VAHETUS - Margus Tsahkna

VAHETUS Pöördumine

kandidaat nr

157

Mart Laar soovitab Tartule vahetust Tartlased õppelaenust vabaks!

Aitame omakseid hooldada

MARGUS TSAHKNA TOOB TARTUSSE VÄRSKUST! Kindel tugi üksikvanematele

Pöördumine

TEEME VAHETUST! Tartu vajab vahetust, sest üks erakond on linna liiga kaua juhtinud ning ükskõik kui hästi linnal ka ei lähe, ideed saavad lõpuks otsa, kirjutab teenekas poliitik Mart Laar.

Kohalike valimiste puhul pole vastasseis peaaegu kuskil, välja arvatud Tallinnas, arenenud väga teravaks. Tegemist on rohkem kartusega hiiliva stagnatsiooni ees, ehk sellega, et mõnes kohas on üks partei juba aastakümneid võimu enda käes hoidnud. Nii ongi 2013. aasta kohalikud valimised küsimus vahetusest.

kuid nüüd oleks aeg midagi ka tegema hakata!

On selleks siis üliõpilastele tehtavad soodustused või nende õppelaenu tasumine, kuid iga samm, mis noori haritlasi Tartusse jätaks, oleks tulevikku vaadates väga teretulnud.

Asi pole selles, et keegi oleks asju halvasti või korruptiivselt ajanud, vaid selles, et kui nii kaua võimul ollakse, lõppevad uued ideed ühel hetkel paratamatult otsa. Seda kardetakse ilmselt ka Tartus. Siingi pole justkui midagi viga, kuid soov vahetuseks on üsna selge. Loomulikult tuleb alati mõtelda, et vahetus – milleks? Tartu puhul on uusi ideid aga kindlasti vaja.

Kui nii kaua võimul ollakse, lõppevad uued ideed ühel hetkel paratamatult otsa.

Uus võib seejuures olla unustatud vana. Tartu Eesti vaimuelu keskusena sai alguse 19. sajandil.

Tartu kujunes tärkava rahvusliku liikumise keskuseks. Seda paljuski tänu ülikoolile, mis edendas tõusva rahvuse haritlaskonna kasvamisel otsustavat rolli. Sellest tasuks ka nüüdisajal õpetust võtta. Tihedam koostöö ülikooliga ja üliõpilaste tihedam integreerimine Tartusse on uue aja märksõnad. Sellest on juba ka varem räägitud,

Küsimus pole siin mitte ainult Tartu vaimuelu edendamises, vaid ka majanduslikus arvestuses, sest just neile haritlastele tuginevad kõrgtehnoloogilised ja suuremat tulu toovad töökohad.

Inimesed aga soovivad just oma kodu ligidal tasuvat tööd leida. Kasust vaimuelule ei hakka siinkohal rääkimagi. Sellisel kombel võtab Tartu tugevamalt sisse endale kuuluva selgelt eristuva koha Eesti kultuuri- ja poliitikaelus.

2

Margus Tsahkna Tartu linnapeaks!

Pöördumine Programm

HEA TARTLANE! Ma tahan, et Tartu muutuks kõige peresõbralikumaks linnaks Eestis, kus on hea elada nii noortel kui ka eakatel, kus on tasuvad töökohad ning kuhu Tartus õppivad tudengid otsustaksid elama jääda. Ma tahan, et ka need, kes lähevad siit ära, tuleksid ikka siia tagasi.

Ma tahan, et Tartu linnajuhtimisse oleksid kaasatud uued ja julged ideed ning värsked inimesed.

Et ühegi tartlase arvamus ei jääks kõrvale sellepärast, et ta ei kuulu „õigesse” erakonda.

15 aastat ühe erakonna juhtimise all on ennast ammendanud – me vajame muutust.

Ma tahan, et Tartu oleks parim elukeskkond lastega peredele.

Et noored pered ei peaks muretsema lastehoiu võimaluste pärast.

Ma tahan, et Tartus õppivad tudengid otsustaksid siia elama jääda ja oma pere, töö ning tuleviku meie linnaga siduda. Et nad ei vaevleks õppelaenu koormuse käes ja saaksid Tartus alustada iseseisvat elu.

Ma tahan, et Tartu lapsed saaksid parimat haridust Eestis.

Ma tahan, et meie laste vaba aeg oleks sisustatud ja nende anded ei jääks pere majanduslike võimaluste tõttu arendamata.

Ma tahan, et üksinda last kasvatavad vanemad ei tunneks ennast Tartus kõrvalejäetuna.

Et linn aitaks väärikalt kätte saada lastele määratud elatisraha ja abistaks nende üleskasvatamisel.

Ma tahan, et meie eakad tunneksid ennast vajalikena. Et neil oleks hoolivad ja paindlikud teenused. Et vanavanemad saaksid oma lastelastega just siin koos aega veeta ning nende kasvatamisel abiks ja eeskujuks olla.

Ma tahan, et omaste eest hoolitsejad saaksid oma raskes töös abi.

Et neil oleks võimalus ennast teostada, käies tööl, perega reisil või lastega kinos süütunnet tundmata.

Ma tahan, et tartlased saaksid nautida autovaba keskkonda läbi kogu oma linna ja selle lähiümbrust katvate kõnni- ja jalgrattateede.

Ma tahan, et tööandjad looksid oma ettevõtted Tartusse, sest haritud tööinimesed soovivad just siin elada.

Margus Tsahkna Tartu linnapeaks!

3

Kandidaat

4

Margus Tsahkna Tartu linnapeaks!

Kandidaat

MEES, KELLE KOGEMUS MAKSAB

Kui kaua peavad tartlased uskuma juba 15 aastat linna juhtinud oravate lubadusi lasteaiakohtade järjekordade või jalgrattateede kohta?

Kõigil valimistel on lubatud nende teemadega seotud probleemid lahendada, kuid 15 aasta jooksul pole seda juhtunud. Tartu linna valitsemine vajab vahetust ja Margus Tsahkna on õige mees seda tegema.

M

argus Tsahkna kandideeris ka eelmistel valimistel Tartu linnapeaks ja sai ligi 4000 inimese toetuse. “Juba siis oli mu sõnum, et Tartu vajab muutust linnajuhtimises, kuid Reformierakond leppis Keskerakonnaga kokku ja tagas endale linnapea koha,” räägib ta. Kahe erakonna koalitsioonilepingu põhipunktideks olid 2013. aastaks lastehoiu probleemi lahendamine, samuti jalgrattateede rajamine.

Neli aastat hiljem on linnal puudu 700 lasteaiakohta, jalgrattateid on ehitatud vaid 9 km!

“Seekord pole mu sõnum enam nii leebe. Tartu vajab muutust, aga läbi vahetuse linnajuhtimises. Ei saa rääkida 15 aastat elementaarsetest asjadest, mis tulebki ära teha.

Peaksime ammu suuremate eesmärkide poole liikuma,” räägib Tsahkna.

Parima elukeskkonnaga linnaks Tartul on Tsahkna sõnul kõik eeldused, et kujuneda Eesti parima elukeskkonnaga linnaks nii peredele, noortele, eakatele kui ka ettevõtjatele. Selleks on vaja värskeid ideid ja julgust suurelt mõelda. Mõlemast on praegu Tartu linnajuhtimisel vajaka ja seepärast on vaja muutust. “Me ei saa enam oodata, sest Euroopa tõukefondidele tuginev arenguhüppe võimalusteaken avaneb Tartule viimast korda,” rõhutab Tsahkna põlise tartlasena.

Uued ideed Tartu linna juhtimisse Tsahkna otsustas linnapeaks kandideerida, sest see annab võimaluse esitada oma nägemuse ja plaani linna arengust ja ellu kutsuda muutusi kõigi tartlaste elujärje parandamiseks. Ta on oma plaani koostamisel lähtunud sellest, millisena tahab Tartut näha.

