Investeeri 4-2012

LHV PANGA AJAKIRI NR 4/2012

Kus kasvab tuleviku raha?

Arhitekt Veronika Valk ütleb, et üha tähtsam on täna tabada pööraseid ideid, millele ehitada tuleviku linna KAKS AASTAT EUROT INVESTORI ABC: PEEGLI TAGA PANK, MIS AITAB KAPITALI KOGUDA JA KASVATADA VIINATOOTMINE MOEL KINOPANKURID

Juhtkiri

Sisukord TEKST: ANDRES KASK Ajakirja Investeeri vastutav toimetaja

SEL KORRAL ON AJAKIRI INVESTEERI selgelt raha- ja majandusekeskne, see on ikkagi meie leivanumber. Lõppeval aastal juhtus nii mõndagi ja sellest killukese toome siin ajakirjas läbi oma vaatenurga ka teieni.

2012. aasta on maailma majanduses olnud rahutu ja sündmusterohke. Sellest saate lugeda artiklis „Tagasivaade turgudele 2012”.

Meie analüütikud ja toimetajad on püüdnud kokku panna olulisemad sündmused, mis ettevõtlikule ja oma rahaasjadest lugu pidavale inimesele võiks aastale tagasi vaadates olla järelduste tegemisel pisut abiks ning teejuhiks ka järgmisel, 2013. aastal. Lisaks võtab selles numbris LHV majandusekspert Heido Vitsur endale julguse ennustada, mis võiks juhtuda järgmisel aastal.

LHV jaoks on see aasta olnud erakordselt tegus ja kiire kasvamise aasta. Panga klientide hulk on jõudmas 35 000ni, pensionifondide klientide hulk aga ületab 100 000 piiri. LHVs töötab nüüd juba üle 170 inimese, me saavutasime välja antud pangakaartide hulga osas nelja suurema panga järel viienda koha (detsembrikuu alguse seisuga pea 18 000 kaarti). Aastasse mahtus veel LHV liisingu ning LHV Partner Krediitkaardi turuletoomine ning palju väiksemaid, kuid meie joaks olulisi sündmusi, mis on LHV panga kliendi elu teinud kindlasti mugavamaks ja lihtsamaks. Ja see ongi meie tegevuse peaeesmärk.

Head lugemist!

4 RADAR 8 EURO 2 aastat eurot 12 INVESTORI ABC Peegli taga 16 BÖRS 52% kasvu tõi Börsihai tiitli 18 PENSION Pensionitegelikkus 22 UUS INVESTEERING 24 ANALÜÜS Tagasivaade turgudele 2012 32 AJALUGU Moe viinaköök 34 RAHA Turuvaluutad 36 KAANELUGU Veronika Valk tuleviku linnas 42 HIND Saksa perekond 44 KUHU MINNA 46 VEINIKELDER Kullaks hallituse läbi 50 BLOGISOOVITUS 51 ANALÜÜS Rohkem toota kui kulutada 56 ARVAMUS Peavoolu-investeering 58 ISIKSUS Juku-Kalle Raid 60 VIDINAD 62 FILM Kinopankurid 66 NÕUANNE Optsioonid idanema 68 LHV TOETAB 71 LHV PANGA UUDISED 72 UUED RAAMATUD 74 RISTSÕNA

Tegemist on finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete AS LHV Pank ja AS LHV Varahaldus ajakirjaga. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvu teenustega ja uuri lisainfot lhv.ee.

Väljaandja: AS LHV Pank Vastutav väljaandja: Andres Kask

Toimetamine ja kujundamine: Ajakirjade Kirjastus Makett: Magnus Löwenhielm

Kaanefoto: Lauri Kulpsoo Trükk: Printall Trükiarv: 42 500

Reklaam: Nordicom Tellimine ja reklaam: lhv@lhv.ee või 6 800 400

INVE STEERI – NR 4/20 12

3

Radar

Palgalisa teeb õnnelikuks lem võimalikest) kuni kümneni (parim võimalikest), lisaks küsiti aastase sissetuleku suurust ning seda, kas neil on süüa, peavari, TV ja internet.

Uuringu tulemused vastandusid levinud arvamusele, et kui riigi SKT tõuseb, siis on inimesed õnnelikumad. Ilmnes, et majanduse tõusul või langusel polnud inimeste õnnele märkimisväärset mõju – õnnelikud ollakse siis, kui pidev sissetulek tõuseb.

FOT O: C ORBI S

TÕESTI, AGA MIS SELLES ÜLLATAVAT ON? Polegi ju sellist inimest, kes ei tahaks rikkam olla. Kuid siiski, asjas on oma konks. Ameerika Psühholoogia Assotsiatsiooni uurimus kinnitab, et raha teeb õnnelikuks küll. Aga mitte see rikkus, mis juba kogutud, vaid pidevalt kasvav sissetulek. Uuring kestis 2005-2011 ning selle aja jooksul küsitleti 806 526 inimest 135 riigist. Inimestel paluti kirjeldada oma eluga rahulolu skaalal nullist (hul-

Inimene pole ahv TEADLASED ON ASTUNUD olulise sammu edasi, et lahendada elu üht suurimat müsteeriumi – mis teeb meist inimesed? Avastatud on uus geen, mis aitab seletada, kuidas inimene liigina suurtest ahvidest erinema hakkas. Geen nimega miR-941 on kriitilise tähtsusega inimaju arengus, kirjutab portaal Sciencedaily. com. Avastus võib heita valgust küsimusele, kuidas ja miks me hakkasime kasutama tööriistu ja keelt.

Uus geen – mis esineb ainult inimesel, aga mitte ahvidel – täidab spetsiifilist funktsiooni. Edinburghi ülikooli teadla4

INVE STEERI – NR 4/2012

sed võrdlesid inimgenoomi 11 imetajaliigiga (šimpansid, gorillad, rotid jt), et leida neis erinevusi. Ajakirjas Nature Communications avaldatud tulemustest ilmneb, et miR-941 tekkis kuue kuni ühe miljoni aasta eest. Artikli autorid väidavad, et just see geen mängib olulist rolli aju arengus, mis tegi meid lõpuks ahvidest inimesteks.

Tasub meelde jätta, sest tegu võib olla pöördelise teadusliku avastusega, mis toob lähiaastatel kaasa murranguid nii liigi arengu kui ka inimkultuuri mõtestamisel.

Kõige kallim jõulupuu VEEL ENNE FINANTS- JA EUROKRIISI ehtis Berliini keskvaksalit 40 000 Swarovski kristalliga puu. Üle-eelmisel aastal ootasid meeleolukad pühad Londoni luksushotelli Sofitel St James külalisi, kus kuuske meenutava kaunistuse küljes rippus 200 Baccaras miniatuurse käsitööna valminud pudelikest „Louis XIII” Grande Champagne Cognac’iga. Jõulurõõmu jätkus 35 000 naela eest.

Aga pöörakem parem pilgud itta. Hiina ühes poes müüdi kõigest 40 cm kõrgust, 400 briljandiga kaetud ja 1,8 miljonit dollarit maksnud jõulupuud. Hinna sees oli ka sobivates toonides kaisukaru ja kaelaehe. Hong Kongi 30 m kõrguse puu külge mahtus kenasti ära üle 20 miljoni Swarovski kivikese. Eelmisel aastal

jäi Jaapanis üks kuusk rohkem kasvama, sest Tokyo eliitlinnaosa Ginza juveelipood valmistas puhtast kullast kuuse, mis kaalus 12 kg ja mille väärtus hinnati 2 miljonile dollarile. Tänavu otsustasid jaapanlased oma kullapuu valmistada Disney tegelasi kujutavatest figuuridest.

Singapuri ühel juveelipoel õnnestus oma puule riputada 3762 kristallhelmest, 456 lambikest ja 21 798 briljanti.

Väidetavalt siiani kõige kallim jõulupuu kõrgus 2010. aastal Abu Dhabi Emirates Palace Hotel’is. Šeigid ei koonerdanud ja tõid tuppa neljameetrise päris kuuse. Briljantide, pärlite, smaragdide ja safiiridega kaunistamise järel hinnati puu väärtuseks 11,4 miljonit dollarit. Tänavust kulda ja karda alles loetakse okstelt kokku.

INVE STEERI – NR 4/20 12

5

Julgeme soovitada

Ootamatu kassahitt

Alan Turingi elu ja töö Kuni mai lõpuni on avatud briti matemaatiku ja arvutiteadlase Alan Turingi sajandale sünniaastapäevale pühendatud näitus. Turing on sügavuti mõjutanud koodimurdmist, matemaatikat, tehisintellekti-teooriat, arvutiteadust ja bioloogiat. Väljas on esemeid, mida eksponeeritakse üldse esimest korda, lisaks arhiivimaterjalid, fotod ja interaktiivsed objektid.

London, Science Museum Terrakotasõdalased Hiina esimese keisri terrakotaarmeed on nimetatud 20. sajandi arheoloogia suurimaks leiuks pärast Tutanhamoni hauakambrit.

8000 sõduri, hobuse ja kaariku kujud maeti koos keisriga. 800 ruutmeetril välja pandud rekonstruktsioon on rändnäitus, mida saab vaadata 17. veebruarini.

Brüssel, Stock Exchange Moodne meister Marc Chagall kuulub 20. sajandi populaarsemate kunstnike hulka. Tema hõljuvad figuurid, lendavad lehmad ja kodulinnud on hetkega äratuntavad. 8. veebruaril avatavale näitusele on kogutud modernismimeistri 90 maali ja joonistust.

Zürich, Kunsthaus 6

guheitu palgamõrvale”. Ometi teenis film kahe esimese linastusnädalaga tagasi 62 miljonit dollarit, ehk peaaegu kogu filmi tegemiseks kulunud eelarve.

Ameerika telesaatele 60 minutit antud intervjuus ütles Spielberg, et suudaks „teha actionit ka une pealt”. Ja lisas, et praegu action teda enam ei köida. Kuidas suhtub „Lincolni” Ameerika Filmiakadeemia ja mitu Oscarit film võidab, seda saame teada juba veebruari lõpus. „Lincoln”, India, USA. Režissöör Steven Spielberg, osades Daniel Day-Lewis, Joseph Gordon-Levitt, Tommy Lee Jones.

Kinodes alates 25. jaanuarist.

Ulmelised ruumid KULTUSFILMIDE STAATUSESSE TÕUSNUD Jaapani animefilmidest „Akira” (1988) ja „Ghost in the Shell” (1995) on tänaseks saanud globaalse popkultuuri ühed olulisemad teetähised. Kumu näitusel pannakse välja originaaljoonistused tähtsamatelt jaapani animekunstnikelt ja -filmirežissööridelt. Tööd on valminud 22 aasta jooksul, ajavahemikus 1987–2009.

Oluline on lisada, et töid eksponeeritakse esimest korda kui eraldiseisvaid kunstiteoseid, lahutatuna nende rollist filmide valmimisel.

Ulmelised ruumid ja linnavisioonid.

Jaapani animatsiooni kõrghetked.

Kumus alates 8. veebruarist.

INVE STEERI – NR 4/2012

KOJI MORIMOTO. IMA GE FROM E XTRA C O RY RI G H T BY S TUDI O 4°C , R& S R EC O RDS AN D S ON Y M USI C .

VÄLISMAALT

JAANUARI LÕPUS JÕUAB kinodesse põnevusfilmide meistri Steven Spielbergi film „Lincoln”. Kriitikud on üksmeelel, et hoolimata 1990ndatel võidetud kahest Oscarist („Schindleri nimekiri” ja „Saving Private Ryan”) pole Filmiakadeemia siiani Spielbergi ja tema kassahittide suhtes just kõige soosivam olnud. „Lincoln” peaks nüüd selle müüri murdma. Filmi tegevus toimub Ameerika Kodusõja lõpupäevil, mil president Abraham Lincoln (Daniel Day-Lewis) näeb kitsukest võimalust suruda läbi põhiseaduse 13. parandus, mis keelustaks orjapidamise. „Film annab meile ühe kinoajaloo kõige parema portree töötavast presidendist – ettenägelik, kurnatud, salakavalt vastaseid nurka mängiv mees,” kirjutab tunnustatud briti kriitik Tom Shone.

Tegemist on ootamatu kassahitiga, leiab Briti ajaleht The Guardian. Märulitulevärgi asemel pakub film „149 minutit pingelist poliitilist manööverdamist hämarates tubakasuitsustes ruumides”. Filmis on „vähe nimetamisväärt actionit, ainult kokkuhoidlikud lahingustseenid, napilt sütitavat ilukõnet ning ei vähimatki pil-

www.prike.ee

SUUREPÄRASEID KONTSERDIELAMUSI

HENNESSY JA EESTI KONTSERDI UUSAASTAKONTSERDID 1997-2013

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

AASTAT

Euro

aastat eurot EURO KASUTUSELEVÕTMISEST EESTIS SAAB 1. JAANUARIL KAKS AASTAT. KUIDAS ON EURO-EELSEL AASTAL ANTUD LOOTUSED JA LUBADUSED TÄITUNUD? JÄRGNEVALT LOETLETUD LUBADUSED ON VÕETUD VALITSUSE EUROVEEBIST (EURO.EESTI.EE) LEITUD 2010. AASTA JUULI ETTEKANDEST „EUROLE ÜLEMINEK EESTIS: EURO KASUD”.

8

INVE STEERI – NR 4/2012

Euroalal on Eesti elu ja areng üldiselt turvalisem, sest oleme veelgi enam osa Euroopast.

2010. AASTA KEVADEL, kui ELi institutsioonid Eesti eurosobivust hindasid, oli Kreekas olukord juba keeruline (mais 2010 toimusid suured meeleavaldused tollase valitsuse kärpeplaanide vastu) ja euroala kohal tumedad pilved. Kas Eesti on nüüd üldiselt turvalisemas olukorras?

Nojah, miks mitte. Esimesed kümme aastat (euro sündis 1. jaanuaril 1999) olid euro ja euroala ju turvalised küll ning ei saa välistada, et näiteks viie või kümne aasta pärast on nad seda jälle. Kas see on just konsensus, aga küllalt laialt levinud arvamus küll, et juhul kui EL suudab liikuda suurema föderaalsuse suunas, siis jääb ka euro püsima.

Majandus areneb euroalal kiiremini – IMFi hinnangul võib euroalaga ühinemine kiirendada majanduskasvu 20 aasta jooksul keskmiselt 0,15% kuni 1% võrra aastas.

EUROOPA KOMISJONI PROGNOOSI järgi kasvab Eesti majandus tänavu 2,5% ehk aeglasemalt kui euroalasse mitte kuuluvate Läti ja Leedu majandused (need kasvavad vastavalt 4,3% ja 2,9%). Üks aasta ei näita veel muidugi midagi, näiteks 2014. prognoosid on jällegi vastavalt 4,0%, 3,9% ja 3,6%. 2020. aastatel saab juba asjalikumaid analüüse teha, millist pikaajalist mõju euro Eesti majanduskasvule avaldanud on.

Euro tagab stabiilsed hinnad. Euroopa Liidu rahapoliitikat suunava Euroopa Keskpanga eesmärk on hoida inflatsioon madalana, et see ei ületaks euroalas keskmiselt 2% aastas.

MADAL INFLATSIOON on Euroopa Keskpanga eesmärk tõesti ja kuigi eurokriisiga seoses on igasuguseid spekulatsioone õhus, on 2% endiselt tema inflatsioonieesmärk. Paraku on Eesti inflatsioon olnud kõige kõrgem euroalas (oktoobri seisuga viimased 12 kuud 4,2%, euroala

keskmine 2,5%) ja üks kõrgemaid ELis. Ent Soomeski oli aastane inflatsioon 3,5% ja sellega võrreldes polegi Eesti näitaja nii halb – selleks, et rikkamatele riikidele palkadelt ja hindadelt järele jõuda, peabki meie inflatsioon veel aastaid nende omast veidi kiirem olema. Kroonile ja valuutakomitee süsteemile truuks jäädes olnuks inflatsioon meil praegu, kaks aastat pärast vahetust, ilmselt umbes sama kiire.

Otseselt euro kasutuselevõtust tulenenud hinnatõusuks paaril e-päeva järgsel kuul hindas Eurostat 0,2-0,3 protsenti.

Tegelikult võis ka hiljem, kui ettevõtjaid enam ei sidunud lubadus „hinda ei tõsta”, osa hinnatõusust olla tingitud uuest vääringust. Eurostat ütleb, et päris täpselt pole tegelikult võimalik hinnata, milline hinnatõus oli põhjustatud eurost ja milline mitte, ning kuidas oleks olnud ilma eurota.

Euro kasutuselevõtt lihtsustab hindade võrdlemist eri riikides, mis omakorda soodustab konkurentsi ja aitab hoida hindu stabiilsena.

HINDU – JA PALKASID – on nüüd tõesti lihtsam võrrelda. Aga erilist hindu stabiliseerivat efekti pole sellel olnud, pigem vastupidi. On ju hinnatase osaliselt ja palgatase eriti siin jõukamate euroala riikide omast seni veel tublisti madalam ning lihtsam võrreldavus kannustab ettevõtjate ning töötajate soovi Soomele ja teistele kiiremini järele võtta – esimesed hindades, teised palgas.

TEKST: VILLU ZIRNASK

Madala ja vähemuutuva inflatsiooniga on ka intressimäärad stabiilsemad ning Eesti pankadel on võimalik raha madalama protsendiga oma klientidele edasi laenata. Eurodes võetud laenud, nt eluasemelaenud lähevad laenajale soodsamaks.

SEE LOOTUS ei ole valdavalt täitnud, aga mitte sellepärast, et lootus olnuks vale, vaid sellepärast, et Ameerika hüpo-

Eesti Päevalehe kolumnist

INVE STEERI – NR 4/20 12

9

Euro

teekvõlakirjade kriis ja eurokriis lõid riskimarginaalid üleilmselt üles ning vähendasid pankade himu laenu anda.

Ent suurte ja kindlate ettevõtete jaoks on laenutingimused paranenud, näiteks Eesti Energia 4,5%se kupongiga ning 2020. aastal tähtaeguva eurovõlakirja järelturuhind oli siinse masu kõrgpunktis alla 60% nominaalist, aga pärast Eesti eurokõlblikuks tunnistamist 2010. aasta kevadel hüppas 90%ni ning praegu on 107% nominaalist. Samuti arvatakse, et Eesti riik võiks – kui tahaks – praegu vägagi soodsa hinnaga võlakirjaturult laenu saada.

Läti euro Läti valitsus tahab saavutada riigis euro kasutusele võtmise aastast 2014.

Selgus, kas see läheb nii, saabub 2013. aasta kevadel. Lätlastele valitsuse plaan eriti ei meeldi – augustikuise avaliku arvamuse küsitluse järgi oli euro toetajaid vaid 13%, vastaseid aga 59%. Samas on toetus peaminister Valdis Dombrovskisele tugev ja viimasel ajal isegi kasvanud: oktoobris suhtus temasse positiivselt või pigem positiivselt 49,5% küsitletutest, negatiivselt või pigem negatiivselt 40%. Ja hoiustest 43% hoiavad Läti eraisikud eurodes (tõsi, euro osakaal on viimasel ajal veidi vähenenud, aastakaks tagasi oli eurohoiuste osakaal 50%).

10

Euro on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud valuuta. Euro kasutuselevõtt suurendab automaatselt usaldust ka Eesti majanduse vastu. Usaldus toob kaasa investeeringuid ja uusi töökohti ning tõstab töötajate sissetulekuid.

USALDUS MÕÕDETUNA RIIGIREITINGUGA (näiteks Fitch tõstis Eesti reitingu 19. juulil 2010 BBB+lt Ale ning 5. juulil 2011 A+le) on kindlasti kasvanud, aga järgnema pidanud tööhõive- ja sissetulekuefekte pole (veel?) ühemõtteliselt näha.

Eesti pankadel on võimalus laenata raha Euroopa Keskpangast.

NII TA ON JA PANGAKRIISI OLUDES oleks sellest suur abi.

Eestis kaob raha devalvatsioonirisk ning sellega kaasneda võiv investeeringute väärtuse langus.

DEVALVATSIOONIRISK ON KADUNUD, aga selle asemele on paraku tulnud kartus, et euroala võib laguneda. Aga see kartus mõjutab tervet euroala (ja vähemal määral tervet maailma), mitte kitsalt Eestit.

Pankades kaovad raha konverteerimise kulud, mille pangad enda määratud kursi alusel varem kroonihoiustelt eurodes võetud laenu tagasi-

INVE STEERI – NR 4/2012

makseks maha arvasid.

KONVERTEERIMISKULUD ON KADUNUD, lisaks on euroala-sisesed maksed läinud odavamaks ja kiiremaks, mõned pangad teevad euroala-siseseid arveldusi lausa tasuta.

Euro kasutuselevõtt toob kaasa väiksemad tehingukulud, kuna väheneb valuutavahetuse vajadus. Reisimine muutub mugavamaks, kuna jääb ära raha vahetamine.

NII ON. EUROALA PIIRES on praegu ilmselgelt mugavam reisida, sest raha pole enam vaja vahetada. Ja ka muu maailma piires toimetada on mugavam, sest enne reisile asumist pole vaja soetada kroonide eest eurosid või dollareid, mis sihtpunktis sealseks valuutaks vahetada – esimest etappi pole enam vaja läbida.

