Konseratiiv nr2 - juuni 2012

KONSERVATIIV Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri kevad 2012

RAHVASTIK s체ndimust suurendab stabiilsus MIHHAIL LOTMAN, m천천dukas konservatiiv URMAS REINSALU erakonnast EERIK-NIILES KROSS rahvuslikust majanduspoliitikast MARKO MIHKELSON Venemaast JAAK AAVIKSOO k천rgharidusreformist MARGUS TSAHKNA vanemapensionist SOOME haldusreform Eksootilised VILJAD kodupeenral

E R A K O N N A

LIIKMEKÜSITLUS Hea erakonnakaaslane!

Poolteist aastat tagasi korraldas IRL üle-eestilise küsitluse, mille käigus kuulasime rohkem kui 60 000 inimese arvamust. Kuulamistega jätkame. Saamaks võimalikult laiapõhjalist tagasisidet erakonna liikmetelt, viime suvel läbi küsitluse, et Sinu arvamus, mõtted ja ideed jõuaksid erakonnani. Küsitluse kaudu saad Sa avaldada arvamust IRLi ideede, poliitikate ja tegevuste kohta. Kiita ja kritiseerida.

Palun leia kümmekond minutit, et täita ära meie koduleheküljel vastav küsitlusankeet. Sinu tagasiside on oluline, sest just selle põhjal teame, kuidas edasi liikuda.

Palun täida küsitlus meie kodulehel www.irl.ee

Küsitlusele vastanute vahel loosime välja 50 auhinda, milleks on järgmised ajalooraamatud: Äratajad, M.Laar Soomusrongide diviis Vabadussõjas, E. Laaman, J. Andreller, J. Poopuu Vene impeeriumi hukk, A.Susi Vangina imedemaal, H. Kargaja Pommid öisest teavast – öölahingulendurid idarindel, H.Arro Lugusid Julius Kuperjanovist, L. Laurson, R. Roht, J. Naelapea Unustatud rügement, A.Trei Lauri Törni legend, K.Kallonen, P. Sarjanen Eesti saatusehetked, L.Vahtre Atentaadid, S. Parissien Esimees Mao. Rääkimata lugu, J.Chang, J.Halliday

SAATEKS

Hea erakonnakaaslane, Jaanuaris ilmus meie erakonna uue ajakirja Konservatiiv esimene number. Täna oleme jõudnud ajakirja teise numbrini. Vahepeal on toimunud nii erakonnas kui Eesti poliitmaastikul üsna palju – valisime uue esimehe, riigikogu võttis vastu tasuta kõrghariduse seaduse ning praegu käib parlamendis töö vanemapensioniga. Toimunud on palju enamgi, mistõttu on igati ontlik see kokku võtta ja siia, nende kaante vahele kirja panna.

Peale igapäevase töö riigikogus, ministeeriumites ja kohalikes omavalitsustes oleme alustanud tõsist tööd erakonna ideelise platvormi uuendamiseks. Koostamisel on IRLi visioonipaber, kuhu saavad kirja erakonna ideoloogilised alused. Selle dokumendi esialgse põhja leiad Sa käesoleva ajakirja vahelt – see ei ole lõplikult valmis, mistõttu on kõigi mõtted ja ideed selle täiendamiseks väga teretulnud.

Alustame ka erakonna liikmeküsitlusega, et kuulata Sinu arvamust, mõtteid ja ideid meie poliitika kohta. Mida on tehtud hästi? Mida aga võiks teha paremini või teisiti?

Siinkohal paneksin kõigile südamele võtta kümmekond minutit ja küsitlus IRLi äsja valminud uuel kodulehel ära täita. Sinu tagasiside on oluline, sest just selle põhjal teame, kuidas edasi liikuda.

Kätte on jõudmas suvi, mis on enamjaolt puhkuste aeg, mida veedame pere, sõprade ja mõttekaaslaste seltsis eemal linnamürast ja töörutiinist. Nagu suvel ikka tavaks, peame iga aasta üheskoos mõttekaaslastega ka suvepäevasid, kus viime läbi arutelusid ja mõttetalguid, teeme sporti ja veedame meeldivalt aega. See aasta pole teisiti: ootame Sind IRLi suvepäevadele 21.-22. juuli Pärnumaale, Lepanina hotelli.

Sündmusterohket suve soovides, PRIIT SIBUL

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri Väljaandja: IRL Tiraaž: 9800 Trükkis: Printall Ilmub neli korda aastas.

Telefon: 6 240 400 E-post: info@irl.ee Postiaadress: Paldiski mnt. 13, Tallinn 10137 Toimetus: Gerrit Mäesalu, Kaido Kukk, Linda Eichler ja Karl-Kristjan Nigesen Tagasiside: linda.eichler@irl.ee Kaanefoto: Kaido Haagen

44

KEVAD 2012 Konservatiiv

SISUKORD

Sisukord 6

Uudised IRLi igapäevased tegevused, uued inimesed ja hetked, mis väärivad mäletamist.

8

Sündimust suurendab stabiilsus Kaido Kukk räägib rahvastikuteadlase Luule Sakkeusega rahvastiku vananemisest, rändest ja sündimusest. IRLi rahvastikupoliitika prioriteete kommenteerib Liisa Pakosta.

12 Küsime Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja Narva-Jõesuu linnapea Andres Noormägi vastavad päevapoliitiliselt aktuaalsetele küsimustele.

14 Hea on alustada positiivselt Urmas Reinsalu ülevaade toimeka erakonna tegemistest.

16 Mihhail Lotman – mõõdukas konservatiiv Karl-Kristjan Nigesen uurib, mida arvab professorihärra konservatiivsetest väärtustest, erakonnast ning ideelisest silmapiirist.

21 Rahvuslik majanduspoliitika Eerik-Niiles Krossi käsitlus rahvuslikust majandusest annab võimaluse end kurssi viia võrdlemisi värske IRLi liikme mõtete ja ideedega.

24 Putini Venemaa ja Eesti-Vene suhted Marko Mihkelson lahkab hiljuti toimunud presidendivalimiste taustal Eesti-Vene suhete tänast tegelikkust.

26 Õiglasem ligipääs kõrgharidusele Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikokku õppetoetuste ja õppelaenude seaduse muutmise eelnõu. Minister Aaviksoo kommenteerib.

30 Haldusreform Soomes: paraneb teenuste kättesaadavus ja kvaliteet Soome avaliku halduse ja kohalike omavalitsuste minister Henna Virkkunen kirjutab ajakirjale Konservatiiv Soomet ees ootavast haldusreformist.

32 Vanemapension tagab lapsevanematele õiglase pensioni Eesti rahva kestmiseks on vajalik, et meil sünniks praegusest vähemalt mõni tuhat last rohkem. 2013. aastal kehtima hakkav vanemapension on konkreetne rahvastikupoliitiline meede, mille IRL on ellu viinud.

34 Eksootilised viljad oma kodust Kuna kevad ja suvi on külvamiseks just kõige õigem aeg, annab Tiina Paasik ülevaate, kuidas Eesti kliimas kasvatada eksootilisi aedvilju arbuusi ja melonit. Aga ka tomatit ja erinevaid maitsetaimi.

Konservatiiv KEVAD 2012

5

Scanpix

UUDISED

Urmas Reinsalu on uus kaitseminister Eesti Vabariigi president nimetas uueks kaitseministriks erakonna esimehe Urmas Reinsalu. Reinsalu kinnitas ministrikandidaadiks erakonna eestseisus, kui senine kaitseminister Mart Laar esitas tervislikel põhjustel lahkumispalve. Urmas Reinsalu asemel sai Riigikogu liikmeks Mart Nutt.

IRLi fraktsiooni juhib Kaia Iva IRLi Riigikogu fraktsiooni esimeheks valiti senine fraktsiooni aseesimees Kaia Iva. Fraktsiooni aseesimehe kohale valiti Andres Jalak, teise aseesimehena jätkab Toomas Tõniste. Vastse fraktsiooni esimehe Kaia Iva sõnul peab ta fraktsiooni esmaseks ülesandeks panustada valijaga sõlmitud lepingu täitmisse ja tegeleda püsivalt erakonna poliitiliste eesmärkide saavutamisega. “Tasuta kõrgharidus on seadusena vastu võetud, edasi tegeleme üliõpilastele mõeldud vajaduspõhiste õppetoetustega ja vanemapensioniga,“ rääkis Iva.

6

KEVAD 2012 Konservatiiv

IRLi naised väisasid Brüsselit Mai alguses viibisid Tunne Kelami kutsel Brüsselis IRLi naised. Reisi eesmärgiks oli tutvuda nii Euroopa Parlamendi kui ka Tunne Kelami tööga. Ühtlasi saada ülevaade Eesti huvide esindamisest Euroopa Liidus ja Euroopa Rahvapartei (ERP) töödest-tegemistest. Visiidi käigus külastati Euroopa Parlamenti, Eesti Alalist Esindust EL juures ja ERP peakontorit.

Samuti kohtuti ERP naisorganisatsiooni juhi, Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni esinaise Doris Packiga.

Scanpix

UUDISED

Ingvar Saare

IRL Noored valisid uue juhatuse

Kolm omavalitsus­ juhti astus IRLi Isamaa ja Res Publica Liidu pink on taas pikenenud, sedapuhku kolme omavalitsusjuhiga.

Märtsikuus astus IRLi liikmeks Kihnu vallavanem Ingvar Saare. Aprillis liitusid erakonnaga Pärnumaa Sauga vallavolikogu esimees Vello Tiidermann ja Tartumaa Alatskivi vallavanem Andu Tõrva.

Kokku on erakonnas tänase seisuga 104 omavalitsusjuhti.

Vello Tiidermann

Indrek Arula

IRL Noored valisid aprillikuus toimunud üldkogul esimeheks Maria Kasepalu, kelle jätkamist esimehena toetas 107 liiget. Aseesimeesteks valiti Andero Laur (80 häält) ja Anneli Egel (82 häält). Juhatusse osutusid lisaks esimehele ja aseesimeestele valituks ka Janely Niit, Linda Eichler, Ander Roosipuu, Anna Peterson, Mihkel Kasepalu, Anna-Liisa Kuslap, Harri Puskar, Kristjan Kaldmäe, Jaan Sepping.

Esmakordselt organisatsiooni ajaloos rakendati eelhääletusena e-hääletamise võimalust.

Andu Tõrva

Grete Männikus

IRL Naiskogu juhib Annely Akkermann Märtsi lõpus toimunud IRL Naiskogu üld­ kogul valiti ühenduse uueks juhiks Riigi­kogu liige Annely Akkermann. Juhatusse osutusid lisaks esimehele valituks Kaia Iva, Annely Akkermann, Anne Nõgu, Riina Kitt, Reet Trei, Marika Vanaküla ja Liisa-Ly Pakosta. Samuti kuuluvad juhatusse naiskogu klubide esindajad: Katrin Heele Anderson Talinna klubi esindajana, Linda Langus Tartu klubi esindajana, Mari Suurväli Pärnu klubi esindajana ja Piret Maasik Harjumaa klubi esindajana.

Margit Nurmeots

Pärnumaa, Raplamaa ja Tartu said uued arendusjuhid

Erik Perlin

Isamaa ja Res Publica Liidu Pärnumaa, Rapla­ maa ja Tartu linna piirkondadesse asusid ametisse uued arendusjuhid.

Pärnumaa arengu eest vastutab nüüd Grete Männikus, Raplamaa eest Margit Nurmeots ning Tartu linna tüüri hoiab Erik Perlin.

Konservatiiv KEVAD 2012

7

RAHVASTIK

8

KEVAD 2012 Konservatiiv

RAHVASTIK

Eesti rahvastik vananeb, rahvastiku iive on negatiivne ning ilmselt kõigil meil on tuttavaid, kes on asunud tööle välismaale. Kaido Kukk räägib rahvastikuteadlase Luule Sakkeusega rahvastiku vananemisest, rändest ja sündimusest. IRLi rahvastikupoliitika prioriteete kommenteerib Liisa Pakosta.

Sündimust suurendab

Kaido Haagen

STABIILSUS

Rahvastiku pidev vananemine ei ole probleemiks üksnes Eestis vaid kogu Euroopas.

Kuidas peaks ühiskond vananeva rahvastikuga kohanema?

Rahvastiku vananemine ei ole trend mitte ainult Euroopas, vaid see ongi rahvastikuarengu põhimõtteline trend. See on ka väga tugevalt ilmnenud Aasias, varsti näeme seda Ladina- Ameerikas ja ei ole kaugel aeg, kui see ükskord ka Aafrikasse jõuab. On selge, et üha vananev rahvastik tähendab teistsugust ühiskonda.

Need majandusstruktuurid, millega me oleme harjunud viimased 50-60 aastat, peavad oluliselt muutuma. Näiteks näeme seda üha muutuvas rahvastiku haridustasemes — arenenud maade rahvastik on oma põhiosas vähemalt keskharidusega ning nooremates põlvkondades muutub varsti valdavaks kõrgharidusega inimeste osakaal. See kohustab meid mõtlema, millist laadi haridust me muutuvas ühiskonnas vajame. Tänaste arengute juures tähendab see üldiselt seda, et inimene ei omanda enam haridust eluks ajaks, vaid on vaja paindlikku süsteemi, millelt on võimalik ümber õppida. See aga eeldab, et esmase kõrgema hariduse andmine

oleks suhteliselt lai ja mitte väga spetsialiseerunud, et inimesel oleks võimalik oma teadmisi pidevalt täiendada. Seda teed on kõige paremini käinud Põhja-Ameerika, kus esmane kõrgharidus ei ole tänapäeval enam niivõrd spetsialiseerunud.

Kui rääkida aga Eestist, siis meie rahvastiku eeliseks on, et ka meie vanemaealistel on juba üpris kõrge haridustase. Sellelt pinnalt on võimalik vanematel inimestel suhteliselt kergesti omandada uusi teadmisi ja vajadusel rakendada uusi oskusi teistel töökohtadel. Samas takistab sedalaadi arengut tihtipeale vanema põlvkonna enesehinnang, sest madal usk enda võimetesse ja võimalustesse end edasi arendada ei võimalda paljudel üldse end proovile panna uutel radadel.

Vanemteadur LUULE SAKKEUS on Tallinna Ülikooli Eesti Demo­ graafia Instituudi direktor, majandus-, sotsioloogia- ja demograafiaharidusega rahvastikuteadlane.

