame sellesama Tesla, mis ei teeni raha. See ettevõte põletab raha. Aga Tesla väärtus on suurem kui General Motorsil, mis teenib raha. Miks nii? Sest inimesed usuvad, et i nve ste e ri – nr 2/2017

Intervjuu Mägede mees Elades Vermonti osariigis mägedes, naudib Alexander Elder ka mägedes suusatamist.

Kriis Brasiilias Seoses naftakompanii Petrobrasi uurimisega korraldas Brasiilia politsei haarangu endise presidendi Luiz Inácio Lula da Silva koju.

Kaua kestnud uurimise üks süüdistusi oli see, et ehitusettevõtjad võisid maksta da Silva rantšo arendamise eest. 2011. aastal ametist lahkunud president ise eitas korruptsioonisüüdistusi.

Brasiilia politsei vahistas kokku kümneid firmajuhte ja poliitikuid, keda kahtlustati Petrobrasiga seotud lepingute ülehindamises ja raha kasutamises altkäemaksude maksmiseks.

isesõitvatel elektriautodel on suurem tulevik kui kütusega sõitvatel autodel, mida tuleb ise juhtida. Kõige tähtsam on see, mis juhtub tulevikus, mitte täna.

Sama on idufirmadega, mis kulutavad hullupöörastes kogustes raha. Need on ka suunatud tulevikku. Inimesed püüavad väärtustada tulevikku. See on ka moeküsimus. Kui ettevõtte nimes on „robot”, siis seda ettevõtet väärtustatakse rohkem kui ettevõtet, mille nimes on lihtsalt „majapidamine” (household). Seksikas tööstusharu lubab heldet tulevikku.

Seepärast uued ja noored aktsiad trügivad vanad ja väärikad välja.

Mida sa arvad riigivõlakirjadest?

Need on pensionifondide ja kindlustusfirmade jaoks. Mina nendega ei tegele.

Kas võiksid elada rantjeena?

Ma sureksin igavusse. Lisaks on intressimäärad ja sissetulekud dividendidest tänapäeval nii madalad. Jah, ma võiksin elada rantjeena. Aga kas ma tahan? Ei taha.

inve ste e ri – nr 2/20 17

Anna palun nõu, milline on tänasel päeval perspektiivikas tööstusharu?

Kui vaadata tulevikku, siis tohutult perspektiivikas valdkond on droonid.

Hiljuti oli ajakirjas The Economist artikkel, kus hinnati, et viie aasta pärast on maailmas 50 000 professionaalset droonipilooti. Droonitööstusel läheb hästi.

Ettevõtetel, kes valmistavad droone või nende tarbeks navigeerimisseadmeid ja akusid, läheb hästi. Kõik valdkonnad, mis on seotud droonidega, on väga atraktiivsed. Seal tuleb kohal olla. Inimesed on elanud Maa peal sadu tuhandeid aastaid.

Sadakond aastat tagasi hakkasime lendama, aga see sai alguses ka võimalikuks väga vähestele. Nüüd võib igaüks minna kolmandasse dimensiooni.

Võtame näiteks farmerid, kes kasutavad droone. Droonid aitavad farmeritel täpselt hinnata, kus oma saaki kasta või kuhu panna väetist. Inimühiskond on liikumas kahedimensioonilisest maailmast kolmedimensioonilisse maailma. Sellepärast ma näengi siin rahateenimisvõimalust.

58

Uus jahisadam Tallinnas Broneeri kaikoht Talvehoid tasuta

Parim infrastruktuur ja teenused Vaba aja veetmise vĂľimalused Restoran

Tallinna Jahtklubi ja purjespordikool

Talvehoid ja paadihooldus

+372 6777 700

havenk.com

FOT O: I S T OC K P H OT O

Elust Lähis-Idas JK

tekst: joel kukemelk

LHV Varahalduse juhatuse liige, LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuht inve ste e ri – nr 2/20 17

olukord, kus naftabarrel maksab 100 dollari asemel 60 dollarit, on esitanud lähis-ida riikidele väljakutse, kuidas hakkama saada. Lisaks on igal riigil oma ootused ja lootused.

lähis-ida suunalise lhv Pärsia Lahe Fondi fondijuhina olen alates 2010. aastast vähemalt korra aastas reisinud Araabia poolsaare riikidesse, et kohtuda juhtkondadega ettevõtetes, millesse me fondi raha paigutame, ning hoida end kursis kiiresti muutuva regiooni uudiste ja arengutega.

Investeerimisspetsialiste, kes on keskendunud Lähis-Ida regioonile, pole

maailmas tegelikult kuigi palju – suurematel konverentsidel on aastast aastasse enam-vähem samade nägude äratundmise rõõm ning vanemad olijad teavad üksteist hästi nii nimepidi kui ka ettevõtte järgi, kus töötatakse.

Vaeslaps pingutab, teised ka Lendasin märtsi alguses Omaani, kus uurisin ühe ammuse kohaliku tuttava, 60

Omaani riiklikus investeerimisfondis portfellihaldurina töötava Saidi käest, kuidas saab tänases madalate energiahindade keskkonnas hakkama Omaan kui Lähis-Ida koostöönõukogu finantsiliselt üks nõrgemaid riike. Soovisin ka teada, milliste muutustega on tulnud Omaani ja ühenduse teiste riikide elanikel ja ettevõtetel kohaneda.

Selgus, et kulude vähendamiseks on lühikese aja jooksul ära kaotatud elanikele ja ettevõtetele varasemalt kehtinud subsiidiumid kütusele, gaasile, veele, elektrile, majutuskuludele jne. Vähendatud on kõikvõimalike erinevate toetuste mahte, kulutusi sõjaväele ning ühekordse loomuga vähemolulisi investeerimisprojekte.

Tulude tõstmiseks on paljud GCC riigid loonud uusi makse või vaikselt suurendanud olemasolevaid, nagu lennujaamadest läbilendamise tasu. Dubai lennujaamades moodustab see piletihinnast alates 2016. aasta juulist üheksa eurot. Lisaks on 61

tõusnud hotellide ööbimistasud, dividendide tulumaks välisinvestoritele, ettevõtete tulumaks jne. Samuti on kokku lepitud, et alates 2018. aastast kehtestatakse esimest korda käibemaks, mis peaks tänase info kohaselt rakenduma kõigis kuues GCC riigis samal ajal ja viieprotsendilise määraga. Ka vaadatakse julgelt riigiettevõtete erastamise suunas ning reservide kasutamise asemel ollakse üha rohkem valmis odava hinnaga rahvusvahelistelt turgudelt kaasama laenuraha, sest üldiselt on nende riikide võlakoormad madalad. Šokist on üle saadud Omaani külastuse järel osalesin 5.–8. märtsil Araabia Ühendemiraatides Dubais toimunud Lähis-Ida konverentsil, mis on väidetavalt suurim maailmas.

Konverentsil osales 510 investorite esindajat 260 erinevast finantsinstitutsioonist ning võimalus oli kohtuda 147

Koostöönõukogu ehk GCC Lähis-Ida riikide koostöönõukogu ühendab kuut liikmesriiki: Araabia Ühend­ emiraate, Katarit, Saudi Araabiat, Kuveiti, Omaani ja Bahreini. Organisatsioon asutati 1981. aastal.

Fondist LHV Pärsia Lahe Fondi üksikinvesteeringute portfell kauples märtsi lõpu seisuga vaid 9,1x 12 kuu oodataval kasumil, 1,0x jooksval raamatupidamisväärtusel ning pakkus 4,1 protsenti dividenditootlust. i nve ste e ri – nr 2/2017

F OT OD: I S T OC KPH O T O

Reis

Omaan Asub Araabia poolsaare kaguosas. 309 550 ruut­ kilomeetril elab 4,5 miljonit inimest. 2016. aastal oli Omaan Eesti kaubanduspartnerite seas 100. kohal.

