Üheskoos Põlva eest!

ÜHESKOOS PÕLVA EEST! IRLi Põlva valla valimisnimekirja häälekandja nr 1

HARIDUSELU RÕÕMUD ja MURED Kuidas muuta PÕLVA ETTEVÕTLIKUMAKS? KÜLADEST ja NENDE VANEMATEST

Arne TilkMEES TEAB, MIDA RÄÄGIB

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

Mees teab, mida räägib ARNE TILK on karastunud töös, spordis ja poliitikas

IRL-i Põlva vallavanema kandidaat Arne Tilk on mees, kel on tahtmist piirkonna arengus kaasa mõelda ja julgust arvamus ka välja öelda. Valla arengut silmas pidades on oluline, et mees teab, mida räägib. Arne ei ole linnamees ja sestap on valla elanike mured mehel enamasti enda ja oma pere peal läbi elatud.

Arne Tilk on sõnapidaja mees, kelle teod ja luba­­ du­ sed käivad käsi­­ käes. Kõrg­ haridu­ se­ ga mees on olnud noorte tree­ ner, teeni­ nud pe­ rele leiba Ameeri­ kas farmi­ tööd tehes, olnud sae­­raa­mil tööde­juhataja.

Poliiti­kasse soovi­ ta­ sid Arnel minna va­ ne­mad töö­kaas­la­sed. Põlva valda on Arne Tilk juhti­­­ nud 13 aastat. Viima­ti­ne ameti­­aeg lõppes umb­usal­­du­se­ga, kuid ka umbusaldust aval­da­­nud voli­kogu tunnis­tati Põlva valla valimis­komis­­joni poolt tegutse­­­ mis­­­võime­tuks. „Elu­koge­­­­­mus õpe­­tab ja nüüd tean, et paha­ taht­­ likke inimesi ei tohi poliiti­ ka ligi lasta,” hindab Arne Tilk elukooli.

Poliitikas ja pereelus arvab Arne Tilk olevat ühiseid jooni, tuleb osata märgata teisi ini­ mesi, näha probleeme ja osata pakkuda lahendusi. Oma abi­ kaasa leidis Arne koolipingis, 18-aastasena sõlmitud abielus on tänaseks neli last. Tilka­ de suur pere elab Aarna kü­ las oma jõududega taas­ta­tud sugu­võsa talus.

2

Pere harrastab sportlikku eluviisi. See on hea võimalus hoida end tasakaalus. Kooli ajal mängis Arne Tilk käsipalli, kuid vahetas palli kohe, kui võimalus tekkis, suuskade vastu. „Tipp­ sporti pole ma kunagi püüelnud.

Suusatan selleks, et sõita, mitte võita,” märkis Arne Tilk.

Arne ema on pärit Põlva­ maalt, isa Kesk-Eestist, kust pere­kond 1977. aastal Põlvas­se tuli. Arne õpingud jätkusid Põlva Keskkooli (praegu­ ne Ühis­güm­naa­­­sium) teises klas­ sis ning jätkusid samas kesk­ kooli lõpuni. Elukoha järgi sai temast Mammaste poiss. Lap­ se- ja koolipõlve kohta ütleb ta, et oli tore aeg. „Minu põlvkonnal oli üldse tore. Kasvasime küll ohtlikult,

aga see eest karastusime hästi, enamik minuvanuseid inimesi teab, mis on reaalne elu” mär­ kis Arne Tilk.

Põlva tänases hariduselus näeb Arne Tilk vajadust toe­ tada kvaliteetset haridust, ehk oluline on see, et õpetaja annab lisaks teadmistele lastele edasi ka väärtusi ja elutarkust. Võime sellise hariduse poole püüelda, kuna meie valla õpetajad on ta­ semel. Aga õpetajat toetades toetame oma valla tulevikku, anna­ me oma noortele oskusi elus hakkama saada ja ehk siis ei pea siit ka kaugele õnne otsi­ ma minema. Noored inimesed peaksid saama elada täisväär­ tuslikku, jõukat ja õnnelikku elu Põlva vallas. See omakorda toetaks ka vane­mate inimeste

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

toimetulekut oma kodu­ kohas.

Tilk leidis sarnasusi õpetaja ja treeneri töö vahel: „Vältida tuleb vormimist oma arusaamade jär­ gi. Nii õpetaja kui treeneri üles­ anne on leida õpilase tugevaim külg, tema anne, mida arenda­ da ja suunata.” Vallavanema ülesanne on leida ressursse ja toetada head õpetajat. Ja toetada tublisid noori teel oma unistuste poole.

AMEERIKA UNELM Kui Arne Tilk pärast ülikooli lõpetamist Põlvasse tuli, leidis ta mõnda aega tööd treeneri­ na. Ühel hetkel polnud aga too­ nasel tööandjal enam võimalik palka maksta. See oli aeg, mil käivitus programm, kus maa­ noortel avanes võimalus min­ na Ameerika farmerite juurde taluvirtsahvti õppima. Kas ees ootas kõigi unistuste täitumi­ ne? „Vaatasin sealse talutare madalast aknast välja ja mõtle­ sin, kas see siis ongi Ameerika unelm. Unistusest oli asi kau­

gel, tööpäev kestis hommikul Vallavanema ülesanne on Arne viiest õhtu kümneni, aga see oli Tilga arvates ennekõike kaitsta enese­kasvatuslikus mõttes hea oma valla inimeste huve, mitte kogemus. Teha tuli kõiki põllu­ viljeleda globaalpoliitikat ning töid, muu hulgas ka lehmi lüps­ sellest tõest lähtuvalt kavatseb ta,» meenutas Arne Tilk. ta tegutseda ka edaspidi. Põl­ Poliitikasse jõudis ta 1996. va vald peab ka edaspidi ole­ aastal kahe tuttava õhutusel, ma turvaline kodupaik, kus on kes ise samuti volikogusse kan­ hea elada. di­­deerisid. Juhtus nii, et kol­mi­ kust pääses sisse ainult Tilk, kelle poolt anti 64 häält. Järg­ mistel valimistel, kolm aastat hiljem, usaldati Tilgale vallava­ nema koht.