Kas eakate aktiivsem kaasamine tööturul tekitab vajaduse tõsta pensioniiga?

Pensioniea tõstmine annab signaali, et meid sunnitakse töötama, kuid see ei taga paindlikkust. Seetõttu ei peaks pensioniea tõstmine olema eesmärk omaette.

Pigem peaks vanema põlvkonna aktiivsus tööturul olema seotud rahvastiku tervisega, kuna meil on Euroopa üks kõige Konservatiiv KEVAD 2012

9

RAHVASTIK madalam tervelt elada jäänud eluaastate arv. Kõik see, mis soodustaks aktiivsena vananemist, võimaldab ka kauem ühiskonnas panustada. Lisaks, meie ühiskond ei ole täna väga aldis erinevate toimetulekupiirangutega inimestele võimaldama töökohti. See on üks pool, mis kindlasti vajab väga tugevat järeleaitamist, kui me tahame eakaid tööturule aktiivsemalt kaasata. Peame tööandjatele selgitama, et vanemaealised on täiesti kasutatav tööjõud, kellel on mitmeid eeliseid. Erinevate põlvkondade koostoimes võib luua keskkonna, mis on oluliselt efektiivsem.

Mida teha, et eakate osakaal muutuks tööturul senisest suuremaks?

Töökeskkonna kohandamine peaks muutuma tavapäraseks tegevuseks. Peaks olema tavapärane, et töökoht kohandatakse inimese vaimse ja füüsilise võimekuse järgi. Samuti seisab ees oluliselt laiem sotsiaalteenuste välja arendamine, mis tagaks tööjõu hoidmise aktiivsena ka kõrgemas eas. Kaaluda tuleks näiteks hoolduskindlustuse loomist, kuna tänane pension ei kata neid vahendeid, mis on vajalikud etapil, kui muutume täielikult hooldatavateks.

Lisaks on suureks probleemiks, et vanemaealised on üle Eesti väga erinevates situatsioonides, kuna nende ligipääs abile ja toetustele sõltub väga palju kohaliku omavalitsuse finantsvõimekusest.

Arvestades meie regionaalset mustrit, kus vanemaealiste osakaal on suur just äärealadel, kus samas on vähe tööealist elanikkonda, puudub paljudel omavalitsustel võimekus eakaid piisavalt abistada. Äärealade tühjenemise vältimiseks tuleb soodustada kaugtöövõimalusi ning jätkuvalt panustada infrastruktuuri väljaarendamisse, et inimestel oleks võimalus tööd teha, olenemata sellest, millisel äärealal asub inimese elukoht.

Paljudes riikides on tööjõupuuduse lahendamiseks rakendatud võõrtööjõu sissetoomist.

Kas on reaalne, et millalgi minnakse ka Eestis massilise võõrtööjõu sissetoomise teed?

Kõik võõrtööjõuga seotud lahendused on lühiajalised. Iga immigratsioonilaine pikas perspektiivis võimendab vananemist, kui needsamad sisserännanud vanuriikka jõuavad. Eesti viimase kümnendi 10

KEVAD 2012 Konservatiiv

kiire vananemiselaine on paljuski seotud suurte immigratsioonilainetega viiekümnendatel Venemaalt ja teistelt endise NSVLi aladelt. Eestis on ühiskonna tänase kiire vananemise üks põhjustajaid just omaaegne võõrtööjõud. Igasugune rahvastikuarengus tekitatud laine annab oma mõjutusi teiste ühsikonna protsesside toimimisele, mistõttu jätkusuutlik on igas olukorras toetuda oma ressurssidele.

Turvalisus ja kindlus on olulisem, kui teadmine, et lapsevanem saab sünnitades kätte vanema­hüvitise ja sellega kogu tugi piirdubki.

Kuid midagi tuleks ette võtta, kui väljaränne Eestist peaks muutuma veelgi massilisemaks?

Ma ei usu, et Eestis muutub väljaränne massiliseks. Ränne on rahvastiku­ struktuurist tulenev ja tal on oma vanuse­ sõltuvus, mistõttu tuleb väljaränne kõne alla vaid teatud vanuses, mil ollakse seotud õppimise ja esimese töökogemuse omandamisega. Just selles vanuses ollakse rändealdis. Üldjuhul tulevad need inimesed oma kodumaale tagasi, olles omandanud väärtusliku kogemuse välismaal.

Palju on räägitud näiteks arstidest, kes lähevad kõrgema palga pärast ära Soome tööle.

Eesti arstid ja ka teised spetsialistid ei lahku siit püsivalt. Käiakse piiri taga mingil ajaperioodil raha teenimas ja ennast täiendamas ning seejärel tullakse tagasi.

Keegi ei ole siit ju täielikult ära läinud.

See on müüt! Kui vaadata rände vanuskõveraid, siis on väga selgelt näha, et väljaränne toimub nooremas eas ja sisseränne (naasevränne) hilisemas eas.

Kas Eesti võiks olla atraktiivne sihtriik ka võõrtööjõule?

Ilmselt Eesti kliima ja elatustase pärsivad seda, et Eesti oleks sihtmaa nendele

riikidele, kes on meist natukene vähem arenenud. Näiteks Venemaa puhul seda potentsiaali juba ammu enam ei ole. Küll aga võib seda potentsiaali veel leida näiteks Aasiast või Aafrikast. Samas, ma ei ole kindel, kas sedalaadi tööjõud on meie majandusele vajalik, kuna see tähendaks senise iganenud majandusstruktuuri kinnistamist. Vananenud majandusstruktuuri toitmise asemel peaksime tähelepanu suunama hoopis sellele, kuidas minna üle teadmistepõhisele ning kõrgtehnoloogial põhinevale majandusele, mis ei saa põhineda massilisel sisserändel või tööjõumahukatel harudel. Üks oluline aspekt on ühiskonna kohanemine vananeva rahvastikuga. Kui aga sündimus samas pidevalt väheneb, tekib küsimus, kas Eesti rahvas jääb nii üldse püsima?

Sündimusel, nagu igal teisel rahvastikuprotsessil, on oma arenguloogika, seetõttu ei saa oodata sündimuse vabalangust. Rahvastikul on omadus püüelda enda taastootmise poole ehk tagada iseenda jätkusuutlikkus peamiselt kahe protsessi – suremuse ja sündimuse – koosmõjus. Mõlemat protsessi, eriti sündimust, mõjutab kõige enam ühiskonna turvalisus. Seetõttu peab rahvastikupoliitika olema stabiilne. Ükskõik, mis meetmeid me kasutusele võtame, peab see olema kõikide poliitiliste parteide poolt ühtemoodi edasiviidav. Kui inimene sünnitab, peab tal olema kindlustunne, et keskkond lapse kasvatamiseks püsib pikemas perspektiivis turvaline. Näiteks tahab lapsevanem olla kindel, et haridussüsteem võimaldab lapsel kõik 20 aastat head haridust saada.

Turvalisus ja kindlus on olulisem, kui teadmine, et lapsevanem saab sünnitades kätte vanemahüvitise ja sellega kogu tugi piirdubki. Edukad on need meetmed, mis tagavad stabiilsuse, turvalisuse ja on orienteeritud ühiskonna jätkusuutlikkusele.

Näiteks Skandinaavias on see kõik, mida te kirjeldate, väga hästi tagatud. Kuid ometi ei ole ka seal sündimuskordaja piisavalt suur, et rahvastik end taastoodaks?

Tänapäeva iseloomulik trend on lükata sünnitamine vanemasse ikka. Me ei saa täna mõõta, kui tulemuslikud on olnud

RAHVASTIK lähiminevikus kasutusele võetud rahvastikupoliitilised meetmed enne, kui need on vähemalt ühe põlvkonna jao kehtinud – alles siis on võimalik hinnata, kas ja kui efektiivselt on rakendatud meetmed toiminud.

Kas oskate tuua näiteid riikidest, kus on leitud toimivaid lahendusi sündimuse suurendamiseks?

Eesmärk ei ole lihtsalt sündimust suurendada, vaid tagada jätkusuutlikkus, mis tähendab rahvastiku kõigi protsesside koostoime arvestamist. Ühelt poolt peavad meetmed olema suunatud sellele, et inimesed võimalikult kaua püsiksid terved ja aktiivsed ning kui algavad olulised tervisehädad, siis ei jäeta inimest ja tema lähedasi oma muredega üksi. Teisalt, kui meile terendab igakülgselt toetatud vanaduspõlv, ei ole hirmu ka sellesse ühiskonda järglasi soetada. Igal eluetapil peame me tundma ühtmoodi, et me oleme selle ühiskonna oodatud liikmed ning võimalused enda realiseerimiseks ja selle rakendamiseks on soositud. Ühes stabiilseima rahvastikupoliitikaga riike läbi viimase sajandi on selles mõttes olnud kindlasti Prantsusmaa. Samuti on erinevate poliitikate koostoimet rahvastiku jätkusuutlikkuse arendamisel arendatud Põhjamaades.

IRL on välja käinud vanema­pensioni idee.

Mida sellest arvate?

See on üks võimalikest lahenditest väärtustamaks laste kasvatamist. Samuti tõstab vanemapension inimeste turvatunnet. Samas peaksime lisaks laste kasvatamise väärtustamisele mõtlema ka sellele, mis ootab tulevikus ees neid, kes alustasid tööd praeguse sotsiaalkindlustussüsteemi järgi ja kelle palk on alla riigi keskmise.

Need inimesed on potentsiaalselt meie tulevane vaesusrühm. Stabiilsuse ja tasakaalu tagamise huvides tuleb praegu tegeleda eelkõige nende inimestega. Vanemapension parandab inimeste turvatunnet, kuid see on üks meede paljudest.

Tulemuslikkuseni jõuame mitmete meetmete koosmõjus.

LIISA PAKOSTA, IRLi demograafiatoimkonna juht:

“Iga lapse eest lapsevanemale hääle andmine valimistel muudab kõikide erakondade lubadusi lapsesõbralikumaks.”

Eesti rahva püsimajäämine on meie kõige tähtsam küsimus üldse. Oma rahvas, oma riik, oma kultuur, oma keel – kõik see vajab inimesi, kes teatepulka üha vastu võtaks ja vanemate inimeste tööd jätkaksid. Väikese rahvana ei saa me endale lubada mõtlemist, et las see sündivus langeda või mis nende tervelt elatud aastate heaks ikka teha annab.

Euroopa riigid on tõestanud, kasvõi rahvastikuteadlase Luule Sakkeuse poolt viidatud Prantsusmaal, et riiklike poliitikatega ja selgemalt väljendatud lapsi toetavate väärtushinnangutega annab olukorda nii laste, lapsevanemate kui eakate jaoks väga palju parandada.

Meile on erakonnana suur au kanda vastutust juba teoks tehtud perepoliitiliste meetmete eest, nagu vanemahüvitis, vanemapension, kohe on järgnemas perede majanduslikku koormust leevendavad vajaduspõhised õppetoetused tudengitele ja igale lapsele riigi poolt tasutud ühes huviringis osalemine. Pikemalt

ja vastutustundlikult ette vaadates näeme suurt vajadust senisest terviklikuma ja kaasaegsema poliitika järgi, mis väärtustaks lapse kasvatamist just selliselt, nagu teadlane viitab – pakkudes lapsele ja lapsevanemale kindlustunnet nii siis, kui lapsed on väikesed kui ka siis, kui lapsevanem ise abi vajab.

Lisaks rahalistele toetustele, mis on kahtlemata olulised, suudame just meie väärtuspõhise erakonnana pakkuda ka selliseid lahendusi, mis muudavad ühiskonna suhtumisi. Näiteks, iga lapse eest lapsevanemale hääle andmine valimistel muudab kõikide erakondade lubadusi lapsesõbralikumaks, nii et lõpuks avaldabki see otsest mõju Eesti saamisel kõige lapsesõbralikumaks riigiks. Väikestele ja väetitele hästi sobivas riigis on aga kõikidel parem elada.

Laiapõhjalise ja tervikliku perepoliitikaga saavutame nõnda kaks peamist eesmärki: eesti rahva püsimajäämine tulevikus ja inimeste parem toimetulek olevikus.

Konservatiiv KEVAD 2012

11

KÜSIMUS

on tarbijal elektri­turu avanedes oluline teada?

MIDA

MIKS

JUHAN PARTS,

TUNNE KELAM,

majandus- ja kommunikatsiooniminister

Elektrienergia turg avaneb kõigile tarbijatele alates tuleva aasta algusest. See on viimane laiatarbeteenus Eestis, mis ei tööta turumajanduse põhimõttel. Kui tuua paralleele, siis võiks võrrelda omaaegse telekommunikatsioonituru avanemisega, mis tõi kaasa rohkem pakkujaid ja parema teenuse kvaliteedi.

Kõige olulisem on see, et peagi saab iga inimene, korteriühistu või ettevõte ise valida, kellelt ja mis tingimustel ta elektrit ostab. Piltlikult öeldes tähendab see, et murdub Eesti Energia monopol ja valida saab mitme müüja vahel. Samas, tuleb olla tähelepanelik, kaalutleda ja valida enda tarbimisele vastav sobivaim müüja.

Teine oluline aspekt on, et uut pakkujat ei pea tingimata kohe valima. Kui te pole selle aasta lõpus või tuleva alguses endale uut müüjat leidnud, siis tagab teile elektri olemasolu senine võrgumüüja. Ehk siis, elekter ei katke hetkekski. Ja müüjat võite vahetada sisuliselt iga kuu, kuidas soovi on.

Turu avanemine puudutab ainult elektrienergia enda hinda, seega ligikaudu kolmandikku elektri arvest. Võrgutasud jäävad endiselt riigi kontrolli alla.

Lõpetuseks tuletan meelde vana tõe – kõige kindlam viis alandada kodukulusid on investeerida energia säästmisse. Olen majandusministrina andnud suure panuse loomaks riiklikke toetusi kodude renoveerimiseks. Palun mõelge selle peale!

12

KEVAD 2012 Konservatiiv

lubatakse Euroopa Liidus topeltstandardeid?

Euroopa Parlamendi liige

26. aprillil saatsime koos Euroopa Rahvapartei fraktsiooni 10 Kesk- ja Ida-Euroopa delegatsiooni juhiga avaliku kirja Euroopa Komisjoni presidendile José Manuel Barrosole, väljendades sügavat kahetsust ja muret Kesk- ja Ida-Euroopa kodanikke diskrimineerivate aktsioonide üle Euroopas.

