EESTI ASI SUVI 2013 / KEILA VALD
Laulasmaa Kooli direktori vallandamise tagamaad 27
. mail, kui Laulasmaa Kooli direktor Reeli Simanson pidas kõnet kooliperele 9. klassi lõpukellal, ootasid kaks abivallavanemat ja vallasekretär teda kabinetis, et vabastada ta direktori ametist. Vabastamine tekitas koooliperes ja kogukonnas suurt segadust ning vastuolusid eriti arvestades seda, et süüdistused, mida direktorile ette heideti, ei olnud piisavad ja argumenteeritud. Vaatamata õpetajate toetuskirjale, kooli hoolekogu, volikogu esimehe Kadri Tillemanni ja IRL-i Harju piirkonna juhatuse ettepanekule vabastamise otsus tagasi võtta, jäi vallavanem Kalev Laast oma seisukohale. 3. juunil toimunud IRL-i Harju piirkonna juhatuse koosolekule oli kutsutud ka vallavanem Kalev Laast. Koosolekul ei olnud vallavanem võimeline andma Harju piirkonna juhatuse jaoks piisavaid ja täiendavaid selgitusi direktori vallandamise asjaolude kohta. IRL-i Keila valla osakonna juhatuse (Ann Räämet, Urmas Urgard, Sven Heide ja Jaana Roos) üksmeelne seisukoht oli, et Kalev Laast ei saa jätkata IRL-i liikmena. Tema tegevus, kus ta ei pööranud tähelepanu kogukonna soovile, ei sobi IRL-i tõekspidamistega kokku. IRL-i Harju piirkonna juhatus arvestas sellega ning nende otsus oli teha erakonna eestseisusele ettepanek vallavanem erakonnast välja arvata. Kohe pärast selle otsuse avalikustamist astus Kalev Laast ise erakonnast välja.
Vallandamise tagamaad ulatuvad 2012 märtsi, mil AS Lahevesi, mis on valla ettevõte (juhatuse esimees Tiit Mae), hakkas pakkuma valla haridusasutustele haldus-ja hooldusteenust. AS Lahevesi juhtimisega või seal töötamise kaudu on seotud valdav enamus täna volikogu koalitsiooni kuuluvatest saadikutest. Tööle asudes hakkasid nad kõigi lepinguliste tööde osas võtma alltöövõttu. Reeli Simanson suhtles alltöövõtjatega ja tutvus tööaktidega, sealt selgus, et AS Lahevesi on aktidele juurde kirjutanud töötunde ja maksumust. Reeli Simanson ei olnud nõus AS Lahevesi poolt esitatud arvetega, kus paistis välja liigkasuvõtmine. Selle peale teatati vallast, et kui vallavalitsuse liikme Peeter Kõresaare allkiri ja tempel on all, siis tuleb ka Reeli Simansonil see kinnitada. Reeli Simansoni sõnul ilmus septembris AS Lahevesi juhatuse esimees Tiit Mae tema kabinetti ja väitis, et „huvitavaid kirju“ kirjutate siin, et kui tema oleks praegu vallavanem, siis vabastaks ta Reeli Simansoni päevapealt koolidirektori ametikohalt. Ähvardus järgnes direktori kirjale, kus ta tundis muret lasteaia filiaali avariitrepi avariiohtliku olukorra pärast. Trepi käsipuu oli mädanenud ja lastel tekkis võimalik oht sealt alla kukkuda. Kui oht avastati 15. augustil, siis trepp asendati uuega alles oktoobri lõpus. Reeli Simansonil keelati sellest rääkida ja ohulinte välja panna. Direktor tegi lausa ettepaneku filiaali sulgemiseks, mis loomulikult rakendamata