Tartu peab kujunema vastukaaluks Tallinnale. “Peame panema piduri tallinnastumisele. Tähtis on, et me ei kaotaks noori inimesi, nende peresid ja lapsi. Et Tartu saaks kõige peresõbralikumaks linnaks Eestis, kus on hea elada igas vanuses inimestel, kus on tasuvad töökohad, parimad koolid ja hoolivad tugisüsteemid abivajajatele.”

Tartu arenes hoogsalt aastatuhande alguses, kuid viimaste aastate jooksul on vajutud mugavusse ja edasiminek on peatunud. Seisak on aga tagasiminek. Sellel on erinevaid põhjuseid, aga peapõhjus on, et tänastel linnajuhtidel puudub visioon ja ambitsioon suurte eesmärkide poole püüelda. Rahuldutakse pigem väikeste positiivsete sõnumite edastamisega ja juba ette teada valimistulemustega, mis võimaldaks seda mugavat olelemist jätkata.

Tsahkna eesmärk on, et Tartu linnajuhtimisse oleks kaasatud uued ideed ja värsked inimesed. Et ühegi tartlase arvamust ei jäetaks kõrvale sellepärast, et ta ei kuulu “õigesse” erakonda. Kui juhid on väsinud või liiga mugavaks läinud, vahetatakse nad välja. Tartlasena ei rahulda Tsahknat enam seegi, et asjad on enam-vähem. “Me väärime enamat. Kui Tallinn on tardumusest ärkamas, siis sama on vaja ka Tartul. Loodan, et samamoodi tunneb piisavalt palju tartlasi.”

Kuhu edasi?

Järgmise nelja aasta arenguvõti on Tsahkna kinnitusel Euroopa tõukefondide raha tark kasutamine ja Tartu linna tulu suurendamine, kasvatades elanike arvu haritud tööealiste inimeste ning nende perede lisandumisega.

Reaalne eesmärk on saada taas üle 100 000 elanikuga linnaks – sellega lisanduks linnakassasse ca 18 mln lisaeurot aastas. See tagab meile ka pärast eurorahade

Margus Tsahkna Tartu linnapeaks!

5

Kandidaat Margusel on lennukust Kuigi Margus on korp! Sakalast ja mina EÜS-ist, mida tihtipeale rivaalideks peetakse, oleme me sarnase maailmavaate mehed. Margus püüab Tartus saavutada sama, mida mina Tallinnas. Kui Tallinnas tuleb võim välja vahetada korruptsiooni, siis Tartus stagnatsioo- EERIK-NIILES KROSS ni tõttu. See tähendab, et on Tallinna linnapea vaja välja vahetada oma aja kandidaat ära elanud juhtimiskultuur.

Reformierakonna 15-aastane võim Tartus peegeldab selget väsimust. Ma olen sünnilt tallinlane, aga mõned oma elu kõige ilusamad aastad elasin ma Tartus. See oli aeg, mil tudengid alustasid Nõukogude Liidu lammutamist ja olid poliitiliselt aktiivsed. Täna tahaksin olla Tartu üle uhke, aga kahjuks ei saa. Objektiivselt ei olegi ju midagi väga halvasti – ülikool areneb, Emajõgi voolab ja bussid sõidavad – ummikud on niikuinii igal pool. Aga poliitiline õhk seisab, on läppunud ja umbne. Samad näod, konformism ja ideedepuudus, bürokraatia vohamine ja omamehesuhted, mis on tipnenud majade ehitamise ja avalikkuse survel lammutamisega. Susserdamine ja sahkerdamine, mille pärast on lihtsalt piinlik.

Tartusse on viimane aeg tuua värskeid tuuli ja Tartul on vaja uut linnapead. Tartu peaks olema Eesti vaba vaimu keskus. Tartul on suurepärased eeldused olla ka rahvusvaheliselt oluline linn, kus ülikooli ümber tekivad just need kõrgepalgalised tarkmajanduse töökohad, millest kõik räägivad, aga mida keegi ei loo. Praegune linnavõim ei ole suutnud Tartule uut hoogu anda.

Margusel on lennukust, sarmi ja visiooni – valige ta ära, mis sest, et ta on Sakalast.

lõppemist saavutatud elukvaliteedi püsimise.

“Tartul on kaks arengusuunda. Esiteks, tänaste tartlaste heaolu kasv ja noorte lahkumise pidurdamine. Teiseks, Tartu rahvaarvu kasvatamine eelkõige juba Tartus õppivate tudengite arvel, kes otsustaksid siia elama jääda ja oma pere, töö ning tuleviku meie linnaga siduda.”

Esmalt peab Tartu linn lahendama seni üle-eestiliseks häbiplekiks olnud lasteaiakohtade järjekorra ja lastehoiu probleemi. “Kui tahame olla Eesti parim linn peredele, peab igale lapsele olema tagatud koht lasteaias või -hoius.

Kõikidel valimistel on seda lubatud, kuid tänaseni on Tartu kõige pikemate lasteaia järjekordadega linn Eestis,” räägib Tsahkna. Tema plaani järgi on võimalik see probleem lahendada järgmise kolme aasta jooksul. “Meil tuleb olla aktiivsed, et saaksime kasutada regionaalministri haldusalas planeeritud vahendeid 2000 uue lasteaiakoha loomiseks ja 20 miljonit eurot sotsiaalministeeriumi vahendeid lastehoiu teenuse arenduseks.”

Riik ei tule seda raha pakkuma. Linn peab ise olema aktiivne ja leidma kaasrahastamise. See nõuab poliitilist otsust, mida seni pole langetatud. “Poliitilise otsuse all pean silmas, et mõttetute sildade ehitamise asemel panustatakse

6

Margus Tsahkna Tartu linnapeaks!

lastehoiu probleemi lahendamisse,” mainib Tsahkna.

Teiseks pereteemaks on laste vaba aeg ja huviharidus.

Kuigi Tartu linn toetab laste huviharidust, on see siiski paljudele liigne koormus, eriti üksinda last kasvatavatele vanematele ja paljulapselistele peredele. “Seepärast plaanime tagada vähemalt ühe huviringi igale lapsele tasuta.”

Kolmandaks lapsevanemate mureks on haridus. Meie eesmärk on anda parimat haridust Eestis. Gümnaasiumide kõrval tuleb korda teha põhikoolid. Selleks on nii riiklik kui ka linna investeeringute plaan, mida järgides oleme suutelised järgmise nelja aasta jooksul enamiku põhikoolidest korda tegema.

Kõnni- ja jalgrattateed korda Linnarahvale oluliseks teemaks on kogu linna katva kõnni- ja rattateede võrgu väljaehitamine. Ka seda on Reformierakond aastaid lubanud, kuid terviklikku lahendust pole. Tartu on just sellise suurusega linn, et siin saaks liikuda jalgrattaga või jala, mis vähendaks oluliselt ka kesklinna autostumist. “Järgmise nelja aasta jooksul on võimalik kasutada regionaalministeeriumi halduses olevaid Euroopa rahasid koos omafinantseeringuga, et välja ehitada loogiliselt kulgevad ning ka linnast väljuvate kergliiklusteedega ühendatud võrgustik,” lubab Tsahkna.

Toetus üksikvanematele Et kõigil peredel oleks Tartus hea elada, ei saa mööda vaadata nüüdisaja peremudeli muutumisest. Üha rohkem vanemaid kasvatavad oma lapsi üksinda, kuid just nemad on kõige keerulisemas majanduslikus olukorras ja nende laste arenguvõimalused piiratud. “Seepärast näen, et Tartu linn peab eraldi pöörama tähelepanu nendele peredele, et nad ei tunneks ennast üksijäetuna. Meie plaani järgi tuleb linn neile appi elatisrahade kättesaamisel, aidates teise osapoolega kokkuleppele jõudmisel ja vajadusel kohtutee läbimisel. Samuti peab linn kohandama huvihariduse korraldamist nii, et üksinda last kasvatavate vanemate lapsed saaksid võimalikult kooli lähedal enese arendamisega tegeleda.”

Omastehooldajad pole enam üksi Üks oluline teema on Tsahkna jaoks omastehooldus.