Sellest ajast on meenutada, et teha tuli mitmeid eba­ popu­ laar­ seid otsuseid. Näiteks tuli lõpetada mitmete sotsiaal­ ­ toetuste lausmaksmine ning kangela­sena ta end seda tehes ei tundnud. Valikud olid rasked, sest valla tulubaas oli väike ja laenukoormus suur. Elukorral­ dus aga vajas arendamist.

Tehtule tagasi vaadates tõ­ deb ta lihtsalt: „Ju üht-teist ikka tehtud sai, muidu poleks teistel täna midagi kritiseerida.”

JAAN HINRIKUS Endine Põlva vallavolikogu esimees Aasta põllumees 2002

Olen aastaid tegutsenud selle nimel, et Põlva ühineks ning kasvataks seeläbi oma rolli maakonnas ja piirkonnas laiemaltki. See eesmärk on nüüd saavutatud. Olen Arnega aastaid koos töötanud ja tean, et ta on sihikindel (vahel võib-olla ka pisut põikpäi­ negi) ning visa hingega võitlemaks selle eest, mida peab õigeks. Tal on ka see hea omadus, et ta oskab endast targemaid kuulata. Just need on põhjused, miks just Arne on minu arvates parim valik ühinenud Põlva vallavanema kohale. Omavalitsuste ühinemisega on lõpule jõudnud üks etapp meie kodukandi arengus: usun, et Arne suudab ka edasiseks seada uued ja väärilised sihid ning töötada tulemuslikult nende täitumise nimel.

3

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

KUIDAS MUUTA PÕLVA ETTEVÕTLIKUMAKS? Põlval on tohutu potent­ siaal metsatööstuse ja -tööt­ lemise alal. Kuna selles vald­ konnas on meil oskustööjõudu, siis sisal­dab see valdkond ka teistest enam võima­ lusi. Siin­ Põlva on uinuvas staatuses. samas lähe­ dal on Väimela Meie jaoks on oluline, et siin Kutseharidus­keskus ning raja­ oleks ärksaid noori, kes tahak­ takse puidutöötlemise kompe­ sid asju ette võtta. Omavalit­ tentsi­keskust. Ka meie omava­ sus peab olemasolevate ette­ litsus peaks selles valdkonnas võtjate suhtes olema lugupidav, näitama aktiivsust ning olema leides samas ka võimalusi võimekam. toetada noori ja uusi algatusi.

Ent alustada tuleks siiski juba märksa varem: meie noored 211 koolides peaksid teadma, mil­ RAUL lised on siinsed ettevõtted ja LUSTI millega nad tegelevad. Olu­ Ettevõtja line on, et noored hakkajad inimesed õpiksid ette­ võtjaid ja ettevõtteid tundma. Kui on Nagu maailm on kiires muutu­ tuttavad ees, siis on ka lihtsam mises, nii oleme ka meie siin alustada. Kindlasti on oluline Põlvas. On üsna tõenäoline, et ettevõtlusalast õpet täiendada meile nõnda suuri tööstusi nagu kohalike ettevõtetega tutvu­ tableti- ja piimatööstused enam mise osas. Mina oleks valmis ei rajata. Seda olulisem on, et võtma endale kohe töövarju: koolis oleks ette­võtlusõpe ning noored peavad nägema seda Põlva oleks keskkond, kus noo­ tegevust ja vastutust ning ka red ja ärksad inimesed tahaksid sellega kaasnevaid võimalusi. elada. Ärksusega käib kaasas 208 RAUL LEPASSON Ettevõtja

209 HILLE LILLEMÄGI •

riskijulgus ja seda on ettevõt­ likul inimesel tarvis. Rohkem kui suuri tehaseid vajame seda, et noored tahaksid Põlvasse tagasi tulla ning et nad looksid siia töö­koha nii endale kui teis­ telegi. Ma loodan, et saan oma ettevõtlusalase kogemusega nii volikogus kui mujalgi igale ärksale inimesele abiks olla.

Teiseks on oluline osata hoida olemasolevat. Põlva on väga edukas ja tugev piiman­ dus­ vald­ konnas. Meil on suu­ red ja edukad piimafarmid, mis on eeskujuks teistelegi.

Heast piimast tehakse Põlva piimatööstuses imeliselt maits­ vat toodangut. Kui sellist tuge­ vat vundamenti ja haru osa­ takse hoida, siis on lootust, et siia võib tulla ka teisi sarna­ seid ette­ võtmisi. Sest kui on olemas kvalifitseeritud oskus­ tööjõud, siis on ka potentsiaali.

Nii et meil tuleb ühtaegu hoida ja arendada olemasolevat ning samas olla ka avatud uudsu­ sele: et oleks noori ja aktiiv­seid inimesi ja ideid.

Toetan: • Põlva Haigla kestmajäämist; • kergliiklusteede võrgustiku rajamist; • raudteejaama hoone korrastamist; • kiriku renoveerimist.

Hille on põlvakas olnud juba 24 aastat. Siin on üles kasvanud tema lapsed ja küpsenud tööalased saavutu­ sed. Tal on olnud võimalus ühena meeskonnast üles ehitada Euroopa tasemel farmaatsiatehas, palju välja­ kutseid pakkus ka töö maanteemuuseumi turundusjuhina. Täna töötab ta kvaliteedikontrolli juhina Takeda Pharma Põlva tehases.

Hille: Olen õppinud, et selge eesmärk, töökus, koostöövalmidus ja sära silmis aitavad unistustest tegudeks saada. Usun, et Põlva valla tulevik peitub koostöös ja tarkades otsustes. Annan omalt poolt parima, et tehtavad otsused lähtuks eelkõige põlvakate huvidest, mitte erakondlikust või isiklikust ambitsioonist. Kui Põlvas on töökaid käsi ja tarku päid, siis on ka lastel hea kasvada ja vanadel väärikas elada. Hei, noored, teie olemasolust Põlvas sõltub tulevik!