jäi. Siinkohal tuleb ära mainida, et lasteaedades on juhtunud varasemalt väga kurva lõpuga õnnetusi ja ohu märkamisel selle eiramist saab pidada suureks kuriteoks. Koolijuhi vallandamisega poliitiline ärategemine aga ei piirdunud – eriarvamus kooli juhi vallandamise küsimuses ning nii mõnelegi vallavolinikule ebamugav ettepanek kärpida volikogu liikmete kõrgeid hüvitisi said saatuslikuks ka volikogu esimees Kadri Tillemannile. Juuli alguses umbusaldushääletuse kaudu vabastati ta volikogu esimehe ametist. Esimene töövaidluskomisjon Keila Vallavalitsuse vastu on juba võidetud (vald palkas end esindama Terje Eipre & Partnerid Advokaadibüroo, kes esindab kohtuorganites teadupärast ka AS Lahevesi juhatuse esimeest Tiit Maed). Reeli Simanson: “Tuleb ka järgmine töövaidlus läbi käia ja ehk suudab edaspidi keegi „läbi närida“ neist kurikuulsatest Keila vallavalitsuse ebasoodsate tehingute skeemidest, et maksumaksja raha jõuaks ikka laste hariduse edendamiseks mitte mõnede isikute taskutesse.” IRL-i Keila valla osakond nõustub Reeli Simansoni arvamusega ning peab oluliseks muuta valitsemine avatuks ning oluliste teemade puhul kaasata vallaelanikke aruteludesse. IRL-i Keila valla osakond
Kommentaarid:
Ä
äretult ebameeldiv intsident. IRL-i Harju piirkonna juhatus pöördus peale vallavanema otsust Hr.Kalev Laastu poole palvega, et ta ikka mõtleks selle otsuse peale veel väga sügavalt, kas nii radikaalne samm on ikka piisavalt põhjendatud ja läbi kaalutud. Inimest ei saa nii kergekäeliselt süüdi mõista. Harju juhatuse koosolekul 3.juunil hakkas üsna selgelt silma vallavanema ebakindlus, samuti ei osanud ta meie küsimustele anda veenvaid vastuseid. Vahetult enne kooliaasta lõppu jättis selline samm kindlasti oma jälje nii õpetajatesse, õpilastesse kui ka lapsevanematesse. Selliselt käituvate inimeste koht ei ole kahjuks meie (IRL) koosseisus ja Harju piirkonna juhatus tegi ka omapoolse vastava ettepaneku erakonna eestseisusele, et Kalev Laast meie erakonnast välja arvata. Merike Käver (IRL- i Harju piirkonna aseesimees)
M
inule tuli direktori äkiline vabastamine ootamatu ja halva üllatusena ning minu teada ollakse koolijuhtimisega väga rahul. Mind hämmastas, et vallavanem ei suutnud hoolekogu koosolekul oma süüdistusi faktidega tõestada ega kohalolijaid veenda, et Reeli Simansoni vastu suunatud süüdistused on ikka vettpidavad. Heiko Raamat (Laulas maa Kooli hoolekogu liige, IRL).
EESTI ASI / SUVI 2013 / KEILA
EESTI ASI / SUVI 2013 / KEILA
IRL Keila vald valimisprogramm
võimalike uusi koostöökohti leida. Kaitseminister Urmas Reinsalu väljendas igakülgset koostöötahet ning pidas valla ja ministeeriumi ühiseid jõupingutusi aleviku ja harjutusväljaku elu- ja töökorralduse edendamisel väga tähtsaks. Järgnenud läbirääkimiste käigus jõuti koos arusaamisele, et järgmiseks koostööprojektiks võiks olla kõnni- ja kergliiklustee rajamine Klooga ühe peatänava – Aedlinna tee äärde, et 2009. aastal alustatu terviklikult lõpule viia. Ministeerium kinnitas oma rahastada kõnnitee ehitust 75% ulatuses ning tänaseks on esimesed ettevalmistused tee rajamiseks juba tehtud - sel sügisel on plaanis teha ettevalmistustööd ning rajada tee aluspõhi, tulevasse kevadesse jääb teekatte rajamine.
