Üheskoos põlva eest!

IRLi P천lva valla valimisnimekirja h채채lekandja nr 2

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

Juhigeeniga sündinud KOIT JOSTOV peab otsustamatust kehvast otsusest hullemaks

197 KOIT JOSTOV

Põlva Linnavolikogu esimees ja AS Põlva Soojus nõukogu liige Koit Jostov on mees, kellega mis tahes teemal vestlust arendades tüürib jutt ikka ühte väravasse. Tema kõige südamelähedasem teema on mõistagi Põlva haigla, mille juht on ta olnud 13 aastat ja on ka praegu. Ta kinnitab, et vähemalt selle parlamendikoos­seisu ajal jääb Põlva haigla üldhaiglana alles. „Võimalik, et ühel päeval pole enam tõesti mõttekas Põlval üldhaiglana sellisel kujul jätkata, kuid praegu ei näe ma muudatusteks mingit põhjust.

Elu kulgegu ikka majandus-, mitte käsureeglite järgi,” sõnab Jostov.

Koit Jostov on pärit Põlva külje alt Kähri külast.

Poiss oli viiene, kui pere Põlvasse kolis. Koduks sai toonane tuletõrjedepoo (praegune Elioni maja), kus isa pritsimehena töötas. Kui tulevane haiglajuht õppis Põlva keskkooli (praegune ühisgümnaasium) 4. klassis, sai Jostovite koduks Põllu tänaval valminud eramu.

Pärast keskkooli lõppu läks Jostov EPAsse (praegune Maaülikool) mehhaniseerimist õppi­ma.

Sel perioodil sai temast ka pereinimene. Tulevane abikaasa oli tuttav juba 1. klassist. Paral­leelklassis õppinud neiuga muutusid suhted soojemaks keskkooli lõpul, kui kaks klassi hakkasid oma­ vahel tihedamalt lävima. Peres on poeg ja tütar.

Esimeseks töökohaks sai Põlva KEK, kus ta juhtis mehhaniseerimisbaasi. Kui asutus 1992. aastal reorganiseeriti, alustas Jostov eraettevõt­ lust firmaga Põlva Mehtrans. Mõned aastad pä­rast seda, kui Jostovist sai 2000. aastal Põlva haigla tegevjuht, müüs ta koos äripartneriga firma ära.

Haiglast mure ja rõõmuga Koit Jostov meenutab, et haigla funktsioonide ümberkorraldamisel tuli teha palju otsuseid. Mõnigi neist kätkes endas suurt riski, kuid otsustada tuli, sest isegi kehv otsus on tema meelest parem kui otsustamatus. Riskid tasusid end ära. Näiteks oli õige otsus anda kiirabi üle Tartule. Oli ilmselge, et Põlva poleks suutnud teenust olemasolevate 2

vahenditega Tartu kiirabiga samal tasemel arendada. Otsuse tulemusel võitis teenuse sisuline kvaliteet ja uuenes ka tehnopark.

Nüüd, mil uue konkursi tulemusel peaks Põlvas hakkama kiirabiteenust osutama Tõrva Tervise­ keskus, on haiglajuhil kulm kortsus, sest head nahka tema arvates sellest ei tule. Ees oota­ vad mitmed läbirääkimised ja haiglajuht annab endast parima, et teenuse kvaliteedi osas ei tekiks tagasilööke.

2001. aastal alustas Põlva haigla taastus­ravi juurutamist. Aasta hiljem lisandus ka rehabilitat­ siooniteenus. Haiglajuhi tunnustuse pälvib siin­ kohal osakonna juhataja Tiina Tammik. Koit Jostov räägib uhkusega siinsest rehabilitatsiooniteenusest ja taastusravist, mille kohta võib ta julgusega väita, et oma funktsionaalsuse ja tuge­vuse poolest on see Haapsalu järel vaba­riigis teisel positsioonil.

Põlva haigla arengu võtmesõnadeks nimetab Jostov leidlikkust, nutikust, oskust loobuda, juurde liita ja ühildada. Viimastel aastatel on haigla olnud pidevalt rekonstrueerimisel ning seda valdavalt haigla omavahendite arvelt. Möödunud aastal lõppes õendus-hooldusteenuse projekti arendus, mis osutus koos muude üldolmeliste funktsioonide uuendamisega nii mahukaks, et haiglal tuli omaosaluse katteks siiski laenu võtta.

Kui leiaks lisaraha, uuendaks haigla ka viimase osa vanast ventilatsioonisüsteemist. Seega tööpõld on jätkuvalt lai.

OTSUS NR 1, mis uuel vallavolikogul tuleb kindla peale ära teha, puudutab Jostovi sõnul Põlva hariduselu. „Otsuseid on tehtud, aga kas need on ka õiged olnud, see on iseküsimus,“ märkib ta. Valla ja linna ühinemise tulise toetaja ja eestvedajana on ta tunnistajaks, et just haridus on olnud see valdkond, mis on varasemad ühinemisläbirääkimised kihva keeranud.

Nüüd, mil linn ja vald ühinevad ning haridusmaastik on just selline nagu ta on, pole mõtet otsida, kes minevikus mida valesti tegi. Olukorrale tuleb läheneda kainelt ja konkreetselt.

Veel on Koit Jostovil südamel linnalähedane kergliiklusteede võrgustik ning Põlva küttemajandus.

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

Põlva suurvald on maakonnas koostööaldis vedur REIN RANDAM 227

Rein Randam – inimene, kes kõik oma töömeheaastad on Põlvamaal olnud arstina haigetele abiks. Tänagi tegeleb Rein keeruliste juhtumitega ning on valuraviarstiks vähihaige­tele. Ta peab oluliseks, et heal tasemel arsti­abi oleks ka tulevikus Põlva ja selle ümbruse inimestele kättesaadav.

