Konservatiiv 1/2014

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri TALV 2014

URMAS REINSALU:

ajame eestimeelset ja ausat poliitikat.

EESTI MAJANDUSEST vestlusringis VALIMISED – kuidas läks SUURKOGU – mida me valime?

VABARIIGI AASTAPÄEV 95 aastat tagasi LEEDU eesistumisest Euroopa Liidus HARIDUS – kas Eesti edulugu?

HOBIPÕLLUMEES Taivo Niitvägi HEAD EESTI ASJAD, sekka hää retsept

KARL-KRISTJAN NIGESEN

KAUPO KIKKAS

SAATEKS

Ajame Eesti asja - Euroopas!

IRLil on põhjust eelmise aastaga rahul olla. Mul on hea meel selle üle, et paljude inimeste järjepidev ja sisukas töö sügisel toimunud kohalike valimiste kampaania ajal peegeldus ka IRLi valimistulemuses. Rahvuslik-konservatiivne maailmavaade sai eelmisel aastal Eestis toetajaid juurde ning selle üle võime rõõmu tunda.

Täitsime üsna veenvalt eesmärgi pälvida 100 000 inimese usaldus. IRLi poolt hääletas kohalikel valimistel 107 000 inimest, seda on 15 000 toetajat rohkem kui eelmistel kohalikel valimistel. Valimiste järel on IRLi esindajaid kohalike omavalitsuste volikogudes rohkem kui ühelgi teisel erakonnal: kokku 445 volikogu liiget üle kogu Eesti.

Alanud aasta tuleb samuti toimekas. Praeguseks on juba toimunud üldkogud enamuses IRLi piirkondades ja osakondades. Erakonna suurkogu toimub aga 8. veebruaril Nokia Kontserdimajas, Tallinnas. Seal toimuvad erakonna kõige olulisemad sisevalimised: valime järgmiseks kaheks aastaks erakonnale esimehe, aseesimehed, eestseisuse ning revisjonikomisjoni ja aukohtu.

Ennekõike on aga europarlamendi valimiste aasta ning ettevalmistused selleks on alanud. Eesti asja tuleb ajada ka Euroopas ja seda läbimõeldult ning selgete sihtidega. Käimas on Euroopa Parlamendi valimiste programmi koostamine ja esimene versioon sellest jõuab üsna pea tutvumiseks ja kommenteerimiseks ka erakonnaliikmeteni. Samas on selge, et IRL lähtub oma senisest poliitilisest põhiliinist. IRL hoiab au sees eestimeelsed väärtused ning vastandub nende poliitiliste jõududega, kes nendele väärtustele vastu töötavad.

Töökat aastat soovides, TIIT RIISALO IRLi peasekretär

2

TALV 2014 Konservatiiv

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri Väljaandja: IRL Tiraaž: 9800 Trükkis: Printall Ilmub neli korda aastas.

Telefon: 6 240 400 E-post: info@irl.ee Postiaadress: Paldiski mnt 13, Tallinn 10137 Toimetus: Gerrit Mäesalu, Kaido Kukk ja Karl-Kristjan Nigesen Tagasiside: kaido.kukk@irl.ee

SISUKORD

Sisukord 4 Uudised 6

Urmas Reinsalu: “Järgmised valimised võidab erakond, kellel on realistlik visioon, kuidas eesti pere toimetulekut ja turvalisust lähiaastatel parandada.”

10 Quo vadis, Eesti majandus?

Kaido Kuke ja Siim Kabritsa juhitud vestlusringis arutavad riigikogu liikmed Reet Roos ja Toomas Tõniste ning Finance Estonia juhatuse esimees Aare Tammemäe selle üle, kuidas tagada Eestis jätkusuutlik majanduskasv ning mismoodi puhuda Eesti arengule uus tuul tiibadesse.

15 Head Eesti asjad Elektroonikast mööblini, sekka üks hää retsept.

17 Eakatest räägib Andres Ergma Eesti Pensionäride Ühen­­duste Liidu esimees Andres Ergma on IRLi liige olnud ligi kaks aastat. Intervjuus Konservatiivile räägib ta, kuidas muuta elukeskkonda eakatesõbralikumaks, ja kutsub eakaid inimesi valitavatesse kogudesse rohkem kandideerima.

18 Kuidas tähistati iseseisvuspäeva 95 aastat tagasi?

Uurime ülesvõtteid Tartust ja Tallinnast.

20 Tulemas on suurkogu.

Mida mõjutab sinu osalemine?

Erakonna liikmel on suur vastutus, sest juhtorganeid valides on just temal ülioluline roll IRLi käekäigu määramisel. Et selle rolliga paremini hakkama saada, heidame pilgu erakonna struktuurile ja erinevate organite kujunemisele demokraatlikus protsessis.

22 Valimised on möödas Omavalitsusjuhid räägivad valimis­­kampaaniast ja tulevikuplaanidest.

26 Esimese Balti riigina oli Leedu Euroopa Liidu eesistujariik Ülevaate Euroopa Liidu eesistumisest teevad riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Leedu välisminister aastatel 2010–2012 Audronius Ažubalis.

28 Jätkame Eesti hariduse edulugu Eesti haridussüsteem on edukas, aga muutused asustuse struktuuris ja demograafias toovad kaasa vajaduse muudatusteks. Probleemiks on ka palga­­rahaga seonduv. Riigikogu liige Andrus Saare räägib lähemalt.

30 Galerii IRLi tegemistest Kohalikud valimised, erakonna sisepoliitika ja sekka piduliku maid hetki.

32 Hobipõllumees Taivo Niitvägi Põllumajandus on harv hobi, kuid tõenäoliselt kohtab seda nüüd aina sagedamini. Taivo Niitvägi kasvatab vilja, et olla oma maale vääriline peremees. Karl-Kristjan Nigesen uudistab hobipõllumehe tegemisi.

35 Ristsõna

UUDISED

Noorte varivalimised võitis IRL Eesti noorteühenduste liidu korraldatud varivalimised võitis erakondade arvestuses IRL, kes kogus 23% häältest. 1.–9. oktoobrini toimunud varivalimiste hääletussimulatsioonis osales kokku 2599 noort vanuses 13– 17 aastat.

Ka Eesti kõige suuremas omavalitsuses, Tallinnas, oli IRL 36%-ga noorte eelistatuim valik. Järgnesid reformierakond 23% ja sotsiaaldemokraadid 17% häälega. Keskerakond sai võrdselt valimisliitude kandidaatidega 9% häältest.

IRL ja Eesti Memento Liit sõlmisid koostöölepingu IRL ja nõukogude okupatsiooni tõttu kannatanute eest seisev Eesti Memento Liit sõlmisid 21. jaanuaril riigikogus Kalevipoja saalis koostöölepingu, millele kirjutasid alla IRLi esimees Urmas Reinsalu ja Eesti Memento Liidu esimees Leo Õispuu.

Urmas Reinsalu sõnul on koostöö Eesti Memento Liiduga heaks võimaluseks tegeleda Eesti rahvusliku mälu hoidmise ja rep-

Üle Eesti toimuvad piirkondade üldkogud 21. jaanuari seisuga on erakonna üldkogud toimunud 11 piirkonnas. Uus juhatus on valitud Saaremaa, Jõgevamaa, Hiiumaa, Tartumaa, Tallinna, Lääne-Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Viljandimaa, Ida-Virumaa ja Pärnumaa piirkondades.

Ajakirja trükkimineku ajaks on juba selgunud mõnede piirkondade esimehed.

Saaremaa piirkonna 8-liikmelise juhatuse esimeheks sai Kaido Kaasik, Jõgevamaal valiti 16-liikmelise juhatuse etteotsa Aivar Kokk. Hiiumaal sai 5-liikmelise juhatuse etteotsa Hergo Tasuja, Tartumaa piirkonna 13-liikmelise piirkonda juhib Rein Kokk, Tallinna esimehena jätkab Siim Kiisler ning Järvamaa piirkonna vedajaks sai Pipi-Liis Sie­­mann.

Soovime uutele piirkonnajuhtidele edu ja jaksu!

4

TALV 2014 Konservatiiv

resseeritute esindamisega. Tema sõnul saab koostöö üheks olulisemaks punktiks kommunismiohvrite memoriaali rajamine Tallinna kesklinna.

Memento ühendab inimesi, kes vangistati ja keda piinati ning kes võitlesid Eesti iseseisvuse eest ja kannatasid võõrvõimu kuritegude tõttu. Eesti Memento Liitu kuulub 17 ühendust, ligikaudu 2000 liikmega.

Koalitsioon moodustab elatisraha töörühma Koalitsioon otsustas moodustada töörühma, et leida lahendusi üksikvanemate laste elatisraha probleemidele. IRLi poolt hakkab töögruppi vedama riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.

Tsahkna sõnul on IRL juba aastaid tagasi välja pakkunud elatisraha fondi idee, mille eesmärgiks on parandada üksikvanemate majanduslikku olukorda, makstes lastele toetust ajal, kui vanemad vaidlevad elatisraha üle.

Elatisraha teemat arutati ka 21. jaanuaril riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil „Last üksi kasvatavate vanemate majanduslik ja sotsiaalne toimetulek – probleemid ja lahendused“.

Eesti kuulub üksikvanemate suure hulga poolest OECD riikide esiviisikusse. Kokku on Eestis ligi 50 000 üksikvanemat, mis tähendab, et ligi 21% lastest kasvab ühe vanema hoole all.

Igaühel on võimalus europarlamendi valimiste programmi koostamises kaasa lüüa Europarlamendi valimiskava koostamine sai alguse kohe pärast kohalikke valimisi, kui kooskäimist alustas programmitoimkond.

Esialgne versioon programmist saadetakse erakonna liikmetele kommenteerimiseks ja täiendamiseks.

Programmi koostamise juhtgruppi kuuluvad Priit Värk, Veiko Lukmann ja Tiit Riisalo. Programmi koostamise esimeses faasis on aktiivselt osalenud IRLi välispoliitika nõukogu Marko Mihkelsoni juhtimisel ning Tunne Kelam koos oma bürooga. Oma panuse on andnud ka ministrid ja teised erakonna poliitikud.

Kui ka Konservatiivi lugejal on mõtteid europarlamendi programmi osas, siis kõik ettepanekud on oodatud e-posti aadressile priit.vark@irl.ee.

UUDISED

Riigikogu kodanikuühiskonna toetusrühm on aktiveerunud Poliitiliste ringkondade ja kodanikuühiskonna aktivistide vahele on tekkinud mõningane vastasseis, vähemalt jääb selline mulje, kui sirvida mulluseid ajalehti.

Läinud aasta lõpul jõuti lõpuks ühise laua taha, et lahendada pakilisi probleeme, mis takistavad kodanikuühiskonna arengut.

Neist teravaim on tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekiri. Puudulik seadusruum on tekitanud olukorra, kus mittetulundusühingute tegevuse heategevuslike ja avalike eesmärkide hindamisega tegeleb maksuamet ning sellest on palju tüli tõusnud. Mitmed mittetulundusühingud on soodustusest ilma jäänud või pidanud oma seisukohti kaitsma kas juristide abiga või suisa kohtus. See on selgelt üleliigne energiakulu.

Teiseks oluliseks probleemiks on rahandusministeeriumist lähtuv statistika, mis ei võimalda saada selget ülevaadet kodanikuühenduste rahastamisest.