K
Arvamus: Valla ja ministeeriumi head koostööd peab vajalikuks ka Keila vallavolikogu liige ning viimasel neljal aastal valla arengukomisjoni töös osalenud Urmas Urgard (IRL) ning märgib, et ka teine sel aastal alanud kergliiklustee ehitus vallas ei leiaks aset ilma riigi toeta. Nimelt alustas Maanteeamet viimaks kauaoodatud Kloogarannast Laulasmaale kulgeva kergtee rajamisega ning ehitab sel suvel välja esimesed lõigukesed. Ta loodab, et peale sügisesi valimisi muutub valla koostöö oluliste partneritega (ettevõtted, kodanikuühendused, naaberomavalitsused, riigiasutused jt) tõhusamaks, sest vastasel juhul on valla arendamine väga vaevaline, olgu see siis Kloogal või mujal. Urmas Urgard Keila vallavolikogu liige
Kulunud tõde peab ikka paika namus meist mäletab vana muinasE lugu, kus taat on kasvatanud ülisuure naerise ja valmides vajab selle maa seest
välja tõmbamiseks abi. Mitte lihtsalt abi, vaid ta peab kaasama kogu oma pisikese kogukonna. Ehk taat kutsub eide, eit kutsub tütre, tütar koera, koer kassi ja lõpuks tuleb hiir ning naeris saabki välja tõmmatud. Mina olen ikka tahtnud olla see taat. Selleks, et korda saata toredaid asju on vaja koostööd teha. Inimeste kaasamine kogukonna tegevusse on parim, mida teha saame. Nii jääb piirkonda nii töö, kui töö eest saadav tulu. Minu pisike eesmärk on leida üles ja koondada meie tegusad ühisele infolehele Oma panuse meie piirkonna arengusse saab anda igaüks. Püüa märgata, millega sinu lähikonnas tegeletakse ja just kohalikke teenuseid ning tooteid tarbida. Kallid vallaelanikud ja suvitajad, kui näiteks teie naabriproua soovib muru niita ning palub abi niitja leidmisel, siis soovita mõnda kohalikku ettevõtjat, aga miks mitte ka mõnd meie piirkonna noorukit või töötahtelist pensionäri. Võidavad kõik. Vallas on keegi, kes sai just tööd-tulu, naabriproua head kohalikku teenust ning sina heanaaberlikud suhted. Nii töö kui tasu jäid piirkonda. Sama käib ka suuremate tööde kohta - näiteks mõni majaomanik, korteri- või aiandusühistu soovib teha remonti või ehitada. Alustage teenusepakkuja otsimist oma piirkonnast. Kui kohalik ettevõtte saab tööd koha pealt, siis tema töötajad (eeldavalt kohalikud) on rõõmsamad, rahulolevamad ja kõrgema palgaga ning maksumaksjana jäävad ka maksud oma piirkonda, mis omakorda annab vallale rohkem võimalusi kohalikku elu edendada. Ehk ongi mõnikord väljast pakutav toode või teenus pealtnäha soodsam, kuid kui veidi süvendatult mõelda, siis ehk saavad just tänu sinu ostetud või müüdud tootele mõni tänav lumest kiiremini puhtaks või mõni
Meie detailsem programm on siin: Ettevõtlus ja turism on jõukuse alus. Me soodustame töökohtade loomist ja alustavate ettevõtjate nõustamist ning toetame väikeettevõtlust luues võimalused saada asjakohast teavet ja aitame edendada nii kaugtöö- kui ka liikumisvõimalusi. Me soodustame meretranspordi ja kalanduse arendamist väikesadamate ning lautrikohtade rajamise kaudu. Loome võimalused väikeste hooajaliste turgude tekkeks, et kohaliku põllumehe kaup jõuaks kohaliku elaniku lauale.