Oma kirjas viitame Hollandi Vabaduspartei (PVV) idaeurooplaste vastasele internetileheküljele ja samas toonis Belgia paremäärmusliku partei Vlaams Belangi internetileheküljele.

Samuti oleme mures hiljutise Šveitsis vastu võetud otsuse üle, mis viib ajutiselt sisse tööjõu sisserännupiirangu 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud Kesk-ja Ida-Euroopa liikmesriikide kodanike suhtes: “Me usume, et sellised diskrimineerivad aktsioonid on vastuolus Euroopa põhiväärtustega nagu inimväärikus, vabadus, võrdsus, õigusriiklus ja inimõiguste austamine ning teevad kesk- ja idaeurooplastest teise järgu kodanikud.

Me ei saa tolereerida ühtegi diskrimineerimisvormi. Need looksid ohtliku pretsedendi ja võivad innustada äärmuslikke poliitilisi rühmitusi pöörduma Kesk- ja Ida-Euroopa kodanike vastu. See viiks ksenofoobia tugevnemiseni, äärmuslike rühmituste levimiseni ja looks lõhe Euroopa rahvaste vahel, mis tähendaks tervikuna EL nõrgenemist.

Seda silmas pidades kutsume Euroopa Komisjoni astuma üles nende topeltstandardite vastu, kasutades oma jõudu survestamaks kõiki liikumisi, poliitilisi jõude ja isegi riike, et taolised aktsioonid lõppeks koheselt.”

KÜSIMUS

võiks põllumajandustoetused jõuda Euroopa tasemele?

MILLAL

KUIDAS

HELIR-VALDOR SEEDER,

ANDRES NOORMÄGI,

põllumajandusminister

mõjutaks Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaa arengut?

Narva-Jõesuu linnapea

Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimise plaan on igati tervitatav. See oleks ajaloolise kuulsusega Narva piirkonna arengu jaoks märgilise tähtsusega, kuna suureneks riigi kohalolek, elavneks kohalik majandus ning mis ehk kõige tähtsam: siinsel arvukal venekeelsel elanikkonnal tekiks lisamotivatsioon õppida ja kasutada riigikeelt.

Tendents selles suunas ju liigub – olen oma Narva-Jõesuus töötatud aja jooksul märganud, et avalikku sektorisse lisandub juurde väga hea keeleoskuse, oma riiki austavaid tublisid kohalikke noori. Kuid Sisekaitseakadeemia tulek tõstaks oluliselt sellise arengu tempot.

Veel selline huvitav fakt – Sisekaitseakadeemia poolt õpetatavad ametid on olnud ajalooliselt ikka südamelähedasemad venekeelsele elanikkonnale.

On selge, et niivõrd mahuka ja olulise riikliku struktuuri paigutamine Tallinnast Narva oleks märgilise tähtsusega. Sellega edastaks riik selge sõnumi, et Eesti Vabariik võtab Ida-Virumaa tulevikku tõsiselt ning kavatseb piirkonna arengusse panustada ja piirkonda positiivselt integreerida.

Samuti ei ole mul kahtlustki, et akadeemia Ida-Virumaale toomine elavdaks siinset majandust ja elukeskkonda. Tekiks juurde uusi töökohti, areneks taristu ning paraneks üldine elu- ja vaba aja veetmise keskkond.

Põllumajandus on Eestile tähtis majandusharu ning põllumajandussaaduste eksport olulisel kohal, seetõttu on meile vajalik seista otsetoetuste võrdsustamise ja EL-sisese õiglase konkurentsipoliitika eest.

Olen jätkuvalt seisukohal, et eeloleval eelarveperioodil peaks kõigi liikmesriikide otsetoetustasemed olema vähemalt 90 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Kuid olukord on keeruline.

Tänase seisuga on Euroopa Komisjon pakkunud välja, et Eestis tõuseks otsetoetuste tase järgmise eelarveperioodi jooksul aastatel 2014-2020 tänaselt 45 protsendilt 58 protsendile EL keskmisest tasemest. See on oluline tõus, kuid see ei taga võrdseid konkurentsitingimusi ning selline otsetoetuste võrdsustamise tempo meid ei rahulda.

Arvan, et minu selgitustöö tulemusena on põllumajandusministrite nõukogu valmis muutma Euroopa Komisjoni määruseid ja toetama Balti erisust, mis tähendab otsetoetuste kiiremat võrdsustamist.

Kuid läbirääkimised otsetoetuste võrdsustamiseks jätkuvad ning lõplikult paneb järgmise eelarveperioodi otsetoetuste taseme paika Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlamendi kaasmenetlus ehk ühisotsus.

Loodetavasti jõutakse ühisotsusteni 2013. aasta alguses.põllumajandusminister

Konservatiiv KEVAD 2012

13

PÖÖRDUMINE

Hea on alustada positiivselt 14

KEVAD 2012 Konservatiiv

PÖÖRDUMINE

IRL

on viimaste kuude jooksul olnud väga toimekas – tasuta kõrghariduse seadus on vastu võetud, valitsus saatis parlamenti ka vajaduspõhiste õppetoetuste seaduse eelnõu.

Jõudsalt oleme edasi liikunud meie valimislepingus fikseeritud vanemapensioni seaduse eelnõuga, samuti saab enne parlamendi suvepuhkust vastu võetud Mart Laari vedamisel koostatud kaitseväeteenistuse seadus. Nende kaalukate sammude tegemise üle saan sada päeva erakonna esimehena ametis olnuna vaid tänulik olla.

Värskelt kaitseministri ametisse asunult saan tänada ka kõiki erakonnakaaslasi asjalike nõuannete ning heade soovide eest uues ametis. Tunnustan Marti kaitseministri ametis tehtud töö eest. Minu siht on olla tema seatud ülesannete jätkaja. Kesksed ülesanded on selles vallas kümneaastane uus riigikaitse arengukava, kaitseväe palgapoliitika, veteranidepoliitika ja uue kaitseliidu seaduse menetlemine. Loodan, et suudan kaitseministrina tugevdada valitsuskoalitsiooni kui terviku olukorda ning ka meie erakonna positsioone.

Mul on hea meel, et erakond on suutnud muutustega hästi toime tulla ja käitunud ühtse meeskonnana, valides parlamendifraktsiooni juhtima Kaia Iva. Olen veendunud, et tema arukus ja asjalikkus hoiavad Riigikogus töist õhkkonda ning me saame erakonna jaoks oluliste poliitikatega jõudsalt edasi liikuda. Fraktsiooni töövõime ja saadikute tõsine suhtumine seadusloomesse on erakonna poliitilise toimimise seisukohalt esmatähtis.

Nagu on öelnud Mart Laar - Isamaa ja Res Publica Liidu kohus on vedada arutelu Eesti tuleviku üle. Mul on hea meel, et erakond tegeleb selle ülesande täitmisega aktiivselt, arutades erakonna ideoloogia alusdokumendi sisu üle. Selle lähtekohaks on, et Eesti, iseseisev riik, on meie rahvusliku eneseteostuse suurim saavutus ning ainuvõimalik keskkond eesti rahvuse ja kultuuri püsimiseks läbi aegade.

Eesti riik on loodud Eesti rahvuslike huvide kaitseks ja edendamiseks. Eesti on ainus riik, kus räägitakse eesti keelt. See teeb Eesti riigi eriliseks kõigi teiste riikide kõrval. Rahvusliku poliitika ülesanne on tunnistada ja mõista toimuvaid muudatusi ning hoolitseda sealjuures oma põhiülesande täitmise eest, milleks on eesti

rahva kestmine. Kõik muu on vahend selle eesmärgi saavutamiseks.

IRLi vedamisel arutab Riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena eesti rahva demograafilisi väljavaateid.

Meie erakond on veendunud, et Eesti on riik, kus väärtustatakse inimeste tublidust ja töökust, sest heaolu saab ühiskonnas tekkida läbi pingutuse ja töö.

Teistel võimalustel pole pikka tulevikku.

On moraalne ja majanduslikult ainuvõimalik, et tööd tegeva inimese toimetulek on parem, kui tööd mittetegeval. Olen kindel, et teisiti ei suuda olla edukas ei inimene ega riik.

IRL on toimekas erakond – aasta pärast parlamendivalimisi võime rahuliku südamega vaadata tehtule tagasi. Eelmise aasta majanduskasv oli 7,6 protsenti, vanemapension tuleb, innukad õpilased hakkavad saama tasuta kõrgharidust, kodualuse maa maks kaob järgmisel aastal, küttekulude vähendamiseks toetatakse nii korterelamute kui eramute soojustamist, lasterikaste perede kodutoetuse kavaga on saanud viie aastaga toetust 1254 paljulapselist peret.

On selge, et kõigile küsimustele pole ikka veel vastuseid ja probleemidele lahendusi – haldusreformi vajadus pole kusagile kadunud, sest praegu halveneb elukvaliteet maapiirkondades pikkamööda, kuid masendava järjekindlusega. Elanike arv püsib vaid kahes suures linnas, ülejäänud Eestis jääb elanikke vähemaks.

Pean lubamatuks, et vallamaja on hääbuvates omavalitsustes viimane arvestatav tööandja, olukorras, kus inimeste lahkumise tõttu on kinni pandud ettevõtted, kool, pood, päästedepoo ja postkontor.

Selle vastu aitab vaid see, kui riik hakkab suunama kohalike tõmbekeskuste arengut ja ei lase hääbumisel kulgeda omasoodu.

Möödunud 20 aasta jooksul on Eesti arengut soosinud julgus, julgus otsustada, julgus tegutseda. Loodan, et see julgus ei ole kadunud ja Eesti suudab taas pikema ja reipama sammuga edasi minna. IRL teeb, mis meist sõltub, meie missioon on mõelda positiivselt ja julgelt ning hoolitseda täna ja tulevikus selle eest, et Eesti oleks elamisväärne ja kaasaegne riik.

Jõudu tööle!

URMAS REINSALU IRLi esimees

Konservatiiv KEVAD 2012

15

KONSERVATIIV

IRLis on inimesi, kelle kohalolekut me igapäevaselt ei teadvusta, ent Eesti kultuuriruumi ja mõttemaailma sisustavad nad tihti enam kui mitmed pidevalt “pildis” olevad karjääripoliitikud. Üks sellistest – ja kahtlemata tähelepanuväärsemaid – on professor Mihhail Lotman, tänane Tartu linnovolikogu esimees. Karl-Kristjan Nigesen uurib, mida arvab professorihärra konservatiivsetest väärtustest, erakonnast ning ideelisest silmapiirist.

Mihhail Lotman – mõõdukas konservatiiv Kas sind võib pidada konservatiiviks?

Mina olen mõõdukas konservatiiv.

Kust see mõõdukus tuleb? Sul on viis last, sa oled usutunnistuselt katoliiklane ... Justkui konservatiivne raamistik.

Mõõdukus? Ma arvan, et viis last on üsna mõõdukas.

Kui rääkida tõsiselt, siis konservatiivsus seisneb selles, et ma ei arva, et mina olen targem kui loodus, targem kui ajalugu. Näiteks, teen mingisuguseid plaane ja siis hakkan kärsitult neid push’ima.

Igasugune mittekonservatiivsus seisneb ennekõike selles, mida võiks nimetada sotsiaalseks projektivismiks – ma loon oma kujuteldava mudeli ja mul on kohe varrukast võtta ka valmislahendused.

Toon paar näidet. Praegu akuutne poleemika sookvootide üle – ühelt poolt ma arvan, et naiste roll Eesti poliitikas peaks suurenema. Samas on sookvooti16

KEVAD 2012 Konservatiiv

de sisseviimine tüüpiline sotsiaalne projektivism. Minu arvates on asi milleski muus. Kui kuskil läänes, Skandinaavias, on valimistel kaks kandidaati, mees ja naine, siis suur osa naisi hääletavad automaatselt naise poolt, ükskõik, mis vaated neil on. Või peaaegu automaatselt. Ja see on selline feminismi suur saavutus.

Eestis nii ei ole ja ma ei arva, et see on tingimata halb.

Kas meil erakonnas on neid naisi, kes tingimata peaksid olema poliitikas?

Meil erakonnas on naisi. Aga ma tunnen et neid võiks olla palju rohkem. Poliitiliselt aktiivsed naised aga eelistavad vasakerakondi. Samas, kui me vaatame maailmas ringi, siis feminismis (ma pean ennast ka muuseas feministiks) on olemas ka üsna tugev suund konservatiivseks feminismiks. See tähendab, et naine ei ole nagu mees, tal on omad vajadused, omad tähtsad omadused, omad

Karl-Kristjan Nigesen

KONSERVATIIV

Konservatiiv KEVAD 2012

17

KONSERVATIIV tugevamad jooned ja neid tuleb arendada, aga mitte alla suruda.

Kuidas konservatiivne maailmavaade väljendub sinu poliitilises tegevuses? Sa olid Riigikogu liige, mis olid need sinu astutud sammud, mis kannavad sinu maailmavaadet, kas oli miskit, mis jäi tegemata? Üsna palju jäi tegemata. Kui ma olin Riigikogus, siis minu lühike periood seal jaguneb kaheks ebavõrdseks osaks. Esimene, kui me olime võimul. Ma ei taha ennast upitada, aga siis õnnestus midagi teha.

Teine, kui me olime opositsioonis, siis sai vaid mingisuguseid asju natuke kallutada, näiteks looduskaitse valdkonnas. Sellepärast nimelt, et see ei olnud kuidagi seotud Res Publica ideoloogiaga.

Aga Res Publica värgil oli plokk ees. Ükski ettepanek ei läinud läbi. Õnnestus just seal, kus oli näha, et tegemist ei ole erakondliku poliitikaga ... Ühendriikide poliitilisel maastikul on teemad, kus toimub lahknemine paremale-vasakule – abordid, samasooliste abielud. Sina, kui katoliiklane ja sinu väärtused?

Mina, kui katoliiklane, kui Eesti Vabariigi kodanik absoluutselt ei pea vajalikuks lähtuda Ameerika mudelist. Ameerikas on üldse väga omapärane süsteem, mis on Euroopale, mitte küll täiesti võõras, aga võõrastav.

