Lood ja tsitaadid

Nii nad ütlesid

„Kui Dmitri Dmitrijev on parlamendis pensionipõlveni, võib FC Alliance kujuneda vaata et Chelsea, Manchester City või PSG tüüpi rikkaks klubiks.“ Literaat Mart Soidro riigikogulase Dmitrijevi otsusest määrata kõige suurem jalgpalliklubile minev „katuseraha“ Ida-Virumaa FC Alliance’ile

„Oleme harjunud, et jalgpalli mängitakse ikkagi A. Le Coq Arenal, vahel harva talvel ka Kalevi spordihallis. Meie oleme aga jäänud justkui Kalevi spordihalli lõksu, kuigi meie tegevus nõuaks A. Le Coq Arenat.“ ERSO direktor Kristjan Hallik orkestrile sobiva staadioni puudusest „Mis seal ikka! Palju lõvisid sai väikesel maa-alal kokku.“ Brent Lepistu olukorrast FCI Levadia ja Paide Linnameeskonna vahelise kohtumise lõpus, kus kired lõkkele lõid „Kohati oli tähtsateks mängudeks treeninguprotsessis 12 mängijat. Kohati oli momente, kus polnud ühtegi väravavahti ja pidin ise oma suure kehaga lööke takistama. Põnev protsess tegelikult.“ Paide Linnameeskonna endine peatreener Vjatšeslav Zahovaiko „Ausalt öeldes meeldis mulle Eestis kõik ja soovin selle riigiga oma tuleviku siduda. Tahaksin edaspidigi jääda jalgpalli juurde. Minu suur unistus oleks luua Eestisse varem või hiljem oma jalgpallikool.“ Nõmme Kalju jaapanlasest legend

Hidetoshi Wakui

„Siit tulevad nüüd kas überjalgpallurid, kes ei pea isegi mitte vaatama ja nägema, kellele söödavad või kuhu löövad. Või siis teine variant on see, et tulevad tavalised Eesti jalgpallurid ja järgmised staadionid saab valgustuse võrra odavamad ehitada.“ Soccernet.ee foorumlase Malfoy kommentaar Pärnus juhtunu kohta, kus värskelt valminud kunstmuruväljaku äärest viidi prožektorid rannastaadionile, mistõttu pidid noormängijad pimeduses trenni tegema „Mul on karikas kaitstud, tiitel kaitstud, kõik on hästi. Siin räägitakse, et kaua ei ole tiitleid olnud, aga mul kolmas meistritiitel järjest, teine karikas järjest, kahjuks superkarikat ei saanud Levadiaga sel aastal mängida, aga järgmisel aastal tuleb ka superkarikas.“ Frank Liivak tuli kolmandat korda järjest Eesti meistriks – kaks esimest tiitlit FC Floraga, kolmas FCI Levadiaga

Foto: Liisi Troska

Kogukonnajuhtide projektis puhuvad uued tuuled

2018. aasta suvel esimese kolme klubiga alguse saanud kogukonnajuhtide projekt on Eesti jalgpallis seni kaasa toonud positiivseid muudatusi. Alates möödunud aasta lõpust on peale klubides tegutseva 12 kogukonnajuhi ka Eesti Jalgpalli Liidus olemas selle projektiga tegelev inimene – detsembris alustas kogukonnajuhtide projektijuhina tööd Sander Tuisk.

Kui varem tegutses vutiliidus kogukonnajuhtidega liigade arendusosakonna juhataja Veiko Soo, kellele oli see üks paljudest tööülesannetest, siis Tuisk saab kogu oma töise energia just kogukonnajuhtide projekti arendamisele pühendada. Kuigi Tuisk pole varem töötanud kogukonnajuhina, on tal sarnasest ametist siiski väärt kogemus olemas. „Suuremas plaanis jõudsin jalgpalli juurde Tartus ülikoolis käies. Sattusin Tammeka juurde ja olin seal lõpuks kodumängude korraldaja,“ meenutab Tuisk. „Aasta-poolteist sai seda tööd tehtud, väga meeldis – publiku ja rahva emotsioon andis endale tohutult energiat juurde. Siis tuli aga ajateenistus, kuhu jäin tegevteenistusse ka pikemaks. Sügisel tundsin aga, et kaitseväe pool hakkab minu jaoks ennast ära ammendama, ja ainus asi, mis mind ei olnud ära tüüdanud, on kogu aeg olnud jalgpall. Sain aru, et tahan seda publiku emotsiooni veel tunda ja midagi selle heaks ära teha, et see emotsioon oleks veel suurem ja võimsam. Mängu puhul ei ole tähtis tulemus, vaid emotsioon!“