meeter jalgrattateed rohkem ehitatud. Tänaseks on väike eeltöö selleks juba tehtud ja kogutud on üle 130 ettevõtliku. Kui sinagi tead kedagi, kes teeb head tööd või vahvaid tooteid, mida ehk teisedki tahavad osta, siis anna mulle kindlasti teada ingrid@siwira.eu või liitu meie FB lehega Keila valla teenused, tooted ja abilised. Kohalike toodete müük ei piirdu vaid internetiga – olen koos abilistega käivitanud Tornimäe turu, kus kevadest sügiseni saab igal laupäeval kohaliku kraamiga kaupa teha. ‘ Tänan kõiki, kes siiani aidanud ja toetanud. Omalt poolt luban seda rada edasi käia ja toetan ning aitan kõiki, kel huvi selles osas kogukonna arengule kaasa aidata. Ingrid Plado Laulasmaalt
Me toetame Kloogaranna ranna-ala arendamist avalikuks rannaks ja et ka teistes supluskohtades oleks tagatud heakord ning toetame parkla ja mänguväljaku rajamist Klooga järve supluskoha äärde.
Haridus, kultuur ja sport võrdsustab võimalusi ja loob jõukust kogu ühiskonnale Leiame, et valla koolid Kloogal, Leholas ja Laulasmaal on
ühed väga tähtsad paigad ning soovime erilist tähelepanu pöörata sellele, et valla koolivõrk võimaldaks kõigil lastel saada head kodulähedast haridust ja tugiteenuseid korralikus õpikeskkonnas.
eakatel jätkata elu oma loomulikus keskkonnas. Samuti muudame eakate ja erivajadusega inimeste transpordivõimalused käepärasemaks. Viime kokku abivajajad ja abistajad.
Turvalise ja puhtama elukeskkonna tagamine Jätkame Keila valda hõlmava kergliiklusteede võrgustiku rajamist ja muudame laste koolitee turvalisemaks: märgistame ja valgustame ülekäigurajad koolide juures. Soovime muuta valla teehooldusrahade kasutamise läbipaistvaks, koostades ja avalikustades iga-aastase teehoiukava, otsime aktiivselt rahastamisvõimalusi valla infrastruktuuri investeerimiseks, et uuendada teekatteid. Parendame ühistarnspordi võimalusi Keila vallas, nii et iga vallaelanik saaks teha oma igapäevaseid asjatoimetusi.
Jätkame ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamist, sh suvilapiirkondades. Hoiame korras bussi- ja rongipeatused ning algatame rongijaamadesse turvaliste parklate rajamise autodele ja jalgratastele.
Tugev omavalitsus ja ühistegevus on tugeva kogukonna alus Soovime, et Keila vald oleks tugev ja hea mainega omavalitsus, kellega teeksid meelsasti valla arendamiseks vajalikku koostööd nii valla enda ühendused ja ettevõtted, riigiasutused ning muud organisatsioonid Eestist ja kaugemaltki. Avatud valitsemise ning korralike avalike teenuste osutamise kaudu soovime motiveerida kõiki seniseid vallaelanikke end ka valla elanike registrisse kandma. Täpsustame külaseltside ja teiste kodanikuühenduste vallavalitsuse poolseid rahasta-
mispõhimõtteid. Toetame külavanemate ja –seltside ning teiste kodanikuühenduste aktiivset kaasamist valla otsustusprotsessidesse, korraldades regulaarseid vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmete kohtumisi elanikega ning kaasame volikogu komisjonidesse ka ühenduste esindajaid. Kaasame kodanikuühendusi avalike teenuste osutamisse ja vallas toimuvate sündmuste korraldamisse. Soovime eakate vaba aja veetmise võimalused muuta senisest mitmekesisemaks, soodustades tegusa eakate ühenduse loomist, kellega koos korraldada eakatele sobivaid üritusi ning keda kaasata vallajuhtimisse. Toetame jätkuvalt Keila linna ja Keila valla ühinemist ning jätkame ühinemise vajalikkuse kohta majanduslike põhjenduste koostamist ning elanike seisukohtade ja ettepanekute ära kuulamist.