Peamised ekspordiartiklid olid elektrimasinad ja seadmed, masinad ja mehaanilised seadmed ning paber ja papp. Eksport ulatus 700 000 euroni. Import­ artiklid olid tekstiilist valmistooted, maismaatranspordivahendid ning elektrimasinad ja -seadmed. Impordimaht oli 200 000 eurot.

MSCI indeks MSCI arenevate turgude indeksit jälgivad rohkem kui triljonit dollarit haldavad fondijuhid kõikjal maailmas, ja kui mingi riik või regioon moodustab jälgitavast indeksist piisavalt suure osa, ollakse justkui sunnitud tollest riigist ka investeerimisvõimalusi otsima. Täna kuuluvad MSCI arenevate turgude indeksisse GCC riikidest üksnes Katar ja Araabia Ühendemiraadid, moodustades indeksist kokku 1,6 protsenti. inve ste e ri – nr 2/20 17

ettevõtte esindajaga. Nelja päeva jooksul kohtusin ligikaudu veerandsaja meie jaoks huvipakkuva ettevõttega. Sellest konverentsist olen osa võtnud igal aastal, kuid võrreldes varasemate aastatega oli osavõtjate arv seni suurim.

Kui möödunud aastal valitses järsult langenud naftahindade tõttu meeleoludes sisuliselt šokk, siis sel korral oli stabiliseerunud ja veidi tõusnud energiahindade järel tunda olukorraga leppimise ja kohanemise noote. Märtsis 2014 maksis Brenti naftabarrel ligikaudu 110 dollarit, 2015. aastal oli hind langenud 60 dollarini ja 2016. aastal juba 35 dollarini, kuid 2017. aastal tõusis see taas 55 dollarini. Kuna enamik Lähis-Ida jõukatest riikidest ammutab oma rikkuse maapõuest ja eelarvete täitmine sõltub suuresti müüdava nafta hinnast, on energiahindade nii suur kukkumine seadnud regiooni riigijuhid silmitsi viimaste aastakümnete tõ-

sisemate väljakutsetega, mis on päädinud muljetavaldavate ja kiiresti läbiviidud reformidega.

Dubail, mille eelarve täitumine ei sõltu energiahindadest, sest nafta asub nende naaberemiraadi Abu Dhabi maadel, läheb hästi. Eelarve oli möödunud aastal tasakaalus ja kulutused peaksid sel aastal kasvama kolme protsendi võrra. Juba aastaid pole ma Dubais ja selle lähiümbruses näinud nii palju ehitusega seotud kraanasid kui seekord. Lähenev EXPO 2020 võõrustamine hoogustab sealset ehitussektorit lähemal paaril aastal veelgi.

Latt on madalal Lähis-Ida regiooni ettevõtete juhid ise on täna pigem ettevaatlikud ning investorid on ootuste lati seadnud väga madalale, mis loob hea pinnase positiivseteks üllatusteks. Kõigi konverentsil osalenute seas viidi läbi ka küsitlus, mis peegeldas just neidsamu madalaid ootusi. 69 protsenti vastanutest ootas, et selle aasta lõpuks Brenti naftahind üle 60 dollari ei tõuse, ning 39 protsenti vastanutest nägi 62

FOT OD: ERA K OGU

Lähis-Ida jõukad riigid ammutavad oma rikkuse maapõuest jätkuvalt ette vähemalt ühe GCC riigi valuuta devalveerimist ehk dollari suhtes fikseeritusest loobumist enne 2020. aastat. Minu nägemuse järgi tõuseb Brenti hind aasta lõpuks siiski üle 60 dollari ning GCC valuutakurssides muutusi ei tule.

Lähemate kuude põnevamaid uudiseid ootan Saudi Araabialt, OPEC-ilt ja globaalselt indeksite koostajalt MSCI-lt. Nimelt läks Saudi Araabia börs 23. aprillil T+0 arveldustsüklilt üle rahvusvahelisele T+2 tsüklile, mis tõstis oluliselt riigi väljavaateid pääseda mai lõpuks MSCI arenevate turgude indeksi jälgimise nimekirja.

Kui Saudi Araabia peaks pääsema MSCI arenevate turgude indeksisse, moodustaks ta sellest indeksist iseseisvalt 2,5 protsenti. Ilmselt tuleb vahepeal 63

börsile ka Saudi Aramco, millest saaks suure tõenäosusega maailma suurim börsi­ettevõte. Saudi Araabia osalus ulatuks indeksis aga suisa 5 protsendini ning kogu GCC regioon tõuseks sellega globaalselt arenevatele turgudele investeerivate investorite radarile nii, et seda ei saa enam ignoreerida.

Mai lõpus toimuvalt OPEC-i kohtumiselt ootan kehtestatud tootmismahtude kärbete pikendamist, et jätkata globaalsete tavapärasest kõrgemate naftavarude vähendamist ja energiahindade tõstmist.

Viimasel kuul on sellelaadseid sõnumeid liikmesriikidelt ja Venemaalt ka tulnud.

Usun, et naftahind, mis energiarikkaid GCC riike pärast läbiviidud reforme täna rahuldaks, on vähemalt 60 dollarit barreli eest.

Dubai kasvab Vasakul pildil Dubais Burj Khalifa kõrval asuva Dubai Malli juurdeehitus. Paremal Dubai Legoland ning Joel Kukemelk Omaani sultanipalee ees.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.

Tutvu prospekti, investori põhiteabe ja riskidega lhv.ee/lahefond ning vajadusel pea nõu asjatundjaga.

Fondile pakub investeeringute juhtimise teenust AS LHV Varahaldus. i nve ste e ri – nr 2/2017

FOT O: N ORDI C A

Nordica pärast heitlikke aegu eesti lennunduses seisis nordica uue lennuettevõttena silmitsi keerulise ülesandega taastada klientide usaldus eesti lennukompanii vastu. ettevõtte juhtkond on ambitsioonikas ja usub, et innovaatiline ärimudel tagab pika­ajalise konkurentsieelise.

tekst: ahto pärl

Nordica finantsjuht inve ste e ri – nr 2/20 17

konkurentsieelise saavutamine ja hoidmine on mistahes sektoris tegutseva ettevõtte jaoks eesmärk number üks, sest pikemas plaanis tagab see nii jätkusuutlikkuse kui ka parema kasumlikkuse.

Arenevates riikides, sealhulgas Eestis, on arusaadaval põhjusel seni olnud konkurentsieelise saavutamise mootor peamiselt kuludel põhinev lähenemine, mille aluseks on suures osas olnud väiksemad tööjõukulud. Nüüdseks oleme jõudnud olukorda, kus see strateegia Eesti firmadele enam pikaajalist eelist ei anna.

See, mis tõi meid siia, enam edasi ei vii Nii näiteks on alates 2004. aastast Eesti keskmine tööjõukulu Euroopa Liidu keskmisega võrreldes kahekordistunud ning viimaste aastate statistika annab pigem alust oodata trendi jätkumist.

Seda kinnitavad ka ühe meie visiitkaardisektori – IT – esindajate järjest sagedasemad väljaütlemised selle kohta, et nende äris on surve viia töökohti Eestist välja. Selle üks motivaator on tööjõumaksude suurenev roll Euroopaga ühtlustuvate palgatasemete kontekstis.

64

F OT O: Ä RI P Ä EV

Pension

Oleme paratamatult jõudnud olukorda, kus tuleb selleks, et olla konkurentsivõimeline nii kodumaal kui ka eksportturgudel, keskenduda muudele elementidele kui tööjõukulud ning sellest tulenevatele (ajaloolistele) eelistele. Teisisõnu ei suuda Eesti ettevõte olla jätkusuutlik ainult palga alusel, vaid peab eristumiseks leidma teisigi mooduseid.

