Konservatiiv nr 3 2012

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri sügis 2012

20 aastat Isamaa esimesest valitsusest

MART LAAR ajaloolistest otsustest URMAS REINSALU uuest hooajast KEN-MARTI VAHER sisejulgeolekust VALDIS DOMBROVSKIS Läti edust MEREPÄÄSTE, ehk vabatahtlikud veel KRIISI AJALUGU vanas ja uues ilmas NOORTE TÖÖTUS meil ja mujal Nädalavahetus mundris – KAITSELIIT

SAATEKS

Hea erakonnakaaslane, Mul on hea meel, et valmis on saanud IRLi ajakirja Konservatiiv järjekordne number. Ajakiri annab sulle ülevaate erakonna tegemistest ning lähiajal eesseisvast.

Lisaks kooliaastale on alanud ka aktiivsem periood poliitikas. Valitsus andis Riigikogule üle 2013. aasta eelarve projekti. Eelarve peab looma võimalused koolivõrgu kaasajastamiseks ning õpetajad peavad saama palgalisa. Samavõrd oluline on meile, et inimesed saaksid jätkukuvalt investeerida oma kodudesse ning teha neid Kredexi abil soojuskindlamaks. Põllumajandusminister on Euroopas võidelnud välja võimaluse, et vaatamata põllumajanduse otsetoetuste liiga aeglasele ühtlustumisele oleks riigil endal võimalik meie põllumehi tuleval aastal toetada. Arvestades põllumajandustootmise rolli Eesti majanduses ja ekspordis on oluline põllumehi riigieelarvest täiendavalt toetada.

Tulevane aasta on meile eriti oluline, kuna mitmed meie antud lubadused realiseeruvad. Aasta algusest hakkab kehtima vanemapension, kodualuselt maalt kaob maamaks ning sügisest on võimalik kõigil soovijatel, kes pühenduvad õpingutele, omandada kõrgharidus tasuta. Sügisel algab Riigikogus ka üliõpilaste vajaduspõhiste toetuste seaduseelnõu arutelu. Kui parlament selle heaks kiidab, saab tasuta kõrghariduse kontseptsioon täiel kujul rakenduda. See aga ei tähenda kaugeltki seda, et hariduses kõik asjad hästi on. Õpilaste hulk kahaneb endiselt ning nii nagu kõrghariduses, on ka üldhariduses vaja sinna paigutatud raha eest tõsta pakutava hariduse kvaliteeti. Augusti lõpus toimunud erakonna hariduskonverentsil jäi kõlama arusaam, et aeg on küps otsusteks. Koolikorraldus on vaja kaasajastada ning viia vastavusse meie tänaste vajaduste ja võimalustega. Nii saame tõsta ka õpetajate palka ning pakkuda kvaliteetsemat haridust.

Eesti inimese hea käekäik on keskmes ka meie erakonna visioonipaberil, mis eelmisel korral selle ajakirja vahel sinuni jõudis. Loodan, et oled jõudnud selle läbi lugeda.

See visioon peab kujunema erakonna selgrooks, mille kaudu sõnastame oma lahendused Eesti ees seisvatele probleemidele. Aga loomulikult ei ole see lihtsalt paber.

Enne, kui selle erakonna volikogus heaks kiidame, loodan näha laiapõhjalist üleerakonnalist arutelu. Algus on tehtud: septembri hakul käisid Valgamaa piirkonna liikmed minu juures külas ning üks visioonipaberi autoritest, Eerik-Niiles Kross rääkis, kuidas ja miks ühe või teise idee ja sõnastuseni jõuti. Olulisem sellest paberist on nende arutelude tulem. Olen kindel, et kui erakonna tegevuse taaskord üheskoos läbi mõtestame, on meil kohalikele valimistele palju kindlam ja julgem vastu minna.

PRIIT SIBUL 22

SÜGIS 2012 Konservatiiv

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri Väljaandja: IRL Tiraaž: 9800 Trükkis: Printall Ilmub neli korda aastas.

Telefon: 6 240 400 E-post: info@irl.ee Postiaadress: Paldiski mnt. 13, Tallinn 10137 Toimetus: Gerrit Mäesalu, Kaido Kukk, Linda Eichler ja Karl-Kristjan Nigesen Tagasiside: linda.eichler@irl.ee Kaanefoto: Tiit Veermäe

SISUKORD

Sisukord 6

Uudised IRLi igapäevased tegevused, uued inimesed ja hetked, mis väärivad mäletamist ning tulevad üritused, mis väärivad külastamist.

8

Isamaa esimene valitsus 21. oktoobril 20 aastat tagasi toimusid ajaloolised sündmused. Pandi paika teekond, mis tegi Eesti iseseisvaks riigiks mitte ainult paberil, vaid ka reaalsuses. Mart Laar räägib erakonna lähiajaloost.

10 Alanud on uus poliitikahooaeg IRLi esimees Urmas Reinsalu vaatab tagasi suvel toimunule ning toob välja olulisemad väljakutsed sügisesel poliitikamaastikul.

12 Vabatahtlikud vee peal: MEREPÄÄSTE Linda Eichler ja Karl-Kristjan Nigesen käisid ja uurisid, kes need vaprad inimesed on.

18 Inimelude säästmine on peamine Siseminister Ken-Marti Vaher on seadnud seitse selget prioriteeti kogu ministeeriumi haldusalale, esikohal on inimelude hoidmine.

20 Tugevad gümnaasiumid saavad Eesti hariduskorralduse aluseks Hariduse moderniseerimise üle arutavad haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, Riigikogu kultuurikomisjoni liige Priit Sibul, Jõhvi Gümnaasiumi juht Tiit Salvan ning Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann.

24 Läti lugu: majanduskriisi suurimast ohvrist kiireimini kasvavaks majanduseks Läti peaminister Valdis Dombrovskis kirjutab ajakirjale Konservatiiv Läti teest läbi majanduskriisi.

26 Euroopa ja USA reaktsioonid kriisile Juba ligi viis aastat arenenud riike oma haardes hoidev finantskriis on pärastsõjaaegses maailmas pretsedenditu. Tanel Ross räägib kriisi tagamaadest.

30 Noorte töötus ja võimalused selle vähendamiseks Linda Eichler vaatleb Euroopas ja seega ka meil toimuvat ning mõtiskleb võimalike lahenduste üle.

32 Liikmeküsitlus 2012 on lõppenud ja analüüs tehtud Terve juunikuu jooksul oli erakonna liikmetel võimalus osaleda erakonna liikmeküsitluses. Mida siis vastajad arvasid?

34 Nädalavahetus mundris ehk astu Kaitseliitu!

Oled mõelnud, et sul võiks olla hobi, mis teeb Eesti riigi tugevamaks ning sind ennast targemaks, osavamaks ja vastupidavamaks?

Meie erakonnakaaslane Toomas Nigola laeb oma patareisid laigulises mundris ning jagab lugejaga seda kogemust.

Konservatiiv SÜGIS 2012

3

UUDISED

Tule Draamateatrisse,

23. augustil meenutati MRP aastapäeva 23. augustil meenutati Tallinnas mitmete sündmustega 1939. aastal allkirjastatud MolotovRibbentropi pakti, mis lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks Keskja Ida-Euroopas. Okupatsioonide muuseumis toimus arutelu “Hirvepark 25” ning pärastlõunal leidis Hirvepargis aset traditsiooniline kõnekoosolek. MRP aastapäeva üritustel osalesid kõnedega mitmed IRLi liikmed, teiste seas Urmas Reinsalu, Mari-Ann ja Tunne Kelam, Mart Nutt, Tõnis Lukas, Tarmo Kruusimäe, Eerik-Niiles Kross, Lagle Parek, Trivimi Velliste jt.

NAUDI ETENDUST “VASSILJEV JA BUBÕR TA TEGID SIIA...” ja võta osa IRLi JÕULUÜRITUSEST! 14. detsembril kell 18.00 toimub Eesti Draamateatris erakonna jõuluüritus koos Andrus Kivirähki etendusega “Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia...” Lisainfo saamiseks ja registreerimiseks võta ühendust oma piirkonna arendusjuhiga.

Liisa Pakosta ja Jüri Mõis mõõdavad rahvastiku puud.

Suve hakul toimus Eesti rahva kestvuse teemaline ümarlaud Juuni alguses korraldas IRL Riigikogu konverentsikeskuses ümarlaua Eesti rahva edasikestmisest. Ümarlaua eesmärk oli 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tulemuste valguses pidada nõu erinevate huvigruppide esindajatega ning saada pikaajalisi poliitikasoovitusi Eesti rahva kestmajäämise tagamiseks. IRLi poolt esines kõnega Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna, ümarlauda juhtis Liisa Pakosta. Teema jätkuks toimus IRLi ettepanekul Riigikogus 11. oktoobril arutelu rahvaloenduse tulemuste üle olulise tähtsusega riikliku küsimusena.

Kelam osales ERP väljasõiduistungil Turus Juuni lõpus toimus Soomes Turus Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni Euroopa Rahvapartei (ERP) väljasõiduistung, kus arutati Euroopa kasvustrateegia, Läänemere strateegia ning Euroopa Liidu ja Venemaa suhete üle. Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Tunne Kelam osales koos Soome siseministri Päivi Räsäneniga väljasõiduistungil Läänemere strateegiat käsitleval debatil. Kelam pidas oluliseks liikmesriikide vahelise koostöö ja koordinatsiooni tõhustamist, mis on oluline saavutamaks Läänemere

4

SÜGIS 2012 Konservatiiv

strateegiaga kavandatud sünergiat. Eesti saadik rõhutas strateegia ühe prioriteedina kiire raudteeühenduse loomist Helsingist Berliini. Kelam juhtis tähelepanu ka asjaolule, et Läänemere strateegia on mõeldud esmajoones Euroopa Liidu sisestrateegiana. Venemaa kaasamine on mitmes valdkonnas vajalik, kuid seda ei saa käsitada automaatsena. Venemaaga viisavabaduse kehtestamise eelduseks on Kelami arvates Vene õigusriikluse oluline tugevnemine ning sealse korruptsiooni märgatav vähenemine.

UUDISED

Konverents Estonia kontserdisaalis: 20 aastat Laari esimesest valitsusest Tänavu möödub 20 aastat IRLi auesimehe Mart Laari esimese valitsuse moodustamisest. Selle sündmuse puhul toimub 20. oktoobril Estonia kontserdisaalis konverents „20 aastat Laari esimesest valitsusest“. Kahe kümnendi taguseid sündmusi meenutavad Jüri Adams, Carl Bildt, Ardo Hansson,

Liia Hänni, Siim Kallas, Kaido Kama, Heiki Kranich, Mart Laar, Marju Lauristin, Aino Lepik von Wirén, Jüri Luik, Lagle Parek, Tiit Pruuli, Urmas Reinsalu, Indrek Tarand ja teised.

Lisainfo ja konverentsi otseülekanne: www.irl.ee

Suvel lisandus üle 250 liikme Suvel olime erakonna telkidega väljas enam kui 20 väliüritusel, kus tutvustasime IRLi maailmavaadet ja poliitikaid ning vastasime kõikide huviliste küsimustele. Näiteks Haapsalu Nostalgiapäevadel meenutati IRLi telgis laulvat revolutsiooni: sinimustvalgesse ehitud telgis jagasime kama ja laulsime isamaalisi laule. Suvel toimunud üritustel liitus erakonnaga üle 250 uue liikme.

Täienesid erakonna töötajate read IRLi meeskonnaga liitus kaks uut teotahtelist inimest: Kristjan Rohioja ja Tiina Lippant. Kristjan nõustab IRLi Tallinna Linnavolikogu fraktsiooni ja tegeleb Tallinna piirkonna arendamisega ning Tiina õlul on Järvamaa piirkonna vedamine.

Konservatiiv SÜGIS 2012

5

UUDISED

Teletornis tähistati ERSP ja IRLi sünnipäeva IRLi esimees Urmas Reinsalu ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutajaliikmed kogunesid 20. augustil Tallinna Teletorni, et tähistada ERSP asutamise 24-ndat aastapäeva ja IRLi sünnipäeva.

Reinsalu rääkis kogunemisel, et Eesti rahvusliku poliitika kõige olulisemad märksõnad on täiendava kindlustunde pakkumine eesti rahvale ja eestluse hoidmine.

Urmas Reinsalu tänas kõiki ERSP asutajaid panuse eest, mille tähendus tema sõnul Eesti ajaloos üha kasvab.

IRLi rattaklubi lõpetas hooaja Teist aastat tegutsev IRLi jalgrattaklubi lõpetas selleks aastaks oma seni edukaima rattahooaja. 13-liikmeline meeskond osales kevade ja suve jooksul kokku kaheksal maastiku­ ratta võistlusel.

Firenzes arutati Euroopa ühinemist

IRL Noored andsid signaali Tallinna linnavalitsusele IRL noored kutsusid septembri alguses üles kõiki linnavalitsemisega rahulolematuid andma signaali Tallinna linnavalitsusele. Noorte sõnul on Tallinna linnavalitsemine läbipaistmatu, mille viimaseks näiteks on üleöö linnatänavatele ilmunud bussirajad, mis on nende sõnul tekitanud pealinna liikluses paraja kaose.

6

SÜGIS 2012 Konservatiiv

Euroopa Parlamendi suurim, Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsioon pidas 6.-8. septembril Firenzes väljasõiduistungi, mille põhiteemadeks olid Euroopa püsiväärtuste kaitse, Euroopa ühinemise projekti praegune kriis ning sotsiaalse turumajanduse roll selle ületamisel. Eurosaadikud kohtusid nii Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy, Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso kui ka Itaalia peaminister Mario Montiga.

Meie saadik Tunne Kelam on seisukohal, et rahandus- ning majanduskriis on välja kasvanud Euroopa püsiväärtuste kriisist: “Kriisist väljumise üheks oluliseks eelduseks on Euroopa ühinemise algatajate jaoks oluliste väärtuste tugevdamine. Euroopa Rahvapartei fraktsioon taotleb senise poliitika radikaalset muutust, rõhutades vajadust loobuda rahvuslikust egoismist ning kanda ühisvastutust Euroopa tuleviku eest.”

Konverentsile järgnes Euroopa Rahvapartei fraktsiooni korraldatud 15. kirikute ja religioossete institutsioonide vaheline dialoog. See, erinevate religioonide esindajaid kokkutoov konverents on omasuguste seas ainulaadne oma järjepidevuse ning laia osalejate nimekirja poolest.

TÄHELEPANU!

7

olulist fakti üliõpilaste õppe­toetuste kohta

Otsus tasuta kõrgharidusest võeti kevadel Riigikogu poolt vastu. Järgmise sammuna on vajalik kehtestada uued vajaduspõhised õppetoetused, mis hakkavad kehtima järgmisest sügisest paralleelselt tasuta kõrgharidusega. Vastav eelnõu on tänaseks jõudnud menetlemiseks juba ka Riigikokku.

IRLi kristlik ühendus alustab Koguneme 9. novembril kell 16.00 Tartu Ülikooli Raamatukogus, et asutada IRLi kristlik ühendus.