Peame tähtsaks tunnustada ning motiveerida meie õpetajaid ja koolijuhte tagades neile väärilise töötasu ja töörahu. Toetame eralasteaedade ja päevahoidude loomist ja loome võimalused lastehoiuks rakendades koduse mudilase toetuse, mille saaja saab ise otsustada, kuidas ta seda oma lapsehoidu korraldades kasutab. Toetame spordiväljakute ja –saalide rajamist, eelnevalt arvestades nende püsikulusid ja sellest tulenevat koormust vallaeelarvele.
72,4%
Toetame rahvuskultuuri säilimist ja edendamist, elanike kultuurialast aktiivsust ja isetegevust
51%
Sotsiaalabi iga tõelise abivajajani Soovime, et vajaliku tähelepanuta ei jääks ükski Keila valla abivajav laps, töötu, erivajadusega inimene või eakas. Me parendame avahooldusteenuseid, mis võimaldaksid paljudel
Kõnni- ja kergliiklusteed
Töökohad
42,9% 38,1%
Tervishoid
40 vastanut
Ann Räämet Kloogaranna külast
Kaitseministeerium toetab Klooga aleviku arendamist
looga on valla suurim alevik, kus elab üle 1000 inimese. Klooga ajalugu on tihedasti sõjandusega seotud - okupatsiooniajal asusid siin Nõukogude armee relvajõud ning hiljem on aleviku naabriks olnud Eesti Kaitseväe harjutusväljak. Harjutusväljaku lähedus mõjutab Klooga aleviku igapäevaelu ning seepärast on Kaitseministeerium olnud avatud igakülgseks koostööks, et aidata vallal Klooga alevikku arendada. Tihedam koostöö sai alguse 2009. aastal, mil Keila vald ja Kaitseministeerium jõudsid kokkuleppele Aedlinna tee põhjalikus remontimises. Vald tellis teeprojekti ning ministeerium rahastas täiesti uue teekatte paigaldamise ning seni väga kehvas korras tee sai viimaks korda. 2010. aastal viidi ministeeriumi tellimusel Klooga ja selle lähikonna rahva seas läbi uuring, et teada saada elanike ootused, kuidas kaitsestruktuurid võiksid harjutusväljakuga seotud negatiivseid mõjusid leevendada. Mitmed vastanud leidsid, et panus aleviku infrastruktuuri arendamisse on väga vajalik. Seepärast alustatigi 2012. aasta sügisel tolleaegse volikogu esimehe Kadri Tillemanni (IRL) initsiatiivil taaskord Kaitseministeeriumiga läbirääkimisi, et
M
eil on hea meel, et "IRL Kuulab!" rahvaküsitlusel on oma sõna sekka öelnud juba üle saja Keila valla kodaniku - täname kõiki osalejaid ja kinnitame, et teie arvamusest oli suur abi meie valimisprogrammi koostamisel. IRL soovib, et Keila vald oleks koht, kus meil kõigil on hea elada, kus vanematel on tööd, kus on lastel hea kasvada, õppida ja areneda ja seenioridel hea pensionipõlve pidada. Soovime, et meie kaunist loodusest saaksid veel kaua rõõmu tunda nii vallaelanikud kui külalised. IRLi meeskond soovib töötada Keila vallas selle nimel, et meie ettevõtjad looksid inimestele uusi häid töökohti ning vallavalitsus pakuks inimestele kvaliteetseid teenuseid ja turvalist elukeskkonda.