Et eakad saaksid väärikalt vananeda, aktiivselt ühiskonna elus osaleda ega tunneks ennast mahajäetutena. Linn peab tagama, et omaste eest hoolitsejad saaksid abi oma raskes töös, et nende töötasu tõuseks. Et neil oleks võimalus ennast teostada, käies tööl, perega reisil, lastega kinos süütunnet tundmata. Selleks on Tsahknal plaan, mille teostamiseks on eraldatud sotsiaalministeeriumi alt üle 200 miljoni euro. Tartu on heas positsioonis, et luua parim keskkond hooldust vajavatele inimestele ja nende lähedastele.

Tudengid tartlasteks Selle kõige üleval pidamiseks peab Tartu linna elanikkond kasvama üle 100 000. Kõik omavalitsused üle Eesti võitlevad uute kodanike eest. “Tartu on siin unikaalses olukorras, sest meie keskel elab vähemalt kolm, kui mitte viis aastat üle 20 000 üliõpilase. Kahjuks otsustavad nad lahkuda Tallinnasse. Noor inimene peab langetama otsuse, kus oma elu ja tööd jätkata. Kui suudame ellu viia

Kandidaat Toetan Marguse ideid Tartusse kolisin 2007. aastal, et asuda ülikoolis õppima.

Pärast kuut aastat olen veendunud, et just Tartu on mu kodulinn.

Tartu on terviklik linn, kus elukeskkond on hubasem ja õdusam kui Tallinnas. Aga töökohti siia jääda soovivatele HERMAN KELOMEES kõrg- või kutsekooli lõpetajaMTÜ Euroopa Maja tele pole. Tartu linnaendine tegevjuht volikogus seisan selle eest, et Valimisnumber IRLi Tartus elaks rohkem töötavaid nimekirjas on 191 inimesi. See tähendab, et rohkem töökohti peab tulema Tartusse.

Moodsas kõrgtehnoloogilises ühiskonnas on järjest lihtsamaks muutunud kaugtöö tegemine ja Tartu linn võiks abiks olla kaugtöökeskuste loomisel. Ka õppelaenu tagastus on noorte Tartusse püsimajäämiseks kindlasti väga heaks meetmeks ning haritud tööjõud motiveeriks ettevõtteid just siin uusi töökohti looma.

Tartu on muutunud mulle armsaks kodulinnaks ja volikogus seisan selle eest, et sarnase mõtteviisiga noored ei oleks sunnitud siit lahkuma.

Margus Tsahkna panus Eesti poliitikas Põhiteemad, mille elluviimisele on Margus panuse andnud: aa Vanemapensioni rakendamine alates 2013. aastast. aa Eakate sissetulekute tõstmine. Pensionitõus 2014. aastast 5,8% ja pensionide tulumaksuvabastus. aa Lastetoetuste tõstmine ja vajaduspõhise lapsetoetuse rakendamine. aa Puuetega inimeste rahvusvahelise konventsiooni vastuvõtmine. aa Internetiapteegi rakendamine. aa Kortermajade renoveerimistoetuste elluviimine. aa Tasuta kõrghariduse süsteemi rakendamine alates 2013. aastast. aa Kodualuse maamaksu vabastuse elluviimine. aa Isikliku geenikiibi projekti käivitamine.

Käsilolevad teemad: aa Üksinda last kasvatavate vanemate toimetulek. aa Omastehoolduse ja tööhõivekava elluviimine. aa Pensionide õiglase indekseerimise rakendamine. aa Riigipoolsete ringirahade süsteemi väljatöötamine.

eelkirjeldatu ja pakkuda lisamotivatsiooni, olen kindel, et paljud tudengid otsustavad saada tartlaseks,” räägib ta oma eesmärkidest.

Lisamotivatsiooniks pakub ta õppelaenu tagastust, mis tähendab, et linn maksab pärast kooli lõpetamist Tartusse elama jäänud tudengile tema õppelaenu pankadele tagasi. Õppelaenu tagastus toob linnakassasse lisaraha, mitte ei vii seda välja, sest linna maksumaksjate arv kasvaks oluli-

selt. Lisandunud rahast läheks vaid kolmandik õppelaenu tagastuseks, ülejäänu muude linnateenuste arendamiseks.

Tasuvamad töökohad Tartusse Kõige aluseks on Tsahkna kinnitusel aga töökohad. Tänases tööturu olukorras on ettevõtja kõige suurem probleem kvaliteetne ja haritud tööjõud. “Ettevõtjad on mulle öelnud, et nad pigem rajavad oma ettevõtted sinna, kus on kvaliteetne ja peret toetav elukeskkond ning haritud elanikkond. Selliseks linnaks peab Tartu saama,” sõnab Tsahkna.

Tartu linna ja siin paiknevate ülikoolide ning Kutsehariduskeskuse koostöö peab saama reaalse sisu, millest peavad välja kasvama tasuvad töökohad. Ettevõtjate ülesandeks on välja töötada äriplaan ja see ellu viia. Linna ülesanne on neid maksimaalselt toetada taristu, elu- ja ettevõtluskeskkonna loomisel. Selleks on riigilt KredExi meetmed, et toetada Eesti kapitalil põhinevaid ettevõtteid. Suund on eelkõige targale ja lisaväärtust tootva ettevõtluse toetamisele, mille eeldused on Tartus olemas.

“See on minu nägemus Tartu järgmise nelja aasta arengutest, mis muudaks meid parima elukeskkonnaga linnaks. Loodan, et annate mulle ja mu meeskonnale mandaadi, et tartlastele vajalik muudatus linnajuhtimises esile kutsuda. Nii saame need ja paljud teised ideed ellu viia,” lausub Tsahkna.

Margus Tsahkna on Tartu esindajana Riigikogus 2007. aastast. Eelmises koosseisus rahanduskomisjoni liige, kes vastutas IRL-i poolt nn krokodillide komisjoni liikmena majanduskriisist väljumise meetmete rakendamise eest.

Alates 2011. a on ta olnud sotsiaalkomisjoni esimees ja IRL-i aseesimees.

Margus Tsahkna Tartu linnapeaks!

7

Tulevik

ÕPPELAENUST VABAKS! Tartu linna arenguks on vaja rohkem haritud tööealisi inimesi, kes otsustaksid siia oma pere ja tööelu luua. Tartul on teiste linnadega võrreldes tohutu eelis. Siin elab üle 20 000 tudengi, kellest linn aga siiani eriti huvitatud olnud ei ole.

P

ean väga tähtsaks, et ülikooli lõpetanud tudengid otsustaksid Tartusse elama jääda ja selleks on meil plaan, kuidas noori selle otsuse tegemisel motiveerida.

Seepärast vabastame ülikooli lõpetanud tudengid õppelaenust, makstes viie aasta jooksul pärast lõpetamist tudengi asemel õppelaenu pankadele tagasi. Selleks peab kooli lõpetanud tudeng olema registreeritud Tartu elanikuks ja töötama.

8

Margus Tsahkna Tartu linnapeaks!

Tulevik Kes saavad õppelaenu vabastuse? Õppelaenu vabastuse saavad kõik kõrg- või kutsehariduskooli lõpetanud, kes on Tartusse sisse kirjutatud ja kes on pärast kooli lõpetamist asunud siin tööle.

Rohkem raha linnaeelarvesse Näiteks keskmine õppelaenu kuumakse jääb ligikaudu 50 euro juurde kuus. Iga tartlase sissetulekust 11,6% laekub linnakassasse. Keskmise palga teenija maksab seega linnale pea 100 eurot – õppelaenu kuumaksest kaks korda rohkem. Seega on õppelaenu osamaksete tasumine linnale ka rahaliselt tulus ning selle tulu eest saame arendada peredele, eakatele ja noortele suunatud teenuseid.

Õppelaenu vabastuse saavad kõik kõrgvõi kutsehariduskooli lõpetanud, kes on Tartusse sisse kirjutatud ja kes on pärast kooli lõpetamist asunud tööle.