See on ülesanne, millega puutuvad päev-päevalt üha rohkem kokku ka n-ö traditsioonilistes majandusharudes tegutsevad firmad, mitte ainult üleilmsete ambitsioonidega iduettevõtted. Osale neist võib vastus olla automatiseerimine ja digiteerimine, teistele mahu suurendamine laienemise teel, kolmandatele spetsialiseerumine ja fookustamine – ühest ja kõikidele sobivat lahendust siin ei ole.

Omaniku vastuolulised soovid Nordica loomise alus oli omaniku ehk 65

Eesti riigi ehk meie kõigi ootus pakkuda kasumlikult võimalikult palju lennuühendusi Eestisse ja Eestist välja. Sellega on ettevõtte ärimudelisse sisse kodeeritud kaks teineteisega olemuselt vastuolulikku vajadust. Ühelt poolt peab Nordica konkurentsivõimeliselt tegutsema väikesel, kuid piirkondlikult väga konkurentsitihedal ja hinnatundlikul turul, kus klient valib väiksemagi hinnavahe korral ümberistumisega lennu konkureeriva sõlmlennujaama kaudu. Alles hinna järel määravad tema valiku mugavus ja kvaliteet.

Teiselt poolt vajab meie klient peale odavate otselendude ka mugavat ümberistumisvõimalust jätkulendudele kaugemale Euroopasse ja väljapoole seda. Selle vajaduse rahuldamiseks ei saa kasutada odavlennufirma ärimudelit, sest see keskendub lennuliikluse tagamisele punktist A punkti B (point-to-point) – puudub koostöö teiste lennufirmadega ja soov teenindada väiksemamahulisi, aga Eesti jaoks olulisi liine. Sellise koostöö aluseks saab olla just traditsiooniline täisteenuse ärimudel, mis omakorda tähendab ettevõttele kallimat tegevusplatvormi ja kulukaid koostöölepinguid ning seetõttu kõrgemat kulutaset.

Et olla konkurentsivõimeline, peab Nordica seega tagama piisavalt madala

Win-win Nordica finantsjuht Ahto Pärl ja LHV pensionifondide juht Andres Viisemann usuvad, et koostöö on kasulik mõlemale poolele.

Ettevõttest AS Nordic Aviation Group asutati Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega 25. septembril 2015 eesmärgiga tagada Eesti lennuühendused. Ettevõte kuulub sajaprotsendiliselt Eesti riigile.

Alates 19. novembrist sai Nordica koostööpartneriks LOT Polish Airlines. LOT lennutab oma reisijaid igapäevaselt keskmiselt 60 sihtkohta ja seda ligi 200 lennul. Omalt poolt pakub Nordica LOT-ile lendude opereerimise teenust. i nve ste e ri – nr 2/2017

Pension

FO TOD: Ä R I PÄE V

LHV investeerib lennukitesse Nordica kasvatab oma lennukiparki kahe CRJ900 tüüpi lennuki võrra, mille ostmiseks ning Nordicale rentimiseks emiteerib riigile kuuluv Transpordi Varahalduse OÜ 25 miljoni euro ulatuses kaheksa-aastase tähtajaga võlakirju. Võlakirjade ostjad on võrdsetes osades LHV pensionifondid ja LHV Pank. Kokkulepete kohaselt saabub esimene lennuk Tallinnasse juunis ja teine juulis. Mõlemad õhusõidukid alustavad lende hiljemalt augusti alguses.

Tegemist on 2011. aastal Kanadas Bombardieri tehases toodetud ja hästi hooldatud lennukitega, mis on võrdväärsed Nordica olemasolevate mudelitega.

Poola poole Nordica juhatuse esimehe Jaan Tamme sõnul on Nordical optimaalsem korraldada ja müüa oma lende Poola lennukompanii LOT-i koodi alt. See annab mitmeid eeliseid ka Nordica klientidele.

hinnataseme (nagu öeldud, ei aita Eesti tööjõukulu tase sellele pikaajaliselt kaasa) ning osutama samal ajal traditsiooniliste liinilennundusega tegelevate lennufirmadega võrdväärset teenust, mis eeldab ka vastavat kulutaset.

Nordica otsib oma teed Vaadates, kuidas on edukad täisteenust pakkuvad lennundusettevõtted Euroopa turul reageerinud odavlennufirmade

inve ste e ri – nr 2/20 17

arengule, joonistub välja kaks peamist suundumust: mahu kasv (sh konsolideerumine) ja spetsialiseerumine.

Konsolideerumise põhiajend on olnud mahu kasvatamine ühikukulude alandamise eesmärgil, st mastaabisäästu saavutamiseks. Odavlennufirmade põhjustatud hinnasurvet point-to-point-turul saab kompenseerida ainult suurema mahuga, mis omakorda toob kaasa vajaduse pakkuda piisavalt ümberistumisvõimalusi ehk omada järjest suuremat liinivõrgustikku. See suundumus tõrjub aga väiksemad lennufirmad kõrvale, eriti Euroopa äärealadel ja väiksematel turgudel, kus liinivõrgustiku arendamise võimalused on piiratud.

Spetsialiseerumine kindlatele turuniššidele annab teenuse (näiteks liinivõrgustiku) eristamise võimaluse samal ajal, kui konkurentidest odavlennufirmade strateegia alus on pakkuda võimalikult standardset teenust väikeste kuludega, sõltumata kliendist ja tema vajadustest.

Näiteks puuduvad odavlennufirmal erinevad reisijaklassid või kasutatakse väikelennujaamu. Spetsialiseerumine eel66

Arvestatav tegija regionaallennunduses See teeb Nordicast arvestatava ettevõtte Euroopa regionaallennunduses ning tähendab peaaegu kolmekordset mahtu võrreldes Nordica tegevusega Tallinnas: fikseeritud kulud iga lennuki kohta muutuvad märksa väiksemaks. Lisaks on andnud koostöö LOT-iga ettevõttele võimaluse olla osa suuremast lennufirmade liidust Star Alliance. See tagab meie kliendile ligipääsu nii maailma ühele suurimale lennuvõrgustikule kui ka parimatele hindadele ja spetsialiseeritud teenusele.

Eksport tugevdab Nordica positsiooni Eestis ja parandab võimalusi pakkuda rohkem sihtkohti parema hinnaga. Lõpuks võidab Eesti klient, sest hinnad muutuvad soodsamaks ja ühendused tunduvalt paremaks. Nii näiteks teenindab Nordica peaaegu kolm korda rohkem sihtkohti ja 50 protsenti rohkem kliente kui meie lähim konkurent Tallinna lennujaamas. Kriitilist rolli mängib Nordica just otselendude puhul, kattes ligikaudu 40 protsenti Tallinna lennujaama liinivõrgutikust. Seejuures on Nordica peaaegu pooltel neist ainuke teenusepakkuja.

Selline ärimudel on Euroopas eripärane ja uuenduslik tänu ühele väiksele, ent tähtsale nüansile, mida on tegutsevatel ettevõtetel oma struktuuri põhjalikult muutmata võimatu jäljendada. Nimelt 67

koosneb Nordica kahest juriidilisest isikust: need on kommertsüksus kui Nordica virtuaalne lennufirma ning Regional Jet (Nordica ja LOT-i kaasomandis olev ettevõte) kui lendude operaatorfirma.

Regional Jetil arenguruumi piisavalt Igal kommertslende tegeval ettevõttel on raske (kui mitte isegi protsessiliselt võimatu) konkureerida turul pakkujana, osutades konkurentidele teenust. Regional Jetil seda probleemi ei teki, sest ettevõte ei oma kommertsliine, vaid on täielikult spetsialiseerunud lennuteenuse osutamisele. Teiselt poolt tagab Nordica ja LOT-i osalus koos sellest tulenevate tellimustega ettevõttele baasmahu, mille alusel on üldse võimalik pakkuda teistele konkurentsivõimelist hinda.