Riigikogu kodanikuühiskonna toetusrühma juhib Priit Sibul, kelle hinnangul on kolmanda sektori tegevus kiirelt kasvav ja mitmekesine, kuid sellega kaasneb ka rida seni lahendamata probleeme. “See on seotud nii ühiskondliku kui ka majandustegevusega. Ühenduste tegevuse kriteeriumina on esitatud tegutsemine avalikes huvides. Et leida optimaalne lahendus kooskõlas kehtivate maksuseadustega, on vaja põhjalikult analüüsida olukorda ja kehtestada mõistlikud reeglid,“ ütleb Sibul. Ta lisab, et selgus tuleb luua nii annetuste, preemiate, toetuste kui ka stipendiumide maksustamisega seotud küsimustes.

URMAS LUIK / PÄRNU POSTIMEES

Euroopa Parlamendi saadikud toetamas Euromaidani aktsiooni Brüsselis

Are vallavanem Lauri Luur astus erakonna liikmeks Pärnumaal asuva Are valla vallavanem Lauri Luur astus erakonna liikmeks. Kokku on IRL üle Eesti esindatud 83 omavalitsusjuhiga.

2013. aasta viimase kolme kuuga kasvas erakonna liikmete arv 71 inimese võrra.

Eelmise aasta lõpu seisuga oli erakonnal liikmeid 9778. Suurimad piirkonnad on Tallinn 3107 liikmega, Tartu 992 liikmega ning Harjumaa 835 liikmega.

Euroopa Rahvapartei nõuab Venemaaga suhtlemisel uut Euroopa Liidu strateegiat Kauaoodatud idapartnerluse tippkohtumine Vilniuses ei toonud oodatud tulemust. Ukraina valitsuse keeldumine Euroopa Liiduga assotsiatsioonileppe sõlmimisest tõi Ukrainas rahva tänavatele. Sündmustele Ukrainas reageeris Euroopa Parlament omapoolse resolutsiooniga, mille algatasid Euroopa Rahva­­ partei fraktsiooni liikmed, sealhulgas Tunne Kelam. Resolutsioon nõuab Venemaaga suhtlemisel uut Euroopa Liidu strateegiat, mis adekvaatselt ja sümmeetriliselt reageeriks

Vene­­maa Euroopa Liidu vaenulikule poliitikale idapartnerite suhtes. Ka on resolutsioonis kirjas Ukrainale makromajandusliku toetuse pakkumine juhul, kui Kiiev assotsiatsioonilepingule alla peaks kirjutama. Europarlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul nõuab tekkinud uus revolutsiooniline olukord Euroopa Liidult selget ja ühtset poliitikat. Tema sõnul pole kaalul mitte üksnes ühenduse idanaabrite tulevik, vaid ka Euroopa Liidu enese tulevik ja usaldusväärsus.

Konservatiiv TALV 2014

5

KARL-KRISTJAN NIGESEN

INTERVJUU

6

TALV 2014 Konservatiiv

INTERVJUU

Reinsalu: “Järgmised valimised võidab erakond, kellel on realistlik visioon, kuidas eesti pere toimetulekut ja turvalisust lähiaastatel parandada.”

IRLi esimehel URMAS REINSALUL täitub kaks aastat erakonna esimehena.

Konservatiiv uuris temalt nii ametis oldud aja, möödunud valimiste kui ka erakonna tulevikuplaanide kohta.

Oled olnud erakonna esimees kaks aastat. Mis on sellele ajale tagasi vaadates kõige meeldejäävamad hetked?

Neid ilusaid hetki on olnud päris palju. Laari valitsuse 20. aastapäeva konverents, ERSP juubel, valimismöll kõigis maakondades. Poliitikat on mõtet teha siis, kui see, mida sa teed, läheb sulle korda ja sa usud, et suudad asju muuta paremuse suunas. Nii mõtlevaid inimesi on meie erakonnas palju.

IRL on kandnud valitsusvastutust seitse aastat, mis hinde erakonnale paned? Mida on IRL oma valija jaoks ära teinud?

Need seitse aastat ei ole olnud lihtsad aastad. Me asusime valitsusse 2007,

kui majandusbuum oli lõpusirgel. 2007. aasta valimiste eel hoiatasime kulude vastutustundetu kasvatamise eest. Mäletate loosungit “Õnn ei ole rahas”? Siis meie konkurendid naersid selle üle. Buumi taga­­järgi tuli kriisi ajal hakata klaarima meil. Me ei löönud keset kriisi põnnama ja tegime neid raskeid otsuseid nii, et Eesti majandus väljus sellest kriisist tugevamalt kui kriisi sisenedes. Eesti rööbastel hoidmine on olnud IRLi juhtmõte.

Selleks, et Eesti liiguks edasi, tuleb julgeda langetada otsuseid, mis võivad tunduda hetkel ebarealistlikud, aga mille kvaliteeti mõistetakse pikema aja pärast. Olgu selleks siis meie tasuta kõrghariduse sisseviimine või riigikaitse kulude viimine 2%-ni SKPst. Meie poliitika ei taotle valijate ja inimrühmade omavahelist vastandamist.

Konservatiiv TALV 2014

7

INTERVJUU

KARL-KRISTJAN NIGESEN

Me ei soovi ühe ühiskonnarühma edu teise arvelt. Seetõttu ei ole langetatud otsuste puhul lähtutud populaarsusest, vaid sellest, milline on parim otsus Eesti tulevikku silmas pidades.

Kohalikel valimistel läks IRLil hästi. Millal ja kuidas hakkab ettevalmistus europarlamendi valimisteks? Ja riigikogu valimisedki pole enam kaugel.

Aga europarlamendi valimiste ettevalmistus käib täie hooga. Töötab programmitoimkond ja valimisstaap. Pärast erakonna suurkogu peaks volikogu kinnitama meie kandidaadid, keda vastavalt seadusele saab olla tosin. Riigikogu valimised on muidugi teine tõsine proovikivi. Selge on, et jooksvas kampaanias saab teha ühtesid valimisi korraga, kuid kõik kontaktid ja saadud toetushääled on reaalne kapital ka riigikogu valimiste kontekstis. Ma tahan, et erakond teeks tõsise pingutuse ja meil oleks kõigi aega­­de parim valitsemiskava riigikogu valimisteks. Eelmistel valimistel küsisime ka rahva tagasisidet meie valimislubadustele. Meile vastas toona ju ligi 50 000 inimest. Pean mõistlikuks, et järgmise nelja aasta valitsemiskava koostamisel kaasaksime arvamusliidreid ka väljaspool erakonda. Samuti soovin, et kuulamise käigus saaksid oma arvamuse öelda inimesed üle kogu Eesti. Erakond ei tohi olla suletud süsteem, kaasaegses maailmas peame suutma ideid läbipaistvalt mõtestada ja kaaluda.

Kohalike valimiste eel sõnastasid väga konkreetse eesmärgi: saada 100 000 häält. Tegelikkuses sai see eesmärk varuga täidetud. Mis on IRLi eesmärk europarlamendi valimistel?

Europarlamendi valimiste valimis­­ aktiivsus on paratamatult madalam võr­­ reldes muude valimistega. Läinud korral oli valimisaktiivsus 40%. Kuid madal vali­­ misprotsent tõstab iga üksiku hääle kaalu. Meie põhiülesanne on kõnetada meie toetajaid nii, et nad eurovalimistel koju ei jääks. Kodus võib ikka olla, aga siis tuleb valida internetis. Eelmistel valimistel saime 48 000 inimese toetuse. Pean täiesti võimalikuks see arv nendel valimistel ületada.

Sean eesmärgiks saada 70 000 inimese toetus. See annaks meile kindlalt vähemalt ühe koha. Samuti annaks see selge ja tugeva tõuke eelseisvateks parlamendivalimisteks.

8

TALV 2014 Konservatiiv

INTERVJUU Ütlesid viimasel erakonna volikogul, et nüüd on vaja sõnastada visioon Eesti ja Euroopa tuleviku kohta. Milline peaks olema selle visiooni kese?

Oleme olnud vabad pea ühe inim­­ põlve. Oleme olnud Euroopa Liidus ja NATOs kümme aastat. Eesti tulevikku vaadates on tähtis sõnastada avameelselt meie võimalused ja ohud järgnevaks kümneks aastaks. Selle alusel on vaja langetada valikud praktilises poliitikas. Kuidas edendada majandust, haridust, hoolekannet.

Kuid selle visiooni kese peab olema ambitsioonikas: kuidas teha nii, et kümne aasta perspektiivis oleks Eesti maailmas parim koht meie peredele elamiseks. Perele, kus

Erakond ei tohi olla suletud süsteem, kaasaegses maailmas peame suutma ideid läbipaistvalt mõtestada ja kaaluda. kõlab eesti keel ja kasvavad lapsed. See tähendab sissetulekute ja tööhõivepoliitika arengut. Inimestele on vaja pakkuda kindlustunnet ja lootust. Emotsioonid on visioonide puhul väga tähtsad. Sest kaasaegses maa­­ilmas on visioone võimalik ellu viia ühisloominguna.

Milliseks kujuneb sinu hinnangul europarlamendi ja riigikogu valimiste keskne teema?

Inimeste kindlustunne homse ees. Erakond, kes suudab anda realistliku visiooni, kuidas tavalise eesti pere toi­­metulekut ja turvalisust lähiaastatel prak­­ti­­liselt parandada, võidab järgmised va­­limised.

Viimaste valimiste kontekstis on IRL muutunud juhtivaks paremerakonnaks. Mida see erakonnale õigupoolest tähendab? Ühelt poolt on see avanss, mis tuleb välja teenida. Teisalt, konservatiivne po­­lii­­tika on vastupidiselt Lääne-Euroopa suundadele olnud Eesti poliitikas pigem alaesindatud. Näiteks Saksamaal said konservatiivid viimastel Bundestagi vali-

mistel pea pooled hääled. Usun, et meie elutervel poliitikal on ühiskonnas potentsiaalselt väga suur kandepind. Sest vastupidiselt kõigile teistele ideo­­loogiatele asetab konservatism poliitika keskmesse just konkreetse rahva va­­ja­­dused ja huvid. Seega, ennekõike oleme rahvuslik erakond.

Oleme erakond, mis on väärtuspõhine ja uuendusmeelne. Meie rahvuslik maailmavaade ei vastanda vulgaarselt rikkaid ja vaeseid. Meie sõnum on selge: kõigil peab olema võimalus ennast teostada.

Vaadates tagasi kohalikele valimistele, siis millised olid suurimad õnnestumised? Kas midagi jäi ka kripeldama?

Juba see oli suur õnnestumine, et suutsime nii palju nimekirju välja panna.

Aitäh kõigile kandidaatidele ja abilistele!

Teiseks see, et volikogu liikmete arvult tõusime 2009. aasta kolmandalt kohalt 443 volikogu mandaadiga üle maa esimeseks. See on suur jõud. Ja kolmandaks see, et suutsime säilitada erakondade arvestuses esikoha nii maakondades saadud häälte kui ka omavalitsusjuhtide arvu poolest.

Mis oleks pidanud olema teisiti? Savisaar oleks pidanud võimult kukkuma. Selle nimel pingutasime tõsiselt, kuid meie heast tulemusest jäi üksi väheks. Nüüd peame pingutama, et Savisaar riigis pukki ei saaks. Tema poliitika puhul on tegemist julgeolekuriskiga meie rahvuslikele huvidele.

Juba mõnda aega on keskerakonna ja sotside reiting kõrgem kui koalitsioonil. Kui tõenäoliseks pead sa, et 2015. aastal ootab Eestit ees vasakpööre? Mida saab IRL teha, et nii ei läheks?