Eesti hakkab osalema ELi majandus- ja finantspoliitiliste otsuste tegemisel. Eesti Panga president hakkab osalema euroala rahapoliitika väljatöötamises, võttes osa Euroopa Keskpanga nõukogu tegevusest. Rahandusministeeriumi esindajad hakkavad osalema nn eurogrupi töös, mis on ELi majandus- ja rahandusministreid ühendava ECOFINi kitsam ring, kus ECOFINi teemad enne koosolekut läbi töötatakse.

TÕSI, MEIE KESKPANKURID OSALEVAD nüüd Euroopa Keskpanga tegemistes ning rahandusminister ja rahandusministeeriumi ametnikud eurogrupi tegemistes. Kuivõrd nende seisukohad seal kõlama pääsevad, on iseküsimus, aga võimalus selleks igatahes on – sõltub paljuski isikutest, kes neil kohtumistel käivad. Näiteks Eesti Ekspress sahistas mõne aja eest, et Euroopa Keskpanga president Mario Draghi küsib Eesti Panga presidendilt Ardo Hanssonilt (kes varem oli Maailmapanga Hiina büroo juhtivökonomist) vahel nõu Hiina küsimustes.

Audi hybrid Homsest maailmast hoolides.

Audi A8 hybrid Audi A6 hybrid Audi Q5 hybrid quattro®

Audi Q5 hybrid quattro (180 kW/245 hj); keskmine kütusekulu: 6,9 L/100 km; keskmine CO₂ emissioon: 159 g/km Audi A6 hybrid (180 kW/245 hj); keskmine kütusekulu: 6,2 L/100 km; keskmine CO₂ emissioon: 145 g/km Audi A8 hybrid (180 kW/245 hj); keskmine kütusekulu: 6,3 L/100 km; keskmine CO₂ emissioon: 147 g/km

Audi Tallinn Paldiski mnt 100a Telefon: 611 2000 E-mail: tallinn@audi.ee Audi Kuressaare Tallinna tn 61a Telefon: 453 0100 E-mail: kuressaare@audi.ee Audi Pärnu Tallinna mnt 87e Telefon: 444 7130 E-mail: parnu@audi.ee

FOT O: C ORBI S

Peegli taga KAS MAAILMAMAJANDUS ON NAGU ALICE, KES OOTAMATULT AVASTAB END PEEGLITAGUSEST, AGA EI OSKA SEALT VÄLJA PÄÄSEDA?

TE KST: HEIDO VITSUR

LHV majanduskonsultant 12

LÕPPEVALE AASTALE TAGASI VAADATES võime rahuldustundega väita, et meil on läinud hästi. Kuid hästi eeskätt siiski mitte sellepärast, et meil kõik tõepoolest hästi oleks läinud, vaid sellepärast, et tervel maailmal ja loomulikult ka meil oleks võinud minna tunduvalt halvemini. Elati ju peaaegu terve aasta võlakriisi järjest suureneva surve all ja paljudel meist tuli aasta kestel eelmise aasta headest näitajatest ülesköetud ootusi mõnevõrra korrigeerida. Kuid õnneks kõige negatiivsemad prognoosid ei täitunud – siin, Eestis, võime mööduva aastaga üpris rahule jääda.

INVE STEERI – NR 4/2012

Eesti tugevuseks on alati loetud meie suurt kohanemisvõimet ja suutlikkust hoida makroökonoomilist tasakaalu.

Tõsi, viimasega oleme laitmatult hakkama saanud siiski eelarve tasakaalu ja riigivõla kriteeriumeid aluseks võttes.

Kuivõrd need kaks on meil alati olnud paremas tasakaalus kui enamikus maailma riikides, siis endi edukust lõppeval aastal (teiste Euroopa maadega võrreldes) nende kahe teguri abil küll selgitada ei saa.

Eesti teistest suuremat majanduskasvu ja sellest tulenevalt ka paremat riigitulu-

Investori ABC

de laekumist toetasid lõppeval aastal põhiliselt kaks tegurit. Eriti tugev ekspordi kasv 2011. aastal ja meie suutlikkus jätkata eksportimist ning hoida sisenõudlust ka lõppeval aastal. Ekspordivõime säilis negatiivsemaks muutunud keskkonnas põhiliselt tänu kahele tegurile. Esiteks suutsime kohe kriisi algul pöörata oma kriisieelse tööjõu ühikukulu (ULC) kümnetesse protsentidesse ulatuva kasvu kiirelt negatiivseks. Nii taastasime oma kõige olulisema konkurentsieelise – suhteliselt kõrge töö produktiivsuse taseme.

Teiseks tuli meile kasuks ka see, et samal ajal, kui meie reaalne vahetuskurss tähtsamate kaubanduspartnerite suhtes on kriisijärgsel perioodil püsinud suhteliselt stabiilsena, oli meie tähtsaimate eksporditurgude hulka tõusnud Venemaast saanud seoses rubla vahetuskursi kallinemisega Eesti kaupadele senisest soodsam turg.

Kuid oma edukuse hindamisel ei tohiks ignoreerida kahte asjaolu. Esiteks, tänu Euroopa Liidu fondidele ja CO2 kvoodi müügile on Eesti kahe viimase aasta jooksul saanud sisenõudluse toetamiseks rakendada suhteliselt ekspansiivset eelarvepoliitikat. Meie riigi kulutused olid selleks aastaks planeeritud 8,5% võrra eelmise aasta omadest suurematena, kusjuures viimased olid 2010. aasta omadest 10% suuremad. Luksus, mida enamik riike endale lubada ei saanud. Teiseks on meile lühiajalises perspektiivis tulnud kasuks ka tööjõu vaba liikumine, mis on vähemalt viie protsendipunkti võrra vähendanud meil tööpuudust, aidanud hoida üleval sisenõudlust ning vähendanud sotsiaalkulutusi.

Muutumise illusioonid Mida võime oodata uuelt aastalt? Möödunud aastale tagasi vaadates on tänaseks rohkem kui kunagi varem selgeks saanud, et majanduse jaoks tähtsate otsuste langetamine seostub ka edaspidi tunduvalt enam poliitiliste ja sotsiaalsete riskide/eesmärkide arvestamisega,

kui kriisile eelnenud või kriisi esimestel aastatel tundus loomulik olevat. Kuid sama selgeks on saanud, et ükskõik milline poliitiline tahe ei suuda muuta majanduslikku reaalsust, parimal juhul tekitatakse lühikeseks ajaks reaalsuse muutumise illusioon. Seega ei osutu tuleval aastal ilmselt tõeseks ei nende ennustused, kes prognoosivad puhtalt majandusnäitajate alusel eurosüsteemi kokkuvarisemist, ega ka nende omad, kes usuvad, et võlakriisile on nüüd lahendus leitud.

Ilmselt on mööduva aasta saavutusi ja läbikukkumisi kõige õigem kokku võtta järgmiselt: kõigile raskustele vaatamata on Euroopa ja maailm suutnud endale osta rohkem mõtlemis- ja tegutsemisaega kui majanduslikult ratsionaalne või võimalik tundus olevat. Kuid sama selge on, et niisugune tegevus ei saa muuta maailmamajanduse toimimise aluspõhimõtteid, ning et aja ostmine tähendab ka lahendamist vajavate probleemide ja reformide edasilükkamist koos tagajärgedega.

Maailm on praegu omapärase vastuolulise dilemma ees. Üle jõu käiv elamine tuleks küll kiiresti lõpetada, aga seda ei ole võimalik teha, sest üle jõu elamise järsk lõpetamine tähendaks võlakoormuse suurenemist ehk veel suuremat üle jõu elamist. On ju IMFi arvutuste kohaselt avalike kulutuste ühe SKT protsendi suuruse kokkuhoiu hinnaks 1,5–2% suurune SKT vähenemine. Tundub, et oleme oma igapäevases praktilises elus jõudnud Alice’i peeglitagusesse maailma.

Aneemiline kasv Ülaltoodust tuleneb vähemalt kaks järeldust. Esiteks tuleb meil lühiajalises perspektiivis natukegi kiirendada praeguse majandusparadigma (tarbimisühiskonna) toimimise jaoks liig aneemilist majanduskasvu ja mõista, et inflatsiooni kiirenemise risk pole hetkel kuigi suur.

Teiseks tähendab aneemiline kasv paraku ka seda, et investoritel tuleb ka INVE STEERI – NR 4/20 12

13

Investori ABC

tuleval aastal seista silmitsi probleemiga, et maailmas on liiga vähe kohti, kuhu reaalmajanduses tulusalt investeerida ja seda isegi praeguste, ajalooliselt madalate intresside juures.

Kuigi praegu on suurima tähelepanu all finantside tasakaalustamatus, ei tohi siiski unustada, et olemasolev tootmispotentsiaal arendati välja siis, kui kogunõudluse kasvu toetas järjest odavam ja kiiresti kasvava mahuga krediit. Meenutagem, et meilgi moodustas majandusse tulev täiendav krediit üksnes 2006. aastal 40% sama aasta SKTst, Lätis 43% ja Rootsis 2007. aastal 23%, ning et sama suurusklassiga krediidibuumi võis üle maailma täheldada veel USAs, Hispaa-

olukorras, kus ka valitsustel pole majanduspoliitiliste meetmete arsenalis ettevõtjatele pakkumise poole toetamiseks praktiliselt mitte midagi alles jäänud?

Lisaks ei saa tuleva aasta kontekstis kuigi palju ka Aasia kasvule loota: maailma suurimad säästjad ei muutu üleöö erilisteks kulutajateks. Pealegi on saanud ilmseks, et ka Aasia ei suuda ilma vana maailma tarbijateta oma majanduskasvu endisel tasemel hoida.

Lõpuks muudab uue kasvu problemaatika keerulisemaks taas teravalt üleskerkinud kasvupiiride probleem. Maailma, kus tarbimise mahu määrasid põhiosas ära vanad OECD riigid, enam ei ole.

Nüüdsest veab tarbimise kasvu endise

Kust võtta täiendav nõudlus? nias, Iirimaal jne, ning see kestis aastaid.

Paraku tuleb neis riikides tegeleda peamiselt võlgade tasumise ja refinantseerimise probleemidega. Euroopas pole enam kuigi palju selliseid riike, mille riigivõlg oleks allpool Maastrichti kriteeriumist või eravõlg väiksem sisetoodangust.

See-eest on aga selliseid, kus riigivõlg on SKTst suurem ja seda isegi kuni poolteist-kaks korda või eravõlg koguni kolm korda suurem.

Suure ringi küsimus Seepärast jääb vaatamata finantsprobleemide erilisele teravusele maailmamajandust tuleval aasta kummitama küsimus: kust võtta selline täiendav nõudlus, mis teeks uued investeeringud tasuvaks 14

INVE STEERI – NR 4/2012

poole miljardi inimese asemel neli miljardit inimest Aasiast ja Ladina-Ameerikast, kus ameerikalikust tarbimistasemest on pikki aastaid üksnes unistatud.

Siiski on tõenäoline, et tuleval aastal jäävad keerulised tulevikuprobleemid tahaplaanile ja elatakse edasi hetkeprobleeme lahendada püüdvas, lühikese ajahorisondiga maailmas. Maailmas, milles (nagu ka lõppeval aastal) hakkavad majanduskonjunktuuri tüürima usalduskriisid maailma ühe või teise piirkonna, valuuta ja poliitika suhtes, kuid kus ollakse suutelised lühiajalisi probleeme lahendama.

Kuid mida lähemale saab vaadata, seda enam tuleb olla valvel ja teha panus enda suutlikkusele kiiresti muutuda ja olla paindlik.

III sammas Tavaliselt on inimestel II sammas.

LHV klient teab, et on ka III sammas.

Tutvu fondi prospektiga ja k체si lisainfot lhv.ee/pension LHV T채iendavat Pensionifondi valitseb AS LHV Varahaldus.

Börs

52% kasvu tõi Börsihai tiitli AKTSIAMÄNG BÖRSIHAI VÕIMALDAS TÄNAVU NOVEMBRIS MÄNGIJATEL INVESTEERIDA KOLME NÄDALA JOOKSUL USA, LEEDU, LÄTI JA EESTI BÖRSIDELE. UUENDUSENA TOODI SEL AASTAL MÄNGU STARDIPORTFELL. MÄNGU ALGUSES SAI VALIDA, KAS ALUSTADA KÜMNE TUHANDE EUROGA VIRTUAALKONTOL VÕI STARDIPORTFELLIGA, KUHU VALISIME USA TURUL KAUBELDAVAD AKTSIAD.

TE KST: ANDRES KASK

16

„STARDIPORTFELL LIHTSUSTAS alustaval investoril valikute tegemist ning aitas paremini mõista portfellis olevate aktsiate hinnaliikumisi. Igal börsipäeval lisandus kõigi mängijate portfelli täiendavalt tuhat eurot,” ütles mängu peakorraldaja Alo Vallikivi. Mängu võitmiseks tuli kasvatada kõige suurema turuväärtusega portfell, osalejaid oli seekord 2441.

Börsihai mängu võitis Marat Kasparov, kellel õnnestus kahekümne börsipäeva jooksul kasvatada 25 000 eurot 13 206 euro võrra ehk enam kui 52%. Teise koha saavutas Dmitrijs Baulins Lätist ning kolmandaks tuli Mehis Arula Eestist. „Mäng sattus sellel aastal üsna ebasobivale ajale – sügisel alanud langus sai novembris hoogu juurde ning kasumiteenimise võimalusi oli vähevõitu. Siiski pakkusid esimese ja teise koha saavutanud mängijad nauditavat võistlust,” ütles

INVE STEERI – NR 4/2012

Alo Vallikivi. Kokku jõudis sel aastal kasumisse 952 portfelli ehk 39% portfellide üldarvust.

Investeerimis- ja kauplemismäng Börsihai on kasvanud välja aktsiamängust, mis kandis algusaastail (2001–2005) nime Noor pensionär. Möödunud aastal võttis kolmes Balti riigis toimunud Börsihaist osa ligikaudu 2300 osalejat ja võit tuli Eestisse. Mängu lõplik järjestus on näha aadressil lhv.ee/hai.

LHV Pank pani auhinnaks välja Estraveli reisipaketi kahele. Võitjal lubati valida kahe reisi vahel – riskialdis aktsiakaupleja võis sõita vastuolulisele tuldpurskavale Islandile, rahu ja stabiilsust hindavale kauplejale pakuti villapuhkust päikselises Sitsiilias. Lisaks said viiskümmend paremat mängijat pääsmed LHV seminaridele ja investeerimisalase raamatu.

Börsihai 2012 Marat Kasparov: „Kauplemine on fanaatiku eriala” Miks Sa otsustasid mängus osaleda?

Sportlikust huvist.

Mis oli Sinu edu võti?

Põhiliseks edu võtmeks oli ANF (Abercrombie & Fitch Co) ja NTAP (NetApp, Inc.) kolmanda kvartali tulemustesse tabamine. Ja päeva sees ei teinud lollusi, nagu põhjade otsimine aktsiates, mis on suurelt kukkunud. Tegelikult on Börsihai edu suuresti õnne ja õige ajastuse tabamine ja natukene teadmisi.

Ei saaks väita, et Börsihai edu ja tulemused peaksid reaalsust peegeldama, see on ainult heaks eelduseks.

FOT O: VEI K O T ÖK M A N / Ä RI PÄ EV

Milline oli Sinu strateegia?

Põhiliseks strateegiaks oli üleöö tulemustesse mängimine. Hetkel on turg niivõrd käibevaene, asjad ei kipu liikuma ega töötama ja uudiste suhtes puudub huvi, seega otsustasin, et kolmandas kvartalis mängimine on ainus valik.

Tulemustesse otse mängimine on küll kordades riskantsem kui päeva sees traidimine, kuid võib ka suure liikumise kätte saada, mis päeva sees on praktiliselt võimatu.

Alustasin KIT Finance Europe AS börsimaaklerina aastal 2006 ning hiljem liikusin edasi päevakauplemise peale.

Kas börsil mängimisega võib ära elada?

Võib väga hästi elada, võib niisama ära elada, aga võib ka pankrotis lõpetada. Nii on igal üle keskmise riskantsemal tööalal.

Kui palju Sa reaalse rahaga börsil kaupled ja millised on olnud tulemused?

Börsil ei saa eriti kaua kaubelda ilma positiivse tulemuseta, erandjuhtum oleks see, kui sul on rikas isa, kellel kannatusega pole probleeme.

Kumma auhinna valid, kas sõidad reisile Sitsiiliasse või Islandile?

Ma valin kindlasti Sitsiilia, pole varem Itaalias käinud ja Eesti suve napib. Sitsiilial peaks olema iidne ajalugu, mis mind samuti huvitab. Sitsiilia ööelust pole ma palju kuulnud, nüüd tuleb see viga parandada.

Kuidas oled kauplema õppinud?

Kauplemine on fanaatiku eriala, ainult siis saab sellel alal edukas olla. Peab lihtsalt midagi väga tahtma ja selle eesmärgi nimel elama. Samuti tuleb palju ohverdada, kõige suurem ohverdus on aeg, argipäevast pereelu ja USA kauplemistöötundide järgi töötamist on raske kokku viia.

Mida soovitad algajale börsihuvilisele?

Soovitan palju tööd teha. Väga palju tahtmist peab olema, et mitte alla anda.

Samas on vaja ka adekvaatset arusaamist selles osas, kui kauplemine ei sobi iseloomuga. Vägisi ei saa võita ega teenida.

Teadmiste omamine on muidugi tähtis, kuid kauplemine ja börsindusega teenimine on suuresti iseloomuga seotud.

TE KST : ALO VALLIKIVI

INVE STEERI – NR 4/20 12

17

Pension

Pensionitegelikkus SEL AASTAL SAI EESTI PENSIONISÜSTEEM 10-AASTASEKS. PIISAV PÕHJUS, ET VAADATA KORRAKS TAGASI JA UURIDA INIMESTE MEELSUST NING HOIAKUID, MIS ON TEKKINUD VIIMASTE AASTATE MAJANDUSE KÜLLALT KEERULISEL AJAJÄRGUL. JUBA TEIST AASTAT JÄRJEST tellisime septembris turu-uuringufirmalt Faktum Ariko pensioni II samba kogumist selgitava uuringu (728 vastajaga, vanusevahemikus 18-60 aastat, kõik vastajad olid II sambaga liitunud), millest muu hulgas selgus, et pensioni-teema ei ole täna seda koguvale inimesele eriti oluline ning usk pensionisüsteemi on jätkuvalt madal.

TEKST: ANDRES KASK

LHV turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juht 18

Inimesed ei mõtle oma tulevikule ja pensioni kogumisele Küsisime: „Kui oluliseks te peate pensioni kogumise teemat oma elus?“ Kui pensioni-temaatikat peetakse oma elus üldiselt suhteliselt oluliseks, siis pensioni kogumist tähtsustatakse juba märksa vähem. Oluliseks või väga oluliseks pidas seda alla poole sihtrühmast. See asjaolu ilmnes, kui lisasime eelmise

INVE STEERI – NR 4/2012

aasta uuringu küsimusse „kogumise” sõna, mille järel langes pensioni-teema olulisus märgatavalt. Seega, kuigi pensioni-teema üldiselt on oluline, ei olda siiski märkimisväärselt valmis oma pensioni kogumisse ise panustama. See tähendab, et suur osa inimesi ei teadvusta endale, et ees ootavas pensionieas sõltub nende heaolu eelkõige enda kogutud vahenditest.

Passiivsusele oma rahaasjade suhtes viitas ka küsimus: „Kui tihti te olete oma pensionihaldajat vahetanud?” 57% küsitletutest pole fondihaldajat kordagi vahetanud. Ja seda olukorras, kus vaatamata majanduse ja finantsturgude taastumisele on paljudel pensionikogujatel oma pensionifondi osakuhinnad täna endiselt madalamad kui kriisi eel ehk viis aastat tagasi. Võiks ju uskuda, et vanemaks saades tekib inimesel elukogemus ja suure-

FOTO: MARG US JO H AN SO N

neb vara ning ta hakkab oma pensioni suhtes rohkem huvi tundma. Kuid küsitluse järgi on aktiivsem vahetaja hoopis noorem rühm, kuigi võiks eeldada, et neil on selleks vähem aega ja huvi. Samuti on mõnevõrra aktiivsem jõukam rühm, kuigi vähem jõukamale on just pensionifond elukoha järel suuruselt teine finantsvara.

Ka oma vara kasvu või kahanemise tulemuste jälgimisel on inimesed pigem passiivsed – oma II samba seisu jälgimine on suhteliselt harvaesinev tegevus. Kolmandik kogu sihtrühmast vaatab seda harvem kui kord kvartalis ja kolmandik pole üldse kunagi vaadanudki.

INVE STEERI – NR 4/20 12

19

Pension

Kaubanduskeskustes pensioniga liitujate sõnul on selgitused paremad kui pangakontoris Juba eelmise aasta uuringus nägime, et kaubanduskeskustes selgitavad konsultandid olulisi aspekte pigem paremini kui pangakontoris. Sama kinnitas ka käesoleva aasta uuring. See seletub asjaoluga, et kaubanduskeskustes lepingutega tegelevad konsultandid on spetsialiseerunud ainult ühele finantstootele – pensionile. Pangakontorites

olla haldaja vahetamine. Kes on fondihaldajat vahetanud, kavatsevad seda edaspidi vähem teha (rahulolu on tõusnud).

Madalaim on huvi fondi vahetuse vastu LHV ja Nordea klientide seas, kelle fondidesse on käesoleval aastal kõige enam II samba kliente ümber registreerunud.

Noored on veidi enam rahul kui vanemad ning fondihaldajate võrdluses on kõrgeim rahulolu LHV klientide seas.

