Konservatiiv 2013 sügis

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri SÜGIS 2013

Eerik-Niiles KROSS: võtame Tallinna tagasi

LINNAPEAKANDIDAADID IRLi PLAAN omavalitsustes üle Eesti KROSSI meeskond HARIDUSMAASTIKU UUDISED: tasuta kõrgharidus ja riigigümnaasiumid ERSP pidas juubelit, täitus veerandsada HEAD EESTI ASJAD, seekord hobujõududest

FOTO: JAANUS REE

SAATEKS

25 aastat Eesti Asja Ajamist!

Emori uuringu kohaselt kasvas IRLi toetus septembris 4% ning üleriigiliselt oli meie toetus 18%. See on minu hinnangul julgustav ja tugev positsioon enne 20. oktoobril toimuvaid kohalike omavalitsuste valimisi.

Alustasime valimisteks ettevalmistumist juba suve alguses, kui kuulutasime välja IRLi üleriigilise küsitluse. Kuulasime suvel inimeste arvamusi kõikjal Eestis ning meile vastas üle 30 000 inimese. Üleriigilise kuulamise raames lubasime inimestele kinkida tänumeened küsitlusele vastamise eest. Seda kavatsemegi lähiajal teha, ühtlasi on see suurepärane võimalus oma kodukoha valijatega suhtlemiseks ja IRLi ideede tutvustamiseks.

IRL kiitis suvel heaks kohalike valimiste programmi, mille keskseteks teemadeks on perede jõukuse kasv, tasuvad töökohad kodu lähistel ning tugevad ja otsustusvabad omavalitsused. Eerik-Niiles Kross on IRLi Tallinna linnapeakandidaadina sõnastanud pealinna keskse valmisteeema: tallinlaste heaolu kasvu ja linna arengut lämmatab Savisaare korruptiivne linnajuhtimine. Meil on põhjalik ja avalikku kõneainet pakkuv programm kõikjal Eestis ning IRLi nimekirjas kandideerib neil valimistel 2219 inimest 174 omavalitsuses. See on kõigi aegade suurim arv.

IRLil oli 20. augustil ajalooline tähtpäev. IRLi eelkäija ERSP asutamisest möödus 25 aastat ning erakond tähistas seda sündmust 28. oktoobril esindusliku konverentsiga Estonia kontserdisaalis. Eeltoodu kõneleb veenvalt veerandsajaaastase erakonna elujõulisusest. Selleks et Eesti püsiks rahvuslik-konservatiivse maailma­­vaate kursil soovitan kõigil täita kodanikukohust ja valima minna.

TIIT RIISALO IRLi peasekretär

2

SÜGIS 2013 Konservatiiv

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri Väljaandja: IRL Tiraaž: 11 700 Trükkis: Printall Ilmub neli korda aastas.

Telefon: 6 240 400 E-post: info@irl.ee Postiaadress: Paldiski mnt 13, Tallinn 10137 Toimetus: Gerrit Mäesalu, Kaido Kukk, Linda Eichler ja Karl-Kristjan Nigesen Tagasiside: kaido.kukk@irl.ee Kaanefoto: Kaupo Kikkas

SISUKORD

Sisukord 4 5

Uudised Algas riigikogu sügisistungjärk Septembri alguses kogunes taas ka riigikogu. IRLi riigikogu fraktsiooni esimees Kaia Iva annab ülevaate sügisistungjärgu peamistest teemadest parlamendis.

6

IRLi siht valimistel Kohalike omavalitsuste valimisteni on jäänud veel loetud päevad. IRLi esimees Urmas Reinsalu räägib IRLi sihtidest kohalikel valimistel ja sellest, kuidas püstitatud eesmärkideni jõuda.

8

2013. aasta üleriigiline küsitlus Terve suve kuulas IRL inimesi üle Eesti, et teada saada, mis kodukohas kõige enam muret teeb ja mida teha, et elu läheks paremaks. Meile vastas pea 30 000 inimest. Tiit Riisalo annab ülevaate sellest, mida inimesed arvasid.

10 Kohalike omavalitsuste valimised 2013 IRLi nimekirjas kandideerib 2219 kandidaati, oleme oma nimekirjaga väljas 174 omavalitsuses ning kõige rohkem kandidaate on meil Tallinnas, 230 inimest. Heidame pilgu osa linnade valimisprogrammidele ja linnapeakandidaatidele.

18 Head Eesti asjad Seekord hobujõududest.

20 Keeruline Kross Eerik-Niiles Kross on keeruline. Ühest küljest saladuste eesriie, teisalt isamaaline truudus ja vaated, mis pole müügiks ega vahetuseks. Selle Luik vaatab Krossile otsa.

24 Uued kandidaadid Tallinnas Anname lühikese ülevaate uutest inimestest Eerik-Niiles Krossi meeskonnas.

28 Tasuta kõrgharidus Sellest sügisest saab IRLi eestvedamisel õppida kõrgkoolis õppemaksuvabalt. Tasuta kõrghariduse tagamaade kohta uurisime reformi eestvedajalt haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoolt.

31 Riigigümnaasiumid alustasid

1. septembril avati Eestis kolm uhiuut riigigümnaasiumit Viljandis, Jõgeval ja Haapsalus. Lepingud on sõlmitud ja juba käivad ettevalmistustööd järgmiste gümnaasiumite rajamiseks.

32 Jahimees, osake metsast Jahindus on hobi, mis viib inimese metsa ja kasvatab temas vastutustunnet nii oma kaaslaste kui ka ümbritseva keskkonna ees.

34 ERSP – esimene poliitiline alternatiiv kompartei ainuvalitsusele Milline oleks Eesti täna, kui ERSPd ei oleks sündinud? Mille poolest oli ERSP asutamine julge, võiks öelda, et isegi hulljulge samm?

UUDISED

Tulev aasta toob pensionitõusu ja palgakasvu

Naiskogu IREN osaleb projektis “Rohkem naisi poliitikasse 2014“ IRLi naiskogu IREN osaleb rahvusvahelises projektis “Rohkem naisi poliitikasse 2014“.

Koostööd tehakse 13 riigi vahel ja projekti eesmärk on toetada naiste aktiivsemat ja tulemuslikumat osalemist 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel.

Projekti raames valmis igal partneril ülevaade naiste poliitilisest aktiivsusest ning seda pidurdavatest teguritest oma riigis, mida tutvustati septembri keskel toimunud töö-

seminaril Tallinnas. IRENi ülevaade sündis koostöös Tartu ülikooli sotsioloogide Kairi Kasearu ja Katri Lamesooga.

Uuringud on näidanud, et kui mujal Euroopas huvituvad poliitikast valdavalt mehed, siis Eestis soolist erinevust praktiliselt ei ole. Seminaril tõdeti, et naiste suurem kaasatus ja esindatus poliitikas on erakondadele võimalus suurendada oma valijaskonda.

Tallinnas toimus konverents kristlikust demokraatiast Septembri keskel toimus Tallinnas IRLi kristliku ühenduse ja partnerite korraldatud rahvusvaheline konverents “Kristliku demokraatia panus Põhjamaades“.

Konverentsi eesmärk oli tutvustada kristlik-demokraatlikku maailmavaadet laiemale üldsusele. Konverentsil käsitleti nii Eesti kui ka Põhjamaade ja Saksa partner­­ erakondade kogemusi kristlikel väärtustel

4

SÜGIS 2013 Konservatiiv

põhinevast poliitikast. Teiste seas esinesid ettekannetega peapiiskop Andres Põder, IRLi esimees Urmas Reinsalu, regionaalminister Siim Kiisler, Europarlamendi liige Tunne Kelam, Soome parlamendi liige Peter Östman, Rootsi parlamendi liige Annelie Enochsson, IRLi kristliku ühenduse juhatuse liige Avo Üprus jt. Konverentsi modereerisid Peeter Võsu ja Kaia Kapsta.

2014. aasta riigieelarve keskendub peamiselt inimeste sissetulekute kasvatamisele. Selleks tõusevad pensionid järgmise aasta 1. aprillist 5,8% tõstes keskmise vanaduspensioni 354 euroni. Selleks, et keskmine pension säiliks tulumaksuvaba, tõuseb ka pensionäridele ette nähtud täiendav tulumaksuvaba miinimum. Riigieelarvest palga saajate palgafondid kasvavad 5,1%. Sealt tuleb raha nii politseinike, päästjate kui ka kultuuritöötajate sissetulekute kasvuks. Õpetajate miinimumpalk kasvab 800 euroni.

Riigieelarve jõudis Riigikokku Valitsus andis 25. septembril parlamendile üle 2014. aasta riigieelarve eelnõu. Eelarve keskne küsimus on inimeste sissetulekute kasvatamine vastutustundlikult ja jätkusuutlikult. Selleks juhinduti eelarvet koostades sellest, et eelarve tasakaalu eesmärgid ei satu ohtu ning et riik ei elaks üle oma jõu. Tuleva aasta riigieelarve kulude kogumaht on 8,1 miljardit eurot. Eelmise aastaga võrreldes on see pea 400 miljonit eurot ehk üle 5% rohkem. Tulude pool kasvab võrreldes 2013. aastaga 330 miljoni euro võrra ehk 4%.

Teele Holmberg valiti üleeuroopalise tudengi­­organisatsiooni juhatusse Juuli lõpus valiti Berliinis Euroopa rahvapartei noori koondava tudengiorganisatsiooni European Democratic Students (EDS) uus juhatus. Eestist kandideeris IRL Noori esindav Teele Holmberg, kes valiti paremuselt teise tulemusega organisatsiooni aseesimeheks. EDSi juhatus valitakse üheks aastaks.

UUDISED

Septembri alguses kogunes taas riigikogu. IRLi riigikogu fraktsiooni esimees KAIA IVA annab ülevaate sügisistungjärgu peamistest teemadest parlamendis.

Algas riigikogu sügisistungjärk

T

avapäraselt on sügisistungjärgu keskne teema riigieelarve arutelu ning sellega seotud seadusemuudatused. Majanduskasvu pidurdumine Eesti peamistel eksportturgudel mõjutab otseselt ka Eesti olukorda ja maksulaekumisi ning pingestab riigieelarvet. Eelarve keskne küsimus on ka see, milliste meetmetega on võimalik suurendada inimeste sissetulekuid ning kuidas teha seda vastutustundlikult ja jätkusuutlikult.

Järgmisel aastal tõusevad pensionid 5,8%. Et tulumaks pensionitõusust oma osa ära ei näpistaks, siis suurendame pensionite maksuvaba osa 336-lt eurolt 354-le eurole. See on põhimõtteline otsus, millega tagame, et keskmine pension on maksuvaba. Suure tõenäosusega suudame suurendada riigisektori töötajate palgaraha vähemalt 5%. Meie jaoks on oluline õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõus.

Ka haridudes ootavad parlamenti ees olulised küsimused. Oleme kokku leppinud, et enne uut aastat leiame lahendused üldhariduskoolide rahastamismudelile.

Selle eesmärk on kasutada riigipoolset haridusraha mõistlikult ning seeläbi tõsta õpetajate palka. Lisaks loodame aasta lõpus jõuda ka alusharidusseaduse muudatuse aruteluni.

Eeldatavalt jõuab sellel sügisel parlamendi lauale ka uus lastekaitseseadus. Ku-

na tegemist on täiesti uue seadusega ning ka uue, kaasaegsema ja täpsema lähenemisega, siis on arutelud ilmselt väga põhimõttelised ja valdkonda süvitsi analüüsivad.

Juba kevadel alustasime olulise teemaga, mis puudutab erakonna- ja valimisseaduse küsimusi. Tahame muuta erakondade rahastamise reeglid ja välised kontrollivõimalused veelgi selgemaks ning avalikkusele paremini jälgitavaks.

Meie jaoks on oluline õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõus.

Ka haridudes ootavad ees olulised küsimused.

Oleme teinud ettepaneku alandada erakonna loomiseks vajaliku liikmete arvu 1000-lt 500-le. Samuti on IRL välja pakkunud idee muuta riigikogu valimistel valimisnimekirjad täiesti avatuks. See tähendab, et ringkonnas jagamata jäänud nn poolikud kohad jaotatakse vastavalt sellele, kes kogub proportsionaalselt oma ringkonna suurusega kõige rohkem hääli.