Küsimus ei ole esmajoones vasak- või parempoolses poliitikas. Vaid selles, kas aetakse eestimeelset ja ausat poliitikat. See on kõige olulisem skaala. Seega on meie ülesanne, et eestimeelne ja aus poliitika valitseks Eestis ka 2015. aasta järel. Mida me saame teha? Kui riigikogu valimised oleksid olnud läinud sügisel, siis oleks Savisaar moodustanud valitsuse. Meile andsid valijad teise koha. See on ühtlasi vastutus hoida Eestis ära Savisaare võim.

Me suudame seda teha, kui meie toetus on valimistel tugev. Selleks peavad meil olema selged sõnumid, usaldusväärne meeskond ja valmisolek teha hullupööra tööd.

Sest kaalukausil ongi Eesti tulevik.

Konservatiiv TALV 2014

9

VESTLUSRING

Quo vadis, Eesti majandus?

Kaido Kuke ja Siim Kabritsa juhitud vestlusringis arutavad riigikogu liikmed Reet Roos ja Toomas Tõniste ning Finance Estonia juhatuse esimees Aare Tammemäe selle üle, kuidas tagada Eestis jätkusuutlik majanduskasv ning mismoodi puhuda Eesti arengule uus tuul tiibadesse.

Pärast kriisijärgset taastumis­­perioodi on Eesti majanduskasv pidurdunud ja jäi 2013. aasta kolmandas kvartalis 0,7 prot­sendi juurde, kuigi Eesti Panga esialgne prognoos ulatus 3 protsendini. Kas ta­­gasihoidlik majanduskasv on üllatav ja mida teha, et majandus oleks jätkusuutlik?

Reet Roos: Mina arvan, et esiteks tuleb täpsemini prognoosida. See ei ole esimene kord, kui prognoosid on uhkemad, kui tegelikkuses välja kukub. Teiseks, nagu ka Mart Laar hiljuti välja tõi, oleks meil vaja 10

TALV 2014 Konservatiiv

majanduses teha revisjon. Viimased 20 aastat tuleb võtta kokku: mis on töötanud, mis mitte.

Oleme küpsed, et mõelda, mis võiks olla meie uus edu valem. Ideesid liigub, aga ideede teostamiseks on vaja rohkem konsensust ja julgust. Kõrgeks majanduskasvuks peame mõtlema raa­­ midest väljapoole ja leidma midagi heas mõttes revolutsioonilist, millest uuesti rääkima hakatakse.

Toomas Tõniste: Mart Laari öeldud revis­­joniteema on ka minu peas viimased aas­­­­tad kummitanud. Liiga palju hoitakse meil praegu kinni oma kunagistest valimis­­ loosungitest, kuid need ei pruugi enam sobida uude tervikpilti. Riigi majandus­­kasv sõltub meie maksusüsteemist, mistõt­­tu oleks mõistlik maksusüsteem laiemas ringis üle vaadata. Praegune rapsimine maksu­­auku­­de täitmiseks ei tundu olevat parim tee.

KARL-KRISTJAN NIGESEN

VESTLUSRING

Kas kriisieelne Balti tiigrite ajastu, kus majanduskasv oli igal aastal vähemalt 6 protsenti, on nüüdseks lõplikult läbi?

Reet Roos: Mõneks ajaks on see kindlasti läbi. Kui uut kvalitatiivset hüpet ei leiutata, siis ei maksa meil sellisest kasvust lähiajal unistada. Aga me keskendume liigselt numb­­ritele, selle asemel peaksime tegelema uue kvalitatiivse reaalsuse väljatöötamisega.

Aare Tammemäe: Oluline aspekt hetke­­ olukorra analüüsimisel on kindlus­ tunne. Kui inimestel ja ettevõtetel on investeerimiseks piisavalt kindlustunnet, on meil eeldused majanduskasvuks loo­ dud.

Edasine sõltub riigi strateegiast: mida teha üldiste tingimuste (eesmärgid, EL investeeringud, seaduseloome, mak­­ sud) loomisega, et kasvu saavutada. Valitsuse kinnitatud „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ keskendub peamiselt sellele,

et aidata kaasa Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmisele. Viimane lähtub Euroopa 2020. aasta eesmärkide saa­­vutamisest. Mul aga tekib seda vaadates küsimus, mis on Eesti enda strateegia?

Reet Roos: Minu talupojamõistus ütleb, et kui me teeme oma strateegia Euroopa järgi, puudub meil eripära, mille põhjal saavutada kiirem kasv. Me peame suutma teatud aspektides Euroopast eristuda ja selleks on meil vaja oma ideid. Näiteks, kui Laari teine valitsus tahtis sisse viia ettevõtete tulumaksuvabastuse, oli dis­­ kus­­ sioon selle ümber, kuidas see on oma olemuselt Euroopa Liidule vastu­­ võetamatu ja miks seda seetõttu teha ei tohiks. Aga tahtmine oli olemas, leiti võimalus ja tehtigi ära. Väikese ja paindliku riigina saaksime siin testida väga palju huvitavaid mõtteid ja pakkuda maailmale välja ideid!

Konservatiiv TALV 2014

11

VESTLUSRING turgudest. Buumi ajal andsid pan­­gad välja laene, mis ületasid deposiidi e säästusid pea 1,7 korda. Praeguseks on see vahekord oluliselt muutunud: laene antakse välja sama palju, kui on pankades sääste. See aga tähendab, et kriisi ajal viidi kogu raha, miljardid eurod, mis siia panganduse kaudu oli tulnud, kiirelt emapankade kodumaale tagasi. Selle võrra vähenesid oluliselt ette­­ võtjate investeeringud Eestis. Probleem on selles, et kui sõltuda ainult pangaturust, ilma alternatiivsete finantsturgudeta, ole­­ me kriisidele palju vastuvõtlikumad.

KARL-KRISTJAN NIGESEN

Kuivõrd suureks probleemiks on Eesti ettevõtjatele raha kättesaadavus ja raha hind? Rootsiga võrreldes on raha intress Eestis märksa kõrgem.

AARE TAMMEMÄE on töötanud finants­­sektoris alates 1992. aastast, olles mitmete Balti- ja Põhjamaade tippfirmade juhtivatel ametikohtadel.

Praegu on ta 2008. aastal loodud investeerimispanganduse ettevõtte Redgate Capital juhatuse liige ja partner.

Aare on ka finantsklastri FinanceEstonia juhatuse esimees.

Aare Tammemäe: Mulle meeldib ka see mõte, et võiksime olla testriik. Aga me saaksime pöörata ka oma senised edusammud tugevaks ekspordiartikliks, müües näiteks maksuameti e-lahendusi ja e-riigi teenust edasi teistele rii­­ki­dele. Kuna meil on suhteliselt vähe loodus­­ressursse, raha ja inimesi, peaksime neid eelisjärjekorras konkreetsetesse vald­­kondadesse paigutama. Väike riik ei saa kõikidesse valdkondadesse korraga panustada ja sealjuures veel edukas olla.

Rääkides riigi otsustavast tegutse­­misest eesmärkide saavutamisel, siis ettevõtete tulumaksu kaotamisele sarna­­ne näide on võtta Poolast, kus tehti seadusandlus, mis sundis kohalikel pen­­sioni­­fondidel Poolasse investeerima. See on küll liialt ekstreemne näide, mis ei vas­­ta ka Euroopa Liidu direktiividele, kuid tänu sellele hakkas toimima kohalik kapitaliturg, mille tulemusena tekkis Poo­­las keskmise suurusega ettevõtetel lisaks pankadele alternatiivne ligipääs kapitalile.

Aare Tammemäe, ütlesid ühes hiljutises intervjuus, et Eesti kapitalituru hinne on 2+.

Kuidas seda hinnet tõsta?

Aare Tammemäe: Meil on ettevõtjate finantseerimise turg oma loomult olnud väga pangakeskne. Tähelepanuta on aga jäänud alternatiivne võimalus ehk kapi­­tali­­ turud, mis koosnevad võlakirja- ja aktsia­­

12

TALV 2014 Konservatiiv

Aare Tammemäe: Väikestele ettevõte­­ tele väikestes riikides ongi raha hind kallim – see on paratamatus. Rootsis on intressid madalamad, kuna sealsed ettevõtted on suu­­remad, töötavad rahvusvahelistel tur­­ gu­­ del ja riskimarginaalid on seetõttu väiksemad. Raha hinnast olulisem on raha kättesaadavus. Ettevõtetele on tähtis, et nii pangad kui ka kapitaliturud toimiksid hästi.

Toomas Tõniste: Raha kõrge hind ei ole ainult Eesti probleem. Kolleegid Taanist kurdavad, et seal on rahakraanid sisuliselt suletud ja raha hind veelgi kallim kui meil. Kui mina ettevõtlusega alustasin, oli tavaline maksta ka 24-protsendiseid intresse ja kuidagi sai hakkama. Hullem variant oleks, kui laenu üldse ei saaks.

Soomes on ametis välis­­ kaubandus­­minister Alexander Stubb, kes tegeleb põhiliselt Soome reklaamimisega maailmas.

Kas Eestis oleks vaja sellist nn riiklikku müüginägu?

Reet Roos: Meil on EASis (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) vastavad inime­­ sed olemas ja kindlasti teevad nad oma tööd hästi. Küsimus pole mitte kehvas müügioskuses, vaid oluliste inimeste juur­­ de jutule pääsemises, sest meie ametnike ametinimetus pole selline, mis avaks välismaal uksi. Inimestele tuleb panna asjakohane tiitel, millega pääseb näiteks Hiinas õigete inimeste jutule. Veelgi parem oleks aga teha Eestis piisavalt suu­­ ri asju, mis täidavad ise ajalehtede esikaaned. See oleks meile parim reklaam.

VESTLUSRING Aare Tammemäe: See küsimus viib meid tagasi strateegiateema juurde: mis me siis õigupoolest riigina tahame? Mida me müüme? Soome ministri Stubbi te­­ge­­vus pole ju juhuslik, vaid lähtub konk­­reet­­sest strateegiast. Ta loob Soome ettevõtetele turgu ning müüb välismaal Soome tööstuspotentsiaali. Ma arvan, et Eesti puhul peaksime müüma siinset töö­­jõudu, soodsat äri- ja maksukeskkonda, info­­tehnoloogilist taset, head geo­­ graafilist asukohta. Meie sõnum peaks olema, et ta­­ hame Eestisse nutikaid ettevõtteid, kel­­le­­le meil on pakkuda häid tingimusi oma teenuse või toote eksportimiseks. Selle sõnumi levitamisel saab iga Eesti minister ja ka riigi president väga edukas müügimees olla.

Räägime põgusalt ka väljarändest. Ühelt poolt on meile oluline rahvusriik, teisalt aga teeb muret väljaränne. Lihtne matemaatika ütleb, et töökäte ja maksutulu jaoks peab keegi tulema lahkunute asemele. Kas majanduslik rikkus ja rahvusriik käivad 21. sajandil üldse kokku?

Reet Roos: Minu arvates ei tohiks karta piiride avamist, aga loomulikult peab seda tegema omadel tingimustel. Meil on vaja siia kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu.

Odava tööjõu sissetoomist peab vältima.

töid madalama palga eest ja ettevõtted saavad seeläbi suuremat kasumit? See peaks hoidma palgainflatsiooni kontrolli all. Või me ei ava piire odavale tööjõule, mille tulemusena palgakasv ei pidurdu, ent ettevõtjate kasumid on väiksemad.

