Konservatiiv nr2 2012 - vaheleht Visioon

IRLi VISIOON (projekt)

Head IRLi liikmed ja kaasam천tlejad. Teie ees on erakonna visiooniprojekt, kuhu ootame ideid, ettepanekuid ja kommentaare. Teil on erakonna maailmavaatelise pale kujundamisel oluline roll. Ajame koos Eesti asja.

Ajame Eesti Asja

I EESTI OLUKORRA LÜHIKÄSITLUS EESTI OLUKORRAST

Lisaks põhjalikele muutustele ühiskonna- ja riigi­korralduses on meie taasiseseisvumise esimesed aastakümned langenud ajale, mil kogu maailma majandus täielikult teiseks muutub. Eesti inimesed pidid kohanema vaba turu konkurentsiga.

Me oleme uskunud, et avatud majandus toob meile edu ja jõukuse. Me oleme otsustanud, et riik ja ettevõtlus peavad olema võimalikult lahutatud, sest riigil puudub moraalne õigus valida võitjaid.

Me oleme teadnud, et viimasel kahel aastakümnel toimunud majanduse täieliku reformimise vältel on meie avatus ja välisinvesteeringud Eestisse olnud paratamatud, vajalikud ja kasulikud.

Eesti on hea riik. Kuid inimlik ja õige on soovida, et ta oleks veel parem. Seda soovib ja selle nimel on valmis vaeva nägema ka IRL. Meil on kindlad seisukohad, mida ja kuidas saaks paremini. IRLi eesmärk on, et Eesti riik tagaks eesti rahva, keele ja kultuuri püsimise nii täna, homme kui ka kaugemas tulevikus.

IRL on olnud Eesti Vabariigi taastamise juures algusest peale. Siis oli küsimus tegeliku sõltumatuse tagasivõitmises. Täna me muretseme elukvaliteedi, heaolu ja eneseteostusvõimaluste pärast, mis on sama tõsised mured. IRL annab endale aru, et aeg ei oota: iga vajalik muutus ja reform, mida me ei tee, on kaotus ja mahajäämus. Maailm tõmbub kokku ja on kõigi ees valla ning on meie endi teha, kui kodune ja ligitõmbav on Eesti kõigepealt meile endile selles uues koosluses. Peame tegema kõik, mis vaja, et aidata ennast ja meie lapsi kindlama elujärje ja turvalisema tuleviku poole. Vaid nii kestab Eesti riik, millele tema rahvas uhke võib olla.

Eesti valikud sõltuvad üleilmastumisest Meie valikud ei ole kaugeltki lõppenud. Me elame koos Euroopa Liidu ja kogu maailmaga läbi tööstuspõhise majanduse teisenemist. Informatsioon ja selle peadpööritava kiirusega arenevad edastusviisid on hakanud asendama tooraine, masinate ja traditsiooniliste töövormide tähtsust.

Niivõrd suur elumuutus keerab pea peale ka tavaarusaama tööst ning inimese eluviisist. Digitaalmajanduse ja infotehnoloogia mõju igas eluvaldkonnas erinevatele protsessidele on põhjalikult muutnud ja muudab veelgi globaalse kaubanduse, majanduse ja koostöö loomust.

Tootmises muutuvad üha tähtsamaks juhtimine, logistika ja pidevalt uuenev tarkvara, klassikaliste sisendite osatähtsus muutub samas üha väiksemaks.

Nii nagu trükikunst avas igaühele juurdepääsu teadmistele ja telefon lõi täiesti uue suhtlusdimensiooni, tekitavad 21. sajandi algul loodud võimalused informatsiooni saamiseks ja edastamiseks püsivaid muutusi sotsiaalsetes käitumismudelites, uusi väärtusi ja uusi globaalseid institutsioone.

Tänapäeval osalevad ühe toote valmistamises inimesed erinevatest maailmajagudest. Nuustakul programmeeritud toote võib Kalkuta serveri vahendusel 3D printerist välja võluda üliõpilane Alaskal.

Ettevõtted proovivad kaasata kõige efektiivsemat tööjõudu üle maailma. Riigi- ja keelepiirid omandavad teistsuguse tähenduse. Majandusprotsessid kiirenevad. Kõrgemat tööviljakust ei saavutata enam kiiremate ja võimsamate masinatega, vaid parema hariduse, kiirema kommunikatsiooni ja inimeste kõrgema moti­veeritusega.

Eesti areng on olnud kiire Me ei ole nõus nendega, kes ütlevad, et Eesti areng viimase 20 aasta jooksul on olnud näiline.

Meil läheb paremini kui kunagistel saatusekaaslastel Nõukogude Liidust. Meil läheb mitmeski mõttes paremini kui meie naabritel Lätis ja Leedus või sõpradel Gruusias. Kuid see ei ole oluline, sest me ei võistle ega ehita oma riiki kellelegi ettenäitamiseks. Oluline on vaid see, kui rahul me ise oma riigiga oleme.