Jätkuvalt on parlamendi tähelepanu

all Eesti julgeolek. Maailmas pingestuvad suhted ja sõjakolded, aga ka näiteks keskkonnariskid sunnivad täpsemalt analüüsima meie regiooni turvariske.

Väliskomisjoni juhtimisel valmistatakse valitsusele ette soovitused nende riskide vähendamiseks.

Riigikogus jätkub korrakaitseseaduse menetlemine. Korrakaitseõigus on üks viimaseid puuduolevaid suuremaid tükke Eesti õiguskorras, millel on eriline tähtsus põhiseaduslikku korda järgivas õigusriigis.

Läbivalt on riigi ülesanne jälgida ja teha vajalikke muudatusi bürokraatia vähendamiseks, et muuta riigi toimimine efektiivsemaks. Nii veeseaduse kui ka metsaseaduse muudatuste tulemusena muutub asjaajamine inimesele lihtsamaks.

Näiteks oma metsast ahjukütteks puude tegemisel ei pea enam luba nõutama.

Sügisistungjärk on sel aastal tavapärasest pingelisem. Lisaks vaidlustele riigieelarve ja muu seadusloome üle lisandub seoses valimistega teravdatud tähelepanu kohalike omavalitsuste küsimustele.

Seetõttu tahetakse valdades ja linnades rohkem uurida ka riigikogu liikmete käest nende otsuste kohta, mis piirkonna elu mõjutavad. On oluline, et rahvasaadikud suudavad sel pingelisel perioodil leida aega just oma valimisringkonnas neile küsimustele vastuste andmiseks.

SÜGIS 2013 Konservatiiv

5

INTERVJUU

Reinsalu: IRLi siht nendel valimistel on 100 000 Eesti inimese toetus Kohalike omavalitsuste valimisteni on jäänud veel loetud päevad. IRLi esimees URMAS REINSALU räägib IRLi sihtidest kohalikel valimistel ja sellest, kuidas püstitatud eesmärkideni jõuda.

Milline on IRLi seis nendel kohalikel valimistel üle maa?

Väga hea. Mul on siiralt hea meel, et meil on nii suur hulk tublisid kandidaate.

2200 meest ja naist on valimisvõitluses valdades ja linnades. Kui võrrelda nimekirjade arvu erakondade lõikes, siis on suurima hüppe teinud just IRL. 2009. aasta kohalike valimistega võrreldes on meil toonase 132 nimekirja asemel 174 valimisnimekirja. See on 42 nimekirja rohkem. Võrdlusena on sotsidel 96 nimekirja (+26), Keskerakonnal 192 (-12) ning Reformierakonnal 156 (+22). Lisaks on üheteistkümnes omavalitsuses valimisvõitluses valimisliidud, mis on moodustatud meie liikmete osalusel ja mille tippkandidaadid on meie erakonnakaaslased.

IRL läheb mitmetes maakondades välja kõigis valdades ja linnades.

Jah, esimest korda on meil kõigis omavalitsustes inimesed kandideerimas Hiiumaal, Raplamaal, Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal. Minu eriline lugupidamine kuulub meie meeskonnale Narvas.

Väga keerulises olukorras ei peljatud IRLi lippude all astuda vastu Keskerakonnale ning Ants Paulsi vedamisel tehakse tõsist tööd.

Kuidas käisid ettevalmistused kohalikeks valimisteks?

Juba riigikogu valimiste eel otsustasime, et meie kohalike programmide kok-

6

SÜGIS 2013 Konservatiiv

kupanemisel peab olema võimalus sõna sekka öelda neil inimestel, kelle elu poliitikud oma otsustega mõjutavad. Üle Eesti andis meie kuulamisalgatusele tagasisidet 30 000 inimest. See on suur jõud. Poliitika pole meie jaoks lihtsalt oma agenda elluviimine, vaid oskus inimeste praktilisi ootusi ja muresid tähele panna.

Meie teine samm oli kohalike valimiste üldprogrammi koostamine. See töö käis Siim Kiisleri juhtimisel ning programmi kinnitasime suvisel suurkogul Voorel.

Kolmas samm oli valimisnimekirjade ning valdade ja linnade programmide koostamine.

Milline on kohalike valimiste üldprogrammi põhisõnum?

Me soovime omavalitsusi, mis on võimelised pakkuma ettevõtjatele selliseid tingimusi, et oleks võimalik luua tasuvaid töökohti. Soovime ka paremat elukvaliteeti avalike teenuste näol ning turvalist elukeskkonda.

Inimeste jaoks on keskne küsimus sissetulekute kasv. Selle lähtekohaks on majanduskasv nii riigis kui ka kohalikus omavalitsuses.

Mida omavalitsus saab töökohtade ja ettevõtluse soosimiseks ära teha?

Tegusa omavalitsuse ülesanne on olla arengumootor. Nii planeeringute ja infrastruktuuri kui ka töö- ja pereelu ühen-

INTERVJUU damise võimaluste ning investeeringute aktiivse otsijana.

Paljud omavalitsused on seda rolli väga leidlikult ja aktiivselt täitnud. Hea näide on siin Paikuse vallavanema Kuno Erkmani või Kärdla linnapea Georg Linkovi töö.

Tallinnas on samas esile kerkinud tõsine väärtuskonflikt IRLi ja Keskerakonna vahel.

Jah, see on Tallinnas nende valimiste keskne küsimus. Korruptiivne linnajuhtimise kultuur hävitab Tallinna tegelikke arenguvõimalusi. Kui linna juhitakse väärastunud moraalse platvormiga, siis ei ole positiivsed muutused võimalikud. Need on võimalikud ainult siis, kui Edgar Savisaar võimult kõrvaldada. Selle on Eerik-Niiles Kross selgelt tallinlaste jaoks sõnastanud.

Kas Tallinnas on muutus võimalik?

See sõltub igast linna inimesest. Ja väga paljuski iga IRLi liikme tööst. Tallinna inimesed peavad kutsuma oma tuttavaid ja sõpru valimistel osalema. Sama peavad tegema ka väljaspool Tallinna elavad erakonnakaaslased oma tallinlastest sõpradega.

kandidaadi või tema meeskonna liikmega ise suhelnud. Tutvustada meie poliitikat ja kandidaate avalikel üritustel, ukselt-uksele, tuttavatele helistades ja sõnumit kohale viies – see ei ole inimeste tüütamine, vaid meie kohus avalikus poliitikas. Tänapäeval on eelnimetatule lisandunud ka Facebook.

Seda tööd peavad tegema kõik kandidaadid ning seda suudavad kõik erakonnakaaslased. Poliitikas võib ühest häälest sõltuda ülimalt palju. Ja ääretult loll on, et see üks hääl jääb puudu selle pärast, et me jätsime inimese kaasa kutsumata.

Inglise keel sai saksa keele ees Ameerika Ühendriikide riigikeeleks vaid ühehäälelise enamusega kongressis.

Kuidas on praegu üleriigiline poliitiline olukord?

Inimesed ootavad poliitikutelt praktilise poliitikaga tegelemist. Sissetulekute kasv oli IRLi prioriteet järgmise aasta eelarve koostamisel. Mul on hea meel politseinike, päästjate, õpetajate ja kultuuritöötajate palgatõusu üle. Ka pensio-

nid kasvavad. Saavutasime kokkuleppe, et eakate pensionikasvu ei maksustata tulumaksuga, vaid selle võrra tõstetakse tulumaksuvaba miinimumi. Seda pidas Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu esimees ja meie erakonnakaaslane Andres Ergma kõige praktilisemaks sammuks.

Kuid sissetulekute kasvu aluseks saab olla ikkagi majanduskasv. See, et meie ettevõtted saavad rohkem müüa kaupu ja teenuseid kõrgema hinnaga ning luua rohkem tasuvaid töökohti. Suuremad maksud jõukust ei loo, vaid halvendavad inimeste toimetulekut.

Kas jõuad praegusel kampaania ajal olla ka pereringis?

Kahjuks palju vähem, kui tahaksin.

Vanem tütar läks teise klassi, noorem lasteaeda. Õhtuti saame ikka koos olla.

Jõudu valimisvõitluses!

No seda läheb meil kõigil tarvis. Ma soovin kõigile meile eesti jonni viimaseks sitkeks pingutuseks enne valimispäeva!

Mida neile öelda?

Et Tallinn vajab eestimeelset ja korruptsioonivaba linnajuhtimist. Nüüd on käes see võimalus, mida me ei tohi maha magada.

Milline on meie erakonna eesmärk nendel kohalikel valimistel?

Olen seadnud sihi, et peame koguma 100 000 Eesti inimese toetuse. See on suur väljakutse, ent mitte teostamatu, kui teeme tööd süsteemselt.

FOTO: TÕNU NOORITS

Kas ka teised erakonnad toetavad Savisaare kukutamist?

Oma seisukohta on selgelt väljendanud Reformierakond. Sotsid on vihjanud, et Savisaar ei tohi ÜKSINDA linna juhtida. Oluline on, et valija hääled ei läheks kaduma. Möödunud valimistel läks üle kahe protsendi muutusi soovivate tallinlaste hääli kaotsi, sest roheliste nimekiri ei ületanud künnist.

Milline see töö oleks?

Kõige tähtsam on julgus ja soov inimestega suhelda. Telereklaamid ja postitused loovad valimistel pinnase ja fooni. Inimese jaoks kõige kaalukam otsuse langetamise koht on eelkõige vahetu teadmine, et ta on SÜGIS 2013 Konservatiiv

7

KÜSITLUS

Terve suve kuulas IRL inimesi üle Eesti, et teada saada, mis kodukohas kõige enam muret teeb ja mida teha, et elu läheks paremaks. Meile vastas pea 30 000 inimest. Saime palju häid mõtteid ja ettepanekuid, mida oleme arvestanud oma kohalikke valimisprogramme koostades ja millest saame lähtuda ka pärast valimisi Eesti linnasid ja valdasid juhtides. TIIT RIISALO annab ülevaate sellest, mida inimesed arvasid.

Elu kodukohas areneb enamasti õiges suunas

2013. aasta üleriigiline küsitlus on lõppenud 5

57% vastajatest arvas, et nende kodukohas liiguvad asjad üldiselt õiges suunas.

Enam rahulolevaid inimesi oli Harjumaal, Saaremaal, Tartumaal ja Tartu linnas. Rahulolematumad olid inimesed Ida-Virumaal, Valga-, Jõgeva-, Põlva- ja Võrumaal.

Tähtsad on töökohad, turvalisus ja tervishoid Palusime inimestel hinnata ka seda, kuidas on asjad erinevates valdkondades haridusest sotsiaaltoetusteni. Samuti palusime öelda, millised neist valdkondadest on vastajate ja nende perede jaoks kõige olulisemad.

Kõikjal Eestis peale Tallinna peeti kõige olulisemaks töökohti. Tallinlaste jaoks oli esikohal turvalisus, mis mujal Eestis oli koos tervishoiuga tähtsuselt teisel kohal.

Tallinlaste jaoks oli teisel kohal teede ja tä-

Hinnang olukorrale valdkonniti Kõrgem post = parem hinne

4,5 4 3,5 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0 s

lisu

rva Tu

s

du

ri Ha

id

L

ed

Ma

8

SÜGIS 2013 Konservatiiv

u alg ,v

ad av

te an

än at

j

s

stu

ho

e ast

rt

lus liik

i

Üh

d

n Kõ

ja ni-

ah lel

e

rg ke

ja ur

ltu

Ku

s

utu

tee

po

s an str

me

sed alu m i õ isv rtim o Sp

KÜSITLUS navate olukord. Tähtsaks peeti ka haridust.

Probleemid seonduvad töökohtade ja toimetulekuga, Tallinnas ka teede ja lasteaedadega Vaadates seda, millistes valdkondades inimesed asjade seisu paremaks ja millistes halvemaks peavad, oli näha, et maakondade lõikes on Eesti üsna ühesugune.

IRLile hariduserakonnana teeb head meelt, et haridusega ollakse kõige enam rahul, kuigi ka siin on hindeni “5” veel pikk tee minna. Probleemid on seotud eelkõige töökohtade ja sotsiaalsüsteemiga ning abi ja toega vanematele inimestele ja lastega peredele.