Viimane sunniks Eesti ettevõtjaid tegema kõrgema lisandväärtusega tööd (arendama toodet, leidma uusi turge), mis aitaks kaasa sellele, et majandus looks rohkem lisandväärtust.

Reet Roos: Teine aspekt, mis majandust küll niivõrd ei puuduta, on elukeskkond.

Me kõik soovime, et meie rahvusriik ei oleks ülerahvastatud ja meil oleks öko­­ loogiliselt puhas keskkond. Ei maksa teha siia odavaid allhanketehaseid ja pärast imestada, kuidas keemiajõed voolavad.

Aare Tammemäe: Alles hiljaaegu viidi Eestis läbi tore initsiatiiv, millega kutsuti talente koju. Praegu vaatan sel­­ lele teise pil­­guga. Mina leian, et ei pruugi olla üldse halb variant, kui mõned meie talendid töötavad väljaspool Eestit rahvusvahelistes finantskeskustes. See omakorda võib avada uksi järgmistele eestlastele ja avardab meie võimalusi eksporditurgude osas, mis omakorda suurendab kodumaal tööhõivet. Meil on ju praegugi olemas edulugusid Eesti ettevõtetest, mis kuuluvad

REET ROOS on Baltikumi juhtiva meediaettevõtte Inspired Universal McCann looja ja omanik, andes tööd rohkem kui 200-le inimesele. Ta on riigikogu sotsiaalkomisjoni liige.

Aare Tammemäe: Vaatame fakte.

19–65-aastaseid inimesi on meil 850 000, aastaks 2030 on neid praeguse iibe ja migratsioonitrendide juures 750 000. See tähendab, et praeguse suuna jätkumisel väheneb elanikkond 15 aasta jooksul üle 100 000 tööealise elaniku võrra. Niisiis on selge, et teiste riikidega konkurentsis püsimiseks tuleb luua tingimused kõrgelt haritud spetsialistide riiki tulemiseks nii Euroopa riikidest kui ka mujalt. Samas võiks küsida, mis on lõppkokkuvõttes ühiskonna arengule parem. Kas lasta Eestisse valimatult inimesed, kes teevad liht-

KARL-KRISTJAN NIGESEN

Toomas Tõniste: Nõustun! Piiride ava­­ mine tuleb kõne alla kõrgelt kvalifit­­seeritud spetsialistide puhul, kellest meil praegu on teatud sektorites suur puudus. Aga sellega paralleelselt tuleb tegeleda maksuteemaga. Ühelt poolt naudivad ettevõtted kasumi mittemaksustamist, teisalt takistab kõrge tööjõumaks ette­­võtetel Eestisse tulla, siin olevatel ette­­võtetel on aga raske laieneda.

Konservatiiv TALV 2014

13

VESTLUSRING kohti looma. Kuni meil ei ole sellisel kujul ettevõtlusõpet, nagu vaja, siis mina olen noortele soovitanud teha oma firma kohe esimesel võimalusel ülikooli kõrvalt, kui inimene veel põrumist ei karda.

KARL-KRISTJAN NIGESEN

Aare Tammemäe: Mina sain oma magist­­rikraadi 90ndate alguses USAs ja selliseid ettevõtlusaineid, nagu seal, nägin ma esimest korda elus. Seal viiakse läbi teadlikku ettevõtlusele suunatud hariduspoliitikat, mis algab varakult. Minu arvates saaks juba alates keskkoolist rollimängude ja elementaarsete teadmiste kaudu õpetada, kust raha üldse tuleb. Positiivse külje pealt on noortel aga kerge ettevõtlusega alustada, kuna ettevõtte tegemine on meil väga lihtne ning selle alla pole vaja panna rahalist kapitali.

TOOMAS TÕNISTE on alates 1992. aastast tegutsenud ettevõtjana. Tema ettevõtted annavad tööd rohkem kui 150-le inimesele. Ta on riigikogu majanduskomisjoni liige.

eestlastele, aga asuvad välismaal, kus nad pakuvad tööd ja kogemusi teistele eestlastele. Näi­­ teks Transferwise, Isepankur, Erply, Defendec jne.

Toomas Tõniste ja Reet Roos, olete öelnud, et noored ei ole Eestis piisavalt ettevõtlikud. Äkki peaks hoopis alustama inimestest. Kas noori saaks ettevõtlikuks õpetada?

Toomas Tõniste: Ettevõtlikkuse puu­­ du­­mine noorte seas on tõsine probleem.

See hakkab silma, kui käin koolides esinemas. Olen küsinud mitme tuhande gümnaasiumieas õpilase käest, paljud neist on mõelnud hakata ettevõtjaks. Vastustest selgub, et selliseid mõtteid mõlgutavad väga vähesed.

Ettevõtlikkust võiks iseenesest mängulisuse kaudu ju­­ ba lasteaias õpetada.

Hilisemates kooli­­astmetes tuleks aga kaasata edukaid ette­­võtjaid, kes räägivad oma kogemusest ja edulugudest.

Reet Roos: Ma arvan, et ettevõtlusega mõtleb tegelema hakata vähe noori, kuna ettevõtlusele on teenimatult külge jäänud kehv maine. Teiseks õpetatakse lapsi koo­­lis liigselt konkureerima. Noore loogika on kahjuks praegu selline, et ta konkureerib tööle, mitte ei hakka ise töö-

14

TALV 2014 Konservatiiv

Paar sõna kokkuvõtteks?

Aare Tammemäe: On selge, et Eesti arengut piiravad teatud tegurid, nagu elanikkonna vananemine ja ressursside vähesus. Samas on meil võimalusi, et arendada nutikaid ettevõtmisi, mille lahendusi saab rakendada üle kogu maailma. Siin peab kindlasti riik omalt poolt abistama, luues ja arendades näiteks finantstaristut, mille osaks on nii panga- kui ka kapitaliturud. Riigil peab olema konkreetne suur strateegia ja mitte palju väikseid strateegilisi eesmärke, mida on raske täita ja mis võivad vahel ka omavahel vastuolus olla.

Ja mis veelgi olulisem: strateegiaid tuleb ellu viia.

Toomas Tõniste: Tahaksin kokku­­ võt­­ teks suunata teraviku kaugemale. Et saaksime majanduslikult jõukaks ja ettevõtlikuks riigiks, tuleb alustada noor­­test.

Kui meil pole ettevõtlikku mõttelaadi, siis rohkem kui mõnest üksikust eduloost me rääkida ei saagi. Loodan, et leitakse konsensus, mille tulemusena avatakse aruteludeks teatud peatükid, nagu mak­­sundus ja Eesti riigi efektiivsus. Ma näen seda, et avalik sektor aina paisub, kuid lisandväärtust toodab ettevõtlus.

Reet Roos: Me liigume õiges suunas ja meil on palju häid mõtteid, peame liht­salt hakkama neid ellu viima. Samuti võiksime olla veidi enesekindlamad, sest maailmal on ka meilt üht-teist õppida. Oleme efektiivne, väike ja üllatav riik. Meil on, mida õpetada.

WWW.PLUSS-ID.COM

HEAD EESTI ASJAD

BORG

Miks peaks ID-kaardi lugeja olema kole ja kohmakas? Ei pea ju! Nõnda arvas ka disainer Martin Lazarev. Uus lugeja ID+ on kaua tehtud kaunikene, toote idee sündis aastal 2006 ja nüüd on see lõpuks ka tarbijani jõudnud. Kompaktsesse vormi ei ole pakitud mitte ainult ID-kaardi lugeja, seadmes on ka MicroSD-kaardi pesa. Seega on elegantne lugeja vajadusel ka mälupulk või võimaldab mobiilseadme kaardilt vajalikke faile arvutisse lugeda.

Vaata ka www.pluss-id.com.

WWW.PLUSS-ID.COM

Maailma ägedaim ID-kaardi lugeja

Ambitsioonikas eestimaine mööbel Borg on kodumaine pehme mööbli tootja, mis on kasvanud välja varemalt suure mööblitehase palgal olnud projektijuhi Mart Jõhvika soovist senisest avaramalt teostada omi mõtteid ja visioone. Tempo, millega väikese tootja töökojas idee paberilt valmistooteni jõuab, on kordades suurem, kui suure tootja põhjalikus, ent mõneti kohmakas tootearendusprotsessis.

Peatselt oma uude tootmishoonesse koliv Borg teeb nii tellimusmööblit kui ka seeria­­ tooteid ning väga tõenäoliselt olete nende toodetega mõnes kodus või avalikus ruumis kokku puutunud. Kui veel ei ole, siis Borgi salong asub aadressil Liivalaia 40 ehk Stockmanni vastas.

Custo on mööblisari, mis tunneb end kõige kodusemalt lounge’is või esindusruumis, ent kahtlemata klapib ilmestama ka avaramaid koduinterjööre.

Kui nüüd meelde tuletada, siis olete ehk isegi kohanud neid efektseid toole ja diivaneid Tallinna Lennujaamas, EMT kontoris või hoopis näiteks Helsingi Messikeskuses.

Efektse Custo sarja disainer on Kärt Kukkur, end Roomas täiendanud EKA haridusega disainer, kes on praktiseerinud ka Massimiliano Fuksase arhitektuuribüroos.

Vaata ka www.borg.ee.

Konservatiiv TALV 2014

15

KARL-KRISTJAN NIGESEN

HEAD EESTI ASJAD

Eestipärane zabaglione Põltsamaal hakkavad kuulsad aastakäiguveinid otsa saama. Tõmmu on läinud ja viimased 2005. aasta Kuldsed on peagi poodidest kadumas. Meie kurvastame, aga naudime siiski võimalust, et saabuval Eesti Vabariigi aastapäeval on meil veel rõõm maitsta head eestimaist dessertveini. Võtame siinkohal ette ühe retsepti, mis valimiste eel ilmunud kokaraamatust “Eesti maa maitsed” välja jäi ja teeme Kuldsest ühe pidupäevalauale sobiva magustoidu.

16

TALV 2014 Konservatiiv

4 munakollast 4 spl suhkrut 120 ml Põltsamaa Kuldset näpuotsatäis kaneeli Sega munakollased ja suhkur mikseriga koogelmoogeliks nõnda, et segu oleks kenasti vahustunud ja helekollane. Lisa kaneel ja vähehaaval vein ning jätka segamist. Pane pott veega tulele ja soojenda segu poti peal asetsevas kausis (otse tulel soojendades jääb

muna põhja kinni), samal ajal jätka segamist.

Munakollane vahustub ja magustoidu maht suureneb märkimisväärselt. Jätka segamist niikaua, kuni vaht on piisavalt paks, ent sellesse pole moodustunud tükke. Soovitame serveerida soojalt laiemates pokaalides, aga kannatab serveerida ka jahtunult.

Sisuliselt on tegemist üsna traditsioonilise zabaglione´ga, eestimaise kiiksu saab see roog õunaveinist ja kaneelist, mis kokku annavad mõnusa õunapirukaliku nüansi ...

EAKAD

Eesti Pensionäride Ühen­­duste Liidu esimees Andres Ergma on IRLi liige olnud ligi kaks aastat. Intervjuus Konservatiivile räägib ta, kuidas muuta elukeskkonda eakatesõbralikumaks, ja kutsub eakaid inimesi valitavatesse kogudesse rohkem kandideerima.