Soovin teha koostööd ning aidata langetada tarku ja Põlva elanikele kasulikke otsuseid.

4

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

KÜLADEST JA NENDE VANEMATEST Kas Põlva valla külad on elujõulised?

210 TIIU LINNAS Mammaste külavanem

Põlva valla külad on siiani kül­ laltki elujõulised, ent pensioni­ ealiste inimeste ülekaal külades hakkab endast tugevalt mär­ ku andma. 18-40-aastased on ena­mu­ses küladest lahkunud.

237 KALMER TINT Ettev]tja, Kähri ja Tännasilma külavanem

Valla külade areng on olnud erinev. Seal kus valitud küla­ vanem ja moodustatud MTÜ on vasta­valt võimalustele üht-teist tehtud. Kes on pannud rõhku käsitööle, kes peoüritusi korral­ danud, kes panustanud rohkem noortele-lastele, kes tegelnud pensionäridega. Iga küla on kujunenud eriliseks tänu selle­ le, et neid tegevusi on jaksanud vedada inimesed oma vabast tahtest. Külad on elujõulised ka edaspidi, kui omavalitsus neid tegevusi toetab.

Milline on külavanemate roll Põlva vallas täna ning kas ühendvalla tekkimine muudab seda teie arvates kuidagi?

nema kaudu ka probleemidele lahenduste otsimiseks. Külava­ nem organiseerib võistlustele meeskonnad, juhib sündmuste korraldamisi jms. Külavanem si­ lub ka keerukaid inimestevaheli­ si suhteid külas, viies kokku eri­ nevate vaadetega külaelanikud ja aidates neid ühise tegevuse kaudu üksteisele lähendada.

Kahjuks ei mõista külarahvas pole aga siiani sageli seda, et külavanem ei oma küla jaoks ei rahalist pagasit ega ka otsustus­ õigust vallas, et ta ei saa palka ning tema kulutusi küla jaoks ei korva mitte keegi.

Vald küsib küll igal aastal eelarve koostamisel väga täp­ sed andmed vajaduste koh­ ta, ent lahenduse peab leidma ikkagi küla ise. Kui külarahval pole ühist ja juba vähemalt aas­ ta tegutsenud küla MTÜ-d, siis pole võimalik ka EAS-i kaudu küla elu arenguks rahasid taot­ leda. Inimesed on huvitatud, et saaksid koos käia võimalikult kodu lähedal ning kui sündmus toimub oma külast kaugemal, on raske sinna osalejaid leida.

Soovin, et koostöö ühinenud valla ja külavanematega saaks suurema osakaalu. Juhul, kui mõnest külast pole volikogus ühtegi liiget või kui see liige pole otsustusvõimeline, siis ei teh­ ta praegu nende külade heaks ühtegi positiivset otsust. Küla­ vanemate soove, mis edasta­ vad infot külade vaja­duste koh­ ta, peaks rohkem arvestama.

Küladele rahade jagamisel on praeguseks tekkinud olukord, kus raha on aastaid saanud ainult ühed ja samad külad.

ruks omavalitsuse ja küla­­rahva vahel. Külavanemad on pannud kokku suve- ja tali­ mängu­ de võistkonnad, aren­da­vad küla­ platse, tegele­vad pro­jekti­dega.

Arvan, et küla­vanema roll oma­ valitsuste ühinemise järel ei muutu, pigem tuleb juurde eri­ nevat selgitus­tööd ja tõestamist.

Kas omavalitsuste ühinemine tugevdab teie arvates ka kohapealset kogukondlikku aktiivsust?

Tiiu Linnas Lootma peame, et ühinemine tugevdab kogukonda. Selleks on vajalik külakeskuste loomine ja arendamine.

Küla ei arene ilma, et kogu­ konnal oleks koht kus koos käia. Kui enamus käib kaugele tööle, kooli ja ka huviringidesse, ei ole külaelanikel enam ka ühi­ seid huvisid, mis oleks seotud külas ühistegevusega. Nendes külades, kust käiakse tööle kaugemale, on inimesed lihtsalt väsinud ja soovivad vabal ajal puhata ning aega veeta oma perega.

Ainult spordivõistluste kor­ ral­da­mine aina vananeva elanik­ konnaga küladele pole mõtte­ kas, kuna see ei haara enam suuremat osa külarahvast. Pal­ jude külade puhul sõltub võist­ konna väljapanek sellest, kas kellelgi saavad lapsed või lapse­ lapsed tulla maale võistlustel osalema. Ühisüritusi korralda­ des tuleb arvestada erinevates vanustes inimestega.

Tiiu Linnas Külavanema roll on andnud inimestele võimaluse hõlpsa­ Kalmer Tint mini oma muredest vallale Kalmer Tint Loodan, et kogukond muutub teada andmiseks ning külava­ Külavanemad on olnud hääle­­­to­ elujõulisemaks ja aktiivsemaks.

5

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

229 MARTIN RUUS

Olen kodanik Martin Ruus, unis­tajast maailmaparandaja ja täht­ kujult veevalaja. Juba praegu on minu jaoks kodukant parem ainu­üksi tänu sellele, et Põlva linn ja vald ühinesid. Selle tule­ musena tekkis vabariigi kaunimaid omavalitsusi. Siin asub Lõu­ na-Eesti üks külastatumaid turismi­objekte Taevas­koda ja ilusaim peopaik Intsikurmu. Mind inspireerib ja motiveerib liidetud valla ehk Suur-Põlva territoriaalne avarus, mis tuleks täita sisuga.

Kandideerin Põlva vallavoli­ko­gusse eelkõige selle­pärast, et prae­ guse arengukava koos­tajad ei ole leidnud piisa­valt julgeid ideid.