On selge, et siin peame pakkuma toimivaid lahendusi, kuidas kõikjal Eestis oleks rohkem tasuvaid töökohti ja toimetulekuvõimalusi kodu lähedal ja kuidas mõistlike kuludega sotsiaalsüsteemi paremaks teha. Taas erinesid teistest tallinlased, kes polnud rahul ka lasteaedade ning teede ja tänavate olukorraga.

Pildil on näha peamised sõnad, mida inimesed mainisid, kui panid kirja oma perele olulised probleemid.

Kes vastasid?

Vastajate hulgas oli 35% mehi ja 65% naisi. Maakonniti jaotusid vastajad korrelatsioonis maakondade suurusega.

Vastajaid oli kõigist Eesti omavalitsustest.

Enim vastajaid oli Tallinnast ja Harjumaalt, kõige vähem oli vastajaid Hiiumaalt.

le

oid

te ka

ish

rv Te

o as

ij

Ab

e ap

se

etu

o ts.t

eg ast

l sed

etu

ij

Ab

o ts.t

o as

ele

red

a de

Palusime kirjutada ka seda, mida tuleks teha, et olukord paraneks.

Siin peamised sõnad, mida inimesed ettepanekuid tehes kirjutasid.

ele ort

d

a oh ök ö T

gi

/lin

lla Va

Tallinn

Viljandimaa

Läänemaa

Pärnumaa

Raplamaa

Tartumaa

Hiiumaa

Tartu linn

Saaremaa

Valgamaa

Ida-Viru

Põlvamaa

Lääne-Viru

Võrumaa

Järvamaa

Eesti kokku

up orr k , s

on

su

au

ti

uh

j na

se mi

Jõgevamaa

tsio

o dn

irin

v Hu

Harjumaa

SÜGIS 2013 Konservatiiv

9

VALIMISED

IRLi nimekirjas kandideerib 2219 kandidaati, oleme oma nimekirjaga väljas 174 omavalitsuses ning kõige rohkem kandidaate on meil Tallinnas, 230 inimest. Heidame järgnevatel lehekülgedel pilgu osade linnade valimisprogrammidele ja linnapeakandidaatidele.

Kohalike omavalitsuste valimised 2013 IRLi linnapea- ja vallavanemakandidaadid suuremates omavalitsustes:

10

HAAPSALU Merje Mäesalu

PAIDE Kaido Ivask

TARTU Margus Tsahkna

HARKU VALD Kaupo Rätsepp

PÕLVA VALD Arne Tilk

TÜRI VALD Pipi-Liis Siemann

HIIU VALD Georg Linkov

PÄRNU Andres Metsoja

VALGA Viljar Schmidt

JÕGEVA Mihkel Kübar

RAE VALD Priit Põldmäe

VIIMSI VALD Haldo Oravas

KURESSAARE Toomas Takkis

RAKVERE Mihkel Juhkami

VILJANDI Ando Kiviberg

NARVA Ants Pauls

RAPLA VALD Tarmo Lukk

VÕRU Andres Kõiv

OTEPÄÄ VALD Jaanus Barkala

TALLINN Eerik-Niiles Kross

SÜGIS 2013 Konservatiiv

FOTO: TARMO MERISTO | DREAMSTIME.COM

VALIMISED RUBRIIK

Haapsalu Olemise linnast elamise linnaks.

• Olles toetav partner ettevõtjatele toetame töökohtade loomist. Võtame tööle ettevõtlusspetsialisti, kelle ülesandeks on “rätsepatöö” linna ettevõtjatele. See tähendab olla Haapsalu turundaja, tutvustada linna investeerimise võimalusi ja avalikustada need linna kodulehel.

• Vabastame uue ettevõtte maamaksust esimesel viiel aastal pärast kasutus- ja tegevusloa saamist. Linna korraldatud laatadel ei pea linna ettevõtjad ja seltsid enam maksma kohamaksu.

• Õpilastele tasuta koolitoit. IRLi eelistus

on lastega perede toimetulek ning selle osaks peab olema õpilaste tasuta bussisõit, ranitsatoetus, üks tasuta huviring ja koolitarvete ostmistoetus kolme- või enamalapselisele perele.

IRLi linnapeakandidaat MERLE MÄESALU koos oma meeskonnaga arvab, et edasiviiva jõu võti seisneb juba olemasoleva ja uute asjade tasakaalus.

• Oleme Riisipere-Haapsalu rongiliikluse taastamisel aktiivsed eestvedajad.

• Avame Haapsalu taas mereturistidele.

Otsime võimalusi sadamate faarvaatrite süvendamiseks. Jätkame Bürgermeistri holmile rajatava linna merevärava planeerimist ja väljaehitamist. Toetame Purje­­ spordikooli tegevuse jätkumist Haapsalus.

SÜGIS 2013 Konservatiiv

11

FOTO: JOHANNES HAAV

VALIMISED

Jõgeva Täiesti normaalne seltskond.

Ajame Jõgeva Asja!

IRLi Jõgeva linnapeakandidaadil MIHKEL KÜBARAL on maal ja väikelinnas kasvanud noore mehena selge arusaam sellest, mis on oluline Jõgeva-suurusele linnale. Linnapeana lubab ta lähtuda ainult linna huvidest, sest ta ei ole kellelegi teeneid võlgu.

12

SÜGIS 2013 Konservatiiv

• Liidame Jõgeva linna ja valla üheks omavalitsuseks. Iga päevaga üha piinlikumaks muutuv olukord, kus linn ja rõngasvald omavahel elanike pärast võitlevad, ei tee au kummalegi omavalitsusele. Tuleb ühendada jõud, et kogu Jõgeva piirkond saaks areneda ja kasvada.

• Tagame töötajate palgatõusu. Ligi 300 otsese ja kaudse inimese tööandjana on linnal kohustus vastutada selle eest, et inimesed, kes tahavad Jõgeval elada, saaksid seda teha. IRL on seisukohal, et investeeringuid hoonetesse ei tehta inimeste arvelt.

• Ehitame päikesemaja, kus leiavad kodu raamatukogu, noortekeskus ja eakate päevakeskus. Mitu asutust ühte hoonesse liites on meil võimalus anda kõigile juurde sisulise kasvamise võimalus ning hoida kontrolli all hoone majandamise kulud.

• Koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse “Start-up” programmiga loome Jõgeva noorte ettevõtjate toetuseks idufirmade programmi. Koostöös Tallinna ja Tartu loomekeskustega avame Jõgeval oma loomekeskuse.

FOTO: GADAGJ | DREAMSTIME.COM

VALIMISED

Rakvere Ajame Rakveres Eesti Asja!

Ausalt ja arukalt!

• Tugevdame Rakvere kui Virumaa hariduskeskuse rolli, eeskätt Rakvere gümnaasiumi, Rakvere reaalgümnaasiumi ning TLÜ Rakvere kolledži ja Rakvere ametikooli baasil. Tõstame hariduse kvaliteeti ja suurendame õppurite valiku­­ võimalusi.

• Kaotame Rakveres lähiaastatel lasteaiakohtade järjekorrad.

• Rajame kergliiklusteede võrgustiku Sõmeru, Vinni, Lepna ja Päide poole. Samuti soovime muuta elamurajoonide teed tolmuvabaks ning lahendada korrusmajade parkimisprobleeme.

• Renoveerime Rakvere polikliiniku hoone moodsaks perearstikeskuseks. Algselt Saksa gümnaasiumiks ehitatud kolmekordne hoone asub eri tasapindadel ning on lifti puudumise tõttu eriti ebamugav eakamatele ja liikumispuuetega patsientidele.

IRLi esinumber Rakveres MIHKEL JUHKAMI tunneb rõõmu, et Rakveres on seni õnnestunud kõik linna jaoks olulised otsused vastu võtta üksmeelselt. Miks peaks see tulevikus teisiti olema?

• Spordi ja vaba aja veetmise võimaluste edendamiseks ehitame Rakverre uue kontserdipaiga, tennisehalli ning linnaosadesse uusi spordi- ja mänguväljakuid.

• Alustame linna soojatrasside renoveerimiskava elluviimist ning ehitame välja vajalikud kommunikatsioonid Paemurru tööstusala arendamiseks.

SÜGIS 2013 Konservatiiv

13

FOTO: MATS TOOMING | DREAMSTIME.COM

VALIMISED

Tartu Tartu vajab vahetust!

• Loome 700 uut lasteaiakohta ning tagame igale lapsele lastehoiu võimaluse.

• Maksame kooli lõpetanud tudengile õppelaenu viie aasta jooksul tagasi, kui ta jääb pärast lõpetamist Tartusse elama ja töötama.

• Tagame igale lapsele vähemalt ühe huviringi tasuta.

• Toome Tartusse tasuvamaid töökohti.

• Toetame üksinda last kasvatavaid vane­­ 14

SÜGIS 2013 Konservatiiv

maid elatisrahade kättesaamise protsessis.

• Rajame kogu linna loogiliselt katva kõnni- ja jalgrattateede võrgu.

• Suuname Euroopa rahad eakatele mõeldud teenuste paindlikumaks ja odavamaks muutmisele.

• Kergendame omastehooldajate koormust, tõstes hooldaja tasu ning toetades erivajadustega inimeste hooldajaid neile isiklikult vajalike teenustega.

IRLi Tartu linnapeakandidaadi MARGUS TSAHKNA sõnul vajab Tartu linnajuhtimine vahetust, kuna 15 aastat Reformierakonna võimu on ennast ammendanud – puudu jääb julgusest teha suuri asju. IRLi eesmärk on Tsahkna sõnul muuta Tartu järgmise nelja aastaga Eesti kõige peresõbralikumaks linnaks, kus on hea elada lastega peredel, eakatel ja noortel.

FOTO: GADAGJ | DREAMSTIME.COM

VALIMISED

Kuressaare Kuressaare on kodu.

• Kaasajastame ja värskendame linna juhtimist. Vaatame üle ja optimeerime kogu linna juhtimissüsteemi volikogust ja linnavalitsusest allasutusteni välja.

Laiendame linnakodaniku komisjoni kaudu elanike võimalusi rääkida kaasa linna juhtimisel. Rakendame kaasava eelarve põhimõtteid.

• Teeme tihedat koostööd ettevõtjatega, väärtustame nende kogemusi kohaliku elu edendamisel.

• Tutvustame linna ka rahvusvahelisel tasandil, et ettevõtjad leiaksid tee Kuressaarde ja siia loodaks 200 uut töökohta.

Toetame võimalikul moel turismihooaega pikendavaid ettevõtmisi. Samuti on meie eesmärk tuua Kuressaarde

mõni riigiasutus (merehariduse, IT vms valdkonnas), et linnas laieneksid kaugtöö tegemise võimalused.

• Soodustame noorte ja haritud inimeste (tagasi)tulemist Kuressaarde.

• Muudame külatänavad linnatänavateks.

Rajame või uuendame 20 km kõnni- ja kergliiklusteid. Toetame linna uue kaasaegse tänavavalgustussüsteemi rajamist. Õdusa linnakeskkonna loomine on üks meie peamisi tegevusi.

IRLi Kuressaare linnapeakandidaadi TOOMAS TAKKISE sõnul on IRL oma tegudega näidanud, et au sees hoitakse Kuressaare raekoja portaalile kirja pandut “Alati täidab ta oma kohust, selleks kodanikkonnalt nõu küsides”. Avatud ja kaasav linna juhtimine on meie puhul loomulik ka edaspidi.

• Teeme korda lasteaiad koos mänguväljakutega.

• Ennistame 2009. aastal 18% kärbitud palgad alates 20.10.2013.

SÜGIS 2013 Konservatiiv

15

FOTO: VENEMAMA | DREAMSTIME.COM

VALIMISED

Pärnu Piirideta Pärnu.

Pärnu linnapeakandidaadi ANDRES METS­­OJA sõnul lähtub IRL Pärnus usust, et inimene on tähtis, tööd tuleb teha, õppida on vaja ning naabritega peab hästi läbi saama.

• Arvame, et maakonna omavalitsused peavad seljad kokku panema. On ilmne, et maakonnasiseselt konkureerides kaotame ka siis, kui keegi sellest lühiajaliselt võidab. Ei ole mõistlik näha edu selles, kui Pärnu linn võidab kampaania korras elanikke maakonna teistelt omavalitsustelt.