“Valimistel peaks kandideerima rohkem aktiivseid eakaid,” on Andres Ergma veendunud. ja bussipeatused mõlemas suunas kaubandusettevõtete juures. Kui see ei ole võimalik, siis pingid puhkuseks pensionäride võimalikele liikumisteedele, parem tänavavalgustus jpm.

Eestist on saanud euroopalik riik, mistõttu aktiivsena vananemise tingimused peavad olema loomulikud ja kõigile kättesaadavad.

ANDRES ERGMA Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu esimees

Kandideerisid kohalikel valimistel Tallinnas ja lubasid seista eaka­ tesõbralikuma linnakeskkonna eest. Mida see endas kätkeb?

2013. aasta maikuus toimus Brüsselis konverents „Eakatesõbralik Euroopa Liit 2020“. Eri maade liikmesorganisatsioonid rääkisid erinevatest praktilise iseloomuga ettevõtmistest, mille teostamine ei ole kulukas, aga muudaks ümbritseva keskkonna eakatesõbralikumaks. Näiteks valgusfoori tsükli reguleerimine nii pikaks, et eakas inimene jõuaks üle tee minna

Elanikkonna vananedes on üha enam pakkunud kõneainet töökohtade kohaldamine eakate vajadustele. Kuidas saaks rohkem eakaid tööturul aktiivsed olla?

Eakaid puudutab enam isegi tööaja režiimi paindlikumaks muutmine. Kuna vanusega on seotud ka intensiivse töötamise võime langus, siis tähtsad on osalise tööajaga töötamise võimalused, puhkepausid tööaja sees jms.

Mil viisil oleks sinu hinnangul võimalik tihendada koostööd riigi ning pensionäride huvide eest seisvate organisatsioonide ja huvigruppide vahel?

Eelkõige tuleks innustada aktiivseid eakaid kandideerima enam valitavatesse kogudesse. Positiivse nähtusena võib märkida 63-aastaste ja vanemate aktiivset osalust viimastel valimistel. Nimelt oli 15 000 kandidaadi hulgas 1988 inimest, kelle vanus ületas 63 aastat.

Milliseid pensionäride jaoks olulisi IRLi algatusi ja poliitikaid tood esile?

Eesti Pensionäride Ühenduste Liit tervitas vanemapensioni sisseseadmist, mis väärtustab täiendava pensioni näol laste kasvatamist. Samuti on väga oluline tulumaksuvaba miinimumi tõstmine pensionäridele, mis säilitab ka pärast 1. aprilli pensionitõusu keskmise pensioni tulumaksuvabana.

Mis on peamised eakate mured, millega Eesti Pensionäride Ühen­ duste Liidu poole pöördutakse?

Peamiselt on küsimused seotud tervishoiu teenuste kättesaadavusega ja eriarstiabi järjekordadega. Paljud eakad ei saa endale hambaravi võimaldada. Samuti on probleemiks ravimite hinnad ja eluasemega seotud kulud.

Kui suureks probleemiks pead eakamate inimeste üksindustunnet?

Kuidas hindad eakatele suunatud vaba aja veetmise võimalusi?

Vaba aja veetmise võimalused on paljuski olemas, näiteks isetegevus, käsitöö, võimlemine.

Viisime pensionäride hulgas läbi küsitluse, millest selgus, et üle poole naistest elavad üksinda.

See on tõsine probleem juba majandusliku toimetuleku seisukohalt, rääkimata psühholoogilisest mõjust.

Konservatiiv TALV 2014

17

EESTI FILIMARHIIV

AJALUGU

95 aastat tagasi 1919. aastal tähistati üle Eesti esimest vabariigi aasta­­päeva, olgu­­gi et Vabadussõda käis täie hooga. 24. veebrua­­riks oli sõjaõnn

Kuidas tähistati iseseisvuspäeva

lõplikult Eesti kasuks pöördunud: kindral Johan Laidoner kandis sellel päeval Eesti Maanõukogule ette, et vaen­­lane on Eesti piiridest välja aetud.

Sõda jätkus väljaspool Eesti territooriumi.

95 aastat tagasi?

18

TALV 2014 Konservatiiv

EESTI FILIMARHIIV

AJALUGU

1919. aasta 25. veebruari Postimees kirjeldab vabariigi aastapäeva tähistamist Tartus: “Palju valgust ja päikest, uulitsatel pidulik elevus. Esimest korda näeb Tartus nii palju rahvuslikke lippe. Neid oleks rohkemgi olnud, kui vastavad riide tagavarad ei oleks linnas otsa saanud.

/.../ Kaupluste akendelt vaatavad dekoreeritud Eesti riigimeeste ja sõjaväejuhtide portreed. Koolides toimusid selle päeva puhul aktused, kirikutes jumalateenistused ning kõikjal lauldi Eesti hümnust. Kell

pool 12 koguneti raekoja ette paraadile. Linnarahvas seisis külgedel, sõjaväelased olid ülesrivistatud platsi keskele.

Mängis neli sõjaväeorkestrit.

Kohal olid ka Soome sõjaväe esinejad.“.

Konservatiiv TALV 2014

19

ÜLDKOGU

Heidame pilgu IRLi organisatsioonile ja juhtimisele IRLi suurkogu on erakonna selle aasta olulisim sündmus. Just siin pannakse paika isikud, kellest sõltub järgmistel aastatel erakonna poliitika ja võimekus.

Demokraatlikud sisevalimised toovad kaasa pingeid, rõõme ja pettumusi.

Erakonna liikmel on suur vastutus, sest juhtorganeid valides on just temal ülioluline roll IRLi käekäigu määramisel. Et selle rolliga paremini hakkama saada, heidame pilgu erakonna struktuurile ja erinevate organite kujunemisele demokraatlikus protsessis.

20

TALV 2014 Konservatiiv

Suurkogu

Osakond

Erakonna suurkogu on erakonna kõrgeim esinduskogu ehk erakonna liikmete üldkoosolek. Suurkogu otsustab erakonna tegevuse põhiküsimusi: võtab vastu erakonna põhikirja ja programmi, kinnitab erakonna majandusaasta aruande ja valib erakonna juhtorganid.

Erakonna osakond on erakonna regionaalse struktuuri põhiüksus, mis teostab erakonna poliitikat kohaliku omavalitsuse tasandil. Osakond korraldab oma territooriumil kohalike valimiste kampaaniat.

Volikogu Erakonna volikogu on erakonna kõrgeim esinduskogu suurkogude vahelisel ajal. Volikogu võtab erakonna nimel vastu olulisi poliitilisi otsuseid, kinnitab ministri­­ kandidaadid ja erakonna kandidaadid euro­­parlamendi ja riigikogu valimistel ning otsustab presidendikandidaadi ülesseadmise erakonna poolt.

Peasekretär Erakonna peasekretär juhib erakonna tegevuskava ja eestseisuse otsuste täitmist, peasekretär valmistab ette erakonna eelarve eelnõu ja vastutab eelarve täitmise eest. Samuti vastutab peasekretär erakonna kantselei töö eest ning koordineerib valimiskampaaniaid.

Aukohus

Erakonna eestseisus juhib erakonna tegevust suurkogude ja volikogude vahelisel ajal. Eestseisus võtab erakonna nimel vastu poliitilisi otsuseid ja avaldusi, korraldab erakonna tegevust rahvusvahelisel tasandil, juhib valimiskampaaniaid ning erakonna majandustegevust. Erakonna eestseisuse tegevust korraldab erakonna esimees.

Erakonna aukohus arutab erakonna liikmete ja organite vahelisi tüliküsimusi, mis on seotud erakondliku tegevusega.

Aukohus arutab auhaavamise süüdistusi, annab omapoolseid hinnanguid erakonna liikmete tegevuse kõlbelise sobivuse asjus ning tõlgendab põhikirja. Samuti arutab aukohus erakonna organite (välja arvatud suurkogu ja volikogu) tegevuse kohta esitatud avaldusi, hinnates tegevuse kooskõla põhikirja ja programmiga ning suurkogu ja volikogu otsustega.

Piirkond

Revisjonikomisjon

Erakonna piirkond teostab erakonna poliitikat maakonna tasandil. Piirkond koordineerib maakonnas asuvate osakondade kohalike valimiste kampaaniaid.

Samuti võtab piirkond vastu liikmeid erakonda ning korraldab piirkonna liikmete arvestust.

Erakonna revisjonikomisjoni põhiülesanne on erakonna organite otsuste täitmise, finantskorra järgimise ja majandustegevuse kontrollimine. Vähemalt kord aastas revideerib revisjonikomisjon erakonna ja/ või piirkondade rahaliste ja muude vahendite laekumist ning kasutamist.

Eestseisus

ÜLDKOGU

Kuidas toimub IRLi juhtorganite moodustamine?

ERAKONNA VOLIKOGU piirkondade esindajad

kinnitab

PEASEKRETÄR

teeb ettepaneku

eestseisuse liikmed

ERAKONNA EESTSEISUS

esimees

aseesimehed

liikmed

va l

ib

b

li va

valib

SUURKOGU (kõik erakonna liikmed)

valib

PIIRKONDADE ÜLDKOGUD (kõik piirkonna liikmed)

valib AUKOHUS

valib valib

PIIRKONDADE JUHATUSED

valib

PIIRKONDADE REVISJONIKOMISJONID

REVISJONIKOMISJON

OSAKONDADE ÜLDKOGUD

valib

OSAKONDADE JUHATUSED

Konservatiiv TALV 2014

21

VALIMISED

MAILIS LAOS | DREAMSTIME.COM

Valimised on möödas Omavalitsusjuhid räägivad valimis­­ kampaaniast ja tulevikuplaanidest Viljandi Kohalike omavalitsuste valimistel teenis IRL 107 000 inimese usalduse, mis andis erakonnale üle Eesti kohalikes omavalitsustes kokku 445 mandaati. Valimiste järel kuulub kõige rohkem omavalitsusjuhte just IRLi. Järgnevalt teevad põgusa tagasivaate valimiskampaaniasse ja annavad ülevaate oma tulevikuplaanidest Viljandi linnapea Ando Kiviberg, Tarvastu vallavanem Alar Karu, Eesti väikseima linna Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg, Rakvere linnapea Mihkel Juhkami ning värskelt loodud Hiiu valla vallavanem Georg Linkov.

22

TALV 2014 Konservatiiv

Mandri-Eesti ühes vanimas linnas Viljandis teenis Viljandi Pärimusmuusikafestivali eestvedaja Ando Kivibergi veetud IRLi nimekiri 29,1% häältest, millega võideti valimised ja saadi volikogus 8 kohta. Oma plaanidest Viljandis annab ülevaate värske linnapea.

Viljandis tõi meile edu senisest aktiivsem, energilisem ja professionaalsemalt korraldatud valimiskampaania. Edule aitas kaasa ka poliitilises mõttes uute, ent oma senise tegevuse kaudu valijatele hästi tuntud liidrite esiletõus, kelle soov oli valitsemiskultuuri oluliselt edasi arendada.

Viljandi on väärika ajalooga ja vaimses plaanis erilise tänapäevaga linn, millel on väga arvestatav arengupotentsiaal. Järjest ühetaolisemaks muutuvas ning globaliseeruvas maailmas saavad paikkondlik eripära ja kultuuriidentiteet üha olulisemaks. Edukas ettevõtluski põhineb loovusel ja oskusel selgelt eristuda. Meie soov on sellist ettevõtlikku loovust arendada ning luua Viljandis hubane, turvaline ja inspireeriv elukeskkond neile inimestele, kes seda hindavad. Viljandi peab arenema nii, et siinne elu loob igaühele hea tuju.