Samuti selgub, et rahulolu on kõrgeim nende seas, kelle jaoks on oluline fondi

Kolmandik vaatab oma pensioni II samba seisu harvem kui kord kvartalis. aga on tihti järjekorrad ning sellest tekib surve telleritele, et nad teeks oma tööd tempokamalt. Ka ei ole pangatelleril võimalik nii suure tootevaliku puhul kõiki pensioniteema nüansse peast mäletada.

Hoiuseintressid, pangakaardid, valuuta, kindlustus – need on vaid üksikud reeglite ja dokumentide labürindid, milles tellerid peavad detailideni oskama oma kliente juhendada. Kaubanduskeskuste konsultandid on aga oma teemale spetsialiseerunud. Nad on saanud põhjaliku eelkoolituse, läbinud testimisperioodi ning osalevad iga kuu täienduskoolitustel.

Rahulolu oma fondihaldajaga Uuringu põhjal selgus ka, et fondihaldaja valimise peamiste määravate tegurite seas on olulisteks aspektideks fondi tootlus ning haldaja soliidsus ja usaldusväärsus. Märkimisväärne on, et aastaga on rahulolu oma fondihaldajaga selgelt paranenud ning võib öelda, et üle poole sihtrühmast on üldiselt oma II samba haldaja ja tulemusega rahul. Samas on ka näha, et rahulolu tõusu põhjuseks võib 20

INVE STEERI – NR 4/2012

tootlus (aktiivsed näitajad). Kõiki finantsteenuseid ühest kohast saada soovijate rahulolu on aga madalaim. Taas saab kinnitust reegel, et kui oled mugav ja ei viitsi oma rahaasjadega tegeleda, pead leppima kesiste tulemustega. See kehtib nende 57% II sambaga liitunu puhul, kes pole haldajat kordagi vahetanud ja 74% puhul, kes ei kaalu seda ka edaspidi teha.

Eesti inimesed ei usu jätkuvalt pensionisüsteemi 72% küsitletutest vastas „kahtlen” või „ei usu”. See usk pole ka aastataguse uuringu tulemustega märkimisväärselt muutunud, kuigi mõningast paariprotsendilist positiivset nihet võib siiski märgata. Keskmisest veidi enam usuvad Eesti pensionisüsteemi toimimisse LHV kliendid, küsitluses osalenud jõukam rühm ning oma pensioni haldaja ja tema tulemusega rahul olevad inimesed.

Mõned pensionifondid siiski teenivad kogujatele kasumit Tõele ei vasta ka laialt levinud müüt, et kõik, kes II sambasse pensioni kogu-

vad, on saanud mÜÜda pßkse. Äripäeva arvutused näitavad, et aastatel 2002 kuni 2007 pensionisßsteemiga liitunute seas on kþige tasuvam fond olnud LHV (konservatiivne) Pensionifond S. Vþttes aluseks, et pensionikoguja on saanud Eesti keskmist palka ja liitunud pensionisßsteemiga esimeses liitumisvoorus (sþlminud pensionilepingu hiljemalt 30. aprill 2002), on LHV Pensionifond S-i raha aegade jooksul investeeritud kokku 3732 eurot ning see fondiportfell on 10. mai 2012 seisuga väärt 5068 eurot ehk tootluseks on olnud kokku 35,8%. See tähendab, et pensionifond on tootnud tema omanikule 1336 eurot lisa, mis on vþrreldav kosutava puhkusepaketiga Indiasse vþi väga korraliku ja kaasaegse 3D televiisoriga. Seega ei saa väita, et kþik inimesed on oma pensioniinvesteeringutega raha kaotanud. Mþistagi ei saa väita, et selline tootlus ka tulevikus

vþiks sellises mahus jätkuda, kuid 10 aastat on siiski juba kßllalt soliidne aeg näitamaks, et fondihaldajad teevad oma tÜÜd väga erinevalt ning ka tulemused on sellest tulenevalt suurte erinevustega.

Mis on siin moraal? Tundke huvi oma rahaasjade vastu. Korrast kuus piisab, et saada ßlevaade, kuidas teie investeeringutel läinud on. Olles kord juba II sambaga liitunud, vþiksite oma huvide eest julgemalt seista ja vajadusel ka sekkuda, kui tulemused teid ei rahulda. Kui teema on segane, minge mþne teise haldaja juurde ja las nende konsultandid siis selgitavad, miks ßks vþi teine pension on parem kui teie praegune. Ja kui aru ei saa, minge kolmanda juurde. Numbrid näitavad, et vahetajad on rohkem rahul.

Arvamuslugu ilmus 15. oktoobril Delfi Majanduses.

Sinu edukad konverentsid!

7DOOLQN +RWHOV‡

KRWHOERRNLQJ#WDOOLQN HH ‡ ZZZ WDOOLQNKRWHOV FRP

Uus investeering

Nortal kasvab LHV PENSIONIFONDID XL, L JA M OMANDASID 8,5% OSALUSE BALTIKUMI SUURIMAS IT-ETTEVÕTTES NORTAL.

Andres Viisemann LHV pensionifondide fondijuht Hindame Nortali panust Eesti IT-sektori arengusse ning ekspordi suurendamisse, samuti Nortali ambitsiooni kasvada börsivalmis ettevõtteks.

Mihkel Oja LHV Varahalduse juht Sellist tüüpi investeeringutest (mitte-noteeritud ettevõtte aktsiad) oli tegu esimesega. Horisondil on ka teisi Eesti firmasid, millesse võiks investeerida sarnaselt Nortalile, kuid hetkel ei saa veel midagi täpsemalt öelda. Tänane seadusandlus seab mitte-noteeritud väärtpaberitele piirangu 10% juures fondi varade mahust. Loodame, et tulevikus seda piiri pensionifondide jaoks tõstetakse. See on oluliseks eelduseks, et pensionifondid saaksid investeerida börsiväliselt, sh mitte-noteeritud Eesti ettevõtetesse.

22

NORTAL ON BALTIMAADE SUURIM tarkvaraarendusega tegelev ettevõte, mis loob peamiselt rätsepatööna tehtud lahendusi klientidele Eestis, Leedus, Põhjamaades, Venemaal, Pärsia lahe riikides, Aafrikas ja mujal. Nortal tarnib telekommunikatsiooni, finantsteenuste, tööstuse, logistika, tervishoiu ja avaliku sektori valdkondades tegutsevatele tippklientidele. Ettevõtte ligi 700 töötajast pooled töötavad Eesti kontorites Tallinnas ja Tartus. Üle 75% ettevõtte käibest tuleb väljastPriit Alamäe poolt Eestit.

LHV peab oluliseks Nortali ambitsiooni kasvada börsivalmis ettevõtteks. Nortali juhatuse esimees Priit Alamäe toob LHVga koostöö alustamise põhjustest rääkides olulisena välja asjaolu, et „LHV on soliidne investor. Hindame nende juures pikka vaadet ja võimet meiega äriliselt kaasa mõelda”.

Nortal vahetas 2012. aastal brändi. „Vajasime ühtset nägu,” selgitab Priit Alamäe.

Väga erinevatel eksportturgudel tegutseva ettevõte jaoks oli tähtis, et grupi ettevõtted eri riikides koonduks ühise brändi alla. Nortalit tunnevad paljud kliendid varasemate nimede Webmedia või CCC Corporation järgi. Nende nimede juurde polnud enam võimalik jääda, sest „näiteks Webmedia nime kandev ettevõte oli juba mitmes riigis olemas. Ühine bränd on selle eelduseks, et täita meie pikaajaline eesmärk saada börsivalmis ettevõtteks”.

INVE STEERI – NR 4/2012

„Eesti turg on maailma mõistes ikkagi mikroskoopiline ja seab igale Eestist alustavale ettevõttele karmid kasvupiirid,” selgitab Alamäe põhjusi, miks ainult Eesti turuga piirdumine paneks selged piirid ettevõtte väärtuse kasvule. „Eesti turu maht meie äris on hinnanguliselt 40 ja 50 miljoni euro vahel.

Ainuüksi Soome turu maht on suurusjärgus miljard eurot.

Rootsi turg on Soome omast hinnanguliselt veel 2,5 korda suurem.” Nortal on täna Eesti turul konkurentsitult suurim ettevõte omas sektoris, „kuid igal turul on alati ees turuosa nö klaaslagi, kust ka parima tahtmise juures ei ole võimalik üle minna ning kust sageli pole ka mõtet üle minna. Meie eesmärk on säilitada liidripositsioon Eesti turul ning ehitada juurde teisi koduturge, kus meie turuosa on oluline, kus me näeme pikaajalist kasvuvõimalust, mis ei piirdu ainult üksikute projektidega”. Nortal võib täna kindlalt öelda, et ettevõtte koduturgudeks on lisaks Eestile ka Soome, Leedu ja Omaan.

Millised on Nortali plaanid 2013. aastal? Alamäe hinnangul kasvab kindlasti ettevõtte käive väljaspool Eestit ning ta lisab, et „me usume, et isegi Eesti turu kasvuga nö kaasa kasvades kahaneb Eestist tuleva käibe osakaal meie kogukäibes siiski iga aastaga. Nortal on täna rahvusvaheline ettevõte ja meie puhul saab rahvusvahelisus ainult süveneda”.

Analüüs

Tagasivaade turgudele 2012 Euroopa

TEKST: RAIT KO NDOR

LHV Maailma Aktsiad Fondi fondijuht 24

MIDA ME 2012. AASTAL kokkuvõttes nägime? Nägime eurotsooni lagunemise vältimist. Nägime Euroopa majanduse langusesse pöördumist, kuid samal ajal aktsiaturgude tõusu. Nägime USA majanduse paranemist ning Obama tagasivalimist presidendiks. Nägime Hiina majanduse järsu kukkumise vältimist ning riigi juhtkonna rahumeelset vahetust.

Kokkuvõttes – kõik need suured riskid, mida 2012. aastal kardeti realiseeruvat, ei realiseerunud.

Saksamaa eestvedamisel sai eurokriis lahenduse – Kreeka ja Hispaania tiritakse juukseidpidi soost välja – neil on küll valus, kuid hing jääb sisse. Itaalia päästis ennast Mario Monti tehnokraatliku valitsuse võimuletulekuga 2011. aasta lõpus.

2012. aasta kõige märkimisväärsem uudis Euroopast oli, et Euroopa Keskpank muutus viimase instantsi laenajaks. Seda küll tingimuslikult, kuid niisugust võimalust Euroopas (erinevalt USAst) varem ei olnud. Igatahes takistas see eurokriisi eskaleerumast. See ning mitmed teised sammud näitasid Euroopa Keskpanga uue juhi Mario Draghi teistsugust lähenemist, võrreldes oma eelkäija Jean-Claude Trichet’ga.

2013. aastal näeme Euroopas viimasel pooleteisel aastal nähtud protsessi jät-

INVE STEERI – NR 4/2012

kumist – riikide valitsused vähendavad eelarvedefitsiiti, kuid riigisiseste vastuseisude tõttu ning majanduskrahhi vältimiseks tehakse seda samm-sammult.

Eurotsoon jääb püsima, sest Saksamaa jaoks on see nii poliitiliselt kui majanduslikult kõige parem tee. Eesti jaoks on negatiivse märgiga Soome ja Rootsi majanduse jahtumine, kuid seda tasakaalustab suhteliselt tubli Venemaa majanduslik seis, mis toetub kõrgel püsival naftahinnal.

Globaalne majandus 2012. aastal jahtus, kuid põhjus oli pigem selles, et 2009. aasta totaalse majanduskrahhi vastupidise suunaga mõju hakkas lõpuks hääbuma ning nüüd proovitakse pärast „täiuslikku tormi“ ja selle järelmõjusid uuesti normaalses tempos edasi minna. See tähendab, et need piirkonnad, kus era- ja riigisektori võlakoormus on suur (LääneEuroopa, USA, Jaapan), kasvavad aeglasemas tempos, kui nad varem on keskmiselt kasvanud. Küll on aga kiirem kasv arenevates maades, kus laenukoormus pole väga suur ning turumajanduse valitsemise ning laenuvõimenduse suurendamise toel saadakse kaotatud aega tagasi teha. Siin ma pean silmas eelkõige Aasia ja Lähis-Ida riike.

USA võlakoormuse mahalaadimisprotsess jätkuvalt käimas.

Turgudel on valitsevaks tendentsiks raha voolamine võlakirjadesse. Investorid otsivad madala riskiga investeeringuid ning aktsiaturgudele ei julgeta raha panna. Seetõttu ei saa loota Euroopa ja USA aktsiaturgudelt suurt tõusu – jätkub ülesalla kõikumine, tõenäoliselt väikese ülespoole trendiga. Aktsiate hinnatasemed on üldiselt soodsad. USA aktsiaturg on 27. novembri seisuga tõusnud käesoleval aastal 11%, Euroopa aktsiaturgude koondindeks samuti 11%, kuigi Euroopas on erinevused suured – Saksamaa aktsiaturg on tõusnud 24%, Prantsusmaa turg 10%, Suurbritannia turg euros arvestades 7% ning Hispaania aktsiaturg on langenud 9%. Eesti aktsiaturg on eelmise aasta 24%se languse järel käesoleval aastal 29% tõusnud.

FO T OD: C ORBI S

USAS KARDETAKSE nn fiskaalse kuristiku suurt mõju 2013. aasta majanduskasvule, kuid sisuliselt on tegemist sarnase protsessiga nagu Euroopas ehk riigieelarve tulud ja kulud tuleb ümber planeerida. USA dollariga ei juhtu ka järgmisel aastal midagi katastroofilist, kuna USA on jätkuvalt maailma suurim majandus, mis hoiab dollari positsiooni tugevana ning võlakoormus pole veel kriitilist taset saavutanud. Iga riigi osas on tingimused erinevad, kuid mitmete Euroopa riikide näitel võime öelda, et valitsuse võlakoormuse kriitiline tase võib olla alles 120% juures SKTst. Kuigi USA valitsuse võlakoormus on kasvanud 101%ni SKTst, siis riigi- ja erasektori võlatase kokku on USAs viimasel neljal aastal allapoole tulnud – 2008. aasta tipu 259% pealt 229% peale SKTst. Seega on erasektori

Aasia ARENENUD RIIKIDE majanduskasvu väljavaadete halvenemine ja mitmete Euroopa riikide majanduslangusesse sisenemine mõjutas otseselt ka Aasia riike.

Kui 2010. ja 2011. aastal nägime tugevat nõudluse kasvu erinevate Kagu-Aasias, sh Hiinas toodetud odavate kaupade järele, siis 2012. aastal pilt muutus ja see avaldas negatiivset mõju Hiina traditsiooniliselt kiirele majanduskasvule. Hiina aktsiaturg on sel aastal euros kaotanud 7%, tegu on kolmanda järjestikuse langusaastaga – 2007. aasta lõpuga võrreldes

on Shanghai börs eurodes mõõdetuna kaotanud ligi 50% oma väärtusest.

Samas, Kagu-Aasia turud, mis arenenud maailma nõudluse vähenemisest nii palju ei sõltu ning mis saavad kasu noorest rahvastikust ja sellest tulenevast sisenõudluse kasvust, on jätkanud tõusus.

Nii ongi 26. novembri seisuga Filipiinide aktsiaturg tõusnud selle aasta algusest euros +36%, Indoneesia +9% ja Malaisia +9%.

Kõik kolm turgu on sel aastal teinud uued ajaloolised tipud. Ka India aktsiaturg on olnud sel aastal tugev, tõustes euros +14%.

TEKST: JOEL KUKEMELK

LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuht

INVE STEERI – NR 4/20 12

25

Analüüs

Mis toimus Aasia ja Lähis-Ida turgudel 2012. AASTA on maailma aktsiaturgudel möödunud väga erinevalt ning võib julgelt väita, et turud ei liikunud ühtemoodi.

Peamiseks põhjuseks on olnud arvukad poliitilised ja majanduslikud kriisid ja nende lahendamisega seotud erinevad otsused. 26. novembri seisuga on euros mõõdetuna aasta algusest maailmas enim tõusnud Venetsueela (+229%), Türgi

(+46%) ja Laose (+38%) aktsiaturud ning enim langenud Küprose (-53%), Ukraina (-42%) ja Mongoolia (-30%) turud. Spetsiifiliselt Aasia ja Lähis-Ida regiooni vaadates on sealsetest turgudest euros mõõdetuna parimad olnud Türgi (+46%), Laose (+38%) ja Filipiinide (+36%) aktsiaturud ning nõrgimad Mongoolia (-30%), Sri Lanka (-22%) ja Kasahstani (-15%) aktsiaturud.

Lähis-Ida

Novembri lõpu seisuga oli LHV Pärsia Lahe Fondi tootlus aasta algusest +10,7%, ühe aasta tootlus oli +11,4%, aastate 20102011 keskmine aastane tootlus oli +8,9% ning aastate 2009-2011 keskmine aastane tootlus oli +9,8%.

Investeerimisfondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta. Esitatud teave ei ole käsitletav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või kõrvalteenusena. Tutvu fondi prospekti ja lihtsustatud prospektiga ning küsi lisainfot www.lhv.ee/lahefond.

26

KUI 2011. AASTA OLI LÄHIS-IDA ja eriti Egiptuse aktsiaturul kaootiline ning Araabia kevadest alguse saanud riigipöörde läbi teinud Egiptuse aktsiad kukkusid -50%, siis 2012. aasta on olnud positiivsem. Egiptuse tugev tõus sai alguse selle aasta päris esimestest päevadest.

Tõusu toetasid eelmise aasta languse järel odavatele tasemetele kukkunud investeeringute finantssuhtarvud, kardetust lihtsam poliitiline üleminek uuele valitsusele ning riigi ülesehitamiseks saadud finantsabi IMFilt ja jõukatelt Lähis-Ida naaberriikidelt.

Jätkuvalt survestavad kogu Lähis-Ida regiooni geopoliitilised pinged, eriti seoses Iraani ja Iisraeliga. Investoreid on see Lähis-Ida regiooni jõukamate riikide aktsiaturgudest eemal hoidnud. Ja seda hoolimata odavatest hinnatasemetest ning kõrgete naftahindade ja avaliku sektori suurte kulutuste toel kiiresti kasvavatest majandustest. Kui näiteks 2008. aastal tehti Dubais sarnaselt Eestiga läbi tugev kinnisvarahindade langus, siis nüüd on nõudlus turul tagasi ning Dubai kinnisvarahinnad on jõudnud viimase 2,5 aasta tippudele. Ainuüksi sel aastal on Dubai

INVE STEERI – NR 4/2012

kvaliteetkinnisvara hinnad tõusnud ligi 20% ning Araabia Ühendemiraatide ja Saudi Araabia tarbijausalduse näitajad kerkinud maailma juhtivate riikide tasemele.

LHV Pärsia Lahe Fond, mis investeerib Lähis-Ida koostöö nõukogu liikmesriikide (Araabia Ühendemiraadid, Katar, Omaan, Saudi Araabia, Kuveit ja Bahrein) börsidel kaubeldavatesse ettevõtetesse, on novembri lõpu seisuga aasta algusest euros mõõdetuna tõusnud +10,7% ja viimase kolme aastaga +26,1%. Sealjuures tuleb rõhutada, et hoolimata LHV Pärsia Lahe Fondi tõusust kauplevad fondiinvesteeringud veel jätkuvalt väga soodsatel tasemetel. 2011. aasta ajaloolisi finantsnäitajaid kasutades on kogu fondiportfelli kaalutud harmooniline keskmine P/E ca 9,8x ja dividendimäär 4,5%. Kui kasutada peagi lõppeva 2012. aasta oodatavaid kasumeid, oleksid numbrid veelgi soodsamad. Nähes pikaajalist soodsat investeerimisvõimalust ning aktsepteerides eelpoolmainitud geopoliitilisi riske, olen fondijuhina selle aasta sügisel ka enda isiklikke fondi tehtud investeeringuid 35% võrra suurendanud.

Burmani

RESIDENTS

Analüüs

Aitab börsi hääbumisest TALLINNA BÖRSIST JA EESTI KAPITALITURUST LAIEMALT OLEKS LIHTNE KIRJUTADA PIKK NUTULAUL, SEST ALATES 2008. AASTAST ON NEED OLNUD HÄÄBUMISE TEEL. AGA OLUKORD POLE TÄIESTI LOOTUSETU, SEST MTÜ FINANCEESTONIA ON VÄLJA TÖÖTAMAS SIINSE KAPITALITURU TAASELUSTAMISE KAVA.

TEKST: VI LLU ZI RNASK

Eesti Päevalehe kolumnist 28

TAASELUSTAMISE VÕIMALIKKE vahendeid tutvustas novembris toimunud FinanceEstonia foorumil selle ühingu kapitaliturgude arendamise töögrupi juht Ülo Kallas. Kallase hinnangul oleks töögrupi soovitatud sammudega võimalik algust teha juba 2013. aastal ning sammude positiivne mõju – avaramad investeerimise ja kapitali hankimise võimalused – hakkaks ilmnema juba nende astumise ajal. Kasinuspoliitilisel ajal on väga oluline, et muutused ei nõuaks suuri rahasummasid – kõige olulisem vajaminev ressurss on riigi tahe asjasse puutuvaid seadusi kohendada ning teha mõned poliitilised valikud. Kuid ühtlasi peitub kõige olulisemas ressursis FinanceEstonia kava suurim nõrkus, sest kapitalituru elustamise sammud astuvad vastu mõnedele Eesti majanduspoliitikas väga sügavalt juurdunud arusaamadele.