Niisiis abordid ja samasooliste abielud. Esiteks, need on erinevad küsimused. Mis puudutab aborte, siis ma olen absoluutselt veendunud, et abort on halb, selles väljendub minu konservatiivsus. Samas aga abordi keelustamine oleks veelgi halvem, seda ütlen kui mõõdukas.

Kes valib? Millal on või võiks olla abort õigustatud? Siis, kui on tegu eluriskiga emale või lapsele. Kes seda otsustab?

Ma olen täiesti veendunud, et seda ei saa otsustada ema, kas tal on risk või mitte.

Siin peavad olema objektiivsed arstlikud näitajad, kusjuures ma arvan, et emal on õigus nendest ikkagi ka mitte välja teha ja sünnitada.

Mis ma veel tahaks abortide puhul öelda, et mulle ei meeldi see diskussioon ja rollide jaotus, et abortide pooldajad on noored naised, abortide vastased on 18

KEVAD 2012 Konservatiiv

minuvanused vanad fertiilsuse kaotanud mehed. Ma ei taha lähtuda soolisest stereotüübist. Siin tuleb väga selgelt aru saada, kus on demagoogia, kus on lausvale.

Vasakpoolne feminism ütleb, et abordid on naiste õigus ja peaaegu, et naiste jaoks tehtud asi. Kui me vaatame ajalooliselt, siis näeme, et abort on alati olnud seotud meeste domineerimisega naiste üle. Abort oli Vana-Roomas just maksimaalselt mees-šovinistliku ühiskonna väljendus. Naisi sunniti seda tegema.

Abort on naise bioloogilise olemuse vastane. Abordid olid vahendiks vene ja saksa koonduslaagrites.

Mõlemal juhul on naine objekt, teda vägistatakse, ta rasestub, tehakse abort

Nad ei saa aru, mis on abielu institutsioon, nad lihtsalt näevad, et teised saavad, nemad ei saa, miks ei saa ... ja naist saab jälle seksuaalselt kasutada.

Abort ei ole mitte kuidagi ajalooliselt seotud naiste õigustega. On olemas veel drastilisemaid näiteid, nn abordidoping Saksa DV-s. Raseduse katkestamisega saavutati naissportlasel head tulemused.

Ma ei näe siin taga mingisuguseid naiste õigusi, vastupidi, see on naise keha objektistamine ja selle ärakasutamine.

Nüüd samasoolised abielud. Ühelt poolt, inimesed tahavad abielluda, miks me neid takistame. Ja siin ma pean ütlema, et ma olen mõõdukas vastane.

Sellepärast, et kui räägitakse abieludest, siis ei kujutata ette, mis on abielu. Paraku vassivad nii pooldajad kui vastased. Vastased ütlevad, et on olemas igipõline bioloogiliselt determineeritud abieluvorm, mis on mehe ja naise vahel. Vale. Esiteks ei ole abielu üldse bioloogiline, vaid sotsiaalne nähtus. Teiseks, abielu mehe ja naise vahel nende vabal valikul on suhteliselt uudne ja marginaalne vorm.

Pooldajad ütlevad, et abielu on vaba valiku asi. Valik seaduse raamides, loomulikult lapsega ei saa abielluda. Kaks täiskasvanud inimest võivad mitte arvestada sellega, mis soost nad on ja abiellu-

da ning vaid ebaõiglased seadused ei luba neil seda. Jällegi vale. Traditsiooniline abielu ei ole mitte kahe inimese, vaid kahe klanni või kahe perekonna vahel.

Täna me käsitleme ju abielu siiski sakramentaalses võtmes? Üks hetk. Ma tahan öelda, et siin me näeme vastuolu euroopaliku individualistliku ühiskonna, kus õiguse subjekt on inimene, ja traditsioonilise ühiskonna, kus on muuseas välja kujunenud abielu institutsioon, vahel. Viimases ei ole subjekt üksikinimene, vaid isiksus on perekond või klann. Kui seal tütar teeb midagi valesti, siis ta halvendab oluliselt kogu klanni (kuhu kuuluvad ka esivanemad) positsiooni teiste klannide hulgas. Mitte üksnes moraalses, vaid ka materiaalses mõttes, see on väga tõsine asi.

See, millest meie räägime, on kristlik abielu. Tänapäevane, moodne abielu. See ei ole traditsiooniline abielu, kristlus on moodne asi, revolutsioon arusaamises, kes vastutab. Juba vanas testamendis on naine mehe oma, mitte oma suguvõsa oma. See paneb naise ühelt poolt justkui orjusse mehe suhtes, kuid vabastab ta perekonnast. Väga revolutsiooniline asi.

Kristlik abielu 20. sajandil vabastab naise ka mehe orjusest. Veel 20. saj II poolel traditsioonilises laulatustseremoonias, näiteks anglikaani kirikus, on need tõotused, mida ütlevad mees ja naine, erinevad. Mees lubab hoolitseda, naine lubab alluda. Esimene, kes ütles, et ei allu, oli printsess Diana ja ei allunudki.

Tema pärast muudeti vormel.

Katoliiklikus kirikus muutus see 60-ndatel aastatel seoses II Vatikani Kirikukoguga. Naine enam ei allu mehele, kuid need on väga uued asjad. Me ei saa öelda, et see on traditsiooniline arusaam ja mingisugused friigid, seksuaalsed hälvikud, tahavad seda rikkuda. See on moodne arusaam, kuid ma arvan, et see on õige arusaam.

Niisiis, ma tahan öelda, et need, kes tahavad homoseksuaalse abielu seadustada, ei saa aru, mida nad tahavad. Nad ei saa aru, mis on abielu institutsioon, nad lihtsalt näevad, et teised saavad, nemad ei saa, miks ei saa ... Ma saan aru, et ma ei anna lihtsaid vastuseid, need ongi keerulised küsimused.

Siin on tõepoolest mõttearendus.

Palju seda mõttearendust ja

KONSERVATIIV diskussiooni meil erakonnas üldse on? Sinu jaoks piisavalt või jääb sellest puudu?

No ma olen Res Publica taustaga. See on selge vahe. Res Publicas me diskuteerisime kogu aeg, aga Isamaaliit oli palju pragmaatilisem – mis me kõiki asju arutame, võtame parem ruttu vastu otsuseid.

Võib-olla see on õige, aga mulle meeldib rohkem diskuteerida. Et diskussioon ei oleks mitte erakonnas, vaid erakond olekski ideede generaator ja ka vastuvõtja neile ideedele, mis tulevad väljastpoolt.

Sinu üks uurimissuund on poeesia ja retoorika. Kas me võiksime rääkida (nii nagu räägitakse ka ajaloopoeesiast) poliitika poeesiast. Kui igav või rikas see siis on?

Kõigepealt räägime, mis on poeesia.

Poesis on looming. Minu jaoks on absoluutselt selge, et poliitika on ka poeetiline asi. Mitte üksnes erakondlik poliitika, kasutaksin sellist Vana-Kreeka, Ateena mudelit. Inimene ongi poliitiline loom.

Poliitikas võib mitte osaleda, sellest võib kõrvale või eemale tõmbuda, sellised inimesed ongi olemas ja neid nimetati kreeka keeles idiootideks. Teisisõnu poliitiline loom versus idioot. Selles opositsioonis olen ma selgelt poliitiline loom (muuseas on siin eesti keeles päris hea sõnamäng – loom ja looming). Poliitikaga on nii, nagu me paraku Eestis praegu näeme. Paljud Eesti Vabariigi kodanikud on poliitika suhtes tarbijapositsioonis – riik pakub teenust ja meie seda tarbime, teenust pakutakse halvasti.

Teenust pakutakse alati halvasti?

Mina ei tea. Nüüd me räägime juba retoorikast. Halb ja kahjulik. Minu jaoks seda poliitikat tuleb teha ja me teeme seda igapäevase tööna.

Ema, kes kasvatab kodus lapsi, osaleb poliitikas. Ta osaleb selles, et Eesti ei sureks välja. Õpetaja, kes õpetab koolis, on poliitiline loom.

Lapsevanem, kooliõpetaja, arst on poliitilised loomad. Ma ei pea siin silmas neid arste, kes kuritarvitavad oma positsiooni ja suruvad patsientidele oma poliitilisi vaateid. Paraku meil selliseid näiteid on. Arsti poliitika on olla hea arst.

Kui me nüüd vaatame poliitilist tegevust, siis selle loomingu

produktiks on mingit laadi tekstid?

Mingid teosed.

Kuidas nende teoste kvaliteet on? Kas see, mida meie erakonnas luuakse, rahuldab sind, kui inimest, kes töötab teostega?

Ma alustaks laiemalt. Olukorrast Eestis. Ma pean ütlema, et see olukord, mis Eestis praegu on, ületab minu lootusi, mis mul olid toona, kui Eesti Vabariik tekkis. Ma olen nõus nende poliitikutega, kes ei ole praegu eriti populaarsed, kes ütlesid, et Eestil läks väga hästi. Ma näen, millised ohud olid ja millised ohud on.

Mis puudutab meie erakonda, siis ma ei ole päris rahul sellega, mis toimub.

Ma näen meie erakonnal palju puudusi, aga ma ei näe ühtegi erakonda, mis oleks parem. Ma olen Eesti parima erakonna liige, aga see ei tähenda, et erakond on piisavalt hea.

See on võib-olla minu probleem, et ma ka enda suhtes püüan olla kriitilisem kui teiste suhtes.

Mulle ei meeldi sõna demograafia, mina ei ole demograafia osa. Ma olen inimene, kõik teised on ka.

Kuidas seltskonnaga tänases erakonnas on? Meil on olnud päris palju tülisid viimasel ajal. Või oled sa hoopis hiljaks jäänud, 90-ndatel oli poliitikas rohkem loovaid inimesi?

91. aastal ma lõpetasin poliitika tegemise, olin üsna aktiivne perestroika ajal.

Siis, kui Eesti sai iseseisvaks, arvasin ma, et minu eesmärk on saavutatud, mina olen siin edasi lihtsalt tänulik kodanik.

Aga siis Res Publica tekkimise ajaks hakkas poliitika stagneeruma ja muuseas, see stagneerumine jätkub. Traditsioonilised erakonnad ja paraku ka IRL kaotavad oma sära, atraktiivsust. See ei ole ainult generatsioonide vahetumise probleem, et noored tahavad alati midagi uut – Res Publica poisid olid noo-

red, muutusid mittenooreks. Ma tunnen ideedepuudust ja ideed tulevad väljastpoolt traditsioonilisi erakondi. Samas, kui ma vaatan praegu arenguid ühiskonna, siis ma näen selgelt sotside tõusu Eesti teiseks või võibolla isegi esimeseks erakonnaks. Erakond, millel ei ole üldse uusi ideid. Ei ole ka uusi inimesi, kõik uued inimesed on vanad Keskerakonna või Rahvaliidu inimesed. Edukas rebranding. Puht reklaami vahenditega võib saavutada väga palju. See mulle ei meeldi, aga nii need asjad on. Samas, ma ei taha, et meie erakond läheks seda teed.

Lihtsalt palkaks mainekujundajad ...

Mainisid ideedepuudust. Lähenemas on kahed valimised, mis on need kesksed ideed, mis peaks esile kerkima? KOV-i tasandi ideed on ehk liiga detailsed, räägiks Riigikogu tasandist.

Mulle ei meeldi, kui ideid hakatakse genereerima seoses valimistega. Eesti probleemid ei ole seotud valimistega.

Eesti probleem number üks on, et eestlased surevad välja, eestimaalased surevad välja. Kolm aastat järjest on iive positiivne, iive on positiivne sellepärast, et vanemaid inimesi sureb vähem, aga nooremaid sünnib ikka vähem ... Mul on hea meel, et vanad saavad elada, aga see ei peata mitte kuidagi eestlaste väljasuremist. See, et kohalikud venelased surevad veel kiiremini välja, ei saa olla eriline lohutus. Kui me vaatame Statistikaameti kodulehekülge, siis seal on väga head demograafilised kaardid ja graafikud.

Aga mulle ei meeldi sõna demograafia, mina ei ole demograafia osa. Ma olen inimene, kõik teised on ka. Ma olen veendunud selles, et Eesti suurim vara on inimesed, oleks ka siis, kui siin oleks naftat.

Kulutused, mida me teeme inimvarasse, on investeeringud, aga mitte kulutused. Me peame muutma haridussüsteemi. See praegune nn tasuta kõrgharidus läheb minu meelest vale teed. Minu meelest on see, et haridus on tasuta, halb. Tasuta haridust ei ole olemas. Tasuta haridus tähendab kahte asja, et maksab keegi teine ja kvaliteet ei ole hea.

Nagu tasuta ühistransport?

Lotman hoidub provokatsioonist ja räägib edasi haridusest. Minu pakutu on jällegi ideaalmudel ja seda ei saa Konservatiiv KEVAD 2012

19

KONSERVATIIV kohe juurutada. Ideaalmudel on selline, et vajame piisavalt toetussüsteeme nendele, kes on andekad, sest anne on suur väärtus. Praegune kesk- ja kõrgharidus produtseerib pigem keskpärasust. Meil on vaja andekaid ja väljapaistvaid inimesi. Toetada tuleb neid, kes on materiaalses kitsikuses. Et ükski inimene ei jääks hariduseta sellepärast, et tal ei ole raha.

Maksaks laisad ja rikkad. Eriti laisad rikkad. Selline süsteem on Ameerikas ja see on edukas. Seal on maailma parimad ülikoolid. Ideaali ei saa korraga luua, aga eesmärgid peavad olema vähemalt märgistatud.

Teine asi, mis on väga oluline, on meditsiin. Praegune haigekassa süsteem on selline vasakpoolne asi, mis ei ole sugugi kõige halvem, aga pole kaugeltki hea.

Minu ideaalkujutelm on midagi pensionikindlustuse taolist. Ma ei ole meedik, räägin sotsiaalsest poolest. Oleks kolm tüüpi rahastamist. Üks haigekassa süsteem, mis haaraks kogu elanikkonna nagu riiklik pension, teine umbes samal alusel nagu teine pensionisammas (makstakse pooleks) ja kolmas on puhtindividuaalne. Nagu pensionikindlustussüsteem. Üks oluline elu poliitiliselt aktiivsemaks muutmise võimalus oleks valimissüsteemi muutmine. Oleks minu teha (ja see vajab põhiseaduse parandust), jaotaks ma Eesti saja üheks valimisringkonnaks, kus oleks igal erakonnal võimalik esitada kandidaate ja igas ringkonnas võidaks üks inimene. Kõik teaks, kes on nende saadik ja mida ta seal teeb. Teoreetiliselt võiks tekkida parlament, mis esindaks vähemat kui 50% elanikkonnast, aga vähemalt esindaks.