Tuleme kokku, et aidata püsida meie esiisade konservatiivsetel väärtustel. Tahame seista perekonna ja elu pühaduse eest ning hoida rahva teadvuses vastutust nii mineviku kui ka tuleviku ees.

Kristliku ühenduse roll erakonnas on koondada sarnase maailmapildiga inimesi, et anda neile võimalus mõtete vahetamiseks ja enda harimiseks. Et inimesed saaksid üheskoos luua ühiskondlikult olulisi algatusi ning loomulikult ka erakonna poliitikat kujundada – anda oma panus konservatiivsete ideede levikusse. Meie eesmärk on, et kristlikust maailmapildist lähtuvad väärtused väljenduksid selgelt erakonna programmis ja poliitikas.

Algatusgruppi kuuluvad Avo Üprus, Urmas Paju, Toomas Nigola ja Priit Sibul.

Oled oodatud!

Lisainfo: priit.sibul@riigikogu.ee või telefonil 52 48 433

• Praegu on õppetoetuse põhitoetuse suurus 55,93 eurot kuus. 2013. aasta 1. septembrist makstakse allpool vaesuspiiri elavatest peredest pärit tudengitele vajaduspõhist õppetoetust 135 eurot kuus ehk ligi pool Eesti alampalka.

• Praegu eraldab riik õppetoetusteks 8,8 miljonit eurot. Järgmise aasta riigieelarves on vajaduspõhisteks õppetoetusteks eraldatud täiendavalt 3,6 miljonit eurot. Täies mahus rakendamisel kasvab õppetoetuste kogumaht 17 miljoni euroni.

• Vajaduspõhist õppetoetust hakkab saama hinnanguliselt ligi 37% üliõpilastest.

• Kuni 26-aastase üliõpilase pereliikmeteks (juhul, kui ta pole abielus või lapsevanem) loetakse üldjuhul vanemad ning õed ja vennad. Ka pärast 26. eluaastat on õigus saada vajaduspõhiseid õppetoetusi, aga sellisel

juhul arvestatakse üliõpilast juba omaette leibkonnana.

• Õppetoetuse saamiseks peab tudeng õppekava täitma täies mahus. Ainepunktide arvestus on aga kumulatiivne. See tähendab, et kogudes esimesel semestril ettenähtust rohkem ja teisel vähem ainepunkte, kuid saades kahe semestri peale kokku ikkagi vähemalt 60 EAPd, on tudengil ka kolmandal semestril õigus saada toetust.

• Vajaduspõhine õppetoetus on sama suur kui üliõpilase keskmine teenistus õpingute kõrvalt tööl käies. Eelmisel aastal ilmunud üliõpilaste sotsiaal-majandusliku uuringu Eurostudent IV põhjal teenis kuni 24-aastane tudeng tööga keskmiselt 136 eurot kuus.

• Lisaks vajaduspõhistele õppetoetustele töötatakse välja ka õpitulemustel põhinevad stipendiumid tublimatele.

Liikmeküsitluse raamatuvõitjad loositud, osaliselt.

Õ

nnetu juhuse läbi osutus liikmeküsitluse raamatuloosimine keerukamaks, kui esialgu planeeritud.

Lisaks kontaktandmete saatmisele tuli ära mõistatada ka e-posti aadress, kuhu andmed saata. Seda väga lihtsal põhjusel, kontaktaadress sai kirja vigasena. Õnnitleme nutikaid ja õnnelikke, kes suutsid kirja kohale saata ning vabandame nende ees, kes loosimises osaleda ei saanud.

Õnnelikud võitjad: Marvi Volmer Valdur Küng Kaido Klaats Eerika Hallik Jüri Järvik Eedi Lelov Lembit Zilinsky Andres Jaeger Vallo Meigo Kerstin Kask

Toomas Birk Ingrid Kukemelk Helga Timmerman Kaja Kivit Maire Joost Alari Alviste Agu Laius Rita Loel Jaanus Barkala Andres Lõhmus

Janne Tinkus Eda Hallmägi Jüri Lepisk Sille Martma Relika Sumero Elle Kaljuste Leevi Naagel Priit Allas Võtke meiega ühendust aadressil: info@irl.ee

Konservatiiv SÜGIS 2012

7

JUUBEL

21. oktoobril 20 aastat tagasi toimusid ajaloolised sündmused. Pandi paika teekond, mis tegi Eesti iseseisvaks riigiks mitte ainult paberil, vaid ka reaalsuses. IRLi tänane auesimees ja toonane Euroopa noorim peaminister Mart Laar kirjeldab toonaseid ideaale ja annab Konservatiivi lugejale võimaluse võrrelda tänast Eesti riiki toonase unistusega.

Isamaa esimene valitsus

20 MART LAAR IRLi auesimees

8

SÜGIS 2012 Konservatiiv

aastat tagasi valis Eesti esimest korda pärast Teist maailmasõda põhi­ seadusliku Riigikogu.

Riigikogu omakorda pani paika presidendi ning määras ametisse valitsuse.

Nii sündiski Mart Laari esimene valitsus. See “Isamaa” ideoloogiat kandnud valitsus oli omamoodi surmapõlgajate poolt kokku pandud. Sest “aeg oli raske siis, gängsterid, vaesus, kriis”. Elu polnud küll täpselt nagu laulusalmis, kuid ega sellest väga palju puudu polnud. Igal juhul võimu võtmisest ei unistanud suurt keegi, ainult üksikud hullud. Valitsusele ennustati maksimaalseks eaks pool aastat, tavaliselt piirduti hinnangutes kolme kuuga. Valitsuse liikmed ise nimetasid end naljatavalt kamikazedeks ehk surmaminejateks: vaja oli ära teha Eestile vajalikud, kuid masendavalt ebapopulaarsed uuendused ning siis võis lahkuda. Nende uuenduste tegemiseks oligi tegelikult võimule pürgitud.

Kokkuvõttes tugines valitsuse poliitika neljale sambale.

ESIMENE SAMMAS oli suund Euroopas-

se. See polnud tollal sugugi nii selge kui praegu. Siis räägiti palju 1930ndate aastate välispoliitika jätkamisest, mis tähendanuks eemale jäämist kõigist sõjalistest ja poliitilistest blokkidest.

1992. aasta valimised tegid siin aga suuna selgeks: peale jäi ühemõtteliselt Läände orienteeruv suund. Paljuski kehastas seda president Lennart Meri, kellest sai Eesti välispoliitika üks põhitegijaid. Ka tema lähtus 1930ndate aastate kogemusest, aga sellest, mis siis viltu läks ehk miks kaotas Eesti tollal oma iseseisvuse. See küsimus on tegelikult kõiki taasiseseisvunud Eesti valitsusi kummitanud ning just neid arenguid, mis selleni viisid, on püütud vältida. See arutelu on hetkel, mil Eesti iseseisvumisest on möödas umbes sama palju aega, kui esimese iseseisvuse ajal, eriti aktuaalne. Eesti julgeolek on tuginenud arusaamale, et selle tagamiseks peame valima selgelt poole ning kuuluma rahvusvahelistesse blokkidesse.

Selleks oleme astunud Euroopa Liitu ja

JUUBEL

NATOsse. Oleme teinud kõvasti tööd, et meid nendesse organisatsioonidesse võetakse ja ega heameelega seda tehtud pole.

Siiski on see Eestil õnnestunud. Otsus valida pool ning elada rahvusvahelistes kooslustes on paljuski ära määranud tänase Eesti poliitika. Kui mõnda aega tundus see üsna roosilisena, siis nüüd enam mitte. Eesti on teiste riikide kombel sunnitud tegema õige kummalisi otsuseid, aidates igasuguste loogikareeglite vastu neid, kes on temast tunduvalt rikkamad.

Kas peaksime siis valima teise tee ning saavutatust loobuma? Paraku pole Eesti julgeolekupoliitilises olukorras midagi muutunud. Venemaa on Venemaa ning endiselt agressiivne. Seetõttu peab Eesti mitte hädaldama, vaid võtma kujunenud olukorrast kõik, mis võtta annab. Eesti peab end Euroopas võimalikult tugevalt maksma panema ning olema seal toimuvaga kursis. Ei saa just öelda, et me praegu seda oleme. Omaaegne loosung “saagem eurooplasteks, kuid jäägem eestlasteks” on seega jälle aktuaalne. Või tuleks hoopis

jääda eestlasteks, et saada eurooplasteks.

TEISEKS SAMBAKS oli arusaam, et riik

saab olla ainult nii rikas, kui on iga tema liige. See tähendas orienteerumist vähesele riigi sekkumisele, bürokraatia ning regulatsioonide vähendamist ja madalaid makse — kõik need andsid rohkem otsustusõigust ning võimalusi inimeste kätte.

KOLMANDAKS SAMBAKS oli arusaam,

et igaühel tuleb ise hakkama saada ning riigi abi ei maksa liiga palju oodata. See oli kokku võetud loosungis “riik saab aidata vaid neid, kes tahavad ennast aidata”.

See loosung oli küll ebapopulaarne, kuid sundis inimesi aktiivsusele ja eneseteostusele. Valitsus ei uskunud riigi hooldavat rolli ning lootis rohkem inimestele endile.

NELJANDAKS PUNKTIKS olid liberaal-

sed majandusreformid nagu erastamine, panganduse riigist eraldamine, vabakaubandus ning seaduslikkuse kehtestamine.

Seda viimast oli Eestil eriti vaja, sest

üleminekuaja kaos kippus muutuma püsivaks. Laari esimene valitsus viis reforme ellu otsustavalt ning populaarsusest hoolimata. Täna tagasi vaadates ei saa neid kohati päris demokraatlikuks pidadagi, sest kui oleks ära oodatud kõigi huvigruppide arvamused, oleks reformid tegemata jäänud. Nii ei tea Laari valitsuse liikmed tänapäevani, kes nad siis õieti olid, kas autokraadid või vastutustundlikud riigimehed. Igal juhul tehti see ära, mida oli vaja teha ning palju muudki veel.

NEED REFORMID kehtivad tegelikult tä-

napäevani ning paljud Euroopa riigid kopeerivad neid. Eesti ise on aga üks edukamaid üleminekuriike, kus inimeste jõukus on kasvanud kiiremini kui paljudel teistel samas olukorras alustanud riikidel. Seega võib tagantjärgi öelda, et Laari esimene valitsus sai oma tööga hakkama ning pani Eesti arengu kindlatel rööbastel liikuma.

Kindlatelt rööbastelt pole seda senini kellelgi õnnestunud kõrvale kallutada. Jätkugu Eestil otsustavust edaspidigi!

Konservatiiv SÜGIS 2012

9

POLIITIKAHOOAEG

IRLi esimees Urmas Reinsalu vaatab tagasi suvel toimunule ning toob välja olulisemad väljakutsed sügisesel poliitikamaastikul. Fookuses on haridusproblemaatika, ent vähem oluline pole ka riigikaitse valdkonnas toimuv.

Kodukulusid ei ole unustatud.

Alanud on uus

POLIITIKAHOOAEG Kaitseminister tööpostil, 7. september Pimoni patrullbaasis, Afganistanis.

10

SÜGIS 2012 Konservatiiv

K

ohtusin 20. augustil ERSP asutajatega. Meie erakond loodi okupeeritud riigis, erakonna programmiline eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. See tee algas 20. augustil 1988 Pilistveres, kui loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene Kommunistlikust Parteist sõltumatu erakond Eestis pärast okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond Nõukogude Liidus.

Kas ENSVs oli parem elu ja mis toimub 21 aasta pärast?

Arutasime tõsiselt meie vaimse vastupanu talletamist okupatsiooniajal. Kuulsin hiljuti, et ühes meelelahutussaates sai jaatava vastuse küsimus „kas ENSV ajal oli parem elu?“ See tegi mind murelikuks.

Mineviku kõrvaletõrjumine teeb meid vastuvõtlikuks uutele ohtudele. Tegin ettepaneku kõrvaldada Patarei vangla riigi poolt müüdavate objektide nimistust ja rajada sinna rahvusvaheline kommunismikuritegude muuseum. Mul on hea meel, et minu ettepanek taastada Eesti DemokraatlikRahvuslike Jõudude Koostöökoda leidis toetust. Meie erakonna poolt veab selle tegevust Tarmo Kruusimäe.

Erakond on loodud selleks, et viia ellu meie maailmavaadet ning sellega oleme hästi hakkama saanud. Selles missioonis on suur vastutus: loobuda kiusatustest ning leida endas iga päev julgust vaadata sügavalt silma Eesti probleemidele ja need ära lahendada. Meie ülesanne on sõnastada nägemus sellest, millisena tahame Eestit 21 aasta pärast näha ja mida peaksime selleni jõudmiseks tegema. Meie ülesanne on kogu aeg olnud üks ja seesama: teha õigeid otsuseid, hoolimata sellest, et mõni neist võib olla ebapopulaarne.

IRL peab kandma kogu aeg silme ees

POLIITIKAHOOAEG sihti hoida Eestit eestlastele elamisväärse koduna. Meie asi on ära tunda Eesti tuleviku seisukohalt saatuslikud probleemid ning leida neile reaalsuses töötavad lahendused. Ühe esimese küsimusena arutab Riigikogu IRLi ettepanekul sügisel eesti rahva kestmise küsimust. Kuidas toetada seda, et eesti perre sünniks rohkem lapsi, et need lapsed saaksid korralikult üles kasvada, et inimestel oleks tasuv töö Eestis ja pikem eluiga? Meil on olemas ettepanekud. Peame tähtsaks arutada neid ühiselt teiste erakondadega.

Loen praegu raamatut pealkirjaga “Why nations fail”. Daron Acemoglu M­ITist arutleb selles, miks mõned rahvad on edukad ja mõned kukuvad läbi.

Teiste järelduste kõrval on autori arvates kaks kaalukat seost. Esiteks, ühiskondade võime luua ausaid mängureegleid ja neid säilitada. Teiseks, võrdsete võimaluste loomine nii, et võimalikult suurel hulgal inimestel oleks reaalne võimalus vastavalt oma andele ja võimalustele olla edukas.

Haridusel on keskne roll võrdsete võimaluste loomises IRLi seisukohalt ongi keskne küsimus see, et inimestel oleksid võrdsed võimalused ennast teostada. Mitte võrdsustamine inimese saavutuste tasandamise mõttes, vaid ausa stardijoone tähenduses. Ja selle stardijoone annab eelkõige hariduskaar.

Esmalt kõrgharidusest. Me oleme lan­ getanud põhimõttelised otsused kõrghariduse vallas. Järgmisest sügisest on täiskoormusega õpe Eesti avalikus kõrgkoolis õppemaksuta. Meile on öeldud, et see ei ole parempoolne poliitika: tasuta kõrghariduse kehtestamine ajal, kui paljudes riikides on teistsugune trend. Meie parempoolsus ongi võrdsete võimaluste poliitika.