Regional Jeti ülesanne ongi pidevalt otsida uusi kliente ja suurendada kasutatavate lennukite arvu. Paremate hindade kaudu muudab see konkurentsivõimelisemaks nii Regional Jeti enda kui ka tema kliendid.

Ehkki Nordica kui kommertsettevõtte kasvupotentsiaalile seab Eesti turu maht üsna kindlad piirid, on Regional Jetil Nordica tütarettevõttena piisavalt arenguruumi nii Euroopas kui ka sellest väljaspool. Eesti maksumaksjale tähendab see pidevalt suureneva maksutulu kõrval ka arvestatava lennundusalase oskusteabe koondumist Eestisse. Sellest võidab ühiskond laiemalt.

Riigiülene eesmärk võiks olla kaasneva arengu toetamine pädevuskeskusega. Hea näide on Iirimaa, mis on kujunenud lennukite liisinguturu vaieldamatuks liidriks tänu protsessile, mida on pidevalt toetanud ka valitsus ja õigusloome. Eestiski on riiklikult oluline tagada paindlik, kuid samas piisavalt stabiilne ja ettevõtjasõbralik majandus- ja õiguskeskkond, mis arvestaks lennunduse spetsiifikaga, kasutades selleks ära juba eksisteerivad ja erilised lahendused, näiteks e-residentsuse.

Erasektorilt loodame tööstusharuga kursis oleva kohaliku pädevuse väljaare-

FOTO: LHV

dab piisavalt hästi eristuvat teenust, mida konkurentidel oleks kulukas ja aeganõudev jäljendada.

Kuna iseseisva mastaabiefekti saavutamine ja ka spetsialiseeritud teenuse pakkumine ei ole Eestis (tegelikult Baltikumis laiemalt) reaalne, on Nordica ärimudel loodud neid eesmärke saavutama alternatiivsete võimalustega. Mastaabisäästu aluseks olevad kasvueesmärgid on seotud lennuteenuse ekspordi kasvuga: LOT-i tellimuste arvu kasv ja SAS-i heaks lisanduvad lennud suurendavad veel tänavu Nordica kasutatavate lennukite arvu kuuelt neljateistkümnele.

Sobiv investeering Transpordi Varahaldus on noor, kuid tugev ettevõte ning võlakirjadel on hea tagatis. Oleme veendunud, et Nordicat, kelle kasutusse ostetavad lennumasinad lähevad, ehitatakse mõistlikult ja suuremad sammud astutakse ainult siis, kui on piisav kindlus, et need on majanduslikult kasulikud ning parandavad nii Nordica kui ka Eesti lennunduse positsiooni. See on just selline tehing, millelaadseid tahaks pensionifondidega järjest rohkem teha. Teenime tulu oma pensionifondide klientidele, kuid teeme seda viisil, millest on kasu ka kogu Eesti ühiskonnale.

Andres Viisemann LHV pensionifondide juht

i nve ste e ri – nr 2/2017

FOT O: N ORDI C A

Pension

Tallinnas liider Tallinna lennujaama andmete põhjal oli Nordica 2016. aastal enim reisijaid teenindanud lennuettevõte.

Tallinna lennujaama kaudu lendas Nordica lendudel 365 179 reisijat, mis moodustab liinilendude arvestuses aasta keskmisena üle 18-protsendise turuosa.

Aasta viimases kvartalis tõusis Nordica turuosa liinilendudel ligikaudu 20 protsendile.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospektiga lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. inve ste e ri – nr 2/20 17

Eesti ettevõtete üks eesmärk peakski olema kaasata kohalikku kapitali suuremas mahus nemist, mis võimaldaks leida kiireid ja lihtsaid lahendusi Eestis tegutsevate partnerite toel. Hea näide on koostööprojekt LHV Panga, LHV Varahalduse ning Transpordi Varahaldusega, mille tulemusena kaasati Nordicale kahe lennuki ostmiseks Eesti kapital.

Me väga hindame kohalike institutsioonide koostöövalmidust ja üha kasvavat võimekust rääkida kaasa ka suuremahuliste kapitaliinvesteeringute juures. Läheb ju välismaine finantspartner pahatihti lihtsamat teed ning panustab nendesse sektoritesse ja ärimudelitesse, mis on ennast juba tõestanud. See raskendab uute ja innovaatiliste ärimudelite väljaarendamist, mis võiksid pikemas

plaanis olla Eesti majanduse mootoriks.

Eesti ettevõtete üks eesmärk peakski olema kaasata oma projektide rahastamisse kohalikku kapitali suuremas mahus.

Näiteks Põhjamaad on kohalikku kapitali edukalt rakendanud oma majanduse arendamiseks ja finantskriiside maandamiseks. Pealegi on Brexit loonud praegu ainulaadse keskkonna, kus paljud Briti lennufirmad otsivad lahendusi tegevuse katkematuks jätkamiseks Euroopa Liidus.

See annab meile erilise võimaluse pakkuda lahendusi ja miks mitte korrata Iirimaa edulugu. Tarvis on koondada see tulevikuplaan riiklikul tasemel ühtseks tervikuks, mis aitaks erasektoril olla konkurentsivõimelisem ka rahvusvaheliselt.

68

nordauto.ee

Suurim kasutatud autode sisesalong Eestis.

Nordauto laenu pakub AS LHV Finance. Tutvu tingimustega lhv.ee/autolaen ja küsi nõu asjatundjalt.

Igakuise osamakse suurus on 121,32 € ja krediidi kulukuse määr on 17,63% aastas järgmistel näidistingimustel: laenusumma 5000 €, intress 15,9% jäägilt aastas (fikseeritud), lepingutasu 50 €, laenu tasumise periood 60 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 7331,41 € ja tagasimaksete summa 7331,41 €.

nordauto.ee/autolaen

Uudis

Videotuvastus

FOT O: VERI FF

peagi saab pangateenuseid kasutada kordagi pangakonto­risse tulemata, sest konto võib avada ka videotuvastuse teel.

tekst: anet tomašpolskaja

LHV turundusspetsialist inve ste e ri – nr 2/20 17

kui seni pidi konto avamiseks minema pangakontorisse, siis uue infotehnoloogilise lahenduse abil saab end tuvastada distantsilt, olenemata asukohast ning tehes seda kiiresti, turvaliselt ja paindlikult. Videotuvastuse abil on kliendiks saada lihtsam ja see nõuab ka vähem vaeva, kuid arvestada tuleks ka mõne piiranguga.

Videotuvastuseks on tarvis ID-kaardi ja veebikaameraga arvuti olemasolu. Esialgu on LHV videotuvastus avatud täisealistele eraisikutele, kes on Eesti residendid. E-resi­dentidele avatakse teenuskanal hiljem, kui praktika on juba olemas.

LHV partner isikusamasuse tuvastamisel on Veriff, kes on seni ainuke antud teenusele spetsialiseerunud ettevõte Eestis.

Veriffi lahendus on kasutajale imelihtne,

samas kasulik ja aegasäästev. See on integreeritud LHV veebikeskkonda nii, et pärast elektroonilist autentimist ja uue konto ankeedi kinnitamist suunatakse klient automaatselt isikusamasuse tuvastamiseks Veriffi keskkonda. Süsteem kontrollib, kas kliendil on veebikaamera ja mikrofon töövalmis. Seejärel saab klient anda nõusoleku oma andmete registritesse edastamiseks, töötlemiseks ja videosessiooni filmimiseks. Klient peab tegema pildi oma dokumendist, lisaks tuleb endast arvutikaamera abil teha portreefoto.

Süsteem juhendab kasutajat ja iga samm tuleb ka kinnitada.

Veebilahendus kasutab sünkroonset videosalvestust, mille käigus loetakse dokumendilt andmed, kontrollitakse nende kehtivust ning analüüsitakse, kas portreefotol ja dokumendil olev isik on sama.