Ja kui kõikides ringkondades domineerivad vanemaealised inimesed, kes langetavad otsuse omakasu baasil, siis see parlament esindakski vanemaealisi?

Ei pruugi olla. Ma olen vana inimene, aga piisavalt vastutustundlik, et esindada pigem noori. Ma tean veel vanu inimesi, kes on noortesõbralikud. On olemas küll generatsioon, ma nimetaks seda Naani generatsiooniks (akadeemik Gustav Naani järgi) – kuuekümnendate-seitsmekümnendate Eestis oli väga populaarne Naani suhtumine elusse, mille kohaselt iga inimene peab lahutama, mitu korda abielluma ja lapsi mitte saama. Igatahes 20

KEVAD 2012 Konservatiiv

rangelt planeerima, üle kahe lapse on paha jne. Mäletan üht saadet, kus oli seitsme lapse ema, kellelt Naan üleolevalt küsis, kas kõik lapsed on planeeritud?

Ema vastas, et ma üldse ei planeerinud mehele minna ...

See on konservatiivne suhtumine, et elu on targem minu plaanidest.

Koondades – järgmiste valimiste keskne teema on rahvusvara?

Nii. Mida võib reaalselt teha. Meil on praegu sotsiaalselt kõige ebakindlustatum see osa ühiskonnast, mis peaks olema tulevane eliit – üliõpilased. Ma teeks riikliku programmi, mis soodustaks tudengiperekondi, eriti lastega peresid. Kui mina lõpetasin ülikooli, siis

Riigil ja ühiskonnal peavad olema mingisugused orientiirid – mis on hea.

Et noortel inimestel on hea abielluda. oli mul kaks last. Tegin teadustööd ja õppisin ülikoolis vene filoloogiat, kusjuures võtsin nii keele- kui kirjandusteadust paralleelselt (siis ei olnud võimalust õppida kahes teaduskonnas) ning kahe aasta programmi võtsin täielikult matemaatikat. Öösel kütsin katelt, veel oli mul aega olla armunud ja saada lapsi. Tänapäeva noored on nii väsinud internetist ja diskost, et ei suuda midagi teha. (Nüüd räägin küll vana toriseja juttu.)

Riigil ja ühiskonnal peavad olema mingisugused orientiirid – mis on hea.

Et noortel inimestel on hea ja õige abielluda.

Mulle käib vastu, et partnerlus ja abielu on juriidiliselt võrdsustatud ja väga suur vahe on selles, mis vastutuse võtavad inimesed. Me näeme, et lapsed sünnivad ennekõike nendesse peredesse, mis on päris pered. Esimene laps võib sündida partnerlusse, aga üsna harva esineb mitmelapselist partnerluskooslust.

Kui inimesed loovad pere, siis ühiskond peaks seda kuidagi positiivselt ära märkima. See on midagi muud, kui elame ja proovime, kuidas õnnestub. Teeks sellise

programmi, “Üliõpilaspere”.

Mul on kahju neist noortest, nad on armunud, aga kardavad seda vastutust, mis tuleb. Ühiskonnas on väga suur surve mitte sõlmida abielusid. Mul on tõesti kahju noortest naistest, kes on praegu sattunud topeltsurve alla. Ühelt poolt feministlik surve, et sa pead ennast teostama, karjääri tegema jne. Teiselt poolt “traditsioonilised väärtused”, sa pead sünnitama lapsi ja hoolitsema oma mehe eest. Tulemus on topeltstress. Meestel on lihtsam.

Sa oled kindel, et selliseid asju on võimalik reguleerida maailmas, kus valitseb tarbimismentaliteet?

Mul pole nutitelefoni, on vana ja primitiivne telefon, millega on isegi SMS-i raske saata, mul ei ole autot ja ma sõidan jalgrattaga ning ma olen ülimalt õnnelik.

Muidugi tarbin ma mõningaid asju rohkem kui vaja. Ma ostan raamatuid – see on minu põhiline väljaminek.

Riik peaks siis ütlema, et tehke nii nagu Lotman?

Mitte riik ütleb, ei pea üldse ütlema.

Kui on selline üliõpilasperekondade toetusprogramm, siis see kaalub igasugused sõnad üle. See on sõnum, et see on hea ja ok. See on üsna kergelt saavutatav. Mulle väga meeldib vanemapalk. Muidugi on sõna “palk” natuke eksitav, aga ... Mulle ei meeldi uued tendentsid, et ülemmäära tuleb vähendada. Kõlab hästi, aga samas on see vale signaal. Muuseas, vanemapalga eest sai kõik loorberid Reformierakond, aga sa mäletad, et see oli Res Publica idee?

Mäletan liigagi hästi.

Idee seisneb selles, et lapse sünd ei oleks materiaalne karistus. Muidugi on, nagunii on. Kui me ütleme: kõikidele võrdselt, siis meil on inimesed, kes ei tööta ja saavad lapsi ja need, kes töötavad ja on kõrgemal kohal ning saavad lapsi, siis viimased kaotavad täiesti erineval määral ja see materiaalne löök on võrreldamatu. Vanemapalk peab jääma nii, nagu on, aga võibolla veel suurema määraga ja pikemaks ajaks. See on üsna unikaalne asi maailmas ja see on just see, mis on Eestis hea.

Mihhail Lotmani mõttekäikudest saab hea ülevaate tema koduleheküljel www.lotman.ee

MÕTISKLUS

Rahvuslik

Andres Tarto I taevapiltnik.ee

majanduspoliitika Eerik-Niiles Kross on võrdlemisi värske IRLi liige. Päris kindlasti sedavõrd värske, et paljudel erakonna liikmetel pole olnud võimalust end tema mõtete ja ideedega kurssi viia. Eerik-Niiles Krossi käsitlus rahvuslikust majandusest annab selleks võimaluse.

Konservatiiv KEVAD 2012

21

MÕTISKLUS

EERIK-NIILES KROSS, IRLi eestseisuse liige

K

uigi Eesti ühiskond on viimasel kahel aastakümnel olnud edukas, tajume me kõik, et kiired muutused, reformid ja nendega kaasnev sotsiaalne stress mõjub paljudele inimestele kurnavalt. Lisaks kapitaal­ setele muutustele ühiskonna- ja riigikorralduses on meie taasiseseisvumise esimesed aastakümned langenud ajale, mil kogu maailma majandus on fundamentaalselt teisenemas. Eesti industrialiseeriti suurel määral vägivaldselt ja võõrvõimu perioodil. Me suutsime uue olukorraga kuidagi kohaneda. Vabaduse ajal oleme pidanud kiiresti kohanema vaba turu ja karmi konkurentsiga. Palju on väidetud, et oleme pidanud tegema liiga palju reforme liiga kiiresti. Ometi on see olnud ellujäämiseks ainus võimalus. 20 aastat tagasi oleks olnud võimatu rakendada Eestis näiteks Rootsi mudelit.

Kaks aastakümmet tagasi oli valida, kas saada selleks, kes me tänapäeval oleme või jääda näiteks Moldovaks.

Valikud Kuid meie valikud ei ole kaugeltki lõppenud või lõplikud. Me elame koos Euroopa Liidu ja kogu maailmaga läbi industriaal­se majanduse teisenemist 22

KEVAD 2012 Konservatiiv

millekski, mida on hakatud kutsuma teadmispõhiseks majanduseks. Informatsioon ja selle peadpööritava kiirusega arenevad edastusviisid on hakanud asendama tooraine, masinate ja traditsiooniliste töövormide tähtsust. Sellel on määrav mõju kogu traditsioonilise töö mõistele, inimeste eluviisile üldse. Digitaalmajanduse ja infotehnoloogia mõju erinevatele protsessidele on põhjalikult muutnud ja muutmas globaalse kaubanduse, majanduse ja koostöö loomust.

Juhtimine, logistika, tarkvara on omandanud tootmises üha suuremat rolli, samas kui tootmise puhtmateriaalne osa on muutumas marginaalsemaks. Nii, nagu trükikunst avas igaühele juurdepääsu teadmistele ja telefon lõi täiesti uue suhtlusdimensiooni, nii on 21. sajandi võimalused informatsioonile juurdepääsuks tekitamas püsivaid muutusi sotsiaalsetes käitumismudelites, uusi väärtusi ja uusi globaalseid institutsioone. Tänapäeval osalevad ühe toote tootmises inimesed erinevatest maailmajagudest. Nuustakul programmeeritud toote võib Kalkuta serveri vahendusel 3D printerist välja võluda üliõpilane Alaskal. Ettevõtted proovivad kaasata kõige efektiivsemat tööjõudu üle maailma. Riigi- ja keelepiirid omandavad teistsuguse tähenduse. Majandusprotsessid kiirenevad. Kõrgemat tööviljakust ei saavutata enam kiiremate ja võimsamate masinatega vaid parema hariduse, kiirema kommunikatsiooni ja inimeste kõrgema motiveeritusega.

Sellise majanduse võtmeressurss on haritud ja motiveeritud inimene. Mitte tooraine, mitte masin, isegi mitte ainult moodne tehas.

Me tajume kõiki neid muutusi enda ümber ja sageli ei tundu need meile meeldivad. Me näeme tekstiilivabrikute sulgemist Narvas, pangajuhtimise viimist Rootsi, piimatootmise kolimist Lätti või ehitustööliste siirdumist Soome. Me ei saa aru miks ja mis toimub.

Turg, poliitika ja inimene Mõned erakonnad väidavad, et majandus peabki toimima vabalt, et turg juhib arengut.

Selles olukorras küsime endalt – mis rolli mängib täna üldse poliitika, eriti rahvusriiklik poliitika? Rahvusliku polii­ tika ülesanne on tunnistada ja mõista toi­muvaid muudatusi, leida muudatustest võimalused ja pakkuda neid oma

riigi inimestele. Meil on valida, kas lasta muudatustel endast riigi ja rahvana üle rullida, jätta ennast turgude ja globaliseerumise meelevalda või muutusi tervitada, neis uusi võimalusi näha ning pidevalt leida eestlasele parim roll uues maailmas kasvada.

Sotsiaalse turumajanduse alusepanijad kirjutasid nn Freiburgi memorandumis: “Ühiskonda ei saa lihtsalt käskida majandusseaduste alusel. 19. sajandil oli levinud eksiarvamus, et sobiv majandusregulatsioon loob iseenesest sobiva sotsiaalse korra. Tegelikult on vastupidi: ilma sobiva sotsiaalse korralduseta ei ole

Tänapäeva ühiskond saab olla edukas, kui toimiv majanduslik areng suunatakse teenima inimest. võimalik üldine majanduslik kord.”

Tänapäeva ühiskond saab olla edukas, kui toimiv majanduslik areng suunatakse teenima inimest. Meil on tarvis vabaduse, vaba turumajanduse ja sotsiaalse vastutuse süsteemi. Sõltumatuse ja ühiskondliku partnerluse kultuuri. Nii, nagu korralik rahandus, ei ole ka vaba turumajandus eesmärk omaette. Vaba turumajandus on vahend inimestele paremate võimaluste ja väärikama elukeskkonna tagamiseks.

Levinud on fraas, et kapitalil ei ole rahvust. Tegelikus elus teame me aga, et kapitalistil on alati rahvus. Täna ei ole ehk nii oluline, kelle kapital loob Eesti inimestele lisaväärtust. Kuid meile on esmaoluline, et lisaväärtust loodaks Eestis elavatele inimestele. Et eestlased saaksid kõik võimalused nii rahvuslikus kui globaalses majanduses osaleda ja edeneda.

IRLi majanduspoliitika pooldab mõistagi vaba turumajanduse, stabiilse rahanduspoliitika ja innovaatilise lähenemise printsiipe. Ometi on need printsiibid vaid vahendiks inimese elamisväärt elukeskkonna ja seda tagava elujõulise majanduse pidevaks taasloomiseks. Need ei ole eesmärgiks omaette.

IRL on valmis kasutusele võtma ka muid,

MÕTISKLUS võib-olla veel leidmata vahendeid majanduse arendamiseks.

Muutuv konkurents Tänapäeva üha kiiremini üleilmastuvas majanduskeskkonnas on muutumas konkurentsi iseloom. Üha vähem konkureerivad omavahel riigid, üha rohkem majanduspiirkonnad, nende piirkondade eri majandusharud teiste piirkondade majandusharudega, konkureerivad globaalsed võrgustikud ja eri valdkondade nn kogukonnad. 20. sajandi riikide konkurents, mis puhuti tõi kaasa vägivalda ja suuri geopoliitilisi vastasseise, ongi asendumas kogukondade konkurentsiga. Sageli ei ole need kogukonnad enam geograafiliselt selgelt piiritletud. Taoline kogukond võib koosneda eri maailmajagudes paiknevatest ja eri kultuuridest pärit inimestest ja ettevõtetest või nende gruppidest. Ka paljude eesti ettevõtete haru- või koguni peakorterid on kolinud Soome, Silicon Valleysse või Suurbritanniasse. Paljud eestlaste poolt loodud ettevõtted on omandatud globaalsete ettevõtete või kaugete maade investorite poolt.

Eestil on sellises majanduskeskkonnas unikaalne eelis. Meil on väga selgelt välja kujunenud, kõigist teistest eristuv kultuuriline taust, raskesti õpitav, ent kõrgelt arenenud kirjakeel ja kõigile eestlastele tajutav vaimne pidepunkt Eesti maa, kultuuri ja looduse näol. Need on tegelikult iga tugeva kogukonna kestmise ja kasvamise kõige olulisemad komponendid.

Riik on mõistagi selle kogukonna kõrgeim väljendusvorm. Ent üleilmastumine ja eurointegratsioon lisab tänapäeva riigile nii laiendavaid kui kitsendavaid dimensioone.

Rahvuslik majanduspoliitika Meie rahvuslik majanduspoliitika peab seega esmalt teenima meie kogukonna, eesti inimeste elujärje parandamise huve.

Eesti eesmärk ei saa olla ükskõik millistele firmadele soodsa majanduskeskkonna tagamine. Eesti eesmärk peab olema selliste ettevõtete eelisarendamine, mille kasumist saavad kasu eesti kogukonna liikmed.