Täiesti ebavõrdne on tänane olukord, kus pooled noored maksavad sada protsenti ja pooled noored saavad kõrghariduse tasuta. Õiglane on, et neile, kes pingutavad, on kõrgharidus kättesaadav rahakotist sõltumata. Seda toetab ka õppetoetuste uus süsteem, mis peaks võrreldes tänasega kahekordistama meie õppetoetuste mahu. Ja parempoolne on arusaam, et soodustuse saamiseks tuleb pingutada.

Kõrgharidusreform annab tõuke nii kõrghariduse kvaliteedi tagamiseks kui ka selleks, et noorte anded ja võimed maksimaalselt rakenduksid. Rahvusliku majanduse jaoks on see kõige tähtsam kapital.

Meie järgmine samm on üldhariduse

kaasajastamise kava. Me ei tee seda selle pärast, et hariduse arvelt raha kokku hoida. Oleme seisukohal, et see suhtarv rahvuslikust kogutulust, mis läheb haridusse, peab säilima. Me teeme seda selle pärast, et üldhariduse korraldus tagaks hea kvaliteediga hariduse. Võtmekohal on siin õpetajad. Ma ei usu bürokraatiasse.

Nii koolidele kui õpetajatele tuleb anda rohkem vabadust oma tööd teha. Ja see töö peab saama väärilist tasu. Ma olen põhimõtteliselt selle mõtteviisi vastu, mis käsitleb õpetajate panust ja tasustamist ainult kuluna. Eesti riigi mõte ei ole kulutamine. Hariduse mõte ei ole kulutamine.

Haridusotsuste edasilükkamine tähendaks mugavat enesepettust, mille arve maksame kinni laste äralõigatud võimalustega.

Otsustamise edasi­lükkamine on ohtlik Eesti inimene on väsinud ebakindlusest. Ta tahab kindlustunnet. Et rahvas jääb püsima ja et vene aeg ei tule tagasi. Et tal on järgmisel aastal veidi parem elujärg.

Et lapsed saavad paremini elus hakkama.

Selle saavutamiseks peame langetama otsuseid. Olen veendunud, et neil hetkedel, kui oleme Eestis langetanud raskeid, kuid olulisi otsuseid, ei ole me teinud vigu. Sest kõige ohtlikum on otsustamise edasilükkamine. Haridusotsuste edasilükkamine tähendaks mugavat enesepettust, mille arve maksame kinni laste äralõigatud võimalustega.

Ka meil oleks täna kergem mitte midagi teha. Ja lasta probleemidel veel kuhjuda nagu rüsijääl kevadel. Kuid pahatihti on kergeim otsus poliitikas kõige valem otsus.

IRLi üldhariduse kaasajastamise kava on arutanud läbi ja toetanud meie erakonna eestseisus. Sellele on oma heakskiidu andnud valitsuskabinet. Augusti lõpus toimus IRLi hariduskonverents. Seal alanud debatt peab jätkuma ja jõudma otsusteni. Arvan, et on mõistlik, kui kaasajastamise kava seaduseelnõud esitatakse sügisel Riigikogule ja parlament jõustab need sel aastal.

Kodukulud on jätkuvalt teravdatud tähelepanu all Sel sügisel on poliitikas veel rida tähtsaid küsimusi.

Riigikogu valimistel oli meie üheks lubaduseks taastuvenergia maksu kärpimine. Mul on hea meel, et Juhan Parts saavutas suvel taastuvenergia tootjatega esialgse kokkuleppe. Selle järgi kärbitakse taastuv­ energia tasusid selliselt, et seitsme aasta perspektiivis annab see tarbijatele ligi 250 miljonit eurot võitu. Sellekohane seadus tuleb aga jõustada sügisel Riigikogus.

Koduomanikud on asunud Kredexi toel üha rohkem renoveerima oma korter­ elamuid. Esimese pilootprojektina katsetati ka väikeelamute renoveerimistoetust.

Need meetmed on osa meie kodukulude programmist. Keskmine korterelamu, mis on renoveeritud, annab sooja kokkuhoidu ca 38%. On oluline, et need meetmed ka tulevikus riigi toetusel jätkuksid. See sõltub järgmise aasta riigieelarvest.

Riigikaitse on rahvuslike huvide kaitse Kolmas tõsine teema on riigikaitse.

Ees ootab uue Kaitseliidu seaduse menetlemine. Sügisel esitan valitsusele arutamiseks uue riigikaitse seaduse põhimõtted.

Need lähtuvad sellest, et kaasaegses maailmas on sõjaline kriis kiirelt eskaleeruv ning riigi rahuaegse korralduse muutmine sõjaaegseks ei tohi olla keerukas.

Sel aastal hakkab valitsus arutama järgmise kümne aasta riigikaitse arengukava. See on keskne planeerimisdokument kaitsevaldkonnas, mille eesmärk peab olema meie tegeliku sõjalise võime järjepidev kasv.

Meie rahvuslike huvide kaitse on ennekõike meie enda asi. Meie ülesanne on olla teadlik maailmas toimuvast ja parimal võimalikul moel kõneleda aktiivselt meie seisukohtade eest ja leida liitlasi. Argus tuleviku ees on ainus, mida peame kartma.

Passiivsus ja vaimne tardumus on see, mis muudab eestlase tuleviku segasemaks. Kui me ei julge avameelselt vajalikke muutusi ellu viia, siis ei kahane ka ebakindlus. Kui seda suudame, oleme homme rahvana paremal järjel nii vaimselt kui aineliselt.

Olen kindel, et suudame rahvuslikku kindlustunnet ühiselt suuremaks ehitada, kui ei karda täna langetada otsuseid, mis on vajalikud Eesti tuleviku kindlustamiseks. Isegi, kui need otsused on päeva­ poliitiliselt ebapopulaarsed.

Konservatiiv SÜGIS 2012

11

VABATAHTLIKUD

Ilma suurema meediakärata on viimastel aastatel Eesti vetel tegevusse asunud vabatahtlikud päästjad, korraliku väljaõppe saanud mehed ja naised. Uusi päästekomandosid lisandub igal aastal ning aina tõenäolisem on, et kui te merel täbarasse olukorda sattute, siis on teie päästjaks just vabatahtlik. Linda Eichler ja Karl-Kristjan Nigesen käisid ja uurisid, kes need vaprad inimesed on.

Vabatahtlikud vee peal:

MEREPÄÄSTE 12

SÜGIS 2012 Konservatiiv

VABATAHTLIKUD

Põhjanaabrid toetasid Eesti merepäästjaid 2009.aastal stardivarustusega. Muuhulgas jõudsid Eestisse kolm vägagi tõhusat RIB-kaatrit.

M

TÜ Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste hõlmab 11 vabatahtlikku ühingut, mis pääste- ja koordinatsioonikeskuse (JRCC) kutsel abistavad oma meeskondadega merehädalisi, korraldavad otsinguid, annavad esmaabi, teostavad tehnilise abi osutamist ja pukseerimistöid merel ja järvedel. Samuti teevad Eesti mere- ja järvepääste ühingud tihedat koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga ning Päästeameti spetsialistidega. Ajakiri Konservatiiv käis uurimas, kuidas organisatsiooni kolmel vabatahtlikul ühingul Toilas, Käsmus ja Viimsis läheb.

Toila koolitajad

Käsmu vabatahtlikud Robert ja Kalle vastutusalal patrullimas.

Toila sanatooriumit teab igaüks, aga väike sadam kõrge kalda varjus jääb tihti tähelepanuta. See on maaliline koht, kus pesitseb tõeline väikesadama idüll. Elu käib, hoolitseva käe kohalolek on tunda, kalamehed tegutsevad sõltumata napiks jäänud kalavarudest, noored purjetajad lihvivad oskusi, et saada uuteks vendadeks Tõnisteteks ning keset platsi seisab erksavärviline päästekaater.

Toila sadamas võtab meid vastu Mehis Luus, sooja naeratusega noor mees, kes korraldab siinset merepäästet valla arendusnõuniku kohustuste kõrvalt. Mehis teeb meile alustuseks selgeks merepääste

organisatsiooni eripära. Organisatsioon on tõepoolest vabatahtlik, palgalisi inimesi on MTÜ Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste koosseisus vaid üks ning tema rolliks on koordineerida katusorganisatsiooni tegevust ning vedada kolme käimasolevat projekti, mille kaudu tuleb lõviosa vabatahtliku tegevuse rahastamisest.

Tegevus on klubiline. “Inimestel, kes mereäärsetel aladel üles kasvanud, on suur huvi olla vabatahtlik. On ka inimesi, kes pole konkreetselt merepäästest huvitatud, aga tahaksid tulla sotsialiseeruma,” seletab Mehis ning näitab kavala muigega mastaapset palkmaja, mis sadamas seisab – Toila merepääste keskust. See on veel natuke pooleli, ent tulevikus on siin hubane keskkond, kus merelt tulles saab sauna võtta ning kamraadidega juttu puhuda.

Lisaks on ehitusjärgus paar külalistetuba, mis peavad aitama keskuse ülalpidamiskulusid katta. Hea seltskond ja “kvaliteetaeg” on muidugi magnet, ent sellega Toilas ei piirduta või õigemini on see päristegevuses siiski vaid üks episood. Ilme tõsineb ning järgneb kirjeldus eeskujust: “Soomes on Kotka merepääste ühingus üle 2000 liikme, muidugi kõik nendest ei ole merepäästjad.

Tehakse valik: ühed on päästevalmidusega inimesed ja teised on lihtsalt liikmed, kes tahavad seda algatust toetada liikmemaksuga.” See on Toila tuleviku ideaalmaastik.

Konservatiiv SÜGIS 2012

13

VABATAHTLIKUD

Riigi toetus vabatahtlikele päästjaile on oluliselt kasvanud Hiljuti laienes abipolitseiniku staatus vabatahtlikele päästjatele, see lubab katta transpordi ja sidekulud väljakutsete puhul ja annab reaalse võimaluse olla riigile partneriks.

Erinevalt politsei süsteemis töötavatest abipolitseinikest on siin lepingupartneriks mittetulundusühing, mitte füüsiline isik.

Loomulikult on oluline ka teadmine, et päästjat töökohustuste täitmisel tabanud traagilise õnnetuse korral maksab riik tema lastele, vanematele, lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele ühekordset hüvitist kokku 120-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses.

Siseministeerium on seega loonud vabatahtlikele päästjatele ametliku staatuse, veel mõned aastad tagasi oli tegu lihtsalt entusiastidega.

See ei ole kujundujumise MM. On hoopis Eesti vabatahtlike treeningõppus Soome merepääste koolituskeskuses Bogaskäris 2012. aasta kevadel.

Siinsete päästjate ambitsioon on olla riigile kompetentne partner reostusetõrje vallas. Tekib küsimus, miks? Vaatad merekaarti ja saad vastuse: Toila kohal on meri sügav ja lihtsalt navigeeritav, hättasattujaid on vähe. Lisaks on sadamad üksteisest nii kaugel, et tänane pikka avameresõitu eeldav põhjarannik ei ole mugavate hobilaevnike seas kuigivõrd populaarne. Kohalikke hobialuseid on vähe ja mereturiste paraku veel napimalt. Küll aga on põhjarannikul tööstused ning lähedalasuvad sadamad (Kunda, Sillamäe) loovad reostuseriski fooni.

“Vabatahlik merepääste algab sellest, kui rannas elavad inimesed näevad, et nad võivad midagi ära teha,” märgib Mehis ja lisab: “päästetegevus on Toilas teisejärguline, aga just kohapeal tegutsemisvalmis inimeste väljaõpetamine on oluline. Meil on kaks inimest, kes on läbinud Piirivalve atesteerimise ning saavad inimesi koolitada. 16 inimest on valmis tegutsema.”

Eesti merepäästjate suur eeskuju on Soome Meripelastusseura. 2009. aastal algas koostöö, toimusid esimesed koolitused, loodi merepäästekomandod Toilas, Käsmus ja Mustvees. Soomlastelt saadi ka varustus, muuhulgas päästekaatrid, mille 14

SÜGIS 2012 Konservatiiv

soetamine oleks omal käel olnud võimatu.

Tänaseks on lisandunud vabatahtlikud päästjad Viimsis, Salmistul, Lohusuul, Võrtsjärvel, Pärnus, Paatsalus, Muhus ja Hiiumaal.

Enam ei ole siinsed päästjad vaid soomlaste vaesed sugulased. Materiaalse baasi osas ollakse seda ikka (põhjanaabrite treeningkeskused ja laevastik on pika ajalooga sihikindla tegevuse tulemus), aga vaimult ollakse kasvamas arvestatavaks partneriks. Mehis on uhke: “Kuna soomlastel puudub vene keele oskus, siis koolitame meie venelasi. Peterburg, Kotka ja Toila on meie n-ö koostöö kolmnurk.”

Eesti inimestes tekitati nõukogude aastakümnetega merevõõristust ning ka siin on vabatahtlikel oma missioon: koolitada noori. Toilas töötab nendega endine Päästeameti töötaja, kelle kompetents ja kogemustepagas on omaette eeskuju.

Lisaks Toilale on noored südameasjaks võetud ka Mustvees ja mujalgi.

Kas Toila päästjatel on ka suuremaid muresid? Neid jagub. Mehis unistab riigi poolt garanteeritud kindlustusest, mis kataks tehnikaga seotud riskid. Üks õnnetu juhus, kus paat väljakutsel või koolitusel kannatada saab, võib tähendada sellist

VABATAHTLIKUD Käsmu traditsioonid

materiaalset lööki, et komando päästevõimekus võib langeda pea nulli. Kui mõelda, et põhjarannikul on aeg, millega piirivalve jõuab kaugemalt päästma, näi-

Laadal vaadatakse suveniiride müügiga oma tegevuse toetuseks raha korjavaid vabatahtlikke arusaamatul ilmel. teks kuus tundi, siis on kohalikel päästjatel selge roll olemas.

Teine mure on seotud teadlikkusega rahva seas. Kui Inglismaal tehakse vabatahtlikule päästjale külakõrtsis õlu välja, kuna tegemist on ju väga olulise kogukonna liikmega, siis meil vaadatakse laadal suveniiride müügiga oma tegevuse toetuseks raha korjavaid merepäästjaid arusaamatul ilmel. Selles plaanis on meil Eestis veel pikk tee minna enne, kui me taas mererahvaks saame.

Meie järgmine peatuspaik on kuulus kaptenite küla Käsmu. Preediku talu väravas on meile vastu tulnud siinsete päästjate eestvedaja Haivo Lauliku abikaasa Tiina, kes on päästja ideaalabikaasa. Poleks ju päästjast miskit kasu, kui tal naine kodus pidevalt muretseks ning teeks kõik endast sõltuva, et mees ohtlikku päästetööd tegema ei pääseks. Haivol on vedanud: naine tuleb ise merele kaasa, vajadusel juhib kasvõi päästekaatrit.