• Linna ja selle lähiümbrust hakkame arendama teenustekeskselt. Selle kõige olulisemaks osaks on ühistransport ja selle sisu, mitte vormiga tegelemine. Ei saa pidada kaasaegseks lahenduseks kahe erineva piletisüsteemi pidamist. Üht-

16

SÜGIS 2013 Konservatiiv

se piletisüsteemi kasutuselevõtmisega jõuame reaalselt elanikuni, sest kaob vajadus osta kaks kuukaarti. Täiendava rahalise panuse arvelt loome soodustuse peredele ja tagame pere teisele lapsele tasuta sõidu ühistranspordis.

• Rahvaküsitluse järgi vajab lahendamist mitte ainult lasteaiakohtade arv, vaid ka kohtade kasutamise tingimused. Me loome linna ja linna lähiümbrust hõlmava lasteaia- ja hoiukohtade infosüsteemi, mille käivitamisega tekib võimalus kasutada ka oma töökoha või teise elukoha lähedast lasteaia või hoiukoha teenust.

FOTO: KOLYVANOV | DREAMSTIME.COM

VALIMISED

Viljandi Teeme Viljandi korda.

IRLi Viljandi linnapeakandidaadi ANDO KIVI­­BERGI hinnangul tuleb mõelda avaralt, hinnata kainelt riske, kuulata linlasi ja neid otsustesse kaasata. Otsustada tuleb julgelt ning kaugelevaatavalt. Selline peab olema uue linnapea töökultuur.

• Loome koos ettevõtjatega uusi töökohti.

Selleks on vaja head keskkonda. Üks valdkond, kus Viljandis on vajalik taristu olemas, on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Meil on kiire internetiühendus ja piisavalt kontoripindu, et firmad saaksid ennast siin sisse seada.

• Toetame Viljandisse veekeskuse rajamist. Kõige mõistlikum on seda teha koos eraettevõtete ja Viljandit ümbritsetavate valdadega. Järvest ja selle ümbrusest peaks kujunema aktiivse puhkuse piirkond.

• Teeme korda lasteaiad ja koolimajad ning korrastame nende juures asuvad

mängu- ja spordiväljakud. Tagame lastele ühe tasuta huviringi. See on hea eeldus selleks, et noored pered võiksid end Viljandis hästi tunda.

• Uuendame tänavate valgustuse ja kaotame pimedad nurgatagused. Alustame linna sissesõiduteede uuendamist ja jätkame tänavate parandamist. Samuti nõustame suurelamute omanikke siseõuede rekonstrueerimisel. See kõik annab võimaluse Viljandi ilu paremini välja tuua.

• Loome eakatele uue päevakeskuse ning anname igale lapsele ranitsatoetuse, tasuta koolisõidu ja koolitoidu.

SÜGIS 2013 Konservatiiv

17

FOTO: KALLE VEESAAR

HEAD EESTI ASJAD

Eesti mootorratas See oli aastal 2010, kui ilmusid uudised uuest eestimaisest mootorrattast. Niivõrd, kuivõrd uuest. Kaubamärgi Renard all toodeti siinmail mootorrattaid aastatel 1938–44, kuid tööstushoone hävis märtsipommitamises ja kodumaistest motikatest jäi alles vaid napp mälestus.

2008. aastal otsustas EKA disaineriharidusega motoentusiast Andres Uibomäe seltskonna inseneride, ettevõtjate ja disainerite toel kadunud kaubamärgi taastada ning Renard pidi tõusma fööniksina tuhast. Peaaegu tõusiski. Ka paljud Konservatiivi lugejad märkasid kindlasti 2010. aastal uudiseid sellest kaunist rattast, nägid ehk piltegi. Kiha­­

18

SÜGIS 2013 Konservatiiv

ma lõid ka rahvusvahelised motofoorumid – uudis kuskil Ida-Euroopas valmivast ülikallist monokokkraamiga sõidukist oli piisavalt ekstravagantse sisuga, et tähelepanu äratada. Püüdlikumad leidsid sarnasusi mõne teise eksklusiivse mootorrattaga, ent üldine järeldus tunnistas Renardi tähelepanuväärseks ja kauniks.

Mis selle ratta eriliseks tegi? Komposiitmaterjalidest (süsinik ja kevlar) ülikerge kandevkere, pikiasetusega Moto Guzzi 1151 cm3 mahuga V2 mootor ja mototööstuse parimad koostedetailid. Ja muidugi väga elegantne disain. Edasi saabus vaikus.

Uurisime, mis Renard Grant Tourerist saa-

nud on ning tabasime fööniksiloojad Itaaliast testimistelt. 2010. aastast on ratas kõvasti muutunud. Kui esimene prototüüp oli ehitatud põlve otsas, siis praegune on küll välimuselt tolle sarnane, ent tehniliselt vägagi erinev.

Uus Euro 3 tüübikinnitusele vastav prototüüp läbis testid edukalt. Päris tooteni on siiski veel pikk tee minna, kuna väga kalli sõiduriista puhul on ka kasutusmugavus ülioluline ning lõpuks saab ratas ka kaheaastase garantii.

Tootearendus alates näitusestendil esitletud vormiideest kuni valmis sõidukini võtab aega.

Toote eksklusiivsus tähendab omakorda, et tarbija usaldus võidetakse kas esimesel katsel või üldse mitte – vastutus on suur.

FOTOD: KARL-KRISTAN NIGESEN

HEAD EESTI ASJAD

Eesti hobune

Ülal: Voore Apollo on litsenseeritud tõutäkk, kes on saavutanud võistlustel häid tulemusi.

Lisaks headele liikumistele on Apollo tähele­­ panuväärne ka metshobuselt päritud hiirja värvi­­tooni poolest.

All: Voore Apollo mulluse poja Astroni laupa ehib vallatu P-kujuline märgis. Ka sellelt hobuselt oodatakse häid sportlikke tulemusi.

Veel enne, kui meie maale saabusid eestlased, oli siin platsis põhjamaine metshobune. Ka siis, kui hobust kasutati juba igapäevase abimehena talumajapidamises või sõja- ja kaubateedel, oli kari ikka metsikel karjamaadel ning nõnda kujunes pea loodusliku valiku baasil välja hobusetõug, kes sajandite vältel püsima jäi. Pisike, hea tervisega, vähenõudlik, aga oma suuruse kohta väga tugev. Põhjasõjas varustasid rootslased oma vägesid eesti talupojahobustega, kuivõrd see loom oli ainus, kes ka talvistes sõjatingimustes ellu suutis jääda.

Tänapäevane eesti hobune on nagu tema peremeeski saanud külalistelt kaasavaraks üksjagu võõrverd, ent üle ratsu selja jookseb tihti tume vööt ning jalgadel võib olla jälgi sebroidsetest triipudest – see on metsikute

esiisade pärand. Kunagisele hiirjale metshobusevärvile on lisandunud lugematu arv uusi värvitoone ja nii on eesti hobuste karjad tänapäeval oma värvikuses suisa imelised.

Päris paljud on kohanud eesti hobust turismitalus või perehobusena. Väike kasv ei hirmuta napima kogemusega ratsanikku ning nõnda sobib ta turistidele ringiutamiseks ja lastele ratsutamise õppimiseks suurepäraselt.

Universaalne on ta ka, sobib nii vankri ette kui ka sadula alla.

Vähesemad on märganud eesti hobuse sportlikku potentsiaali, seda jagub muide nii kooli- kui ka takistussõitu, kus nunnud eestlased on tänavu saanud korduvalt auhinnalisi kohti suurte ja peent päritolu kallite soojavereliste hobuste ees.

SÜGIS 2013 Konservatiiv

19

FOTO: KAUPO KIKKAS

KONSERVATIIV

20

SÜGIS 2013 Konservatiiv

KONSERVATIIV

Keeruline Kross Eerik-Niiles Kross on keeruline. Ühest küljest saladuste eesriie, teisalt isamaaline truudus ja vaated, mis pole müügiks ega vahetuseks. SELLE LUIK vaatab Krossile otsa.

T

abavalt iseloomustab Krossi tema Rotary vend Allan Martinson: “Ta on seda tüüpi inimene, kelle kohta sa siiski lõpuni ei tea, kes ta on või mida mõtleb. Osalt on süüdi tema luuraja-kuvand, osalt ta aga ongi selline. Tal on väga palju tahke ja kihte, ta on ülimalt informeeritud ja erudeeritud. Tohutu analüüsivõimega, aga vähesed teavad, mis selle analüüsi tulemus on. Valija mätta otsast on Eeriku suurim puudus ehk see, et raske on öelda, mida ta tegelikult isiklikult tahab. Savisaar tahab võimu juurde jääda, sotsid tahavad

Valetada ei tohi.

ON selliseid riigi asju, mida ei tassita avalikkuse ette.

Sellega tuleb elada.

võimu juurde saada (ja see ongi nende kampaania keskne teema), Reformierakond annab loiult teada, et nad on võimul, aga veidi teisel võimul. Krossist ja IRList ei kiirga aga seda võimu juurde tahtmise tunnet. Ja see on probleem. Rotary vennana on ta lahe kaaslane, aga koosolekutelt mäletan teda pigem kavala muigega kuulamas kui jõulisi seisukohavõtte tegemas.”

04. veebruaril 2003 Eesti Päevalehes ilmunud artiklis oli Eerik-Niiles Kross väga terav ja kriitiline: “Mida lähemal ajas sündmused meile on, seda enam poeme me erapooletuse taha peitu. Mida isiklikuma tähendusega peaksid sündmused meile olema, seda vähem tahame neile anda moraalset hinnangut. Seda vähem julgeme valida pooli ja öelda, see on õige või see on vale … Imelik ja hirmus.

Just lähemad sündmused peaksid meile ju emotsionaalselt rohkem tähendama ja arusaadavamad olema. Aga me teeskleme, et on vastupidi. Oleme peaaegu kõik Tõnissonid, kes ütlevad, et oleks teadnud, et sa tuled, oleks hoopis kodust ära läinud.”

Kümnepunktiskaalal 5–7 Kui emotsionaalne, aus ja otsekohene on Eerik? Ta ise pakub kümnepunktiskaalal 7: “Valetada ei tohi. ON selliseid riigi asju, mida ei tassita avalikkuse ette. See on paraku roll. Näiteks nagu arstide ja avalikkuse suhe, kus arstidel on kommenteerimine seaduse ja eetikaga keelatud.

Sellega tuleb elada.”

Eeriku Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) kaaslane Tiit Pruuli hindab, et Eerik on liikunud tudengiaegade üheksalt küpsusaastate viiele: “Mis on iseenesest hea märk. Loodan samas, et alla viie ka ei lange. Tõsi on, et praeguses Krossis on ratsionaalne ja emotsionaalne pool parasjagu paigas, ta arvestab kõiki argumente, aga ei tee otsust ilma südame­­hääleta.”

Kui pärida Krossilt, kui ausalt ta ise kõike välja ütleb, siis ohkab ta esmalt ja SÜGIS 2013 Konservatiiv

21

KONSERVATIIV lausub: “Mis otseselt mind puudutab, siis nii ausalt, kui seadus võimaldab. Ma ei tõtta avaldama asju, mis mind ei puuduta. Eriti eraelulisi.” Kes on Eesti poliitika kolm kõige suuremat suli? Tobe ja üldistav küsimus, lihtsalt provotseerimaks, kas ta leiab viisi sellele vastata või jätab selle parema meelega ajaloo otsustada. Kross nendib, et ei kujuta ette koostööd Savisaare, Reiljani ja Allikuga.

Krossi saladusteregistri märksõnad Angotti ja Arctic Sea Antonio Angotti (Tony Massei) oli siis see, kes esindas 2001. aastal Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamisel kõrgeima pakkumise (1,7 mld krooni) teinud Rail Estoniat.

Järgnesid Estonian Rail Service 1 mld krooni ja Raudtee Erastamise Rahva AS 865 mln krooni.

Massei pidi Eestisse investoriteks tooma Põhja-Ameerika suurkompaniid. See aga ei õnnestunud ning Angotti ajalugu Eestis lõppes 2002. aastal, mil Harju maakohus karistas teda 8280 kroonise trahviga.