Samuti ei ole kirjel­datud struktuure ega meetodeid, mis aitaksid kaasa heade mõtete tekkele ja ellu­viimisele. Soovin panustada oma tead­misi ja osku­si „Uue Põlva” visiooni loomisse. See on soovi­tud tulevik, mida tahame saavutada ja visioon, mis kesken­ dub tulevikule. Samal ajal annab see inimestele võimaluse visiooni koos luua, et seeläbi jagada ka ühesugust arusaama püstitatud eesmärkidest. Olen veendunud, et uus omavalitsus saab pare­ maks ja jõukamaks, kui suudame üheskoos leida vastuse küsimu­ sele „Mis on Põlva idee?”. Lisaks kellele see on? Ja milleks?

Leian, et peame käivitama laialdase avaliku debati, mille tule­ musena hakatakse uurima, kuidas Suur-Põlva oleks edukam ning leiaks uusi tulevikuväljavaateid. Selleks tuleb kaasata võimalikult palju huvi­gruppe, julgustada kodanikke ideid esitama, korraldada mõtte­talguid ja visioonikonverentse. Ideed tuleb kokku koguda!

Mõned näited meie teemantide lihvimisest. Intsikurmu metsa­park vajab väljaarendamist, et lisaks seal toimuvatele suvis­tele sünd­ mustele oleks külastajatel põhjust kauemaks jääda. Kas rajada sinna kogupere teemapark „Muinasjutu mets”, mis oleks avatud aastaringselt või fantaasiarikas skulptuuride allee? Taevaskoja va­ jab parki­misplatsi kõrvale interaktiivset külastus­keskust, mis veelgi enam köidaks külalisi mujalt. Samuti peame tagama koordineeri­ tud liikumisvõimalused, näiteks hea rongiühenduse, et Põlvasse oleks lihtne saada ja Põlvast oleks lihtne maailmaga suhelda.

Põlva vajab ilmtingimata kesk- ja lipuväljakut, mis elavdaks linna.

Praeguses olukorras satuvad inimesed järjest vähem kesklinna ja elu linnas justkui polegi. Loovinimeste meelitamiseks ja vaimuelu ergutamiseks on vaja luua külalisstuudio, kuhu kutsuda residee­ rima välismaa kunstnikke ja leida koht kunstigaleriile, mis tõstab linna üldist väärikust. Samuti on oluline luua eelarve väikeste pro­ jektide jaoks, mida on võimalik käivi­tada vaid kodanike aktiivse osa­ võtu korral. Tasuks luua motivatsioonipakett väikeettevõtluse aren­ damiseks. Olen jätkuvalt seda meelt, et toetada edasi ettevõtmisi, mille järgi Põlvat juba teatakse (jalgpalliklubi, väravapall, kunsti­kool, lõõtsa­pidu, Intsikurmu festival jne). Üheskoos Põlva eest!

6

Talis Tobreluts: Suur-Põlvas tuleb kesksele kohale tõsta inimene Kes Sa oled ja millisena peaksid vallaelanikud Sind teadma?

Püüan teha võimalikult palju tervisesporti, käia saunas ning hoida meelt erksana. Olen Toidu­panga vabatahtlik ning ak­ tiivne veredoonor.

Noorte õiguste eest olen või­ delnud aastast 2008, mil astu­ sin Põlvamaa noorte­kogus­se.

Hiljem olen kuulunud ka mit­ metesse teistesse noorte­ orga­ nisatsioonidesse. Tean, mil­li­ne potentsiaal noortes pei­ tub ja kui seda õigel ajal ei avasta­ ta, võime hakata tegelema n-ö tule­kahju kustutamisega ja rää­ kima, et noored on hukas. Pea­ me meeles pidama, et praegu­ sed noored on meie homsed sportlased, vallajuhid, lukkse­ pad, õpetajad, maalrid, arstid ja teadlased.

Meenutan aeg-ajalt, kuidas keskkoolis ütles osa õpetajaid mulle, et ma ei peaks ülikooli minema, sest mul olid keskpä­ rased õppetulemused. Jah, li­ saks õppimisele tegin ma bän­ di, laulsin kooris, tegin teatrit, korraldasin muusikafestivale.

Ometigi suutsin ülikoolis oman­ dada kaks kõrgharidust ning õpin praegu magistrantuuris.

Kui ma oleksin olnud lihtsamini mõjutatav ja tol ajal õpetajaid kuulda võtnud, poleks ma het­ kel ilmselt siin ja ei vastaks teie küsimustele. Seepärast pean ka ise oluliseks noori julgustada ning innustada oma elus heade unistuste poole pürgima.

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

Põlva linna ja valla ühinemise tulemusena tekkivat Suur-Põlvat hakkab juhtima 23-liik­me­line voli­kogu, kuhu pürgib teiste hulgas ka kahekordselt kõrgharitud ning tulihingeliselt noorte huvide eest võitlev Talis Tobreluts.

238 TALIS TOBRELUTS

Oled ülikoolis õppinud psühholoogiat ning sotsiaaltööd ja -poliitikat. Millised on Sinu südameasjad sotsiaalvaldkonnas?

Suur-Põlvas tuleb kesksele kohale tõsta inimene ja kasva­ tada kogukonna rolli, et leida ühiselt lahendusi elukeskkon­ na parandamiseks. Selleks on mõistlik suunata sotsiaalteenus­ te korraldamine võimalikult suu­ res mahus vallavalitsusest vaba­ konda ning luua eraldiseisev, praeguseid ja tulevasi sotsiaal­ teenuste pakkujaid koordineeriv sihtasutus. Vaja on kavandada ja ehitada uus, kõiki sihtrühmi kaasav ning nende vajadusi ar­ vestav kogukonnakeskus.

Ideaalis on tulevikus võima­ lus ühest keskusest saada kõikvõimalikke teenuseid: sot­ siaal- ja võlanõustamist, psüh­ holoogilist nõustamist, pere­lepi­ tust jmt. Näen keskust kohana, mis ühendab tervet kogukonda ning kus on võimalik korraldada loenguid ja praktilisi tegevusi.