Mereäärse Preediku värava vahetus läheduses on muul, mille veerest läheb päästekaater merele ning Tiina koduõu on sisuliselt siinsete päästjate baas. Preediku on üks neljast Käsmu talust, mille vanuseks on kolm aastasada ja ka Tiina vanaisa on merd sõitnud mees – nii nagu see Käsmus vanasti kombeks oli. Kõik siinsed päästjad on kohalike juurtega ja ühe vanaisa oli suisa üks kuulsatest Käsmu kaptenitest.

Võiks ju arvata, et merevaenulik punarežiim on Käsmust teinud vaid turistide piltidel ekponeeritava mälestuse merekultuurist, aga tegelikkus on hoopis midagi muud. Tiina räägib uhkusega külast ja külaseltsist, millel on 55 liiget.

Räägib, kuidas nad rahvamajale katuse peale said ja jõuab ka külast rääkides ikka ringiga mereni. Ka merepääste on külaseltsiga tihedalt seotud: üks kogukond ja ühed eesmärgid.

Haivo räägib oma päästjakutsumuse algusest: “See mere-asi, see on väga tõsine. Me ise ka sõidame merd, meil on olemas kuuemeetrine kajutiga paat.

Hakkasime merepäästega pihta, sest teame omast käest, kui suur on häda, kui on mootoririke või midagi muud alusega juhtub. Karju appi palju tahad ja kedagi appi ei tule. Sellepärast hakkasimegi tegelema, sest hea on, kui keegi saab appi tulla.” Mõtleb ja lisab: “Me ei lähe peale merepääste koolitusi kunagi enam ilma päästevestita välja.”

Tiina seletab rannaelu eripära: “Meil on majas iga aknanurga peale binokkel.

See on vist rannainimesele omane, et kogu aeg on silmad mere poole.” Tundub, et päästjaamet on siin majas ajaloo ja keskkonna poolt dikteeritud paratamatus, merepääste asutamine tuli õigel ajal ja õigete inimeste juurde.

Käsmu päästjate argipäev ei ole nii kuulsusrikas nagu Roberti lugu kõrvalveerus. Enamasti päästetakse surfareid.

Käsmu päästjad on kuulsad Külavanem Robert Aasa on kadunud Võsu päästekomando endine töötaja ja realiseerib oma päästjakutsumust täna vabatahtliku merepäästjana. Tänavu 1. jaanuaril märkas merre tavapärast hommikust suplust tegema läinud Robert paarisaja meetri kaugusel kohaliku kaluri ümberläinud paati. Kaalus korra juba ujudes appiminekut, ent Päästeameti kogemus ja soomlaste merepäästekoolitused aitasid langetada parema otsuse. Leiduski sõudepaat ning appi saabus ka teine kohalik, Mart Raudsepp. Üheskoos sikutati kalur kaldale, mees oli nii raske, et kipakasse paati sisse teda ei õnnestunudki tõmmata. Hiljem kohale jõudnud kutseliste päästjate ülesandeks jäi vaid kannatanu kiirabiautosse aitamine.

Elu sai päästetud ning koolitatud vabatahtlike päästjate väärtus asetus väljapoole kahtlusi.

Konservatiiv SÜGIS 2012

15

VABATAHTLIKUD Tuule suund ja tugevus ning purje suurus või selle kõige suhe oskustesse läheb korraks paigast ära ja olukord kujuneb ebamugavalt tõsiseks.

Päästjaks olemine ei ole adrenaliinirohke hobi: “Mida vähem väljakutseid, seda parem, sest kunagi ei tea, mis juhtuda võib,” märgib Haivo. Käsmu merepäästjate number on üleval bussipeatuses, jaotatakse voldikuid, mereäärsed inimesed on informeeritud ning kui midagi on korrast ära, tuleb kohe ka kõne. Rannarahva silme alt eemale jäävad intsidendid jõuavad Käsmu päästjateni läbi merepääste keskuse. Jõudumööda ka patrullitakse (see on väga kallis). Suuremaid veesõidukeid on ka päästetud. Isegi üks kaheksameetrine liikumisvõime kaotanud alus on merelt ära pukseeritud.

Päästjate prioriteediks on siiki eelkõige inimelude, mitte aluste päästmine, materiaalse poole saab alati korvata.

Adrenaliini tuleks päästjatöös vältida, aga seda on vahel raske mõista. Haivo kurdab: “Oleme rääkinud noorte meestega, aga kui nad näevad, et selle paadiga iga päev kihutada ei saa, siis neid hakkab see asi ära tüütama, sest ei ole nii aktiivne ja pidev tegevus.” Tiina kirjeldab demograafiat: “Noormehed on meil 38 ja 40, päris poisikesi meil ei ole. Käsmu on vanade inimeste küla ning meil on noori ja lapsi väga vähe.”

Haivo teab, et tema generatsioonil on ka eeliseid: “Meie oleme sellest põlvkonnast, kus ikka kõike ise tehti, mootoreid putitati. Uuema aja mehed ei oska nii palju. Peab ikka teadma, kui midagi juhtub, kuidas olukordi lahendada. Võib öelda, et riik peaks kõik kinni maksma, aga vabatahtlik pääste on ikkagi rohkem meeste entusiasmi peale üles ehitatud.”

Päästja on päästja ka siis, kui ta on oma igapäevasel tööl ja tänavu on olnud mõned juhtumid, kus Haivo saab Loksal tööl viibides väljakutse. Tema tööandja Loksa Laevatehas on mõistev ettevõte, kelle jaoks on sotsiaalsete kohustustega töötaja au sees. See ei ole suusoojaks öeldud, et parematel aegadel on tööandja poolt ka merepääste tegevust toetatud.

“Oleme selle eest tänulikud, mis nad siiani teinud ja küll nad meid ka tulevikus aitavad,” teatab Haivo. Täna tegutsevad vabatahtlikud peamiselt projektirahade toel, uued projektid on loodetavasti tulemas.

Taevas pole paraku pilvitu. Tegevuskuludes on Haivo sõnul ootamas ees suur väljaminek: “Kolme-nelja aasta pärast 16

SÜGIS 2012 Konservatiiv

peame oma alusele tegema kapitaalremondi ja see maksab päris palju. Kaasaegsemad seadmed peaks peale panema, kuigi praegused on ka väga head. Me proovime järgmine aasta oma varustuse ära kindlustada ja see kulu on suurem kui aasta tegevuskulu.” Käsmu päästjate praegune aastakulu on kahe tuhande euro kandis ...

See pisik on nüüd Eestis olemas ja küll see edasi areneb.

Inimene leiab aega ka teiste jaoks, vaatab iseendast kaugemale.

Nähes Käsmus valitsevat suhtumist, võib olla kindel, et nad saavad selle eeloleva katsumusega hakkama. Aga veel kindlam on hakkamasaamine siis, kui keegi võtab vaevaks toetada.

Meie vestluse lõpus tekib Haivo silmi kaval säde: “Meil on järsku tekkinud ka konkurents, sest vabatahlike tuletõrjeüksuste juurde tehakse ka merepäästeüksusi, sest nad nägid, et meil mingi pusimine käib ja kardavad, et meie võtame neilt raha ära.” Muheleb pikalt ja toimuvaga rahulolevalt: “See pisik on nüüd Eestis olemas ja küll see edasi areneb. Inimene leiab aega ka teiste jaoks ennast pühendada ja vaatab iseendast kaugemale.” Konkurents on tehtule tunnustuseks.

Viimsi hobujõud Viimsi seltskond on merepäästjate seas uued tulijad. Tõenäoliselt on nad Eesti päästjatest enim merel ning ilmselt on tegu ka Eesti kõige sportlikumate merepäästjatega. Kui Käsmus on merepääste ajalooline paratamatus, mis käib külaelu juurde, ja Toilas on ehk tegu ositi meretraditsioonide taastamisega, siis Viimsi Vabatahtlik Merepäästeühing kasvas välja Tallinna Veespordi Klubist. Olgu see siis sport või teenuse osutamine, aga merel ollakse kogu aeg ning veider oleks ju seejuures mitte hädalisi aidata. Suur osa viimsikate tegevusest ongi veetransport: kiire RIB-kaatriga seltskondade toimetamine Aegnale, Naissaarde, Pranglile ja

Kerile. Või siis meresafarid, mis pakuvad unustamatut rõõmu võimsa kaatriga lainelt lainele lendamisest.

Lihtne on ette kujutada, milline eelis on Viimsi päästjatel, kui abi vajab keskmisest suurem seltskond. Isegi kui see abi on (õnneks) niisama lihtne nagu juhtumi puhul, mida nad kirjeldavad oma FB leheküljel: “08.09.2012. Merepääste väljavõte.

Tuul üle 15 m/s. Reisilaev Juku ei sõida õhtul saarele (Aegna, toim.) tagasi ja 42-l inimesel pole kuhugi saarel minna. Lastakse kaater kuidagi vette ja 21.00 õhtul tuuakse kõik 42 inimest saarelt ära.”

Viimsi päästjate tegevuses on huvitav paradoks: mida enam on nad hõivatud rahateenimisega, seda suurem on vabatahtlik päästevõimekus. Kui paadikapten on sadamas olemas ja paat vees, siis on reageerimisaeg pea olematu. Lihtsustatult, aga siiski: tellige Tallinna Veespordiklubilt (www.watersport.ee) üks mõnus meresõit ja juba oletegi panustanud merepääste tegevusse. Üks siinse vabatahtliku merepääste eestvedajaid on Elinor Kimmel, nõtke naisterahvas, keda esmapilgul nii karmi teemaga nagu merepääste ei oskakski seostada. Küllap oli ta varasemas elus hüljes, teate küll neid iiri lugusid selkie’dest.

Elinor raporteerib: “Praegu on meil kõik tegevad inimesed aktiivsed merepäästjad, sest me ei värba kuskilt juurde rahvamasse. Need, kes toimetavad, on need, kes viivad kaatritega inimesi saartele. Neid on kokku kuus, vabatahtlikud on kolmekümnendates-neljakümnendates eluaastates.”

Päästetöö mõjutab olulisel määral ka palgatöö korraldust, vastutustunne on suurem. “Kui meile tulevad grupid noortega, siis palume neil võtta enne pool tundi rohkem aega, kus ma seletan neile rannas käitumist ja saarel käimist ja appi minemist. Näitame veste, kuidas need selga peavad käima ja päästerõnga viskamist,” märgib ta tagasihoidlikult. Kui sul on võimalus inimesi harida, siis tuleb seda ka teha. Lõpuks käitub rahvas arukamalt ja pääseb ehk tulevikus mõnest halvast olukorrast, kus oleks tõepoolest vaja juba päästjate sekkumist.

Kuna alused on kallid, siis eelistavadki Viimsi merepäästjad teha päästetööd muu töö kõrvalt, kasutades merepäästes samu RIB-e, millega maksvad kliendid merel lustivad. Projektirahaga soetatud päästekaatrit tohiks kasutada vaid pääs-

VABATAHTLIKUD

Revali merepäästeühing tõmbab vööriotsa.

Villu, Catwees OÜ sikutab jahti lahtitõmbamiseks kreeni.

Jako Viimsi merepäästest vahendab infot.

Raul Viimsi merepäästest doseerib tõstekottidesse õhku.

Predaator, sukeldumisalus.

OÜ Kolm Polti sukeldujad fikseerivad jahi alla tõstekotte.

tetöödeks, püsikulud oleks sel kõrged ja nõnda on põhitööna raha teenivaid aluseid päästelaevadena märksa odavam pidada.

Päästetegevus jääb silma. Tänavu said Viimsi päästjad esmakordselt riigieelarvest toetust ning summa oli suisa 6000 eurot. Võib öelda, et see on hästikulutatud raha, kuna tööd on Tallinna piirkonnas palju. On ju tegu kõige tihedama hobilaevanduse- ja mereturismi piirkonnaga Eestis.

2012. aasta oli ka esimene, kus toimus koostöö Päästeameti ja Merevalvekeskusega.

Erinevalt paljudest teistest päästjatest tegeletakse Viimsis ka varapäästega, seda muidugi eeldusel, et päästetava vara omanik hüvitab kulud. Ega Tallinna lahel polegi palju teisi kaatreid, mis aluseid vedada jaksaks. Elude päästmine on seevastu õhinapõhine tegevus missioonitundest.

Ka siinsed päästjad on hiljuti Soomes koolitust saanud. Koolitusel osalemine pole odav, aga õnneks pani Viimsi vald omaosaluse osas õla alla.

Viimsis arvestati viimase aasta päästetööle kulunud rahaks kahekümne tu-

Udu ja Elinor Viimsi merepäästest tirivad jahti ahtrist.

hande euro ringis. Kütus, päästjate aeg, kaatrite amortisatsioon, hoolduskulud …

Kui heita pilk ootamatult suurele kahe väga võimsa mootoriga RIB-kaatrile, siis on koheselt selge, et hobujõudude kütu-

Kui paadikapten on sadamas olemas ja paat vees, siis on reageerimisaeg pea olematu.

Paljassaare tipus, 25.09.11 öösel kaldakividele sõitnud jahi Emily päästeoperatsiooni koordineerimine. Jaht toestati tõstekottidega. Ümbritsevatest kividest möödapääsemiseks tõmmati alus kreeni ning veeti vabasse vette. Lekke leevendamiseks jäid tõstekotid aluse alla kuni aluse väljatõstmiseni. Emily pukseeriti kahe paadiga Noblessneri sadamasse.

Operatsiooni kestus u 7h. Osalesid erinevad vabatahtlikud.

senälg on suur. Kallis ja võimekas tehnika aitab inimesi päästa ka väga ränkadest tingimustest.

Elinor näeb vabatahtlike päästjate ja riigi suhet teenusepõhisena: “Meil on tegelikult olemas võimekust oluliselt rohkem, kui arvatakse. Riik võiks julgeda meie peale kulutada, olgu see siis näiteks kasvõi pideva valveseisundi loomine. Lõpuks säästetakse nõnda nii inimelusid kui raha.”

Konservatiiv SÜGIS 2012

17

INTERVJUU Kas võime öelda, et õnnetussurmad, st tule-, liiklus- ja uppumissurmad on Eestis endiselt kõrged, mõned kriitikud väidavad, et isegi mõõdukas tõusus?

Palju sõltub sellest, millist ajaperioodi vaatleme. Näiteks, kui 2001. aastal hukkus tulekahjudes 169 inimest, siis 2011. aastal 73 inimest. Seega on langus kümne aastaga rohkem kui kahekordne. Samas oli 2009. aastal Eestis 69 tulesurma. Ükski langus pole aga sirgjooneline. Sirgjoon meenutab pigem langevat sinusoidi või kui soovite, siis vihmaussi. Pigem tuleb vaadata aga kolme aasta keskmist ja see on viimase viie-kuue aasta jooksul olnud selges languses, seda nii liiklus-, tule- kui uppumissurmade osas. Aga arenguruumi on veel palju.

Siseminister Ken-Marti Vaher:

inimelude säästmine on peamine Siseminister Ken-Marti Vaher on seadnud seitse selget prioriteeti kogu ministeeriumi haldusalale.

Esimene prioriteet ehk võtmeteema on suurem rõhk ennetusele ja õnnetussurmade vähendamine. IRL on konservatiivse erakonnana alati rõhutanud läbimõeldud ennetuspoliitika tähtsust.