INVE STEERI – NR 4/2012

Niisiis, kapitaliturule uue elu sisse puhumiseks on vaja elustada nii pakkumist kui ka nõudmist.

Pakkumise elustamiseks saab viia börsile riigiettevõtteid, mis praegustel hinnangutel tähendaks 50-1500 miljoni euro väärtuses aktsiate lisandumist siinsele aktsiaturule. Parim oleks loomulikult suurte riigiettevõtete, eriti Eesti Energia viimine börsile, sest lisaks sellele, et ettevõte ise pakuks investoritele huvi, elavdaks see huvi ka teiste Eesti ettevõtete vastu. „Kui Tallinna börsil oli veel Hansapanga aktsia, käisid mitmed välisinvestorid Eestis regulaarsetel kohtumistel Hansapangaga ja kui nad juba siin olid, kasutasid aega sisukalt – kohtusid muude börsil noteeritud ettevõtete juhtidega ja otsustasid tihti ka nende aktsiaid osta,” selgitas Kallas.

Teine pakkumise elavdamise hoob saaks olla riigivõlakirjade emissioon,

FOT O: RA I GO PA JULA

sest need on rahanduses otsekui vundament, millele kõigi muude väärtpaberite riskide ja tootluste hindamine toetub.

Nende järele oleks enamasti ka nõudlust (kui just riik ei ole parajasti muutunud Kreekaks) ja nad tagaks, et Eesti väärtpaberiturul oleks alati veidi elu. Kui Eesti riik võtaks laenu ca 20% SKPst, tähendaks see ligikaudu kolme miljardi euro eest võlakirju. Riigivõlakirjade teema tekitas foorumil elava vaidluse: milleks laenu võtta, kui eurotoetusigi ei suudeta mõistlikult ära kasutada?, kas laenukoormus ei või kiiresti kontrollimatult suureks kasvada?, kas riigivõlakirjade emiteerimine pole puhas finantsistide erahuvi?

Võimalikeks pakkumise allikateks on veel kohalikud omavalitsused, kellest osad võiksid pangalaenude võtmise asemel võlakirju välja lasta (nagu 1990ndate lõpus paljud tegid), riigiettevõtete võlakirjade emiteerimine kohalikule turule

Aktsiaturu käive, % SKT-st 160

155

117

104

113 OECD

60

EL

58

58

Eesti 3,3 2008

1,9 2009

1,7 2010

1,1 2011

(miks saab Eesti Energia ja Eleringi võlakirju osta ainult Londoni börsil?) ning pankade kodulaenuportfellide pööramine hüpoteekvõlakirjadeks. Potentsiaali on siin vastavalt ligikaudu 600, 100-1000 ja 6000 miljoni euro eest.

Nõudluse poolel on suurim valukoht see, et kohaliku pikaajalise kapitali peamised allikad – pensionifondid – investeerivad Eestisse vähe ja nüüdse asjade seisu juures (paljude fondide investeerinINVE STEERI – NR 4/20 12

29

Analüüs

Eestis registreeritud võlakirjaemissioonid

1165

Nominaalväärtus (mln EUR) Emissioonide arv 682 546

493

436

422

60 40

13 10 2012

50 26

2011

53

2010

2008

101

2009

127

2007

103

67

53

2006

42 2003

58 2002

68 2001

2000

1999

1998

1997

59

256

244

226

183 106

54

301

265

2005

213

2004

286 188

Börsi kogukapitalisatsiooni suhe 2011. aasta SKTsse

54 45

27 18

15

13

12

10

7 4

Taani

Soome

Norra

Poola

Tšehhi

Bulgaaria

Ungari

gute üle otsustamine on suuresti kolinud Rootsi) teeksid nad seda liiga vähe ilmselt isegi siis, kui siinsel turul oleks praegusest rohkem väärtpabereid. Vaja on niisiis saada pensionifondid Eestisse rohkem investeerima, aga kuidas seda teha, kui seadusega seatud kohustus teatud osa fondide rahast Eestisse investeerida läheks vastuollu Euroopa Liidus kehtiva kapitali vaba liikumise põhimõttega ja võib-olla ka osadesse kohalikesse otsustajatesse juurdunud usuga, et kapitalil ei ole rahvust.

Kapitali vaba liikumise reeglist mööda pääsemiseks on FinanceEstonia töögrupil mitmeid huvitavaid ideid – reguleerida fondide teenustasusid nii, et Eesti 30

INVE STEERI – NR 4/2012

Rumeenia

Leedu

Eesti

Läti

väärtpaberitesse investeerimine oleks neile soodsam, kohustada neid investeerima teatud osa rahast otse aktsiatesse (mitte teiste fondide kaudu nagu praegu tavaline), luua erafondide kõrvale ka riiklik fond, mis investeeriks olulise osa varadest Eestisse jmt. Kui saavutata 30% pensionivarade investeerimine Eestisse, tähendaks see praeguse seisuga ca 450 miljonit eurot.

FinanceEstonia seisukoht on, et ilma teadlikke elavdamismeetmeid kasutamata Eesti kapitaliturg pigem jätkab hääbumist. Ja kuna hääbumist soodustavad jõud on tugevad, peavad ka selle vastu suunatud meetmed olema jõulised ning nii pakkumis- kui nõudluspoolsed.

Ajalugu

Moe viinaköök EESTI VIINATÖÖSTUSEL ON PIKK JA VÄÄRIKAS AJALUGU. TÄNA TOODETAKSE EESTIMAISEST PIIRITUSEST PEENVIINA MOEL, KUS AJALOOLISES VIINAKÖÖGIS ASUB KA EESTI AINUS PIIRITUSEMUUSEUM.

Nii lihtne see viinaköök ongi. Eksponaat Moe muuseumist.

Moe piiritusemuuseumi külastamises tuleks oma soovist ette teada aadressil info@estonianspirit.com.

32

KUI INIMKONNAL ON ÕNNESTUNUD üks tehnoloogilistest kunstidest täiuslikkuseni arendada, siis on see viinaajamine.

Keskaegsed mungad-alkeemikud jahutasid igavese nooruse eliksiiri otsinguil veini destilleerimiskatsetes tekkinud aure ning püüdsid kinni „veini hinge” – spiritus vini.

Sealt on ka eesti keelde tulnud sõna „piiritus”. Tehnoloogiat on muuhulgas aidanud lihvida ka Tartu ülikooli rektor Georg Friedrich Parrot (1767-1852), kes 1801. aastal töötas välja piirituse täieliku destilleerimise võtted.

Mõnedel andmetel loetakse ametlikuks viinaajamise alguseks Eestis aastat 1485, kui Tallinnas anti välja seadus, mis keelas linnalähedaste asulate elanikel linnas viina müüa. Müügiks võisid viina ajada ainult pruulijate gildi liikmed, kaupmehed ja nende lesed.

Moe mõisat mainitakse esimest korda kirjalikult 1500. aastal ning on teada, et seal pruuliti tollal kindlasti õlut. Mõistagi on viinatööstuse käekäik Eestis tihedalt seotud üldise majanduskeskkonna ja rahvusvaheliste turgudega, kui kasutada tänapäevaseid mõisteid. 1765. aastal andis Katariina II välja seaduse, millega reguleeriti viinatootmine Venemaal. Sellega avanes Eesti mõisapiiritusele põhjatult janune Venemaa

INVE STEERI – NR 4/2012

turg ning piiritusetööstusest sai mõisatele märkimisväärne sissetulekuallikas. 18. sajandi lõpuks kubises Eesti kaart viinaköökidest (u 85% Eesti mõisatest oli oma viinaköök), üheks suurimaks tootjaks oli Raadi mõis Tartu lähedal, kus umbkaudsete hinnangute järgi suudeti toota umbes 150 000 liitrit viina aastas. Ja Venemaa turul jätkus ruumi kõigile.

Tagasi Moele. Ajaloolase Heino Gustavsoni andmetel tehti esimene kirjalik ülestähendus Moe viinaköögist 1794, kus „valmistati 480 pange mõisaviina, selleks kulutati 120 setvertit oma vilja ning 80 sülda oma küttepuid”. Kõrtsides (ehk siis tänapäevase nimega HoReCa sektoris) müüdi 120 pange, hulgimüüki jõudis 360 pange viina.

1886. aastal läks Moe mõis Jakob Kurbergi kätte. Tegemist on huvitava ajaloolise isikuga. Rahvuselt eestlane ja elukutselt proviisor, tegutses tollal 49-aastane Kurberg Peterburi lähedal Gatšinas apteegiomanikuna. Baltisakslastest mõisnikud teda ei sallinud, kirjutab Gustavson, ning ütlesid maavillaseid kuubesid kanda armastanud Kurbergi kohta põlastavalt: „Ach, der Bauer!” („Ah, see talupoeg!”). Ometi pani just see maavillane apteeker aluse moodsale Moe piiritusetööstusele.

Moe viinatööstuse edu valem kõlab nagu tänapäevane kinnisvaramantra – asukoht!, asukoht!, asukoht!. TallinnaPeterburi raudtee läks mõisa naabrusest mööda ning logistiliselt oli suurlinnade, eriti Peterburi piiritu viinaturg lihtsalt

Ülesvõte 1886. aastal rajatud Moe Peenviinavabrikust on pärit aastast 1954.

Hoonetekompleksis avati 1971. aastal ka piiritusemuuseum.

Eesti Disainiauhind 2012: graafilise disaini kulla võitis Jan Tomson Moe 1886 viina kujunduse eest.

ligipääsetav. 19. sajandi lõpus valmistati Moel juba peenviinasid, õlleköögis tehti porterit ja mõdu.

Häid viinakööke iseloomustab üks detail – meister elab sageli samas majas. Nii oli see ka Moel, meistri elutuba on Moe piiritusemuuseumi teisel korrusel ka praegu kenasti sisse seatud, valged pitslinikud tumedast puidust mööblil ja seinad sügavpunase tapeediga kaetud. Meister elas viinaköögi hoones praktilistel põhjustel – veast käärimisprotsessis annab kõige-

pealt märku vilunud meistri nina. Muide, samal põhjusel on ka täna Rakvere piiritusetehases ja Moe peenviinatehases kontoriruumid tootmisega samas hoones – tipptehnoloogilised analüüsimeetodid on täpsed, aga meistri nina on veel parem. Üks oluline erinevus sajanditaguse tippviinaköögi ja tänapäevase tööstuse vahel on tööliste vahetu kokkupuude tootega. Täna saabub Rakvere tehasesse eestimaine rukis, see kaalutakse ja maksuamet teab veel enne, kui vili on väravast sisse sõita jõudnud, kui palju piiritust hiljem sealtsamast jälle välja sõidab.

Paberid on grammi pealt korras. Moe muuseumis seisab kabinetis laud ootevalmis kaustadega. Sajand tagasi võis kroonuesindaja iga kell uksest sisse astuda ja arvepidamist nõuda. Kokkupuudet valmistoodanguga need abinõud tollal siiski ei välistanud, mistõttu nii Moe vabrikuvalitseja kui ka kohalik puusepp, kelle ülesandeks oli piiritust pumbata, end umbes sajand tagasi surnuks jõid.

Eesti Vabariigi algusaastatel käivitati vahepeal katkenud piiritusetootmine Moel uuesti, tooraineks oli siis peamiselt ümbruskonnas kasvatatud kartul. Moe kuulus kuni 1939. aastani Kurbergidele, kes end baltisakslastena määratlesid ning Eestist lahkusid. Nõukogude võim seisma jäetud tehase töölepanemisega muidugi sõja lõppedes pikalt ei viivitanud. 2009. aastal omandas Estonian Spirit OÜ Rakvere Piiritustehase ja Moe Piiritusvabriku.

Täna kasutab Rakvere tehas ainult Eestis kasvatatud talirukist ja nisu, sest taliviljast tehtud viinal on just see õige maitse, mis eestlastele meeldib. Ja mitte ainult, Moe tehases valminud peenviin läheb hästi ka näiteks India turul. Moe viinas ongi ainult teraviljapiiritus ja oma puurkaevust pumbatud vesi. Ja kõik.

Pole lisatud suhkrut, sidrunhapet ega muid maitseid. Võib kindel olla, et kodumaisest piiritusest on tehtud Moe 1886 viin. Sajandeid Eesti viinatoomise ajalugu ja kogemust pole niisama kasutult lahtunud.

INVE STEERI – NR 4/20 12

33

Raha

Turvavaluutad EUROKRIISI KÄIGUS ON MITME SELLESSE OTSESELT MITTE SEGATUD RIIGI VALUUTA SAANUD KÜLGE TURVAVALUUTA EHK „KINDLA SADAMA” TIITLI. NEED ON ŠVEITSI FRANK, MIS TAGASIHOIDLIKUMALT ON SEDA ROLLI TEGELIKULT AMMU KANDNUD, JA SKANDINAAVIA VALUUTAD – ROOTSI, TAANI JA NORRA KROONID.

Suurimad erinevused tasakaalukursist – kui palju peaks valuuta odavnema (-) või tugevnema, et jõuda teoreetilise tasakaalukursini.

Türgi Uus-Meremaa Austraalia Malaisia Hongkong Taiwan Rootsi Singapur

-21,9 -13,4 -6,8 10,2 12,9 13,3 14,4 28,5

Peterson Institute for International Economics´i arvestused seisuga oktoober 2012

TEKST: VILLU ZIRNASK

Eesti Päevalehe kolumnist 34

OLGU ALUSTUSEKS KOHE ÖELDUD, et ulatuslikku alternatiivi normaalse aja kindlatele sadamatele – dollarile ja eurole – ei saa nad pakkuda sel lihtsal põhjusel, et on maailma mastaabis väikeriikide valuutad. Rahvusvahelise Arvelduspanga (BIS) viimase, 2010. aasta aprillis läbi viidud uuringu järgi andis praegu fiskaalkuristiku serval seisva Ameerika dollar üle 40% valuutaturu käibest, euro u 20%, Briti nael – tänu eurokriisile ka mõnede poolt taas turvavaluutaks tituleeritu – 6% ringis. Šveitsi frangi osa on u 3%, Rootsi kroonil 1% ringis, Taani ja Norra valuutadel mõned protsendikümnendikud. Selge, et neisse vääringutesse väga palju raha „parkida” ei saa, ilma et turvavaluuta kurss tõusma ei hakkaks. Šveitsi keskpank teataski mäletatavasti 2011. aasta septembris, et seab frangi kursile piiri – ei lase frangil muutuda tugevamaks kui 1,2 franki euro eest. Sellele otsusele oli eelnenud frangi tugevnemine 15% võrra nelja kuu vältel, mis pani šveitslased muretsema oma ekspordi konkurentsivõime pärast. Sarnane kartus on teistelgi AAAreitingu säilitanud riikidel.

Enamasti asjata, ilmneb Peterson Institute for International Economics´i (www.iie.com) analüüsist, mis käsitleb valuutade tasakaalukursse. 2008. aastast

INVE STEERI – NR 4/2012

alates arvutab instituut kaks korda aastas u 30 valuuta FEERi (fundamental equilibrium exchange rate, fundamentaalne tasakaalukurss) dollari suhtes, arvestuste aluseks on ettevaatavad jooksevkontonäitajad. Viimasest, novembris avaldatud arvestusest tuli välja, et fundamentaalnäitajate järgi on Rootsi kroon kõige alahinnatum Euroopa valuuta – FEERini jõuaks ta 14-protsendise tugevnemise järel. Ka Šveitsi frangil oleks tugevnemisruumi (5,5%), veidi ka Norra kroonil (1,5%).

Aga ettevaatust Türgi liiriga (liiri keegi turvavaluutaks ei pea, aga Türgi majandusse investeerimine on küll hooti moes) – see peaks tasakaalukursi saavutamiseks viiendiku võrra odavnema, sest riigi jooksevkonto on defitsiidis (erinevalt näiteks Šveitsist ja Rootsist). Suvel avaldatud IMFi External Sector Report jõudis sarnaste järeldusteni, välja arvatud Šveitsi frangi puhul, mille IMFi metoodika näitab olevat ülehinnatud.

Valuutade fundamentaalse üle- ja alahinnatuse protsente on kahtlemata huvitav uurida, aga selle teadmise kasutamisel igapäevastes investeerimisotsustes ei tasu olla liiga julge, sest valuutakursi tegelike lühemaajaliste muutuste ja arvestusliku tasakaalukursi muutuste vahel ei ole suurt seost.

, a v e 채 p i r i i n r u 12 p천nevat t lgpallilahingut, ja t s i l e g n i p 0 60 t, a j i g n 채 m 0 0 50 aid! v a r 채 v k l u h lugematu

r e b m e s t e d 17. - 30. s i l l a h i d r o Kalevi Sp

nile o t a r a m i l l a p g l a j Tule mini

! a m a l e a s kaa

Persoon

Linn kui teine loodus MIDA ME PEAME TEGEMA, ET TULEVIKUS PAREMINI ELADA KUI PRAEGU? KÜSIME KELLELTKI, KELLE IGAPÄEVATÖÖ ON SUUNATUD TULEVIKKU JA PEAB KESTMA VÄHEMALT MITU AASTAKÜMMET. KÜSIME ARHITEKTILT. SELGUB, ET ARHITEKT VERONIKA VALGU TULEVIKULINNA PÖÖRASED VISIOONID POLE KAUGELTKI ULME. KESKKONNATEHNOLOOGIAD ON KUUM TEEMA JA MITMED EILSED ULMEPROJEKTID ON TÄNA JUBA TOOTMISES. ÜHA ENAM ON PÕHJUST TABADA PÖÖRASEID IDEID, MILLELE RAJATAKSE TULEVIKU LINNA. 36

INVE STEERI – NR 4/2012

INVE STEERI – NR 4/20 12

FOTOD: LAURI KULPS OO, MA RIN S ILD

37

Persoon

TÄNAPÄEVAL ON OLEMAS mitmesuguseid teooriad selle kohta, miks linnas on hea elada. Ja samas on inimeste käitumismustrites selgelt näha tendents püüda linnast kuhugi maale kolida. Et oleks rahulik, et oleks looduse keskel. Võib-olla on asi ainult erinevates inimtüüpides?

Et mõnele meeldib kiire elu, aga teine eelistab rahu ja harmooniat. Või on asi siiski selles, et linnad pole päriselt nii välja tulnud, et nad lähema 30 aasta jooksul võiksid põhiolemuselt samadeks jääda, ainult mõõtudelt ja rahvaarvult kasvades.

Võimalik, et on aeg hakata aluseid ümber korraldama, ükskõik, kui raskelt see ka algul ei läheks.

See tähendaks loomulikult ka väiksemat koormust keskkonnale. Ja teine oluline küsimus: kas me suudame välja mõelda sellise linnamudeli, mis paneks meid inimkonnana teistmoodi käituma?”

Tõepoolest, tänapäeval ei tohiks nõuda erilist pingutust, et taibata, kuivõrd keskkond mõjutab meie igapäevast käitumist.

Rütmid, milles me elame, tekivad suures plaanis just keskkonna omadustest. Kui tänavate liikluskoormus ületatakse, sõidame me tööle poolteist tundi poole tunni asemel, ja seda tundi elust ei saa me enam kunagi tagasi. Ja nii iga päev. Aga see on kõigile nähtav elementaartasand.

Elukeskkonna organiseerituse viisi tege-

Kas linnamudel muudaks käitumist?

TEKST: ANDRUS LAANSALU

Eesti Kunstiakadeemia õppejõud 38

Millised on praeguse linnaehituse ümbermõtestamise võimalused? Veronika Valk (hetkel Melbourne’is paikneva RMIT Ülikooli arhitektuuri- ja disainikooli doktorant), on sellele küsimusele vastates tõeliselt lootusrikas. „Alustame sealt, et tänaseks päevaks on korraldatud terve hulk arhitektuurikonkursse nii tudengitele kui ka professionaalidele, kus toetutakse autotroofse elukeskkonna/hoone mudelile (autotroofne on selline organism, kes valgusenergia abil valmistab ise anorgaanilistest ühenditest orgaanilisi toitaineid – taimed sobivad näiteks). Laiemalt tähendab see küsimust, kuidas me suudaks inimese elamist korraldada nii, et ta ei vajaks väljastpoolt ressursse ja et ta ei toodaks jääkprodukte. Ehk siis, kuidas ta saaks iseendaga valutumalt hakkama.

INVE STEERI – NR 4/2012

lik mõju on palju kordi keerukam ja ulatuslikum. „Sageli tituleeritakse neid uuele mõtlemisele suunatud projekte utoopiateks,” ütleb Veronika. „Aga arhitekti üks roll ongi tänapäeval selles, et pakkuda välja positiivseid utoopiaid linnalistele arengutele. Utoopia sõnal on tänapäeval negatiivne kaastähendus, aga siin võiks selle unustada. Vastupidi, utoopiad võiksid olla arhitektuurihariduses ja keskkonnateooriates oluliselt jõulisemal positsioonil ja ühiskonnas tervikuna tõsisemalt võetud.”

Utoopia on tavaliselt mõistetud kui teostamatult kauge ideaal, miski, millest unistada, aga mis kunagi kätte ei tule.

Võimalik, et siinkohal tuleks mõiste sisu korrigeerida. Sest see, millele Veronika osutab, ei ole kindlasti roosal pilvel hõl-

CV Veronika Valk on õppinud Rhode Island School of Designis ja lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia, hetkel on ta Melbourne’is RMIT Ülikooli arhitektuuri- ja disainikooli doktorant. Töötab büroos Zizi&Yoyo arhitektina. Avaldanud hulgaliselt arhitektuuri- ja urbanismiteemalisi artikleid.