Oluline osa protsessist on intervjuu Veriffi spetsialistiga, kes tuvastab, kas kliendi poolt edastatud info on õige ja pildid kvaliteetsed. Spetsialist võrdleb ka infot rahvastikuregistri andmetega.

Pärast õnnestunud videotuvastust saab klient vastuse ja juhendi edasisteks sammudeks meili teel. Kui kõik õnnestub, saab seejärel internetipanka sisse logida ja sõlmida kliendilepingu.

Tasub tähele panna, et video teel tuvastatud klient saab oma kontodelt välja kanda kuni 10 000 eurot kuus ja piiranguid võib esineda ka teiste teenuste osas.

70

KÕIK ON OODATUD EESTI KLUBIJALGPALLI

PIDUPÄEVALE 27. MAIL A. LE COQ ARENAL! KELL 13

KELL 16

NAISTE KARIKAFINAAL

TIPNERI KARIKAFINAAL

Pärnu JK - JK Tallinna Kalev

SOODSATE HINDADEGA JOOGID A. LE COQILT!

JALGPALLITURG PÕNEVATE KAUPADEGA!

FCI Tallinn - Tartu JK Tammeka

ALATES KELLA 12st A. LE COQ ARENA FESTIVALIALAL:

NB!

ESIMESELE 1000 KÜLASTAJALE TASUTA SEAPRAAD SAAREMAA LIHATÖÖSTUSELT!

SUUR LASTE MÄNGUALA!

EESTI JALGPALLIKLUBIDE PENALTIVÕISTLUS!

PIDUPÄEVA KÜLALISEKS ON IDA-TALLINNA KESKHAIGLA!

Kolumn

sammu

selleks, et olla edukas, on vaja julgelt mõelda. indrek nuume kirjutab viiest sammust, mis on aidanud lhv-l kiiresti kasvada. ärimaailmas kutsutakse kiiresti kasvavaid ettevõtteid gasellideks. Need on ettevõtted, mis suurendavad oma ärimahtusid galopeerivalt ehk on kasvatanud käivet ja kasumit viimase kolme aasta jooksul vähemalt 50 protsenti. LHV-gi on selline kiiresti kasvav gasell, loodetavasti ka kolme järgmise aasta jooksul.

IN

tekst: indrek nuume

LHV Panga juhatuse liige inve ste e ri – nr 2/20 17

Kriisis sündinud LHV Pank sündis 2009. aastal finantskriisist. Kui veel kuus aastat tagasi täiendava kapitali kaasamiseks äriplaani tegime, põhines meie tulevikuootus paljuski meie endi usul, et konkurentsi­ tihedal pangandusturul on jätkuvalt võimalik endale ruumi tekitada. 2011. aastal teenisime 6,3 miljonit eurot kahjumit ning nendes oludes oli väljakutsuv teha prognoosi viie aasta peale.

Toona planeerisime, et meil on 2016. aasta lõpus 4,6 korda rohkem kliente (110 200 klienti), et oleme kasvanud

bilansimahult viis korda suuremaks (bilansimaht 1,1 miljardit eurot) ja et pank teenib kasumit 20 miljonit eurot aastas.

Ja enam-vähem nii läkski: klientide arv kasvas 110 200 asemel 110 428-le, bilansimahuks kujunes 0,9 miljardit ja kasumiks 13,2 miljonit eurot.

Kasv on olnud kiire, kuid mida sellest järeldada? Mida peaks ettevõte tegema, et plaanid õnnestuksid?

Esiteks on vaja suurt eesmärki, miks hommikul üles tõusta. Eesmärk ei pea olema mõõdetav, aga see võiks olla emotsionaalselt tunnetatav. Meie visiooniks on Eesti, kus inimesed ja ettevõtted julgeksid suurelt ette võtta, et Eesti inimesed oleksid hinnatud töötajad ning meie ettevõtted ja riik oskaksid seda väärtustada. Möödunud aasta lõpus tehtud töötajate rahulolu uuringus vastas 85 protsenti LHV töötajaist jaatavalt küsimusele „Kas tuled esmaspäeva hommikuti hea meelega tööle?”. Tundub, et teeme õigeid asju õigesti.

72

1,2

24 20

0,9

16 12

0,6

8 0,2

4 0

-0,1

-4 -0,4

2011

2012

Bilansimahu prognoos 2011 (vasak, miljard eurot) Bilansimaht, tegelik (vasak, miljard eurot)

Tuleb leida häid inimesi Teiseks, lisaks suurele eesmärgile tuleb palgata häid inimesi, aga neid saab värvata ja hiljem motiveerida ainult siis, kui jagada nendega tulu, vastutust ja usaldust. Ettevõtte töötajad on ettevõtte sisekliendid ja emissarid. Nad soovivad igapäevaselt näha ja isiklikult tunda neid inimesi, kelle heaks nad tööd teevad. Ka head restorani iseloomustab see, et igapäevaselt on kohal ja nähtav ettevõtte omanik, kes annab külastajatele vajaliku kindlustunde, et nad on hästi hoitud ja toit on maitsev. Sellist kindlustunnet püüamegi oma töötajatele pakkuda.

Kolmandaks tuleb teha üks mõõdetav plaan. Nagu ütles kunagi Paul Keres: ka halb plaan on parem kui plaanita mäng.

Plaan aitab hoida fookust tegevustel. See on nagu orienteerudes aeg-ajalt kaardi vaatamine, mis aitab aru saada, kus oled ja kui kaugel on vahefiniš. Plaani koostades tekib parem arusaam, milles täpselt on sinu ettevõte konkurentidest parem. Hea finantsplaan näitab lisaks kasuminumbrile vajalikku likviidsuse varu, sest ettevõtted ebaõnnestuvad kahel põhjusel: kas ei teenita pikaajaliselt kasumit või ei omata lühiajaliselt piisavat likviidsust.

Neljandaks on vaja täpsust rahaasjades.

73

2013

2014

2015

2016

-8

Kasumi prognoos 2011 (parem, mln eurot) Kasum, tegelik (parem, mln eurot)

Halb plaan on parem kui plaanita mäng Edukat ettevõtjat iseloomustab asjaajamise korrektsus ja oma lubadustest ­kinnipidamine. See pedantsus kandub edasi ka organisatsiooni ja selle võtavad üle ettevõtte töötajad. Eeskuju on nakkav ja firma kultuur on see, mis aitab rasketel aegadel organisatsiooni koos hoida ja ühes suunas liikuma panna.

Viiendaks on vaja julgust ja veidi ka pimedat usku, et teed õiget asja isegi olukorras, kus kõikidele küsimustele veel vastuseid ei ole. Tuleb minna (mõelda) Eestist (kastist) välja, olgu see siis London või mõni muu linn. Laiema maailma poole vaatamine on nagu kevadine tubade tuulutamine, mis annab organisatsioonile uue hingamise. Ja aja­ lugu on näidatud, et teinekord võivadki plaanid realiseeruda, ka need kõige ulmelisemad. i nve ste e ri – nr 2/2017

Uudis

Smart-ID

nüüd saab lhv mobiili- ja internetipanka sisse logida smart-id abil. see on uus ja mugav turvaline tasuta viis enda autentimiseks ja maksete kinnitamiseks.

tekst: priit rum

LHV kommuni­katsioonijuht inve ste e ri – nr 2/20 17

finantsteenused kolivad üha jäädavamalt nutiseadmetesse. Selleks et teha makseid või vaadata oma kontoseisu, on mobiiltelefon või tahvelarvuti kõige käepärasem seade. Kuid rahaasjade ajamisel on oluline, et turvalisus oleks tagatud. Seni on kliendid LHV mugavat mobiilipanka kasutanud peamiselt Mobiil-ID abil. Smart-ID pakub aga uue alternatiivi, seda saab siduda erinevate seadmetega ja kasutada täiesti tasuta ning uus lahendus ei nõua kasutajalt lepingut ega kuumaksu.