18

SÜGIS 2012 Konservatiiv

Kas uppumissurmasid mõjutab ka see, kui kuumad on olnud suvekuud?

Seda küll, näiteks 2010. aasta kuumal suvel oli oma kaudne roll pea sajas uppumissurmas. Uppumiste arv on Eestis 15 aastaga langenud aga viis korda: 1994. aasta 250-lt inimeselt 56-ni eelmisel aastal. Uppumissurmade vähendamisel on kõige olulisem aktiivne ja läbimõeldud ennetustöö inimeste teadlikkuse tõstmiseks, sest vetelpäästja või politseinik ei saa seista iga järve ja jõe ääres. Iga inimene vastutab ikkagi oma käitumise ja valikute eest ise. Riskidest tuleb olla teadlik ja liigseid riske tuleb vältida. Kõige suurem mure on jätkuvalt purjus peaga ujumine, mis väga tihti lõppeb purjutajale saatuslikult.

Sama igivana soovitus on mitte hüpata vette tundmatus kohas.

Liikluses hukkunute arv on möödunud 2011. aastal taas kasvanud. Mis on selle põhjused? Üheks põhjuseks olid kergliiklejad ehk jalakäijad ja ratturid ning nende vähene nähtavus. Näiteks, 19-st hukkunud jalakäijast ei kandnud nõutud helkurit 16. Liiklusõnnetuste puhul langevad enamasti kokku ka mitu halba asjaolu. Mullu tulid kümme lisahukkunut libedal ja lumevaesel detsembrikuul.

Tervikuna oli 2010 liikluses üldse väga hea aasta, liiklussagedus oli madalam ja hukkus 79 inimest. Möödunud aastal jättis oma elu küll 22 inimest rohkem, kuid kolme aasta keskmist vaadates on tegemist ikkagi langustrendiga.

INTERVJUU Liiklusohutust mõjutavad ka vananev autopark ning teede korrashoid. Subjektiivse külje pealt võib õnnetuste põhjusena välja tuua vähest teiste liiklejatega arvestamist ja endiselt kehvapoolset liikluskultuuri. Autosse istudes justkui suureneb inimese anonüümsus ning igapäevaselt tänaval, kodus või poes kehtivaid ühiselu reegleid enam ei järgita.

Kuidas on siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet reageerinud liiklusolukorra ajutisele halvenemisele?

Selle aasta kevadest oleme koos politseiga astunud väga selgeid samme liiklusjärelevalve tugevdamiseks. Esiteks, võrreldes eelmise aastaga suurendame tänavu liiklusjärelevalve mahte vähemalt 10% võrra. Aasta lõpus rakendame politseis elektroonilise välimenetluse, mis vabastab ligi 70 000 kontoritöö tundi ja võimaldab selle suunata põhitegevusse, sealhulgas liiklusjärelevalvesse. Teiseks, ühtlustame üle Eesti karistuspoliitikat raskete rikkumiste eest. See tähendab, et rasketele liiklust ohustavatele rikkumistele (nagu turvavarustuse eiramine, alkoholijoove jm) reageerib politsei rangelt ja ühetaoliselt. Senisest enam hakatakse süstemaatilistele alkoholijoobes juhtidele rakendama sõiduvahendi konfiskeerimist.

Kolmandaks, suurendame märgatavalt tähelepanu kergliiklejatele (jala­käijatele ja ratturitele) ehk muudame nad nähtavamaks: politsei jälgib pidevalt turvavarustuse kasutamist, vajadusel annab liiklejatele helkuri või helkurvesti.

Meie sammud on aga suunatud peamiselt liiklusjärelevalvele, kuid ainuüksi liiklusjärelevalvega ei saa olukorda liikluses parandada. Uuringute kohaselt mõjutab politseipoolne järelevalve liiklusohutust vaid 10-25% ulatuses. Ülejäänud osas sõltub see liikleja teadlikkusest ja oskustest, sõiduki tehnilisest korrasolekust, liikluskeskkonnast ja liiklusreeglite järgimisest. Seega on väga oluline, et liiklusohutusse panustaksid nii liiklejad ise, omavalitsused, Maanteeamet kui politsei.

Milliste numbriteni soovime jõuda, kui räägime liiklusõnnetustes viga saanud ja hukkunud isikute arvust?

Iga säästetud elu on saavutus omaette.

Pikemas vaates on sihiks jõuda Skandinaavia riikide tasemele, praegu on erine-

vus ligi kahekordne. Selle on nad saavutanud väga läbimõeldud ennetuspoliitika ja kõikide osapoolte koostööga, kindlasti ka aastakümnete jooksul kujunenud liikluskultuuriga. Kuid ka Rootsis, mis on väikseima hukkunute arvuga riik maailmas, oli mullu surmasaanuid pea viiendiku võrra rohkem kui 2010. aastal.

Milliste algatustega on võimalik muuta inimeste riskikäitumist?

Riskikäitumise vähendamiseks ja sellest tingitud õnnetussurmade ärahoidmiseks kiireid lahendusi ei ole. Konservatiivina olen alati uskunud, et probleeme saab lahendada eelkõige keskendudes põhjustele, mitte tagajärgedele. Võimalikult varajane ennetustegevus ning õnnetuste ärahoidmine on turvalisema ühiskonna loomisel võtmetähtsusega. Iga läbimõeldult ennetusse suunatud euro on ühiskonnale pea kümnekordselt “odavam”, kui tegelemine õnnetuste või kuritegude tagajärgedega.

Ennetusse panustamine või panustamata jätmine on pikaajalise mõjuga, see tähendab, et tagajärgi näeb selge ajalise viipega. Üks võtmesõna on kindlasti haritus ja suutlikkus orienteeruda ümbritsevas. Mida kõrgem on elanike haritus (sealhulgas ohutusalane teadlikkus ja ligimest austavad käitumishoiakud), seda turvalisem on ühiskond.

Peale õnnetussurmade kajastuvad statistikas ka teised niinimetatud ebaloomulikud surmad, mis viivad paljusid enneaegselt hauda?

Ebaloomulike surmade alla arvestatakse lisaks tule-, liiklus- ja uppumissurmadele ka enesetapud, tapmised-mõrvad ja tööõnnetused. Mullu hukkus Eestis ebaloomulikul teel 500 inimest, see on 33 võrra vähem kui 2010. aastal, seejuures langes enesetappude arv 35 võrra. Tänavu jääb see number loodetavasti alla 500.

Julgen öelda, et elu on Eestis läinud märgatavalt turvalisemaks. 1994. aastal hukkus ebaloomulikul teel pisut vähem kui 1900 inimest, mis oli ühe väikese rahva jaoks ikka röögatu arv. Seega on 15 aastaga selliste surmade arv vähenenud üle kolme korra. Jah, ka enesetappude arv on meil jätkuvalt kõrge, moodustades üle kolmandiku kõikidest ebaloomulikest surmadest, kuid ka see arv kahaneb. Kui tunamullu võttis endalt elu 221 inimest, siis mullu 186.

Õnnetussurmad liigiti 2012 6 kuud 60 50 40 30 20 10

0

jaan. veebr. märts aprill

Liiklusõnnetus Tulekahju Uppumine

mai

juuni

Tööõnnetus Enesetapp

Õnnetussurmad 2010-2012 6 kuud 50 45 45

42

40 36 35

33

37

39

34 33

30 25

30

44

43

39

42

34

31

31

jaan. veebr. märts aprill

2010

2011

mai

juuni

2012

Vabatahtliku ja ennetustegevuse rahastamine tuh.€ 3 000

2656,557

2 500 2 000

1 500

1 000

1629,757

900,687

500 0

2011 2012

2013* (taotlus riigieelarvest)

Konservatiiv SÜGIS 2012

19

VESTLUSRING

Tugevad gümnaasiumid saavad Eesti hariduskorralduse aluseks

PRIIT SIBUL: Rääkides hariduskorral-

Haridus- ja teadusministeerium valmistab oktoobriks ette seaduseelnõud Eesti hariduskorralduse kaasajastamiseks. Hariduse moderniseerimise üle arutavad haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, Riigikogu kultuurikomisjoni liige Priit Sibul, Jõhvi Gümnaasiumi juht Tiit Salvan ning Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann.

20

SÜGIS 2012 Konservatiiv

duse kaasajastamisest on kõlama jäänud küsimus, kelle jaoks me seda teeme? Inimestele on jäänud arusaamatuks, miks on vaja hariduskorraldust üldse kaasajastada.

JAAK AAVIKSOO: Me teeme seda eel-

kõige ikka õpilaste pärast. Õpilastel on vaja teistsugust kooli, metoodikat ja tingimusi. Oleme täna olukorras, kus õpetajad streigivad, õpilased mõtlevad, et liiga palju on koormust, tööandjad ütlevad, et ei saa korralikku tööjõudu. Seega, midagi on vaja ette võtta.

Väga paljuski on küsimus selles, kuidas me kasutame riigieelarves ettenähtud haridusraha. Kui me võtame Eesti üldharidussüsteemi ja vaatame, kui palju sinna

VESTLUSRING Saku Gümnaasium on unistuste kool. Vähemalt ülaltpoolt vaadates.

JAAK AAVIKSOO: Seda on eriti näha

gümnaasiumiastmes, kus esile kerkivad tugevad koolid ja mida aeg edasi, seda rohkem jäävad maha nõrgemad. Tasapisi liigume selles suunas, et korralik keskharidus maal sureb välja ja üha enam õpilasi suundub gümnaasiumiastmesse õppima suurlinnadesse. Et maakonnakeskustesse jääksid konkurentsivõimelised gümnaasiumid, tuleb korraldada koolivõrk mõistlikult ümber. Panustada tuleb tugevatele gümnaasiumidele maakonnakeskustes, mis paratamatult tähendab mingi aja perspektiivis elujõuetute gümnaasiumide sulgemist.

PIPI-LIIS SIEMANN: Selle koha pealt on

mõistuse häält vähe kuulda. Üldiselt mõeldakse, et kui me otsustame oma vallas kooli sulgeda, siis me anname ära oma elanikud naabervallale, kellel on kool. Kõik omavalitsusjuhid teavad väga hästi, et tänane koolivõrk ei ole jätkusuutlik, kuid ometi võitleb iga vald just oma suutäie eest.

JAAK AAVIKSOO: See on ministeeriumi

ja riigi vastutus, et koolikorralduslikku poolt oleks võimalik muuta. Ma ei heida ühelegi omavalitsusele ette, et nad on oma koolivõrgu korraldanud nii, nagu nad täna seda teinud on. Muutmist vajavad hoopis koolikorralduse üldised raamid, mille muutmine ei ole omavalitsuste teha. See on riigi ja ministeeriumi vastutusala.

PIPI-LIIS SIEMANN: See on õige lähe-

on raha pandud, siis tuleb välja, et ühe õpilase kohta ei investeeri me üldse mitte vähe. Kui me täna jaotaksime haridusele kuluvat raha nagu Soomes, siis saaksid meie õpetajad juba täna 1000 eurot palka.

Kui jaotaksime seda raha nii, nagu paljudes lääneriikides, siis saaksid lausa 1200 eurot palka. Me peame õppima nendelt süsteemidelt, kus raha kasutus on paremini korraldatud.

PRIIT SIBUL: Meie tänane koolivõrk on

ülesehituselt liiga kallis. See on korraldatud arvestades lapsi, keda meil enam ei ole. Meil on piirkondi, kus on kordades vähem lapsi kui 30 aastat tagasi, aga koolikorraldus on ikka veel sama, mis oli toona.

nemine, kuna reaalsus on see, et sellist omavalitsust pole, kes ütleb, et neil ei ole oma gümnaasiumit vaja. Ministeeriumi poole pealt näevad inimesed suurt pilti, aga valla poole pealt hoolitsetakse eelkõige ikka oma asjade eest.

JAAK AAVIKSOO: Mõte on praegu sel-

line, et riik võtab ülesandeks koolivõrgu planeerimise. Haridus- ja teadusministeerium peab rääkima läbi kohalike omavalitsustega ja planeerima koolivõrgu, mille realiseerimine saab olema piitsa ja prääniku poliitika. Kui kokkulepped on saavutatud, hakkavad edaspidi kõik riiklikud investeeringud ja muud riiklikud vahendid minema just sellele kokkulepitud koolivõrgule. Samas ei tasu karta, et jaanipäevaks võetakse kõik otsused vastu ja enne mihklipäeva tulevad karistused peale, kui ei ole asju korda aetud. Üleminekuperiood

on vaja esmalt kokku leppida ja on loogiline, et see võtab mitu aastat aega.

PRIIT SIBUL: Neilt, kes kardavad oma

külagümnaasiumi nihkumist maakonnakeskusesse, võiks retooriliselt küsida, mis üldse on gümnaasiumi mõte? See ei peegeldu vaid eksamitulemustes, lisaks õpilaste huvidele ja nende arendamisele on gümnaasiumis oluline ka õpilaste omavaheline suhtlemine. See toimub vaid siis, kui gümnaasiumis on piisavalt õpilasi. Ja kui me jõuame järeldusele, et need paari­ kümne õpilasega koolid ei saagi gümnaasiumi mõtet selliselt realiseerida, kaob ka tahe selliseid gümnaasiume iga hinna eest

Üleminekuperiood on vaja esmalt kokku leppida ja on loogiline, et see võtab mitu aastat aega.

alles hoida. Hariduse korraldamise eesmärk ei ole sunniviisiliselt gümnaasiume sulgeda, vaid et need, kes gümnaasiumis õpivad, saaksid ikka gümnaasiumiväärilist haridust. Ja seda mitte ainult Tallinnas või Tartus, vaid ikka kodumaakonnas. Ka majanduslikult on lapse kodukandis õp­ pi­mine perele märksa soodsam, kui see oleks Tallinnas või Tartus.

TIIT SALVAN: Rääkides omavalitsuste

toimetulekust, siis paljud inimesed ei saa aru, et hoides vägisi kinni oma 20 lapsega külakoolist ja seda maakonnakeskusesse üle viimata sureb välja nii maakonnakeskus kui küla. Nii ei jäägi üle muud, kui Tallinna kolida.

PIPI-LIIS SIEMANN: Siinkohal tahaksin-

gi südamele panna, et välja tuleb töötada kompleksne lahendus. Kuidas hakkab olema näiteks transpordi korraldus, kuidas majutamine jms. Need otsused peavad algusest peale paigas olema.

JAAK AAVIKSOO: Otsused tulevad ikka

siis, kui otsustamise aeg on käes. Praegu on see aeg kätte jõudnud.

Konservatiiv SÜGIS 2012

21

AJALUGU

Vanasti oli kõik teisiti. Või kas siiski oli? Kool algas ikka 1. septembril ning neil piltidel siin leiad mõned erakonnakaaslased sootuks teistsuguses rollis kui see, milles sa neid täna oled harjunud nägema.

Algas kool

Riigikogu liige Aivar Kokk oma esimesel koolipäeval Ehavere Algkoolis (Luual, Palamuse vallas). Klassis oli vaid kolm last, Kokk on keskel.