Viljandi käimasoleva valitsemisperioodi eesmärgid on seotud väljarände peatamisega ning elukeskkonna kvaliteedi olulise arendamisega. Viimase kümne aastaga on linn väljarände tõttu kaotanud üle 10% elanikest, mitmete ettevõtete arengut ja ekspordikasvu pärsib tööjõupuudus. Me peame aitama ettevõtetel neid töötajaid leida, peame suutma motiveerida uute kõrge lisandväärtusega ettevõtete Viljandisse asumist. Samuti vajab tugevalt arendamist meie linna turismipotentsiaal. Me teeme Viljandist sisemaakuurorti, nagu ta oli 1930ndate aastate lõpul. Linna elukeskkonna hubaseks ja inimsõbralikumaks muutmiseks kavatseme investeerida läbimõeldult ja julgelt.

VALIMISED

Tarvastu vald

MATS TOOMING | DREAMSTIME.COM

IRLi tublile tulemusele panid aluse 2009. aasta kohalikud valimised, kus IRLi nimekiri sai 15st volikogu kohast 8. Olgugi et saime volikogus absoluutse enamuse, püüdsime opositsiooniga sõbralikult jagada mitmeid kohti: komisjoni esimeeste kohti ja aja möödudes ka volikogu aseesimehe koha. Avatud suhtlus opositsiooniga õigustas end. 2013. aasta valimisteks ei olnud enam tugevat vastasseisu vallavalitsuse tegevusele alles jäänud ning IRLi nimekirja tulid kandideerima ka mitmed eelmistel valimistel teistes nimekirjades kandideerinud.

Valla kõige keerulisem probleem järgnevatel aastatel on rahvaarvu pidev vähenemine ja vastavalt sellele koolihariduse ümberkorraldamine. Mitmes valla lasteasutuses on laste arv vähenenud kriitilise arvuni ja on tarvis kokkulepet kogukonnaga, kuidas edasi minna. Samas, eakate osakaal valla elanike seas suureneb ning üha enam vajavad nad hoolt ja tähelepanu.

Suurematest investeeringutest on üks olulisemaid Tarvastu gümnaasiumi hoone ja võimla rekonstrueerimine, Tarvastu käsitöökoja õue valmisehitamine ja Mustla rahvamaja remondi lõpule viimine. Turismile mõeldes püüame arendada Tarvastu ordulinnust.

PEETER KÜMMEL/ SAKALA

Ühe parima valimistulemuse tegi IRLi nimekiri veidi enam kui 3000 elanikuga Tarvastu vallas, kus saadi koguni 87,9% häältest ja 14 kohta 15-liikmelises volikogus.

Valimistulemusi kommenteerib Tarvastu vallavanem Alar Karu.

Mõisaküla Eesti väikseimas linnas, ligi 900 elanikuga Mõisakülas, kogus IRLi nimekiri 84,5% häältest ja teenis sellega 11-liikmelises volikogus 10 kohta. Vallavanema Ervin Tambergi sõnul oli edu aluseks ühtselt toimiv meeskond.

Mõisaküla on väike linn, mistõttu linna rahaliste vahenditega eriti priisata ei saa. Igapäevased toimetused on aga eelarvega kaetud ja jõuame investeerida linnale kuuluvate hoonete parendamisse, vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitusse, tänavate korrashoidu ja teistesse olulistesse valdkondadesse.

Mõisakülas on väga hästi toimiv kogukond. Kui olla ise aktiivne ja suhelda inimestega, kuulata ära nende mured ja leida võimalusel muredele lahendus, siis inimesed tunnustavad seda. Meil oli juba valimiste eel olemas väga hea toimiv meeskond, nii et kella kukkudes tuli vaid nimed kirja panna ja valimistele vastu minna.

Järgnevaks neljaks aastaks võtsime reaalsed plaanid, nagu vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus, tänavate tolmuvabaks muutmine, spordi­­ hoone ja noortekeskuse renoveerimine, kultuurikeskuse arendamine.

Kindlasti jätkame väikeettevõtluse toetamist ning teeme kõik selleks, et meie linnas oleks mõnus ja turvaline elada ja siia tuleks inimesi juurde.

Konservatiiv TALV 2014

23

VALIMISED

Rakvere Rakvere on IRLi nägu – IRL on olnud osaline kõigis Eesti taas­ iseseisvumisjärgsetes koalitsioo­ nides Rakveres. Nendel valimistel sai IRL 25,6% häältest ja võitis valimised. Valimistulemustest teeb ülevaate vastne Rakvere linnapea Mihkel Juhkami.

OLYMPUS999 | DREAMSTIME.COM

Asjaolu, et IRL on osalenud kõikides Rakvere koalitsioonides, tähendab ilmselt seda, et inimesed, kes on erakonna nimekirjas valimistel kandideerinud ja valituks osutunud, ei ole seda kõike teinud mitte isikliku heaolu või mõne hetkesoovi ajel. Silmas on peetud ikka piirkonna ja Eesti riigi jaoks olulisi eesmärke.

Teiseks oluliseks põhimõtteks on meil olnud soov juhtida linna kaasavalt ja laiapõhjaliselt. Me ei ole kunagi valimiste järel asunud ehitama barjääre eri erakondade ja valimisliitude vahel, vaid oleme üritanud otsida ühisosa ja koostöövõimalusi kõigiga. Me oleme olnud usaldusväärsed partnerid teistele erakondadele ning avatud ja suhtlemisvalmis oma valijatega.

Tulevikku vaadates oleme sõnastanud oma eesmärgina soovi olla lähitulevikus üks Eesti viiest olulisemast mõjukeskusest. Ambitsioonikas eesmärk – kindlasti, aga arvame, et realistlik. Loomulikult tähendab see ka muutust seni levinud Tallinna-keskses valitsemistavas.

Hiiu vald IRL teenis vastloodud Hiiu vallas 29,6% valijate toetusest, millega saadi volikogus 6 kohta. Valimis­ tulemusi kommenteerib Georg Linkov, kes vahetas Kärdla linna­ pea ameti Kärdla ja Kõrgessaare ühinemisel tekkinud Hiiu valla vallavanema ameti vastu.

IRLile tõi viimastel kohalikel valimistel edu see, et me olime kogu eelneva valitsemisperioodi teinud seda, mida olime valijatele lubanud.

Toonase koalitsioonilepingu täitsime 90%. Kõikide saavutuste krooniks oli kohalike elanike jaoks märgilise tähtsusega Kärdla sadama valmimine, mida on üritatud teha viimased 20 aastat.

Järgmise nelja aasta prioriteet uue teenusstandardi osas on kindlasti sotsiaalkeskuse rajamine ja käivitamine. Strateegilisel tasandil on meie peamine eesmärk liikuda edasi ühtse Hiiumaa suunal ja valmistada ette järgmisi ühinemisi. Selle eelduseks on aga see, et me suudame järgmistel aastatel oma tegudega tõestada, et Kõrgessaare ja Kärdla omavalitsuste ühendamine oli õige otsus.

24

TALV 2014 Konservatiiv

VALIMISED

Nimekirjade arv valimistel

IRLi nimekirjas kandideerijad

IRL pole kunagi varem valimistel olnud esindatud sellise hulga nimekirjadega – 174 omavalitsust. See on 42 nimekirja rohkem kui 2009. aasta kohalikel valimistel.

IRLi nimekirjades kandideeris 1400 meest ja 817 naist. Kindlasti jagub tulevasteks valimisteks mõtteainet, kuidas kaasata rohkem naiskandidaate.

350

350

KE

IRL

RE

SDE

EKRE

258

245

344

355 256 158

95 66 29

30 13

0 Valimis- liidud

115

50

208

96

100 70

50

323

134 156

174 132

100

150

414

200

204 192

150

Naised

527

250

200

Mehed

600

292

250

Kokku

300

170 88

300

2013

182

2009

0

18-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70+

Kandidaatide arv valimistel

Osakaal kõigist kandidaatidest (%)

Kokku kandideeris IRLi nimekirjades nendel valimistel 2217 inimest, seda on rohkem kui 2009. aastal.

Valimisliitudes kandideerijaid oli 5% võrra vähem kui 2009. aastal, kuid siiski üksjagu rohkem kui erakondade nimekirjades. Ka IRLil on arenguruumi.

7000

5000

2009

2013

2

6248 5393

6000

15

4000

IRL keskerakond reformierakond sotsid valimisliidud üksikkandidaadid

36

KE

IRL

RE

12

16

566 206

0 Valimis- liidud

1095 1759

1000

2031 2378

3128 2834

2000

2009 2217

19

3000

SDE

EKRE

Nimekirjad omavalitsustes

Mandaatide jagunemine (%)

IRLi nimekiri oli esindatud 81% omavalitsustes. Meie esindatus omavalitsustes kasvas olulisel määral.

Erakondlikus arvestuses kogus kohalikes volikogudes kõige rohkem kohti IRL: 445 mandaati ehk 15% kõikidest mandaatidest.

100

2009

90

15 73%

70

3

90% 89%

81%

80

14 45%

58%

40

59%

60 50

2013

31%

30 20 10 0 IRL

KE

RE

44 13

IRL keskerakond reformierakond sotsid valimisliidud üksikkandidaadid

11

SDE

Konservatiiv TALV 2014

25

EUROOPA

Euroopa Liidu eesistujariigi kohustused võttis Leedult aasta vahetumisega üle Kreeka. Tegemist oli ajaloolise hetkega, sest Leedu tegi esimese Balti riigina otsad lahti, juhtides pool aastat Euroopa Ülemkogu tööd. Järgmise aasta esimesel poolel võtab vastutuse enda õlgadele meie lõunanaaber Läti ja 2018, oma sajandal juubelil, saab eesistujariigiks Eesti.

Leedu täitis püstitatud

eesmärgid Esimese Balti riigina oli Leedu Euroopa Liidu eesistujariik

L AUDRONIUS AŽUBALIS Leedu seimi väliskomisjoni aseesimees Leedu välismister 2010–2012

26

TALV 2014 Konservatiiv

eedu tegeles eesistumise viimase poolaasta jooksul väga aktiivselt Euroopa poliitikaga. Selle aja jooksul korraldasime ligi 2000 kohtumist Brüsselis ja Leedus, üle 1000 töögruppide koosoleku ja sadu kohtumisi diplomaatiliste esindajatega nii Euroopas kui ka väljaspool. Et sellises mahus programmi ellu viia, valmistusid Leedu diplomaadid ja avaliku sektori asutused mitu aastat väga intensiivselt. Leedu parlamendi eelmisel ametiajal koostasime eesistumise ajaks mahuka institutsioonidevahelise tegevuskava ja me suutsime 2013. aastaks täita 80 protsenti kõikidest püstitatud ülesannetest.

Peamised ülesanded olid seotud eelarvega, ühise energia- ja välispoliitikaga.

Leedu eesistumise ajal viidi lõpuni Euroo­­ pa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimised, kiideti heaks ühtse järele­­valvemehhanismi loomine finantsasutustele, algasid Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduslepingu läbirääkimised, Kanada ja Euroopa Liidu vahel sõlmiti vabakaubandusleping ning pandi paika

ühised huvid energiasektoris.

Idapartnerlus ja Vilniuse tippkohtumine olid päevakorras kõige erilisemad sündmused. Praegu jälgime Ukrainas toimuvat väga murelikult ja kahetsusega, et Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonileping ei ole veel allkirjastatud. Aga kui me võrdleksime praeguseid saavutusi meeleoludega, mis valitsesid idapartnerluse programmi osas kaks aastat tagasi, on toimunud siiski teatud edasiminek.