Patsiendid räägivad tema puhul kummalisest fenomenist, et ehkki inimene ei peaks justkui arsti juurde kippuma, tuntakse Reinu juurest end ometi justkui kaua oodatud külalisena, kellega koos parim ette võetakse. Ta on suurepärane suhtleja, millest annab kinnitust veel teinegi tõik tema elust: Rein on ka kirglik jahimees. Teab ju igaüks, et jahiga käib kaasas hea seltskond ning jutud. Seda oskab Rein nii nautida kui pakkuda.

Kuigi Rein elab üsna oma töö­koha lähedal, kisub tema süda maale ja seda mitte ainult metsa jahile. Ta toimetab aktiivselt Partsis, kus pakub majutusteenust. Igaüks, kes seal on käinud ja näeb seda aastatega tehtud tööd, mõistab, et see koht ei ole näinud pelgalt murutraktorit ja hoolsaid töökäsi.

See koht on rajatud südamega.

Just nõnda teeb Rein elus kõike. Ta isegi ütleb, et kui midagi ette võtab, siis peab see meeldima ning seda tuleb teha südamega. Nüüd, kus Põlva on ühinenud ja Rein jagab end nii linna kui maakodu vahel, on ta inimene, kellele nii ühed kui teised mured ja rõõmud on tuttavad. Arstiabi kättesaadavuse tagamist ning valla ühtset arengut plaanib ta volikogus eest vedada nendes valdkondades mida ise tunneb, samas tagant tõugates neid, kus temast targemaid.

ULLA PREEDEN 223

Kindlasti omab Põlva vald lähitulevikus maakonna­­kes­ kusena tähtsamat rolli, millega kaasneb suurem vastutus ja seda nii kohalike elanike ees kui kogu Põlva maakonna edukuse nimel. Põlva vald peab edasi liikuma üheskoos ja vastandumata. Täna on Põlval olulise tõmbe­ keskusena piisavalt kasutamata arengupotentsiaali. Seejuures on peamised vahendid piirkondliku ja piiriületava koostöö edendamine ning erinevate projektide ja programmide vahendite laiem kaasamine valla arengusse. IRL-i nimekirjal on visioon ja tahe ajada edukalt Põlva asja – üheskoos.

Kõige olulisem väärtus on MEIE INIMESED ja nende võima­lused.

Teemad, mille eest seisan: • läbimõeldud koolivõrk, • koostöö ettevõtjatega, • kogukondlike algatuste ja aktiivsuse toetamine.

Ulla Preeden Ulla Preeden on sündinud meie väikeses sõsar­linnas Räpinas.

Ta kasvas üles suures peres, talu­tööde ja looduse keskel, lõpetas Räpina Ühisgümnaasiumi ning sellele järgnenud õpingud Tartu Ülikoolis geoloogia erialal said punkti doktorikraadi omistamisega. Enne Põlvamaale tagasipöördumist olid tema töökohad seotud peamiselt teadustööga.

Alates 2011. aastast on Ulla Põlva maavanem ning selle töö juures innustab teda ennekõike võimalus kodumaakonna jaoks kasulik olla – seista maakonna huvide ja arengu eest.

Vabal ajal armastab ta olla looduses, käia ujumas ja maalida.

Hiljaaegu oli Põlva keskraamatukogus Ulla ja Andres Lehestiku loomingu ühisnäitus.

• Põlva Maavanem • Räpina Ühisgümnaasiumi vilist­lane • Tartu Ülikooli vilistlane • Erakond Isamaa ja Res Publica Liit volikogu liige • Põlvamaa Arendus­keskus nõukogu liige • Naiskodukaitse Põlva ringkonna liige • Kaitseliidu Vanematekogu liige • Kaitseliidu Põlva maleva juhatuse liige • Räpina ÜG hoolekogu liige • MTÜ Räpina ÜG vilist­las­kogu juhatuse liige • Eesti Looduseuurijate Selts Geoloogia­sektsiooni liige 3

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

SOTSIAALTEMAATIKA Mida tuleks ühendvalla sotsiaaltöö kavandamisel ennekõike arvesse võtta?

Kairit Numa Oluline on regulaarne koostöö eri­nevate sotsiaalvaldkonda kok­­ku­­puutu­vate institutsioonide vahel (KOV sotsiaalosakond, töö­tukassa, sotsiaal­teenuseid pakkuvad MTÜ-d, koolid, kirik, haigla, rehabilitatsiooni­asutu­sed jne) ning piisav professio­naal­se personali olemasolu. Jätkuma peavad sotsiaaltöötaja vastu­võ­ tud külakes­kustes, et abi oleks kätte­saadav võima­li­kult kodu lähedal.

Väga oluline on seegi, et valla ametiasutused (vallamaja,

KAIRIT NUMA 217 4

raamatukogud, kultuurikeskused, külakeskused, pere­ arsti­ kes­ kused jne) oleksid ligipääsetavad kõikidele inimes­ tele (sh liikumispuudega inimesed, eakad ning lapsevankri­ tega emad-isad).

Annika Raudoja Sotsiaaltöö kavandamisel tundub mulle õige suunata tähelepanu eelkõige probleemide ennetamisele. See on kindlasti odavam kui pärast tagajärgedega võidelda! Toetada tuleks rahaliselt eelkõige tegevusi ja vältida tegevusetuse toetamist.