Kõigepealt püsib meie majandus ikkagi meie endi ettevõtlikkusel ja meie rahvusliku majanduse kese on eesti inimesed ja nende poolt nii Eestisse kui mujale investeeritud kapital. Peame hariduse, kapitali kättesaadavuse ja tegevuskeskkonnaga soosima uute ettevõtete käivitamist Eestis ja edestama selles naabermaid ja kon-

kureerivaid kogukondi. Euroopa majandus- ja rahanduskriis näitab, et tugevamad on kogukonnad, kus lisaks nn moodsale majandusele on ka tugev traditsiooniline ettevõtlus, tugevamad on kogukonnad, mis välisabi, rahvusvahelise logistika või impordivõimekuse kokku kuivades suudavad ka ise hakkama saada. Veel tugevamad on need, kes vähemalt mõnes valdkonnas suudavad globaalselt konkureerida ja toota midagi, milleta teised hakkama ei saa.

Seetõttu on kõrvuti tehnoloogia valdkonna start-up ettevõtetega Eestile eluliselt vajalik ergutada ja arendada ettevõtlust ka traditsioonilistes valdkondades.

Parem ligipääs kapitalile aitab ettevõtetel sündida, kasvada ja rahvusvahelises väärtusahelas kõrgemale jõuda. Eesti aktsiaturg on ebalikviidne, kasvukapitali pakkumine piirdub väheste eraisikute ja paari Baltikumi fondiga, reguleerimata aktsiaturgu sisuliselt pole ning võlakirjaturg on varjusurmas. Rahastamisvõimaluste piiratus toob kaasa kohalike ettevõtete ennetähtaegse müügi, mistõttu firmad ei saavuta oma täit potentsiaali. Teisalt napib kodumaistel investoritel võimalusi Eesti majandusse investeerimiseks. Bör-

Tänapäeva ühiskond saab olla edukas, kui toimiv majanduslik areng suunatakse teenima inimest. sil noteeritud ettevõtteid on vähe, Eesti pensionifondide kogumahust on koduturule investeeritud ca 6%, EL-s keskmiselt 60%. Riik peab võtma strateegiliseks sihiks Eesti kapitalituru elavdamise. Ühe abinõuna tuleb selleks suurematesse riigi äriühingutesse kaasata erakapitali, viies nende vähemusosalused börsile. Ettevõtluse toetamisel tuleb toetuste andmiselt liikuda rohkem omakapitaliinvesteeringute ja laenude pakkumisele välisturgudele sisenevatele Eesti ettevõtetele.

Meie eelis Eesti kogukonna esimene konkurentsieelis teiste kogukondade ees on meile looduse poolt antud. Inimesed,

geograafiline asukoht ja nende kahe äärmiselt pikaajaline seos. IT-d võib maailmas arendada peaaegu igaüks, aga Eesti loodusressurssi ei oska keegi paremini kasutada kui meie. Meie nö naturaalsed konkurentsieelisega majandusharud on viimased tuhat aastat olnud põllumajandus, tänapäevaselt öeldes toiduainetetööstus ning kaubandus, tänapäeva mõttes laevandus, logistika ja transiit.

Sõltuvalt rahvusvahelisest poliitilisest kliimast oleme erinevatel aegadel olnud kapitali akumuleerimise paik ehk finantskeskus, kuid mitte kunagi eriti edukad ega eriti stabiilsed. Seda samuti rahvusvahelise poliitilise olukorra tõttu.

Rahvusliku majanduse arendamiseks on ajaloolise kogemuse põhjal ja tänapäeva reaalsust arvestades mõttekas panustada neisse valdkondadesse, kus meil on juba olulised eelised, mitte ainult neisse, mis on parasjagu moes. Lõpuks on ka infotehnoloogia vahend reaalmajanduse efektiivsemaks muutmiseks, mitte eesmärk omaette.

IRLi poliitika IRLi poliitika peab olema suunatud nii majanduslike, juriidiliste kui moraalsete motivaatorite leidmisele ja rakendamisele, mis suurendaks Eesti kogukonnast pärit ettevõtjate juurdepääsu kapitalile ning jätaks võimalikult suure osa teenitud kapitalist kogukonna käsutusse. Eesti ettevõtete müük välisinvestoritele toob lühiajaliselt riiki raha, kuid pikemas perspektiivis viib rohkem riigist välja.

Viimasel kahel aastakümnel toimunud majanduse täieliku reformimise vältel on välisinvesteeringud olnud paratamatud, vajalikud ja kasulikud. Eesti kogukonna suhtelise jõukuse edasiseks ühtlasemaks kasvuks ja kogukonna, kui rahvusvahelise konkurentsiühiku jätkusuutlikkuseks on nüüd tarvis välisinvesteeringute riiki meelitamise kõrval keskenduda rahvusliku kapitali toetamisele ja kasvatamisele.

Nii, nagu riigikaitse tagab riigi kaitsevõime vaid siis, kui meil on toimivate liitlassuhete ja välisabi garantii eel ja kõrval reaalselt toimiv iseseisev kaitsevõime, nii on eesti majandus konkurentsivõimeline ja eestlaste elujärge parandav vaid juhul, kui meil on Eestis tulu teenivate välisfirmade kõrval toimiv, rahvuslikule kapitalile tuginev, tulu Eestisse ja eestlastele tootev rahvuslik majandus.

Konservatiiv KEVAD 2012

23

VÄLISPOLIITIKA

Presidendivalimised Venemaal on taas möödas ning läänemaailma spekulatsioonid võimalikest muutustest võimutasandil vaibumas. Marko Mihkelson lahkab Eesti-Vene suhete tänast tegelikkust.

PUTINI VENEMAA ja Eesti-Vene suhted

V MARKO MIHKELSON, Riigikogu väliskomisjoni esimees

ladimir Putini naasmine Venemaa presidendiks polnud mulle ega paljudele teistele naaberriigi käekäiku tundvatele inimestele mingiks üllatuseks. Juba president Dmitri Medvedevi esimestel töönädalatel oli ilmne, et Putin naaseb varem või hiljem tema tegelikku võimupositsiooni tähistavale ametikohale.

Mõneti on uskumatu, et mitmetes meie läänepartnerite pealinnades usuti kuni viimase hetkeni, et Medvedev näitab iseloomu ning kandideerib Putini vastu uutel valimistel. Äsja kuulsin Ühendriikides viibides, et 2011. aasta septembris väljaöeldud tandemi positsioonivahetus oli nii mõnelegi Venemaa suunalise poliitika arhitektile tõsiseks šokiks.

Või veel varemgi. 2008. aasta suvel, kohe pärast Medvedevi presidendiks tõusmist, osalesin Londonis ühel kinnisel seminaril. Ka seal oli tõsimeelsete analüütikute hinnangul Medvedev täiesti uue põlvkonna esindaja ning muutuste kuulutaja. Julgesin siis olla skeptiline, jäädes peaaegu ainukeseks. Elu näitas, kellel oli õigus.

PUTINI NAASMINE presidendiametisse

pol­nud seekord siiski pilvitu. Veel aasta tagasi oli keeruline ette näha, et Venemaa ärkav keskklass endast nii kiiresti ja nii jõuliselt märku annab. Sotsioloog Mihhail Dmitrijev oli juba läinud suve hakul hoiatanud, et eriti suurlinnades viimase 24

KEVAD 2012 Konservatiiv

kümnendiga jõudsalt kasvanud keskklass soovib olla senisest sõnakam ja ühiskondlikult aktiivsem.

Dmitrijevi hinnangul kuulub ainuüksi Moskva elanikest keskklassi 40 protsenti, teistes suuremates linnades kuni kolmandik. Dmitrijev arvas siis, et valimiste järel tuleb uuel presidendil vastakuti olla tõsise legitiimsuskriisiga, kuna needsamad keskklassi esindajad ei leia kitsastesse raamidesse surutud poliitilisest reaalsusest endale piisavat väljundit.

SOTSIOLOOGIDEL OLI ÕIGUS, kuid

nad ei suutnud ette näha, et rahulolematus nii kiiresti ja nii massiliselt väljendub.

Paljudel lõi mõõdiku punasesse Ühtse Venemaa kongress läinud aasta 25. septembril, kus Putin ja Medvedev teatasid kohtade vahetusest, ning Riigiduuma valimiste järgselt avalikkuse ette jõudsid arvukad tõendid võltsimistest. Keskklass andis märku – uude ähvardavasse stagnaaega ei taheta oma elu matta.

Nii on täna olukord, kus 4. märtsil toimunud presidendivalimised on suure tõenäosusega üksnes vaheetapp pikaajalisemas sündmuste ahelas. 7. mail presidendiametisse tagasi vannutatud Putin lihtsalt ei saa neid meeleolusid arvestamata jätta.

Esimesed viited sellele, et protestimeeleoludele on Kremlis mõneti järele antud, viitavad parteide registreerimise lihtsustamise ja valimiskünnise alanda-

Scanpix

VÄLISPOLIITIKA

Moskva 24. detsembril 2011. Tänavatele kogunesid kümned tuhanded skandeerivad lippude ja loosungitega protestijad, et nõuda uusi valimisi.

mise sammud. Samas on see siiski vaid esmane kosmeetika, mis pigem on suunatud opositsiooni lõhestamisele kui tegelikule poliitilisele moderniseerumisele.

Vajadus laiemaulatuslike poliitiliste reformide järele näib aga ilmne. Venemaa majandusel on küll head väljavaated, kuid korruptsiooni väga kõrge tase ning poliitiliste vabaduste piiratus ei luba kindlasti seda potentsiaali parimal moel rakendada. Jätkuvalt suur sõltuvus toorainemüügist seab suured lubatud kulutused, sealhulgas kaitsekulude kasvatamise enam kui 500 miljardi euro võrra eeloleva kümnendi jooksul, tõsisesse ohtu.

KUI SIIA LISADA veel väga tõsised sise-

mised väljakutsed nagu demograafiline surutis, võõraviha kasvutendentsid, jätkuvalt pingeline olukord Põhja-Kaukaasias ning terve rida muid ressursinõudlikke teemasid, siis saab Putini päevakord olema väga ja väga keeruline.

Muidugi võib siia vastu öelda, et ka varasemad kümme aastat pole olnud kergemate killast. Teatud määral on Putini ajastu olnud just selle sama protestimeelse keskklassi kujunemise tipphetkeks.

Naftahindade hea konjunktuur ning sisemajanduse edenemine on tõstnud Venemaa kindlasti uuele arengutasemele võrreldes kasvõi tormiliste 90-ndatega.

Ei maksa unustada, et ühiskonna sisemisele dünaamikale on oma jälje jätnud

ka näiteks internetikogukonna kiire kasv Venemaal. Kui veel 2000. aastal oli Venemaa elanikest ühendatud lairiba võrku paar protsenti, siis täna on see jõudnud juba pooleni elektoraadist. Just tänu internetile on keskklass suutnud oma meele­ olusid ja arvamusi nähtavale tuua ning massiaktsioone korraldada.

KUID MIS SAAB EDASI? Ennustamine

on tänamatu tegevus, seda eriti Venemaa puhul. Viimased kuud on selle sõnakaks kinnituseks. Tõneäoliselt protestimeelsus ei vaibu, sest keskklass, nagu öeldud, on tegelikus ärkamises ning muutus, mille tõid esile valimisjärgsed meeleavaldused, on pigem põhimõttelist laadi. Samas on hetkel väga raske eeldada, et see võiks endaga kaasa tuua paradigmaatilisi muutusi Venemaa sisepoliitikas.

Teisalt on sisemised segadused ja väljakutsed Venemaa liidritele varasemas ajaloos olnud ettekäändeks, et suunata rahvast ühendav tegevus välispoliitikasse.

Väliste vaenlaste või vastaste teemas pole midagi uut ning seda nägime ehedalt ka möödunud valimiste eel. Läänevastane retoorika ja ka teatud sammud viitavad paraku, et Moskval püsib jätkuv soov ajaloolist inertsi pigem ära kasutada, kui paradigmaatilisi muutusi esile kutsuda.

Suure tõenäosusega võib eeldada, et Venemaa suunab lähematel aastatel oma tähelepanu mõju kasvatamisele eeskätt Uk-

rainas, Lõuna-Kaukaasias, aga teatud määral ka Balti riikides. Meile ja meie liitlastele ei tohi seejuures jääda tähelepanuta, et Venemaa on juba paigaldanud Kaliningradi oblastisse moodsa õhutõrjekompleksi S400-Triumf, mis on võimeline tõsiselt häirima NATO ühtse õhuruumi julgeolekut.

Selles valguses on mõistagi väga raske eeldada, et Eesti-Vene kahepoolsete suhete poliitilisel tipptasandil võiks lähemal ajal toimuda põhimõttelisi muutusi.

Seejuures pole küsimus mitte Tallinnas.

Meie soov on olnud ja on jätkuvalt omada kõigi oma naabritega heanaaberlikke ning vastastikku kasutoovaid suhteid. Paraku on aga Venemaa juhtkond olnud kinni Nõukogude Liidu lagunemise kui geopoliitilise katastroofi müüdis.

OBJEKTIIVSELT KEERULINE SEIS ei

peaks sundima meid liigsele passiivsusele.

Mida vähem on meil Venemaaga laual lahendamata probleeme, seda parem. Et seda saavutada, tuleb eeskätt panustada diplomaatiale. Ma arvan, et väikeste sammude taktika on siiani kenasti ennast õigustanud ning seda suunda peaksime ka järjekindlalt jätkama. Üheks nendest on näiteks ka Riigikogu väliskomisjoni initsiatiiv taaselustada dialoog Venemaa kolleegidega, mis katkes 2007. aasta kevadel. Esimesed sammud on siin tehtud ning ehk juba sellel aastal võib toimuda üle pika aja esimene kohtumine.

Konservatiiv KEVAD 2012

25

Kaarel Tigas / Ă•htuleht

HARIDUS

26

KEVAD 2012 Konservatiiv

HARIDUS

Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikokku õppetoetuste ja õppelaenude seaduse muutmise eelnõu, millega luuakse üliõpilastele lisaks õpitulemustest sõltuvatele stipendiumidele ka vajaduspõhised õppetoetused. Minister Aaviksoo kommenteerib.