Kaksikvennad Tõnisted Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ees. Paremal pool on Riigikogu liige Toomas Tõniste, vasakul tema kaksikvend Tõnu.

Juba siis mõtliku näoga: ees paremal istub Riigikogu IRLi fraktsiooni esimees Kaia Iva.

Aasta siis oli kuuskümmend neli. IRLi Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimees Toivo Jürgenson oma esimesel koolipäeval.

Erakonna peasekretär Priit Sibul esimese kümne eluaasta tipphetkel Valgas.

22

SÜGIS 2012 Konservatiiv

Peeter Laurson emaga 1. klassi astujate kevadpäevadel.

SÜNDMUS

Suvepäevad 2012 Erakonna suvepäevad leidsid seekord aset 21.-22. juulil mere ja mändide vahel Pärnumaal, Lepanina hotellis. Vana-Kreeka stiilis suvepäevadel toimusid IRLi oma olümpiamängud. Lisaks kehakarastusele mõtiskleti ja arutati tähtsa ning vähem tähtsa üle, nagu Vana-Kreekas ikka kombeks oli. Õhtupimeduses aga tantsiti ja lauldigi ning olümplastel oli pakkuda ambroosiat nii kehale kui hingele. Siin on lühike fotomeenutus suve suursündmusest.

Konservatiiv SÜGIS 2012

23

VÄLISMAA

Läti peaminister Valdis Dombrovskis kirjutab ajakirjale Konservatiiv Läti teest läbi majanduskriisi. Lugu sellest, kuidas kokkuhoiumeetmed ja majanduskasv ei välista ilmtingimata teineteist.

Dombrovskis kuulub IRLi sõsarparteisse Ühtsus.

LÄTI LUGU: majanduskriisi suurimast ohvrist

kiireimini kasvavaks majanduseks

L VALDIS DOMBROVSKIS Läti peaminister

24

SÜGIS 2012 Konservatiiv

äti lugu jõudis 2008. aastal uudispealkirjadesse üle kogu maailma, sest riik sai väga tugevalt kannatada globaalses majanduskriisis.

Väljapaistev USA majandusteadlane Paul Krugman ütles majanduskriisi alguses: „Läti on järgmine Argentiina.“ Sellega viitas ta Läti maksejõuetuks muutumisele. 2012. aastal on Läti majandus pärast 7,5 miljardi euro suurust rahvusvahelist päästepaketti ja 17% eelarvekärpeid tagasi õigel teel ning märksa paremal järjel kui nii mõneski teises Euroopa riigis. Kolm aastat hiljem sõi Paul Krugman oma sõnu: „Sisuliselt ei ole ükski riik peale Läti suutnud taastada oma usaldust finantsturgudel.“ Peale Läti ühinemist Euroopa Liidu ja NATOga 2004. aastal oli meil mitu aastat kestev kiire majanduskasv. 2008. aastal alanud majanduskriisiks polnud edust pimestatud Läti aga valmis. Kiire kasvu aastatel oli majanduses tekkinud mitmeid nõrku kohti. Vaatamata majanduskasvule oli riigieelarve pidevalt puudujäägis. Kui ka teised kohalikud tegurid hakkasid oma

mõju avaldama, sai Lätist väidetavalt kõige suurem globaalse majanduskriisi ohver.

Aastatel 2008-2010 langes riigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) veerandi võrra.

PROBLEEM SAI ALGUSE EUROOPA LIIDUGA LIITUMISEST, kui kõik (sh

pangad ja avalik sektor) muutusid liiga optimistlikuks. Tundus, et head ajad kestavad igavesti, mis langes kokku ka liigse optimismiga maailma finantsturgudel. Kõige selle tulemusena voolas riiki tohutu kapital. Näiteks suurenes krediidi osalus majanduses neljakordselt aastatel 2004-2007. See protsess põhjustas kiire palkade kasvu, tohutu kinnisvaramulli ja ehitusbuumi. Inflatsioon tõusis kahekohalise arvuni ja Läti majandus oli selgelt üle kuumenemas. Tavapärase majandusliku tarkuse kohaselt on aeg hakata muretsema, kui jooksevkonto puudujääk ulatub viie protsendini SKTst. Mõnel aastal ületas Läti jooksevkonto puudujääk 20%.

Seega muutus riigi kahekohaline majanduskasv kohakohaliseks majanduslanguseks (-18% 2009. aastal), sundides Lätit

VÄLISMAA taotlema IMFilt ja Euroopa Komisjonilt laene.

Läti olukord oli kõike muud kui roosiline, mis nõudis väga otsustavaid samme.

Oli kolm peamist tegurit, mis aitasid Lätil majanduslangusest välja tulla ja taastada majanduskasvu. Esiteks, „sisemise devalveerimise“ lähenemine. Teiseks, algatused stimuleerimaks majandust ja kolmandaks, sotsiaalse turvalisuse võrgustik.

SELLE ASEMEL, ET DEVALVEERIDA LATT, otsustas Läti valitsus minna „si-

semise devalveerimise“ teed, hoides lati seotud euroga. Valitsus viis ellu ulatuslikke muudatusi alates eelarvest lõpetades struktuursete muudatustega majanduses.

Kõik selleks, et taastada riigi konkurentsivõime. Aastatel 2008-2011 jõudis eelarve ümberkohandamine 16,3%-ni SKTst. Vaid kolmandik sellest paketist oli tulude suurendamine ja kaks kolmandikku oli kulude kärpimine. Näiteks, keskmine palk erasektoris vähenes 25%, avalikus sektoris kukkusid palgad 13%, ministeeriumide arvu kärbiti 30% võrra. Kõiki sektoreid tõmmati oluliselt koomale.

Kriisi alguses olid majandusteadlased üksmeelel, et Läti peaks devalveerima oma valuuta, sest vastasel juhul variseb riigi majandus kokku. Mõne aja pärast, kui oli selge, et Läti majandus ei kuku kokku, väitsid needsamad majandusteadlased, et isegi, kui sisemine devalveerimine ja kärpimine töötab, tekitab see pikaajalise majanduslanguse. Seegi ei osutunud tõeks.

Praegu on Läti edukalt naasnud finantsturgudele ja 22. detsembril 2011 sulgesid IMF ja Euroopa Komisjon laenuprogrammid, millest Läti kasutas vähem kui 60%.

Täna on Lätist saanud Euroopa Liidu kiireimini kasvav majandus. 2011. aasta neljandas kvartalis oli majandustõus 5,5% ning käesoleva aasta esimeses kvartalis 6,8%, mis näitab selgelt, et kokkuhoiumeetmed ja kasv ei välista teineteist. Läti kogemus näitab, et majanduskasvu taastamiseks on vaja taastada usaldus finantsturgudel ja otsustavad kokkuhoiumeetmed on veenev viis seda teha.

Praegu saavad Läti inimesed tunda ennast palju turvalisemalt tuleviku suhtes kui paljud teiste Euroopa riikide elanikud.

30% ning 2011. aastal vastavalt 14% ja 40%.

Need on peamised faktorid, mis on toonud Läti majanduse langusest välja.

Sotsiaalse stabiilsuse tagamiseks tutvustasime sotsiaalse stabiilsuse võrgustikku koos hulga meetmetega abivajajatele.

Näiteks pikendasime töötute hüvitise saamise perioodi, suurendasime alampalga määra ja mis kõige olulisem: me võtsime kasutusele suuremahulise ajutiste töökohtade programmi. 100 000 inimest osales 2011. aasta lõpuks selles programmis, mis on märkimisväärne arv väikese riigi kohta.

EELMISEL AASTAL OLI LÄTI MAJAN­ DUS­KASV 5,5% SKTst ja sellel aastal

ootame stabiilset 4%-suurust majanduse tõusu. 2014. aasta 1. jaanuarist plaanime kasutusele võtta euro. Lätist on saanud Baltimaade liider Maailmapanga „Doing Business“ skaalal, asudes 21. kohal, mis on oluline asjaolu, et meelitada ligi investoreid.

Palkade ja tootlikkuse tasemed on ümberkavandatud, mis on suurel määral aidanud tõsta riigi konkurentsivõimet.

Registreeritud töötus on langenud sel aastal 17,3%-lt märtsis 12,3%-le mais ja eeldatavalt muutub töötuse näitaja ühekohaliseks juba aasta lõpuks.

Praegu saavad Läti inimesed tunda ennast palju turvalisemalt tuleviku suhtes kui paljud teiste Euroopa riikide elanikud.

Olen kindel, et säilitades konservatiivse eelarvepoliitika, saab Lätist koos Eesti ja Skandinaavia riikidega kõige stabiilsem ja dünaamilisem regioon Euroopas, mis on ohutu ja ligitõmbav sihtriik investeeringutele.

Kaks osavat – Jackie Chan ja Valdis Dombrovskis.

MAJANDUSLIKE EESMÄRKIDE TÄITMISEKS JAGASIME ÜMBER EUROOPA FONDIDE RAHA, keskendudes tootmise ja

ekspordi majandusharudele. Samuti püüdsime parandada Läti ettevõtete konkurentsivõimet. See algatus oli edukas: 2010. aastal kasvas tööstustoodang 13% ja eksport

Konservatiiv SÜGIS 2012

25

RAHANDUS

“Must neljapäev” 1929. aasta 24. oktoobril.

Aktsiaturg kaotab 11% väärtusest, massid kogunevad Wall Street’ile ning olukorda saadetakse turvama 400 politseinikku.

Hullem on veel ees.

26

SÜGIS 2012 Konservatiiv

RAHANDUS

Juba ligi viis aastat arenenud riike oma haardes hoidev finantskriis on pärastsõjaaegses maailmas pretsedenditu. Seda kriisi on võrreldud maailmasõdade vahelise Suure majanduskriisiga ja mitte asjatult. Ka Suur majanduskriis hõlmas kogu Euroopat ja Põhja-Ameerikat ning tõi kaasa enneolematult järsud muutused majanduses. Tanel Ross räägib kriisi tagamaadest.

Euroopa ja USA

reaktsioonid majanduskriisile

P

opulaarses ja poliitilises mälus on Suur majanduskriis (1929-1934) juurdunud sündmusena, mis seadis lääneliku elukorralduse surmaohtu ning päästis valla Teise maailmasõja. Ei ole liigne öelda, et enneolematust šokist saadud kogemused ja tehtud järeldused mõjutavad endiselt, ligi 80 aastat hiljem, lääneriikide majanduspoliitilist mõtlemist. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel hoiatas praeguse kriisi alguses, et plahvatuslikult kasvanud finants- ja majandusraskused seavad ohtu demokraatliku riigikorra. USA administratsiooni majanduspoliitilisi samme võrdlevad ja nende õigsust hindavad sealsed analüütikud pea eranditult Suure majanduskriisi kontekstis. Ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO peadirektor on kinnitanud, et praeguses kriisis on pea ainukene lootustandev asjaolu oluliste tõkete puudumine rahvusvahelises kaubavahetuses.

peegelduvad mineviku kogemused tänapäeva maailmas. Kuidas erinevad peegeldused polariseerivad üha enam poliitilisi tõekspidamisi ning toovad kaasa diamet­ raalselt vastandlikke majanduspoliitilisi lahendusi.

TEINE MAAILMASÕDA, ameerika unelma purunemine ja kolmandikuni ulatuv tööpuudus USAs, kaubavahetuse tõkete ja autarkia virvatulede hukatuslik mõju kogu maailma heaolule – need riskid ei ole alateadvusest kuhugi kadunud ning Lääne tsivilisatsiooni tunnetuslik haavatavus on sügavalt juurdunud.

Siiski on märkimisväärne, kui erinevalt

alguses paljusid riike haaranud hüperinflatsioonist rõhutab eelkõige kahte järeldust. Esiteks, Euroopa riigid on majanduslikult niivõrd üksteisest sõltuvad ja meie kõigi ühine heaolu tugineb suures ulatuses ühisel majandusruumil, et seda mõrandav on sõna otseses mõttes surmaohuks.

Enne sõda otsisid Euroopa riigid pääseteed kaubavahetuse piirangutest, et

EUROOPA KOGEMUS Suurest majan-

duskriisist ja sellele eelnenud kümnendi

Enne sõda otsisid Euroopa riigid päästmist kaubavahetuse piirangutest, et väidetavalt kaitsta oma tootjaid.

Artikli autor TANEL ROSS on endine rahandusministeeriumi asekantsler ja tänane Haige­kassa juht.

Konservatiiv SÜGIS 2012

27

RAHANDUS lise taotlemist raha odavdamise kaudu.

Finantssüsteemi ja raha stabiilsus sõltuvad pikemas perspektiivis majanduse suutlikkusest kasvada kunstlike stiimuliteta ja riikide tasakaalukast eelarvepoliitikast. Seetõttu on riikidel vaja rõhku panna puudujääkide vähendamisele ja struktuursetele reformidele. Ning muidugi kõige olulisem: midagi ei ohustaks ühtsust ja ühisturgu rohkem, kui mõne riigi kontrollimatu väljumine euroalast.

Euroopa strateegia ja taktika praeguses kriisis tugineb seega koostööl, ühisel turul ja teadmisel, et kergeid ja kestlikke lahendusi ei ole olemas. Kõige selle taustal on ka selge, et ühine turg ja ühine raha ei ole kaugeltki mitte ainult poliitiline eesmärk, vaid väga sügavalt majanduspoliitilistest põhiväärtustest tulenev otsus.

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES on aga

tehtud suurest majanduskriisist hoopis teistsugused järeldused, mis suunavad ka USA praegusi majanduspoliitilisi valikuid.

Erinevalt suhteliselt väikestest iseseisvatest riikidest koosnevast Euroopast on USA üht keelt ja üht kultuuri jagav födeManhattan, Ney York City. Sajad kriisi küüsi jäänud inimesed seisavad järje­ korras, et saada osa 1931. aasta ainsast jõulurõõmust: linna serveeritud tasuta einest.

väidetavalt kaitsta oma tootjaid; tõketest kapitali liikumisele, et vältida raha voolu välismaale; kullastandardist loobumisest, et odavdada oma raha väärtust ning luua ekspordile üürike konkurentsieelis – kõik need sammud tundusid konkreetsel ajahetkel erinevate riikide jaoks ratsionaalsed, kuid olid katastroofilised Euroopa kui terviku jaoks. Ja teiseks inflatsioon: katteta lubaduste finantseerimisest tulenev raha väärtuse langus ja kontrollimatu hinnatõus hävitab ühiskonna põhialused kiiremini, kui keegi seda ette kujutada oskab.

Need kaks järeldust määravad ka praeguse kriisiga võitlemise põhimõtted Euroopas. Tuleb teha kõik, et hoida ühise majandusruumi aluseks olevat finantssüsteemi.

Siit ka finantssektori riskide vähendamisele ja kapitali tõstmisele, ühtsele kriisihaldussüsteemile ja ühtse pangandusjärelevalve moodustamisele omistatav tähtsus.