Laste ja noorte kujunemisel on oluline huvihariduse ning suvise tegevuse (laagrid, spordi­ platside kasutamine jmt) ja töö võimaldamine. Sealt tulevad

Kairit Numa, Põlvamaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht ja Toidupanga eestvedaja: „ „Märkan. Hoolin. Aitan.” – need sõnad on olulised minu elus. Olen töötanud sotsiaalvaldkonnas ligi 17 aastat. See aeg on mind õpetanud märkama abivajajat ja teda vajadusel suunama ja toetama.

Pean oluliseks ühiskonna hoiakute kujundamist ja suhtu­ mise muutumist erivajadus­ te­ ga inimestesse. Tähtis on, et teenused oleksid abivajajale kättesaadavad ja omavalit­suse ametiasutused kõigile ligi­ pää­ se­ta­vad.

Põlva on väike ja seetõttu on iga inimene tähtis ja tal on õigus inimväärsele elule.”

koge­mused – kui teen siis saan.

Põlvas on end väga edukalt näidanud õpilasmalev. See on kiidu­ väärne ja vajab jätkuvalt toetamist. Rohkem peaks olema vabatahtlikku abistamist, märkamist. Oluline on ka tervise­ ürituste toetamine ja rahvus­like sündmuste tähistamine.

Sotsiaaltöö abivajajate poole pealt tahaksin näha seda, et tõuseb abi vastuvõtja enda vastutus. Näiteks et probleemsele perele osutatakse abi tingimusel, et pere osaleb perekoolis, minnakse nõustamisele või aidatakse muul moel ka omalt poolt kaasa probleemi lahenemisele.

Ka toimetulekutoetuse taotlejate puhul tuleks välja mõelda, kuidas nad saavad omapoolse panuse anda ühiskonnale.

ANNIKA RAUDOJA 228

Annika Raudoja on Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse juhataja, OK Kobras liige ja aktiivne kaastööline.

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

Kuidas saab vältida inimestes õpitud abituse väljakujunemist?

Kairit Numa Teenuste kättesaadavus ja järjepidev toimimine (piisav teenuste maht ja valik) peavad olema tagatud. Paljude toetuste saamisega võiks kaasneda vajadusel vajalike/toetavate teenuste, näiteks toimetulekukoolituste (raha planeerimine, toidutegemise õpetamine EL-i toiduabi toidu­ ainetest jmt) tarbimine. Samuti on olulisel kohal Töötukassa poolt pakutavate teenuste võimaldamine/tutvustamine (vabatahtlik töö, tööpraktika, tugiisikuga töö jne).

Väga oluline on võimalikult kiire sekkumine, et inimene ei jääks oma probleemidega üksi.

Annika Raudoja Olen üsna veendunud, et õpitud abitust päris täielikult vältida ei õnnestugi. Senisest rohkem tuleb tähelepanu pöörata isamaa armastusele ja töökasvatusele. Ideaalne ja ülioluline on, et laps saab need väärtused oma kodust kaasa võtta!

Mulle endale meeldib väga see põhjus-tagajärg luuletus: „Lapsed on kasvatuse viljad.”

Oma kogemusest võin lisa­da, et kui lapsel ei lubata otsus­tada, ei õpi ta ka vastutama. Laps kogeb siis, et temast ei olene midagi. Õpitud abituse puhul tunneb inimene samuti, et sündmused leiavad aset temast sõltumata ja nii on mugav võttagi positsioon, et ise vastutada ei saa. Õpitud abitust tekitab nii üle- kui ka alahooldus. Eriti halbade tagajärgedega on ülehooldus!

Miks peakski pingutama, kui abi on kohe olemas.

Oskused, mis aitaksid endal mistahes probleeme lahendada, jäävad nii kujunemata. Täiskasva­ nuna jäävad abituks kujundatud inimesed abist sõltuma. Abi saab nende jaoks elunormiks.

Sotsiaalteadlased näevad süüd kehval kasva­ tusel. Kui kodus ja koolis ei õpetata, kuidas tööd teha ja oma eluga toime tulla, siis pole hilise­ mas elus ka harjumust hakkama saada. Ollakse seisu­kohal, et vaesusest päästavad vaid omandatud oskused, teadmised ning alles kolmandaks ka rahalised vahendid. Samas aga nähakse ka liigset abivajajate allaandmist. Kui inimene on pikka aega vaene, siis ta ei jaksa enam positiivselt mõelda ning elujõud kaob ära. Kui inimesele raha juurde antakse, siis sellest ei piisa, kui ta ei oska sellega midagi teha.

Tallinna lastehaigla psühholoog Marje Oja on täheldanud: „Õpitud abitus püsib, sest mingil

määral on sellest inimesele laiemas kontekstis kasu. See annab tähelepanu ning õigustuse ebaeduks. Tõsiselt abitu inimene ei pea pingutama – sest tihti ei pandagi ta ette valikuid ja üritatakse ta elu lihtsamaks teha. Õpitud abitus annab alati põhjuse teiste inimestega oma probleemidest ja raskest elust rääkimiseks“.

Varasemad positiivsed kogemused suurenda­ vad eneseusku. Toimetulek on protsess. Läbi elu peame pidevalt ootamatustega toime tulema.

Pidevalt midagi juhtub, olema valmis mistahes lahenduste otsimiseks. Olukordade lahendamisest võime juurde saada eneseusku ja kindlust, või vastupidiselt ka õppida järjest ohtu juurde ja saada kinnitust enda saamatusele. Inimene unustab ära, et üks ebaõnnestumine ei ole veel täielik läbikukkumine. Saame muuta mõtteid toime­tulekust.

LAPSED ON KASVATUSE VILJAD Kui last kritiseeritakse, õpib ta halvustama ka teisi.

Kui last ümbritseb vaenulikkus, õpib ta vastuhakku.

Kui last naeruvääristatakse, on ta suurena häbelik.