45 vastanut
vastik tähendab teistsugust ühiskonda. Kui rääkida aga Eestist, siis meie rahvastiku eeliseks on, et ka meie vanemaealistel on juba üpris kõrge haridustase. Sellelt pinnalt on võimalik vanematel inimestel suhteliselt kergesti omandada uusi teadmisi ja vajadusel rakendada uusi oskusi teistel töökohtadel. Samas takistab sedalaadi arengut tihtipeale vanema põlvkonna enesehinnang, sest madal usk enda võimetesse ja võimalustesse end edasi arendada ei võimalda paljudel üldse end proovile panna uutel radadel. Samuti peame tööandjatele selgitama, et vanemaealised on täiesti kasutatav tööjõud, kellel on mitmeid eeliseid. Erinevate põlvkondade koostoimes võib aga luua keskkonna, mis on oluliselt efektiivsem. Mida teha, et eakate osakaal muutuks tööturul senisest suuremaks? Peaks olema tavapärane, et töökoht kohandatakse inimese vaimse ja füüsilise võimekuse järgi. Tuleb soodustada kaugtöövõimalusi ning jätkuvalt panustada infrastruktuuri väljaarendamisse, et inimestel oleks võimalus tööd teha, olenemata sellest, kus asub inimese elukoht. Eakatele tuleks anda ka võimalus, et ta saaks võimalusel töötada osalise tööajaga. Eakaid võiks kaasata lapsehoiu teenuse pakkumisse, pakkudes selleks lapsehoiualaseid koolitusi. Eakale on väga oluline, et ta ei jääks üksi oma muredega ja et neil oleks võimalus aktiivselt osaleda ühiskonna elus ning võimalused mitmekülgseks ja sisukaks
elulaadiks. Me küll hindame Keila valla tänaseid pingutusi meie väärikas eas kodanike eest hoolitsemisel - tahame jätkata tasemel avahooldusega, memme-taadi pidude ning tururingidega, kuid soovime ka tegusaid eakaid endid rohkem vallaellu kaasata. Üheks selliseks võimaluseks on luua kohaliku omavalitsuse juurde eakatenõukogu, kus käivad koos inimesed, kes on huvitatud poliitikast ja tahavad koos arutada vallaelu puudutavaid küsimusi ning teha ettepanekuid esitamiseks vallavolikogu komisjonidele. Keila vallas on aktiivselt arenenud külaliikumine ja on moodustatud mitmeid ühendusi koduküla elukeskkonna paremaks muutmiseks, kuid eakatel ei ole Keila vallas veel oma kodanikuühendust. Seepärast IRL toetab ja aitab kaasa Keila vallas toimeka eakateühenduse loomisele, mis aitaks paremini koonduda meie valla vanemaealistel ja korraldada nende ühistegevust ning oleks hea koostööpartner vallale. IRL loodab ka, et peale sügiseseid valmisi volikogudesse valitud saadikud soostuvad läbirääkimistega Keila linna ja Keila valla ühinemisest jätkama – viima vajadusel läbi täiendavad uuringud ja analüüsid ning korraldama rahvaküsitluse. Keila linnas on tegus eakate ühendus ning tore oleks pärast oma valla ühenduse loomist planeerida juba koos edasist ühistegevust.
54 vastanut
ahvastiku pidev vananemine ei ole R probleemiks üksnes Eestis vaid kogu Euroopas. On selge, et üha vananev rah-
76 vastanut
Pikem ja aktiivsem eluiga on meie kõigi unistus
Kultuur- ja meelelahutus
EESTI ASI / SUVI 2013 / KEILA
Lühitutvustused Sündisin 1947. aastal Tallinnas. Tallinna Tehnikaülikoolis õppisin ehitusinseneriks ja pärast lõpetamist töötasin 21 aastat ehituskonstruktorina PI Kommunaalprojektis. Seejärel töötasin 18 aastat Riigikogu kantseleis fraktsiooni sekretariaadi juhatajana. Alates maikuust 2011 töötan Kodanikuühiskonna Sihtkapitalis (KÜSK) vabaühenduste programmi assistendina. Olen IRLi Seenioride Kogu esimees ja Euroopa Eakate Kodanike Liidu
Ann Räämet
(ESCU) asepresident ning kuulun IRL Harjumaa piirkonna ja Keila valla osakonna ning MTÜ Kloogaranna Selts juhatusse. Tantsin Lahepere Kultuuriseltsi segarahvatantsurühmas “Lahepere lained”. Osalen aktiivselt rahvajooksudes nii „Maijooksus“ kui „Sügisjooksus“. Olen täiskasvanud poja ema. Elan Keila vallas Kloogaranna külas ja olen selle kandiga olnud seotud ligi 55 aastat.