Kes õppelaenu kustutamisest võidavad? Õppelaenu kustutamisest võidavad kõik tartlased, sest suureneb linna tulu, mis võimaldab parandada kõigi elukeskkonda. Olgu see siis lasteaiakohtade loomine, tasuta huviharidus, eakatele suunatud teenuste parandamine, toetuste tõstmine või kõnni- ja rattateede rajamine.

Tudengid, kes vabanevad laenukoormast. Sellega jääb neil rohkem raha oma iseseisva elu alustamiseks ja pere loomiseks.

Samuti motiveerib õppelaenu tagastus noori tööle minema, sest see on eelduseks õppelaenu linnapoolseks tagasimaksmiseks.

Teiseks tudengi vanemad Lapsevanemad toetavad oma elluastunud noori ja on tihti ka õppelaenu käendajateks. Lapsevanemad on mures, kuidas nende lapsed pärast kooli lõpetamist saaksid iseseisvat elu alustatud ning õppelaenu koormast vabanemine on kindlasti kergenduseks ja abiks.

JAAK AAVIKSOO Haridus- ja teadusminister Valimisnumber IRLi nimekirjas on 159 Eelseisvad valimised annavad kindlasti arengule hoogu juurde – meie unistustes on tolmuvabad tänavad, 100 kilomeetrit rattateid, lasteaiakohad kõigile soovijatele, 50 eurot igale õpilasele, korda tehtud Peetri tänava tiik, kasvav hool eakate eest ja palju-palju muud.

Mind aga huvitab, mis Tartust saab. Tartu kohast ja tähendusest. Maailmas, mitte pelgalt Eestis.

Tartu on taandumas ka Eestis – Postimees läks ammu ja viimases üleilmses ülikoolide pingereas edestab Tallinna Tehnikaülikool Tartu Ülikooli. Ülikoolgi korraldab oma rahvusvaheliste külalistega üritusi pigem Tallinnas. Tartus väheneb erasektori töökohtade arv ja keskmine sissetulek jääb juba Eesti keskmisele alla. Seepärast peavad Tartu uueneva tähenduse eest hoolitsema inimesed – eelkõige tartlased ise, aga ka kõik nende sõbrad ja sõprade sõbrad kaugel Tartu piiride taga!

Tartu ei lõpe linna piiril, vaid algab sealt. Nii Tartusse tulles kui ka sealt minnes tuleb kanda endas mõtet – meie tulevik sõltub enim neist, kes Tartusse tulevad.

Nemad toovad rikkuse majja. Kas me ootame tulijaid? Ülikooli õppima ja õpetama, linna tööle ja külla. Linna juhtima? Turistidega asi edeneb, üliõpilaste-õppejõududega tammume paigal ja Tallinn läheb pikal sammul eest. Töötajaid-juhte pigem tõrjume – endalgi kitsas.

Ent külalislahkest ootamisest ei piisa, vaja on kutsuda, ja kui sellest ei piisa, siis tuua. Tartut peab inimestele vaja olema. Omadele töö ja leiva lauale toojana, teistele kaupade ja teenustena, mida neile pakume.

See tähendab ettevõtlikkust. Erasektori töökohad aga kahanevad ja nende tootlikkus on tagasihoidlik.

Tõdegem – ülikoolidest lähtuva innovaatilise ettevõtluse kasvu godoolik ootus ja lootus selle imettegevasse jõusse on seni luhtunud, ehkki vähema tähendusega häid näiteid on. Ja ega muutus saagi tulla, kui probleem jätta peamiselt ülikooli ja teadlaste õlgadele. Linna aktiivsem roll ülikoolide ja ettevõtluse lähendamisel on võimalik ja vajalik, kuid sellega peaks rohkem tegelema.

Iseenesest ei tule midagi. Mõelge sellele, kui valima lähete.

KRISTEL VISSOR Tartlane, 1. aasta üliõpilane Valimisnumber IRLi nimekirjas on 175 IRL on ainukene erakond, kellel on otseselt praeguseid tudengeid puudutav ja nende tulevikuotsuseid mõjutav plaan.

Ma kandideerin samuti Tartu volikokku ja kavatsen olla kõigi tudengite eestkõnelejaks, et see idee ka ellu viidaks. Mina tahan Tartusse elama jääda ja siia oma pere luua. Tudengid peavad Tartu linna asjades rohkem kaasa rääkima. Ma olen kindel, et õppelaenu tagastus toob meid linna otsuste tegemisele veelgi lähemale.

Margus Tsahkna Tartu linnapeaks!

9

Tulevik Vanavanemad Kuigi pensionid on väikesed, toetavad meie eakad ka rahaliselt oma lapsi ja lapselapsi. Õppelaenu vabastus toob meie eakatele kergenduse oma järeltulijate aitamisel.

Samuti muutuvad eakatele suunatud toetused ja teenused paremaks, sest linnaeelarvesse tekib selleks lisaraha.

Uued lasteaiakohad, parem haridus Linnakassa kasvatamine võimaldab omakorda parendada kõigi perede olukorda. Tartu vajab 700 uut lasteaiakohta.

Ka see on väga oluline eesmärk tartlaste arvu suurendamiseks. Noor soovib kindlustunnet, et pere loomisel tagab linn tema lapsele lastehoiuteenuse ja kvaliteetse koolihariduse. Tartu on Eesti hariduspealinn – koolid on head ja muutuvad veel paremaks. Uued töökohad aitavad meil lahendada ka lasteaiakohtade probleemi. Samuti täidame lubaduse, et iga laps saab vähemalt ühe huviringi tasuta.

Ettevõtjad ja tööandjad Tänases Eestis on ettevõtjate üks tõsisemaid probleeme haritud töötajate puudumine. Õppelaenu vabastus jätab paljud haritud noored Tartusse ning seeläbi aitab luua uusi ja kõrgepalgalisi töökohti.

Uued kõrgemapalgalised töökohad kõigile tööealistele tartlastele. Haritud inimesed toovad endaga kaasa ka kõrgema palgaga töökohad. Kui tudengid otsustavad jääda Tartusse, tekkivad siia ka uued töökohad mitte ainult kõrgharidusega inimestele, vaid kõigile.

Õppelaenu vabastus toob meie eakatele kergenduse oma järeltulijate aitamisel.

10

Margus Tsahkna Tartu linnapeaks!

Prof. ANDRES METSPALU Eesti Geenivaramu juht Tartu on kujunenud kohaks, kus näiteks geeni- ja biotehnoloogia valdkonnas on inimesi erasektoris rohkem kui akadeemilistes laborites.

Seda tohutut potentsiaali tuleks laiendada ka rahvusvahelisele tasandile. Eesti Geenivaramu ja mõne teise asutuse-ettevõtte näitel võin kinnitada, et just Tartus asub geenitehnoloogia üks rahvusvahelisi tippkeskusi, mis pakub huvi nii suurtele ja vanadele ülikoolidele kui ka vägevatele firmadele. Siin on maailmatasemel teadlased, tudengitest järelkasv ja toetav, kultuurne elukeskkond. Samal ajal näen ma ka teistes valdkondades väga suurt arenguvõimalust teaduspõhise ettevõtluse arendamiseks Tartus. Tartu linna teebki unikaalseks see, et meil on ülikool ja tudengid. Et meie ülikool on maailmatasemel tunnustatud, siis on ka Tartul võimalus kujuneda rahvusvaheliseks teaduspõhise ettevõtluse keskuseks.

Iga samm selleks, et tudengid jääksid Tartusse elama, teadlased tuleksid tagasi välismaalt ja looksid oma tuleviku siia, teenib eelkirjeldatud eesmärki, annab võimaluse kõrgelt tasustatud töökohtade loomiseks ja Tartu teadusmaailma kaardile toomiseks.

Margus Tsahkna välja käidud õppelaenu tagastuse plaan on just üks selliseid värskeid ideid, mis sobib Tartule kui ülikoolilinnale. Ja loodetavasti ka tudengitele!

PRIIT ALAMÄE Nortali juhatuse esimees Nortal on alguse saanud Tartust.