TUGEV JA USALDUSVÄÄRNE RAHA

on Euroopa majandusarengu põhiväärtus, millest tuleneb vajadus hoida iga hinna eest euro kui rahaühiku ja Euroopa Keskpanga usaldusväärsust. Samuti tuleb vältida kunstlikku, kokkuvõttes ennast ja teisi hävitava lühiajalise konkurentsiee28

SÜGIS 2012 Konservatiiv

Midagi ei ohustaks ühtsust ja ühisturgu rohkem, kui mõne riigi kontrollimatu väljumine euroalast.

raalriik. Ameerika majanduse sisemised kohandumismehhanismid on põhimõtteliselt teistsugused. USA piirkondade vahelised majanduslikud erinevused, näiteks inimeste suhteline jõukus ja hinnatase ei ole oluliselt väiksemad kui euroalas. Kuid ühine kultuuriruum, föderaalriik ja ühtne sotsiaalkindlustus tagavad USAs tööjõu ja kapitali palju suurema liikuvuse ning seega ka majanduse kiirema reageerimise.

Eelarveprobleemid mõneski USA osariigis võivad olla väga tõsised, kuid mitte kellelgi ei tuleks pähe soovitada lahendusena „oma dollari“ sisseviimist. Kui osariik tahab välja tulla kriisist ja vältida ettevõtete ja tööjõu liikumist mujale, tuleb tal alandada makse, piirata avaliku sektori kulutusi ning teha kõik ärikesk-

RAHANDUS konna parandamiseks. Ehk kõik see, mida Euroopa Liit ja euroala riigid omavahelises ametlikus koostöös koordineerivad, toimub USAs palju automaatsemalt. Sageli brutaalselt, kuid palju kiiremini ja teatud mõttes tulemuslikumalt. ÜHTNE JA JAGAMATU MAJANDUSRUUM on USA dollarile taganud aas-

takümnete jooksul maailmavaluuta staatuse. USA dollar on maailmas niivõrd aktsepteeritud raha, et Ameerika valitsusele ei valmista mingit probleemi finantseerida föderaaleelarve kulutusi raha juurdetrükkimise teel ka pikema aja jooksul. Majanduse paindlikkus, föderaalsed

SVEN SESTER Riigikogu rahanduskomisjoni esimees

ESM on garantii ka Eestile Viimastel kuudel on järjest rohkem räägitud sellest, kas me ikka peame Euroopa finantskriisi piirkondadesse raha panustama. Oleme ju väikesed oma mahtude ja võimaluste osas ja meie inimeste elujärgki on allapoole Euroopa Liidu keskmist.

ülekandemehhanismid ja uute tootmisressursside olemasolu vähendab inflatsiooniohtu ka siseriiklike tegurite kaudu.

Seetõttu on USA valitsus oma peamise eesmärgina defineerinud uue nõudluse loomise eelarve ja rahapoliitika vahenditega. Selline on nende kogemus ka Suurest majanduskriisist: küsimus ei olnud USA olemasolus, vaid „kõigest“ liiga väikeses nõudluses ja sealt tulenevates sotsiaalsetes ja sisepoliitilistes raskustes. Kui Euroopas saab uus nõudlus tulla struktuurimuutuste ja sealt tulenevate võimaluste kaudu, siis USAs on vähemalt lühemas perspektiivis eeldatavalt võimalik majandust elavdada näiliselt lihtsamate vahenditega.

TULEVIK NÄITAB, kas Euroopal jät­

Maailma majandust 2008. aasta lõpul tabanud finantskriisil on olnud rida kahjulikke tagajärgi Euroopa Liidu liikmesriikide majandustele: finantsturgude suur ebastabiilsus, majanduslangus, eelarvepuudujääkide ja võlakoormuste süvenemine. Mõne liikmesriigi finantsraskused võivad põhjustada tõsise ohu kogu ELi finantsstabiilsusele.

Et toetada finantsraskustes liikmesriike ja seeläbi kaitsta ELi finantsstabiilsust, on loodud stabiliseerimisele orienteeritud tegevuste pakett. Euroopa stabiilsusmehhanism ehk ESM on selle paketi üks osa. ESM luuakse rahvusvahelise finantseerimisasutusena ning selle loomisel on konkreetne eesmärk: anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud ESMi liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel stabiilsustoetust ja finantsabi, et tagada euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsus.

ESMs osalemine on Eesti jaoks tagatis, et majanduslikesse raskustesse sattunud euro­ ala riigid ei sea ohtu euroala kui terviku julgeolekut ning ei ohusta seeläbi ka Eesti finantsstabiilsust. Samas ei saa ESMi tähtsuse ja vajalikkuse hindamisel Eesti jaoks mööda vaadata võimalikust olukorrast, kus me ise peame oma majanduse ja rahanduse stabiliseerimiseks välist toetust küsima. Kuigi Eesti riigi eelarvepoliitika on olnud konservatiivne ning iga täiendava kohustuse võtmist kaalutakse põhjalikult, annab ESMiga ühinemine meile pikaajalise tagatise kriisiolukordadeks. See tähendab tagatist saada laenu riigi toimimise ja võlakohustuste teenindamise tagamiseks olukordades, mil riigil puudub üldse ligipääs laenurahale või on pakutava laenu tingimused selgelt ebamõistlikud. Sarnases olukorras olime ju kõigest mõned aastad tagasi.

Kui Euroopa satub kriisi ja suured majandused lähevad reaalsesse langusesse, siis tähendab see kulusid ka Eestile, sest kaovad eksporditurud ja läbi selle maksutulud jne.

Näiteks 10% maksutulude langust tähendab riigieelarvele üle 400 miljoni euro aastas. 1% sisemajanduse kogutoodangu (SKT) vähenemist tähendab 159 miljonit eurot vähem kaupu ja teenuseid, mida saame vähem tarbida.

Tuletan siinkohal meelde, et Eesti SKT vähenes 2009. aastal ligi 15%. Maksutulud vähenesid drastiliselt, majandus oli käpuli ja riigi reservid sulasid nagu varakevadine lumi. Tänu ühelt poolt rasketele kärpeotsustele ja teiselt poolt varem kogutud reservidele suutsime sellest august välja tulla. Aga me ei saa olla kindlad, et mitte kunagi enam sarnasesse olukorda ei satu.

On selge, et Lõuna-Euroopa vajab reforme ja loodavad abipaketid on üks, kuigi ilmselt kallis viis seda saavutada. Kahjuks teevad riigid vajalikke asju enamasti viimases hädas, kui enam muud midagi üle ei jää. Võimalik, et praegused paketid lükkavad reforme lihtsalt edasi. Võib-olla oleks õudne lõpp parem, kui lõputu õudus. Me ei tea seda. Täna on Euroopas valitud toetuspakettide tee. Igal juhul ei saa lõputult kesta olukord, kus riigid, kes on mänginud reeglite järgi, garanteerivad nende kulusid, kes ei tegutse reeglite järgi. See ei ole moraalne ega pikas perspektiivis teistele riikidele ka jõukohane. Abi saab anda vaid rangetel majanduspoliitilistel tingimustel ja sedagi juhul, kui antud lubadusi abivajajate poolt täidetakse.

IRL ei ole solidaarne üle jõu elamisega.

IRL on solidaarne nendega, kes kaitsevad Euroopa ühise majandusruumi stabiilsust. Sest oleme ju osa sellest.

kub püsivust eelarvete tasakaalustamisel, majandusreformidel ja üksteise abistamisel põhineva strateegia elluviimiseks ning arenguks hädavajaliku ühtsuse hoidmiseks.

Kindlasti on lähemad aasta või paar keerulised, sest reformide elluviimine võtab aega ning nende mõju majanduskasvule on lühemas perspektiivis ebakindel. Samuti näitab tulevik, kuidas ja millise hinnaga väljub USA senisest väga ekspansiivsest ja sisenõudlust kunstlikult turgutavast poliitikast, mis on kaasa toonud väga suure puudujäägi ning võla järsu kasvu.

Konservatiiv SÜGIS 2012

29

PROBLEEM

Kõrge töötus noorte seas näitab selgelt, et järgnevat põlvkonda ootab ees ebakindel tulevik, kui täna midagi ette ei võeta. Linda Eichler vaatleb Euroopas ja seega ka meil toimuvat ning mõtiskleb võimalike lahenduste üle.

Noorte töötus

ja võimalused selle vähendamiseks

M LINDA EICHLER IRL Noorte välissekretär

ajanduskriisist tulenevalt on noorte positsioon Euroopa tööjõuturul veelgi halvenenud, mille tõttu on noorte tööpuudus tõusnud oluliselt kiiremini kui täiskasvanute oma. Kõrge töötus noorte seas näitab selgelt, et järgnevat põlvkonda ootab ees ebakindel tulevik, kui täna midagi ette ei võeta.

Sel aastal kasvas Eestis noorte töötus isegi suvel, mil suur osa noori teevad hooajatööd. Meie noorte töötuse näitajad on endiselt üle Euroopa keskmise, milleks on 21,1%. Buumiaastatel oli noorte töötuse määr 10-12%. IRL Noorte katusorganisatsioon YEPP (Youth of the European People’s Party – Euroopa Rahvapartei noorteorganisatsioon) võttis Lissabonis vastu Valge paberi, kus tuuakse välja selged meetmed võitlemaks noorte töötusega.

OECD ANDMED NÄITAVAD, et majan-

duskriis on suurendanud hea hariduse ja oskuste tähtsust inimeste majanduslikes ja 30

SÜGIS 2012 Konservatiiv

sotsiaalsetes väljavaadetes. Pikemas perspektiivis on riigil kasulik investeerida haridusse, sest parema haridusega inimesed vajavad tõenäoliselt vähem töötu abiraha või sotsiaalabi ja maksavad rohkem tulumaksu, kui nad sisenevad tööjõuturule.

Seega on ülimalt oluline, et noor inimene omab kõrgharidust ja tasemel oskusi, et olla tööjõuturul aktiivne. Samuti peaksid haridussüsteemid peegeldama ühiskonna mitmekesisust.

Järelikult on tähtis tagada kõigile noortele ligipääs kvaliteetsele kõrgharidusele ning pakkuda sobivaid tingimusi õigeaegseks õpingute lõpetamiseks. See hõlmab tõkete eemaldamist õppimiseks, samuti õpikeskonna parandamist ning majanduslike tingimuste loomist vähemate võimalustega noortele, et nad saaksid kasu õppimisvõimalustest kõikidel tasanditel. Seetõttu võib öelda, et meie valitud tasuta kõrghariduse ja vajaduspõhiste õppetoetuste seaduse jõustumine 2013. aastast on õige tee.

PROBLEEM

EUROOPA KOMISJON JA PARLAMENT

on välja pakkunud noorte garantii süsteemi. Selle raames peab riik igale noorele, kes on ametlikult olnud üle nelja kuu tööta, leidma parktika-, töö- või õppekoha.

Esmapilgul tundub olevat tegemist hea lahendusega, aga n-ö kuntslikult tekitatud töökohad ei pruugi olla jätkusuutlikud.

Noori tuleks hakata suunama juba koolis, mitte siis, kui probleem on käes.

Tuleks luua süsteem, mis informeerib noori inimesi tööjõuturu võimalustest seoses selle haridusega, mis on plaanis omandada. Lisaks on vaja suurendada haridusasutuste ja ettevõtete vahelist koostööd, et õppekavad oleksid vastavuses tööjõuturu nõudmisetga. Samuti peaksid valitsused läbi viima veenvaid uuringuid teemal, kas koolituste pakkumine neile, kes ei ole suut-

50%

15,7 34,1

25,1 48,9

7,6 19,9

7,5 22,8

10,1 25,1

Ee

60%

Ro ot si

15,9 27,4

40% 30% 20% 10%

Lä ti

0%

st i

noorte ettevõtlikkuse soodustamine on üks tõhusamaid viise vähendamaks noorte tööpuudust. Samuti toob see endaga kaasa uute innovaatiliste ideede leviku.

Enamasti on noortel inimestel raske luua edukaid ettevõtteid bürokraatlike tõkete või väheste rahaliste toetuste tõttu. Puudulikud võivad olla ka teadmised, kuidas tegutseda edukalt ärikeskkonnas.

Selle aasta märtsis esitles Euroopa Komisjon uuringut, mille kohaselt aitab ettevõtlusalane õpe noortel inimestel arendada ettevõtlikku suhtumist ja julgust proovida kätt ettevõtlusega.

Hea meel on siinkohal tõdeda, et IRL Noorte eestvedamisel jõustub tuleval

valik riike

e

IRL NOORED ON SEISUKOHAL, et

Noorte töötus Euroopas

So om

arenguks kui ka tööalaselt. Rahvusvaheline kogemus, kas õppides või töötades, aitab mõista teisi kultuure, arendab keelelist pluralismi ning suurendab konkurentsivõimet tänases globaalses majanduses.

Erasmuse programm ja YFU (Youth for Understanding), mille raames noor inimene õpib aasta või pool välismaal, on kindlasti paljudele Eesti õpilastele ja tudengitele tuttav. Kahjuks ei ole kõrghariduse omandamise ajal praktika tegemine meie noorte seas veel populaarne. Põhjuseid võib olla mitu.

Esiteks ei ole Eestis praktikandina töötamine väärtustatud ja tasustatud ning õpilased lähevad parema meelega suvel ettekandjaks kui oma erialast praktikat tegema. Meil nõutakse tudengilt vähemalt kahenädalase praktika kogemuse saamist enne lõpetamist, mis on selgelt liiga lühike aeg. Samuti lasevad paljud kõrgkooli õpilased oma ettevõtjatest vanematel/ tuttavatel paberid ära täita, kuid soovitud töökogemus jääb saamata.

Tihtipeale ei julge või ei soovi ettevõtjad anda praktikantidele vastutusrikkaid ülesandeid. Paljudes teistes Euroopa riikides peab praktika kestma vähemalt pool aastat ning mõnikord on ka nõue, et praktika sooritatakse välismaal. Omast kogemusest võin rääkida, et kuue kuuga saab ametikohast hea ülevaate ning keegi ei eelda, et praktikant elab õhust ja armastusest. Tihti valivad ülemaailmsed korporatsioonid endale uusi töötajaid just praktikantide seast.

nud saada tööd või praktika kohta, aitaks võidelda sotsiaalse tõrjutusega.

Po rtu ga l Hi sp aa ni a

ÕPILASTE RAHVUSVAHELINE LIIKUVUS on oluline nii inimese isiklikuks

Täiskasvanute töötuse määr Noorte töötuse määr

Tudengilt nõutakse vähemalt kahenädalase praktika kogemuse saamist enne lõpetamist, mis on selgelt liiga lühike aeg. aastal programm „Koolis ettevõtlikuks!“, mille raames jõuab ettevõtlusõpe keskkoolidesse.