Kross oli tollal Eesti Raudtee nõukogu liige ja Eesti julgeoleku koordinatsiooni büroo direktor, kelle telefonikõne võimaldas Angottil 20. augustil 1999. aastal riiki siseneda. Selleks ajaks oli Angotti Eestis juba üle aasta elanud ning 84 korda riigipiiri ületanud. Sel korral oli aga takistuseks see, et tema lubatud Eestis viibimise 90-päevane limiit oli ületatud. Toonane siseminister Tarmo Loodus kommenteeris 2001. aastal, et Krossil kui luurekoordinaatoril oli õigus helistada ja paluda oma töö huvides inimesi Eestisse lasta.

Mõned tollal raudtee erastamisega seotud äriinimesed näevad siin Krossi soosingut Rail Estonia suhtes. Selline vaatevinkel natuke pahandab Krossi ja muidu hooletu elegantsiga kõneleva mehe hääl muutub mõnevõrra irooniliseks: “Loomulikult, kui võtta puhtalt numbrid, siis 1,7 miljardi laekumine oleks riigi jaoks olnud parim. Samas ei olnud mina raudtee erastamisega kuidagi seotud ega soosinud kedagi. Angotti sai riiki lubatud hoopis teistel põhjustel. Osaliselt läheb see jätkuvalt riigisaladuse alla. Seda teenet küsis üks isik, kelle kaudu me suhtlesime Venemaa mingite tüüpidega. Teene tegime mitte Angottile, vaid sellele isikule, kes vahendas meile vajalikke suhteid Venemaal.” Siinkohal peab kommentaar lõppe22

SÜGIS 2013 Konservatiiv

ma punktiga. Kes teenet vajanud eestlane oli, mis suhted ja isikud Venemaal – see kuulub järgmised 70 aastat riikliku saladuse alla. Tollaseks tegutsemiseks oli Krossil operatiivne vajadus ning ta mõtiskleb, et kui täna oleks tarvidus sellise kõne järele, teeks ta selle uuesti.

Arctic Sea ehk vene viha on pikk 13. jaanuaril 2012. aastal kuulutas Venemaa Krossi ametlikult tagaotsitavaks, väites, et kahtlustab teda seotuses kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisega 2009. aastal. Samasisulise palve Interpolile esitas Venemaa aga alles seitse kuud hiljem, 8. augustil 2012 ehk Vene-Gruusia sõja neljandal aastapäeval. Interpoli peasekretariaat otsustas, et Venemaa rikub Krossi juhtumis Interpoli konstitutsiooni paragrahvi 3, mis keelab Interpoli kasutamise poliitlistes asjades. Interpol keelas oma liikmesriikidel Krossi asjas venelastega koostöö tegemise.

Suunaküsimuses on tegelikult suur tuleviku võti.

Kas toimub vasakpööre või ei toimu.

Seega, rahvusvaheline hinnang on antud.

“Praegu kasutatakse minu näidet, kuidas Venemaa üritab Inter­­poliga manipuleerida,” kommenteerib Kross.

Ratsionaalset põhjendust loole pole Kross ka enda tarbeks leidnud: “On võimalik, et taustal käib mingisugune mäng (väga pikk paus), mille põhisisu me ei tea.

Sellele viitab tõesti Vene võimude ülisuur tähelepanu sellele asjale. Vene president annab televiisoris käsu, et laev tuleb leida ja Vene sõjalaevastik läheb puidulaevale järele – see on kummaline. Seda enam, et tegemist ei olnud ju Venemaa lipu all sõitva laevaga, mis oleks nn kaaperdatud.

Nii et mingi häda venelastel sellega oli.”

Oma nime sidumist Arctic Seaga peab Kross lihtsalt venelaste poolseks kompromiteerimiskatseks. Selles asjas peab Kross tõeseks vaid seda, et kaaperdajate juhiks nimetatud Dmitrijs Savins töötas ettevõt-

tes, mis paar aastat enne juhtumit jagas tema ettevõttega bürood. Savins teab, mis nägu on Kross ja vastupidi: “Kui venelased mis iganes põhjusel Savinsi arreteerisid ja temalt küsiti, keda ta Eestist tunneb, siis kindlasti oli minu nimi nende nimede hulgas, keda ta nimetas. Võimalik ka, et ta proovis ise mingit versiooni rääkida oma naha päästmiseks, võimalik, et tal soovitati minu vastu tunnistada kergema karistuse saamiseks. Tont seda teab!”

Huvitav on, et juba 1. septembril 2008. aastal Priit Hõbemägile antud intervjuus oli Kross oma tööst Gruusias rääkides ülimalt napisõnaline, märkides: “Vene viha on pikk.” Nüüd leiab ta, et täpselt nii see ongi: “Mis puudutab Gruusiat, siis Venemaa üks julgeolekupoliitilisi eesmärke on NATO laienemise takistamine. Minu põhitöö Eestis oli meie viimine NATOsse ja minu töö sisu Gruusias oli aidata grusiinidel NATOsse integreeruda. Kui venelased Gruusiat ründasid, siis ma loomulikult toetasin jõudumööda grusiinide kommunikatsiooni. Järelikult töötasin ma otseselt Vene huvide vastu. Nüüd tekkis venelastel võimalus sellisele tülikale kujule koht kätte näidata ja loomulikult kasutasid nad seda võimalust.”

Muide, Krossi büroo punakas-pruunide nahkdiivanitega (ilmselt pärit 90ndate keskpaigast) toas on seinal kaks sõjaaegset plakatit. Ühel neist on taustaks sõdur ning esiplaanil ülisuur punane kõrv.

Plakati tekst ütleb “Enne mõtle, siis ütle.

Vaenlane võib sind kuulda”.

Gruusia president Mihheil Saakašvili hindas Eerik-Niiles Krossi tööd Gruusias väga kõrgelt. 14. septembril 2013 autasustas president Krossi ordeniga Presidental Order of Excellence “Gruusia sõltumatuse, vabaduse ja Euro-Atlandi integratsiooni toetamise eest”.

Tallinn tardumusest välja Eerik-Niiles Krossi saamine Tallinna meeriks oleks poliitiliselt ülipõnev.

Praegusel linnapeal on sõbralikud suhted Venemaaga ning siis istuks ametis isik, kellele Venemaa viisat ei anna. Seda küsis Kross viimati 2011. aastal ehk enne Arctic Sea lugu ning juba siis ta viisat ei saanud ...

Ent milline on Tallinna valimistulemus Krossi ennustustes ning kelles ta näeb konkurenti? “48 : 52 meie kasuks,” kõlab kiirelt ja reipalt. Esmaseks vastaseks on Edgar Savisaar, ent Kross lisab: “Kui

KONSERVATIIV me kujutleks enam-vähem normaalset poliitilist konkurentsi demokraatlike erakondade vahel, siis tegelikult on konkurendiks Andres Anvelt. Sotsidel on maailmavaates palju elemente, mis on sarnased IRLiga, aga üldsuunas veaksid nad Eestit pigem vasakule, meie pigem paremale.

Selles suunaküsimuses on tegelikult suur tuleviku võti. Kas toimub vasakpööre või ei toimu.”

Ennast peab Eerik-Niiles väikse tähega konservatiiviks. Majandus-, ühiskondlikja sotsiaalpoliitiliselt on ta parempoolne, mõõdukas konservatiiv. Mis puudutab isikuvabadust ja inimõigusi, siis nendes küsimustes on üsna liberaal ning põlgab igasugust võõraviha ja homofoobiat.

Juba kümme aastat tagasi ühiskonda diagnoosides leidis Kross, et see on tardumuses, mis praeguseks on süvenenud ning mis avadub ükskõiksuses ja pealiskaudsuses. Ravimiks on positiivne kommunikatsioon ja dialoog.

“Kodus on ju asjad korrast ära,” muheleb Kross vastuseks oma siinsesse poliitikasse naasmise kohta. Tema comeback’i tervitab Indrek Tarand: “Mulle on sümpaatne, kui poliitikaväljale astuvad iseseisva olemise ja mõtlemisega kultuursed inimesed, kuigi neil on seda raske ja ebameeldiv teha. Aga kui kõik viimseni ütlevad, et meie ennast selle asjaga määrida ei soovi, siis pole ju lootusekiirekestki!”

Koondamislainet ei tuleks Kandideerides Tallinna linnapeaks peab Eerik-Niiles Kross kõige olulisemaks keskkonna loomist, kus inimesed tahavad elada ning kuhu investeeringud tahavad tulla. Tallinn peaks olema huvitatud kogu Eesti arengust ja Eesti peaks olema huvitatud Tallinna arengust. Praegu toimuv harali areng on tehislik konkurents linna ja maa vahel ning kõigile kahjulik. Kross loodab, et tema suureks ülesandeks saabki Tallinna eelarve restruktureerimine viisil, mis aitaks kaasa nii Tallinna kui ka kogu riigi majanduse arengule: “Ei ole võimalik pikka aega elada olukorras, kus linna eelarve toimib mingisuguse täiesti teistsuguse loogika alusel kui riigi eelarve, arvestades, et Tallinn on pool Eesti majandusest.”

Tallinna Televisiooni paneks uus võimalik linnapea kinni. Olulist tähelepanu pööraks pealinna transpordipoliitikale, pidades silmas ka pikemat perspektiivi, kus meil paarikümne aasta pärast võivad olla nn isesõitvad autod. Kindlasti moti-

veeriks liikuma jalgsi ja rattaga.

Tema võimule saamine ei tähendaks koondamislainet linnavalitsuses, küll aga ametnike totaalset lahtiparteistamist: “Mulle meeldib, kui inimesed on mõne erakonna liikmed, sest see muudab arusaadavaks nende maailmavaate. On muidugi erandeid, kes vastavalt aastaajale ühest erakonnast teise liiguvad. Aga linna juhtimise praktilises elus tuleb inimesed vabastada erakondlikust juhtimisest.” Ka pooldab Kross, et nagu mitmetes teistes olulistes ametites, võiks üks linnapea troonil püsida kaks ametiaega. Ei tekiks tardumust.

Paar küsimust Krossile Nimi Eerik-Niiles Kross. Kas Niilesel on mingi tähendus?

See on lapi nimi. Mu ema oli üheksandat kuud rase, kui nad käisid Lapimaal. Ema sõbrannal olid kääridki kaasas, et kui laps peaks sündima, oleks millega nabanööri läbi lõigata. Lapimaal öeldigi, et nüüd on laps praktiliselt laplane ja tuleb panna lapi nimi.

Pakutud variantidest oli Niiles neist kõige vähem õudne.

Isa-ema roll Sinu elus?

Ema rolli täitis mu ema nagunii. Väljaspoolt võttes ehk üllatuslikult kujundas ta väga palju minu väärtushinnangulist taustsüsteemi heast ja kurjast, vihkamisest ja armastusest. Ema õpetas kuidagi teadlikumalt kui isa. Isa õpetas uudishimu ja maailma mõistmise tähtsust.

Puberteedieas olid viks-vaks poiss?

Kindlasti mitte, ega ma sõna pole kunagi kuulanud. Minu sõnakuulmatus oli pigem ideoloogilist laadi. Olen üsna varajasest ajast teinud asju süsteemi vastu või mingisuguses protestivaimus, aga ikka põhjendatult.

Isa Jaan Krossi raamatutest Sinu lemmik?

“Keisri hull”.

Kirjutad ise praegu midagi?

Kirjutan ühte seriaali stsenaariumi … Eks ma pärast valimisi räägin. Praegu ei ole aega sellega tegeleda.

Sinu ema Ellen Niit on 85-aastane. Kuidas tema Sinu kandideerimisele kaasa elab?

Nagu ikka, kerge muige ja kerge murega, aga toetavalt.

Milline on sinu vaatevinklis kaitsepolitsei juhi ametikoht? On see ihaldusväärne?

Ma arvan, et see on üks raskemaid ametikohti Eestis ja see sõltub inimese närvikavast. Ma arvan, et sinna sobivad kõige paremini need mehed, kes sinna ametikohale eriti ei taha.

Kas sind huvitaks see?

(Väga pikk vaikus, mis ei Krossile omane) No ütleme, et ma peaks väga tõsiselt mõtlema, kui seda kohta mulle pakutakse.

SÜGIS 2013 Konservatiiv

23

MEESKOND

IRLi nimekirjas kandideerib kohalikel valimistel Tallinnas 230 kandidaati.