Edaspidi peaks suurem rõhk olema vajaduspõhistel toe­tustel, et raha jõuaks tõesti just nen­ de inimesteni, kes seda kõige rohkem vajavad. Jätkuvalt tuleb toetada Toidupanga ja teiste vabatahtlike ühenduste tege­ vust ning siin saaks omavalitsus kindlasti senisest rohkem aidata.

Põlva linna ja valla spordi- ja kultuurielu on juba praegu suhteliselt aktiivne. Mida annaks siin ära teha?

Seisan Suur-Põlva spordi- ja kultuurielu ühtlase arengu eest.

Leian, et kultuuri- ja spordi­ tegevustes on mõistlik anda suurem roll kodanikuühendus­ tele, eriti külaseltsidele, sest kohalikud elanikud teavad oma huvisid ja eesmärke paremini kui ametnikud vallamajas.

Näiteks on Põlva linnas asu­ val noortekeskusel võimalus koostöös kultuuri- ja küla­ kes­ kuste ning noorteorganisatsioo­ ni­ dega katta edukalt noor­ soo­ töö­ga kogu Suur-Põlva.

Eriti tulihingeliselt toetan ekstreemsportlasi. Nüüd on õige aeg teostada nende ammused unistused – luua Põlvasse siserulapark ning korralik lumelaua- ja suusanõlv.

Noored on end aastate jook­ sul tõestanud, sõites aktiivselt Põlva järve ääres olevas rula­ pargis, korraldades võistlusi ning otsides igal talvel koh­ ta, kus teha sporti ja asjalikult aega veeta. Lisaks on idee laiendada Mammaste tervise­ spordikeskuse tegevusala nii seikluspargi kui ka lumerõn­ garaja loomisega. Põlvas võik­ sid toimuda suured disc-golfi võistlused, sest tasemel rajad on ju olemas.

Peame kergliiklusteede võr­ gustiku rajamiseks kaasama välisvahendeid nõnda, et suu­ remad vaatamisväärsused ja külad oleksid ühenduses valla­ keskusega. Omalt poolt pakun marsruutideks välja Taevaskoja– Kiidjärve ja Rosma–Peri–Andre suunad.

7

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

HARIDUSELU RÕÕMUD JA MURED

207 ANDRES LEHESTIK

Andres Lehestik on kasvanud koolijuhi peres. Praegu on ta ise lapsevanemana Põlva Ühis­ gümnaasiumi hoolekogu liige ja esimees ning tema abikaasa Urve on samas koolis õpetaja.

205 MAIT KUUSIK

Mait Kuusik on hariduseluga tihedalt seotud olnud ülikoo­ li lõpetamisest peale. Ta on töötanud pedagoogina mitme­ tes koolides: Elvas, Värskas ja nüüd juba kolmandat aas­ tat Põlva Ühisgümnaasiumis.

Peda­googilist staaži on tal ühte­­ kokku umbes 7 aastat. Vahe­ pealsetel aastatel tegeles Mait keskkonnaharidusega ning ta omab kogemust ka kohalikus omavalitsuses, olles töötanud Tõrva linnavalitsuses abilinna­ peana, kus samuti tege­les hari­ dustemaatikaga.

234 PRIIT SIBUL

Priit Sibul on hariduseluga seotud mitte ainult lapsevanemana. Ta on alustanud hariduskorraldusealaseid magistriõpinguid Tartu Ülikoolis koolijuhtimise erialal, 8

ehkki Riigikogus töötamise kõr­valt jääb õppimiseks vähem aega, kui ta sooviks. Parla­ men­dis töötas ta kaks aastat kultuuri­komisjonis hariduselu puudu­tavate eelnõudega ning räägib haridusvaldkonda puu­ du­­tavates küsimustes aktiivselt kaasa. Augusti lõpus avaldas ta koos professor Tõnu Viigiga Postimehes arvamusloo „Kui õige teeks panuse õpetaja isiksusele.” Seal esinesid nad ette­ panekuga õpetaja ametit senisest enam väärtustada ja aidata nõnda kaasa tema rolli kasvatamisel ühiskonnas. Sel­ leks, et parim osa noortest ta­ haks minna õppima õpetajaks peaks olema õpetaja privili­ geeritud seisuses ning saama kõrgemat töötasu. Kuivõrd ini­ mene on ainus ressurss Eestis, siis tuleks Priit Sibula meelest panustada just nõnda, sest see looks võimaluse ühiskonna kiiremaks kasvuks.

Mis teeb rõõmu, mis muret, kui mõtlete Põlva (ühend)valla hariduspildile täna ja homme?

sai uue koolihoone. Põlva Ühis­ gümnaasiumis on peetud oluli­ seks rühmatundide ja valikaine­ te arvu suurendamist.

Suurimaks mureks on kaht­ lematult Põlva Keskkooli tulevik ja koolihoone seisukord. Söök­ la ja võimla on remonditud, kuid koolihoone olukord ei ole hea.

Toetan POL-i hariduskomisjoni ja ka Põlva linna poolt kokku kutsutud töörühma ettepane­ kut, et Kooli 1-s peaks jätku­ ma õppetöö 1.-6. klassidele.

See oleks osa mudelist, kus ka Mammaste Koolis on klassid 1.-6. ning praeguse Põlva Ühis­ gümnaasiumi asemel oleks põ­ hikooli 7.-9. klassid ja eraldisei­ sev gümnaasium. Probleemiks on siin raha leidmine Kooli 1 asuva koolimaja remondiks või ümberehituseks.

Võimalikult kiiresti oleks vaja luua õpetaja­ tele selgus töökohtade tuleviku osas. Tööealine, oma ametit armastav õpetaja ei tohiks koo­ lide ümberkorralduse tõttu Põl­ vas töökohta kaotada.