Auhinnad (valik) • 2012 Eesti ekspositsioon Veneetsia 13. arhitektuuribiennaalil, kaasautorid Vaikla Stuudio ja Oaas arhitektid • 2009 Lasva veetorni ümberehitus infopunktikskunstigaleriiks, Kultuurkapitali väikeobjekti aastapreemia, kaasautorid Kadri Klementi, KallePriit Pruuden, Peeter Laurits, Kalle Tikas • 2007 Maakri kvartali arhitektuurivõistlus, kaasautorid Leena Torim, Kadri Klementi, Tõnis Arjus, Eerik Kändler

juv kauge ideaalpilt. Pigem on see midagi elusat, evolutsioneeruv ja ise ennast ümber disainiv linnaorganism. Ja sellisena kindlasti mitte ideaalne, vaid just praktilisest tegelikkusest välja kasvav. „Uue linnakontseptsiooni aluseks on looduse ja inimasustuse segunemine, kogu inimasustus ja loodus sulavad kokku, hakkavad toimima sarnasel põhimõttel. 80ndate lõpust alates on käinud jutt mimikrist arhitektuuris. Ja muidugi koos küsimusega, miks üldse arhitektuur peaks üle võtma eluslooduse printsiipe,

miks ta peaks püüdma toimida nagu loodus? Kust üldse selline iha tuleb? Vajadusest, peamiselt. Ökoloogiline koormus, mida linnad avaldavad, vajab reguleerimist.

Oluline küsimus on, kuidas saavutada linnas selline vee- ja aineringe mudel, et hooned ja linnaehitus oleks kõik nagu üks kultiveeritav põld. Et me saaks oma toidu ja eluks vajaliku linnast endast, et kaoks ära linna ja maa vastandamine, jäik dihhotoomia. Praegu on maapiirkonnad justkui selleks, et toota linnadele toitu

Valminud objektid (valik) • 2010 Sauga Avatud Noortekeskus • 2009Tarvastu Naeruvõru lasteaia sisekujundus ja õueala maastik • 2009 Lasva Veetorni ümberehitus infopunktikskunstigaleriiks • 2008 Eesti Filmi Sihtasutuse sisearhitektuur Uus tn 3 • 2005 Helilooja Eduard Tubina mälestusmärk Vanemuise teatri ees Tartus • Tosinkond eramut aastatel 1999-2009

INVE STEERI – NR 4/20 12

39

Euroopas oleme üha enam muutumas perifeeriaks Eestis me seda veel lõpuni endale ei teadvusta. Euroopa infrastruktuuri investeeringute trajektoor näitab, et juurde tuleb sinna, kus juba on. Ehk Kesk-Euroopasse. Meil siin ääremaal on üha kehvem ligipääs elukvaliteedile. Uuringud näitavad, et perspektiivis 2050 oleme infrastruktuurselt veel kaugem ääremaa kui praegu. See on protsess, see ei juhtu ühe päevaga. Meil on viimasel ajal väga palju arutletud Rail Balticu üle, hetkel me ei tea, mis sellest saab. Kas me ei võiks mõelda alternatiivsete ühendusteede peale, näiteks üle Helsingi, Turu ja Stockholmi.

40

INVE STEERI – NR 4/2012

Persoon

ja ressursse, ja linnad on justkui see halb keskkond, mis muudkui tarbib, aga ise midagi vajalikku ei tooda. Seda olukorda saab muuta. On uuritud, kuidas hooned ise saaks olla joogiveetehaseks, toimiksid bioonilise süsteemina. Linnahooned võiksid toime tulla ka esmase reostusega, toimida nagu õhupuhastid. Hoonefassaadid saaksid õhust koguda saastet ja sellest saaks edasi toota midagi vajalikku.

Laiemas plaanis vajab lahendamist küsimus, kuidas jõuda praegusest raiskavast situatsioonist nii kaugele, et kõik see, mida me vajame eluks, saaks tehtud ilma jääkideta, või siis et jäägid läheks kohe käiku ja kaoks ära nende ladustamise probleem. Selleks arendatakse mudeleid, milles hooned ise toimivad nagu taimekooslused, nagu elusorganismid. Üks väga selge tulevikusuund ongi linna muutumine järjest rohkem justkui organismide kogumiks. Ka materjalitehnoloogias liigutakse sinnasuunda, hakatakse üha enam kasutama bioloogiliste süsteemide mehhanisme.”

Elusorganismina toimiv linn on ilus mõte. Aga siis tuleb meelde, et meil siin kestab talv järjest kaks aastat ja halval aastal kolm aastat. Ja talvel elusorganismid kas magavad, külmetavad või püüavad võimalikult ökonoomselt kevadeni elus püsida. Mis organismi sa niisugusesse kliimasse ehitad? See küsimus osutub siiski märksa vähem leidlikuks, kui oli plaanitud. „Me ei tea ju tegelikult, kuhu kliimamuutused meid viivad. Ühed ütlevad, et meil on kindlalt tegemist kliima soojenemisega. Teised on veendunud, et uus jääaeg läheneb. Aga arhitekt, kes planeerib oma töö kestmist ka tuleviks, peab arvestama igasuguste võimalustega. Ja võib-olla meil on võimalik esile tuua seda, mida me teame külmemas kliimas elamisest?

Kui me vaatame oma elu aastaringi, siis suvel on meil temperatuurid +25 kraadi või rohkem, talvel võib temperatuur langeda -35 kraadini. See on praktiline kogemus ja seda saab kasutada.

Ja edasi, võib-olla me suudame siit tuletada mingi teadmise näiteks tulevase jääaja olude ja vajaduste kohta (kui see peaks kohale jõudma). Passiivmaja arendamine põhjamaises kliimas on siiski midagi muud kui sama asja arendamine soojas, lõunamaises kliimas. Me elame kontekstis, kus me seisame aastaringselt vastamisi järskude temperatuurimuutustega ja see kogemus on väärtuslik, kui arendatakse välja täiesti uut linnamudelit.”

Ilmselt oleks praktilise poole paremaks ettekujutamiseks vaja mõnda näidet. Mingi katseklaasis kasvatatud linnamudel või taimekooslus, mis kasvamise käigus sujuvalt moodustab ka hoonele katuse? „Huvitav näide tuleb Tokyost. Seal uuriti raudteevõrgu arendamise võimalusi rõsketes metsaalustes elava ainurakse hallitusseene Physarum polycephalumi näitel. Teadlased asetasid organismi Tokyo kaardile ja tähistasid toiduga lähilinnad. Jälgiti, kuidas seen end toidu suunas välja sirutas, millises järjekorras „linnu” neelas. Arvutused näitasid, et seene kulgemistrajektoor oli kõige kuluefektiivsem viis transpordivõrgu kavandamiseks.

Tegelikult võiks ka Eesti linnaplaneerijad mõelda koostööle loodusteadlastega.

Või siis selline asi. Üks seltskond arhitekte on pööranud pilgu rakubioloogia poole, üritatakse selle valdkonna teadmisi appi võtta loodustasakaalu tekitavate materjalide tootmiseks. On pakutud välja käsnu meenutavaid süsteeme hoone välisküljel, mis aitaks vähendada müra.

Räägitakse bioreaktoritest, näiteks vetikate baasil, millega tulevikus energiat toota. Linnu oleme siiani ehitanud varjualusteks, mis kaitsevad meid looduse eest, selle märja, külma, ohtliku ja hammustava eest. Tuleviku varjualune võiks olla meie tänase ökopatu lunastaja ja ehitatud teistsuguste kavatsustega.”

Vaevalt, et eelnevat saaks paremini kokku võtta, kui Veronika lausega: „Mina ei taha öelda, mis on õige, ma tahan näha kombinatoorikat.”

Piibe Piirma meediakunstnik Veronika on see, kes julgustab tudengeid/kaaskunstnikke/loengute kuulajaid/koostööpartnereid uskuma kõige pöörasemaid tulevikuideid ja neid ise juurde mõtlema. Tänavu sünteetilise bioloogia töötoas küsisime, kas me julgeme uskuda, et taimerakud on suurepärane ehitusmaterjal, et meil on tulevikus taimedest kasvatatud öko-kodud, mis ise end kütavad, eluks vajalikku vett, õhku ja soojust toodavad? Et tuleviku linnaplaneerijad lähtuvad raku ehitusele omasest ratsionaalsusest või bakterikoloonia käitumise loogikast?

Veronika on julge mõtlemisega ja ettevõtlik, hindan väga võimalust temaga koostööd teha ja mõtteid vahetada – mitte ainult kunsti ja töö, vaid ka väga paljude muude elus tähtsate küsimuste üle.

INVE STEERI – NR 4/20 12

41

Hind

Saksa perekond TARK AUTOOSTJA VAATAB, MILLISEST PEREKONNAST MASIN ON PÄRIT NING MIS NÄGU JA TEGU ON MUDELI LÄHISUGULASED. VÕTAME NÄITEKS VOLKSWAGENI PERESUHTED. MIDA ÜHIST võiks olla Škoda Octavial ja Audi A3-l? Väga vähe, arvate? Vale! Sisuliselt – see tähendab tehniliselt – on need üks ja sama auto, mis baseerub Volkswageni kontserni moodulplatvormil nimega

Hinnavahemik Samale platvormile ehitatud autosid müüakse erinevates hinnavahemikes.

Audi A3 Seat Leon Škoda Octavia Volkswagen Golf 15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

Hinnad Eestis seisuga 2. jaanuar 2011.

TEKST: TO O MAS VABAMÄE

TopGear Eesti peatoimetaja 42

PQ35. Autopõhi, vedrustus, mootorid, käigukastid, elektri- ja elektroonikasüsteemid ning paljud muud jupid on neil kui mitte identsed, siis väga sarnased. Konstrueerimistöö tehti suures osas korraga, lahknevused, mis üht mudelit teisest eristavad, toodi sisse alles lõpufaasis.

Põhimõttelisi, Volkswageni kontserni strateegiaga paika pandud erinevusi on Octavial ja A3-l kaks: välimus ja turupositsioon. Seda viimast mõõdab müügihind. Ei maksa unustada, et Octavia ja A3 vahele mahuvad samasse PQ35-platvormi suguseltsi veel Seat Leon, Volkswagen Golf ja hulk nišimudeleid. Octaviast allapoole (mitte tingimata hinnalt, aga olemuselt küll) jääb tarbesõiduk VW Caddy ning A3-st ülespoole positsioneerus kuni aastani 2006 sportlik Audi TT.

INVE STEERI – NR 4/2012

Hüva, võrrelda Audi A3 Octaviaga pole ehk päris õiglane, kasvõi mõõtmete pärast.

Aga A3 ja VW Golf? Need on sisuliselt ühesuurused, mõlemat ehitatakse kallil ja kvaliteetsel Saksamaal. Kuid hinnaskaala alumises otsas on vahe 7500 eurot, ülemises 5400. Audi iluvõret ehib teatavasti neli rõngast, Volkswagenit ainult üks (koos tähtedega V ja W). Lihtne aritmeetika näitab, et iga lisarõnga eest peab Audi ostja letti laduma 1800 kuni 2500 eurot. Kui see pole geniaalne äriidee, siis mis veel on?

Muidugi on hinnavahel ka objektiivseid põhjusi. Audi viimistlusmaterjalid on parema kvaliteediga (loe: kallimad) kui teistel ja peenutsev A3 sisaldab näiteks müraisolatsiooni kordades rohkem kui rohmakas Caddy. Ent põhilise erinevuse moodustab ikkagi „õhumüük”.

Mõni inimene lihtsalt tahab, et tema auto radiaatorivõret ehiks neli rõngast.

Ja on valmis selle eest maksma. Et ta end petetuna ei tunneks, jääb disainerite ja turundajate teha. Disainerite töö on anda igale tootele isesugune välimus.

Turundajad peavad tagama, et nelja rõnga omaniku peas ei tekiks mõttepoegagi, nagu võiks Vorsprung durch Technik omada midagi ühist iga nurga peal kohatava idaeuroopa päritolu rahvaauto või – fuih!

– selle jälgi furgooniga, millega torumehed ringi kärutavad. Hind on lihtsalt üks tööriist nende mõtete peletamiseks.

PS Parasjagu vahetatakse PQ35 järkjärgult välja uue platvormi MQP vastu.

A3, Golf ja Leon on juba uuendatud, uus Octavia kohekohe valmimas.

UUS RENAULT CLIO MEELDEJÄÄV ESIMESEST PILGUST. ALATISEKS.

t ,&4,.*/& ,Ã564&,6-6 3,2 L/100 KM t .00503 ENERGY dCI 90 HJ t 5 TÄRNI Euro NCAP TURVALISUSTESTIS t .6-5*.&&%*" PUUTEEKRAAN t g CO ² / KM

www.abcmotors.ee

www.citymotors.ee

RENAULT CLIO. GOLDEN STEERING WHEEL 2012 VÕITJA.

AEG MUUTUSTEKS

ABC MOTORS AS: PALDISKI MNT 105, TALLINN; PEREAUTO: TALLINNA MNT 82, PÄRNU; RAEL: TALLINNA MNT 97, VILJANDI; WIRU AUTO: KREUTZWALDI 5B, RAKVERE; TRADILO: TALLINNA MNT 73, HAAPSALU. CITY MOTORS AS: STAADIONI 1, TALLINN; JÕE 9A, TARTU; WARMA AUTO: PIKK 59, KURESSAARE; ALBION MOTORS: KERESE 40G, NARVA. OPTIMEERITUD VERSIOON. KÜTUSEKULU (KOMBINEERITUD SÕIDUTSÜKLIS) SERTIFITSEERITUD. 2012. AASTAL SAI RENAULT CLIO ENERGY TCE 90 HJ EXPRESSION VIIE TÄRNI REITINGU Euro NCAP TURVALISUSTESTIS.

Kuhu minna

Raha neli külge TUTVUSTAME HUVIVÄÄRSUSI, MIDA REISI KAVANDADES VÕIKS PLAANI VÕTTA. SEEKORD VALISIME SIHTKOHTADENA VÄLJA NELI MAAILMA FINANTSKESKUST, KUS SOOVITAME PAAR TUNDI (VÕI PAAR PÄEVA) PÜHENDADA FINANTSEKSKURSIOONIDELE.

Kes vastutab kriisi eest?

Raha ja börside ajalooga tutvumine on tavaliselt tubane tegevus, aga mitte alati. Üks mitte-tubane võimalus on minna New Yorgis mõnele ekskursioonidest, mida korraldab firma nimega The Wall Street Experience. Näiteks finantskriisituurile, kus endised Wall Streeti töötajad, nüüdsed tuurikorraldajad, jalutavad teid paar tundi mööda finantsdistrikti „kanjoneid”, vestavad Wall Streeti lähi- ja kaugemast minevikust ning annavad võimaluse endalt küsida: „Kas te peate ennast personaalselt vastutavaks kriisi eest, mis 2008. aastal lahti pääses?” Keda pakutav ja selle kvaliteet tõsisemalt huvitab, leiab tuurikorraldaja veebilehelt hulga linke arvustustele erinevates meediaväljaannetes.

TEKST: VILLU ZIRNASK

Eesti Päevalehe kolumnist

44

Finantsmassihävitusrelvad Londonis, mis on vähemalt sama vägev finantskeskus kui New York, saab samuti finantstuurile minna. Tuuri nimega „London and the Financial Crises” korraldab Political Tours. See tuur on tõsisem suutäis, kui New Yorgis pakutavad ekskursioonid, kestab kaks päeva (ja vastavalt maksab ka rohkem) ning annab välja lausa koolituse mõõdu.

Tuuri on arvustatud (kiitvalt) ajalehes Guardian (vt www.guardian.co.uk/

INVE STEERI – NR 4/2012

business/2012/aug/05/financial-crisis-tour). Räägitakse, kuidas Cityst alguse saavad laenud mõjutavad tavaliste inimeste elu ja otsitakse nende jälgi linnapildis, räägitakse Big Bangist, kasiinopangandusest, finantsmassihävitusrelvadest. Ringkäigul kohtutakse mitmete viimase finantskriisiga otseselt kokku puutunud pankurite ja analüütikutega.

Pankurid, kerjused ja bordellid Mandri-Euroopa finantspealinnas Frankfurdis pakutakse erinevaid paaritunniseid rahaga rohkem või vähem seotud ekskursioone (vt www.frankfurter-stadtevents.de). Näiteks: „Rotschildid – Frankfurdi rahaprohvetid”, „Tour d’Argent – raha maailm”, „Pullid ja karud – majandus Frankfurdis” või ekskursioonid erinevatesse pangapilvelõhkujatesse.

Või siis ringkäik intrigeeriva nimega „Pankurid, kerjused ja bordellid”. Nimelt on Frankfurdi keskus lisaks sellele, et ta on Finantzplatz Europa süda, koduks ka Euroopa ühele suurimale punaste laternate piirkonnale ja tegevusareeniks narkoärikate. Kõiki neid tuure korraldatakse kord kuus või veelgi harvem, seega tuleb ringkäigust huvitatutel hoolikalt reisikuupäevi valida või siis personaalne tuur tellida.

Krediidimeistrite linn Zürichis, mis samuti kuulub ammusest ajast maailma tähtsamate finantskeskuste hulka, pakutakse eritellimusel jalutuskäiku „Money, Money, Money –

raharajal”. Linna rikas minevik (otseses ja kaudses mõttes) võimaldab ringkäigu jooksul teada saada, kes olid esimesed rahalaenajad või kes oli see nupumees, kes leiutas krediitkaardi.

Veinikelder

Kullaks hallituse läbi TEKST: KALLE MÜLLER

veiniajakirjanik 46

„Mis see tähendab, Lati pats?” „Hii, ei tea. Võibolla ehk on veini nimi.” „Ei ole. Ma tean nüüd küll – oota, mul oli kodus ühekorra niisamasugune pudel – Lati tähendab prantsuse keeli – õige; ja pats – magus. Õige magus. See on seesama, jah. Ma nüüd tunnen ära küll selle pudeli, jah.”

(Oskar Luts, „Kevade”)

garlased said kiiresti aru, millise portsu otsa nad sattunud olid ning järgneva saja aasta jooksul leidsid Tokaji magusad väärishallitusveinid kindla koha nii prantsuse kui vene õukonnas ja kaugemalgi.

(Toreda legendi sära ei pane tuhmuma isegi juba 1576. aastast pärit arhiivimärked hallitusmarjaveinide kohta.)

SELLE ÜLE, kas kõige maitsvamad dessertveinid pärinevad Prantsusmaa Bordeaux’st, Ungari Tokajist või Saksamaa Rheingaust, võibki vaidlema jääda.

Ungari versioon räägib türklaste sissetungist, mille tõttu jäi saak 1630. aastal õigel ajal korjamata. Kirikuõpetaja Laczkó Maté Szepsi (Zssuzsanna Lorantflyle kuulunud veinimajast) otsustas hallitanud marjadest siiski veini kääritada ja see osutus erakordselt maitsvaks. Un-

Mitte ainult madjarid Sakslaste loo tegevuspaigaks on 1100. aastal Rheingausse ehitatud benediktiini kloostris asunud Schloss Johannisbergi veinimaja, kus legendi kohaselt 1775. aastal ei jõudnud istandust omava piiskopi juurde korjeluba taotlema läinud, aga tagasiteel röövlite küüsi langenud kuller õigeaegselt naasta ning viinapuud läksid hallitama. Koledatest kleepuvatest marjadest tehti siiski vein… ja saksa

INVE STEERI – NR 4/2012

FOT OD: K A LLE M ÜLLER

Prantsusmaa, Graves.

Sauternes Château Suduiraut 2006 (Premier Cru) on siinmail uustulnukas.

Kuldse veini elegantses aroomis on apelsinikoort, maitses aga kõvasti mett ja meloneid ja üleküpsenud aprikoose. Ümara kreemja veini pikas lõpus leidub veidi marmelaadised tsitruseid. Väga noor, aga heas tasakaalus tippklassi sauternes, mida saab veel 1020 aastat pudelis siluda.

1580. aastast tegutsev üks vanimaid Sauternes’i mõisaid on kultusliku Chateau d’Yquemi naaber. (Prike / veinipood Kork, hind 40€)

Tavaline vastik hahkhallitus muutub sobivates tingimustes veinisõbra lemmikuks, väärishallituseks.

veinimeistritele kuulsust toonud Auslese, Beerenauslese ja Trockenbeerenauslese oli sündinud.

Chateau d’Yquem Prantsusmaalt, Graves’ist kinnitab aga, et nad avastasid esimestena botrytise 1847. aastal. Reaalsuses ulatub selle kuulsaima ja kalleima Sauterni veinitootja ajalugu juba 12. sajandisse, mistõttu tundub veider, et nad ägeda hallitusega ühelgi udusel hommikul varem kokku ei puutunud… Kuivõrd d’Yquem naudib oma veinide suurepärase kvaliteedi tõttu niigi kogu ilma tippveinisõprade tähelepanu, on mõistetav, et nende mundrile kuluks ka see orden ära...

Tegelikult valmivad suurepärased botrytis-veinid veel ka Loire’i orus ja Alsace’is, Burgundias ja Austrias, samuti Uues Maailmas. Milliseid viinapuid hallitus tabab, polegi nii oluline – osad viinamarjad on sellele lihtsalt vastuvõtlikumad (Riesling, Grüner Veltliner,

Semillion, Sauvignon Blanc, Furmint).