Seda on 46 inimese võrra rohkem kui 2009. aastal. Lisaks paljudele kogenud poliitikutele kandideerib ka uusi inimesi, kes on tuntud oma tegevusega muudel elualadel kui poliitika. Järgnevalt anname lühikese ülevaate uutest inimestest Eerik-Niiles Krossi meeskonnas.

Uued kandidaadid Tallinnas

24

SÜGIS 2013 Konservatiiv

Yoko Alender • Eesti kunstiakadeemia arhitektuurija linnaplaneerimise magister • töötanud 2008–2012 Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis • kultuuriministeeriumis arhitektuurinõunik • nelja lapse ema

L

inna juhtimine peab muutuma avatuks. Juhtimine peab toimuma linna arengu, mitte parteipoliitika hüvanguks.

Samuti peab linnajuhtimine toimuma erialaspetsialistide ja kogukonna koostöös. Tallinnal on omapära ja potentsiaali. Tallinn väärib sidusat perspektiiviga visiooni, mille selgrooks on linna kujundamine inimsõbralikuks, elamisväärseks ja ettevõtlust soosivaks keskkonnaks.

Olen veendunud, et linnaruumi arendamise kaudu saame mõjutada iga kodaniku heaolu, ettevõtluse arengut, riigi majandusedu ja kuvandit. Tallinn konkureerib elanike ja ettevõtete pärast Helsingi, Stockholmi ja Kopenhaageniga. Kui tahame, et meile jääksid ja siia tuleksid elama ettevõtlikud ning linna ja riigi elu edendavad inimesed, on aeg hakata tõsiselt ja sisuliselt arendama pealinna elukeskkonda. Lähikümnendi ruumiline positiivne fookus on Põhja-Tallinna ja mereääre areng, samuti nende alade oskuslik, inimmõõtmeline liitmine kesklinna ja vanalinnaga.

MEESKOND

Madis Päts • vandeadvokaat, advokaadibüroo Luberg ja Päts partner • lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna • Eesti Advokatuuri juhatuse liige • Tallinna reaalkooli hoolekogu liige • Eesti Reservohvitseride Kogu asutajaliige • kolme lapse isa

Ü Dr Tiit Meren • lõpetanud Tartu ülikooli arstiteaduskonna • kaitsnud teaduskraadi südamekirurgias • töötanud Šveitsis, naasnud koju Eestisse • asutanud koos kaaslastega Taastava Kirurgia Kliiniku • töötanud sõjakirurgina Afganistanis • kolme lapse isa

P

ean Tallinnas koos partneriga ühte kõrgema etapi eraja erihaiglat ning seal ise ööpäevaringselt kirurgina töötades näen lähedalt, mis on tervishoiumaastiku murekohad.

Kuigi seadus ei kirjuta linnavalitsusele ette kohustust vastutada oma linnakodanike arstiabi korraldamise eest, ei peaks linn ometigi loobuma võimalusest võtta selles küsimuses koos riigiga kaasvastutus. Tallinnas tuleks ühendada Lääne-Tallinna ja Ida-Tallinna keskhaigla tegevus ja juhtimine ning luua sellele ühendhaiglale arengukava. Selle alusel saaks taotleda Euroopa Arengufondidest lisatoetust oma ravitegevuse ja taristu kaasajastamiseks.

Linnavalitsus peaks koos Perearstide Seltsiga arutama olukorda, kus on haigete abisaamises tekkinud pudelikael ning seejärel saaks perearstide ettepanekud koostöös loodava ühendhaiglaga tegevusse rakendada. Kui need pudelikaelad on motiveeritud ja kompetentse meeskonnaga samm-sammult lahti harutatud, on nii Tallinna haigete kui ka arstide-õdede huvid võrreldes praegusega paremini kaitstud. Ülalmainitud põhjustel kasutan hea meelega IRLi pakutud võimalust tõsta Tallinna (ja terve Eesti) tervishoiu mõned kitsaskohad nähtavamale ja kandideerin IRLi liikmena kohalikel valimistel teatud võidulootusega.

kskõik millise erakonna pikaajaline ainuvalitsemine takistab paratamatult linna mitmekesist ja kodanikukeskset arengut. Raskendatud on kompromisside otsimine ning sisuline koostöö. Populism ja propaganda neelavad avalikke ressursse ja takistavad sisuliste küsimustega tegelemist.

Tallinna valitsemine on paljuski üles ehitatud pigem kogukonda lõhkuvatele vastandumistele, näiteks linn vs. riik, eestlased vs. muulased, vaesed vs. rikkad, vanad vs. noored. See segab igapäevase elu mõistlikku korraldamist. Poliitilisse linnajuhtimisse tuleb kaasata rohkem erinevate alade spetsialiste. Nii ei võõrandu poliitika liialt reaalse elu vajadustest ja ideedest.

Minu hinnangul vajavad eelisarendamist mõned küsimused.

Linna hariduspoliitika ei lähtu praegu mitte hariduslikest, vaid parteipoliitilistest kaalutlustest. Hästi toimivast, läbipaistvast ja arusaadavast haridussüsteemist on ühtviisi huvitatud kõik linnakodanikud, sõltumata erakondlikest eelistustest.

Linna liikluskorraldus ja ühistranspordisüsteem vajavad kaasajastamist. Nõukogudeaegne ühistranspordivõrk ei vasta enam ammu linnaelanike praegustele vajadustele. Nii nagu liikluskorraldus ei saa piirduda vaid bussiradade loomise ja sõiduradade kitsendamisega tänavatel, ei saa ühistranspordi korraldamine tähendada vaid tasuta avalikku transporti.

Linnaosade otsustamisõigus on ebapiisav ja sõltub praegu oluliselt rohkem valitseva erakonna parteipoliitilistest eesmärkidest, kui linnaosa elanike olmemuredest ja huvidest. Linnaosad ja halduskogud peavad saama suurema rolli linnaosa elu korraldamises.

SÜGIS 2013 Konservatiiv

25

MEESKOND

Jaak Uudmäe • spordiõpetaja • töötanud Rocca al Mare Koolis spordi- ja liikumise õppetooli juhatajana, sektsiooni juhatajana ja kehalise kasvatuse õpetajana 2000–2013 • endine Otepää abilinnapea ja volikogu esimees • viie lapse ise

M

inu abikaasa Maie kõrval on sport olnud minu elu suur armastus. Olles lapsevanem, treener, õpetaja ja spordiklubi juht näen ma takistusi spordiga tegelemisel. Noortesport on pealinnas alarahastatud.

Praegune noortespordi pearaha süsteem Tallinnas on oma olemuselt kaasaegne ja jätkusuutlik, kuid noortespordile eraldatud summad on liiga väikesed. Samas kohti linnaeelarves, kust raha noortespordile leida, on küllaga. Vaja on ainult tervet mõistust ja head tahet.

Kandideerin Tallinna volikokku sellepärast, et tahan seista noortespordi rahastamisega seotud küsimuste eest. Praegu annab linn ühe käega noortespordile raha ja võtab teise käega selle munitsipaalomanduses olevate spordibaaside omanikuna rendi näol tagasi.

Hendrik Agur • Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor • lõpetanud Tallinna Ülikooli kultuuriteaduskonna • peres kasvab neli last • hobideks musitseerimine, hobilennundus, spordi-, huviala- ja muusikasündmuste korraldamine

T

allinna hariduskorraldus vajab kaasaegset, innovaatilist ja rahvuslikest huvidest lähtuvat juhtimist. Soovin otsustavalt asuda Tallinna haridust parendama nii, et kõik koolid oleksid tugevate koolide tasemel ja lapsed saaksid väga hea hariduse ka kodulähedases koolis.

Kõik protsessid koolis ja koolipidamises peavad lähtuma eeskätt õpilase arengust. Remonditud koolimajad üksi ei taga head haridust. Koolipidaja peab pöörama suuremat tähelepanu koolijuhtide kaadri valikule. Koolijuhtidest sõltub koolide pedagoogiline kreedo, kooli sisuline töö ning tulemus. Tallinna kooli direktorina tajun, et linnavõimu prioriteet ei ole hariduse edendamine, pigem tegeletakse võimu säilitamisega.

Süvenenud on Tallinna koolide erinev tase. Koolide hariduse kvaliteet seab õpilased ebavõrdsesse olukorda hariduse omandamisel ning hiljem oma elu edendamisel ja hakkamasaamisel.

Ometi saaks olukorda parandada mõne otsusega, näiteks liita kool mõne tugevama kooliga, juurutada mentorlust või vahetada välja koolijuht.

Tallinna linnavolikogu peab koolipidajana võtma sisulise vastutuse hariduse kvaliteedi tagamise eest, nõrgad koolid on tarvis tuua tugevate tasemele. Nii, et kõik kodulähedased koolid oleksid konkurentsivõimelised, hea maine ja õpilase arenguks väga hea keskkonnaga. Haridus on Eesti rahva tulevik. Keskendun Tallinna Linnavolikogus Tallinna üldhariduskoolide hariduse kvaliteedi tõstmisele.

26

SÜGIS 2013 Konservatiiv

MEESKOND

Tiina Toomet • loomaarst, OÜ Tiina Toometi Kliinik juhataja • lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia veterinaariateaduskonna • Eesti Väikeloomaarstide Seltsi asutajaliige • kolme lapse ema

J

uba pikemat aega tunnen, et elan Tallinnas nii nagu vanasti elasin Nõukogude Liidus. Linna juhib variserlikkus. On väga palju asju, mida sooviks linnas paremaks muuta. Aga selleks, et teha vajalikke muutusi, tuleb ise kaasa aidata ja käed külge panna – kas valima minnes või ise kandideerides. Kui väike inimene ei muretse oma riigi või omavalitsuse pärast, kes seda siis veel teeb? Kirumine, virisemine ja käegalöömine ei too õnne kellegi õuele.

Tallinnas takistab inimliku linnakeskkonna ja ettevõtluse arengut linnajuhtide nõukogudeaegne mentaliteet, mis on loonud soodsa pinnase korruptsiooni ja bürokraatia vohamiseks.

Väikese linna kohta on Tallinn liiga bürokraatlik. Ausad inimesed ei soovi niimoodi asju ajada. Iga ülemäärane tund, mille inimene veedab linna bürokraatiaga piike murdes, on kaotatud aeg. Ei tohi lubada, et omavalitsus selle aja meilt röövib.

Samuti teevad muret sagedased korruptsioonijuhtumid.

Korruptsioon pidurdab ettevõtluse ja majanduse arengut, mõjutades Tallinnasse tehtavate investeeringute hulka.

Ma tean oma kogemusest, missugused on väikeettevõtja mured. Ma näen ohtu selles, et väikeettevõtjale püütakse selga laduda koormat, millega ta toime ei tule. Ma tunnetan, et ettevõtlus on põlu alla langemas ja väga paljud noored elluastujad näevad oma elu pigem soojal kohal riigitööl kui ettevõtjana riske võtmas.

Linn peab pöörama rohkem tähelepanu just neile, kes on kõige rohkem haavatavamad: väikeettevõtjad, väikesed lapsed, suurema või väiksema murega inimesed. Nende eest mina seisangi!

IRLi plaan tallinlastele LÕPETAME KORRUPTSIOONI. IRLil on korruptsiooniga võitlemiseks ja linnavalitsemise parandamiseks plaan • depolitiseerida linnavalitsemine ja palgata linnavalitsusse professionaalid; • avalikustada linna tehingud ja teha linnajuhtimise audit; • sulgeda Tallinna propagandamasin ja televisioon, sest Tallinna maksumaksjad ei pea maksma kinni linnapea poliitilisi ambitsioone; • lõpetada linnaametnike kohustuslik kommentaaride kirjutamine, sest Tallinna linnaametnikud ei pea maksma ühelegi erakonnale obrokit, ametnike ülesanne on teha tööd.

Nii lõpeb miljonite eurode raiskamine ning Tallinna tuleb rohkem ettevõtteid ja paremaid töökohti. Selliselt on olemas vahendid, mida kasutada Tallinna inimestele suunatud programmide elluviimiseks.

1.

UUED LASTEAIAD. Teeme korda kõik vanad lasteaiad ja loome juurde 2000 lasteaiakohta, sest igal vanemal peab olema õigus lasteaiale, mis asub kodu lähedal.

2.

PAREMAD KOOLID. Teeme korda Tallinna koolid ega kasuta nende vastu poliitilist survet. Koolid on õppimiseks.

