10 aastat tagasi

Samir Handanović

valiti Jalka poolt aasta väravavahiks – Sloveenia koondise eest tehtud otsustava penaltitõrje ja hea mängu eest Serbia vastu, mis Eesti koondise EM-valiksarjas playoff’i aitas.

Neli

Eesti klubi olid 2012. aasta alguse seisuga saanud eurosarjas (välja arvatud Intertoto karikas) mõnest vastasest kahe mängu kokkuvõttes jagu.

II liigas

alustas hooaega Viljandi Tulevik, kes oli aasta varem sõltumatuks klubiks saanud.

Aasta sportlane kui lohutusauhind

2012. aasta esimene Jalka ilmus ajal, mil vutimäng nautis Eestis endiselt üht läbi aegade vägevamat positsiooni. Kuigi EM-valikturniiri otsustav kohtumine Iirimaa vastu ebaõnnestus, oli riiki haaranud vutivaimustus ning selle märgiks valiti värskelt aasta kodanikuks ei keegi muu kui Konstantin Vassiljev.

Peatoimetaja Indrek Schwede arutles oma kolumnis jalgpalli rolli üle aasta sportlaste valimistel. Kuigi tulemused polnud ajakirja trükkimineku ajaks veel teada, teame praeguseks, et Tarmo Rüütlit tunnustati aasta treenerina ja Eesti jalgpallimeeskonda aasta võistkonnana. „Kardan, et sedavõrd põnevat aasta sportlaste valimist ei pruugi me enam näha. Jalgpall on sel aastal saanud võimaluse tunnetada oma võimu teiste alade üle ja pikemas perspektiivis puudub tal huvi konkureerida olgu üksikalade tegijate või teiste võistkondadega. Konstantin Vassiljev, kes tänavu valiti teist aastat järjest aasta parimaks jalgpalluriks ja suure ühiskondliku tunnustusena ka aasta kodanikuks, ütles selle huvipuuduse välja lihtsate sõnadega: aasta sportlase valimine on rohkem üksikalade tegijate pärusmaa. Lisan omalt poolt: jalgpalliriikides, aga sellised on ju enamik maailma riike, ongi aasta sportlase valimine rohkem lohutusauhind. Rahva kirgi kütab ikkagi rohkem üles see, kes valitakse parimaks vutimeheks, kuidas läheb lemmikklubil jne,“ kirjutas Schwede.

Mängijaks luubi all oli praegune FC Flora abitreener Joel Indermitte, kes toona FC Viljandi eest keskkaitsjana pallis. Treenerirubriigis puhuti juttu noori Haapsalu poisse jalgpalluriteel utsitanud Aavo Tomingaga, kes oli noorena tegelenud kahevõistluse ja suusahüpetega ning kuulus koguni üleliidulisse noortekoondisesse, kuid pidi vigastuse tõttu karjääri varakult lõpetama. Tominga käe alt sirgus teiste seas näiteks Rimo Hunt.

Naistekülgedel arutati võimalusi, kuidas vaid kuue võistkonnaga meistriliiga kandepinda suurendada,

aga samal ajal mängutasemes mitte järele anda. Pärnu JK treener Jüri Saar pakkus lahendusena välja naaberriikide naiskondadega lisamängude mängimise, toona Tartu Tammeka naiskonda tüürinud Aleksandra Ševoldajeva pakkus välja aga tänaseni toimiva lahenduse, kus kaheksa võistkonnaga liigas jagatakse tiimid hooaja keskel tulemuste alusel kaheks neljaseks grupiks, kus ülemine pool jätkab omavaheliste kohtumistega ja alumine elu hooaeg TAiJo TenisTe pool omavaheliste kohtumistega. Suures intervjuus tehti juttu 23aastase Taijo Tenistega (pildil), kes oli seljataha jätnud läbimurdeaasta: hooaega FC Levadias alustanud Teniste siirdus septembris Norrasse mängima ja kinPostrid: Mario Balotelli / Dani Alves nitas kanda ka Eesti koondises. Esialgu oli ta Sogndali klubis Levadiast laenulepingu alusel. „Minu jaoks on kõige 2012 JAANUAR JALKA 1 tähtsam, et leiaksin klubi, kus saaksin palju mänguaega. Norra kõrgliiga tase on tunduvalt tugevam ja ühtlasem kui Eesti meistriliigas. Seega, miks mitte mängida veel üks hooaeg Sogndalis,“ sõnas Teniste, kes toona veel ei teadnud, et karjäär hoiab teda samas klubis 2017. aasta lõpuni! 2012. aasta alguse puhul tuletati jalgpallirahvale meelde, et juulikuus on Eestis kavas ajalooline sündmus: esimest korda toimus Maarjamaa pinnal jalgpalli EM-finaalturniir, seda U19 vanuseklassile. Jalgpalliliit seadis eesmärgiks tuua tribüünile kõikide mängude peale kokku 30 000 inimest – see verstapost ületati reaalsuses juba alagrupiturniiriga, kokku käis turniiri vaatamas 46 412 pealtvaatajat. Põhjaliku statistikaga vürtsitatud loos võrreldi Eesti, Läti ja Leedu klubide käekäiku eurosarjades ning selgus, et meie lõunanaabrid on selles vallas olnud meist märksa edukamad. Vutiliidu president Aivar Pohlak põhjendas seda teiste parema stardipositsiooniga: nõukogude aja lõpus oli jalgpall nii Leedus kui Lätis oluliselt paremal tasemel kui Eestis ning tänu sellele oli lihtsam algusaastatel edu saavutada.

Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!

JALKA LAureAADiD 2011riho JA PATriK sAKsusu19 finAALTurniir uKse eesJALKA KüLAs ArTe güMnAAsiuMiL JoeL inDerMiTTe heA võiTLusvAiM ISSN 1736-7379 TäringuJALgPALLi MeisTer JAnAr TooMeT

hinD 1,85 euroT JAAnuAr 2012