Ekslikult on väidetud, et oleme pidanud tegema liiga palju reforme liiga kiiresti. Eesti riigi jaluletõusmiseks ja püsimajäämiseks olid need reformid hädavajalikud. Praegu ei saa me enam rääkida liiga kiiretest muutustest. Pigem võib juhtuda, et kui me kiiresti ei otsusta ega tegutse, jääme hiljaks eesti rahva tuleviku kindlustamisega. Me tegime õige valiku, kui seadsime sihiks tõeliselt iseseisva Eesti riigi.

Nüüd on aeg iseseisvuse võimalused täies mahus ära kasutada Eesti inimeste hüvanguks.

Tänastest otsustest sõltub inimeste usaldus ja lootus kindlale tulevikule, mis on vältimatuks eeltingimuseks kahanemisele pööranud sündide arvu taastõusuks ja tervena elatud eluaastate lisandumiseks.

-2-

Koos majanduskeskkonnaga muutub ka konkurents. Üha vähem konkureerivad omavahel riigid, üha rohkem majanduspiirkonnad. Veelgi enam – konkureerivad nende piirkondade majandusharud teiste piirkondade majandusharudega, ühe kandi kogukondlikud võrgustikud teistega.

Euroopa majandus- ja rahanduskriis näitab, et tugevamad on kogukonnad, kus lisaks nn moodsale majandusele on ka tugev traditsiooniline ettevõtlus. Sellised kogukonnad suudavad ka välisabi ja rahvusvahelise logistika- või impordivõimekuse kokkukuivades ise hakkama saada. Veel tugevamad on need, kes vähemalt mõnes valdkonnas suudavad globaalselt konkureerida ja toota midagi, milleta teised hakkama ei saa.

Nüüdismaailmas on kõikjal, ka meil siin Eestis, uue arengu mootoriks inimene. Inimene, kes tunnetab oma juuri ja saab sellest enesekindlust kogu maailmas tegutsemiseks. Inimene, keda tiivustab väikerahva osaks olemise rõõm ja kohustus. Inimene, kelle tugev kultuur ja hea haridus on osaks tema enda kogukonna väärtushinnangutest. Inimene, kes tahab jõukohast tööd teha, mitte niisama laiselda.

Tööinimene, kes väärib selle eest ka tubli tunnustust ja kõrgelt hindamist, sest iga töö on väärtuslik.

Tasakaalustatud ja kestliku majanduse võtme­ ressurss on haritud ja motiveeritud inimesed ja tugev kogukond, mis suudab globaliseeruvas maa­ ilmas kaitsta oma liikmete huve.

Inimesed on ka Eesti kõige suurem väärtus. Inimesed on Eesti rahva kestmise ainus võimalus. Meie poliitika peab olema suunatud kõigele sellele, mis aitab rahva arvu tõsta ja rahva elujärge parandada.

kodupaigas elanud juba väga kaua ning tänu sellele armastavad oma maad ja oskavad asukoha pakutavaid eeliseid suurepäraselt enda heaks rakendada. Meie loodusliku konkurentsieelisega majandusharud on viimased tuhat aastat olnud põllumajandus – tänapäevaselt öeldes toiduainetetööstus – ning kaubandus ehk tänapäeva mõttes laevandus, logistika ja transiit.

Eesti vajab konkurentsivõimelist ja jätkusuutlikku maa- ja põllumajandusettevõtlust ehk nii toidutootjaid kui toidutöötlejaid, kes tagaks kodumaise ja tervisliku toiduga Eesti tarbija vajadused.

Eesti põllumajandus annab juba täna olulise osa Eesti ekspordist, kuid põllumajandus omab suuremat potentsiaali, võimet ja ka loomulikku konkurentsieelist, et oluliselt suurendada eksporti ja leida oma toodangule uusi välisturge. Siin seisab IRLi arvates ees suur töö, sest tugev põllumajandus toetab jätkusuutlikult meie majanduse ja ajalooliselt väljakujunenud elukeskkonna arengut ja kestmist.

Sõltuvalt rahvusvahelisest poliitilisest kliimast oleme erinevatel aegadel olnud kapitali akumuleerimise paik ehk finantskeskus, kuid see pole olnud meie majandusliku heaolu nurgakivi. Edu ei saa üles ehitada valdkonnale, mis sõltub liiga palju rahvusvahelisest poliitikast.

EESTI UNIKAALSED VÕIMALUSED JA EELISED

Kvaliteetne majandusruum ja omanike riik Eesti senised otsused on olnud suunatud Eesti majandusvabaduse hoidmisele ja me oleme siin erinevate edetabelite järgi saavutanud olulist edu.

See on hea platvorm, millelt me saame edasi minna.