Kui last kasvatatakse leplikkusega, õpib ta olema kannatlik.

Kui last julgustatakse, õpib ta olema enesekindel.

Kui last kiidetakse, õpib ta hindama ka teisi.

Kui last ümbritseb ausus, näeb ta õiglust mujalgi.

Kui laps tunneb end turvaliselt, õpib ta usaldama ka teisi.

Kui lapse käitumist tunnustatakse, õpib ta endast lugu pidama.

Kui last ümbritseb poolehoid ja sõprus, õpib ta nägema armastust kogu maailmas. /Dorothy Law Nolte/

5

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

234 PRIIT SIBUL

Priit Sibul teel volikokku: kas ainult ühe pardikese lugu?

Mis ajendab sind Riigikogu liikmena kandideerima Põlva vallavolikokku hoolimata sellest, et Riigikogu liige ei saa seaduse järgi samaaegselt olla ka kohaliku volikogu liige?

Ajendeid on lausa mitu. Esmalt pean oluliseks kohaliku elu ja teemadega kursis olemist ning armsaks saanud Põlva elus kaasalöömist. Kandideerimine volikokku on üks viis, kuidas selles elus oma panus anda. On mitmeid teemasid, mis on mulle teistest olulisemad ja kus näen võimalust enam panustada.

Nendeks on eelkõige haridustemaatika ning maaettevõtlus. Haridusmaastikul on Põlvas lähiajal ees olulised otsused seda sisust kuni haridusvõrgu küsimusteni välja.

Teiseks soovin, et Põlva vallavanemaks saaks IRLi valimisnimekirja esinumber Arne Tilk. Ta on juht, kellel on teadmisi, tahtmist, jõudu ning pädevust Põlvat vedada. Olen endale lubanud, et kui minul on võimalik kuidagi selle eesmärgi täitumisele kaasa aidata, siis seda ma ka teen.

Kolmandaks olen võtnud eesmärgiks, et meie nimekiri ei oleks tekkinud vaid korraks, ainult nendeks valimisteks. Me hakkame käima regulaarselt koos kogu valimisperioodi ning kõigil nimekirjas kandideerijatel on võimalus pidevalt olla infoga kursis ning oma ideid jooksvalt pakkuda. Olen lubanud selles osas olla initsiaator ja eestvedaja.

Neljandaks arvan, et Põlvale on kasulik kui oleme vastastikku kursis sellega, mis toimub valitsuses ja parlamendis ning kohapeal.

Asun Põlva vallavolikogu liikme kohuseid täitma pärast 2015 aasta parlamendivalimisi juhul kui ma enam valituks ei osutu.

220 AIVAR PIIRISILD

Aivar, sa oled enamuse aja elanud Tallinnas, kolisite perega Põlvasse. Miks?

Inimese elukaar muudab oma suunda poole­saja aasta vanuse juures. Inimese füüsiline võimekus ja materiaalse sfääri olulisus tema elus sel ajal vähe­ nevad.

Selle languse taustal on inimesel selles vanuses võimalik teha pööre elukvaliteedi muutumise osas läbi vaimses sfääris kasvamise. Inimene kasutab siis elu jooksul omandatud teadmisi, oskusi ja hingejõudu oma edasisel teekonnal. Saamisest 6

olulisemaks muutub andmine.

Põlva on minu kodulinn. Koli­ sin siia oma pere­ga elama kolm aastat tagasi. Sellele eelnes äratundmine, et elus on peale materiaal­sete väärtuste veel midagi väga olulist inime­ seks kasva­misel, oma elu­ülesande äratundmisel ja täitmisel. Põlvasse kolimisel oli meie pere jaoks kõige olulise­ maks asukoha valikukriteeriumiks lapse arengut toetav turvaline keskkond. Leidsime selle Rosma hariduskogukonnas, Põlva kunsti­ koolis ja orienteerumis­ klubis ning uute tutta­vate Põlva kandi inimeste läheduses. Kolme aastaga olen õppinud tundma oma uue kodu ümbrust. Olen leidnud siin palju toredaid inimesi.

Minu elu on saanud uue sisu.

Minu jaoks on oluline minu kodu ümbrus ja mind ümbritse­

vate inimest käekäik. Minu jaoks on oluline nende laste tulevik, kes käivad praegu laste­aias või istuvad koolipingis. Minu jaoks on oluline Eesti tulevik.

1988. aastal olin ma laulev revolutsionäär. Laulsin nii Öölaulupidudel kui Gaudeamusel „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga…” ja lasin lehvida endaõmmeldud kolmevärvilisel lipul. Eesti iseseisvumise järel olin kaks kümnendit edukas ette­võtja, kes oma andis panuse Eesti töötajate keskmise palga mitmekordistamisse. Praegu omandan Tartu Ülikoolis teist kõrgharidust, et olla Eesti ühiskonnale kasulik õpetajana.

Laulmist ei ole ma unustanud siiamaani. Laulan ise ja loon laule. Minus on kaks identiteeti: Eesti ja Seto oma. Mõlemad on mulle kallid ja mõlemat kogu­

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

Kes on Karl Oberg?

204 LAINE KOOL

Olen üle kolmekümne aasta tegutsenud riigiasutuses ja kohalikus omavalitsuses juristina. Praegu töötan Kanepi vallavalitsuses.

Volikogu liikmena tegutseksin koostöös Maanteeametiga, et vallas rajataks kergliiklusteid, polegi tähtis mis suunas, aga hobi rattasõitjana tean, kui ohtlik on sõita maanteel. Tahan, et Põlva ümbruse lastel oleks turvaline sõita rattaga kooli ja koju, pensionäridel teha kepikõndi ja noortel uisutada.