Heiko Raamat Olen 51-aastane 3 lapse isa, elukohaks on Kloogaranna Treppoja. Sünnikohaks on Klooga, seega põline vallaelanik. Õpingud: Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasium, Tallinna Riiklik Merekool ja Sankt-Peterburgi Admiral Makarovi nim. Mereakadeemia. Olen töötanud Eesti Merelaevanduses madrus-motoristist kuni kaugsõidu kaptenini. Edasi AS Tallinna Sadam ja AS HTG INVEST RO-Ro terminaali-
de juhatajana, Paldiski linna abilinnapeana. Viimased 8 aastat olen väikeettevõtja ja praegu ka Paldiski Sadamate AS järelvalveteenistuse kapten. Olen IRL liige 2001. aastast. Olen olnud valitud Keila vallavolikku alates 2001. aastast kolmel korral, aastatel 2007-2011 olin Keila Vallavolikogu esimees ja Harjumaa Omavalitsus Liidu juhatuse liige. Olen ka Laulasmaa Kooli hoolekogu liige. Hobideks on purjetamine, jahindus ja mesindus.
Ingrid Plado Olen sündinud 1972. a Võru linnas. Tallinnasse kolisin 1995. a. Olen erinevatel aegadel tegelenud finantsnõustamise, ettevõtluse kui Feng Shuiga. Olen juhatuse liige hulgimüügi ettevõttes Siwira Trading OÜ-s. Keila vallaga olen seotud 2002. a, kui kolisime perega Laulasmaale elama. Oma kodupaigas kuulun AÜ Teras juhatusse. Olin Laulasmaa Kooli Lastevanemate Hoolekogu aseesimees. Osalesin Laulasmaa Spordiklubi loo-
misel ja kuulun sinna tänaseni ning olen Laulasmaa Külaseltsi üks asutajaliikmetest. Lääne-Harju Koostöökogu poolt on mulle antud Laulasmaa Sädeinimese staatus ja osalen aktiivselt LHKK sädeinimeste töögrupis. 2012 ja 2013 olin Talgujuht ning samast ajast korraldan Turgu Tornimäel Minu eesmärgiks on kokku viia meie piirkonna ettevõtlikud, et nende tegevust piirkonnas võimalikult palju rahvani tuua.
Jaana Roos Olen elanud enamuse aja oma elust Keila vallas ning selle tõttu on mind alati Keila valla käekäik huvitanud. Minu lapsepõlv möödus Meremõisas ning praegu elan Laulasmaal. Aastatel 2007-2008 töötasin Laulasmaa Koolis ajaloo- ja klassiõpetajana, 2008-2012 töötasin Vääna Mõisakoolis klassiõpetajana. Eelmisest aastast töötan taas Laulasmaa Koolis klassiõpetajana ning annan ka rahvatantsu. Minu huvialaks on samuti rahvatants ja kuulun Lahe-
pere Kultuuriseltsi segarahvatantsurühma Lahepere lained. Tallinna Ülikoolis olen omandanud kaks kõrgharidust. 2007. aastal omandasin humanitaarteaduse bakalaureuse kraadi ning sel aastal haridusteaduse magistri kraadi. Pean oluliseks noorte perede toimetulekut ning vallapoolse abi pakkumist noortele peredele.