Eesti inimesed on talude päriseksostmisest saadik soovinud olla omanikud, kuid erinevalt põhjamaadest ja Euroopa vanadest riikidest ei ole meil olnud ei aega ega ajaloolistel põhjustel ka võimalusi laia ja jõuka kodumaiste omanike ringi tekkeks. Omanike ringi ja nende jõukuse suurenemine tugevdavad Eestit ja me otsime pidevalt võimalusi seda arengut toetada.

Eesti kogukonna üleilmsus Ligi üks kuuendik eestlastest elab või töötab väljaspool Eestit. IRL käsitleb välismaal elavaid eestlasi eesti kogukonna lahutamatu ja väärtusliku osana.

Eesti majandusele ja kultuurile võiks nende senisest tihedam kaasamine ja liitmine meie võrgustikku tuua olulist lisaväärtust ja tõsta meie konkurentsivõimet.

Palju on siin õppida näiteks Iirimaalt ja Israelilt.

Oma riik ja kultuur Eestil on moodsas läbipõimunud majanduskeskkonnas unikaalne eelis. Meil on väga selgelt välja kujunenud kultuuriline taust, kõrgelt arenenud kirjakeel ja kõigile eestlastele tajutav vaimne pidepunkt Eesti maa, kultuuri ja looduse näol. Need on iga tugeva kogukonna kestmise ja kasvamise kõige olulisemad komponendid. Omakeelne riik on Eesti kogukonna kõrgeim väljendusvorm ja parim iseolemise tugipunkt.

Me näeme, et Eesti on piisavalt väike, et tegutseda maailmas ühtsena oma huvide eest seisva kogukonnana. Riik, omavalitsused, kodanikuühiskond ja ettevõtjad ning kõik tööinimesed saavad üheskoos tegutseda meie rahvaarvu ja jõukuse kasvatamise ning inimeste heaolu nimel.

Ühistegevus Jaan Tõnisson tõi Eesti poliitikasse ühistegevuse mõiste. Ühistegevus ei olnud eesmärk omaette, eesmärk oli leida vahendid edukuse võimalikult laiaks jaotumiseks eestlaste hulgas. Tõnissoni rajatud majanduslikule ja poliitilisele ühistegevusele tugines eesti keskklassi teke, millest sai nii rahvusliku liikumise kui Eesti riikluse selgroog. Ühistegevus on tõusuteel ka tänapäeval.

Loodus ja asukoht Eesti kogukonna teine peamine konkurentsieelis on meile looduse poolt antud. Eestlased on oma

-3-

II RAHVUSLIK POLIITIKA Rahvusliku poliitika ülesanne tänases maailmas Iseseisev riik on meie rahvusliku eneseteostuse suurim saavutus ja ainuvõimalik keskkond eesti rahvuse ja kultuuri püsimiseks läbi aegade. IRL usub, et Eesti riik on loodud Eesti rahvuslike huvide kaitseks ja edendamiseks. Eesti on ainus riik, kus räägitakse eesti keelt. See teeb Eesti riigi eriliseks kõigi teiste riikide kõrval.

Rahvusliku poliitika ülesanne on tunnistada ja mõista toimuvaid muudatusi. Rahvuslik poliitika peab leidma ning kujundama nendest muudatustest võimalused oma kogukonna inimestele. Meil on valida, kas lasta muudatustel endast riigi ja rahvana üle rullida, jättes end turgude ja globaliseerumise meelevalda või muutusi tervitada, neis uusi võimalusi näha ning pidevalt leida ja luua meile uusi teid uuenevas maailmas kasvada ja jõukaks saada.

Meie jaoks ei ole ühiskond indiviidide olelusvõitlus, kus läbi edu realiseerib üksikisik oma personaalset heaolu. Eesti riigi ülesanne on tagada rahva kestmine ning rahvuslik majandus peab olema perede jõukuse teenistuses.

Rahvuslik poliitika tähendab ka seda, et väärtustatakse eri põlvkondadesse kuuluvaid inimesi.

Noorte ja eakate probleemid on mitmes mõttes sarnased. Neil on keeruline olla tööturul võrdväärne partner tööandjatele ning konkurent keskealistele ja ühiskonna arenguteede valikul ei peeta nende häält sama oluliseks kui keskealiste oma.

Me oleme veendunud, et Eesti riigi arendamisel on oluline väärtustada kõiki vanusegruppe ning toetada inimeste eneseteostust maast-madalast kuni kõrge eani. Kui vanasti sai rääkida kolmest põlvkonnast, siis nüüd tegutseb üheaegselt neli põlvkonda.

Riigi arendamisel peab sellega arvestama. Väikese rahvana peame toetama sellist majanduskeskkonda, kus töökatel noortel inimestel ja tublidel vanavanematel on kõik võimalused töö ja pereelu ühitamiseks ehk neil on aega nii laste kasvatamiseks kui professionaalseks tegutsemiseks ühiskonnas.