Muidugi võtaksin heameelega osa voli­kogu õigusaktide koostamisest, milles oman teadmisi ja kogemusi.

Tahaksin, et koostöös volikogu teiste erakondadega suudaksime Põlva muuta selliseks elukeskkonnaks, et noored tahaksid siin elada, töötada ja lapsi kasvatada ning vanaemad ja vana­isad tunneksid rõõmu oma lastelaste lähedusest.

Toetan Taevaskoja, Eestimaa looduse pärli loodusliku sära taastamist, s.o. tradit­ sioonilise Ahja jõe kärestikuala taastamist Kiidjärve - Saessaare alal.

konda ma püüan oma teadmiste ja oskustega toetada. Ma ei ole Eestist lahkunud raskete aegade kiuste. Ma tunnen, et mind vajatakse siin.

Ma tunnen, et minu elus on praegu saamise aeg asendu­ mas andmise ajaga. Alates Eesti iseseisvumisest olen ma selle riigi kodanikuna võtnud osa kõigist valimistest valijana. Praegu tunnen, et olen valmis läbi viima muutusi oma kodu lähi­ ümbruses ka valitavana. Olen valmis panustama ennast ja oma aega eesmärkide täitmi­ sele, mis on minu kui üksikisiku eesmärkide ülesed. Abiks selles on mul minu teadmised, oskused, varasem elukogemus, empaatiavõime ja soov lahendada ülesandeid looval ja arukal viisil.

Mina näen volikogu tööd meeskonnatööna. Volikogu en-

nast näen ma meeskonna või grupina, kus võivad olla erinevate vaadete ja väärtushinnangutega grupi liikmed. Gruppide arengule on omane teatav loogika. See kuidas volikogu jõuab viljakasse koostööfaasi ja sinna ka püsima jääb, sõltub voli­kogu kui grupi eesmärgi teadvus­ta­misest volinike poolt ning ühisest soovist isiklikke huvisid kõrvale jättes panustada nii Põlva valla kui kogu­ konna heaks, kui ka kogu Eesti hüvanguks. Põlva vallas mul puuduvad ärihuvid ning ma ei ole ka oma tegemistes kellelegi antud poliitiliste või majanduslike luba­dustega kammitsetud.

IRL-i valimisnimekirja liikmena toetan ma ühist valimisplat­ vormi. Eesti riigivärvidest on mulle kõige hingelähedasem värv valge.

218 KARL OBER

Kui palusime ta tuttavatel Karli iseloomustada, avanes meile pilt suure südamega ja mitmekülgsete annetega inimesest, mehest kes on kui orkester ning kes ei oska öelda ei. Kui keegi midagi palub ja Karlil pea võtab ning oskused lubavad, saab asi igal juhul tehtud. Karl ei pelga ühtki tööd ega väljakutset. Nii näiteks võttis ta raskel hetkel vedada Kaitseliidu Põlva maleva – mitte, et ta olnuks tingimata teistest parem, vaid kuna olid keerulised ajad ja keegi pidi initsiatiivi üles näitama ning eest vedama. See oli aeg kui inimesed tegelesid igaüks oma muredega ning malev ei saanud kiidelda sellise liikmete arvu kiire kasvuga nagu täna. Aga vundamendile laoti müüri ka siis ning tänastel juhtidel oli kust edasi minna.

Karl on hea inimene suure algustähega, räägivad inimesed, kes temaga kokku on puutunud. Muidugi mitte ideaalne inimene, nagu me teisedki, ent tema antud lubaduste peale võib kindel olla. Tema eesmärk töös on pakkuda paremaid lahendusi ning just soovist, et Põlva valla inimesed saaksid parimad lahendused, on Karl lähtunud oma senises töös linnavolinikuna ning samadest tõekspidamistest kavatseb ta lähtuda kui ka järgmisel valimisperioodil ühendvalla volikogu töös.

7

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

TAEVASKOJA – EESTIMAA LOODUSE PÄRL Mida teha Taevaskojaga?

237 KALMER TINT

On ütlus, et iga Eestlane käib vä­he­malt korra elu jooksul Tae­ vas­­kodades. Kas oskame aga ka ise täna seda hinda­ ma­ tut loodus­objek­ti väärtus­tada?

Heaks näiteks on meie riigi vi­siit­­­ kaart – portaal puhkaeestis.ee, kus otsides taevaskoda­ sid saame selgituse, et taevas­ko­jad on atrakt­siooni nime all ja avatud 24 tundi ööpäevas. Üle aasta on kestnud erinevad kaitse­ kor­ ralduskavade- ja arengu­ka­va­­de arutelud, kus ümber laua on RMK, Kesk­kon­na­­­amet, era­ ette­­­võt­­jad, aren­da­jad. Osale­ja­ te seas pole olnud maakonna turismi­kor­ral­­da­jaid ega Põlva valla oma­valitsustöö­tajaid. Aren­ gu­ka­vad koosta­takse 10ks aastaks, kuid huvi selleks on vaid piirkonnas tegut­se­vatel eraette­võtjatel. Põlva­maa mit­­ me­­­keelses imago­trüki­ses esit­le­­ takse muu­hul­gas Aks­te sipelga­ riiki, mis on aga juba aastaid ametlikult avalikkuse­ le suletud olnud.

Taevaskoja piirkonda peaks käsitlema ühtse tervikuna: Mammaste-Taevaskoda-Kiid­ järve. Saesaare paisjärve võimalik allalaskmine toob enne ja pärast seda sündmust kaasa turistide arvu suurenemise, mis on soodne kohalikele 8

ettevõtja­tele, kuid peale järve kadumist peame tagama, et saaks toimuda erinevad paadija kanuumatkad, mis toovad piirkonda külalisi ning loovad töökohti.