Tammekas töötatud aega meenutab Tuisk senimaani väga hea sõnaga. „Tolleaegne mängukorraldus mingil määral väga praegusest ei erinenud, olime Tammekaga selles mõttes natuke omast ajast ees. Sain sealt väga hea kogemuse, nüüd tahaksin seda teiste klubidega jagada. Juhtimisharidus, mille kaitseväe akadeemiast sain, aitab mul inimesi suunata asjale struktuurselt lähenema. Kui see õnnestub, siis küll tuleb selle abil ka publik. Jätkusuutlikkust ja struktureeritust tuleks juurde tuua,“ leiab Tuisk. „Olen osa kogukonnajuhtidega juba kohtunud ja kõik on jätnud positiivse mulje. Nad on hakkamist täis ja näevad probleemidele lahendusi. Miinuspooleks on paratamatult meie riigis kehtivad piirangud, aga ka neile on kindlasti lahendus olemas – tuleb olla loovam ja kaasata inimesi teistsuguste vahenditega kui näiteks kolm aastat tagasi.“ Koroonatingimustes pandigi publikuarvu kõrval üha enam rõhku ka sotsiaalsele vastutusele – heaks näiteks oli Tallinna Legioni töö lastekodudega, mida Jalka kajastas detsembrikuu numbris.

Kolm aastat täistuuridel töötanud kogukonnajuhtide projekti ootavad ees ka teist laadi muudatused: sellele hoo sisse puhumise järel astub UEFA projektist välja. Kuna jalgpalliliit peab seda endiselt väga oluliseks ja vajalikuks, minnakse sellega oma kulu ja kirjadega edasi, kusjuures Eesti eeskujul on projekti käsile võtnud ka mitu teist Euroopa riiki.

Detsembri keskel võõrustaski jalgpalliliit kogukonnajuhtide seminari, kus võeti kolme aasta töö kokku. Külas käisid ka esindajad Moldovast, Aserbaidžaanist, Ukrainast ja UEFAst. Novembris käisid FC Flora kogukonnajuht Katrin Lagerest ja Pärnu Vapruse kogukonnajuht Karin Lipstuhl oma kogemusi jagamas Bakuus.

Ilmus mahukas juhendmaterjal laste heaolu tagamiseks

Eesti Jalgpalli Liit andis välja ligi 80-leheküljelise juhendmaterjali, mis keskendub laste turvalisuse ja heaolu tagamisele.

Juhendmaterjal on eelkõige suunatud klubidele ja igapäevaselt jalgpallis tegutsevatele inimestele, sealhulgas lastele ja nende vanematele. Käsiraamat sisaldab nii teoreetilisi suuniseid, näiteid kui ka praktilisi näidisvorme, mida saab erinevates olukordades rakendada. Peatükkides käsitletakse turvalisuse tagamise alustõdesid, organisatsiooni valmisolekut ja ennetustööd, teadlikkuse suurendamist, juhtumitest teavitamist ja turvalisust tagavate meetmete mõõtmist.

Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak märkis, et käesolev materjal pakub klubidele ja treeneritele teadmisi, mille abil lastele turvalise keskkonna loomisega iseseisvalt tegeleda, luua klubisisesed süsteemid ja mõelda erinevate elus ette tulevate olukordade peale. „Oluline on just süsteemne tegevus, mille osaks on ennetus, märkamine ja õige reageerimine,“ rääkis Pohlak.

EJL on astunud samme laste heaolu toetamiseks jalgpalliplatsil ja selle kõrval. Lisaks mahuka juhendmaterjali kokku panemisele on jalgpalliliit alates 2020. aastast korraldanud koolitusi „Ennetamine ja märkamine spordikeskkonnas“, kus on kokku osalenud 261 inimest. Tänavu alustas Juta Petersoo organisatsioonis tööd turvalisuse ja heaolu programmi projektijuhina.

Materjaliga saab tutvuda ka EJLi koduleheküljel „Laste heaolu“ peatüki alt.

Juta Petersoo materjali tutvustamas. Foto: Liisi Troska

Nii nad ütlesid

„Mitu korda Levadia võitis meid?“ Ken Kallaste vastus küsimusele, milline oli lõppenud hooajal Eesti parim jalgpallimeeskond – Levadia sai küll tiitli, kuid ei suutnud neljas omavahelises liigamängus kordagi FC Florat võita

„Viimase kümnendiga on võibolla jäänud Levadiale külge mingi narratiiv, mingi iganenud energia, mida inimesed selle meeskonna vastu tunnevad. Ja kahjuks peavoolumeedia haibib rohkem Florat ja haibib rohkem Paidet. Levadia ei saa seda respekti, mida ta väärib.“ FCI Levadia kapten Brent Lepistu magusa tiitlivõidu järel „Ta saadeti minema? Ma ei teadnudki!“ FCI Levadia ründaja Robert Kirss oli sedavõrd mängus sees, et ei saanud arugi, kuidas Levadia peatreener Marko Savić viimaseks kahekümneks minutiks väljaku äärest minema saadeti