IRLi panus demokraatia ja riigi kestmisse IRL ei tee inimeste eest otsuseid, vaid kehtestab selged ja erapooletud reeglid, mille raames peab igaüks saama tegutseda iseseisvalt, oma parimatest kavatsustest lähtudes ja ise oma tegude eest vastutades. Vastutuse tajumine ja vastutuse võtmine nii inimese kui riigi poolt on inimeste vabaduse peamine garantii.

Me edendame ettevõtlikkust ja iga inimese võimalusi oma elu ise korraldada. Meie arvates on õigluse eelduseks see, et inimestel oleksid võrdsed võimalused ja vabadus ise oma eesmärkide poole püüelda.

Me hoiame ühiskonnas tasakaalu ja oleme vastu üksikute isikute, ettevõtete ja ühiskonnagruppide erihuvide eelistamisele teiste kodanike arvelt. Lapsed ja perekond on riigi erilise kaitse all, sest nendes on meie riigi kestmine.

Me säilitame selle väärtusliku vaimse, hingelise ja materiaalse kapitali, mille eelnevad põlvkonnad on meile jätnud.

Me otsime ja tunnistame ühiskonna probleeme, et keskenduda toimivatele lahendustele ja hoiduda eelarvamustest. Me usume, et ühiskonnaelu parema korraldamise aluseks on demokraatia, avatud diskussioon, ideede võistlus ja kodanike osalus otsuste langetamisel. Meie jaoks on oluline patriotism koos aktiivse rahvusvahelistumise ja globaalse vastutusega. Oma riigi hoidmine on suur vastutus, kuid me ei karda seda kanda ja oleme selle üle uhked. Me ei ole valmis ohverdama eestlaste ja oma riigi huve ükskõik millise teise jõu või kogukonna huvides.

IRL hoiab väärtusi, mis hoiavad ja arendavad Eestit Me seisame selle eest, et Eesti oleks Eesti inimestele parim koht, kus luua oma pere, kasvatada lapsi ja lapsena kasvada ning veeta vanaduspõlve. Õppimine ja eneseteostus peavad olema turvaliselt kättesaadavad võimalused igas eas inimesele.

Me seisame selle eest, et meie laste jaoks säiliks ja kasvaks see hingeline, vaimne, looduslik ja materiaalne kapital, mille on koos oma riigiga meile pärandanud meie esivanemad. See tähendab ka kirjutamata oskusteabe, traditsioonide ja oskuste edendamist ning ülekandmist järgmistele põlvkondadele.

Me usume traditsioonidesse ja väärtustesse, mis on püsinud läbi aegade – perekond, kodu, eraomand

IRLi eesmärgid on • Eesti rahvaarvu kasv • Eesti inimeste jõukuse kasv • Eesti julgeoleku kasv

-4-

ja austus nende ees, tänu kellele me olemas oleme.

Me oleme seisukohal, et turvatunde tagamiseks on vältimatu seaduste ülimuslikkus ja õigusriik, kus kõik on seaduse ees võrdsed ja igaühel on õigus kaitsele, kui ohustatakse tema elu, tervist, isiklikku vabadust, vara, au ja väärikust või teisi põhiseadusega tagatud õigusi ja vabadusi. IRL usub, et inimesel on õigus ja kohustus esitada arvamusi ja langetada otsuseid vastavalt oma südametunnistusele. Meile on pühad demokraatia, sõnavabadus, usuvabadus ja inimese vabadus ise oma elu korraldada ja kohustus oma tegude eest vastutada. Me usume, et inimesel on õigus saada andeks ja end parandada, kuid see ei tähenda karistamatust.

Me oleme seisukohal, et Eestisse on oodatud inimesed, kes austavad meie maa keelt, kultuuri, traditsioone ja põhiseaduslikke väärtusi.

Me usume, et riigi õigused ei ole piiramatud ja inimesed vajavad kaitset ka riigi ja ametnike tarbetu sekkumise, bürokraatia ja võimu kuritarvitamise eest. Seda on võimalik teha vaid hoolikalt hoitud võimude tasakaalu, selgete seaduste ja nende täitmise järelevalve kaudu.

Meie eesmärk ja taotlus on järjekindlalt luua keskkonda, kus igaühel on vabadus ja võrdsed võimalused oma võimete teostamiseks ning igaüks vastutab ka oma otsuste eest. Me soovime ühiskonda, mille vabadel liikmetel on võrdsed võimalused rakendada oma potentsiaali ning saada isiklikult osa Eesti edust. Eesti on edukas siis, kui iga riigi kodanik saab oma panuse eest ühiskonnale ka isiklikult vääriliselt tasutud.