Omal ajal tudengite loodud ettevõte on kasvanud 600 töötajaga ja maailmahaardega Baltimaade suurimaks IT-firmaks, mille käive ulatub 42 miljoni euroni. Nortal tegutseb viieteistkümnes riigis, alates Põhjamaadest ja lõpetades Aafrika ja Lähis-Idaga. Igapäevaselt töötame selle nimel, et leida ja hoida häid spetsialiste ning pakkuda neile väljakutseid nii Eestis kui ka väljaspool. Lisaks heale palgale ootavad meie inimesed meilt ka mõnusat töökeskkonda. Nortali Tartu kontoris töötab u 150 tublit inimest. Me teeme juba pikki aastaid koostööd Tartu Ülikooliga ja Tartu kui tugeva IT-haridusega ülikoolilinn jääb meie jaoks alati oluliseks.

Tänapäeva tarkvaraarenduse maailmas võib rahvusvahelisi ja mastaapseid projekte ellu viia ükskõik millisest geograafilisest punktist. IT-sektori ettevõtted loovad töökohti eelkõige sinna, kus on tugevad ülikoolid ja kus inimesed ka pärast ülikooli lõpetamist elada tahavad.

Tartu on kindlasti selline koht.

Olukorras, kus kogu maailm on noorte ees lahti, peaks linn aktiivselt tegelema sellega, et tudengid ka pärast ülikooli lõpetamist oma elu just Tartuga seoksid. Tartu võitleb talentide pärast mitte ainult Tallinna, vaid ka kogu muu maailmaga. Mida rohkem jääb Tartusse inimesi pärast ülikooli lõpetamist tööle, seda enam elavdab see kohalikku elu ja majandust ning võimaldab veelgi rohkem investeerida Tartu kui elu-, haridus- ja ärikeskkonna parandamisesse.

Perekond

TERVE PERE Margus Tsahkna unistus on, et Tartust saaks parim perelinn Eestis, kus vanematel oleks tasuv töö ja lastel võimalus areneda eluterves keskkonnas.

K

õik eeldused selleks on olemas, linnal tuleb teha vaid julgeid otsuseid, mis sellest eesmärgist lähtuks. Eesmärgi täitmiseks tuleb lähtuda töö ja pereelu ühitamisest. Vanemad peavad saama käia tööl, et võimaldada oma perel normaalselt elada ja lastel areneda.

Suur häbiplekk Tartu üle-eestiliseks häbiplekiks on lasteaiakohtade järjekord. Lasteaiakoha puudumise probleem kimbutab eelkõige just kõige pisemate laste vanemaid, sest kui pärast vanemahüvitise lõppemist ei ole vanemal lasteaiakoha puudumise tõttu võimalik tööturule naasta, mõjutab see oluliselt pere majanduslikku olukorda. Täna on Tartus puudu u 700 lasteaiakohta. Sellega oleme kõige pikemate lasteaiajärjekordadega linn. 2009. aastal sõlmitud Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepingus oli punkt, et 2013. aastaks lahendatakse lastehoiu probleem, kuid seni ei ole seda juhtunud. Meil on plaan, kuidas see järgmise kolme aasta jooksul teoks teha. Nimelt on regionaalministri haldusalas eraldatud järgmiseks Euroopa tõukefondide perioodiks raha, millega saab luua 2000 uut lasteaiakohta.

Kui Tartu linn leiab kaasfinantseeringuks raha, siis suudame rajada vähemalt 500 uut lasteaiakohta – ja selle raha me leiame!

Samuti on sotsiaalministeeriumi haldusalas ette nähtud euroraha lastehoiu teenuse toetamiseks. Seda mitte ainult tavalastele, vaid ka erivajadustega lastele, et nende vanemad saaksid tööturul osaleda.

See huvitav huviharidus Tartu koolid on head ja meie plaan on gümnaasiumide kõrval teha korda ka kõik põhikoolid, et Tartu lapsed saaksid parimat haridust Eestis.

Samas on perede võimalused oma laste vaba aega huviharidusega sisustada väga erinevad.

Seepärast teeme nii, et igale lapsele oleks vähemalt üks huviring tasuta, mis aitab oluliselt kaasa lapse arengule. Tähtis on iga laps.

Muutuva peremudeli tõttu on üha rohkem neid lapsevanemaid, kes kasvatavad oma lapsi üksi. Just nemad on majanduslikult ning ka töö- ja pereelu ühitamisel kõige keerulisemas olukorras. Lastehoiu probleemi me lahendame,

kuid tihti ei saa teiselt poolelt kätte elatisraha.

Siin peab oma tuge pakkuma linn, aidates elatisrahade kokkuleppimisel ja vajadusel kohtutee läbimisel nii juriidiliselt kui ka materiaalselt.

Samuti tuleb linnal proovida lahendada huvihariduse korraldus nii, et lapsel oleks võimalik sellega tegeleda võimalikult oma kooli lähedal.

See vähendaks vanemate logistikaprobleeme, mis kaasnevad lapse kool-huviring-kodu skeemiga.

Oma kogemus: Margus teab, et töö ja pereelu ühitamine on väljakutse igale perele!

Vanavanematele lastehoiutasu?

Tartus peab olema hea ja turvaline elada ka nendel peredel, kus on puudega laps. Selleks viime ellu koos sotsiaalministeeriumiga tööhõive ja omastehoolduse plaani, mille sisuks on see, et iga pere saaks just neile vajalikud paindlikud teenused – et puudega laps oleks hooldatud ja vanemad saaksid käia tööl. Kindlasti toetame Tartu lähedale rajatava Maarja Päikeseküla ehitamist.

Kuid perre kuuluvad ka vanavanemad. Meil on plaan, mille järgi saaksid ka need vanavanemad lastehoiutasu, kes kodus lapsi hoiavad. Tihti on just nemad parimad lapse kasvatajad kodustes tingimustes ja pensionilisa tuleb kogu perele kasuks.

Margus Tsahkna Tartu linnapeaks!

11

Eakad

VANANEME VÄÄRIKALT Omastehooldus on kujunenud ühiskonnas üheks kõrvetavamaks probleemiks. Oluline on puudega inimestele ja eakatele suunatud teenuste arendamine, mis puudutab omastehooldust. Koos riigiga viime ellu omastehoolduse reformi Tartus, tagades eakatele väärika vanaduspõlve ka siis, kui tervis kõige parem ei ole.

K

uid ka tervisest pakatavatele eakatele peab Tartu pakkuma aktiivse tegutsemise võimalusi ja keskkonda, kus elada koos oma noorema põlvkonnaga ning neile eeskuju andes rõõmsalt eakapõlve nautida.

Omastehooldus ei puuduta ainult erivajadustega inimesi, vaid ka nende perekondi ja lähedasi, kes hooldavad oma pere- ja tööelu kõrvalt iseendaga mitte hakkama saavaid inimesi. Abivajajateks pole ainult puudega inimesed, vaid ka eakad, kes üksi enam toime ei tule.

Peaaegu igas peres on keegi, kelle eest tuleb hoolt kanda.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehena olen omastehoolduse teemaga aktiivselt kokku puutunud ja tegelenud.

Järgmised neli aastat on erivajadustega inimeste ja nende

12

Margus Tsahkna Tartu linnapeaks!

hooldajate olukorra parandamiseks määrava tähtsusega, kus lisaks riigile on vaja eelkõige kohaliku kogukonna, Tartu linna, aktiivset tegutsemist. Tartu linnapeana saab omastehooldus minu üheks tähtsamaks teemaks.

Omastehoolduse kava Omastehooldus pole kaastunde teema. Sellel on ka oma majanduslikud mõõtmed, sest täna on puudus paindlikest teenustest, et omaste eest hoolitsevatele inimestele võimaldada eneseteostust, et nad saaksid käia tööl, veeta aega oma lastega, käia puhkusel, kinos või teatris nii, et süütunne kodus üksinda oleva lähedase pärast hinge ei näriks.