Mait Kuusik Rõõmu teeb täna meeldiv töö­ keskkond, head kolleegid. Mu­ ret valmistab selgusetus Põl­ Andres Lehestik va valla hariduspoliitikas ning Suur-Põlva hariduspildis teeb kindlusetus homse suhtes, mis rõõmu lapsesõbralikkus ja ongi üks oluline motiiv kandi­ mitmekülgsus. Koolid asuvad deerimisel. elurajoonide lähedal, samuti Leian, et ümberkorraldused laste­aiad. On olemas huvikoo­ Põlva valla haridusmaastikul ei lid ja -ringid, on head võima­ tohi halvendada antava haridu­ lused sportimiseks. Tegutseb se kvaliteeti samuti tuleb taga­ waldorf­kool ja -lasteaed, on ka da õpetajaskonnale kindlus töö kool ja lasteaiarühm puuetega suhtes tulevikus. lastele. Samuti lapsesõbrali­ ku õhkkonna poolest tuntud Priit Sibul Mammaste Lasteaed ja Kool Põlva on õnnelik koht, kindlasti

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

parim kogu Lõuna-Eestis, sest hariduspõld on siin mitmekesi­ ne. Siin on väga eriilmelisi koo­ le tavapärastest kuni Waldorfi ja Hea Alguse õpetuseni välja.

Seda on väikese koha kohta väga palju ning selle üle tuleb rõõmu tunda. Seda tuleb väär­ tustada, hoida ja edasi arenda­ da. Murelikuks teeb mind aga kõige enam koolihoonete olu­ kord. Üha aktiivsemalt kõnele­ tak­se uue gümnaasiumihoone rajamisest, ent juba tänagi on koolis ruume liiga palju ja hooned liiga suured. Nii endi­ ne Põlva Keskkooli hoone kui ka Ühisgümnaasiumi B-korpus on oma ajale jalgu jäänud ning ei vasta enam kaasaja kooli va­ jadustele. Oluline – ja siin näen kõige enam ka oma isikliku pa­ nustamise võimalust – on see, et järgmise perioodi Euroopa va­ hendeid investeeriks riik siia just vastavalt Põlva valla vajaduste­ le ja siinset eripära arvestades.

kooli alumistes astmetes on oluline lapsesõbralik keskkond, põhikooli lõpuks peaks laps tegema teadliku valiku haridus­ tee jätkamiseks. Gümnaasium peab võimaldama piisavalt vali­ kuid, noortel endil aga peab olema ka motivatsioon õppida.

Riik toetab maakonnakes­ kustesse riigigümnaasiumide rajamist. Kuidas seda SuurPõlvale sobiva koolivõrgu loo­ miseks kõige paremini ära kasu­tada, on ka tulevase voli­ kogu tööpõld.

Heas koolis on head kolm keskkonda: • füüsiline – ruumid, inventar, õppevahendid jne., • vaimne – õpihimulised lap­ sed ja oma tööd armasta­ vad õpetajad, • emotsionaalne – pole kooli­ kiusamist, vastandumist, on üksteisest hooliv koolipere.

Need on põhisuunad ka koolivõrgu korraldamiseks. Tu­ gevad, tunnustatud koolid ja heal tasemel sport ning huvi­ haridus on oluline osa Põlva kui tõmbekeskuse mainest.

naalsed ja uuendusmeelsed õpetajad, millele lisandub kaas­ aegne õpikeskkond.

Priit Sibul Nagu ütleb minu hea õpetaja Ülo Vooglaid, ei saa haridust anda ega võtta. Haridus on inimese karakteristik. Kõige olulisem on see, kui meil on mitmekülgne haridusmaastik.

Just see tagabki erinevatele ini­ mestele võimaluse leida endale sobivaim viis oma annete pare­ maks realiseerimiseks. Kool ja kodu peavad käima käsikäes ning üksteist toetama. Me pea­ me mõistma, et õppimine on kogu elu kestev protsess. Sel­ leks, et osata pidevalt muutu­ vas maailmas teistega paremini suhelda, on vaja end kohanda­ da. Ka tööelu muutub kiiresti ning siingi peame kohanema.

Selle kõige eelduseks on tugev vundament, mis peab põhine­ ma õigetel (kristlikel) ja kindlatel väärtustel. Minu hinnangul ta­ Milline haridus on gab loogika ja loomingulisuse hea ning kuidas seda see, kui juba algkoolis saavad Põlvas saavutada? selgeks malemängu ning güm­ naasiumis eetika- ja filosoofia Andres Lehestik Mait Kuusik algtõed. See võimaldab meil Hea haridus saadakse turva­ Hea haridus on konkurentsivõi­ mõista, kes me ise oleme ning lisest, õpilase individuaalset meline ja jätkusuutlik haridus, selle põhjalt suudame hõlpsa­ arengut toetavast koolist. Põhi­ mida saavad anda professio­ mini mõista ka teisi.

231 TIINA SAAGO Õpetaja Põlva Ühisgümnaasiumis

Kandideerin kuna tunnen vastutust Põlva edasise arengu suhtes, meie laste ja noorte tuleviku eest.

Minu jaoks on olulised: • haridusvõrgu korrastamine arvestades kogukonna soovide ja vajadustega

• väärtustada lasteaia- ja huvikoolide õpetajate tööd muutes nende palga väärikamaks • laste normaalse arengu ja turvalisuse tagamiseks vähendades rühmas laste arvu poole võrra • laste tervise huvides tuleb liiklemiseks ratastega jms rajada ohutu kergteede võrgustik.

Kandideerides IRLi ridades toetan nende programmi ja eelkõige vallavanema kanditaati Arne Tilka, kes on juba tõestanud oma võimekust vallavanemana.

9

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

KOV 2013 programm Üheskoos Põlva eest!

IRLi Põlva valla valimis­ programm on valminud era­konna läbi­viidud küsit‑ lu­se ning meie nime­kir­jas kandideerivate inimeste ühisarutelude tulemuse­na.