Meie eesmärk on elukeskkond, mis pakub väärika ja täisväärtusliku elu täna, kuid tagab sellise elukeskkonna ka tulevastele põlvedele.

ning kedagi ei tohi jätta maha. See ei tohi tekitada olukorda, kus inimesed hakkavad käituma vastustundetult ja abi ära kasutama või kus riigi abi hakkab lõhkuma ühiskonna traditsioone ja väärtusi. Abivajajad tuleb aidata uue tee algusesse, kuid nad peavad suutma seda teed ise käia. Riik ei tohi luua õpitud abitust, kus inimesed arvavad, et nende heaolu sõltub eelkõige riigist või tööandjast või veel kellestki teisest, mitte inimesest endast.

Riigi poliitika keskmes peab olema rahva kestmine Eesti rahva iseolemine ja kestmine on meie riigi kõrgeimad eesmärgid. Selle eelduseks on keskkonna loomine, kus rahvaarv taas kasvule pöörab.

Me oleme veendunud, et oluline eeldus rahvastikupoliitika tähtsuse tõusule on lapsevanema rolli ning sõnaõiguse senisest suurem väärtustamine.

Me seisame selle eest, et sündivust takistavad põhjused läbi arutataks ja ühisel jõul kõrvaldataks.

Eelkõige peame siin oluliseks, et noored emad ja isad saaksid mõistlikul viisil osaleda laste kasvatamise kõrvalt ühiskonna- ja tööelus ning kolme ja enama lapse kasvatamine ei oleks noorele perele majanduslikult talumatult raske.

Me saame aru, et lisaks perekondadele väga vajalikule majanduslikule toele, peab muutuma lapsesõbralikumaks kogu Eesti poliitika. Väga paljudel otsustel on mõju sellele, kas Eesti on turvaline koht laste sündimiseks ja kasvamiseks. Ühiskonna väärtushinnangutes peame taas vaatama õppimishimulistena kõikide väärikate eakate poole, kes on vaatamata rasketele oludele suutnud üles kasvatada põlvkondade kaupa tublisid lapsi ja noori, õpetanud neile tööharjumusi ning väärtustanud lapsi kui elu jätkajaid. Austades meie esivanemate pärandit peame taas õppima nägema lapsi ja lastega peresid elu loomuliku ja täisväärtusliku osana. Iga perekond, kus kasvab vähemalt üks laps, on meie jaoks täisväärtuslik perekond.

Me teeme kõik selleks, et praegune majanduslik ebavõrdsus lastega perede kahjuks peab taanduma nii laste kasvatamise ajal kui ka lapsi kasvatanud vanemate vanaduspõlves. Õiglases ja kestlikus ühiskonnas aidatakse üksteist ja toetatakse neid, kes seda kõige rohkem vajavad. Praegu ja lähemas tulevikus on nendeks abivajajateks lastega perekonnad ja eakad inimesed.

Eestis ei tohi olla võitjaid ja kaotajaid IRL on alati olnud sellise poliitika eestvedaja, mis taotleb ja toetab Eesti ühtlast arengut. Me oleme vastu killustumisele ja kihistumisele ühiskonnas. Me ei soovi ühiskonda, mis koosneks võitjatest ja kaotajatest või eelistatutest ja hüljatutest. Me soovime Eestit, kus ükski inimene ei ole oma probleemidega üksi.

Me peame nägema igas inimeses väärikat ja võrdset partnerit, mitte väetit abivajajat. IRL tunnustab ja tänab edukaid, kuid märkab ja haarab kaasa neid, kellel pole õnnestunud ühiskonnas täie jõuga panustada.

Me oleme veendunud, et riik ei saa võtta endale lapsehoidja rolli ning inimestelt ära vastutust enda, oma pere ja töö ees. Riigi tugi on vajalik võimalikult võrdsete võimaluste loomiseks, et igaüks saaks ennast oma võimete piires teostada. Õiglaselt loodud ja sisukalt toimivad võimalused aitavad kõrvaldada tõkkeid inimese enesearengu teel ning toetavad aktiivset panustamist nii enda kui kogu ühiskonna hüvanguks.

Me usume, et nõrgemaid tuleb kaitsta ja aidata

Haridus võrdsustab võimalusi ja loob jõukust kogu ühiskonnale Eesti peab oma haridussüsteemi kujundama nii, et me suudaksime parimal viisil kasutada Eesti asukohast, ajaloost, traditsioonidest, loodusest ja muust tulenevad eelised.