Smart-ID abil on LHV interneti- ja mobiilipangas võimalik lisaks sisenemisele kinnitada makseid ja teha muid tehinguid, nagu valuuta konverteerimine, väärtpaberite ostmine või pangakaardi sulgemine. Samas ei saa Smart-ID-ga esialgu sõlmida uusi lepinguid või muuta seniseid. Loodetavasti lisandub allkirjastamisvõimalus juba sel aastal.

Smart-ID toimib lihtsal põhimõttel: kasutajal tuleb laadida App Store’ist või Google Playst oma nutiseadmesse SmartID rakendus ning tuvastada oma isik Mobiil-ID või ID-kaardi abil. Nii nagu IDkaardi ja Mobiil-ID jaoks on ka Smart-ID kasutamiseks vaja PIN1- ja PIN2-koode, mille kasutaja loob samas rakenduses.

Rohkem infot võib leida aadressil smart-id.com.

Smart-ID vastab kõige kõrgematele turvastandarditele ja just seetõttu usalda-

vad seda lahendust nii pangad kui ka teiste e-teenuste pakkujad. Ka nutiseadme kaotamise pärast pole vaja muretseda, sest kasutaja andmed ei asu nutiseadmesse allalaaditud Smart-ID rakenduses.

Andmeid kaitsevad PIN-koodid. Mõlemad PIN-koodid saab ise valida SmartID konto registreerimise ajal. Turvalisuse tagamiseks neid ei säilitata.

Eestis on Smart-ID kasutajaid juba üle 45 000 ja kasutajate hulk aina kasvab. Ka LHV kliendid on aktiivselt uurinud, millal uus identifitseerimislahendus meie pangas rakendust leiab. Innovaatilise pangana on LHV alati soovinud uuendused kiiresti kasutusele võtta ja Smart-ID on hea täiendus senistele võimalustele.

Pärast uuendust saavad mobiilipanka mugavalt kasutada ka need, kellel mingil põhjusel ei ole Mobiil-ID-d. Sarnaselt Mobiil-ID-ga saab Smart-ID-d andmeside olemasolul kasutada ka välismaal.

Smart-ID üks suur eelis on aga sõltumatus telefonioperaatorist, seega saavad seda kasutada paljud välismaal viibivad inimesed, kellel kaob vajadus kaasas kanda teist telefoni vaid Mobiil-ID tarvis.

Smart-ID-ga on pangateenused nutiseadmes vaid mõne liigutuse kaugusel.

Lisaks saad uuel viisil siseneda teiste teenusepakkujate, nagu telefonioperaatorite e-poodide või e-kooli keskkondadesse.

Laadi alla Smart-ID äpp ja liitu digitaalse innovatsiooniga!

74

Investeeri korteri asemel Lincona büroohoonesse ja ärikinnisvarasse kogu Baltikumis

avalik märkimine kuni 31. mai 2017 Tutvu Northern Horizon Capital AS-i poolt valitsetava fondi Baltic Horizon osakute avaliku pakkumise prospekti, fondi reeglite, finantsaruannete ja muude dokumentidega aadressil baltichorizon.com.

Vajadusel pea nõu asjatundjatega. Tegemist ei ole investeerimissoovituse, nõustamise ega muu investeerimise kõrvalteenusega.

baltichorizon.com

Suur uudis

Võrk laieneb lhv laiendas oma sularahaautomaatide võrgustikku. lhv valge logoga automaat on nüüdsest ka rakveres ja viljandis.

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.

tekst: priit rum

LHV kommuni­katsioonijuht inve ste e ri – nr 2/20 17

lhv sularahaautomaate kasutatakse endiselt peamiselt sularaha sissepanekuks: pea 20 protsenti rohkem kui sularaha väljavõtuks. See on ka loomulik, kuna LHV kliendid saavad sularaha mõistliku hinnaga välja võtta ka kõigist teistest automaatidest. Maikuus seadsime üles viis uut automaati: kaks Tallinnasse, ühe Rakverre, ühe Viljandisse ja ühe Viimsisse. Selle sammuga laienes LHV automaatide võrgustik arvule 18. Seega on LHV esindatud juba viies Eesti linnas.

LHV Panga juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul kasvab pank aktiivses tempos, mis eeldab ka vajadust sularahaautomaatide lisamise järele. „Oleme hoolikalt jälginud klientide harjumusi ja analüüsinud, kus sularahateenuseid kõige rohkem vaja läheb,” ütles Kilu. „Rakvere ja Viljandi kasuks räägib see, et nendes piirkondades on meil suhteliselt palju kliente ja sularaha võetakse aktiivselt ka teiste pankade automaatidest,” lisas Kilu. Rakveres hakkab LHV sularahaautomaat asuma Kroonikeskuses, Viljandis aga Uku Keskuses. Mõlemad asukohad on

valitud piirkonna tehingute analüüsi põhjal: need on kesklinnas, kõrge külastatavusega ja jäävad inimestele tee peale.

Viimsis hakkab uus automaat asuma Viimsi Keskuses. Seni kasutasid Viimsi elanikud sagedasti Pirita Selveris asuvat sularahaautomaati, kuid Viimsisse on rajatud mitmeid kaubandusasutusi, mille kliendid soovisid sularahateenust saada kodule lähemalt.

Tallinnas lisasime ühe automaadi LHV kontorisse ja teise masina uuele Balti Jaama turule. „Seni oli meil kontoris vaid üks sularahaautomaat ja võib vist öelda, et see oli üks kõige suurema kasutuskoormusega automaate Eestis. Ühe seadme lisamine tõstab sularahateenuste kättesaadavust meie kontori juures,” ütles Kilu. „Balti Jaama turg on innovaatiline kaubandussõlm, mille asukoht Telliskivi loomelinnaku, kohvikute ja startup’ide lähistel sobib meie klientidele,” lisas Kilu.

LHV sularahaautomaadid asuvad siseruumides ja on ligipääsetavad kaubanduskeskuste lahtiolekuaegadel, pangakontoris aga ööpäevaringselt. Lisaks sularaha väljavõtule (ka viipevõimalusega) ja sissepanekule saab automaatides vaadata oma kontoseisu ja vahetada pangakaardi PIN-koodi.

76

Kõik masinad – üks liising Sinu äri partner lhv.ee/liising

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank.

Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.

LHV uudised

Einesta soodsamalt, makstes LHV pangakaardiga Kuni 23. juunini saavad kõik kliendid, kes maksavad LHV pangakaardiga, einestada populaarsetes restoranides Platz, Ribe ja Bronto 10 protsenti soodsamalt. Platz on õdus restoran, mis asub Rotermanni kvartalis Tallinnas ning pakub euroopalikku toiduja veinivalikut. Tallinna vanalinnas asuv Ribe kuulub Eesti restoranide paremikku ja pakub põhjamaise stiiliga roogasid. Bronto on aga Tallinna keskmes Viru väljakul asuv kohtumispaik ja baar, kus leiab jooke igale maitsele. inve ste e ri – nr 2/20 17

F O T O : KAL L E V E E SAAR

Lisatugi ettevõtete laenudele LHV Pank sõlmis Euroopa Investeerimisfondiga laenulepingu summas 12,5 miljonit eurot, et suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete laenuvõimalusi. Programmist rahastatavad laenud jäävad vahemikku 25 000–500 000 eurot ja on peamiselt mõeldud ettevõtete kasvu toetamiseks. Laenud sobivad äri arendamiseks, seadmete ja masinate ostuks või muude investeeringute tegemiseks.Tegemist on LHV esimese lepinguga rahvusvahelise laenuandjaga. Programmi tingimused on pangale soodsad, kuna laen on tagatiseta ja täiendavad tingimused ei sea LHV jaoks uusi piiranguid ega kohustusi.