EUROOPA LIIT PEAB SUURENDAMA OMA JÕUPINGUTUSI nii rahaliselt

kui ka poliitiliselt vähendamaks noorte tööpuudust, et kindlustada järgnevale põlvkonnale turvaline tulevik. Esikohale tuleb seada majanduskasv, innovatsioon ning töökohtade loomine kogu Euroopas, suurendamata samas mõtlematult avaliku sektori kulutusi. Ühtlustamist vajavad ka ELi rahastamise programmid noortele (Euroopa Sotsiaalfond, Equal, Erasmus, Leonardo da Vinci, Youth in Action jne), et need oleksid paremini koordineeritud, noortele kättesaadavad ning tõhusalt kasutatavad.

Samuti ei tohi noor unustada, et ise peab aktiivne olema ja juba õpingute ajal tuleb kasuks osalemine erinevates projektides, ühendustes ja muudes ettevõtmistes, et saada vajalikke praktilisi kogemusi.

Konservatiiv SÜGIS 2012

31

KÜSITLUS

Terve juunikuu jooksul oli erakonna liikmetel võimalus osaleda liikmeküsitluses. Kokku täitis ankeedi üle viiesaja erakonnakaaslase ehk umbkaudu 5% erakonna liikmetest.

See on väga hea tulemus. Mida siis vastajad arvasid?

Liikmeküsitlus 2012 on lõppenud ja analüüs tehtud Eesti areneb õiges suunas Eesti arengu osas olid vastajad üldiselt positiivsed. 65% arvas, et Eesti liigub õiges või pigem õiges suunas. Valitsuse tegevusega olid rahul või pigem rahul pooled vastajatest. Neid, kes arvasid, et Eesti suunda tuleks tugevasti muuta, oli vaid viiendik, samas mõningast suunamuutust pidas vajalikuks 40% inimestest.

ja hinnatõus ei ületaks palgatõusu. Samamoodi peeti tähtsaks seda, et oleks rohkem riigimehelikkust ja loomulikult seda, et sünniks rohkem lapsi. Oodatakse, et Eestis oleks rohkem ühtehoidmist, koostööd ja teineteise toetamist ja et kõik oleksid seaduse ees võrdsed. Positiivseid muutusi soovitakse ka maaelu kvaliteedi tõstmisel, et maapiirkonnad ei tühjeneks.

Erakonnakaaslased ootavad IRLilt Eesti probleemidega tegelemist

Meie valimislubaduste täitmist toetab valdav enamus

Küsisime ka seda, millised on probleemid, mille osas IRL peaks midagi ette võtma. Kõige olulisemaks (ligi pooled vastajatest) peeti seda, et Eesti riik ei unustaks välismaal edusammudest raporteerides oma inimesi. Peaaegu sama oluline oli, et meie elatustase ja elukvaliteet tõuseks

IRLi poolt valimistel antud kolme põhilubaduse – vanemapensioni, tasuta kõrghariduse ja kodukulude vähendamise – elluviimise poolt olid ca pooled vastajatest ja pigem poolt veel kolmandik vastajatest. See teeb kokku ligi neli viiendikku.

TOP 10 probleemi, millega IRL peaks tegelema

32

vastajaid

Hinnad tõusevad kiiremini kui pere sissetulek.

316

Eesti riik pingutab liialt palju, et jätta välismaale head muljet ja unustab seejuures oma inimesed.

291

Eesti maapiirkonnad jäävad tühjaks, sest maal ei ole võimalik inimväärselt elada.

286

Eesti elatustase ja elukvaliteet on võrreldes Euroopa ja Põhjamaadega liiga madalad.

267

Eestis on liiga vähe riigimehelikkust.

218

Eesti rahvast ähvardab väljasuremine, sest lapsi sünnib aina vähem.

208

Eestis ei ole kõik seaduse ees võrdsed.

188

Eestis on liiga vähe ühtehoidmist, koostööd ja teineteise toetamist.

184

Kodukulud on liiga suured.

180

Palju meie inimesi kolib välismaale.

176

SÜGIS 2012 Konservatiiv

Inimesed soovivad veel rohkem sõna sekka öelda Heameel oli lugeda, et ligi viiendik vastajatest on neid huvitavates küsimustes esitanud oma arvamusi ja tundis, et nendega on arvestatud. Kolmandik vastajatest aga vastas, et nad on küll oma arvamusi esitanud, kuid hindasid, et nendega ei ole piisavalt arvestatud ja viiendik ei teadnud, kuidas ja kus on parim viis sõna sekka öelda. Kindlasti on see mõtlemiskohaks neile, kes kujundavad erakonna seisukohti ja korraldavad programmitööd.

Kiitust, kriitikat ja ettepanekuid, mis on abiks erakonna siseelu korraldamisel laekus küsitluse tulemusena loomulikult palju enam, kui siia kirja sai. Kuid jäägu see info eelkõige erakonna juhtorganitele järelduste tegemiseks, sest ka meie konkurendid ei maga. Üks on selge: inimesi tuleb kuulata ja suur vastajate arv näitas, et see küsitlus oli üsna pikk ja õige samm selles suunas!

KÜSITLUS

Kas asjad Eestis liiguvad teie hinnangul ...

Kas Eesti poliitika ja majanduse areng peaks jätkuma senises suunas või peaks seda muutma? senine suund peaks kindlasti jätkuma

õiges suunas pigem õiges suunas pigem vales suunas vales suunas ei tea, ei oska öelda

senine suund peaks üldjoontes jätkuma senist suunda tuleks mõnevõrra muuta senist suunda tuleks tugevasti muuta ei tea, ei oska öelda

Valimislubadused – tasuta kõrgharidus

Valimislubadused – vanemapension

toetan pigem toetan pigem ei toeta ei toeta ei tea, ei oska öelda

Valimislubadused – kodukulud alla

toetan pigem toetan pigem ei toeta ei toeta ei tea, ei oska öelda

Kes vastas?

toetan pigem toetan pigem ei toeta ei toeta ei tea, ei oska öelda

Kiire pilk vastajate demograafilistele andmetele näitab, et tegemist on üpris esindusliku vali­miga erakonna liikmetest.

Vastajatest 1/3 on naisi ja 2/3 mehi, ca 2/3 vastajatest on kõrgharidusega, pooled on abielus ja kuuendik vabaabielus. Viiendikul on peres vähemalt üks laps ja enam kui pooltel kaks või enam last. Valdav enamus elab oma majas või korteris. Linnast kaugemates valdades elab viiendik vastajatest, neljandik vastajatest on Tallinnast, neljandik maakonnakeskustest, kümnendik linnapiirkonna valdadest ja ülejäänud väiksematest kohtadest. Üle poole vastajatest on olnud erakonna liikmed rohkem kui viis aastat. Ka piirkonniti jagunevad vastajad üsna sarnaselt piirkondade liikmete arvuga: enim vastajaid ehk ligi kolmandik on Tallinnast ja Harjumaalt, ülejäänud jagunevad üsna võrdselt teiste piirkondade vahel.

Konservatiiv SÜGIS 2012

33

HOBI

Nädalavahetus mundris ehk astu Kaitseliitu!

Oled mõelnud, et sul võiks olla hobi, mis teeb Eesti riigi tugevamaks ning sind ennast targemaks, osavamaks ja vastupidavamaks?

Meie erakonnakaaslane Toomas Nigola laeb oma patareisid laigulises mundris ning jagab lugejaga seda kogemust.

34

SÜGIS 2012 Konservatiiv

HOBI

M

oodne ideoloogia näib tihtilugu nõudvat nii mehelikkuse kui naiselikkuse sootuks kaotamist: mõnegi meelest rikastab erinevus vaid siis, kui kõik on saanud samasugusteks. Ideoloogiate häda kipub aga olema see, et päriselus rakendatuna pole nende viljad pooltki nii magusad nagu nende eestvõitlejate peades ja paberil tundub. Nii tasub meil ikka õppida ajaloost: vältida vigade kordamist ning jätkata sellega, mis on end õigustanud senikaua, kuni pole tõestatud vastupidist.

MEENUTADES OMAENDA LAPSEPÕLVE

ning vaadates nüüd kõrvalt oma poja ja tema sõprade kasvamist ja mänge näib, et pole suurt vahet sellel, millises Liidus elada: inimesed on ikka samasugused. Poistel on vaja omavahel mõõtu võtta, jahti pidada ja sõda mängida, positsioone jagada jne.

Mängupüssid võib ju küll ära keelata, ent see segab vähe: suvalisest puutokist saab vajaduse korral suurepärase püssi, kuulipilduja või mõõga. Arvutimängude arsenali ei hakka puudutamagi. Need tungid ja harjumused on inimest läbi ajaloo hästi teeninud, aidanud ellu jääda ja ennast hästi tunda ning meil pole põhjust arvata, et pelga ideoloogilise hukkamõistu abil õnnestub kohe uus, vägivallatu ja roosa inimene luua.

Halvemal juhul võivad säärased, positiivse väljundita jäänud tungid viia inimese seadusega pahuksisse, paremal juhul aga panustada ühiskonna turvatunde loomisesse ja tagamisse. Viimase hulka kuulub kindlasti võimalus kaasa lüüa skautluses, priitahtlike pritsimeeste ja abipolitseinike seas, aga ka Kaitseliidu erinevates töövaldkondades: küberkaitseliidust Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegemisteni välja.

Just seal on võimalus omavahel kaklemise asemel valmistuda end kaitsma tegeliku vastase vastu (mõistagi lootuses, et tugevale kallale tungida ei täidagi); omavahel võistelda mitte tobeduste väljamõtlemises ja hulljulguses, vaid tõesti osavust, oskust ja vastupidavust nõudvais asjus; arvutimängus uute “levelite” püüdmise asemel tõsta oma kvalifikatsiooni (ja vajadusel ka auastet ja ametikohta) jne.

MINU TEE KAITSELIITU viis laulva re-

volutsiooni päevil kodust ja ümbrusest kaasa saadud isamaaväärtustamise ajel läbi skautluse, et osaleda reserv-erialaohvitseride kursustel. Pronksiöö järel võtsin osa ka abipolitsei tegevusest. Põlvasse

tööle asudes oli loomulik teha koostööd Kaitseliidu esindajatega Vabariigile oluliste tähtpäevade tähistamise osas. Kuna vaated ja mõtteviis klappisid, kutsusid toonane malevapealik ja malevkonnapealik mind ka Kaitseliidu liikmeks, millele järgnes peagi Põlva malevkonna kaplaniks valimine ning üsna varsti ka maleva kap­ laniks määramine.

LIIDU TEGEVUSES OSALEDES – metsas

õppustel, patrullvõistlustel, Kaitseliidu Koolis mitmesugustel kursustel jne – olen kohanud tublisid mehi väga erinevatest eluvaldkondadest (loomulikult ka tublisid naisi). Ühisosaks näib enamikule olevat nii arusaamine, et ühise elu eest vastutame ühiselt kui ka soov saada targemaks, osavamaks, vastupidavamaks, … Ühesõnaga vastand lodevale, arale ja enesekesksele inimesele. Suurel määral kehtib sama ka meie skautliku poisteorganisatsiooni, Noorte Kotkaste kohta. Niisuguses seltskonnas on lausa lust olla ja teada on ju see, et keskkond kujundab selles viibijat.

OMA OLEMUSELT ON KAITSELIIT

“kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.” Nii ei ole siin tegu mitte pelgalt klubilise ettevõtmise või poisikeste tembutamisega, vaid asjalikult korraldatud ja riigile vajaliku tegevusega.

Kui soovid liituda Kaitseliiduga 1. Vali välja malev, millega soovid liituda.

Malevate nimekirja ja kontaktandmed leiad www.kaitseliit.ee.

2. Võta valitud malevaga kas e-kirja või telefoni teel ühendust ja lepi kokku kohtumine.

3. Kohtumisel selgita enda eesmärke, kaitseliitlased annavad infot maleva tegevuse kohta ning abi malevkonna valikul. Saad ka liitumiseks vajalike dokumentide blanketid.

Liitumiseks on vajalikud järgmised dokumendid: • sooviavaldus; • perearsti tõend; • elulugu või CV; • kolm dokumendifotot; • koopia haridust ja/või akadeemilist kraadi tõendavast dokumendist; • koopia kaitseväeteenistust ja vande andmist tõendavast dokumendist (juhul, kui see on olemas) või reservstaatuse tõend (oma reservstaatust saab kontrollida Riigiportaali kaudu Kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikust registrist); • koopia viimasena saadud auastme käskkirjast/tunnistusest (juhul, kui see on olemas).

Leia Kaitseliidu liikmete hulgast endale kaks soovitajat. Kui sa Kaitseliidust kedagi ei tunne ja soovitajad puuduvad, võidakse sind kinnitada ametlikuks liikmekandidaadiks. Oota malevkonna juhatuse otsust vastuvõtmise kohta ning seejärel liitu maleva tegevusega.

ON PERESID, MILLE LIIKMED ON KÕIK KAITSELIIDUGA SEOTUD: mees kait-

seliitlane, naine naiskodukaitsja, lapsed noorkotkad ja kodutütred. On peresid, kus vaid üks pereliige tõmbab reedel laigulised vormiriided selga ning naaseb väsinult koju pühapäeval. Igal juhul on lähedastelgi põhjust uhke olla. Muidugi on inimeste võimalused kaasalöömiseks üsna erinevad ning pere ei tohi jääda kannatajaks, ent siin on ka üks Kaitseliidu võlu: võimalusi kaasalöömiseks on tohutult palju, nii et igaüks peaks suutma leida endale sobiva koormuse ja väljakutsed, oma koha, kus ta saab ühtaegu ise areneda ning ka isamaale ja rahvale kasulik olla.

Kaitseliitu on korduvalt nimetatud kogu Eestit katvaks turvavaibaks, kuid ei maksa unustada, et see vaip koosneb igast üksikust kaitseliitlasest.

Artikli autor TOOMAS NIGOLA on Põlva Maarja koguduse õpetaja ning Kaitseliidu Põlva maleva kaplan

Konservatiiv SÜGIS 2012

35

Ei mingit kaklust: parlamendierakondade esindajad Mart Meri, Lauri Luik, Kaia Iva ja Mailis Reps pidasid kaasakiskuva ja asjaliku diskussiooni vajalike muutuste üle Eesti hariduses. Modereeris Õpetajate Lehe peatoimetaja Kalle Muuli.

Koduseinte vahel: TTÜ rektor prof. Andres Keevallik oli kindlasti üks meeldejäävamaid esinejaid.

Noor õpetaja ja visionäär!

Enda nägemusest muutustest üldhariduses räägib Haapsalu Gümnaasiumi õpetaja ja Noored Kooli esindaja Mihkel Kõrbe.

Põhjaliku ettekandega esines Kaubandus- ja Tööstuskoja esimees Toomas Luman.

Kehakeel: IRLi esimehe Urmas Reinsalu jaoks on haridus südamelähedane teema.

24. augustil toimus Tallinna Tehnikaülikoolis IRLi hariduskonverents, kus räägiti väljakutsetest üldhariduses.

“Hariduskorraldus peab ajaga sammu käima” oli minister Aaviskoo aus, aga mõnelegi ebamugav sõnum.

Koolide ootustest pidas ettekande uude aega teed rajava Viljandi Riigigümnaasiumi direktor Ülle Luisk.