Me usume, et kui pakume Eesti noortele võrdseid võimalusi saada parimat võimalikku haridust nii Eestis kui ka maailmas, võidavad kokkuvõttes

-5-

nii noored kui Eesti. Lähtuda tuleb ühtluskooli põhimõttest, mille sõnastas juba Johannes Käis: „Igal riigikodanikul on õigus haridusevalguse osaliseks saada niisugusel määral, kui seda võimaldavad temale ta omad võimed ja vaimuanded.” Hariduses tuleb kasutada kõiki võimalusi võimalikult kõrge ja ühtlase taseme saavutamiseks. Selleks tuleb toetada omandivormide paljusust ja erakoole kohelda riiklike haridusasutustega võrdselt. Haridus peab olema tasuta lasteaiast kuni ülikooli lõpetamiseni, sest inimese andekus ja võime ühiskonda panustada ei sõltu tema vanemate elujärjest.

Me väärtustame alusharidust, mille tuumaks on tugev põhikool, kust õpilased ei kuku välja, vaid kus igaüks aidatakse järje peale. Alushariduse osa on noores inimeses loova mõtlemise ning panustamise ärgitamine ja eesmärkide seadmise ning nende nimel pingutamise oskuse teke.

Me peame õigeks, et noorel on võimalik pärast põhikooli teha valik haridustee jätkamiseks ilma ühiskonnapoolse näpuganäitamiseta, kus üht teed peetakse lugupeetavamaks kui teist. Gümnaasium ja kutsekool peavad olema võrdväärsed valikud.

Kõrgkoolid peavad olema autonoomsed, sest vaid nii tagame noortele võimaluse saada mitmekesine ning paindlikult oludega kohanev haridus.

Tasuta kõrghariduse tuum on kvaliteetse hariduse kättesaadavaks tegemine kõigile andekatele noortele. Üldhariduses tuleb vähendada väljalangemust ja tagada baashariduse ühtlane kvaliteet, mis võimaldaks omandada eriala või saada vajalikud teadmised oma ettevõtte käivitamiseks. Eestis on praegu üle 100 000 erialata tööealise inimese. Ümberõpe ja uue eriala omandamine on tarvilik väljakutse ka keskealistele ja vanemas keskeas inimestele.

elamisel eelis, mida me ei saa ega taha kelleltki ära võtta. Kõik võõrad, kes tahavad rajada Eestis kodu ja siinses elus osaleda, meie elukeskkonda panustada, on teretulnud. Eesti on neile avatud ja me usume, et nad rikastavad Eestit. Osates põlisrahva keelt on neil lihtsam seda teha.

Tänapäeva globaalses majanduses ja poliitilises lõimituses on võõrkeelte oskamine elementaarne.

Avatus uutele suundadele ja osalemine üleilmses kultuuriruumis on meie eneseväljenduseks ja arenguks hädavajalik. Ent osaleda saab maailmakultuuris vaid siis, kui meil on sellele midagi pakkuda ja kui me mõistame, mida öeldakse. Avatus maailmale tugevdab eestlust, mitte ei nõrgenda. Eesti peab olema maailmakultuuri subjekt, muidu lakkaks ta olemast.

Me tahame olla ja peame olema osalised üleilmses suhtlusvõrgustikus, uues majanduses ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Hoides samal ajal oma keelt ja kultuuri ei pea me muretsema teistesse kultuuridesse lahustumise pärast. Ühistegevus on tugeva kogukonna alus Me toetame kohalike kogukondade ühistegevust. See on hädavajalik, sest kogukondlik koostöö ja ühistegevus hoiavad ühiskonda koos, seovad inimesi omavahel ja teevad nii riigi kokkuvõttes tugevamaks. Me usaldame kodanikke ja usume tugevatesse kogukondadesse, heategevusse ja kodanike soovi edendada oma kogukonna heaolu läbi vabatahtliku tegevuse ja annetuste.

Riigi ülesanne saab olla kogukonnatunde tekkimiseks vajalike tingimuste loomine ning kohaliku identiteedi hoidmisele kaasaaitamine. Eesti saab tasakaalus tervikuks tänu kogukondade ja eri piirkondade vastastikusele mõjule ning toele, mitte riigipoolsele sunnile.

Eesti on eestikeelsuse ja -meelsuse ainus hoidja Eesti keele ja kultuurikeskkonna hoidmine, arendamine ja kaitsmine on Eesti rahvusliku poliitika üks eesmärke. Omakeelne haridus, teadus, kirjandus, teater, kultuur, omakeelne asjaajamine on eestlase jaoks üks täisväärtusliku ja vaba elu tingimusi.

Eesti keel on vanem kui riik või raha. Meie emakeel peab püsima ka siis, kui riigid peaksid lahustuma uues majanduses ja raha asenduma bittidega arvutites. Eesti riigi on eesti rahvas loonud selleks, et meil kõigil oleks parimad arengutingimused ja parim elukeskkond maailmas. Eestikeelsus on selle elukeskkonna võõrandamatu komponent. Eestikeelsus on Eestis elavate inimeste inimõigus – riiklik sõltumatus meie kõigi poliitiline õigus.