Eakad Enamikku inimesi tabab olukord, kus lähedase eest tuleb hoolitsema hakata, ootamatult. Ent tegu on ju tööinimestega, kes järsku seisavad fakti ees, et töötamine perekonna kõrvalt on ülimalt raskendatud või üldse võimatu. “Me ei saa lähtuda sellest, et see on normaalne, kui 40–50aastased inimesed jäävad kolksti töölt ära, jätavad oma eriala, väljaõppe, käivad maha ja käivad alla. Kui nad hooldavad omakseid aastaid, siis nad ei tule enam tööturule tagasi,” on öelnud ajakirja ja telesaate “Puutepunkt” peatoimetaja Tiina Kangro. Ülimalt väike hooldaja tasu lähedase eest hoolitsejale seab väga raskesse majanduslikku olukorda hulga peresid ning on ka riigile ja omavalitsusele kulukas, sest töötab vaid väljaminekute mehhanismil. Kui aga paindlikud hoolekandeteenused võimaldaksid omakseid hooldavail inimestel tööl käia, parandaks saadav sissetulek oluliselt perekondade elujärge. Samal ajal oleks riigil koostöös omavalitsustega saadud maksutulust võimalus hoolekandeteenuseid arendada.

Seepärast tahan Tartu linnapeana koostöös sotsiaalministeeriumiga ellu viia ambitsioonika omastehoolduse kava, millega vähendame oluliselt hoolduskoormust ja loome erivajadustega inimestele parima elukeskkonna.

Selleks on riigil ette nähtud üle 100 miljoni euro.

Paindlikumad teenused Täna on olukord omakseid hooldavate inimeste jaoks must-valge. Kas leida koht hoolekandeasutuses, mis paljudele majanduslikult üle jõu käib või hooldada ligimest kodus, mis omakorda seab piirid hooldaja eneseteostus võimalustele ja seeläbi ka majanduslikule olukorrale. Omastehoolduse kava eesmärk on luua paindlikud tingimused ning võimaldada nn intervallhooldust, mille eesmärk on jagada hooldamise rasket tööd omaste ja hoolekandeasutuste vahel. See võimaldaks lähedast hooldaval inimesel süümepiinu tundmata teostada end ka tööturul ja parandada seeläbi oma perekonna majanduslikku olukorda.

Erivajadusega inimeste hooldamine kodustes tingimustes, kus elukeskkond on hooldatava jaoks oluliselt parem, lõpeb aga lähedase hooldaja jaoks enamasti samuti muust elust kõrvalejäämisega. Siinkohal on oluline tagada hooldaja teenuse võimalus ka kodus. Erivajadustega laste vanematele annab paindliku lastehoiuteenuse tagamine samuti võimaluse töölkäimiseks.

Häirenuputeenus, isiklik abistaja, tugiisik, eluruumide kohandamine vastavalt vajadustele, nõustamine ning virtuaalsed teenused aitavad omaste eest hooldajatel oma töö- ja pereelu ühitades tagada ka abivajajale väärika elu.

Koostöös riigiga toetame ka puudega laste Maarja Päikeseküla rajamist, millest kujuneks Lõuna-Eestile nüüdisaegne ja kompleksne keskus.

Väärikas vananemine On selge, et lisaks uuele nooruslikule jõule, mida Tartu vajab, tuleb väärtustada ka selle linna arengusse juba panustanud elanikke. Kui ütlen, et Tartu peab saama kogu pere linnaks, siis pean selle all silmas peresid, kuhu kuuluvad lisaks lastele ja nende vanematele ka vanavanemad ning vaarvanemadki!

Tähtsaimaks on eakate sissetulekute suurendamine.

Selle teemaga olen Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehena

Omastehooldajatele suurem toetus ja paremad tugiteenused!

Aastakümneid rasket tööd teinud omastehooldajad on pälvinud avalikkuse tähelepanu. Välisvahenditest planeeritav rohkem kui 100 miljoni eurone rahasüst võib nende tegevust järgnevatel aastatel tunduvalt kergendada. Seda juhul, kui omavalitsused on valmis JÜRI KÕRE riigile partneriteks hakkama Tartu abilinnapea teenuste arendajate, korral- 1996–97, 1999–2001, dajate, hoolduse lõppemi2011–2013 sel hooldaja tööturule Valimisnumber IRLi suunaja jm tegevuste osas. nimekirjas on 163 Tartu linn on selliseks rolliks valmis ja Tartu võiks saada vastava projekti liidriks.

Kohaks, kus uus omastehoolduse mudel välja töötatakse, lihvitakse ja n-ö töökõlblikuks kujundatakse.

Tartu tugi puudega lapse hooldajale on tänagi tavapärasest suurem. Lähiaja eesmärk on lapse hooldaja toetuse tõstmine, pikemas perspektiivis 1 alampalga tasemele. Samal ajal on hädavajalik teenuste mahu märgatav kasvatamine.

Näiliselt lihtne plaan taotleda sajast miljonist eurost kümnendikku Tartule eeldab aga omapoolset valmisolekut. Hooldekodu kohad intervallhoolduseks, päevakeskused päevahoiuks, koduhoolduse süsteemi jm on Tartus olemas, kuid mahult piiratud ja nõuab arendamist. Institutsioonide laiendamiseks riik aga raha ei planeeri. Vaja on kohalikku valmisolekut suunata hoolekandesse varasemast rohkem raha. Tartu on innovaatiline linn ja seda kasutades saame koos linlastega rakendada ka moodsaid hoolduskoormust vähendavaid tehnoloogiaid. Mina olen valmis oma tööd tartlaste heaks jätkama.

aktiivselt tegutsenud – järgmisel aastal tõuseb keskmine pension 5,8%. Saavutasime ka selle, et keskmine pension on 2014. aastast tulumaksuvaba. Juba eelmisel aastal jõustus aga vanemapension, millega väärtustatakse ka lapsi kasvatanud eakaid.

Oluline on eakatele suunatud teenuste arendamine ja aktiivsete ajaveetmisvõimaluste tagamine. Annelinna ja Maarjamõisa rajatavad uued tervisekeskused tagavad parema tervishoiuteenuste kättesaadavuse.

Tartut vaevav lasteaiakohtade puudus on paljud vanavanemad pannud aga olukorda, kus lastelaste hoidmine on nende igapäevaseks tööks. Ollakse asendamatuks toeks oma lapselaste hoidmisel, kasvatamisel ja arengu mõjutamisel. Seepärast peab Tartu vanavanematele lapsehoiuteenuse eest ka mõõdukat töötasu võimaldama, sest see aitab ju tegelikult linnal lastehoiuga seonduvaid probleeme lahendada.

Margus Tsahkna Tartu linnapeaks!

13

Lastekodu

IKKA LASTE HEAKS Tartu Kristlik Noortekodu ehk Riiamäel asuv lastekodu, uue moodsa sõnaga asenduskodu tähistas suvel oma 13. tegevusaasta täitumist. Margus Tsahkna oli see, kes noortekodu mõtte idanema pani.

2000.

aasta varasuvel panid Külli Kool ja Siiri Tsahkna seljad kokku, võtsid piigid kätte ning võitlesid koos mõne abilisega selle eest, et luua enda nägemuse ja tahtmise järgi lastekodu. See läks neil korda ja praegu on noortekodus ligi poolsada kasvandikku, kellest kolmandik elab Era tänaval asuvas peamajas. Ülejää-

14

Margus Tsahkna Tartu linnapeaks!

nud elavad ühel või teisel viisil noortekoduga seotud korterites. “Alguses tundus oma lastekodu loomise idee hullumeelsena ja eks ta seda oligi. Kuid hullumeelsed inimesed ongi need, kes muutusi esile kutsuvad ja tänaseks on saanud Tartu Kristlikust Lastekodust oma tulemuste poolest üks kõige parem asenduskodu Eestis,” meenutab Margus Tsahkna.