Olen aastast 2008 tegelenud Taevaskojas turismiteenu­ se pakkumisega ja viimasel aastal hallanud jõelaev „Lonny” lii­ kumist. Pean selle kandi arengut oluliseks, kuna paaril viimasel aastal on oluliselt suurenenud meie idanaabrite ja lätlaste külas­ tused. Meie piirkond on suure­pärane paik neile naabritele mitmesuguste spordilaagrite ja treeningute läbiviimise kohaks (väiksemad seltskonnad kasu­ta­vad neid treeninguks juba prae­gu).

Kui lisanduks kerg­ liiklustee Himmas­te ja Põlvani, siis Otepääle paljud enam ei läheks!

224 JAANUS PULLES Ettevõtja, Taevaskoja külaliikumise eestvedaja

Oma lapsepõlve suvedekuudel Kiidjärvel vanavanemate juures kasvanuna ja tänase Taevaskoja küla elanikuna on Ahja jõgi olnud minu jaoks kogu piirkonna looduslikuks tuiksooneks.

Ta ühendab Valgemetsa, Kiidjärve ja Taevaskoja ning ulatub täna terviseradade kaudu juba Mammasteni välja.

Taevaskoda on aasta­ sa­ da­­ de jooksul looduse poolt kujun­ da­ tud. Juba Eesti Vaba-

riigi esimese iseseisvuse ajal tunti ja tunnus­ tati siinset looduslikku keskkonda puhtaima õhu ja energeetiliselt positiivse aura poolest. Pärast raudtee valmimist 1931. aastal planeeriti riiklikult puhkemajandust ja rajati siiakanti mitmeid tervisetaastamise asutusi.

1950ndate „kangelaslike” het­ke­­otsustuste taga­järjel sün­ di­­ sid piirkonda olulised moo­ nu­­tused: vähese elektri­hulga saamiseks rajati jõele hüdro­ elektri­ jaama tamm. Ahja jõe ürgorus hävitati ilmselt kogu Eesti kärestikulisim jõeosa, ka­ la­rikkal jõel katkestati kalade liikumine ning maeti vee alla paljud liivakivipaljandid. Tammist ülesvoolu hakkas halve­ nema jõevee elukeskkond ja kogu Ahja jõe kalarikkus. Õnneks ei ole tehtud moonutused muutnud Taevas­ koja looduskesk­ konna tuntavalt positiivset mõju ja aurat inimesele.

Taevaskojaga ei ole vaja te­ha muud kui mõistli­kult kõrval­dada „looduse vägistamis­vahendid”.

Kindlasti saame tänase kogemuse ja tarkusega seda protsessi suunata loo­ du­ se taastumisele võima­likult valu­tuna.

Eesmärgiks on aidata Tae­ vas­­­­­kojal, Eestimaa looduse pär­lil, suunatult taastuda kogu oma looduslikus terviklikkuses.

Kind­lustada Taevaskoja kui olu­­­ line puhke- ja rekreatsiooni­piir­ konna jätkusuutlikkus ka järel­ tulevatele põlvedele.

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

TEELE NIGOLA 215

JAANUS PULLES: • Taevaskoja külaliikumise ühe eestvedajana tean, et ühistöös tehtu on kestev ja väljapaistev. Tulemus kestab oluliselt pikemat aega. Põlva linna ja lähiümbruse külade ühinemine ühtseks haldusüksuseks loob võimaluse sünergiaks mida targalt toites kasvab kogu meie kogukonna teovõime, sidusus ning jätkusuutlikkus.

• Oleme täna vaimult ja iseseisvas riigis ka majanduslikult juba nii võimekad, et parandada ka ammu tehtud väärotsus­ tuste tagajärgi: anname loodusele võimaluse taastuda kärestikulisel ja kalarikkal Ahja jõel ning kõrgetel liivakivipaljanditel. Saessaare tammi läbimõeldud likvideerimisprotsessi tulemusena taastub Taevaskoja, Eestimaa looduse pärl kogu oma looduslikus säras.

Teele Nigola omab volitatud maastiku­ arhitekti kutset, aastatepikkust kogemust erineva skaalaga planeeringute ja projek­ tide koostamisel, maastiku ning kesk­ konna probleemidega tegelemisel. Oma töös puutub ta pidevalt kokku avaliku ruumi planeerimise rõõmude ja muredega ning tundes selle valdkonna kitsaskohti teab, milliseid suundumusi Põlvas toetada, milli­seid vältida.

Viimasel ajal on ta uurinud eriti elanikkonna kaasamise metoodikaid ning kuigi omab magistrikraadiga võrdsustatud erialast haridust, valmistub Maaülikoolis kaitsma magistritööd just ühe see­suguse meetodi kasutamisest Tartu kontekstis.

Põhitööle lisaks juhendab Teele oma eriala üliõpilaste praktikat ning on mitmel viimasel aastal aidanud õpetajana kaasa ka Põlva Maarja koguduse pühapäevakooli tööle. Ta on osalenud mitmete vabaühenduste tegevuses, olles olnud EELK Kambja koguduse nõukogu liige ning kuuludes ka praegu Eesti Maastikuarhitektide Liidu juhatusse.

Teele Nigola on abielus ning kahe lapse ema. Sündinud on ta Tartus, lapsi kasvatanud Mammaste külas. Tal on hea meel tänasel päeval tegutseda oma isapoolsete esivanemate radadel, kelle juured pärinevad Karilatsi kandist.

9

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

Kultuurielu arendamise eeldustest (ühend) vallas 232 IMBI SAAVA Võime olla rõõmsad, et kultuuripärandi säilitamise ja kultuurielu arendamisega on nii Põlva linna kui ka valla kultuuriinimesed kenas­ti toime tulnud.