Nõrgemad koolid aitame tugevamatele järele, sest hariduse tase peab looma lastele võrdsemad võimalused.

3.

Turvaline transport. Parandame Tallinna teed ja valgustame tänavad, sest inimestel on õigus turvaliselt ja autosid lõhkumata liigelda. Tallinna teid ei tule hooldada mitte kampaania korras, vaid süstemaatiliselt.

4.

UUED KULTUURIEHITISED LINNARUUMI. Ühendame linna ja riigi jõud ning toetame Tallinna linnateatri ja Eesti kunsti­­akadeemia uue hoone rajamist ning Patarei vangla ja Linnahalli renoveerimist ja avalikku kasutusse võtmist.

5.

VÕRDSED VÕIMALUSED LASTELE. Toetame üksikvanemaid ja laste huviringe, sest lastel peavad olema võrdsemad võimalused annete arendamiseks. Loome süsteemi, millega jõuab üksikvanemateni elatisraha ja tasuta nõustamisstruktuurid.

6.

PAREMAD KODUD. Parandame noorte perede elamistingi­­musi ja aitame teha maju soojapidavamaks.

Toetame koos riigiga 500 kortermaja renoveerimist, sest oma kodu on pere kõige tähtsam asi.

7.

UUED ETTEVÕTTED JA PAREMAD TÖÖKOHAD. Soodustame ettevõtlust, toome Tallinna uusi investeeringuid ja hea palgaga töökohti.

SÜGIS 2013 Konservatiiv

27

HARIDUS

28

SÜGIS 2013 Konservatiiv

HARIDUS

Aaviksoo: oleme tudengitele loonud kõik eeldused, et omandada rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline kõrgharidus Sellest sügisest saab IRLi eestvedamisel õppida kõrgkoolis õppemaksuvabalt. Tasuta kõrghariduse tagamaade kohta uurisime reformi eestvedajalt haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoolt.

T

asuta kõrghariduse nime all tuntuks saanud kõrgharidusreform on jõustunud ja esimesed üliõpilased on uue korra järgi ka õppima asunud.

Heidaks veel pilgu tagasi, miks seda reformi ikka vaja oli?

Haridust tundvad inimesed tajusid tegelikult juba pikemat aega probleeme, mis kõrghariduses aasta-aastalt kuhjusid.

Loodud oli olukord, kus ühed tudengid said õppida riigieelarvelisel kohal tasuta, teised pidid aga riigieelarvevälisel kohal ise oma õpingute eest maksma. Mis veelgi ebaõiglasem, õppemaksu maksmine või mittemaksmine ei olnud kuidagi seotud sinu õpingute edenemisega.

Mainekatel erialadel pidi tasuta õppima pääsemiseks olema riigieksamid tehtud vähemalt 90 punktile, kuid kujundlikult öeldes kukkusid nõudmised rahakotti näidates läbi põranda. Samale erialale tasulisse õppesse pääsemiseks ei esitatud

kohati mingisuguseid akadeemilisi nõudmisi ja sisuliselt võis endale osta koha ülikoolis. Nii nad siis seal auditooriumis kõrvuti istusid. Nõudmisi seati nii vastuvõtul kui ka õppes pahatihti pigem nõrgemate kui andekamate tudengite järgi. Kuna esimesed tõid endaga kaasa õppemaksu, siis olid ülikoolid motiveeritud nende hoidmisest. Isegi kui õppetöö väga hästi välja ei kippunud tulema või siis polnud selleks piisavalt aega ja motivatsiooni. Ülikooli endise rektorina oskate kindlasti hinnata, kui suured olid tegelikud probleemid kvaliteediga?

See oli teine oluline probleem, mida kõrgharidusreform peab leevendama, sest ülikoolid said riigilt raha lõpetajate hulga, aga mitte kvaliteedi eest. Mitte kõigil ülikoolidel polnud motivatsiooni panustada kvaliteeti ja tulemuslikkuse tõstmisesse.

Lihtsustatult öeldes tellis riik ülikoolidelt lõpetajaid, leppides kokku iga lõpetaja eest makstava rahasumma. Raha kanti SÜGIS 2013 Konservatiiv

29

HARIDUS ülikoolidele üle, kuid mida ei olnud, olid lõpetajad. Kuid loenguruumid paisusid ja õppekvaliteet kannatas.

Maksumaksja oleks pidanud hoopis varem häirekella lööma ja uurima, kui vastutustundlikult nende raha kõrghariduses kulutatakse. Meil oli 70 000 üliõpilast ja igal aastal lõpetas umbes 10 000. Seega kulus ühe diplomi saamiseks keskmiselt seitse aastat. See on nii raha kui ka noorte aja väga vastutustundetu kasutamine.

Kuna riik ei nõudnud ülikoolidelt, siis ülikoolid ei nõudnud üliõpilastelt ja õpiti siis, kui muude asjade kõrvalt aega üle jäi.

Ma olen võrrelnud olukorda ka tellisetehasega, kus ostja tellib kaks koormat kive, kuid hoovi tuuakse talle ainult üks koorem. Nii olidki ülikoolid maksumaksjale “võlgu” rohkem kui 100 miljonit eurot.

Ette on heidetud, et reformid viidi läbi kiirustades. On need etteheited sisulised või poliitilist laadi?

Muudatusi tuleb teha kaalutletult ja vajadusel neid ka edasi lükata. Aga selleks peab igal juhul olema konkreetne põhjus.

Kui tegelikku põhjust ei ole, siis ei ole mõtet venitada ainuüksi sel põhjusel, et mõni huviline kardab oma mugavuste kaotamist. Meie probleem pole ju see, et reforme on palju ja neid tehakse tihti. Pigem vastupidi – me räägime väga palju, kuid ei tee midagi. Kõrghariduses ei ole viimase kümne aasta jooksul tegelikult tehtud midagi, mida võiks reformiks nimetada.

Aga palju oli ka nii-öelda poliitilist küüneviha. Vaadake, millised meeleavaldused toimusid riigikogu ees, kus opositsioonierakondade eestvedamisel nõuti näiteks kordi suuremaid toetuseid kui riigieelarve seda võimaldab.

Seadused on vastu võetud ja esimesed tudengid uue korra järgi õppima asunud. Kuidas sa ise seda tulemust hindad?

Kindlasti on alati võimalus teha veelgi parem seadus, kuid isiklikult olen rahul.

Terve ja tugev inimene toetub kahele jalale ja on hea, kui need jalad oleksid enamvähem ühes mõõdus. Kõrgharidusreform seisab lausa kolmel tugeval jalal: tudengid, ülikoolid ja maksumaksjad.

Kokkuvõtlikult arvan, et leidsime mõistliku kompromissi kõigi kolme osapoole vahel. Ülikoolid on motiveeritud panustama õppetöö kvaliteedi tõstmisesse. Üliõpilastele on tagatud õiglane 30

SÜGIS 2013 Konservatiiv

Õppeteenustasuta kohti on loodud u 4500 rohkem kui eelmisel aastal Kokku 16 300 16 000 14 000

Tasulised 6600 12 000 10 000

Õppemaksuta ja ühtse lävendiga 14 400

8 000 6 000 4 000

Tasuta 9700

2 000 0

2012

ligipääs kõrgharidusele ja on olemas senisest oluliselt laiemad sotsiaalsed garantiid vajaduspõhiste õppetoetuste näol.

Viimased on võrreldes reformieelse ajaga kaks korda suuremad. Lähiajal lisanduvad kindlasti ka stipendiumid tudengitele, kelle õppeedukust võiks teistele eeskujuks tuua. Ja maksumaksja saab oma raha eest kvantiteedi asemel kvaliteeti. Lõpuks võidavad sellest enim praegused ja tulevased õppurid. Seetõttu ootan üliõpilastelt, et just nemad oleksid ülikoolide õppetaseme valvekoerad ja nõuaksid, et maksumaksja raha ning nende aja eest oleks neil pühendudes võimalik saada väga hea haridus. Ülikoolide esitatud esialgsete andmete kohaselt on Eesti kõrgkoolid algavaks õppeaastaks loonud tudengitele rohkem kui 14 400 tasuta õppekohta. Vastas see ootustele?

Kui me kaks aastat tagasi kõrgharidusreformi planeerima hakkasime, siis oli umbusku ja kriitikat päris palju. Ise olin ettevaatlikult optimistlik. Umbes 4 700 täiendavat tasuta õppekohta oli kahtlemata meeldiv üllatus, kuid raiugem omale mällu, et haridus on võitlus kvaliteedi eest. Peamine on, et ülikoolid ise oleksid nõudlikud nii enda kui ka tudengite suhtes. Julgen öelda, et oleme tudengitele loonud kõik eeldused, et omandada rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline kõrgharidus. Nüüd peavad noored inimesed ise näitama, mis puust nad on ja ülikoolid peavad aitama noortel kasvada tõelisteks mastipuudeks.

2013

HARIDUS

Haapsalu

Esimesed uued riigigümnaasiumid avasid uksed Viljand

i

1. septembril avati Eestis kolm uhiuut riigigümnaasiumit Viljandis, Jõgeval ja Haapsalus. Lepingud on sõlmitud ja juba käivad ettevalmistustööd järgmiste gümnaasiumite rajamiseks. Hiljemalt 2015. aastal avatakse kaasaegse õpikeskkonnaga gümnaasiumid Pärnus, Tartus, Võrus, Sillamäel ja Jõhvis.

Riigigümnaasiumid on riigile kuuluvad gümnaasiumiharidust andvad koolid (10.– 12. klass), mis pakuvad kõrgel tasemel haridust ja palju valikuvõimalusi. Gümnaasiumid luuakse koostöös omavalitsustega, et tagada igas maakonnas tugev ja valikuterohke keskharidus ning vähendada gümnasistide väljavoolu suurematesse linnadesse. www.riigigymnaasiumid.ee

Jaak Aaviksoo: Õpilaste arv on Eestis viimase kümne aasta jooksul drastiliselt langenud. Kui 90ndate lõpus oli õpilasi 220 000, siis sellel aastal vaid 135 000. Koolide, eriti aga gümnaasiumi­­ astete arv selle ajaga märkimisväärselt vähenenud ei ole. Paljud vaevu elus püsivad gümnaasiumid pole võimelised pakkuma Tallinna ja Tartu koolidega võrdväärset hari­­ dust. Riigi ülesanne on aga kindlustada, et tugevat gümnaasiumiharidust on võimalik saada igas maakonnas. Sellest johtuvalt olemegi koostöös omavalitsustega alustanud riigigümnaasiumite loomisega. Loodavatele gümnaasiumitele ehitame kaasaegsed, efektiivse ruumikasutuse ja madalate ülalpidamiskuludega õppekompleksid.

Jõgeva

SÜGIS 2013 Konservatiiv

31

HOBI

Jahimees, osake metsast Jahindus on põnev hobi. Ühe jaoks tundub jahimees tüübina, kes toitub eksootilisest metsloomalihast, teisele on ta külmavereline tapja.

Eelarvamusi jagub. Ometi on jahindus hobi, mis viib inimese metsa ja kasvatab temas vastutustunnet nii oma kaaslaste kui ka ümbritseva keskkonna ees.

Karl-Kristjan Nigesen uuris jahindusega seonduvat meie erakonnakaaslase MARGO KLAASMÄGI käest.

M

argo on metsamees, seda nii erialalt kui ka hingelt. Ta on üles kasvanud Lääne-Viru metsade keskel ja õppinud metsamajandust põllumajandusülikoolis.

Juba kooli kõrvalt tegi ta raha teenimiseks metsatööd ja olulise osa oma elust on ta juhtinud metsandusettevõtet. 90ndad oli aeg, mil Margo igapäevane suhe metsaga oli töiselt tihe, aga metsandusettevõte juhi kohustused jätsid Margo peagi kontoritoolile ning nõnda sai ta metsa aina harvemini.

32

SÜGIS 2013 Konservatiiv

Aga mets meeldib ja seda kontakti loodusega ei soovinud ta kaotada. Nõnda temast jahimees saigi. Pole ka ime, sest praeguseks meie seast lahkunud Margo isa ja vend olid jahimehed, nii oli see uus hobi üks loomulik samm.