Kadri Tillemann Kadri alustas Keila vallas töötamist 2001. aastal, algul maanõunikuna, siis oli 2 aastat abivallavanem ning 2005-2010 vallavanem. Vallavanemaks oldud aja peamiste õnnestumistena toob ta lisaks Laulasmaa kooli rajamisele välja mitmete oluliste veemajandusprojektide käivitamise. 2011. aastast kuni tänavu suveni oli ta volikogu esimees ning selle aja põnevaimaks väljakutseks peab ta Keila valla ja linna ühinemisläbirääkimiste juhtimist - lii-
tumiskõnelusi loodab ta volikogusse tagasivalimise korral kindlasti jätkata. Kadril on magistrikraad keskonnakaitses ning ta jätkab õpinguid TTÜ doktoriõppes. 2010. aastal asutas ta konsultatsioonifirma Vesterra, mis annab keskkonnanõu nii kodu- kui välismaal. Ta on abielus, peres kasvavad viiene Emma ja kahene Anne. Vabal ajal armastab ta lugeda ja tervisesporti teha.
Urmas Urgard Alates 2003 aastast elab meie pere Keila vallas Kersalu külas. Keila valda elama asudes lülitusin aktiivselt kohalikku ellu. Olen osalenud kolmedel valimistel, 2009 aastal sain Keila Vallvolikokku IRL nimekirjas T. Kõutsi asendusliikmena. Olen osalenud Keila Vallavolikogu erinevate komisjoni töös. Tööalaselt olen suurema osa ajast olnud seotud merega. Peale Tallinna Riikliku Merekooli lõpetamist 1982 aastal töötasin Eesti merelaevandu-
ses. 1993 aastal alustasin õpingud Soomes Kotka merekoolis sadama töödejuhataja erialal. Peale kooli lõpetamist töötasin Paldiski Lõunasadamas dispetserina. 1998 aastast Miiduranna sadamas tegutseva AS Diksent juhatajana ja 2006 aastast tänapäevani Paldiski lõunasadamas, stividoriteenuseid osutavas ESTEVE Terminal AS’is osakonnajuhatajana. 2008-2012 õppisin Tallinna Tehnikakõrgkoolis logistikat.
Meeli Ivask sõprade klubi„Ipson“ liige, kus siiani tegime koeraga mäkkejooksu kaasa, aga nüüd koer juba selleks liiga vana. Keila vallas hetkel näen arengukohta kergliiklusteedele ka Keila lähiümbruses, et loomulikult eelkõige oleks turvalisem oma küla lastel ja täiskasvanutel näiteks jalgrattaga kooli, tööle Keila poole või Kloogaranda mere äärde sõita.
Tulevased üritused LAUPÄEV 14. september » Sügislaat “ Uus algus Kloogal”
Tunduvad väärt mõtted ja hea seltskond?
kell 11.00 Ohvitseride majas Kloogal Aedlinna tee 5 kontaktisik: Ann Räämet tel: 56 453 785 e-mail: ann.raamet@gmail.com
Kuni 31. 08. 2013 saab liituda IRL-ga, et kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Keila vallas. Selleks võta ühendust meie osakonna juhi Jaana Roosiga e-posti teel: jaanaroos@hot.ee
Sudoku
Sündinud Tallinnas. Lõpetanud Tallinna Reaalkooli .Abielus, 2 last. Ohtu külla abikaasa sünnikohta püsivalt elama asunud aastast 2002 . Töötan Swedbangas. Kunagi pidanud ka lillepoodi ja lõpetanud lilleseade kursused. Hobideks on käsitöö, aiandus ja laulmine naiskooriga Carmina. Ohtu külas on meil aktiivne saviring ja fotosõprade klubi ning korraldame erinevaid matku nii suuskadel, jalgratastel kui jalgsi. Olen ka Keila koera-
Ajame Eesti Asja