Tähtsaim on kohalik mikrokliima ning doseeritud niiskus: hommikused jõelt või järvelt tõusvad udud aitavad hallituse marjadele, pärastlõunane kuivatav päike omakorda väldib hallituse vohamist ja marjade riknemist.

Janune seen Botrytis cinerea on seen, kellele meeldivad terved, tiheda kobarana magusaks küpsenud marjad, millest tuulega või veepritsmetega marjale sattunud ja aktiivselt paljunev hallitusseen tarbib lühikese ajaga ära suurema osa sisalduvast veest.

Kui sellistest marjadest pressida mahl, siis ei ole see mitte ainult kontsentreeritum, vaid hallituse toodetud glütserooli, dekstriini ja veel paljude muude ühendite tõttu oluliselt peenem, aromaatsem ja maitsvam. Sellise veini tekstuur on komplekssem ja ainulaadsem, maitseb

Austria, Wachau.

Weingut Hutteri Loibenbergi mäelt korjatud Riesling Trockenbeerenauslese 2009 kuulub kaasaegse veinifantastika valdkonda.

Magusale veinile kohatult karge ja elav, on klassikalise Rieslingi tunnustega veinis võimsa happe kaaslaseks ohjeldamatult siirupisse uputatud tsitruseid, mandariini ja rosinaid.

Pole kahtlust, et see vein ilmuks keldrihämarusest täies hiilguses ka 30-40 aasta pärast. (VP Import / Veinipööning Tallinnas ja Reserva Tartus, hind 50€)

INVE STEERI – NR 4/20 12

47

ning lõhnab mee, pähklite, rösti ja kuivatatud aprikooside järele.

Prantsusmaa, Alsace.

Gustav Lorentzi Pinot Gris Selection de Grains Nobles 2000 on réserve exceptionelle du domaine.

Kuigi Alsace on üks kuivemaid kohti Prantsusmaal, on aeg-ajalt sealgi piisavat niiskust, et väärishallitus marju nakataks. Pinot Gris lõhnab hullutavalt, on kauni tugeva happega, elavaloomuline ja massiivselt troopikapuuviljane. Järelmaitse on muutunud paljulubavalt vürtsiseks ja söandan arvata, et veini järgmised 12 aastat teevad maitse veel põnevamaks. (Bestwine / Bestwine’i pood, hind 83€).

Unikaalsus maksab Väärishallitusega ei nakatu kunagi kogu kobar, sestap peab neid krimpsus, kleepuvaid ja väga inetuid marju kobaratest korjama ühekaupa. See tähendab, et viinapuuaed tuleb mitu korda hoolikalt ja käsitsi korjates läbi käia. Esimene korje, muide, annab hiljem kõige kvaliteetsema veini. Aja- ja töömahukas käsikorje moodustabki suurema osa botrytis-veini hinnast. Väärishallitanud marju ei ole kunagi palju. Pole harv, kui ühest viinapuust saab vaid ühe pokaalitäie veini (Chateau d’Yquem). Viimane asjaolu seletab nende veinide astronoomilisi hindu, mis tihti on kõrgemad kui kuulsatel puna-burgunderitel: 1811. aasta d’Yquem, mis müüdi Londonis mullu suvel 75 000 naela eest, on nüüd kõigi aegade kalleim pudel valget veini.

Ungari, Tokaji. Nõukogude ajal sai hea tokaieri mõne dollari eest. Tollaste ostude väärtus on tänaseks mitmekümnekordistunud.

Mõne rammusema Tokaji Aszu leiab siitki (numbri “5 puttonyas” suurus etiketil tähistab väärismarjade koefitsienti, nt essenzia on kogu mahus hallitusmarjadest tehtud). Tõsine veinisõber Ungarist kohvritäieta ei lahku. Merevaigukuldne külluslik küps vein lõhnab röstitud mandlite ja marmelaadi järele. Magus on happega tasakaalus, järelmaitse pähkli- ja rohupoevisioonid on selged ja uimastavad.

(Mediato / Reserva vinoteek Tartus, hind 35€) 48

* Ka naljahammas Luts teadis, et õige Latipac on õige magus... Lugege mõttes seda sõna tagurpidi (läbi pudeli, sildi pahupoolelt, nagu tegi Joosep Toots).

FOTO: CORBIS

Juua või kollektsioneerida?

Suhkur ja selle varjus peituv võimas hape on jõulised säilitusained ning tagavad

selliste veinide vastupidavuse. Ülimagusate Tokaji Aszu Essenziate puhul võib see aeg olla mitte aastakümneid, vaid aastasadu. Räägitakse isegi surematutest veinidest.

Väärishallitusveinide aeg kulgeb omas tempos ja selleks ajaks, kui suurem osa kalleid punaveine, valgetest rääkimata, hakkab äädikaks muutuma, on pudelis küpsev kuldne botrytis-vein juurde saanud alles esimesed eriti peened maitsedetailid. Sestap tasuks keldriomanikel osa seinisest punaveinirahast panna kuldselt helkivate väärisdessertveinide alla. Suurepärane säilivus, aja jooksul aina nüansirikkamaks ja äraseletamatumaks muutuv maitse ning kahtlemata ka kasvav hind on hea põhjus rahapaigutuseks neile, kes kõiki münte ühes taskus hoida ei soovi. Oh, ja see oleks ühtlasi üks magus päranditomp…

Väärishallitusega kaetud marju nopitakse kultuslikus Chateau d’Yquemi veinimõisas ükshaaval.

INVE STEERI – NR 4/2012

Blogisoovitus

Rahablogid Kuidas saada rahaliselt vabaks? www.roosaare.com

www.guardian.co.uk/commentisfree/joris-luyendijkbanking-blog

1999. aastal Eesti Telekomi IPOs osalemisega investorikarjääri alustanud Jaak Roosaare postitab regulaarselt ja mitmekesiselt. Näiteks „puust ja punaseks” tüüpi kirjutis teemal, kas tegutseda investorina füüsilise või juriidilise isikuna, või kokkuvõtte erainvestor Mikk Talpsepa kogemusest, kuidas oma raha 10 aastaga 137-kordistada. Roosaare üldise filosoofia võtab kokku blogi alapealkiri: „Ela täna alla oma võimaluste, et olla homme rahaliselt sõltumatu!” NB! Aasta lõpuks on ta lubanud ilmutada raamatu „Rikkaks saamise õpik”.

Kas pankurid armastavad oma tööd?

Mida nad õieti teevad? Antropoloog Joris Luyendijki blogist saab selle kohta palju teada. Tükk aega resideerus ta Londonis – intervjueeris seal finantsiste, kes ennast vabatahtlikult pihtimuslikuks vestluseks välja pakkusid. Praegu uurib ta pankureid Frankfurdis.

Blogi üldist tooni iseloomustab näide ühelt aktsiaanalüütikult: „Praegu ma olen direktori tasemel, palk on £150 000 pluss boonus, mis möödunud aastal oli ligi miljon dollarit ehk £650 000 tollase kursi järgi. See oli mu parim aasta, vähemalt kahekordselt. Kas oskuste ja tasu vahekord on õige, kas ma väärin miljonit? Kui klient juhib £10 miljardi suurust fondi ja sa aitad tal vältida 2% maksma minna võivat viga, ja sa teed seda kaks kolm korda aastas... See on väärt palju.

Oluline on, et sa ei kasutaks boonust oma elustiili upitamiseks. Kui hakkad kasutama boonused selleks, et ots-otsaga kokku tulla, siis hakkab see mõjutama su otsustusvõimet ja otsuste kvaliteeti.

Sul on kihk öelda, et turud tõusevad, sest tõusev turg tõstaks ka su boonusešansse järgmisel aastal.”

TEKST: VILLU ZIRNASK

Kinnisvaraturg peopesal

Eesti Päevalehe kolumnist

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toomparki blogi missioon on „muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks ja vähendada kinnisvara-alaste otsuste riskantsust”. Ta hoiab silma peal statistikal, vahendab seda ja analüüsib, nt „Eestis müüa 4577 maatükki”, „Keskmise eluasemelaenu jääk on 41 keskmist kuupalka”. Koondab uudiseid, turuprognoose ja nõuandeid.

50

Pankurite pihtimused

www.adaur.ee

INVE STEERI – NR 4/2012

Rohkem toota kui kulutada

INVE STEERI – NR 4/20 12

51

FOTOD: CORB IS

PANK, MIS AITAB KOGUDA JA KASVATADA KAPITALI.

Analüüs

TEKST: ANDRES VI ISEMANN

LHV Nõukogu liige / Fondijuht 52

LHV PANK SAI PANGALITSENTSI 2009. aasta kevadel. Enne seda olime kümme aastat tegutsenud varahaldusettevõttena ja investeerimispangana, andes inimestele investeerimisalast nõu ning vahendades tehinguid väärtpaberitega.

Investeerimispangast nö pärispangaks saades hakkas LHV Pank kaasama ka hoiuseid ja väljastama laene. Kuid kohe alguses tegime otsuse, et laenuportfelli kasvu finantseerime kohalike inimeste ja ettevõtete hoiustega, mitte ei lähe välismaalt raha laenama, et seda Eestis tarbimisse suunata. Meie eesmärk oli eristuda teistest Eestis tegutsevatest pankadest, mis seostuvad eelkõige laenu pakkumisega. Meie eesmärk oli ja on jätkuvalt see, et inimesed mõtleksid LHV peale siis, kui nad kaaluvad oma raha hoidmise otsuseid või soovivad küsida investeerimisalast nõu.

2008. aasta finantskriis purustas illusiooni, et kiire majanduskasv võib kesta lõputult. Majanduslikult aktiivsete inimeste hulgas peaaegu enam ei olegi neid, kes mäletaksid eelmise sajandi alguses maailmamajanduses aset leidnud Suurt Depressiooni, mis viis lõpuks II maailmasõjani. Pärast sõda tuli aegajalt küll väiksemaid tagasilööke, kuid neist saadi keskpankade ja valitsuste toel suhteliselt kiiresti üle. Tekkis tunne, et me elame lõputul õitsenguajastul, kus uute tehnoloogiate kasutuselevõtt aitab üle saada ka probleemist, et teatud ressursse on maailmas piiratult.

Eesti liitus rahvusvahelise majandussüsteemiga ühe sellise vahepealse mõõna ajal. Nõukogude Liidu lagunemine oli üheks teguriks, millega sai selgitada soomlaste „lama”. Me ei pööranud väga palju tähelepanu sellele, et juba siis räägiti „kasiino-majandusest”, mis oli viinud ka teiste Põhjamaade majandused kriisi.

Ka Jaapan oli liiga kaugel nii geograafiliselt, kultuuriliselt kui majanduslikult, et sealsetest tagasilöökidest õppida. Maailma majandus pööras aga üheksakümnendate esimeses pooles enneolematule

INVE STEERI – NR 4/2012

tõusule ning sealt edasi tõstis vesi juba (peaaegu) kõiki laevu. Rahvusvaheline kaubandus kasvas kiires tempos. Kommunikatsioonisüsteemid ja infotehnoloogia tegid võimalikuks informatsiooni kiire ja suuremahulise liikumise üle suurte vahemaade. Tundus, et see on piisavaks selgituseks, miks globaalne majanduskasv lülitas sisse kiirema käigu.

Vedas, et ei jõudnud Aastakümneid, kuni seitsmekümnendate lõpuni, oli Ameerika Ühendriikides 1 dollari lisandumisel rahvuslikku koguprodukti (SKTsse) kasvanud ameeriklaste võlakoormus keskmiselt 1,4 dollari võrra. Vahetult enne majanduskriisi oli suhe tõusnud neljani. See tähendab, et 1 dollari täiendava tulu teenimiseks võeti

kiiremini ning seda protsessi ümber pöörata on väga raske või peaaegu võimatu.

Majandusteadlased aga vaidlevad – kas nüüd tuleks tunnistada, et valitud tee on osutunud tupikuks või tuleb korraks veelgi rohkem laenu võtta, et hääbuvat majanduskasvu taastada. Õnneks ei ole Eestis asi kõige hullem.

Meie ühiskonna kogu võlatase on suhteliselt madal. Inimestel on küll sissetulekuga võrreldes suhteliselt suur koorem kanda, kuid samas on valitsuse võlg pea olematu. Eks me kuluta ka täna riigina rohkem kui me teenime, aga selle vahe maksavad rikkamad Euroopa riigid kinni (mille eest me peame tänulikud olema).

See, et me ei ole täna sellises olukorras nagu Kreeka, Island või Iirimaa, ei tulene sugugi meie kokkuhoidlikust meelest. Kui keskpankadel oleks õnnestunud 2008. aasta finantskriisi veel paari aasta võrra edasi lükata, siis oleks meie võlakoormus täna olnud tõenäoliselt oluliselt kõrgem kui ta hetkel on. Selleks hetkeks, kui laenupidu lõppes, ei olnud me veel hilise liitujana suutnud ennast lõhki laenata. Vanade eestlaste ütlus, et võlg on võõra oma, oli juba ammu ununenud.

4 dollarit täiendavalt laenu. Aja jooksul olid muutunud ka majandusteooriad.

Majanduskasvu veduriks hakati pidama tarbimist ning mitte enam investeerimist ja tootmist. Kui majanduskasv aeglustus, siis keskpangad alandasid intressimäärasid, et teha tarbimise finantseerimiseks laenamist odavamaks ning muutes raha pangakontole kogumist mõttetumaks.

See rohi töötas kuni viimase ajani.

Kuid käesolevaks ajaks on keskpangad surunud intressimäärad 0%ni ning edasine alandamine, see tähendab raha deponeerimise eest tasu küsimine, on täna veel mõeldamatu. Reaalintressimäärad, vaatamata madalale inflatsioonitempole, on juba hetkel negatiivsed. Enamikus arenenud riikidest on olukord täna selline, kus võlakoormus kasvab majandusest

Miinusmärgiga tootmine Laenamist ei pea siiski alati demoniseerima. Ning pankuri suust kõlaks see jutt niikuinii ebausutavalt. Pigem peaks jälgima, milleks laenuks võetud raha kasutatakse.

Kapital ja rikkus kasvavad siis, kui ühiskond toodab rohkem kui tarbib. Kui aga ühiskond tarbib rohkem kui toodab, siis ta hävitab kapitali ning muutub vaesemaks. Võlg iseenesest ei olegi vast nii halb, kui laenuks võetud summa suudetakse intressikulust tootlikumalt investeerida. Tarbimiseks tasub aga laenu võtta ainult sel juhul, kui ollakse väga kindlad, et tulevikus sissetulekud kasvavad.

Kui laenu võtta kapitaliinvesteeringu tegemiseks, siis see loob uusi töökohti ning tulu sellele, kelle käest tootmisvaINVE STEERI – NR 4/20 12

53

Analüüs

hendeid ostetakse, ning kui tootmisvahendid on paigaldatud, siis sellega koos sünnivad sageli ka uued töökohad ning sellest omakorda ka uus sissetulek. Tarbimiseks võetud laenuga kaasneb aga minimaalne tööhõive ja sissetulekute kasv.

Alfred Marshal on öelnud, et tarbimist võib vaadata kui miinusmärgiga tootmist. Ühiskond, mis tarbib ja investeerib rohkem kui ise teenib, finantseerib puudujääki välismaalastelt võetud laenude või välismaalaste poolt meie riiki tehtud investeeringute (välisinvesteeringute) läbi, makstes selle eest siis vastavalt intressi või jaotades kasumit. Kas see on hea tehing või mitte, sõltub eeskätt sellest, kuidas välismaalt kaasatud ressurssi ka-

dusalane raamatukogu, kust huvilised võivad laenutada raamatuid, ammutada teadmisi nii investeerimismaailma kui laiema majanduse toimimise mehhanismide kohta. LHV aktsionärid soovivad anda oma tegudega eeskuju, mis kinnitab, et ettevõtlikkus ja ettevõtjaks olemine tasuvad ennast ära.

LHV panga missiooniks on julgustada Eestis kodanikke suurelt mõtlema ja kõrgeid sihte seadma, et iga päev midagi õppida ja oma töös paremaks muutuda ning osata kinni haarata võimalustest, kui need avanevad.

LHV Panga visioon on, et Eesti suudab rohkem teenida kui ta kulutab, et me oleme loonud riigi ja ühiskonna, kus Eesti inimesed ja ettevõtted näevad perspektii-

Et oleks rohkem kapitali ja vähem võlga. sutatakse. Kui saadud vahendeid kasutatakse tarbimiseks, siis selline ühiskond on määratud hävingule. Kui kaasatud vahendid investeeritakse tootlikult, siis võib õnnestuda kasumist katta makstavad intressid ja ülejäävast osast moodustub kapital ja rikkus.

Eesmärgid ja missioon LHV Panga missiooniks on aidata eestlastel luua ja kasvatada kapitali. Nagu ma eespool märkisin, siis mina usun, et kapital ja rikkus sünnivad ainult läbi säästude tootliku rakendamise. LHV Pank kaasab aktiivselt hoiuseid, pannes need Eesti majanduse heaks tööle ettevõtluslaenudena. Samuti paneb LHV Varahaldus olulise osa pensionikogujate rahast tööle Eesti majanduses. Meie panga eesmärgiks on aidata kaasa eestlaste finantshariduse taseme tõusule. Meie kontor on nagu väike finants- ja majan54

INVE STEERI – NR 4/2012

vi investeerida oma säästud Eesti majandusse; et Eesti ettevõtetel oleks rohkem kapitali ja vähem võlga.

Me unistame sellest, et Eesti eraettevõtluse roll kasvaks, et Eesti erakapital looks ettevõtteid, mis oma tähtsuselt ja väärtuselt oleksid suuremad kui riigiettevõtted või siin tegutsevate välismaiste ettevõtete filiaalid. Me unistame sellest, et Eesti eraettevõtted oleksid riigi suurimad tööandjad ja looksid riigis töökohti, mis pakuks oma töötajatele pidevaid arenguvõimalusi ja korralikku tasu hästi ja väga hästi tehtud töö eest. Me loodame, et tulevikus unistavad Eesti noored oma ettevõtte loomisest, mitte soojast kohast riigiametis.

Meil on visioon Eestist, kus inimesed on enda ja oma pere rahaasjades targad ja iseseisvad, et säästmine oleks iseenesest mõistetav ja et meie sissetulekud kasvaksid kiiremini kui meie võlad.

Õnne ei saa osta.

Kinkida saab.

Toeta SOS lastekülade laste unistusi!

900 6690 5 € 900 6680 10 € 900 6670 25 € www.sos-lastekyla.ee

FOTO: CORBIS

Peavooluinvesteering

56

INVE STEERI – NR 4/2012

Arvamus

„INVESTEERIGE ENDASSE!” SELLIST JUTTU KUULEB KOGU AEG. ILVES NÄITAB ENDA PEAL, ET JUTT EI PRUUGI JÄÄDA SÕNAKÕLKSUKS. EHK, INVESTEERIDA VÕIB KA ILVESESSE. INVESTEERIMINE JA LOOVUS, selline teema tuleb nüüd põgusalt jutuks. Mina hakkasin ema mäletamisel investeerima juba kolme-aastaselt. Nelja-viiesena investeerisin ma juba soravalt ning esimesse klassi jõudes olid mu investeerimispagas ja -hoog juba nii suured, et järgnevad 11 sunnisaastat ei suutnud neid oluliselt murendada.

teks peavoolupopmuusikutel. Kirjutan neile kauneid laulusõnu, teie kuulete neid isegi siis, kui te enda arust meediat ei tarbi, sest ka sel juhul te liigute vahel tänaval, käite poes ja kõnnite mõnikord televiisorist mööda. Peavoolupopmuusikute investeeringu pealt korjab toredate advokaatide kontor Eesti Autorite Ühing mulle esitusprotsenti ning selle raha ar-

Nelja-viiesena investeerisin ma juba soravalt.

Lisandusid küll korrutustabel ja muud tähtsad nipet-näpet tuupteadmised, aga faktide adumise, tõlgendamise ja seoste loomise oskus tuleb pigem ja suuresti ikkagi lugemusest. Õnneks olid lollikastid toona pisikesed ja mustvalged ning nendestki polnud peale „Nelja tankisti ja koera” ning „Buratino seikluste” midagi vaadata.

Raamatute lugemine õiges õrnas eas on suurim võimalik investeering üldse.

Inimene koosneb pärilikust informatsioonist, aga kõige tähtsam on see teave, mille me ise sinna lisame. Kui sul pea sees juba midagi korralikult tiksub, on teiste tarkade inimeste asi sinusse investeerida, ja see toimib.

Mina lasen endasse investeerida näi-

velt saan ma muuhulgas luua võrokeelset koorimuusikat, sest minu/meie arrogants ei luba meil eestlastena välja surra. Vanade allkeelte hääbumine oleks sellel kurval teel suur ja kuri esipääsuke.

Südamlikud äriprojektid Ott Leplandi, Tanel Padari ja veel paljude estraadimuusikutega, lisaks dramaturgitöö Rahvusooperile ja teistele võimaldavad mul hoida kultuuritarbijate rahakottidele (mis ägavad puhkuseosakupettuste ja püramiidskeemide all) kättesaadavas kõrguses ka oma luule- ja muinasjuturaamatute letihinda. Just nende teoste soetamine on rahvusena säilimiseks äärmiselt oluline. Kui laps loeb raamatuid, milledes teda ei alahinnata, saab laps targaks. Tark laps ei ole loll, tark laps ei sure välja.