Võimalus aktiivselt jahindusega tegeleda oli juba ammu olemas. Margo selgitab: “Jahimehepaberid sain aastal 92, käisin aasta Luua metsakoolis, kus jahindus oli valikaine. Reaalselt tegutsev jahimees sai minust lõpuks kümmekond aastat tagasi.”

Margo ei ole kirglik jahimees, vähemasti mitte kirglik selles mõttes, et ta tingimata looma peaks tabama. “Laskmata ei jäta, kui juhus tekib, aga trofeede valik on mul taga­­si­­hoidlik. Kui juhus pakub võimaluse ja õnnestub tabada, siis on hästi, aga ega ma eriliselt ei pinguta,” täpsustab Margo.

Jahikirest olulisem on viibimine metsas ja samavõrd oluline on ka seltskond.

Margo ja tema sõprade asutatud ettevõte Artiston on suisa omamoodi jahindusklubi, kus kõigi omanike jaoks on jahimeheroll osaks metsameheks olemisest.

Tegelikult on Artistonis tööl suisa kümmekond paberitega jahimeest, töötajaid on kokku 35 ja jahivaimustust jagub ka neile, kes püssi ei kanna. Kui enamasti on ühe Eesti ettevõtte olulisim seltskondlik sündmus suvepäevad või aastalõpupidu, siis Artistoni aastasündmus kipub olema traditsiooniline sügisjaht. Mitte et muid üritusi ei korraldataks, aga jaht on mastaapne.

Lisaks oma töötajatele võtavad sellest osa ka koostööpartnerid ja kliendid, möödu-

nud aastal oli seltskonda 90 inimese jagu.

Margo on seltskondlik inimene ja nõnda ongi ajujaht see, mis talle meeldib. Vahel võtab ta ka muul põhjusel püssi kätte. Näiteks möödunud talvel oli Klaasmägide perel

Kui soovid jahimeheks saada, siis leia alustuseks tuttav jahimees, kes oleks jahindusseltsis sinu soovitajaks. nuhtluseks kaelas jänes, kes otsustas õunapuud nahka panna. “Õunapuumaitselist jänest võiks ju süüa,” muigab Margo ja tunnistab, et paraku see jaht tal ei õnnestunud. Üks ringlev müüt on see, et jahimees on jõhkard, kes nunnule jänkule või suurte silmadega Bämbile – hoolimata looma ahastavast pilgust – kuuli kerre kihutab.

Margo ütleb, et jahimees pole siiski see jõhkard. Olukorras, kus inimese ja looduse elu on tihedalt põimunud, ei toimi looduslik tasakaal ning selleks, et kõik oleks hästi nii metsas kui ka põldudel, peab keegi sekkuma. Nii on jahimees viljapõldude valvur, metsasanitar, vajadusel loomade toitja ja kohati suisa tõuaretuse spetsialist.

Teine müüt, mis viimastel aegadel esile kerkinud, on jahimeeste ja maaoma-

HOBI

Ka surnud loom väärib austust ning nõnda viiakse lastud looma­ de juures läbi vältimatud rituaa­ lid. Juba meie muistne esivanem jättis loomaga viisakalt hüvasti ja palus temalt andestust.

Laekvere Jahimeeste Ühingu jahinduskompleksis on lisaks meelelahu­ tusruumidele olemas nõuetekohased ruumid liha esmaseks töötlemi­ seks. Samuti on neil korralik lasketiir, kus peetakse suisa võistlusi. Siin pildil algab jaht pidulike pasunahelidega.

nike vastandlikud huvid. “See on teema, mis tahab saada regulaarset suhtlemist,” jagab Margo kogemusi. “Räägitakse läbi, kus kahjustusi on olnud ja käitutakse vastavalt. Põllumehed peavad ka vaatama, kuhu nad midagi külvavad, paremal juhul räägivad nad selle jahimeestega läbi.

Näiteks on praegu taas moodsaks muutunud maisipõllud metssigadele paradiis.

Esiteks ei soovita jahimees seda põldu metsa serva rajada, rääkimata metsade keskele tegemisest. Jahti pidamata pole võimalik sigasid põllult eemal hoida ja kui õnnestub “kahjur” tabada, siis tuleb ka põllumehega saaki jagada,” lisab ta.

Laekvere Jahimeeste Ühingus, kuhu Margo kuulub, on jahimeeste ja maaomanike suhted paigas. Kommunikatsioon toimib

ning jahindusest saavad osa ka maaomanikud. Lääne-Virus on nii Laekvere, Simuna kui ka Rakke jahimeestel kombeks korraldada maaomanikele jahte, ühisettevõtmistega kujuneb maaomanike ja jahimeeste kooseksistents meeldivaks koostööks.

Ometi pole igal pool asjalood sedavõrd hästi kui Laekveres. Margo kurdab RMK jahinduspiirkondade üle. Need on rendipiirkonnad, mida renditakse jahiseltsidele aastaks. “See ei ole mõistlik rendiaeg, parem oleks kolm või suisa viis aastat. Nõnda ei teki jahimeestel piirkonnaga reaalset suhet ja kipub kujunema võtmise mentaliteet,” on Margo murelik. Kui ühes kohas on asjad halvasti, siis on üsna pea jahimeestel üldisemalt negatiivne märk küljes ...

Ka soosivad rendipiirkonnad jahindu-

Margo Klaasmägi on metsandusette­ võtte OÜ Artiston üks osanikest, Laek­ vere vallavolikogu esimees, suure pere isa ning sotsiaalselt aktiivne koda­nik, kelle elus on jahindusel oluline, ent mitte sugugi keskne roll.

se elitaarseks muutumist. Praegu veel ei ole jaht rikka inimese hobi, maal kindlasti mitte. Muide, jahimeeste seltskond vananeb ja kahaneb ning loomulikult oodatatakse oma sekka uusi tegijaid. Siin on küll üks väike aga. Alustada tuleb tagasihoidlikult, osaleda ajamistes, teha tööd ja kasvada tasapisi jahimeheks. Tõestada end nii seltskonnas kui ka metsas. Jaht on tõsine teema, inimesed kasutavad relvi ja sellega kaasneb vastutus.

Niisiis, kui soovid jahimeheks saada, siis leia alustuseks tuttav jahimees, kes oleks jahindusseltsis sinu soovitajaks ning seejärel käitu hästi. Margo soovitab: “Alustada tuleb taga­sihoidlikult, osaleda ajajana ajujahtidel (ajamistes), teha tööd ja kasvada tasapisi jahimeheks.”

SÜGIS 2013 Konservatiiv

33

AJALUGU

Milline oleks Eesti täna, kui ERSPd ei oleks sündinud? Mille poolest oli ERSP asutamine julge, võiks öelda, et isegi hulljulge samm? Kui te ei saanud mahti külastada ERSP aastapäevakonverentsi, siis leiate vastused neile küsimustele Tunne Kelami põgusast ülevaatest 25 aastat tagasi toimunust.

ERSP

– esimene poliitiline alternatiiv kompartei ainuvalitsusele

T TUNNE KELAM ERSP asutajaliige ERSP esimees 1993–95

34

SÜGIS 2013 Konservatiiv

änavu 20. augustil täitus 20 aastat Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutamisest.

ERSP oli tõenäoliselt esimene mittekommunistlik demokraatlik erakond tollase Nõukogude Liidu alal. Erakonna asutajad sõnastasid avalikult kõige olulisema poliitilise eesmärgi, millest suur enamus ei julgenud tookord isegi mõelda, kõnelemata selle formuleerimisest. Eesmärk oli täielikult iseseisva Eesti rahvusriigi taastamine. ERSP väitis, et iga rahvas saab kõige paremini oma huve kaitsta üksnes iseseisvana.

ERSP põhimõtteline lahknevus võrreldes kommunistlike uuenduskatsetega seisnes selles, et ERSP asutajad keeldusid uskumast kompartei moraalsesse õigusesse ja reaalsesse suutlikkusse ühiskonda tõeliselt reformida. Teine, sama põhimõtteline erinevus puudutas rahvusriiklust: rahvusdemokraatlike jõudude veendumuse põhjal said Eesti tuleviku üle otsustada üksnes 1918. aastal välja kuulutatud Eesti Vabariigi seaduslikud kodanikud. Kompartei reformistid ei osanud või ei söandanud teha vahet Eesti Vabariigi kodanike ning nõukogude immigrantide vahel.

Oleks areng jätkunud viimati mainitud skeemi kohaselt, siis jäänuks ka iseseisvunud Eesti kakskeelseks, otsustusõigus Eesti tuleviku suhtes kuulunuks kõigile nõukogude sissekirjutusega elanikele ning parlamendi liikmeist moodustanuks umbes 40% mitte-eestlased. Sellise valiku

korral poleks Eesti lahkunud Venemaa mõjupiirkonnast ega võinuks unistadagi Euroopa Liitu või NATOsse astumisest.

Niisiis pandi ERSP asutamisega alus rahvuslik-demokraatlikule alternatiivile ikka veel kehtiva nõukogude süsteemi suhtes.

ERSP astumine Nõukogude Eesti tegelikkusesse purustas aastakümneid kehtinud tabu, mille kohaselt kompartei kõrval ei tohtinud olla ühtegi teist poliitiliselt organiseerunud jõudu. Selle tabu rikkujaid ootas varem surmanuhtlus, hiljem ebainimlik ja pikk karistus sunnitöölaagreis.

Seetõttu püüti isegi liberaalsemail aegadel poliitilisi taotlusi maskeerida näiteks kultuuriseltside sildi taha. ERSP rajamine murdis paisu. Niipea kui selgus, et poliitilise erakonna asutamine pole enam karistatav, järgnes uute parteide asutamise laine, seda mitte üksnes Eestis, vaid ka mujal Nõukogude Liidus. ERSP organisatsiooniline struktuur ja demokraatlik põhikiri said mitmeti eeskujuks järgnevatele parteidele.

25 aastat tagasi valitsenud olukorda meenutades torkab silma huvitav kokkulangevus. Kui 20. augustil 1988 peeti Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei programmi riskantseks utoopiaks, siis täpselt kolm aastat hiljem, 20. augustil 1991 taasiseseisvus Eesti Vabariik just nende põhimõtete alusel. Iseseisvus rahvusriigina, mille mõte on väljendatud ERSP asutajaliikme Jüri Adamsi koostatud 1992. aasta põhiseaduses “Tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade”.

Isamaaline kasvatus: Kelamid võtsid konverentsile kaasa lapselapsed, Ken-Marti Vaher poja.

28. septembril toimus Estonia kontserdisaalis Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) 25. aastapäeva puhul konverents.

FOTOD: JAANUS REE

Põnevatel kujunditel põhineva kõnega esines meeldejäävalt IRLi Tallinna linna­­ peakandidaat Eerik-Niiles Kross.

ERSP 25

– milleks meile erakonnad?

Konverentsil esinesid Euroopa parlamendi liige Tunne Kelam, IRLi esimees Urmas Reinsalu, IRLi Tallinna linnapeakandidaat Eerik-Niiles Kross, ERSP esimene esimees Lagle Parek, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, jurist Ülle Madise, sotsiaalteadlane Marju Lauristin, kirjanik ja poliitik Paul-Eerik Rummo, ajaloolane Marek Tamm, filosoof Mart Raukas, Soome poliitik ja endine rallisõitja Ari Vatanen, Europarlamendi asepresident Alejo Vidal-Quadras ja Europarlamendi liige Gunnar Hökmark.

ERSP asutajaliige Lagle Parek rääkis ajakirjanikele ERSP loomisest.

Europarlamendi liikme Gunnar Hökmarki kõ­ ne heitis pilgu ajalukku ja rääkis sellest, kuidas paistis Eesti taasise­­ seisvumine Rootsist.

Vestlusringis HelirValdor Seeder, Lagle Parek, Ülle Madise, Paul-Eerik Rummo ja Marju Lauristin.

Konverentsi­ le oli saabunud ka Europarla­ mendi asepresi­ dent Alejo VidalQuadras.

Konverentsil osalesid mitmed ministrid ja parlamendiliikmed. Vasakult Reet Roos, Tunne Kelam, Urmas Reinsalu, Juhan Parts ja Ken-Marti Vaher.

SÜGIS 2013 Konservatiiv

35

Tule kindlasti valima ja toeta 20. oktoobril rahvuslikku ja konservatiivset maailmavaadet.

!