Me ei sunni oma keelt kellelegi peale. Kõigile Eesti inimestele tuleb luua võrdsed võimalused panustamaks Eesti arengusse ja meie riigi elus osalemiseks. Eesti keele kõnelemine on siiski Eestis

Majanduspoliitika eesmärk on Eesti inimeste jõukuse kasv Majanduspoliitika ülesanne on elamisväärt elukeskkonna ja seda tagava elujõulise majanduse pidev taasloomine. Tark majanduspoliitika arvestab Eesti eelistega ja parandab puudusi. Rahvusliku majanduse areng on ainuke strateegiline võimalus majandusoludest tingitud väljarände tagasipööramiseks.

Me usume, et vaba turumajandus on ainuvõimalik viis inimestele paremate võimaluste ja väärikama elukeskkonna tagamiseks. Aus on samal ajal tunnistada, et maailmamajanduses on konkurents karm ja oma kogukonna huve kaitsevad kõik valitsused.

Eesti peab siin tegema oma valikud ja leidma viisid, kuidas oma rahvusliku rikkuse loomisele kõige enam toeks olla ja tagada, et meie ühine rikkus looks kõigile õiglased võimalused inimväärseks toimetulekuks. Eesti valik on aidata avada välisturge ja luua ausat konkurentsi Eesti ettevõtjatele. Eesti

-6-

riik ja meie riigiametnikud peavad kasutama kõiki kanaleid, et toetada eksportivaid ja eesti inimestele jõukust loovaid ettevõtjaid välisturgudel.

Meie eesmärk ettevõtluspoliitikas on aidata Eesti firmadel jõuda rahvusvahelise väärtusahela tippu.

Nii suudame tagada kestliku majanduskasvu, mis põhineb uutel teadmistel ja oskustel. Selleks peame toetama ettevõtlikkust, ausat võistlust ja madalaid makse. Iga pingutust tuleb väärtustada ja igaüks peab saama oma töö vilju nautida.

Majandus toimib seda paremini, mida vähem riik pärsib vaba ettevõtlust ja eraalgatust. Ettevõtted ei loo ennast ise. Eesti inimeste jõukuse kasvatamiseks peavad riik ja omavalitsused looma võrdsed võimalused kõigile, kes soovivad Eestis arendada oma ettevõtteid ja luua töökohti. IRL ei tee ebaõiglasi takistusi väliskapitalile, ettevõtetele ja kaupadele Eesti turul konkureerimisel, kuid me soovime eelisarendada sellist ettevõtlust, millest laekuv tulu jääb Eestisse. IRL kaitseb ettevõtteid riigi tarbetu sekkumise eest majandusse.

Majanduses loodav lisaväärtus peab jõudma Eesti elanikeni. Riigi poliitika peab olema suunatud nii majanduslike, juriidiliste kui moraalsete motivaatorite leidmisele ja rakendamisele, mis suurendaks Eesti kogukonna juurdepääsu kapitalile ning jätaks võimalikult suure osa teenitud kapitalist kogukonna käsutusse.

Mida rohkem on ühiskonnas omanikke, seda stabiilsem ja tugevam on ühiskond. Me ei pea õigeks kodu kui omandi maksustamist. Maksupoliitika peab innustama looma uusi väärtusi, mitte sundima sõltuma sotsiaalabist. Selleks peab tulude maksustamine olema proportsionaalne ja arvestama esmavajaliku sissetulekuga ja laste arvuga. Maksustada tuleb eelkõige tarbimist ja reostamist, mitte väärtuse loomist.

Tasakaalus eelarve on iseolemise üks eeldusi.

Meie riigi rahaasjad on paremas korras kui enamikus Euroopa Liidu riikides. Ülejõu laenamine ja tulevaste põlvede arvelt rahakulutamine on kaasa toonud tõsised kriisid paljudes lääne maades ja sama teed käies tabaks ka Eestit sama saatus. Riik, kes on võlgades, ei ole vaba.

Seega tagab rahvuse säilimise kultuuriidentiteedi hea tervis ja areng. Üleilmastumise ja infovahetuse kiire kasvuga kaasnev väärtuste muutumine leiab vastukaalu paikkondliku eripära tugevnemise näol. Üleilmastumisega kaasnev surve pealiskaudsuse levimisele ning ühetaolisustumisele tõstab kultuuriidentiteetide säilitamis- ja tugevdamisvajaduse esile kõikjal maailmas.

Eesti on nimetatud protsesside mõjuväljas ning meie erakonnal on suur vastutus eesti kultuuri ees.

Me peame looma poliitika, mis võimaldab meil kultuurrahvana lisada maailmale vaimset rikkust oma väärika eripäraga. Meie kultuuripoliitika peab rajanema veendumusel, et maailm on seda rikkam, mida enam leidub seal erinevusi.