Ka tulevikus edeneb kultuur (ühend) vallas ainult juhul, kui elu areneb võrdselt nii Põlvas, Mammastes, Peril, Himmastes, Vanakülas, Taevaskojas, Adistes, Eostes kui ka teistes külades.

Iga küla- ja linnaelanik tahab olla täisväärtuslik kodanik, tahab tunda, et ta on vajalik, et tema huvide eest seistakse, et nendega arvestatakse, et need on kaitstud.

Seista tuleb selle eest, et (ühend)valla igal kodanikul oleks võimalus kas otseselt või kaudselt kultuurielust osa saada.

Eluliselt olulised on asutused ja vahendid, mis tagavad kultuuri sisu säilimise, kättesaada­ vuse ja levitamise (Kultuuri- ja Huvikeskus, raamatukogud, külakeskused). Suuremat tähelepanu tuleks pöörata kultuuri- ja loodusväärtuste kaitsmisele.

Loovaks rahvaks jääme siis, kui oskame väärtustada iga kaasmaalase loomingulist alget juba maast madalast.

Täisväärtuslik elu tähendab ka igaühe vaba juurdepääsu kunstilise eneseväljenduse võimalustele, rahva- ja tervisespordi harrastamise võimalustele.

Elu on näidanud, et kui inimesed ise väga tahavad edasi püüda, siis nad lõpuks ka saavutavad edu. Elus ei ole midagi, mis lihtsalt sülle kukub, aga meil on lootus. Mina tahan seda. Sina tahad seda. Pingutame koos, et see õnnestuks.

Meil kõigil on vaja tõsiselt kaaluda, targalt otsustada ja südamega oma tööd teha. Meil kõigil, kelle käekäigust sõltub kultuuri edenemine.

10

Talupojatarkust volikogusse!

198 PEETER ALEP

Põlva on läbi aegade olnud edukas ja tugev põllumajandus­ piir­ kond. Piimakarjakasvatuses on meie valla ette­ võtted ees­ kujuks juba täna üle kogu Eesti. Et meil olid omal ajal head eestvedajad, oli selle vunda­ mendi pealt hea edasi liikuda ning sellega oleme ka hästi hakkama saanud. Eesti põllumajandus on teinud läbi suured muudatused ning on tänaseks saavutanud stabiilse arengu.

Põllumajandus on kohaliku piirkonna jaoks tänuväärne valdkond. Kui muu tööstuse võib pakkida kokku ja panna üles kusagil

mujal, siis põlluga seda ei tee.

Põldu saab pidada ikka seal kus on maad ning seda maad tuleb kasutada efektiivselt ja targasti.

Meie valla farmidel on võimalik veelgi kasvada. Kui järgmise perioodi Euroopa Liidu maaelu arengukava investeeringurahad siia saame, siis on võimalik farme veelgi laiendada ning seeläbi tekib juurde ka vajalikke ja tasu­vaid töökohti.

Piimandus on Põlva jaoks kindlasti strateegiline valdkond, sest lisaks piimatootmisele on siin ka Eesti suurim piima­ töötleja. Selle valdkonna ja võimalike arengutega tuleb arvestada ka omavalitsust arendades. Olen nendega arengutega nii farmis kui vallas tegelenud terve oma töömehe­ elu ja pean oma kohuseks seda kogemust ja teadmist jagada.

Põlva vald taluõuelt vaadates Millisena paistab elu Põlva vallas talupidaja vaatevinklist?

213 JAANA MÄGI Agronoom

Sündinud ja kasvanud olen Põlva lähedal Kiuma külas. Pärast 2002. aastal Räpina Aianduskooli lõpe­ tamist olengi erialasel tööl agronoomina. Nüüd tegelen ju­ ba neljandat aastat ettevõtjana peamiselt kurgi­ kasvatusega, samas aga hoian korras ka oma vanavanaisa ehitatud talu. Kevadel ja sügisel naudin viljapuude korrastamist ka teiste aedades: hea on tõdeda, et inimesed oska­

vad seda üha rohkem ka hinnata. Kodus kasvab mul kaks last: 11-aastane tütar ja 2-aastane poeg, kes mõlemad käivad Mammaste Laste­aias ja Koolis. Põlva vald on elamiseks kaunis ja hea.

Murekohaks on talupidajale too­ dangu inimeselt inimesele turus­­­­­ta­mise korraldus. Põlva turg peaks olema talupidajate ja tar­bi­­ jate kokkusaamiskoht, kuhu saab ostma ja müüma tulla iga ilmaga. Ka on oluline, et huvialarin­ gide läbi­ viimiseks oleksid olemas lapse­sõbralikud tingimused.

Need on probleemid, mille lahen­ da­ misega tahan vallavolikogus kindlasti tegel­da, ennekõike aga tahan seista hea selle eest, et niiöelda lihtsa vallakodaniku häält ja tahet otsuste langetamisel arvesse võetaks.

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

ÜKS KÜSIMUS Sa oled olnud aastaid volikogus, mis on seal kõige olulisem?

200 AHTI HÜTT

Kas Põlvas on olulisi murekohtasid ja kas kohalik võim saab midagi teha?

234 KAIDO ÕUNAPUU

Milline haridus on hea?

212 AVE MATTUS

209 HILLE LILLEMÄGI

Olulisi valdkondi kohaliku omavalitsuse töös on palju ning üht valdkonda teistele eelistada on võimatu. Ma ise olen finants- ja majandus­ inimene, osalenud aastaid valla majanduskomis­joni töös. Pean kõige olulisemaks, et erinevad ideed oleks hästi läbi­mõeldud ning eelarves selgelt kirjas. Teab ju iga perekondki, et kui rahaasjad on korras, siis võib unistada, plaane teha ning ellu viia. Peamine, et soovid ja võimalused on võimetekohased. Seda põhimõtet olen pidanud oluliseks ka omavalitsuses töö korraldamisel.