Näiteks on Gruusia ja Moldova parafeerinud assotsiatsioonilepingud Euroopa Liiduga ning samuti on sõlmitud mitmeid olulisi lepinguid teiste idapartnerluse riikidega.

Kokkuvõttes olen ma veendunud, et Leedu eesistumise poolaasta oli väga edukas. Loodan, et see on positiivseks näiteks ka teistele Balti riikidele. See, et Leedu võttis selle väljakutse esimesena vastu ja läbis edukalt eesistumise testi, peaks andma julgust meie lähimatele partneritele ja tekitama suuremat usaldust Balti riikide suhtes ka vanades Euroopa Liidu liikmesriikides.

EUROOPA

Eestil on võimalus siduda eesistumine

riigi juubeliga

L MARKO MIHKELSON riigikogu väliskomisjoni esimees

Läinud aasta teine pool möödus Euroopa Liidus Leedu lippude all. Selline ülesanne oli Leedule esmakordne ning suurepärane kogemustepagas Lätile ja Eestile. Vaatamata eesistumise keerukusele ning alati ettetulevatele üllatustele sai Leedu oma ülesandega väga hästi hakkama.

Tugeva vundamendi Leedu õnnestumisele rajas pikaajaline ning sihikindel ettevalmistusperiood. See on eriti oluline väikeriigile, kelle ressursid on piiratud.

Kuidas muidu on võimalik ette kujutada sadade koosolekute ja kohtumiste korraldamist nii kodus kui ka Brüsselis.

Eesti eesistumine Euroopa Liidus algab 1. jaanuaril 2018 ning kestab kuus kuud. Ettevalmistused selleks on juba alanud ning eeldatavasti täpsustuvad need kohe, kui on toimunud järgmise aasta parlamendivalimised. Siis on selge, millises poliitiliste jõudude vahekorras eesistumine läbitakse. Samas ei tohi see olla määrav, sest senini on Euroopa Liidu küsimustes valitsenud enamalt jaolt konsensus. See on olnud üks Eesti edu pantidest Euroopa Liidus.

Leedu eesistumine õpetas, et ka meil tuleb arvestada mitme tundmatuga. Suurte prioriteetsete teemade kõrval pakub praegune dünaamiline maailm kindlasti rohkem üllatusi, kui seda keegi oskaks

Ülevaate Euroopa Liidu eesistumisest, Leedu saavutustest ja Eesti perspektiividest teeb riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

ette aimata. Leedu sai seda tunnetada näiteks Süüria keemiarelvarünnaku, Vene kaubanduspiirangute ja idapartnerluspoliitika tagasilöökide kaudu.

Samas peame endale aru andma, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist on liikmesriikide roll eesistumise ajal oluliselt tagasihoidlikum. Palju tähelepanu sellega riik ei saavuta. Vaevalt teab suurem osa Euroopa kodanikke, et uus eesistuja on Kreeka.

Eestil on siiski võimalus oma ees­ istumist veidi paremini välja mängida, kui me selleks targasti valmistume. 2018. aastal tähistab iseseisev Eesti oma sajandat sünnipäeva, mis loob mõistagi hea võimaluse tähelepanu kasvatamiseks. Miks mitte kuulutada aasta 2018 „Visit Estonia“ aastaks? Selleks võiksime juba praegu suunata lisavahendeid turismisektorisse ja muuta ettevõtluskeskkond praegusest oluliselt atraktiivsemaks nii kodu- kui ka välisinvestoritele. Selle sisse mahub muidugi hästi ka Eesti positsiooni ja nähtavuse tõus Euroopa Liidus.

Konkreetselt eesistumiseks valmistumisel peaksime keskenduma eeskätt meie oma inimeste võimekuse arendamisele, alustades keeleõppest ja lõpetades Euroopa Liidu sisemotoorika tundmisega. Pole kahtlust, et Eesti saab oma üles­ andega sama hästi hakkama kui Leedu.

Konservatiiv TALV 2014

27

HARIDUS

KARL-KRISTJAN NIGESEN

Jätkame Eesti hariduse edulugu

Jätkame Eesti hariduse edulugu Eesti haridussüsteem on edukas, aga muutused asustuse struktuuris ja demograafias toovad kaasa vajaduse muudatusteks. Probleemiks on ka palga­­rahaga seonduv. Riigikogu liige Andrus Saare räägib lähemalt.

28

TALV 2014 Konservatiiv

T

ühi kott ei seisa püsti — selle vanarahva tarkusega võtan üldistatult kokku vastuse küsimusele, miks on tarvis muuta üldhariduskoolide rahastamist. Kui me rahastamist ei muuda, vajuks suur osa Eesti haridussüsteemist oma raskuse all ajapikku lihtsalt kokku.

Igal teol on oma põhjus ja tagajärg, kaasa arvatud nendel muudatustel, mis üldhariduse korraldamiseks on juba tehtud ja mis veel ees seisavad. Muudatuste eesmärk on säilitada Eesti hõrenevas hajaasustuses põhikoolid võimalikult kodu lähedal ja tugev gümnaasium maakonnakeskuses.

HARIDUS Nendest teesidest juhindudes viis riigikogu läinud aasta juunis sisse muudatused põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse ning peatselt annab valitsus välja määruse, millega muudetakse üldhariduskoolide rahastamist.

Tegemist ei ole revolutsiooniliste muudatustega Eesti hariduses, see on adekvaatne reageering ühiskonnas toimunud muutustele. Tegelikkuse ees on võimalik mõneks ajaks silmad sulgeda, kuid pahatihti ei muutu reaalsus sellest kenamaks, vaid läheb ajaga hullemaks.

Arusaadavalt kajavad üldhariduse rahastamise ajakohastamiseks astutud sammud ühiskonnas vastu. Teisiti ei saaks see ollagi, sest Eestis on vähe inimesi, kes poleks mõne kooliga seotud kas otseselt või emotsionaalsel pinnal.

Igasugused muudatused tekitavad inimestes küsimusi, kõhklusi ning loovad infomüra, kus reaalsus ja soovmõtlemine võib ohtlikult sassi minna. Nii on ka haridus- ja teadusministeeriumit süüdistatud maagümnaasiumide väljasuretamises ja õpetajate palgarahaga närutamises.

Õpetajale motiveeriv palk Nii ministeeriumi kui ka riigikogu kultuurikomisjoni eesmärk on tugevdada kodulähedasi põhikoole ning luua tugev alus heale gümnaasiumiharidusele maakonnakeskustes, kust see viimasel ajal ära kippus libisema.

Hea hariduse vankumatuks eelduseks on motiveeritud õpetajad. Sestap on ääre­ tult oluline jätkata pedagoogide palga järkjärgulist tõstmist üle Eesti keskmise palgataseme, mis tekitaks sellele ametikohale suurema konkurentsi.

Palga kasv ei saa toimuda kellegi sõrmenipsu peale. See peab olema kooskõlas valdkonna üldise arenguga. Kuni üldhariduse koolivõrk ei ole elujõuline, ei taga raha „juurdekühveldamine“ õpetajatele tuntavat palgatõusu, sest ebaefektiivne süsteem sööb lisaraha enne lihtsalt ära.

Eestis moodustab õpetaja palk üldhariduskuludest vaid 36 protsenti, samas kui Soomes on see protsent 52 ja OECD keskmine üle 60 protsendi. Järelikult ei ole meie süsteem õpetaja suhtes õiglane ning vajab muutmist, et hariduskulude kasv ka tegelikult pedagoogideni jõuaks.

On omavalitsusi, kus vaatamata laste arvu vähenemisele ei ole muudatusi koolivõrgus soovitud läbi viia ning kolossi püsti hoidmiseks on omavalitsus

kulutanud majanduskuludele ka õpetajate palgaraha. See ei saa nii jätkuda.

Eesti üldhariduskoolide personali dünaamikast on näha, et õpilaste arv on protsentuaalselt langenud rohkem kui õpetajate arv. Õppeaastal 1997/98 oli Eesti 16 880 pedagoogi kohta 224 086 õpilast. Õppeaastaks 2012/13 oli õpetajate arv langenud 15,9 protsenti ja õpilaste arv 37,1 protsenti. Õpilaste arv ühe õpetaja kohta on nende aastate jooksul langenud 13,3-lt 9,9-le.

Lõpp palgarahaga trikitamisele Positiivse külje pealt tähendab see kõik, et õpetajal on iga lapsega tegelemiseks rohkem aega. Negatiivse kõrvalmõjuna on laste arvu kahanemine vähendanud koolide sissetulekut ning pedagoogide palgafondi on muuhulgas kasutatud ka teiste kooli pidamisega seotud kulude katteks. Tulemuseks on üldine rahulolematus.

ANDRUS SAARE riigikogu kultuurikomisjoni liige

Hea hariduse vankumatuks eelduseks on motiveeritud õpetajad.

Üldhariduskoolide rahastamise ümberkorraldamine muudab süsteemi lihtsamaks, läbipaistvamaks, prognoositavaks ja manipuleerimiskindlamaks. Toetus hakkab omavalitsustele laekuma sihtotstarbeliselt. Nii saame olla kindlad, et tänavu 800 eurole tõstetud õpetaja alampalk, millele lisandub 20-protsendine lisatasu, jõuab ka tegelikult õpetajateni.

Põhihariduse kättesaadavuse tagamiseks võetakse kasutusele regionaalsed tegurid, sest umbes 90 protsendis omavalitsustes ei ole võimalik tagada optimaalset klassitäituvust.

Nagu viimase aja uudised kinnitavad, on Eesti lapsed rahvusvahelises seltskonnas väga konkurentsivõimelised. See on laste ja õpetajate koostöö vili. Mõistlike muudatustega on võimalik seda edulugu jätkata ja kinnistada Eesti hariduse konkurentsivõime.

Konservatiiv TALV 2014

29

GALERII

Eerik-Niiles Kross saabus valimisnimekirjadega Tallinna linnavalitsusse jalgrattal, mille taha oli ühendatud valimisloosung Savisaare korruptsioonist. 19% pealinlaste toetusega sai IRL Tallinnas teise tulemuse.

Elust IRLis Valimiskampaania Pärnus oli aktiivne nii mitmeski mõttes.

Pildil mängivad Pärnu linnapeakandidaat Andres Metsoja ja Peeter Prisk IRLi vanavanemate päeval korvpalli.

Tartu linnapeaks kandideerinud ja 3260 häält kogunud Margus Tsahkna kirjutab erakonna kontoris valijatele pühendusi.

30

TALV 2014 Konservatiiv

Õhus on põnevust!

Nii oodati valimistulemusi erakonna valimispeol Tallinnas. Kes on sees ja kes jääb välja?

GALERII

IRLi aasta viimane volikogu toimus novembrikuus Viljandis, kus õnnitleti uusi omavalitsusjuhte.

IRL Noored tähistasid aasta lõppu seekord 1920ndate stiilis.

LIIS TREIMANN / POSTIMEES

Pärnumaa IRLi naisklubi naised külastasid aasta alguse puhul koos Sindi gümnaasiumi algklassiõpilastega Vändra alevi hoolekandekeskust.

IRLi suurima piirkonna Tallinna üldkogu toimus 17. detsembril. Põllu­­majan­­ dus­­minister Helir-Valdor Seederi kõrval jälgivad üldkogu käiku Tallinna linnavolikogu liikmed Yoko Alender, Kalev Vapper ja Toivo Jürgenson.