Rahvakultuur arendab meie inimeste loovust ning avardab võimalusi tegeleda enesele meelepärase kultuurilise huvialaga. Rahvakultuuri edendamiseks tuleb soodustada paikkondliku eripära – nii keelelise kui kombelise – kasvatamist. Ühistegelike ja viimase 150 aastaga eestlastele armsaks saanud kultuurihobide (koorilaul ja rahvatants) kõrval tuleb edendada ka selliseid, mis põhinevad individuaalse loovuse arendamisel (käsitöö, pillimäng jne).

Kõrgkultuur – professionaalne loovtegevus ja kunstimeisterlikkus on rahvuse visiitkaart ning väärikuse tugisammas. Kaunite kunstide kestmise ja arengu pandiks on vastav akadeemilise hariduse süsteem, mis suudab eesti tippkultuuri loojaid ette valmistada tasemel, mis lubab võistelda maailma tippudega.

Talentide kujunemist toetab püramiidi alumise astmena laste ja noorte huviharidussüsteem, mis võimaldab ettevalmistust nii tippu pürgimiseks kui ka loovtegevuseks hobina hiljem täiskasvanuna. IRL pakub lahendusi, mis tagavad, et kultuuriobjektide ülalpidamiskulud ei kaaperdaks sisuliste tegevuste vahendeid.

Massikultuur – omakeelse ja kvaliteetse, meie kultuuriidentiteedil põhineva massikultuuri levitamine ja arendamine on rahvuse säilimise tagamiseks oluline. Meie ülesanne on luua kestlik grandisüsteem, mille eesmärgiks on soodustada kultuuriorganisatsioonide koostööd ringhäälinguga. Tänu sellele saavad sündida ühiskonna arengut mõjutavad ning eesti identiteeti tugevdavad saated ja sarjad. Eriliselt tuleb keskenduda noortele mõeldud programmidele. Eestikeelse popmuusika, filmikunsti ja laiemalt audiovisuaalse loomingu toetamine ning levitamine avalik-õigusliku raadio ja tele vahendusel on möödapääsmatult vajalik.

Eesti kultuur tehku Eesti suuremaks Alalhoidliku maailmavaate osaks on kultuuri järjepidevus ja püsivus. Eesti rahvuskultuur peab olema terve ja elav ning sõltuma võimalikult vähe riigi otsustest. Kultuuritegijatel peab oleme võimalik ise otsustada oma ettevõtmiste üle. Meie jaoks moodustavad rahvakultuur, kõrgkultuur ja massikultuur ühtse terviku, mille põimumisel tekkiv on Eestile ainuomane ja maailmas ainulaadne.

Eesti rahvuse ja meie kultuuri säilimise tagamine on Eesti Vabariigi olemasolu õigustus ning peamine ülesanne. Rahvusel on tunnused. Keele kõrval on peamiseks selliseks tunnuseks kultuuriline eripära.

Välispoliitika kaitseb Eesti huve ja väärtusi IRLi välis- ja kaitsepoliitika lähtub eesti rahvuslike huvide printsiibist. Meie eesmärk on välispoliitiliste suhete ja riigikaitselise valmiduse kaudu

-7-

parimal viisil tagada Eesti riigi ja eesti kogukonna elukeskkonna ja elujärje vaba areng.

Meie välispoliitika on väärtuspoliitika. Me austame oma liitlassuhteid, toetame Euroopa ühisväärtuste kaitsmist ja oleme aktiivsed oma vabaduse eest seisvate sõprade abistamisel.

selge, et ainus toimiv riigikaitsemudel on tasakaalus ja lõimunud riigikaitsesüsteem, mis tugineb ajateenistusel, reservarmeel, pideval väljaõppel ning kogu ühiskonna valmidusel riiki kaitsta ja riigikaitses osaleda.

Kõige aluseks on tugev kaitsetahe. Kaitsetahe tugineb rahva psühholoogilisel kaitstusel, mille vundamendiks on kindlad ühisväärtused, arusaam Eesti riigis ja laiemalt maailmas toimuvast ning tugev kogukonnatunne.

Jätkuvalt riigikaitsesse vähemalt 2% SKP-st panus­ tamine on möödapääsmatu. See on investeering, mis tagab pikaajaliselt meie sõltumatu ja vaba arengu kõigis teistes valdkondades.

Eesti julgeolek peab kasvama IRL on seisukohal, et ennekõike peame oma riiki ise kaitsma. Ainult iseseisva kaitsevõime vankumatul hoidmisel ja arendamisel võime häda korral loota välisabile.

Eesti väiksust, võimaliku vastase arvukust ja meie rahva ajaloolist kogemust silmas pidades on

Kommentaarid ja ettepanekud saab saata: e-postiga aadressile visioon@irl.ee või postiga IRLi kontorisse Paldiski mnt. 13 Tallinn 10137

-8-