Teenindajad suvekostüümis Suvehooajaks rõivastasid meie klienditeenindajaid Airika Sedrik ja Piret Peet (Seso OÜ). Nagu varemgi esindab rõivavalik Eesti disainerite loomingut, kuid seekord tegime koostööd kogenud tegijatega. Seso põhiidee on välja töötada ameti- ja vormirõivaste projekte alates personaalsest disainist kuni valmistoodeteni. Leidsime partneri, kes teostas meie soovitud lahenduse suurepäraselt ja kelle väärtused kattuvad LHV omadega.

Naisterahvad kannavad suviselt rõõmsaid ja värvilisi toone, ühevärvilisele kergele pluusile pakub kontrasti lilleline seelik. Mehed kannavad Baltmani loomingut.

Parima teenindusega pank Kantar Emor viis märtsi lõpus läbi teenindusettevõtete soovitusindeksi uuringu, mille tulemused kinnitasid, et LHV-st saadud teeninduskogemusega on kliendid teiste pankadega võrreldes rohkem rahul. Meie poole pöördumist soovitavad kliendid julgelt teistelegi.

Peale LHV teisi pangandussektori esindajaid seekordses uuringus esiküm-

nesse ei mahtunud. Küll aga teenisid suurepärase soovitusindeksi kinod, pakiteenuste pakkujad, kütusefirmad ja apteegid. Pöörasime aasta alguses teeninduskvaliteedi kasvatamisele erilist tähelepanu ning lisaks kahele uuringule on selle tõestuseks ka pangaklientide arv, mis on aasta algusest kasvanud 7000 võrra ja jõudnud 119 000 kliendini.

78

Uuenduslik palgamakse säästab ettevõtjate aega Aprillis LHV ning maksu- ja tolliameti koostöös valminud palgamakse teenuse on mitmed ettevõtted juba kasutusele võtnud – kuu ajaga tehti üle saja uut moodi palgamakse.

Teenuse abil saavad ettevõtjad teha samaaegselt nii palga väljamaksmise, deklareerimise kui ka maksude tasumise LHV internetipangas ilma e-maksu­ ametit/e-tolli külastamata.

Eelkõige lihtsustab see elu väikese suurusega ettevõtete jaoks. Palgamakse teenust saab kasutada kuue eraisikule tehtava väljamakse puhul: palk, juhatuse liikme tasu, võlaõigusliku lepingu järgne tasu, haigusraha, sotsiaalmaksu miinimummäära tasumine ning maksustatava dividendi väljamakse. Vanaviisi tuleb deklareerida teist tüüpi ja mitteresidentidele tehtavad väljamaksed.

Pakume autolaenu ja remondilaenu AS LHV Finance hakkas pakkuma oodatud uusi laenutooteid: LHV autolaenu ja LHV remondilaenu.

Väikelaenu abil finantseeritakse enim just sõiduki ostu või kodu remonti. Nüüd on LHV-l selleks spetsiaalsed tooted, millel on kindel sihtotstarve, ja seetõttu on kliendile võimalik pakkuda soodsamat hinda, suuremat summat ja pikemat tagasimakseaega.

Remondilaen on mõeldud kodu või suvila remondiks, kuid ka uue sisustuse või kodumasina ostuks. Autolaen on mõeldud mootorsõidukite ostuks. Lähem info: lhv.ee/autolaen; lhv.ee/remondilaen.

Maksevahendajate teenindamine Lisaks jae-, privaat- ja ettevõtete pangandusele hakkab LHV Pank uue tegevusvaldkonnana tegelema makseteenuste pakkujate teenindamisega.

LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu sõnul positsioneerib LHV end selle sammuga veelgi enam uue põlvkonna pangana, olles traditsioonilise panganduse ja uue põlvkonna finantsteenuste ühenduslüliks.

Uue ärisuuna sihtrühm on Euroopas tegutsevad makseteenuste vahendajad.

Juba täna teenindab LHV pank mitmeid ettevõtteid, kes pakuvad erinevaid makseteenuseid, ning sellest on saanud meie jaoks oluline ja kasvav ärivaldkond.

Peamiseks maksevahendajatele pakutavaks tooteks saab olema reaalajas euro- ja naelamaksete teenuse pakkumine. Teenuse arendamiseks plaanib LHV liituda reaalajas toimuvate naelamaksete süsteemidega. Selleks alustame LHV Panga Ühendkuningriigi filiaali loomisega Londonis.

Nüüd on õige aeg palk LHV-sse tuua

Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Autolaenu ja remondilaenu pakub AS LHV Finance. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.

Kõikide klientide vahel, kelle sissetulek laekub suvekuudel vähemalt kahel korral LHV-s asuvale kontole, loosime lisapalga terveks aastaks. Seega tasub loosimisel osalemiseks avada konto LHV-s ja esitada tööandjale palga ümbersuunamise avaldus.

Auhinnaks duubeldame aasta jooksul võitja kontole laekunud palgamaksed (kuid mitte rohkem kui 3500 eurot kuus).

Täpsete reeglitega saab tutvuda: lhv.ee/palk.

Autolaenu või remondilaenu igakuise osamakse suurus on 121,32 € ja krediidi kulukuse määr on 17,63% aastas järgmistel näidistingimustel: laenusumma 5000 €, intress 15,9% jäägilt aastas (fikseeritud), lepingutasu 50 €, laenu tasumise periood 60 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 7331,41 € ja tagasimaksete summa 7331,41 €.

79

i nve ste e ri – nr 2/2017

Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus Tutvustame raamatukokku lisandunud raamatuid, mis keskenduvad rahatarkusele ja pakuvad investeerijatele mitmekesist sisu strateegiate seadmiseks ja turgude analüüsimiseks. Rahatarkuse põhitõdesid käsitletakse nii algajaile sobivalt kui ka filosoofilisemas võtmes.

LHV raamatukogu Võimaldab huvilistel tutvuda investeerimis- ja ettevõtlusalase kirjandusega, aga ka lugeda ajakirja Investeeri kõiki numbreid ning laenutada raamatuid nii Tallinnas kui ka Tartus. Kui sul on soov raamatuid laenutada, peaksid olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient.

Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on avatud E–R 9–19.

EDWARD O. THORP A Man for All Markets 2017 Raamat jutustab tõestisündinud loo, mille peategelane on autor ise, kes kirjeldab, kuidas temast kui ülikooli õppejõust sai hasartmängur ja mängurist omakorda investeerimisfondi juht. Kui geniaalne matemaatiline mõistus rakendada probleemide lahendamisele, võib mäng saada ulatusliku pöörde.

Thorp on varasemalt tõestanud, et tegelikult ei kehti kasiinode puhul kõnekäänd „maja võidab alati”, vaid black-jack’i laua taga võidutseb hoopiski kaartide lugeja. Kui Thorp suundus Vegasest veelgi suuremasse mänguritepessa Wall Streetile, tõi ta matemaatilised lahendused ka turgudele. Oma raamatus näitlikustab ta, kuidas finantsturgudel matemaatika abil edu saavutada ja kuidas läbi näha teiste kavalusi.

Thorpi on edasi kandnud uued väljakutsed ning ta ei ole alati ise esile tikkunud.

Selles raamatus vaatab ta tehtule tagasi ja annab sellele oma hinnangu.

EDGAR WACHENHEIM III Common Stocks and Common Sense 2016 Kui soovid teada saada, kuidas erinevaid investeerimisprintsiipe päriselus rakendatakse, tasub kätte võtta Edgar Wachenheimi raamat. Selles jagab edukas väärtusinvestor oma kogemusi: kuidas ta investeeringuid valis, mida analüüsis, kuidas tehinguid tegi ja mis hiljem sai. Iga peatükk räägib ühe investeeringu loo: IBM, Union Pacific Railroad, AIG, Whirlpool jt.