Kõige lihtsam on muidugi lihtsalt kiruda. Ainult et sellest pole abi ning ma pole ka sedasorti mees, kes ootaks, et keegi tuleks ja teeks, vaid löön ikka ise käe külge. Üks tõsine mure on kindlasti meie inimeste keskmiselt madalamad sissetulekud. Kuivõrd selles osas on omavalitusel raske midagi teha, siis tuleb vaadata asja teist külge. Meie inimeste eluasemekulud on kõrged. Arvestades siinset kliimat, siis seda ei paranda ka aeg. Pigem muutub olukord mitte midagi tehes ainult hullemaks, sest hooned vananevad ning kulud kasvavad veelgi. Seepärast peab kohalik omavalitsus leidma võimaluse minna üle soodsamale küttele. Teiselt poolt peavad aga ka ühistud oma hoonete soojapidavust parandama. Olen ise korteriühistu juhina sellega tegelenud ja näen tulemusi oma silmaga. Omavalitsus peaks seda tegevust soosima, motiveerides ühistuid, vahendades paremaid praktikaid jne.

Igasugune haridus, olgu selleks meetodiks Hea Algus, Montessori, Waldorf või riiklikku õppekava järgiv haridusasutus , kui selle hariduse edasiandjaks on motiveeritud, teotahteline ja positiivne õpetaja. Kuidas seda saavutada? Ainult ühiste eesmärkide ja väärtustega.

Ave Mattus on Lepatriinu lasteaia õpetaja ja seda juba 6 aastat. Ta on ka Eesti Lasteaednike Liidu liige, Lepatriinu lasteaia õpetajatate esindaja hoolekogus ning osaleb aktiivselt lasteaia sisehindamise ja arengukava meeskonnas, olles personali juhtimise-ja motiveerimise töögrupi juht.

Põlva on terve maakonna vedur ja maine kujundaja, kuid meil on mitmeid kasutamata ressursse. Olen Põlvamaal olnud suurte algatuste Nycomedi farmaatsiatehase ja maanteemuuseumi Teeaja käivitamise juures ning näen ka täna mitmeid kasutamata võimalusi Põlva arendamiseks. Lõuna-Eesti pärl Taevaskoda peaks olema eeskojaks Põlvasse tulevale turistile ja puhkekohaks põlvakale. Omavalitsus peaks olema aktiivseks ja toetavaks partneriks Taevaskoja küla elanikele ja ettevõtjatele. Põlvas pole ka oma turismiinfopunkti. Ligi kaheksa sajandit vana Põlva Maarja kirik võiks olla abiks info jagamisel nii turistile kui põlvakale.

Vald saaks omaltpoolt toetada kiriku kordategemist. Löögem Põlva pärlid läikima!

11

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

TULE VALIMA! Üheskoos Põlva eest!

Kandidaatide nimekiri 196 197 198 199 200 201 202 204 205 206 207 208 209 210 211 212

Arne Tilk Koit Jostov Peeter Alep Olev Elmik Ahti Hütt Andrus Juhandi Riho Kaarov Laine Kool Mait Kuusik Meelis Kütt Andres Lehestik Raul Lepasson Hille Lillemägi Tiiu Linnas Raul Lusti Ave Mattus

213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228

Jaana Mägi Jaano Mägi Teele Nigola Vaike Nilbe Kairit Numa Karl Oberg August Pakk Aivar Piirisild Anne Pitka Tõnu Plato Ulla Preeden Jaanus Pulles Edrin Pung Arve Põder Rein Randam Annika Raudoja

229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243

Martin Ruus Madis Saadik Tiina Saago Imbi Saava Jaanus Sibul Priit Sibul Valdur Sokk Kalmer Susi Kalmer Tint Talis Tobreluts Tauno Troon Joonas Tuuling Üllar Vahirand Jaanis Võsu Kaido Õunapuu

Põlva valla valimisjaoskonnad VALIMISJAOSKOND NR 1 Hääletusruum asub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses Komisjoni telefon: 5884 5433 Piirid: Põlva linna haldusterritoorium Seal toimub hääletamine ka valijatele, kelle elukoha andmed on Rahvastikuregistrisse kantud valla või linna täpsusega VALIMISJAOSKOND NR 2 Hääletusruum asub Põlva Vallavalitsuses Komisjoni telefon: 5884 5434 Piirid: Aarna küla, Kiuma küla, Kähri küla, Mammaste küla, Puskaru küla, Puuri küla, Tännassilma küla Seal toimub hääletamine ka valijatele, kelle elukoha andmed on Rahvastikuregistrisse kantud valla või linna täpsusega VALIMISJAOSKOND NR 3 Hääletusruum asub Himmaste külakeskuses Komisjoni telefon: 5884 5435 Piirid: Adiste küla, Eoste küla, Himmaste küla, Holvandi küla, Miiaste küla, Nooritsmetsa küla, Orajõe küla, Soesaare küla, Taevaskoja küla, Valgesoo küla, Vanaküla küla VALIMISJAOSKOND NR 4 Hääletusruum asub Peri külakeskuses Komisjoni telefon: 5884 5436 Piirid: Andre küla, Lutsu küla, Meemaste küla, Metste küla, Partsi küla, Peri küla, Rosma küla, Tromsi küla, Uibujärve küla

12

Valimispäeval, 20. oktoobril toimub hääletamine neis jaoskondades kell 9.00-20.00.