Õiglasem

ligipääs kõrgharidusele

M

õne nädala eest võttis Riigikogu teistkordselt vastu tasuta kõrghariduse eelnõu, mille alusel saavad ülejärgmisest õppeaastast avalikes üli- ja kõrgkoolides õppida tasuta kõik, kel võimed ja tahtmine esitatud nõuetele vastavad.

Kriitikud olid põhjendatult osundanud, et tasuta õpet võimaldav seaduseelnõu jättis tähelepanuta need noored, kel tahtmine ja võimed küll olemas, aga pere majanduslik olukord sunnib täisajaga töötama ja täiskoormusega õpinguteks aega ei jää. Keskerakondlane Aadu Must sõnas Riigikogus: “... kõrgharidus peab toetuma mitte ainult ühele, vaid kahele seadusele, nii nagu tugev ja terve inimene toetub oma kahele jalale, ja hea, kui need jalad oleksid enam-vähem ühes mõõdus. Teine jalg selle seaduse kõrval pidi olema vajadustepõhiste õppetoetuste seadus, mis pidi tulema parlamenti.”

Jagan seda seisukohta ja nüüd saan öelda, et mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

Seadus näeb ülejärgmisest õppeaastast ette 135-euro suuruse igakuise toetuse kõigile täisajaga üliõpilastele, kelle leibkonna sissetulek jääb alla 280 euro kuus ehk alla

suhtelise vaesuse piiri. Juba on avalikkuses peetud seda summat liiga väikeseks ja küsitud, kas minister saab 135 euroga kuus ära elada? Tunnistan, et ei saa ja ka üliõpilase toimetulek ei saa ega pea tuginema vaid vajaduspõhisele õppetoetusele.

Tänases Eestis saab eeldada, et võimaluste piires toetavad üliõpilasi vanemad. Lisaks on üliõpilastele ette nähtud riiklikult tagatud õppelaen, mis ulatub üle 150 euro kuus ning ka jõukohane töö õppetööst vabal ajal on olnud läbi aegade lisateenimise vahendiks. Üliõpilase põhitöö on kindlasti õppimine, kuid suuremate rahaliste ootuste korral leiavad noored endale huvi korral lisasissetuleku allika.

AKADEEMIK JAAK AAVIKSOO, haridus- ja teadusminister

Tänased õpitulemustest sõltuvad toetused, õigemini stipendiumid, on 55-eurone põhi- ja 28-eurone lisatoetus, mida saavad 40% riiklikel õppekohtadel õppivatest üliõpilastest. Kokku kulub täna õppetoetustele 8,8 miljonit eurot aastas. Uute, vajaduspõhiste õppetoetuste lisandumisega see summa kahekordistub. Selline toetuste kasv aitab märkimisväärselt kindlustada majanduslikult nõrgematest peredest pärit üliõpilaste olukorda. Õppe­maksuvabastus Konservatiiv KEVAD 2012

27

HARIDUS

Hoiduda tuleb aga populistlikest ettepanekutest maksta toetust praktiliselt igale soovijale. koos toetusega lisab niisuguste perede eelarvesse keskeltläbi 3000 eurot aastas.

Siiski, eelnõus on veel paljugi vaieldavat, ent hädavajalik toetus on seadusega tagatud ja parlamendis on võimalik diskussiooni jätkata. Olgu küsimuseks siis kuni 26-aastase üliõpilase arvamine vanemate pereliikmeks, toetuse määramise ulatus (kas kõigile 135 eurot või miinimumsissetuleku ja tegeliku sissetuleku vahe katmine) või siis toetuste haldaja küsimus (haridusministeerium, rahandusministeerium või ülikool). Hoiduda tuleb aga populistlikest ettepanekutest maksta toetust praktiliselt 28

KEVAD 2012 Konservatiiv

igale soovijale, sest nii kasvaksid vajalikud summad kümnekordseks ja ülikoolide tegevuskulusid tuleks oluliselt kärpida.

Ilmselt ei jõua Riigikogu arutlustega enne suve lõpule, kuid loodan, et seadus saab enne aasta lõppu vastu võetud ja jõustub, nagu kavandatud, koos kõrgharidusreformiga ülejärgmisest õppeaastast.

Eesti kõrghariduskorralduse pudelikaeladeks on ebaõiglus haridusele ligipääsul, vähene tähelepanu kvaliteedile ja süsteemi äärmiselt madal efektiivsus. Rahvusvaheliselt peetakse ebaõiglaseks, et ülikooli sissesaamise latti saab raha eest madalamaks kaubelda, nagu on avalike ülikoolide tänane praktika, samuti tõsiasja, et auditooriumis istuvad kõrvuti tasulised ja tasuta õppivad üliõpilased, kusjuures õppemaks ei sõltu vähimalgi määral õpitulemustest.

Senise korra kohaselt ei sõltu ülikoolide rahastamine ei õppetöö kvaliteedist ega tulemuslikkusest ning seadusega ette nähtud rahastamise vähendamist koolitustellimuse mittetäitmisel ei kasutata.

Tulemuseks on üksnes võitlus kasvavate vastuvõtunumbrite eest, mis omakorda viib suurenenud õppekavade ja õppeainete

HARIDUS arvuni, mis on oluliselt üle väikese riigi mõistlike võimaluste. Sellest tulenebki madal tulemuslikkus – 68 000 üliõpilast ja vaid 11 000 lõpetajat aastas, mis tähendab kuut aastat õpinguid ühe diplomi kohta, mille omandamiseks võiks kuluda 3 aastat. Edukamad riigid on eesmärgiks seadnud saavutada 90%-line õpingute tulemuslikkus.

Mulle teeb muret Eesti Üliõpilaste Liidu ametlik, loosungitega toetatud hoiak, mille võib lühidalt kokku võtta kui soovi saada maksimaalselt õigusi ja vältida igasuguseid kohustusi. Võimalus omandada emakeelne kõrgharidus õppemaksuta ja saada tõelise vajaduse korral toetust, on suur privileeg ja maksumaksja vastutulek, mis on võimalik vaid väga vähestes ja üksnes meist märkimisväärselt rikkamates riikides. Seepärast pole ebaõiglane loota, et üliõpilased võtavad õpinguid tõesti tõsiselt, nö täistööajaga ning vaid hädavajadusel saadakse sihtotstarbelist akadeemilist puhkust. Samas on mul hea meel teadmisest, et paljud õpingutele orienteeritud üliõpilased näevad kõrgharidusreformis eelkõige kvaliteedi kasvule suunatud samme. Ülikooli saab vaadata üksnes kui ajutist, kuigi intensiivset ja tulemusele suunatud perioodi inimese elus.

Mul on väga hea meel ülikoolide toetava suhtumise üle. Rahastamismudeli muutustest tulenevad ümberkorraldused kasvatavad kindlasti pingeid ülikoolide sees ja ülikoolide endi suurem otsustusõigus koos kasvava vastutusega kvaliteedi ja tulemuslikkuse pärast ei ole lihtsad väljakutsed. Kuid ma olen kindel, et ülikoolid saavad hakkama – reformide tagamiseks suurenev riiklik rahastamine annab selleks võimaluse. Tasulise õppe kadumine senisel kujul küll vähendab mitmete teaduskondade sissetulekuid (need oleksid vähenenud demograafilistel põhjustel niigi üle kahe korra), ent võimalus pakkuda tasulist ingliskeelset õpet ja hästi kujundatud osa­ ajalisi programme töötavaile üliõpilastele, suudavad seda hästi kompenseerida. Tulemuseks on õiglasem kõrghariduskorraldus, mis arvestab võimalikult paljude üliõpilaste ja ühiskonna kui terviku huvidega.

Ma olen kindel, et viie aasta pärast on meil vaatamata ligi 30%-lisele demograafilisele langusele jätkuvalt 10-11 tuhat ülikoolilõpetajat ka kolmandiku võrra vähenenud üliõpilaste arvu juures, keskmine õppeaeg on kahanenud 4-4,5 õppeaastani, õppe-

jõudude suhteline palk on tõusnud 30% võrra ja tulemuslepingutega kehtestatavad täiendavad kvaliteedinõuded annavad üliõpilastele ja kogu ühiskonnale suurema kindlustunde saadava hariduse headuse kohta. Kõik need põhjused on veenvad, et reform kavandatud moel ellu viia.

ANNA-LIISA KUSLAP, Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia eriala üliõpilane:

“Kõrgharidusreform koos vajaduspõhiste toetuste süsteemiga on väga mõistlik ümberkorraldus.”

Tasuta kõrgharidus koos vajaduspõhiste toetustega on minu silmis riigi poolt pakutav privileeg ja võimalus kõikidele, kellel jagub tahet ülikoolis pingutada. On loogiline, et võimaluse eest tasuta õppida ja vajaduse korral saada ka toetust, peab tudeng ka midagi riigile vastu andma – ehk täiskohaga õppima. Ilmselgelt on tudengitel väga hektiline ja aktiivne elu, kuid õppimine peaks siiski olema tudengi prioriteet number üks! Seda ka siis, kui tudeng käib kooli kõrvalt tööl. Arvan, et enamik tudengitest mõistab seda vastutust riigi, aga eelkõige iseenda ees.

Leian, et lisaks vajaduspõhistele toe-

tustele on üliõpilasel palju valikuvariante, kuidas lisaraha saada (õppelaenu või vanemate toetuse näol) või ise teenida (minna jõukohasele tööle). Siinjuures on oluline märkida, et isegi töötades jõuavad paljud tudengid ka nominaalajaga lõpetada. Teisalt, kui aga töö kõrvalt jääb mõni ainepunkt tegemata, ei tohiks paari ainepunkti eest tasumine töötavale tudengile ülikoolis püsimisel takistuseks saada.

Leian, et kõrgharidusreform koos vajaduspõhiste toetuste süsteemiga on väga mõistlik ümberkorraldus, mis võimaldab üliõpilastel olenemata rahakoti suurusest saada kvaliteetset haridust.

Konservatiiv KEVAD 2012

29

VÄLISMAALT

Soome avaliku halduse ja kohalike omavalitsuste minister Henna Virkkunen kirjutab ajakirjale Konservatiiv, et eelmisel suvel sõlmitud koalitsioonilepingus otsustati ellu viia haldusreform. Reform on tema sõnul loogiline jätk omavalitsuste ja teenuste struktuuri ümberkorraldustele, mis on kestnud juba aastaid.

HALDUSREFORM SOOMES: paraneb teenuste kättesaadavus ja kvaliteet

S HENNA VIRKKUNEN, Soome Vabariigi avaliku halduse ja kohalike omavalitsuste minister

30

KEVAD 2012 Konservatiiv

eoses elanikkonna vananemisega järgneva kahe kümnendi jooksul peab Soome riik kasvatama riiklikke kulutusi, et tõsta avalike teenuste kättesaadavuse mahtu. Hetkel peavad omavalitsused tagama enamjaolt põhiteenuste olemasolu. Hinnanguliselt on üha vananeva rahvastiku mõju Soome riigi majandusele täiendavad 10 miljardit eurot, millest pool tuleb suunata pensionisüsteemi ja teine pool omavalitsustesse hoolekandeteenuste tagamiseks.

Avaliku sektori kulude tõus on Soomes paratamatu, kuid samal ajal tuleb kasutusele võtta ka meetmeid kulude vähendamiseks. Kõige efektiivsem oleks seda teha muutes omavalitsuste struktuuri ehk teisisõnu – peame läbi viima haldusreformi.

On selge, et kulude kokkuhoiu nimel ei saa omavalitsused näiteks hoolekandeteenuse pakkumist lõpetada ja kvaliteetne teenus peab olema seda vajavatele inimestele alati kättesaadav. Ent, kui me tahame tagada avaliku sektori jätkusuutlikkuse, peame reformima teenuste pakkumise meetodit, muutes teenuse pakkumise odavamaks ilma kvaliteedi langemiseta.

Haldusreformi eesmärk on luua edukas kohalike omavalitsuste struktuur, mis on ehitatud majanduslikult tugevatele omavalitsustele. Tugev omavalitsus koosneb alast, mis on piisavalt suur, et kõigile elanikele oleks võimalik tagada põhiliste avalike teenuste kättesaadavus. Tugevad omavalitsused suudavad läbi viia edukat

ettevõtlus- ja tööstuspoliitikat, täita arengukava ja vältida valglinnastumist. Ühtse kuluefektiivse avaliku sektori vajadus on tingitud üha suuremast nõudlusest mitmekülgsete teenuste järele ning klientide valikuvabaduse soovist. Tugevad iseseisvad omavalitsused on parim viis kasvava nõudluse rahuldamiseks.

Haldusreform põhineb kolmel asjaolul: kuidas kaitsta heaoluühiskonda ja teenuseid tulevikus, kuidas tagada tõhus ja demokraatlik kohalike omavalitsuste teenuste struktuur, ja lõpuks, kui suure võlakoorma oleme valmis edasi andma tulevastele põlvedele.

Haldusreformi sujuvaks läbiviimiseks koostasime kogumiku “Tugev kohalik omavalitsus ja kohalike teenuste struktuur” eesmärgiga anda ülevaade arutelude lähtekohtadest ning anda hinnang hetkeolukorrale. Kõigil 320 omavalitsusel paluti anda oma seisukohad kogumikus välja toodud juhtmõtetele ning neid seisukohti kasutatakse valitsuse põhjalikumas analüüsis, et otsustada haldusreformi täpne suund. Samal ajal hinnatakse ka meetodeid, kuidas arendada kohaliku tasandi demokraatiat. Samuti vaadatakse üle riiklike toetuste saamise tingimused, et muuta need läbipaistvamaks.

Haldusreformi jõustumiseks on seatud 2015. aasta, mil uued omavalitsused alustaksid tööd. Selleks, et jõuda eesmärgini, on üheskoos omavalitsustega vaja veel palju tööd teha.