AAPO ILVES

kirjanik ja muusik

INVE STEERI – NR 4/20 12

57

Isiksus

Juku-Kalle JUKU-KALLE RAID ON KIRJANIK JA TÕLKIJA, AJALEHE KESKUS PEATOIMETAJA, KES RÄÄGIB, ET TÖÖÕNNETUSE TÕTTU SATTUS TA KA RIIGIKOKKU.

Praegu panen raha kõrvale, et osta ...

Raha kõrvalepanekuga on mul eluaeg raskusi olnud, kuidagi suudan alati ära raisata kogu summa, mida teenida oskan.

FOTO: ALAR MA DISSON / K IR JANDUS MUUSE UM

Juku-Kalle Raid luges just kokku oma raamatukogus olevad teosed ja avastas kohkumusega, et kodus on neid 6000. Juku-Kalle ütleb, et tema sanitaarmiinimumiks on nädalas läbi lugeda neli raamatut.

Reklaam, mis paneb mind kindlasti ostma, on …

No vist sellist reklaami ei olegi. Reklaam, mis silma jääb, peab aga olema mingi kiiksu või eripäraga. Eestis kohtab sihukest ikka vähe. Võin samas rahulikult öelda, et kui mõni reklaam on ikka jube möga, siis ma põhimõtteliselt reklaamitavat toodet ostma ei hakka. Miks ma peaksin viima oma raha idikatele, kes ei jaga kunstist mõhkugi ja on seetõttu lollid? Peatoimetan teatavasti KesKus’i ja tean, kui raske on teinekord inimestele selgeks teha, et ärge sihukest lamedust küll trükkige, me teeme teile parem ise uue. Sest ma tahan, et KesKus näeks hea välja ja ei tekitaks lugejas tülgastust.

Ta on mul ikka veel alles, sest …

Kui rääkida asjadest, siis ei meenugi kohe midagi. Aga alles on mul sõbrad, enamikku neist tunnen juba väga noorest ajast ja nad on asendamatud. Nii et asendamatuid asju ja inimesi on, ei maksa vastupidisest mõtiskleda.

See on hea raamat, sest ...

Raamatuid trükitakse Eestis ühe inimese kohta kõige rohkem maailmas. Ja eks siis tulevad ka vead: lihtsalt ei jätku nii palju häid toimetajaid ja tõlkijaid, kui vaja läheks. Kindlasti aga tõstaksin esile Eesti luulet. Meil on ikka kuradi häid luuletajaid!

See viib mul keele alla …

Olen ise jube köögifanaatik, toidutegemise pisiku sain külge mingitest vaestest aegadest, kui midagi polnud ja siis tuli lihtsalt mõtlema hakata – et kuidas mingi suvaliselt igav asi maitsvaks keevitada. Ega purgisupist saab ka normaalse asja kokku keerata, kui seda parandada oskad. Köökidest meeldib mulle väga Kaukaasia – kõigis oma variantides Adõgeest, Abhaasiast, Azerbaidžaanist, Armeeniast Tšetšeeniani välja.

Mäed või meri?

Täiesti loll küsimus. Tsiteeriks seda kuulsat lauset, et tahan elada kesklinnas, metsa sees, merevaatega ja suure aiaga majas.

58

INVE STEERI – NR 4/2012

Vidinad

Terve mees MEESTE TERVISELE pööratakse aina enam tähelepanu ning järgnevad vidinad peaksid olema heaks põhjuseks, miks seda jälle teha. Ning mitte ainult seoses meestega.

Veresuhkru mõõtja ARVATAKSE, ET VERESUHKUR on ainult diabeetikute mure, kuid tegelikult on olukord palju hullem. Kui Valge Klaar korraldas iBGStar veresuhkrumõõtja päeva, lasi umbes 60 külalist teha proovimõõtmise ning arst, kes kohapeal mõõtmistulemusi kontrollis, vangutas pooltel juhtudel pead ning saatis iga kümnenda täiendavatele uuringutele. Eesti mees rassib küll tööl ja treeningsaalis,

Endomondo TEKST: HE ITI KE NDER

TERVISLIK ELUVIIS ei tähenda muud kui pooltunnist jalutuskäiku värskes õhus. Täpselt niipalju on minimaalselt vaja, et hoida end kasvõi mingisuguses vormis. Endomondo on teie aktiivsuse mõõtja. Olgu siis tegemist jalutuskäiguga või lumelauasõiduga – kui käivitate programmi, saate jälgida oma asukohta, kiirust ja trajektoori ning pärast võite nendega uhkeldada elukaaslase või terve maailma ees, neid Facebooki postitades.

Valge Klaar iCEO 60

INVE STEERI – NR 4/2012

aga teadmata, mis seisukorras on organism, võid endale treeninguga hoopis häda teha. Ülilihtne mõõtmine, eriti hea uudis neile, kes nõelu kardavad. Mõõtmistulemusi saab vaadata nii aja kui numbrite järgi, samuti saab teha märkmeid selle kohta, millises olukorras mõõdeti, ning andmed võib saata oma arstile. Sobib nii iPhone’i, iPadi kui iPodiga. Toimib nii naiste kui meeste verega.

Backupid

Kuhu kadus mu rahakott?

KUI TE TAHATE MAAILMA MUUTA, siis nüüd on see võimalus – üks idufirma on otsustanud teha seadme, mis käib rahakotti. Ning kui rahakott juhtub minema kaugemale kui lubatud, siis annab teie iPhone sellest kõvahäälselt märku. Töötab ka teisipidi – kui keegi teie telefoniga eemale jookseb ja rahakott on teie käes, kuulete valju heli ning teate (vähemalt umbes) suunda, kuhu telefonile järele joosta. Ning arvestades, kui vähe raha nad küsivad, peaks selline väike riskikapital kõigil soovijatel olemas olema. Ning miks

mitte paigutada vahendeid just selle asja alla, mis on nii praktiline?

Osta veebipoest www.wallettrackr.com Nike + iPod ELEKTROONILINE ANDUR on parem kui mehaaniline sammulugeja. Sobib kokku nii iPodi kui iPhone’iga ning annab võimaluse lugeda samme, kulutatud kaloreid ja ka muusikat valida. Kui on vaja ekstra jõudu, hakkab mängima spetsiaalselt selleks puhuks valitud lugu. Näiteks Rocky filmist tuttav tunnusmeloodia. Head treenimist!

Maailmalõpu kõlakad ei kao kuskile ka 2013. aastal. Mõelge aegsasti, mida selga panna ja kaasa võtta. Kõik arvutikasutajad võiks ikkagi arvestada võimalusega, et ka järgmisel aastal tahaks arvutis perepilte vaadata ja vanu kirju sirvida.

Viisime hiljuti oma võimsas andmebaasis arvutite hooldusstatistika uuringu läbi ning selgus, et umbes 70% andmekadudest on korduvad, ehk inimesed, kes on kaotanud andmed ning siis pisarsilmi palunud, et äkki saab päästa ja vandunud, et teevad edaspidi backuppe, pole seda siiski teinud. Panen kõigile südamele, et lootke parimat, aga valmistuge halvimaks. Ja tagavarakoopia digiväärtustest on vähim, mis me teha saame. Pealegi on väline tagavarakoopiate seade 10 korda odavam kui üks kord andmete päästmist.

Filmid

Kinopankurid

MIS MEES TA ON, SEE FILMIPANKUR? ILMSELT PEAB ALUSTAMA KÜSIMUSEST, KES ON HOOPIS SEE, KES TEMAST FILME TEEB?

TEKST: JÜRI KOLK

Ekspordispetsialist ja luuletaja 62

MEES, KES TEEB FILMI PANKURIST, on raudkindla, sajanditaguse tööeetika kandja. Ta idealiseerib inimest, kes on kogu elu teinud lihtsat ja ausat tööd. Või teine variant – ta on ülemakstud hipi, kes kardab raha võimu. Vähemalt nii paistab filmide järgi.

Midagi pole parata, filmipankurid on kahtlased. Nad kõnnivad ringi ja sikutavad raha õhust välja nagu mustkunstnikud. Alatasa selgub, et see raha ei tule päriselt õhust, vaid ikka kellegi vere ja pisarate arvelt. Igal juhul saab kinopankurluse mustkunstiga piirnev osa piisavalt tähelepanu. Meile räägitakse igas filmis mingi versioon asja olemusest: sellest, millised ohud kaasnevad sellise tööga nii inimese hingele kui ka maailmakõiksu-

INVE STEERI – NR 4/2012

sele. Investeerimispankuri tööd kujutatakse tihti olemuselt tavalise mängurlusena, selle vahega, et kahju on tavapärasest suurem. Juba rahasummad, millega pankurid opereerivad, on täiesti ebareaalsed, arvatavasti ei taju suurt keegi nende tegelikku tähendust ja sellist reaalsustaju kadumist näidatakse aeg-ajalt peapõhjusena, miks filmikangelased uppi lendavad.

Eeldusel, et publik ei tunne ka raha liigutamise reegleid, kasutatakse viisakalt ulmefilmidest tuntud võtteid – aeg-ajalt tehakse nägu, et keerulised suured skeemid tõlgitakse „lihtsasse inimkeelde” – et publik jaksaks järge hoida. Ulmefilmis öeldakse: „Me sätime tavalist alfakiirt kontiinumkiirendiga võimendades põhjuslikkuse ussiaugud kohakuti ja niimoo-

di pääsemegi eilsesse pärastlõunasse, kellaaega 12:16, Kuu teisele küljele.” Vaataja noogutab.

Lisaks sellele, et kogu filmipankuri tegevus on – ausa töö juurdunud kuvandist erinedes – kahtlane, möödub tema elu pideva blufi saatel, tehes pettemanöövreid, meelitades konkurente kuristikku, jättes neile kord mulje enda nõrkusest, siis tugevusest. Väikeses tüssamises ei ole midagi halba, me kõik teeme seda pidevalt, aga pankurite suurt mängu mulje loomise maailmas on raske mõista ja heaks kiita. Näiteks märulifilmis teenib tüssamine õilsat eesmärki – kui sa viid vastase eksiteele, tulistab ta pideme tühjaks ja reedab üksiti oma asukoha. Sinul jääb talle hellalt ja kaalutletult kuul pähe ki-

hutada. See on hea. Panganduses tundub pea iga pettemanööver halvamaiguline, ilmselt seetõttu, et kedagi ei lasta maha.

Võimalik, et üheks täiendavaks põhjuseks on suurema eesmärgi puudumine.

Kui pankur hakkab lõpuks mahhineerima eesmärgiga töökohti päästa ja vanu sõpru aidata, oleme valmis tema nihverdamiste suhtes ühe silma poolkinni pigistama. Muide, kogu selle mahhineerimise muudab veel eriti veidraks tõsiasi, et suur osa otsustest langetatakse ainult emotsioonide ja hea usu pinnalt. Üsna pisikestel pulgakestel on võimalus mängida maha metsikuid summasid ja keegi kallab midagi kontrollimata, heas usus üha uusi kotitäisi kulda nende põhjata kübarasse.

Nagu CNNi uudised. „Wall Street: Money Never Sleeps” on täis vehklevaid multiekraane, infograafikat ja digitaalset nipitamist.

INVE STEERI – NR 4/20 12

63

Filmid

„Chasing Madoff”: investoritelt kooritud 18 miljardit dollarit ja 10 aastat, mis kulus NASDAQi juhtfiguuri paljastamisele.

Vaadatud filmid • Wall Street (1987) • Wall Street: Money Never Sleeps (2010) • Rogue Trader (1999) • Inside Job (2010) • Boiler Room (2000) • Chasing Madoff (2010) • Как грибы с горохом воевали (1977) 64

Poksifilmiga seob rahafilmi kohustuslik eakam ja kogenum kolleeg. Tema pärineb vanast ja ausast ajastust. Ajast, mil loomad veel rääkisid. Ta ütleb nooremale: sa oled näljane, ma näen seda sinus. Üldinimlik „kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest või vähemalt songa!” hõigatakse välja ka rahafilmis.

Samuti kipuvad pankurite armusuhted mõjuma, nagu oleks need poksifilmist üle ostetud – naine jääb koduseks ja tema kandva kannatuse allikaks on karjääriredelil võimlemiskava esitava mehe ajapuudus. Muidugi on kuskil kaadri servas olemas ka need naised, kes ilmuvad öö varjust edu lõhna peale. Spordifilmist eristab rahafilmi tõsiasi, et igal tugitoolisportlasel on lihtne ennast samastada ihaga olla maailma parim. Kui sellele lisandub vaene lapsepõlv, ongi sport mõne mehe ainus tee viletsusest välja ja kõik pühivad silmanurgast heldimuspisara, isegi robotid ja maksuametnikud, pankuritest rääkimata. Kui samad põhjused – soov olla parim ja mitte kunagi enam mõelda, kas kingade jaoks raha jätkub – annavad algtõuke soovile lihtviisiliselt raha kokku ajada, on see järjekordne kahtlane asjaolu.

Ehkki pankureid kujutatakse üldiselt stiilsete ja võimukatena, peab tunnistama, et Bertolt Brechti tõdemus – mis on panga röövimine panga asutamise kõrval – on filmitöösturitel osaliselt kõrvust mööda lennanud. Pangaröövlid on filmides tunduvalt lahedamad kui pankurid, nendega samastumast ei takista vaatajat

INVE STEERI – NR 4/2012

tavaliselt suurt miski. Kes siis ei tahaks olla nende moodi, robinhuudi ja nipernaadi ühine järeltulija, õiglane, söakas ja vaimukas. Isegi „Visa hinge” Simon on mõõdukalt vaimukas, sellest maikas töllist rääkimata. Pankuril lubatakse küll rääkida kujundlikus mahlakas keeles, kuidas maailm tema taskusse mahub, mõnel väärikal vanakoolimehel on aegajalt võimalus kasutada ka zeniga piirnevaid tähendamissõnu, aga vaimukust filmitegijad pankurile naljalt ei luba. Mõni võib neist olla tore, aga jumala eest mitte vaimukas.

Visuaalselt annab rahafilmis tooni kallis maitse: pilvelõhkujad, ruumikad kontorid (mis on teisest küljest vaadates umbsed tagatoad), luksuslikud liiklusvahendid. „Rogue Traderis” näidatakse isegi, kuidas vastne pankur pärast õnnestumist väärtpaberites püherdab. No tule taevas appi! Üldiselt ei peeta heaks tooniks viidata pankurite hästivarjatud tavale ka sõna otseses mõttes rahas püherdada.

Ma vaatasin ära küll terve hunniku mängufilme, mille peategelasteks on pankurid ja raha, aga konkreetseid viiteid ega stseenide analüüsi nii nappi teksti suruma ei hakka. Lõpetuseks tundub, et meenutamist väärib hoopis multifilm „Seente ja herneste sõda”, kus oli ka üks rahatuus. Ehkki ta uskus end olevat võimupositsioonil, näidati peagi, et nii see ei ole. Kahjuks pole hilisemate mängufilmide tegijad selle kuvandi tõelevastavuse üle suuremat mõelnud ja künnavad veidi mõttelaisalt sama vagu. Filmipankuri rahahunnikud ja sellega kaasnev võim jääbki enamasti hoomamatuks, ei muutu kadestamisväärseks. Imeharva teeb filmirikkur oma võimuga midagi head ja kui teeb, riputatakse hoolikalt õhku küsimused tagamõtetest. Üheksakümnendate alguses oli mul rõõm mõningate pankuritega kokku puutuda. Lisaks sellele, et nad olid vaimukad, õpetas üks neist mulle ka selgesõnaliselt, et hasartmängud on lõbustus, mille eest tuleb maksta. Võidulootust ei ole.

Maailm 2013

2013 Loe, mis maailmas tegelikult toimub ja mis 2013. aastal juhtuma hakkab!

The Economisti eksklusiivlitsentsi alusel ilmuv kogumik “Maailm 2013“ avaldab kõige olulisema info tuleva aasta kohta.

Mahukas eriväljaanne tutvustab inimesi, kes mõjutavad maailma sündmusi, mis raputavad planeeti 2013. aastal.

“Maailm 2013“ käsitleb uue aasta olulisemaid teemasid, esitleb provokatsioonilisi seisukohti ja detailseid analüüse.

Nüüdil müüg

“Maailm 2013” Eesti-poolne toimetaja on majandusajakirjanik Villu Zirnask.

“Maailm 2013“ on tähtsaim suunanäitaja aastaks 2013.

Lisa: EESTILE jt BALTI RIIKIDELE PÜHENDATUD OSA!

F OT O: C ORBI S

Optsioonid idanema!

STARTUP EHK IDUFIRMA ON TORMILISELT POPULAARSUST KOGUV ETTEVÕTLUSVORM. MOODSA ETTEVÕTTEGA ALUSTANUD KÜSIVAD SAGELI, KUIDAS TÖÖTAJAID PAREMINI MOTIVEERIDA? TÖÖVÕTJAD TAHAVAD SELGUST, MIDA TÖÖANDJA NEILE TEGELIKULT PAKUB? OSALUSOPTSIOONIDE KASUTAMINE ON STARTUP-ETTEVÕTTE ÜKS KASVUMOOTOREID.

TE KST: ERMO KO SK vandeadvokaat, partner, advokaadibüroo Red

TE KST: RUTT VÄRK advokaat, advokaadibüroo Red 66

IDUETTEVÕTTED ALUSTAVAD TEGEVUST reeglina piiratud finantsressurssidega, mistõttu väga heade spetsialistide ning rahvusvahelise kogemusega juhtide kaasamine on raskendatud. Optsioon on iduettevõtte poolt juhtivtöötajale antav lisaboonus, mida ei anta otse rahas, vaid võimalusena saada tulevikus osalus ettevõttes ja seega saada osa ettevõtte väärtuse kasvust, tulevikus teenitavast tulust ning ettevõtte müügi (nn exiti) korral ka teenitavast kasumist. Juriidiliselt toimub optsiooni andmine optsioonilepingu sõlmimisega, mille alusel töötajal on õigus teatud tingimuste täitumisel omandada kindlaksmääratud ajahetkel lepingus kokku lepitud hinna eest (või ka tasuta) iduettevõtte osalus. Optsioonilepingu sõlmimisel Eesti väärtpaberite keskregistris registreerimata osaühingu osade omandamiseks tuleb arvestada, et selline leping tuleb sõlmida notariaalses vormis,

INVE STEERI – NR 4/2012

muudel juhtudel on võimalik sõlmida lihtkirjalik leping.

Optsiooni alusvara ehk osaluse suurus Esmalt lepitakse kokku optsiooni alusvaras ehk osaluse suuruses, mida töötajal on võimalik optsiooni alusel omandada.

Osaluse suurus võib olla fikseeritud kindla osaluse nimiväärtusega või protsendina osa- või aktsiakapitalist. Töötaja seisukohast tuleb arvestada, et iduettevõtte tegevuse laienemise käigus leiab tavaliselt aset ka kapitali suurendamine, mis tähendab, et talle antava osaluse proportsioon osa- või aktsiakapitalis võib nimiväärtuses määratud optsiooni korral oluliselt väheneda. Seega tuleb pooltel jõuda kokkuleppele, kas rakendatakse töötaja kaitseks ka osaluse mittelahjendamise (anti-dilution) sätteid või mitte.

Enne, kui töötajal on võimalik optsiooni realiseerida, on optsioonilepingus tavali-

Nõuanne

selt ettenähtud teatud eeltingimused, mis peavad täidetud olema. Kõige levinumad on ajalised kriteeriumid ehk optsioonilepingus nähakse ette kindel ajaperiood, mille jooksul töötaja peab olema tööandja juures töötanud enne, kui tal tekib õigus osaluse omandamiseks. Tähtaegade abil võib optsiooni realiseerimise jagada ka etappideks (nt kolme aasta möödumisel on töötajal õigus realiseerida 50% talle antud optsioonist ning viie aasta möödumisel ülejäänud 50% optsioonist). Lisaks võib optsiooni realiseerimise eeltingimusteks seada ka töötulemustel põhinevaid tingimusi, näiteks teatud käibe või kasumi saavutamine või muud selged ja kindlaksmääratud tingimused. Kuna optsiooni realiseerimise tulemusena saab töötajast samuti iduettevõtte omanik, siis oleks soovitatav ühe eeltingimusena näha ette ka töötaja kohustus sõlmida osanike või aktsionäride leping, kus on täpselt reguleeritud töötaja õigused ja kohustused iduettevõtte osaniku või aktsionärina.

Optsiooni teostamine Tavaliselt töötajad tööandjalt saadud osalusoptsioonide saamise eest eraldi optsioonitasu ei maksa. Samuti on töötajate poolt optsiooni alusel omandatavate aktsiate/osade eest tasutav hind üldreeglina turuhinnast madalam (või teatud juhtudel lausa tasuta). Tulumaksuseaduse kohaselt ei ole turuhinnast madalam optsiooni teostamise hind maksustatav erisoodustusena juhul, kui osalus omandatakse mitte varem kui kolme aasta möödumisel osalusoptsiooni andmisest arvates. Juhul, kui optsiooni teostamine toimub enne kolme aasta möödumist, siis tuleb turuhinna ja realiseerimishinna vaheks olevalt summalt tasuda nii tulukui ka sotsiaalmaksu. See eeldab aga osaluse turuhinna kindlaks määramist, mis iduettevõtte puhul võib olla küllaltki keerukas ja täiendavaid ressursse nõudev. Seega, täiendava maksukoormuse ja muude kulutuste vältimiseks on soovitatav ette näha, et töötaja ei saa optsiooni

teostada enne kolme aasta möödumist.