Selles kajas­tu­vad teemad leidsid arutelude käigus enim tähele­ panu. Meie ni­ me‑kirjas on palju oma eri­ala­de häid asjatundjaid, kes on pakkunud Põlva edasiseks arenguks välja parimaid lahendusi.

Me tahame, et Põlva oleks Lõu­ na-Eestis parim koht elamiseks kogu perele. See tähendab, et: • lapsel oleks koht lasteaias; • koolis oleks võimalik saada võimetekohane ja konku­ rentsivõimeline haridus; • vanematel oleks töö; • vanaemadel ja vanaisadel oleks võimalus väärikaks ja aktiivseks vanaduspõlveks.

Selleks lubab IRL võimule saa­ des pöörata tähelepanu alljärg­ nevale.

Haridusvaldkond Haridussüsteem peab lähtuma inimesest ning toetama igaühe andeid terve elu jooksul. Inime­ ne on tõeliselt vaba siis, kui ta teab, kes ta on ja kust ta tuleb.

Tugev vundament annab õiged 10

väärtushinnangud ning õpetab hindama kodukanti, kodumaad ja iseennast. Selleks • tagame igale Põlva valla lapsele lasteaias koha; • tagame lasteaedade män­ guväljakute korrashoiu ja avame need kasutamiseks kõigile valla lastele; • tagame hariduselu mitme­ kesisuse jätkumise (Hea Algus, Waldorf), muuhulgas toetame Johannese kooli Rosmal sarnaselt teiste val­ la koolidega; • toetame erivajadustega las­ te kodulähedasi õppimisvõi­ malusi Roosi koolis; • muudame Põlva keskkooli hoone kaasaegseks 6-klas­ siliseks põhikooliks; • kindlustame Mammaste Lasteaia ja Kooli jätkamise 6-klassilisena; • rajame konkurentsivõimelist haridust andva maakonna­ gümnaasiumi; • tagame kõigile soovijaile algkoolis male ja kabe alg­ õpetuse ning gümnaasiumis eetika- ja riigikaitseõpetuse; • toetame huvialaringide tööd ning kanname hoolt, et las­ te annete arendamine ei sõltuks perekonna rahakoti paksusest; • laiendame praeguse muusi­ kakooli hoone funktsiooni, muutes selle Põlva kaunite kunstide majaks; • võrdsustame huvikooli- ja las­ teaiaõpetajate palgad tava­ koolide õpetajate omadega; • anname lasteaedade ja koolide kinnisvara (sealhul­ gas mänguväljakud) Põlva haldusteenistuse hoolde;

• laiendame täiskasvanute ligi­­ pääsu huviharidusele; • toetame Jakob Hurda ni­ me­li­se Rahvahariduse Selt­ si, Spor­diklubi Serviti, Põlva Käsi­palliklubi, jalgpalliklubi Loo­tos, külaseltside ja teis­ te elujõuliste vabakondade tege­vust.

Sotsiaalvaldkond Sotsiaalsüsteem peab tagama selle, et iga vallaelanik tunneks end turvaliselt, toetatud ja väär­ tustatuna. Süsteemi ülesan­ ne on leida lahendus inimese konk­reetsele murele. Oluline on omavaheline suhtlus ja koos­ töö. Sotsiaalsüsteemil peab olema inimese, mitte anonüüm­ se süsteemi nägu. Inimesi tuleb aidata raskustega toimetulekul, samas tuleb vältida õpitud abi­ tuse kujunemist. Rahalised toe­ tused peavad olema vajadus­ põhised ja ei saa seisneda raha laiali loopi­mises. Selleks • toetame Põlva haigla jätka­ mist üldhaiglana ja kõigi prae­ guste osakondade säilimist; • toetame koduse ja pere­ keskse sünnitusosakonna säilimist Põlvas; • aitame kaasa Põlva haigla teenuste ekspordile; • kasvatame kogukondade rolli sotsiaalsüsteemi osana; • loome tugisüsteemi, et abi­ vajajal oleks võimalik ise oma eluga toime tulla; • tagame puuetega inimeste sotsiaalteenuste ja -toetuste mitmekülgsuse ja vastavuse vajadusele; • võimaldame lastega perede­ le nõustamisteenuseid, koo­ litusi ja vajadusel ka toetusi;

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

• suurendame vabakondade lad hakkepuidu küttele; rolli sotsiaalsüsteemis, toe­ • loome korteriühistutele tame näiteks Puuetega Ini­ ümarlaua parimate prak­ meste Koja ja Toidupanga tikate jagamiseks; tegevust; • loome korteriühistutele • kaasame Euroopa Liidu motivatsioonisüsteemi raha, et tõsta inimeste tead­ ühistu hoonete rekonst­ likkust üksteist toetavast rueerimiseks; kogukonnaelust; • pöörame erilist tähelepa­ • algatame Põlva vallas piloot­ nu Peri asula kütteprob­ programmi „Märka naabrit!”, leemide lahendamisele; et vähendada valla sotsiaal­ • lihvime läikima Põlva turis­ süsteemi koormust ning suu­ mipärlid; rendada igaühe heaolu vas­ • rajame puhkekoridori tastikkuse toetamise kaudu. trajektooril TaevaskojaKiidjärve-Mammaste; Majandusvaldkond • taastame endise olu­ Ainult siis, kui Põlvas on meele­ korra Eestimaa loodus­ pärast ja tasuvat tööd on siin pärlis Taevaskojas ehk peredel mõnus elada. Omava­ toome külastajani liiva­ litsus peab majandusvalkonna paljandid ning käresti­ korraldusse sekkuma nii vähe kulise Ahja jõe; kui võimalik ning nii palju kui • tegeleme keskkonnakaitse vajalik. Avaliku võimu kaudu on ja -õiguste küsimustega võimalik kujundada majan­ dus­ nõnda, et kaitstes pelgalt keskkonda ning aidata kaasa reser­vaate ei teki; taristu loomisel. Samuti saab • avame vaatamisväärsused omavalitsus olla abiks ette­ endale ja külalistele; võtja­ tele vajalike süsteemide • toetame Põlva Maarja loomi­sel. Selleks kiriku renoveerimist pro­ • teeme koostööd eraettevõt­ jektide omaosalusega; jatega; • investeerime Euroopa Lii­ • tagame valla teede sõi­ du vahendeid kergliiklus­ detavuse aastaringselt; teede võrgustiku rajami­ • teeme aktiivselt koos­ seks nõnda, et suuremad tööd Põlvamaa Arendus­ külad oleksid ühenduses keskusega, et saaksime vallakeskusega; olla ettevõtjatele pari­ • oleme erainvestorile maks partneriks; toeks, et uue elu saak­ • jätkame majandus- ja sid nii Põlva raudtee­ ettevõtlusõpet gümnaa­ jaama hoone, Metsa 7 siumis; kui ka vana postimaja.