Põhja-Karjala

Lapimaa

Uusimaa

Põhja-Pohjanmaa

Pirkanmaa

Kogu maa

Põhja-Savo

Pohjanmaa

Kesk-Soome

Kanta-Häme

Kesk-Pohjanmaa

Varsinais-Suomi

0%

Päijät-Häme

5%

Põhja-Karjala

15 %

Kymenlaakso

20 %

Kainuu

25 %

Satakunta

35 %

Lõuna-Karjala

40 %

Lõuna-Savo

Lõuna-Savo Lõuna-Pohjanmaa Kesk-Soome Satakunta Pohjanmaa Kainuu Kymenlaakso Lõuna-Karjala Kanta-Häme Päijät-Häme Põhja-Savo Põhja-Karjala Põhja-Pohjanmaa Ida-Uusimaa Kesk-Soome Lapimaa Varsinais-Suomi Mandri-Soome Pirkanmaa Uusimaa

20 %

Lõuna-Pohjanmaa

Uusimaa

Põhja-Pohjanmaa

Pirkanmaa

Pohjanmaa

0%

Mandri-Soome

5%

Kesk-Pohjanmaa

10 %

Lõuna-Pohjanmaa Põhja-Karjala Lõuna-Savo Põhja-Pohjanmaa Varsinais-Suomi Lapimaa Põhja-Savo

15 %

Varsinais-Suomi

Kesk-Soome

Kanta-Häme

Lõuna-Pohjanmaa

Lapimaa

Päijät-Häme

Põhja-Savo

Satakunta

Lõuna-Karjala

Kymenlaakso

-10 % Uusimaa Kogu Soome Kesk-Soome Satakunta Kainuu Pirkanmaa Päijät-Häme Kesk-Pohjanmaa Kymenlaakso Lõuna-Karjala Kanta-Häme Pohjanmaa

-5 %

Kainuu

Lõuna-Savo

VÄLISMAALT

SOOME VANANEV RAHVASTIK

Rahvaarvu muutus 2010-2030 Ülalpeetavate osakaal 2010 ja 2030

maakonniti, protsentides maakonniti, protsentides

100 % 80 %

60 %

40 %

20 %

0%

Üle 65-aastaste osakaal 2010 ja 2030 Üle 75-aastaste osakaal 2010 ja 2030

maakonniti, protsentides maakonniti, protsentides

30 %

30 % 25 %

20 %

15 %

10 %

10 %

5%

0%

Andmed: Soome Vabariigi Rahandusministeerium

Konservatiiv KEVAD 2012

31

TEHTUD

Eesti rahva kestmiseks on vajalik, et meil sünniks praegusest vähemalt mõni tuhat last rohkem.

Sündimuse suurendamiseks peab rahvastikupoliitika olema pikaajaline ja stabiilne. 2013. aastal kehtima hakkav vanemapension on üks konkreetne rahvastikupoliitiline meede, millega väärtustame laste kasvatamist, makstes lapsevanemale lisapensioni iga lapse eest.

VANEMAPENSION tagab lapsevanematele õiglase pensioni

M MARGUS TSAHKNA, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees

adal sündimus ja üha vananev rahvastik pakub Eesti ühiskonnas üha rohkem kõneainet, kuna selged muutused demograafilises koosseisus on selgemini tajutavad. Eakate osakaal ületas 2010. aastal esmakordselt 17% piiri, samal ajal kui noorte osakaal üha väheneb.

Praegusel kursil jätkates laiub meie ees peagi eksistentsiaalne küsimus: kas me jääme rahvana püsima? Piltlikult öeldes oleks Eesti rahva kestmiseks vaja, et meil sünniks praegusest vähemalt mõni tuhat last rohkem. Kui napilt positiivse iibega 2010. aastal sündis Eestis 15 825 last, siis esialgne kokkuvõte rahvastikuregistrist ütleb mullu ilmale tulnud laste arvuks vaid 14 376, mida on rahvastiku taastootmiseks selgelt liiga vähe.

SÜNDIMUS arenenud ühiskondades on

üldlevinud arusaamade järgi suurem siis, kui rahvastikul on ühiskonnas turvaline ja stabiilne olla. Jätkusuutlik ja edukas rahvastikupoliitika eeldab erakondadeüleseid kokkuleppeid ning peab teenima üheselt rahva kestlikkuse eesmärki. Inimesed vajavad kindlustunnet, et lapsel oleks Eesti riigis hea kasvada ning last oleks ka hea 32

KEVAD 2012 Konservatiiv

kasvatada. Teisisõnu peame rahvastikupoliitikas keskenduma meetmetele, mis tagavad lastega peredele stabiilse ja turvalise keskkonna.

Nagu on oluline tagada head võimalused lastele, peame tagama võimalused ka lapsevanematele, kes on näinud vaeva ja need lapsed üles kasvatanud. Olevikus tähendab lapse saamine tihtilugu ebamugavusi tööelus, tulevikus aga pensioni langust, kuna lapsevanem jääb pärast lapse sündimist mingiks ajaks tööelust kõrvale või töötab väiksema koormusega.

Laste kasvatamine on rahva tulevikku silmas pidades ülimalt vastutusrikas töö, mistõttu oleks õiglane lastele pühendatud aega väärtustada ja see vanematele kompenseerida. Üks konkreetne meede laste kasvatamise väärtustamiseks on vanemapension.

IDEE VANEMAPENSIONIST pakkus

2005. aastal välja Saksamaa üks tunnustatumaid majandusteadlasi professor HansWerner Sinn. Ta pani ette kehtestada Euroo­pa demograafilise kriisi mõjutamiseks laste arvust sõltuv täiendav pension, jättes olemasoleva töötasust või sissetulekutest sõltuva pensioni puutumata.

Veronika Trofer | Dreamstime.com

TEHTUD

Praegu Riigikogus menetluses oleva vanemapensioni eelnõu kohaselt ei tekitata otseselt laste arvust sõltuvat pensionikomponenti, kuid tehakse alates 1. jaanuarist 2013 sündiva lapse vanemale riigi poolt sissemakseid pensionikindlustuse II sambasse. Lapse kasvatamisel tööelust kõrvale jäämine avaldab negatiivset mõju vanema tulevase pensioni suurusele, kuna pension on sõltuvuses teenitud tulust.

Vanema­pension aitab last kasvataval vanemal hoida tulevikus ära pensionilanguse, mis on tingitud tööalase tulu mittesaamisest lapse kasvatamise perioodil. Riik hakkab maksma 4% riigi keskmiselt maksustatavalt töötasult II pensionisambasse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. II samba juurdemaksed alates 2013. aastast tagavad, et ema või isa pension ei ole hiljem väikelapse kasvatamise tõttu väiksem.

ET KÕIK LAPSEVANEMAD OLEKSID VÕRDSELT KOHELDUD, hakkab lapseva-

nem alates 2013. aastast kahe aastahinde suuruse pensionilisa saama ka 31.12.1980– 31.12.2012 sündinud laste kasvatamise eest. Lisaks makstakse 1. jaanuarist 2015. aastast veel täiendavat pensionilisa ühe aasta väärtuses kõikide laste eest. Seega

makstakse vanemale kokku kolme aastahinde vääringus 184,8 eurot aastas.

Vanemapensioniks kuluv raha ei tule teiste pensionäride arvelt, vaid seaduse rakendamise kulud kaetakse eraldi riigieelarvest. II samba sissemaksete suurus 2013. aastal on 2,7 miljonit eurot. Pensionilisa maksmiseks kahe aastahinde ulatuses kulub 2013. aastal 0,1 miljonit eurot. Enne 2013. aastat sündinud laste kasvatamise eest makstava pensionilisa kulu on 2015. aastal 22,7 miljonit eurot.

RAHVASTIKUPOLIITIKA VALDKONNAS RAKENDATUD MEETMED on üldju-

hul pikaajalised ja lõplikke tulemusi saame mõõta alles siis, kui praegune põlvkond on väljunud sünnituseast. Riigi poliitikad peavad üksikmeetmete asemel keskenduma terviklike lahenduste väljatöötamisele, mis on opositsiooni- ja koalitsiooniülesed ja ei sõltu päevapoliitilistest kemplustest.

Inimestel peab säilima kindlus, et laste tulevik ja heaolu ei sõltu poliitilistest tõmbetuultest. Poliitiliste kempluste jaoks meil enam ruumi pole, kuna oleme demo­ graafiliselt olukorras, kus me ei saa kasutamata jätta ühtki arukat abinõud Eesti rahva arvuliseks kasvatamiseks.

SIIM VALMAR KIISLER, viie lapse isa: Meie peres kasvab viis toredat last. Kuigi ma püüan laste kasvatamisel igati abiks olla, on selge, et selle töö põhikoorem on ikka ema kanda. Ma olen selle eest oma abikaasale väga tänulik, sest näen, kui palju tööd ja ohverdusi see nõuab ja tean, kui harva selle töö eest tänusõnu kuuleb.

Mul on hea meel, et vanemapensioni kehtestamisega astub Eesti riik IRLi ettepanekul ühe konkreetse sammu, mis ütleb, et laste kasvatamise töö on kogu ühiskonnale kasulik ja vajalik. Pole kahtlust, et vanemapension läheb meie peres emale.

Konservatiiv KEVAD 2012

33

AIANDUS

Kuna kevad ja suvi on külvamiseks just kõige õigem aeg, annab Tiina Paasik ülevaate, kuidas Eesti kliimas kasvatada eksootilisi aedvilju arbuusi ja melonit.

Aga ka tomatit ja erinevaid maitsetaimi.

Eksootilised viljad

OMA KODUST

M

aitsvate köögiviljade kasvatamine kodus on muutunud Eestis väga populaarseks.

Miks mitte sellel kevadel võtta ette midagi eksootikahõngulist, nagu arbuuside ja melonite kasvatamine. Vastavad taimed saab osta turult või aiandist.

ARBUUSID JA MELONID. Alguses kül-

TIINA PAASIK on Räpina Aiandus­kooli õppejõud, taimetark, mitmete aiandusteemaliste raamatute ja lugematute aiandusartiklite autor. Juhtumisi ka IRLi liige.

34

KEVAD 2012 Konservatiiv

vatakse arbuusi- ja meloniseemned aprilli lõpul, mai algul väiksematesse taimepottidesse. Peenrale on soovitatav taimede istutamine alles siis, kui öökülmade oht on möödas, tavaliselt kas mai lõpus või juuni algul. Taimede reavahe peenral peaks olema ligi 1,2 m ja taimede vahe reas 1 m.

Taime istutamisele eelnevalt pannakse peenra põhja kõdusõnnikut või komposti umbes 10 cm ning seejärel on vajalik katta kõdusõnnik või kompost vähemalt 10 cm aiamullaga. Samuti on soovitatav pärast taimede istutamist katta peenar kattelooriga.

Kasvuajal on kindlasti vajalik taimede väetamine. Väetistena võiks kasutada mitmesuguseid erinevaid kasvuaegseid köögiviljade kompleksväetisi. Soovitatav on väetised lisada kastmisveele. Aiapoodidest ostetud väetiste pakenditel on vastavad kasutamisjuhendid olemas. Katteloor on soovitatav eemaldada alles siis, kui taimed hakkavad õitsema.

Arbuusivilja valmimisest annab märku viljavarre kuivamine, esimesed viljad valmivad olenevalt sordist augusti lõpus.

Meloniviljad on küpsed, kui viljavars eemaldub ja viljad meeldivalt lõhnavad.

TOMATID. Tomatitaimede kasvatamine

erinevates anumates on imelihtne. Tomatitaimede kasvatamiseks vajalik kasvuturvas ja taimed on müügil aianduspoodides.

Soovitatav on valida kasvatamiseks sobiv sort, näiteks “Vilma”, mille viljad on väikese ploomi suurused ja kasvavad kobaras.

Kuna tegemist on madalakasvuliste tomatitaimedega, siis neid ei ole vajalik kärpida.

Tomatitaimede kasvuaegne hooldamine pole keeruline, piisab kastmisest ja soovitatav on paar korda kasvuajal väetada.

Väetamiseks on kõige sobilikum orgaaniline väetis kanakaka. Nimetatud väetis sisaldab kõiki põhi-ja mikrotoitaineid, mida taimed vajavad. Oluline on meeles pidada, et viljade õigeaegne korjamine soodustab taimede õitsemist ja viljumist.

MAITSETAIMED. Mitmesugused erinevad

maitsetaimed on just sobilikud kasvatamiseks rõdukastides, näiteks basiilik, koriander, majoraan, meliss, till, petersell. Ei tohi unustada, et rõdukastides taimede kasvatamine vajab hoolikat kastmist, seda eriti päikesepaistelistel ja soojadel suvepäevadel.

AIANDUS

Avamaal kasvatamiseks soovitan järgmisi sorte: ARBUUSISORT “Sugar Baby”, mille vili on ümar, viljaliha roosakaspunane. Taimed istutada samale sügavusele, kui olid potis.

MELONISORT “Charentais”, väga varajane, pärast isutamist tarbimiskõlblikud 85 päeva pärast. Vili on ligi kilogrammiraskune, tume­ oranži koorega, viljaliha on tihke ja oranž.

Konservatiiv KEVAD 2012

35

IRLi suvepäevad 21.–22. juulil Pärnumaal, Lepanina Hotellis Tule meie Kreeka stiilis suvepäevadele, kus head on rohkem kui küll! Pakume päikest ja säravaid hetki, lõunamaiselt kuumi elamusi ja meelelahutust, temperamentseid isiksusi ja briljantseid mõttekilde – ikka kreekapäraselt!

Kreeka – see on jumalik ja maine. Kultuurist pulbitsev Kreeka on muutnud kogu maailma, sest kes teine, kui kreeklased on pakkunud maailmale suurimatest suurimaid mõtlejaid!

Eks nemad ole kujundanud selle, mida me nimetame loogikaks ja filosoofiaks, just nemad tõstsid ausse atleedid ja lõid olümpiamängud, eks nende teene ole ka ihaldusväärne demokraatia ja oskus tunda elu helgemat poolt – koos veini, laulu ja traditsioonidega.

Suvetajaid köidavad isetehtud atraktsioonid: • Mida minister ka teab? Mõtle oma küsimusele ja tule debateerima! Tuleb mõttepärle!

• Lastele on avatud nutikas mänguala. Loodame rõõmukisale!

• Korraldame võistlusi ja olümpiamänge. Tule ja põrmusta kõik vastased!

• Hangime uusi tutvusi. Vabalt ja igal ajal!

• Süvendame ühtekuuluvustunnet. Pidu peab ikka ka olema!

Esineb Zorbas ja alles tähtede poole pürgivad staarihakatised.

Kui tunned tõmmet, pane end kohe kirja siin: www.irl.ee Passi peale, et sõber ka kirja saaks.

Nii saab suvi sumedam.

-

Päevapilet, hinna sees ka telkimine 10 € - koht suvemajas 20 € - koht hotellitoas 35€