Töötajatele antavad optsioonid ei ole üldjuhul võõrandatavad ehk töötaja ei või neid müüa, kinkida ega muul viisil üle anda ühelegi kolmandale isikule. Kuna töötajale antud optsiooni saab reeglina realiseerida ainult iduettevõttega töösuhtes olev isik, siis tuleks eraldi reguleerida ka optsiooni pärijale ülemineku tagajärjed. Juhul, kui osalusoptsiooni võõrandamine on siiski lubatud ja töötaja seda võimalust kasutab, siis on töötaja vastavalt tulumaksuseadusele kohustatud sellest tööandjale teatama.

Kui töösuhe lõpeb Samuti tuleb optsioonilepingus reguleerida tagajärjed juhuks, kui töösuhe võtmetöötajaga peaks lõppema. Kasutamata optsioonid kaotavad töösuhte lõppemisel tavaliselt kehtivuse, juba teostatud optsioonide osas nähakse reeglina ette osaluse tagastamise või tagasiostu regulatsioon.

Osaluse tagastamise tingimused võivad sõltuda sellest, kas töötaja on „hea” lahkuja (nt lõpeb töösuhe töötaja pensionile mineku, koondamise või muu töötajast mittetuleneva asjaolu tõttu) või „halb“ lahkuja (reeglina on sel juhul töösuhte lõpetamise aluseks töötaja poolne rikkumine). Töötaja liigitamisest „halvaks” või „heaks” lahkujaks sõltub eelkõige tagastatava osaluse eest töötajale makstava hüvitise suurus. Ühised huvid Osalusoptsiooni andmisel on mitmeid eeliseid nii tööandja kui ka töötaja vaatevinklist. Optsioonide andmine ehk võimalus saada iduettevõtte omanikuks suurendab töötaja isiklikku huvi ettevõtte käekäigu vastu, tõstab töötaja lojaalsust ning seob töötaja ettevõttega pikemaajaliselt, ühtlustades seega iduettevõtte omanike ja töötajate huve ning eesmärke. Seega on tegemist iduettevõtetele ideaalse võimalusega motiveerida oma võtmetöötajaid ilma eriliste täiendavate lisakuludeta.

INVE STEERI – NR 4/20 12

67

LHV kiidab

Liikuv kunst POLE JUST TAVAPÄRANE, ET INTERNETIREKLAAMIFIRMA HAKKAB KUNSTINÄITUSI KORRALDAMA. SMARTAD TÄITIS SÜGISEL OMA KONTORI 20 NOORE EESTI KUNSTNIKU PILTIDEGA. PILTE LAEKUS NII ROHKELT, ET NEID SAAB VAADATA KA KOHTADES, KUHU KUNSTISAALIS TAVALISELT PILTE EI PANDA. Näitusel osalesid: Iris Müntel, Pia Pikkor, Margus Kontus, Kristi Tammik, Mirjam Mölder-Mikfelt, Liis Koger, Joanna Kuusk, Sandra Sirp, Maari Soekov, Mihkel Reha, Johan Elm, Grisli Soppe, Liis Vikerpuur, Inna Fleišer, Kärt Koosapoeg, Maik Kalberg, Anžela Kanevskaja, Gerda-Anette Allikas, Katrin Rätte, Okeiko.

68

„KLIENTIDELE „NÄITUSESAALIS” TUURI tehes tuleb näiteks öelda, et põikame ka naiste WCsse sisse,” ütleb näituse mõttele tulnud Meelis Vill, kes juhib kolme Balti riiki katvat reklaamivõrgustikku. smartAD mäletab noore firmana, kui keeruline on alustamine ning õigete klientide juures jala ukse vahele saamine. Nii sündis plaan viia andekaid noori tegijaid kokku Eesti tuntumate reklaamiklientidega, kes on sagedased külalised veebireklaami vahendaja juures. „Kui näitusekülastamine kipub ära ununema,

INVE STEERI – NR 4/2012

siis miks mitte tuua pildid koosolekuruumi, kus veedetakse päevas palju tunde,” räägib näituse kuraator Kristel Laur.

Noor kunst on hea investeerimisallikas Okast või Viiraltit enamasti 30ndates aastates seltskond ei jaksa soetada.

Endavanuste pilte aga küll. Pealegi on uute noorte tegijate töödes kasvuruumi ja aastakümnetega võib kõvasti võita, kui kunstnike kuulsus kasvab. Pärast paarikuist näituseperioodi on uue omaniku leidnud 20% teostest.

FOT OD: M A I K K A LBERG

LHV toetab

Meediafirma töö eripära nõuab, et kliendile oleks pidevalt midagi uut ja teiselaadset välja pakkuda. Midagi sellist, mis eristuks ja oleks põnev. „Mulle tundus kõige lihtsam töötajad „teravana” hoida tehes muutusi neid ümbritsevas keskkonnas,” avas psühholoogia-haridusega firmajuht kunstnike kaasamise motiive.

Pilte seintel vahetada on ka oluliselt lihtsam ja odavam kui sisekujundust uuendada või kontorit vahetada.

Kunstirent Mida massiivsem ja suurem teos, seda keerukam on kunstnikul pilti turvaliselt säilitada. „Võtke need rendile, kallid firmajuhid,” soovitab Meelis Vill. „Töömees, kes pildi seina riputab, küsib tõenäoliselt rohkem raha kui noor kunstnik, kes pildi jalust ära saab.” „Loodetavasti aitab see näitus kaasa kohalike ettevõtete ja kunstnike vahelise koostöö ja usalduse kasvamisele,” usub üks osaleja Annika Maiori kunstnikuni-

mega Okeiko. „Ärist kunsti soetamise või toetamiseni on veel pikk teekond.” Kontoris kunstinäituse korraldamisega ilmneb ühtäkki vajadus pidevalt uusi näitusi teha, sest tühjade seintega büroos pole töötajad nõus käima. smartAD on 2007. aastal loodud Eesti internetireklaamiga tegelev ettevõte, mis tänaseks tegutseb kõigis Balti riikides.

2012. aastal paigutasid Eesti IT-arvamusliidrid smartADi aasta perspektiivikaimate start-upide hulka.

Hetk noorte kunstnike esimese näituse avamiselt smartADi kontoris.

Kunst kontoris leiab koha ka ootamatutes ruumides.

INVE STEERI – NR 4/20 12

69

LHV toetab

Aitame! „Jagame jõulutunnet”.

Iga annetatud euro eest paneb SOS Lasteküla Toidupanga jõulukuisesse toiduabipakki jõulukaardi – eesmärk on edasi kinkida 30 000 kaarti. Kui soovid seda projekti toetada, kirjuta makseselgitusse „Jagame jõulutunnet“ ja nii jagub ühest väiksest heateost jõulurõõmu paljudele!

TEKST: MARGUS ORO SOS Lasteküla tegevjuht 70

SOS LASTEKÜLA SEOSTUB paljudele Keila lastekülaga, kuid tänaseks oleme kasvanud palju suuremaks. Erinevate programmide toel aitame aastas ligi 700 lapsel astuda sammukese lähemale õnnelikule lapsepõlvele. Tänaseks elab Keilas, Põltsamaal ja Narva-Jõesuus lastekülades ja Tallinnas ning Keilas noortekodudes 150 last.

Meil tuleks ennetada perede lagunemist Oma töös näeme iga päev, kui oluline on panustada ennetusprogrammidesse.

Soomlaste uuringutest selgub, et peres läheb lapse suureks kasvatamine keskmiselt maksma 200 000 eurot, asenduskodudes aga kulub ühe lapse täisealiseks kasvatamisele 500 000 eurot. Millest erinevus?

Asenduskodudes lisanduvad emade/ kasvatajate palgad, psühholoogid, logopeedid ja muu abipersonal, kes aitavad lapsel traagilisest minevikust välja kasvada.

Juba 4 aastat oleme Narvas aidanud peresid, kes võivad oma lastest hoolimatuse tõttu ilma jääda. Põhjused – vaesuspiiril elamine, töötus või alkoholiprobleemid.

Mõnikord tabab kriis ka väga heal järjel olevaid peresid, kus vanemad on tööga üle koormatud ja mingil hetkel kaob lastega kontakt. Narvas saab aastas abi ligi 170 last ehk siis oleme toeks 70 perele. Uuest aastast alustame programmiga Narva-Jõesuus.

Ligi viiendik õpilasi vajab õppimises abi Laps tuleb hommikul kooli, kuid tema koolitükid on tegemata. Mida teha? SOS lasteküla haridusprogrammi raames on loodud tugikeskused Keila ja Põltsamaa

INVE STEERI – NR 4/2012

koolidesse, kus õpetajad saavad täiendusõpet ja ligi 380 õpilast saavad abi õppimisel. Meie kogemuste põhjal vajaks ligi viiendik koolis käivatest lastest personaalsemat lähenemist.

Iga laps on tähtis Väga paljud lapsed Eestis on saatuse tahtel ja elu keerdkäikude tulemusel kaotanud õnneliku lapsepõlve. Kuid mida neilt keegi ei saa ära võtta, on nende unistused ja eesmärgid. Ka väikeste unistuste täitumine teeb lapsed õnnelikuks ja sisendab neisse jõudu võidelda parema tuleviku nimel isegi siis, kui see tundub keeruline või raske.

Kuidas Sina saad aidata?

Kui Soome rahvas suudab vanemliku hooleta laste kasvatamiseks inimestelt ja ettevõtetelt koguda 100% raha oma kodumaalt, siis meil tuleb 11% kogu vajaminevast Eesti toetajatelt. Ilmselt oleks aeg meil kõigil järele mõelda ja küsida, kas me oleme valmis võtma ühiskondlikku vastutust ja rohkem toetama abivajajaid.

Kui seda teeks iga eestimaalane kas või 1 euroga aastas, siis saaksid SOS Lasteküla vajadused kaetud.

Parim kingitus SOS lasteküla lastele on püsikorraldus ehk igakuine ülekanne – see annab kindlustunde, et ka kampaania lõppedes ei ole me üksi. Tule liitu SOS Lasteküla Sõprade Klubiga meie kodulehel. Suureks abiks on ka ühekordsed annetused. Annetuse saad teha SOS Lasteküla Eesti Ühingu Swedbank kontole 221001178590.

LHV Panga uudised

Nüüd on õige e aeg teha sissemaks sissemakse III sambasse LHV TÄIENDAVASSE PENSIONIENSIONIFONDI saab investeerida a liitumiskuludeta. III samba pensionifonnsionifondi investeeritud rahalt tagastab riik tulumaksu. Kui investeerida vesteerida praegu näiteks 100 eurot, rot, siis järgmise aasta märtsikuus kuus saadav tulumaksutagastuss on 21% × 100 = 21 eurot.

Tulumaksutagastus on üks põhjus, miks eelistada III samba amba pen-

sionifondi sionifond näiteks tavalistele investeerimisfondidele.

Teine põhjus teerimisf on loomu loomulikult oma pensionipõlve kindlustamine.

Lisaks III samba kindlusta fondile on vabastatud liitumiskulust ka LHV LH Pärsia Lahe Fond ja Maailma Aktsiad Fond.

LHV Maa Tutvu fondi prospekti ja investori põhiteabega ning küsi lisainfot lhv.ee/ investeerimine; investeerimin lhv.ee/pension.

LHV pangalink levib jõudsalt Teenusega on liitunud üle 60 kaupmehe ja sama palju on ühinemise ootel. Pangalink teeb elu mugavamaks neil, kes kasutavad ostmiseks internetti keskmisest sagedamini. LHV kliendid kasutavad kõige rohkem pangalinki osta.ee, cherry.ee, solariskino.ee, piletilevi.ee, galador.ee ja expresspost.ee lehtedel.

LHV Pank toetab jalgpalliklubisid

LHV PANK MAKSIS novembris 82le Eesti jalgpalliklubile välja esimesed toetused kogusummas 2248 eurot, mis koosneb jalgpallikaardi kasutajatelt kogunenud maksetest ja neile panga poolt lisatud toetusest. Suurim toetust saav klubi on Tallinna Kalevi jalgpalliklubi, kellele on ligi 100 kaardikasutajast fänni abiga

kogunenud aasta lõpuks üle kolmesaja euro toetust. Ka Tartu Tammekale kogunes 200-eurone annetus.

Eesti jalgpalliklubisid toetab nüüd juba enam kui 630 LHV jalgpallikaardi omanikku. Iga klubi toetussumma on seda suurem, mida rohkem on klubil jalgpallikaarti kasutavaid fänne. LHV jalgpallikaardil pole väljastus- ega hooldustasu. LHV jalgpallikaart on Eesti Jalgpalli Liidu ametlik fännikaart ja selle omanik pääseb Eesti koondise mängudele soodsamalt.

LHV valuutamängu Baltic FX Open 2012 võit läks Lätti ESMAKORDSELT TOIMUNUD Eesti, Läti ja Leedu valuutamängu võitis Dmitrijs Vinicenko Lätist. Auhinnana viib ta koju Apple’i MacBook Air’i.

Kokku võttis kolme riigi peale mängust osa 1191 inimest. Kahe nädalaga kogus võitja, kes alustas mängu 5000 virtuaalse euroga, 29 888 eurot ja 24 senti. Teisele kohale tulnud Heini Heinlaid suutis kaubelda tulemuseks 29

830 eurot ja 10 senti ning sai auhinnaks tahvelarvuti iPad. Kolmanda koha saavutanud Martin Vähejausi lõpptulemuseks oli 22 439 eurot ja 30 senti ning auhinnaks nutitelefon iPhone.

Mängu eesmärk oli kaubelda valuutaturul nii, et mängija virtuaalse konto väärtus suureneks maksimaalselt. Igal mängijal oli mängu alguses 5000 virtuaalset eurot.

Apple’i näitus LHV Tallinna klienditeeninduses Jaanuari alguseni saab vaadata Apple’i arvutite välisdisaini arengut eelmisel sajandil. Eksponaadid kogus kokku Madis Aben, väljas on rohkem kui 30 arvutit Apple’i sünnist alates.

Too väärtpaberid LHV Panka ja hüvitame aasta lõpuni ületoomise kulud Kampaaniaga on ühinenud juba suur hulk meie uusi ja seniseid kliente. Balti väärtpaberite hoidmine on meil tasuta. Kui hoiad väärtpabereid praegu mõnes teises pangas ja soovid need meile tuua, hüvitame nende ületoomise kulud kuni 100 euro ulatuses. Pöördu meie investeerimiskonsultandi poole või tule läbi meie Tallinna või Tartu esindusest.

Koolitame noori investoreid Koos Ärikatlaga peetud konverentsil tutvustati põhitõdesid ja lahati algajate vigu. „Investori väärtuslikem omadus on iseseisev otsustusvõime,” rõhutas LHV analüütik Erko Rebane.

INVE STEERI – NR 4/20 12

71

Raamatud

Uus kirjandus LHV raamatukogus Ükskõik millises eluvaldkonnas esimeste sammude tegemine ei tähenda harilikult seda, et tuleb hakata ise jalgratast leiutama. Tänu eelkäijate kogemustele ja kirjapandud teadmistele saame midagi uut selgeks õppida märksa lihtsamalt kui katse-eksituse meetodil. See kehtib ka investeerimise puhul. Seekordki leidub värske kirjavara rubriigis alustavale investorile mõeldud väljaandeid, kuid nende sekka mahub ka mitu muud põnevat ja eneseharimise mõttes kasulikku teost.

LHV Tallinna kontoris asuva LHV raamatukogu valik laienes taas mitme teose võrra, mille seast leiab näiteks nii 80ndate lõpus avaldatud võlakirjaturu põneviku kui ka Nassim Nicholas Talebi värske mõtlemapaneva teose sellest, kuidas ühiskond tänu juhuslikkusele ja ebakindlusele tugevneb.

LHV raamatukogu võimaldab huvilistel tutvuda investeerimisalase kirjandusega, aga ka lugeda LHV ajakirja Investeeri kõiki numbreid. Kui teil on soov raamatuid laenutada, peate olema LHV Panga või LHV Varahalduse klient. Infot raamatukogu kohta saab telefonil 6 800 400 või klienditugi@lhv.ee. Raamatukogu on lahti E–R 9–19.

TEKST: ERKO RE BANE

LHV Panga analüütik 72

INVE STEERI – NR 4/2012

CONNIE BRUCK

JOSHUA BROWN

NEIL BAROFSKY

The Predator’s Ball: The Inside Story of Drexel Burnham and the Rise of the Junk Bond Raiders 1989

Backstage Wall Street: An Insider’s Guide to Knowing Who to Trust, Who to Run From, and How to Maximize Your Investments 2012

Bailout 2012

Drexel Burnham Lambert oli kunagi USA viies suurim investeerimispank, mis pidi 1990. aasta veebruaris välja kuulutama pankroti ühe oma töötaja, Michael Milkeni ebaseadusliku tegevuse tõttu rämpsvõlakirjade turul. Milkenit tituleeriti oma karjääri tipus madala krediidireitinguga võlakirjade kuningaks ja Wall Streeti üheks mõjukaimaks inimeseks. Kas tegu oli geeniuse ning maailmaparandajaga või hoopis petturiga, kes ehitas püramiidskeemi?

Populaarset finantsblogi „The Reformed Broker” vedav Joshua Brown alustas oma karjääri finantssektoris maaklerina. Ta räägib isikliku kogemuse põhjal loo, mis toimub panga tagatoas tegelikult, kui suheldakse kliendiga. Ta näitab, kuidas see tööstus on arenenud, millised on tavaliselt maaklerüksuse motiivid, kuidas investoritele süümepiinadeta erinevaid tooteid pähe määritakse ning õpetab klienti parema finantsplaneerimise nimel seda kõike läbi nägema.

Kui Ühendriikide valitsus 2008. aastal suurematesse pankadesse läbi 700 miljardi dollari suuruse TARP programmi raha investeeris, töötas järelvaataja rollis Neil Barofsky, kes oma raamatus toob päevavalgele, kui kaugele olid ametnikud valmis minema, et Wall Street neilt avalikkuse huvides sisuliselt tingimusteta kapitali vastu võtaks ja kuidas seda tegelikult kasutati.

W. EDWARD OLMSTEAD

PETER D. SCHIFF, JOHN DOWNES

JACK D. SCHWAGER

Options for the Beginner and Beyond: Unlock the Opportunities and Minimize the Risks 2006

Crash Proof 2.0: How to Profit From the Economic Collapse 2011

Hedge Fund Market Wizards 2012

Raamat on mõeldud nii päris alustajatele kui ka neile, kellel on optsioonidega juba pikemaajalisem kokkupuude ning soov edasi õppida tuletisinstrumentide strateegiaid. Optsioonid võivad olla võrdlemisi keeruline teema, kui seda ei õnnestu piisavalt hästi seletada, ent professor Olmstead suudab suhteliselt lihtsalt koos näidete ja graafikutega optsioonide põneva maailma arusaadavaks teha.

Esialgselt ilmus teos 2007. aastal, kirjeldades USA majanduse allakäiku ja keskklassi võimalikku kokkukukkumist ning pakkudes lugejale päästeplaani, millega oma vara kaitsta. 4 aastat hiljem on Peter Schiff värskendanud raamatut 80 lehekülje jagu uue materjaliga, et hoiatada investoreid selle eest, mis Ühendriikides ja maailmas edaspidi toimuma hakkab.

Futuurituru ning riskimaandusfondide ekspert Jack Schwager võtab oma raamatus luubi alla selle valdkonna viisteist edukamat nime. Ta uurib, kuidas nad mõtlevad, milliseid strateegiaid kauplemisel ja riskide maandamisel kasutavad ning annab selle baasil lugejale hea ülevaate valdkonnast.

DAVE RAMSEY

NASSIM NICHOLAS TALEB

EntreLeadership: 20 Years of Practical Business Wisdom from the Trenches 2011

Antifragile: How to Live in a World We Don’t Understand 2012

Firma kõige olulisemaks liikmeks on tema juht, kes peab kaptenina vastutama oma laeva kursi ja liikumiskiiruse eest. Dave Ramsey annab aastakümnete pikkuse kogemuse põhjal edasi olulisi teadmisi ja praktilist nõu, kuidas firma juht saab oma tegevust tõhusamaks muuta, olgu tegu väiksema või suurema ettevõtte või organisatsiooniga.

„The Black Swan” ning „Fooled by Randomness” raamatute autor Nassim N. Taleb arutleb oma verivärskes teoses, kuidas ebakindlas maailmas edasi jõuda. Ehk kui „The Black Swan” käsitles ootamatute sündmuste erakordselt suurt mõju, siis see teos õpetab taolises rohkelt kõigutavas ja kaootilises keskkonnas edukalt hakkama saama.

INVE STEERI – NR 4/20 12

73

Ristsõna

Palun saada vastus e-postiga: lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute vahel loositakse välja kolm hooaja-pääset LHV investeerimisseminaridele.

Eelmise ristsõna õige vastus oli: „Konstantin Vassiljev”.

Võitjateks osutusid: Evelin Viilmann, Veiko Vostrjakov ja Martin Pehlak.

Võitjad saavad raamatu „Väärtpaberite teejuht”.

Palju õnne!

74

INVE STEERI – NR 4/2012

Marine Chronometer Manufacture Manufacture chronometer movement with Silicium technology. Self-winding. Water-resistant to 200 m.

18 ct rose gold case. Available also on rubber strap or gold bracelet. Limited Edition to 350 pieces.

W W W . U LY S S E - N A R D I N . C O M

S u u r - K a r j a 9 - 1 0 1 4 0 Ta l l i n n - E s t o n i a Te l . + 3 7 2 6 4 1 9 3 3 3