Lastekodu Kui sihid on siirad

Uued tuuled,

Kõige peamine tingimus noorele aga puri ja kurss püsivad noortekodus elamiseks on õppimine ja Kahe aasta eest otsustas Külli Kool koolis edenemine. See on tegijate meejuhatajatööst loobuda. Siis oli vaja lest absoluutselt kõige alus. Selle nimel noortekodusse inimest, kes jõuaks ja tehakse ka tublisti tööd. Kogu noortetahaks seda tööd teha. Nad kutsusid kodu personal on palgatud selle arvesnoortekodu juhatama Kristjan Pallavi, tusega, et kasvatajad oleksid alati valkes oli küll enda elu ja tegemised mis aitama ja juhendama lapsi nende suuresti juba pealinnaga sidunud, koolitükkides, olgu mureks siis kunstikuid õpingud Tartus olid veel pooleli. ajalugu või keemia. Kui peaks hõikaVärsket verd on igasse kollektiivi tarvis ma välja ühe loosungi, siis võiks see ja Kristjan on heaks näiteks, kuidas kõlada: igale lapsele maksimaalne Tartus ülikooli lõpetanud ning võimetekohane kooliharidus!

Tallinnasse elama läinud noor tagasi Teise olulise asjana tuleb nimetada koju pöördub. rõhuasetust laste sotsiaalsetele oskusKristjani sõnul on noortekodu töö tele ja vaba aja kvaliteetsele sisustamijätkuvalt heal tasemel, sest siit on sele. Sotsiaalsed oskused on noortepaljud noored läinud ülikoolidesse kodu silmis just selleks eelduseks, et edasi õppima ja hiljem oma eluga noor ühel hetkel iseseisvat elu elama hakkama saanud. “Probleem on selles, hakates oma asjatoimetustega hakkaet kuigi meie tulemused on Eesti ma saaks. Et ta oskaks enda eest hoolt parimad, ei mahu me oma meetoditekanda, oskaks suhelda, mõistaks, mis ga riigi kehtestatud raamidesse – tema ümber maailmas toimub jne. iga päev tuleb võidelda bürokraatliku Noortekodu laste vaba aega sisustavad lähenemisega,” nendib Kristjan. “Tunkõikvõimalikud trennid, muusikalised dub, et riigi arenedes bürokraatia üha ja rahvakultuuriga seotud tegevused, kasvab, kuid inimene ja meie puhul mis aitavad kaasa sellele, et ei jääks iga konkreetne laps, kaob ära. Ma ei aega rumaluste ja pahandustega ole sellise lähenemisega nõus, sest iga Ajavad ühist asja: Margus Tsahkna ja tegelemiseks. Tundub mõistlik. meie laps vajab täiesti isiklikku suhtuKristjan Pallav, kes kandideerib IRLi Kuigi noortekodu loojad tookord mist ja arendamist ning see nõuab nimekirjas numbri all 206. otseselt sellele ei mõelnud, sai nimi süsteemi paindlikkust,” ütleb Kristjan. lastekodule täpselt õige – Tartu Kristliku Noortekodu Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe ametit pidav põhirõhk ja tähelepanu ongi pühendatud just noorte elluMargus on temaga nõus. “Riigil on teoreetiliselt õige astumise ja iseseisvumise perioodile. Kogemused näitavad lähenemine, kuid tegelikus elus see ei tööta. See on teema, väga selgelt, et kõige keerulisem on noorele inimesele see mis tuleb lahendada, vähendades ülereguleerimist ning hetk, kui tuleb just kui ootamatult iseseisvuda ja omal usaldades rohkem lastega töötavaid inimesi. Oluline on, käel hakkama saada. Noortekodu selge suund ja eesmärk et tulemus oleks hea, ja selle mõõdupuuks on, kas noor on noor võimalikult rahulikult ning sujuvalt teele saata, ja saab ellu astudes ise hakkama või tuleb tagasi sotsiaaltänase päevani on eesmärgiga ka suurepäraselt hakkama süsteemi,” lisab Margus. saadud.

Juuratudengi lugu

Kristjan on minu meeskonna liige.

Paljud räägivad, aga vähesed teevad – Kristjan kuulub nende viimaste sekka.

Kui Marguse ema Siiri koos Külliga lastekodu looma hakkas, õppis Margus Tartu Ülikoolis õigusteadust. Et Siiri ja Külli polnud tol ajal kumbki seadustes erilised orienteerujad, võeti Margusel kodus nööbist kinni. Sõnum oli lihtne – nüüd on vaja teha. Aita! Koos oma sõpradega aitaski Margus mõelda väga paljudele asjadele. Alates loodava MTÜ põhikirjast, mille ta koos sõpradega koostas, kuni riigilt tunnustuse, rahastuse ja toetajate leidmiseni. Vahepeal oli Margusel noortekoduga niipalju tegemisi ja seoseid, et kohati arvati, et ta ise on ka noortekodu kasvandik. Margus on tänagi jäänud noortekoduga tihedalt seotuks, sest oma koduks peab ta ikka Tartut, ja nagu lubab – tuleb hea meelega võimalusel Tartu linna juhtima.

“Tavaliselt peeti mind noortekodu kasvandikuks ja ausalt öeldes olin selle üle väga uhke,” muigab Margus.

Kristjanil on nüüd uus väljakutse, sest Marguse kutsel kandideerib ta Tartu linnavolikokku. “Arvan, et Tartu ühe suurima asenduskodu juht võiks olla esindatud ka volikogus. Minu teemaks oleks just töö noortega ja seepärast tahan hakata kuuluma linnavolikogu sotsiaalkomisjoni,” põhjendab Kristjan oma otsust. Margus lisab: “Kristjan on minu meeskonna liige. Paljud räägivad, aga vähesed teevad – Kristjan kuulub nende viimaste sekka.”

Margus Tsahkna Tartu linnapeaks!

15

Intervjuu

PAKATADES VÄRSKUSEST

Põline tartlane Margus Tsahkna ütleb intervjuus, miks Tartu vajab vahetust ning miks ta kandideerib linnapeaks. Tal on värsked ja läbimõeldud ideed, mis tõmbavad Tartu elu käima.

Miks jälle kandideerid?

Mul on meeles, et kui ma rohkem kui kümme aastat tagasi esimest korda Tartu volikogusse kandideerisin, olid Tartu põhiprobleemideks lasteaiakohtade puudus, jalgrattateed ja huviharidus. Kui ma eelmistel valimistel linnapeaks kandideerisin, ei olnud need probleemid kuskile kadunud,

1616

Margus Tsahkna Tartu linnapeaks!

ja ma lubasin muutust linnajuhtimises. See kõnetas paljusid tartlasi ja ma sain väga hea tulemuse, peaaegu 4000 häält. Kahjuks leppis toona Reformierakond Keskerakonnaga kokku ja muutust ei toimunud. Neli aastat hiljem lubab juba 15 aastat linnapea kohta hoidnud Reformierakond ei tea mitmendat korda jalgrattateid ja lasteaia-

Intervjuu Tartu potensiaal tuleb tõeliselt avada Tartu teeb erakordseks see, et ta on ülikoolilinn. Siin on üle 20 000 tudengi, Eesti parimad teadlased ja suure-pärane elukeskkond.

Kahjuks ei ole selles peituv potentsiaal täies mahus tartlastele avanenud. Tasuvad töökohad on võimalikud siis, ENE ERGMA kui toodetakse lisaväärtust.

Riigikogu esimees Teadmistepõhine ettevõtlus Valimisnumber IRLi on just see valdkond, mis nimekirjas on 158 koostöös ülikooliga aitaks luua siia kõrgema palgaga töökohti, meelitaks tudengeid pärast kooli lõpetamist meie linna elama jääma ning kujundaks Tartust parima elukeskkonnaga linna terves Eestis. Meil on plaan, kuidas need eesmärgid ellu viia, sest Tartu juhtimine vajab värskust.

tähtis riigi tasemel kogemus, sest olen osalenud järgmise Euroopa rahade perioodi väljatöötamisel ja tean, millised võimalused seal Tartule avanevad.

Mida kohe Tartus muudaksid?

Kaotaksin lasteaiakohtade järjekorra. Olen osalenud regionaalministri halduses oleva eurorahade meetme väljatöötamisel – sellega luuakse 2000 uut lasteaiakohta seal, kus on jätkuvalt kõige suuremad probleemid, ja Tartu on üks nendest linnadest.