Lisaks investeeringute kirjeldamisele kutsub autor lugeja kaasa mõtterännakule. Kajastust leiavad tehingutega kaasnenud ideed, kahtlused, hinnangud ja mis kõige tähtsam, tervel mõistusel põhinev arutlus. Raamat on kirja pandud selgelt ja seda on hõlbus lugeda. Seda võiks pidada õpikuks, kui selles ei oleks nii palju ainulaadset ja varem esitamata sisu.

ARI KIEV Trading to Win: The Psychology of Mastering the Markets 1998 Raamat on hindamatu abiline kauplejatele ja investoritele.

Ari Kiev tutvustab enda väljatöötatud psühholoogilist raamistikku, mis on abiks turu mõistmisel ja jälgimisel ning vajalik edukate tehingute tegemiseks.

Nagu spordiski sõltub väärtpaberiturgudel tipptulemus sageli mitte heast vormist, vaid pigem õigest vaimsest seisundist. Edukaid kauplejaid nõustanud Kiev õpetab, kuidas jätta oma emotsioonid kõrvale ja käsitleda turgu objektiivselt ehk sellisena, nagu see on. Raamat pakub tulemustele orienteeritud sammsammulise juhendi oma investeerimistulemuste parandamiseks. Näiteks õpetab Kiev, kuidas jätta kõrvale subjektiivsed uskumused, seada õigeid eesmärke ning hoida inimlikud tunded, nagu ärevus, hirm, ahnus või joovastus, kontrolli all. Kievi süsteem on suunatud investeerimisel õige rütmi saavutamisele, et jõuda maksimaalse tulemuseni.

Investeerimisel toob pikaajalise kasu nn pea külmana hoidmine. See raamat õpetab, kuidas seda teha.

tekst: priit rum

LHV kommuni­katsioonijuht inve ste e ri – nr 2/20 17

80

RAVEE MEHTA

J O HN M IHA L J E V IC

RA M IT SE T H I

The Emotionally Intelligent Investor 2012

The Manual of Ideas: The Proven Framework for Finding the Best Value Investments 2013

I Will Teach You to Be Rich 2010

Kui lugejale tundub investeerimisel pea külmana hoidmine ja emotsioonide allasurumine elukauge, siis kattub see Ravee Mehta käsitlusega. Emotsionaalse intelligentsuse arendamine ja rakendamine on autori arvates pigem kasulik. Raamatus tutvustab kogenud investor oma arusaamu.

Kõik inimesed on erinevad ja seega ei pruugi maailmaturgude gurude taktikad igale investorile sobida.

Seepärast õpetab Mehta, kuidas lähtuda iseenda isikuomadustest. Raamat annab hea ülevaate erinevatest kallutatustest, mis investeerimist mõjutavad.

Teises osas tutvustab autor, kuidas tunnetada sotsiaalset olukorda ja hinnata teiste turuosaliste tundeid. Mehta näitab, miks tehniline analüüs on päriseluga palju rohkem seotud, kui esialgu võiks arvata. Lõpetuseks annab ta ülevaate, kuidas investeerimisel edukalt ära kasutada intuitsiooni. Raamat ujub investeerimisõpikute riiulil selgelt vastuvoolu ja tutvustab investeerimist uue nurga alt. Eks iga investor otsustab ise, milline lähenemine talle paremini sobib, kuid ignoreerida Mehta mõtteid ei tohiks.

81

Tegemist on väärtusliku infoga investoritele, kes soovivad saada häid tööriistu parimate investeerimisideede leidmiseks ja nende ­õigeks hindamiseks. Kaante vahele on surutud aastatepikkune ekspertiis, mida on vürtsitatud kogenud väärtusinvesteerijate kommentaaridega. Lugeja saab lühiülevaate teooriast, aga ka praktilisi näpunäiteid. Iga peatükk kujutab üht võimalikku lähenemist väärtus­ investeerimisele.

Teemale saab läheneda mitut moodi ning väärtus­ investeerimist süvitsi analüüsinud John Mihailjevic annabki oma teoses eri lähenemistest hea ülevaate. Raamat ei pruugi sobida igale algajale, kuid need, kellel esimesed tehingud tehtud, võivad sellest leida vägagi kasu(m)likke ideid.

Ramit Sethi õpetused rahatarkusest sobivad eelkõige neile, kes alles haaravad oma rahaasjade ohjadest ja on investeerimistee alguses. Kirjutis põhineb USA näidetel, kuid põhimõtted on aktuaalsed ka Eestis.

Autor lubab õpetada rikkaks olemist ja teeb seda finantside alustugedele toetudes, rääkides pangandusest, säästmisest, eelarve koostamisest ja investeerimisest. Vaimukalt annab ta ülevaate, miks õige pealehakkamine, aktiivne hoiak, väike kavalus ja ettevõtlikkus on juba pool võitu rikkaks saamisel. Sethi näitab, kuidas vaid kuuenädalase plaani ja lihtsate sammude abil saavutada uus tase oma rahaasjades. Lisaks kulutuste vähendamisele ja õigele planeerimisele saab vaid vähese panusega panna enda kasuks tööle ka turgude liikumine.

MARY BETH STORJOHANN

JONATHAN CLEMENTS

Work Your Wealth: 9 Steps to Making Smarter Choices with Your Money 2016

How to Think About Money 2016

Rahatarkus on midagi, mis tuleks endale selgeks teha võimalikult vara. Mary Beth Storjohann soovibki lihtsalt ja selgelt edasi anda, kuidas oma rahaasju õigesti seada.

Noore inimese jaoks võib omal käel rahandusmaailma põhitõdedeni jõudmine osutuda keeruliseks. Iga hea nõuanne on abiks ja siit raamatust neid ka leiab, näiteks kuidas saada teadlikuks oma tarbimisharjumustest, lõpetada raiskamine, seada õiged eesmärgid ning kuidas vajadusel kasutada laenuraha ja oma rahaasju ise juhtida.

Raamat sobib eelkõige noorele lugejale, kes on oma karjääri alguses.

Ladus stiil ja väike maht võimaldavad raamatu läbi lugeda kasvõi raamatukogus kohapeal.

Jonathan Clementsi raamat on üks põhjalikumaid rahatarkusest kirjutatud teoseid, mis läheb tavapärasest sügavamale. Lugeja saab selge ülevaate, kuidas oma rahaasju planeerida nii, et muret oleks vähem, otsused oleksid targemad ja rahaga kaasneks ka õnn.

Raamatu sisu rajaneb viiele põhimõttele: raha võib õnne tuua, kuid vaid siis, kui seda kulutada õigesti; pikaealisus esitab uued nõudmised rahakotile; mõistlik rahakasutus ei tule loomulikult, vaid nõuab pingutust; rahaasjades on oluline kord; rikkus tuleb säästmisest.

Igaüks võib sellest raamatust leida uusi ideid oma isikliku rikkuse hindamiseks. Clementsi ideede väärtus seisneb soovis näha rahast kaugemale – oluline on isiklik rahulolu ja eneseteostus, mitte võimalikult suure rahapataka kokku ajamine.

i nve ste e ri – nr 2/2017

Ristsõna

Palun saada vastus e-postile lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm investeerimisalast raamatut. Eelmise ristsõna õige vastus oli: „Kasvukontoga on lihtne investeerida“.

Võitjaks osutusid Imbi Raismaa Lehte Sellin ja Aldo Rauk.

Palju õnne! inve ste e ri – nr 2/20 17

82

Võida aastaks topeltpalk Vaata kuidas: lhv.ee/palk

Too oma palk LHV-sse ja võid võita lisapalga terveks aastaks.

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu kampaania tingimustega lhv.ee/palk ja küsi nõu meie asjatundjalt.