• oleme aktiivsed uute in­ vesteeringute otsijad, et Kultuuri- ja spordielu Põlva valda tekiks uusi Põlva peab olema koht, kuhu töökohti; ei tulda ainult Tartust magama, • arendame soojusettevõtet, vaid kus igas vanuses inimesed et inimeste kodukulud ei saavad end hästi tunda, raken­ kasvaks; dada oma loovust ning jagada • küttetrasse rekonstruee­ teistega oma andeid. Selleks rides korrastame kütte­ • aitame kaasa Harmoonika majanduse ning viime kat­ ja Intsikurmu Music Festivali

• •

• • •

•

korraldamisele, et neist kuju­ neks Põlva tunnusüritused; toetame külades traditsioo­ niks kujunenud sündmuste jät­­kumist ja uusi väärt algatusi; kanname hoolt selle eest, et ka väljaspool Põlva linna oleks noortel vabal ajal sisu­ kat tegevust; korrastame Põlva staadioni mitmeotstarbeliseks jalgpalli ja kergejõustiku staadioniks; ehitame siserulapargi; laiendame Mammaste Tervi­ se­spordikeskuse tegevusi, rajades sinna seikluspargi, lumelaua- ja vigursuusanõl­ va ning lumerõngaraja; kujundame Põlva valla kü­ la­­de traditsioonilised sportli­ kud suvemängud kogu Suur-Põlvat kaasavaks spordi­­päevaks.

Meie valitseme Põlvat ausalt, avatult ja heaperemehelikult.

Selleks kavatseme valitsemisse kaasata senisest aktiivsemalt ka asjast huvitatud kodanikke.

Anname oma tegevusest regu­ laarselt aru. Põlva peab ole­ ma nähtaval nii kohalikul, piir­ kondlikul kui ka riiklikul tasandil. Ühinemisest tulenev sünergia hakkab teenima vallarahvast parema teeninduse ning moti­ veeritud ja oma erialale pühen­ dunud ametnike kaudu. Põlva nn suurvald on maakonnas koostööaldis vedur. Ülaltoodud programm ei preten­deeri kõikehõlmavuse­ le, vaid sisaldab IRLi nime­ kirjas Põlva vallavolikokku kandideeri­ vate inimeste peamisi ühiseid seisukohti. Kui sul on häid mõtteid selle kohta, kuidas elu Põlvas paremaks muuta, oled teretulnud neid meiega jagama. Üheskoos Põlva eest!

11

K O H A L I K U D VA L I M I S E D 2 0 1 3

TULE VALIMA! Üheskoos Põlva eest!

Kandidaatide nimekiri 196 Aarne Tilk 197 Koit Jostov 198 Peeter Alep 199 Olev Elmik 200 Ahti Hütt 201 Andrus Juhandi 202 Riho Kaarov 204 Laine Kool 205 Mait Kuusik 206 Meelis Kütt 207 Andres Lehestik 208 Raul Lepasson 209 Hille Lillemägi 210 Tiiu Linnas 211 Raul Lusti 212 Ave Mattus 213 Jaana Mägi 214 Jaano Mägi 215 Teele Nigola 216 Vaike Nilbe 217 Kairit Numa 218 Karl Oberg 219 August Pakk 220 Aivar Piirisild 221 Anne Pitka 222 Tõnu Plato 223 Ulla Preeden 224 Jaanus Pulles 225 Edrin Pung 226 Arve Põder 227 Rein Randam 228 Annika Raudoja 229 Martin Ruus 230 Madis Saadik 231 Tiina Saago 232 Imbi Saava 233 Jaanus Sibul 234 Priit Sibul 235 Valdur Sokk 236 Kalmer Susi 237 Kalmer Tint 238 Talis Tobreluts 239 Tauno Troon 240 Joonas Tuuling 241 Üllar Vahirand 242 Jaanis Võsu 243 Kaido Õunapuu 12

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 20. oktoober 2013 E-HÄÄLETAMINE valimised.ee 10.10–16.10.2013 kell 9:00–18:00 EELHÄÄLETAMINE Maakonna keskuses 10.–13.10.2013 kell 12:00–20:00 Jaoskonnas hääletamine 14.–16.10.2013 kell 12:00–20:00 VALIMISPÄEV Jaoskonnas hääletamine Kodus hääletamine 20.10.2013 kell 9:00–20.00

VALIJA MEELESPEA Eelhääletamise ajal 14.–16.10.2013 on avatud kõik jaoskonnad. Igas vallas ja linnas on avatud vähemalt üks jaoskond, kus saab hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda.

Valimisjaoskonda võtke kaasa isikut tõendav dokument (nt pass, isikutunnistus, juhiluba).

Täitke hääletamissedel hääletamiskabiinis.

Teie poolt hääletamissedelile kirjutatud kandidaadi registreerimisnumbrit ei tohi parandada, küsige komisjonilt uus sedel.

Hääletamissedelit ei tohi hääletamisruumist välja viia.

Kodus hääletamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus. Valimispäeval saate esitada taotluse ka Teie valimisjaoskonna telefonil kella 9.00-st kuni 14.00-ni.

www.irl.ee/polva