TALV 2014 Konservatiiv

31

MARIA BARBARA NIITVÄGI

HOBI

Põllumajandus on harv hobi, kuid tõenäoliselt kohtab seda nüüd aina sagedamini. Mõni peab väikest lambakarja, mõnel teisel on mägiveised rannaniitusid hooldamas. Taivo Niitvägi kasvatab vilja, et olla oma maale vääriline peremees.

Karl-Kristjan Nigesen uudistab hobipõllumehe tegemisi.

T

aivo on muusik ja intellektuaal.

Välimuse põhjal enamik inimesi seda ilmselt ei arvaks. Tugev mees, lühikesed hallid juuksed, habe. Neli last ja kõik ühest abielust – nagu ennevanasti. Taivo näeb välja nagu vana sõdalane mõnest ajaloolisest filmist. Ja mõnes mõttes ta ongi sõdalane, kaitseb vähest head, mis Tallinna vanalinnas säilinud on.

Taivo spartalikku elamist ehivad üksikud iidsed maalingutekatked.

Ta ärkab hommikul vara ja siirdub kabelisse, et laulda hommikused palved.

Taivo on katoliiklane – Martin Lutheri reformatsiooni eelne mees. Tallinna vanalinna parimatel päevadel oli siin taolisi härrasid üksjagu, praegu jääb nende üleslugemisel ka ühe käe sõrmi üle.

MUUSIKU JA PRODUTSENDINA on Tai-

vo peamiseks tegevusväljaks vanamuusika. Oli juba nooruses, kui ta Hortus Musicuses mängis, on olnud hiljem linnamuusikuid juhtides. Produtsendina on Taivol haaret. Tänu temale on Eestisse lavastama jõudnud Juri Ljubimov, kes on vast 20. sajandi kuulsaim vene lavastaja.

Taivo isiklikud tuttavad on maailma tunnustatuimad vanamuusikud, kes ka siin aeg-ajalt kontserte annavad. Eriti sageli kohtab neid Trialogose festivalil. Tegemist on nii muusika kui ka haridus- ja teadusüritusega, mida Taivo korraldab juba kuueteistkümnendat aastat.

Aga mitte sellest kultuuri-Taivost ei taha me seekord rääkida. On olemas ka üks maalähedasem ning võimalik, et täna­­ 32

TALV 2014 Konservatiiv

HOBI

Hobipõldnik Taivo Niitvägi päevasele inimesele mõistetavam mees.

See maalähedane Taivo seisab Võrumaa servas Visela külas viljapõllul ja vaatab, kuidas kasvab Sangaste rukis.

Väike-Linnamäe talu pole Niitvägide põlistalu. Taivo soetas selle ühes kaasa Tiinaga nõukogude aja lõpus: maja koos õuemaaga, nagu toona kombeks.

Põhimõtteliselt oli see suvila vanajumala seljataga või hoopis süles, sõltub, kuidas vaadata. Teisel pool metsa elas Edgar Valter ja mõnigi Taivo maadel paiknev kaunis vaade on jõudnud Valteri piltidele. Mitmed Taivo tuttavad vaatasid seda maakohta kui tuntud muusiku väikest veidrust – nii metsikus kohas normaalne inimene ei tegutse.

TAIVO TEGUTSES IGA AASTAGA AINA ENAM. 90ndate alguses sündis paberite

järgi mesindustalu, kus mesilased olid vaid unistuseks, millele oli antud teostuda kaugemas tulevikus – alles ülemöödunud aastal. Tõsi, Taivo oli üksjagu aeglasem kui naabrimehed, näiteks asus oma maid erastama alles siis, kui ülejäänud küla oli sellega ühele poole saanud. Taivo ümber oli siiski veel vaba maad üksjagu, kant oli nii metsik, et ei pakkunud kellelegi huvi.

Erastamise lõpuks oli Niitvägidel riigiregistrites maad kirjas juba kahekohaline arv hektareid ning tänaseks on arv tasapisi kasvanud kolmekohaliseks. Nii vägev pole Väike-Linnamäe talu ilmselt kunagi olnud.

Enamik maadest on mets, mis algselt oli suuremas osas ülekasvanud ning

Sangaste rukis on midagi, mis Taivo puhul on ilmselt möödapääsmatu.

metsamajanduskava järgne metsakorrastamine võttis päris palju aega. Alguses müdistas seal Taivo ise, abiks kassettmaki vastu vahetatud mootorsaag Partner, aga üsna pea selgus, et mõistlikum on kasutada professionaalset abi. Nüüd on ülekasvanud mets maha võetud, uus mets istutatud ja linnamees Taivol on aega ja energiat maaellu tõsisemalt sisse elada.

Mitte et ta nii linnamees oleks – lapsepõlv möödus ju maal ühes maatöödega ja käe mullaseks tegemine ei ole talle mitte eneseületus vaid tagasitulek.

Sangaste rukis on midagi, mis Taivo puhul on ilmselt möödapääsmatu. Vanamuusiku ja kristlasena on tema otsingud suunatud harmoonia ja tõe suunas. Nii ka rukkikasvatuses. Tema kolmest väikesest põllust – 4, 5 ja 7 hektarit – on kaks söötis, kolmandale külvab folkloorse väärtusega Sangaste rukist. Taivo väetisi ei kasuta, kolmeväljasüsteemis on puhkavatele ning rukki jaoks jõudu koguvatele põldudele külvatud näiteks mesilastele rakendust pakkuv mesikas.

Konservatiiv TALV 2014

33

HOBI

Helista 510 2298 või saada e-kiri niitvagi@gmail.com.

ESIMENE RUKKIAASTA oli 2009. Kui sü-

Taivo mõtted väiketootjana Suurim probleem on väiketootja kvaliteetkauba turustamise süsteem.

Mida rohkem on väiketootjaid, seda parem on tööhõive ja sotsiaalne olukord. Väiketootja tööjõukulu on alati suurem kui suurtootjal.

Suurtootja ei tekita külakogukonda, väike aga tekitab. Väiketootja maad on küla piires, ühte teenust osutab naabrimees sulle, teist sina temale. Tööd ja võimaluse jalad alla saada leiab ka praegune külajoodik.

Väiketootja toodangul on alati oma nägu ja iseloom.

Kas me oma rahvaarvu ja maa suurusega oleme konkurentsivõimelised anonüümsete suurtootjate maailmas? Või hoopis väiketootjatena, müües head toodet õiglase hinnaga?

34

TALV 2014 Konservatiiv

gisel tehtud külv polnud juunis veel tärkama hakanud, tundus, et linnamehe esimene väljakasvatusaasta läheb aia taha. Taivo kutsus appi preestri, isa Ivo, ning otsis välja vana põllupühitsemisrituaali. Ilmselt käitusid samamoodi ka meie esiisad, kes inimese jõu ja tarkuse otsasaamise korral pilgu taevaste vägede poole pöörasid.

Põld pühitsetud, suundus Taivo umbes kuuks ajaks Itaaliasse muusika ning vaimsusega seotud teemadega tegelema.

Juulis taas põllule jõudes ootas teda ees tihe vöökõrgune rukkiväli.

HOBIPÕLDNIKU SAAK EI OLE SUUR.

Arhailise kasvatusmeetodiga annab 7 hektarit 11 tonni vilja, moodne põllumees saab ühelt hektarilt kõvasti üle kahe tonni. See-eest on Taivo vili puhas mis tahes keemiast või mürkidest. Tegemist on muidugi hobipõllundusega, sest nõnda maad harides pole lootust rikkaks saada.

Kuigi Taivo rukkijahule leidub turgu küll. Pille Leib OÜ valmistab tema jahust rukkileiba, mis on eriline just tänu jahule.

Kuidas eriline? Jahu on ju jahu. Tuleb aga välja, et ei ole.

Taivo on ka siinkohal traditsioonidele truu ning kasutab jahvatamiseks kiviveskit.

Esimene kogemus oli tal vana möldriga Lõuna-Eestis, kes askeldas hästi hooldatud kolmekorruselises veskis, tassis kotte ja jahvatas. Oli vana mees, silma järgi um-

bes seitsmekümnene, aga tavatult heas vormis. Rääkis lugusid, kuidas ta sõja ajal veskis töötades möldrina sõjaväeteenistusest pääses – oli ju toona tegu strateegilise ametiga. Jutt hakkas natuke kahtlane tunduma, kuna möldrihärra oleks pidanud sõja ajal olema väike laps. Tuli välja, et härral oli vanust 95 aastat. Tänaseks on ta sajane ja lõpuks ka päriselt pensionile läinud.

Taivo jahvatab nüüd Hellenurme veskis, kus toimetab 79-aastane mölder Harri.

Kivijahvatus pole kunagi ühtlane. Jahvatusaste määratakse jahu kõige jämedama fraktsiooni järgi, lisaks sisaldab see alati ka peenemat jahvatust ning seetõttu käitub see jahu leivateo puhul mõnevõrra teisiti kui tavaline.

LISAKS RUKKILE on Taivo hobipõllun-

dusprojektiks ka tatar, seda sõltumata asjaolust, et tema peres tatraputru eriti ei sööda. Hobipõldniku suurim rõõm on avastamisrõõm ...

Hobipõllundusele kulub aastas kaks nädalat tihedat tööd. Kui Taivo oleks aktiivsem müüja ja jahiks suuremat kasumit, siis võtaks müügitegevus ilmselt rohkem aega.

Kui Taivolt küsida, millega hobipõllumees hätta jääb, siis mõtleb ta hetke ja teatab, et koristusega. Ühte pisikest isiklikku kombaini oleks vaja. Eriti tore oleks, kui selliseid hobipõllumehi oleks veel ning kombainikulu saaks jagada. Paraku on maale jäänud peamiselt suurtootjad ...

MARIA BARBARA NIITVÄGI

Soovid Taivo rukist proovida?

MART LAAR: “Häbi ja piinlikkust valmistab, kui kuulen kedagi rääkivat ...”

NB!

Saada ristsõna lahendus veebruari lõpuks e-postiga aadressile konservatiiv@irl.ee ja osale loosimisel! Õige vastuse saatnute vahel loosime välja Kalle Muuli raamatu “Vabariigi sünnimärgid. Varjatud murdehetki Eesti poliitikas 1987– 2007” ning Mart Laari raamatu “Metsavennad”.

4 1 0 2 U G O K R U U S i L IR

ajas

ontserdim K ia k o N s a n n lli a T 0 .0 2 ebruaril algusega kell 1

8. ve

Suurkogu toimub kell 12.00–19.00 Uksed avatakse kell 10.00 Hääletusmandaatide väljastamine toimub 10.00–13.30 Hääletamine 14.00–15.00 Suurkogul valime esimehe ja erakonna eestseisuse, kellega läheme vastu järgmistele Euroopa Parlamendi valimistele ja 2015. aasta Riigikogu valimistele.

Suurkogul antakse ülevaade Euroopa Parlamendi valimistest. Võetakse kokku erakonna, meie Riigikogu fraktsiooni ja ministrite tegevus möödunud aasta jooksul.

Päevale annavad hoogu meeleolukad videod Eesti Asja Ajamisest ning muusikalised vahepalad.

IRLi kuldmärkidega tunnustatakse tublisid erakonnakaaslasi ja kuulutatakse välja IRLi Aasta Tegija 2013.

Transpordi osas võta ühendust oma piirkonna arendusjuhiga.

PS! Kell 19.00 jätkub vabas vormis arutelu Vabaduse väljakul kohvikus Wabadus!