Räägi oma haridusteest.

kohtade probleemi lahendamist. See ei ole enam tõsiseltvõetav ning on selge, et linnapea erakonnal on ideed otsas ja valitsemisväsimus kallal. Tartlaste huvides on on vaja vahetust. Põlise tartlasena polnud mul muud varianti, kui uuesti kandideerida.

Miks Tartu ikka südamel, kuigi elad Tallinnas?

Tartu on mu kodulinn. Olen siin sündinud, kasvanud ja koolis käinud. Tean siin kõiki nurgataguseid. Ma tunnen, et see on minu linn kõigi oma veidruste ja omapäradega, mille pärast tallinlased meid ei salli. Mulle meeldib tartlaste silmavaade, mida on raske kirjeldada. Mul on tunne, et Tartu Vaim on mind puudutanud ja see ajab mind tagasi kodukohta.

Milline on sinu suurim erinevus praegusest linnapeast?

Arvan, et praegune linnapea on oma ameti vang. Ta ei saa midagi muud teha, sest see oleks tagasiminek. 15 aastat linnapea kohta hoidnud erakond ja peaaegu seitse aastat linnapea ametit väsitab tahes-tahtmata ära igaühe.

Erinevus ongi selles, et ma olen värskem. Samuti on

Ma olen hea näide elukestvast õppest. Pärast Karlova Gümnaasiumi lõpetamist astusin Tartu Ülikooli usuteaduskonda, kus õppisin neli aastat. Et üks kõrgharidus oli tasuta, viisin oma paberid õigusteaduskonda, kus õppisin neli aastat kuni lõpueksamini. Vahepeal õppisin vahetusüliõpilasena rahvusvahelist õigust Toronto Ülikoolis.

Kui tagasi tulin, sattusin tööle Tallinnasse ja lõin pere.

Seepärast lükkus ülikooli lõpetamine mõned aastad edasi, ja kui tuli võimalus seda teha, selgus, et enamik ainepunkte olid aegunud. Nüüd olen jõudnud jälle Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli õigusteaduskonna kolmandale kursusele, olles aga viimase kümne aasta jooksul ise seaduste tegemise juures olnud.

Millega tegeleksid, kui ei oleks poliitik?

Suure tõenäosusega oleksin ma muusik, laulja, ma arvan.

Muusika on mul sees pidevalt helisemas. Ma tunnen tohutut energiat, kui mul õnnestub harva mõnel laval laulda.

Ma ei tea, kas see inimestele ka meeldib, aga mina saan väga suure elamuse, mis aitab tööd edasi teha. Et ma aga lavadele just väga tihti laulma ei satu, siis olen kõva autolaulik – tihedad sõidud näiteks Tartu–Tallinna vahel mööduvad ikka lemmikplaate kuulates ja kõva häälega kaasa lauldes.

Margus Tsahkna Tartu linnapeaks!

17

Intervjuu

Tartu vajab värskust ja seetõttu on linnavalitsemises vajalik vahetus. Mul on ideid ja ma tahan need koos tartlastega ellu viia.

Millega tegeled vabal ajal?

Olen palju koos oma lastega, sest olen aru saanud, et nad kasvavad väga kiiresti suureks ja siis neid enam kodus pole. Vabal ajal mängin tennist ja korvpalli. Suvel golfi.

Eelmisel aastal sain jõuluvana käest kingituseks osalemise Tartu suusamaratonil. Sõitsin selle küll kerge eelneva hirmuga, aga siiski edukalt läbi. Mõne kuu pärast teen seda jälle.

Mis sind Tartus võlub?

Mu ema maasikatalu on kohe Tartu külje all Lemmatsil.

Minu jaoks on vana traditsioon, et aitan oma vanemaid paar nädalat ja käin ka Tartu turul maasikaid müümas.

Uue põlvkonna tegija Tunnen Margus Tsahknat üle kümne aasta erinevatest olukordadest ja ametitest.

Minu hinnangul on ta üks uue põlvkonna poliitikuid, kes on õigustanud lootusi ja usaldust.

Margus on jäänud truuks kindlale maailmavaatele ja põhiväärtustele, olgu see TUNNE KELAM pressinõuniku, erakonna peaEuroopa Parlamendi sekretäri või Riigikogu liikme liige amet. Mul on eriti hea meel tema tegevuse üle meie parlamendi sotsiaalkomisjoni esimehe kohal, kus ta on järjekindlalt ellu viinud kristlik-sotsiaalseid põhimõtteid, mis erinevad niihästi lausliberalismist kui ka sotsialistlikult riigilt kõike ootavast hoiakust. Margus on olnud eeskujuks ka perekonnaisana ja laste kasvatajana. Tartu juhtimine vajab värskendust ja noori juhte ning mina näen Margus Tsahknas selleks lootustandvat võimalust. Kui elaksin Tartus, siis oleks Margus minu esimene valik.

18

Margus Tsahkna Tartu linnapeaks!

Tegin seda enne poliitikaga alustamist ja teen seda tänaseni. See on suurepärane kogemus ja infoallikas, kust saad teada kõik Tartus peituvad mured-rõõmud. Üks minu võitlustest on Tartu avaturu säilimine. Turg peab jääma!

Oled tegelenud riigi tasandil probleemidega.

Kui lihtne on end viia kurssi kohaliku linna teemadega?

Hoian Tartu teemadel silma peal, sest esindan Riigikogus Tartu linna elanikke.

Kes võiksid olla sinu valijad?

Minu valija võiks olla terve pere, alates noortest kuni eakateni, sest minu sõnum on perekeskne. Samuti Tartu tänased tudengid, keda ootan siia elama ja oma peret looma.

Miks peaks hääletama just sinu poolt?

Otse öeldes – 15 aastat linnapea kohta hoidnud erakond hakkab väsima. Samas vajab Tartu värskust ja seetõttu on linnavalitsemises vajalik vahetus. Mul on ideid ja ma tahan need koos tartlastega ellu viia.

Mida tartlased võidaksid, kui sina oled linnapea?

Ma olen justkui puhas leht. Ma ei sõltu mitte kellegi eelnevatest poliitilistest või ärilistest kokkulepetest. Ma olen vaba mees ja mul on kümneaastane riigipoliitika kogemus.

Kas sa päriselt jätaksid ka oma riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe töö ja elu Tallinnas ning tuleksid Tartusse linnapeaks?

Olen selle teema enda jaoks põhjalikult enne kandideerimisotsust läbi mõelnud ja vastus on, muidugi tulen Tartusse, kui mind linnapeaks valitakse. Minu toetajad võivad kindlad olla, et ma ei ole peibutuspart, vaid pühendan ennast Tartu linnapeana täielikult Tartule ja kaaslinlastele. Mul on küll väga huvitav töö ja olen sotsiaalkomisjoni juhtides saanud hea kogemuse, mida Tartus rakendada, kuid linnapea amet on mulle kui mitmenda põlve tartlasele äärmiselt põnev väljakutse.

Pöördumine

TULE JA KÜSI! IRLi ÖÖTELK on Rüütli tänaval igal neljapäeva, reede ja laupäeva öösel.

Järgmiste nädalate jooksul näete Margus Tsahknat ja tema meeskonda kõikjal Tartus. Ärge häbenege ja võtke tal nööbist kinni ning küsige, mida soovite teada.

Meil on hea meel, kui meie meeskonnaga ühinete kas toetajana, vabatahtlikuna või aktiivse liikmena. Selleks kirjutage margus.tsahkna@irl.ee

Ajage sõprade seltskond kokku ja kutsuge Margus Tsahkna kohtuma, saates kirja aadressil margus.tsahkna@irl.ee

Juba kolmandat korda toimub ka tasuta kontsert

“Tsahkna & sõbrad”!

13. oktoobril algusega kell 18:00 Tartu Vanemuise Kontserdimajas. Lavale astuvad Koit Toome, Rolf Roosalu, Teele Viira ja teised.

Uudiseid ja tegevusi saab jälgida Margus Tsahkna Facebooki leheküljelt.

Rists천na