A. Le Coq Arenal avatud keskus viib mängijate treeningu uuele tasemele

Eesti Jalgpalli Liit avas jaanuari keskel A. Le Coq Arenal kehaliste võimete arendamise keskuse. „Olles vaadanud 2021. aasta esimesi mänge Eestis ja öelnud kõva häälega välja, et peame õppima paremini kaitsma, küsisime endalt ka, kuidas saaksime seda oskust parandada. Üks ühe vastu olukordade võitmine on kaitsmise alus ja sellest tahtsime ka alustada. Lisaks kaitsvatele jalgpallioskustele nõuab see ülesanne ka jõudu, plahvatuslikkust ja kiirust. Ka maailmameistrivõistlused näitasid, et suurte meeskondadega saab võistelda ning neid isegi hea kiiruse ja plahvatuslikkusega võita. Jalgpall areneb edaspidi selgelt selles suunas. Seega peame neid oskusi arendama ja need väljakule tooma,“ selgitab koondise peatreener Thomas Häberli keskuse vajalikkuse kohta.

„Keskuse eesmärk on keskenduda plahvatuslikkuse arendamisele, ja see hõlmab kiirust ja võimsust. Tahtsime luua mängijatele võimalusi treenida sagedamini, tulemuslikumalt ja jalgpallispetsiifilisemalt, et neid olu- lisi omadusi parandada. See, et paljud klubid treenivad talvel Lilleküla jalgpallikompleksis, lihtsustab asja ja võimaldab tekitada erinevaid sünergiaid. Eestis kestab hooaja ettevalmistus kümme nädalat, peame selle võimalikult efektiivselt ära kasutama,“ lisab ta.

Kehalise võimekuse keskuse juht Hendrik Nälk: „Treeninguvahendid annavad võimaluse sättida vastupanu täpselt vastavalt sportlase enda võimekusele ja treeningu eesmärgile, võttes arvesse konkreetset jõukvaliteeti, mida soovitakse parandada. Lisaks traditsioonilistele hantlitele ja kangidele on keskuses olemas ekstsentrilised1 treeninguvahendid, mis annavad võimaluse kasutada tavapärasest suuremat ekstsentrilist koormust. Samuti on olemas plahvatuslikkust treenivad pneumaatilised2 masinad, mis on head abivahendid just kontsentrilise treeninguefekti rõhutamiseks. Mängijale annab see võimaluse treenida mitmetahulisemalt kui vaid hantleid ja kange kasutades. Mängijates avaldub see protsess väljakul paranenud jõu- ja kiirustulemusena.“

Koondise kehalise ettevalmistuse treener Michael Müller, kes nõustas keskust seadmete valikus, rõhutab, et tegelikult pole keskus pelgalt treeningusaal, vaid ka kohtumispaik: platvorm, kus fitnessi- ja jõutreenerid saavad vahetada omavahel teadmisi, samuti mängijad. See on meeskondadele ainulaadne võimalus teha koostööd ja tõsta taset. Väljakul muidugi mängitakse omavahel, ent jõusaalis on kõigil samad eesmärgid: parandada kiirust ja vastupanuvõimet.

„Väikeses riigis on tõesti oluline, et kõik meil olevad spetsialistid töötaksid koos,“ täiendab Häberli.

Keskuse avamisel proovisid masinaid ka koondise treenerid.

Foto: Liisi Troska

Masinate valikul lähtutigi just kvaliteedist ja nüüdisaegsusest. Keskuses on tipptasemel testimisvahendid force blade’id ehk surveplaadid ja lasersüsteem. „Üks on lihtsustatuna mõeldud hüppevõime ja vigastusohu hindamiseks ja teine eeskätt just kiiruslike võimete hindamiseks. Lisaks sellele on ka mõõdikud, mis aitavad treenida soovitud jõukvaliteedi arendamise vahemikus. Vahend kinnitub kangi külge ning mõõdab kangi liikumiskiirust, see annab võimaluse minna treeninguplaani koostamisel detailidesse,“ selgitab Nälk.

„Jalgpalliliit pakub klubidele igakülgset abi alates testimise läbiviimisest kuni treeningulahendusteni. Eesmärk on koolitada klubide treenereid, et nad suudaksid iseseisvalt keskust kasutada ja võtta sellest mängijate hüvanguks maksimum. Keskuses on pea 40 meetri pikkune tartaan, mis annab võimaluse integreerida kiiruslike võimete treeningut ühe jõusaalitreeninguga. See võiks anda tehnilistele treeneritele ka võimaluse kasutada väljakuaega jalgpallispetsiifilisemate harjutuste jaoks. Kõik treeninguvahendid, sealhulgas traditsioonilised kangid, on võimalus võistlusmomendiks. Tänu olemasolevatele seadmetele saavad treenerid ja mängijad otsese tagasiside nende tulemuste kohta ja ühtlasi on see hea viis hinnata mängija kehalist arengut treeninguprotsessi jooksul. Soovin tänada eelnevalt projekti vedanud Raul Jervat koos Thomase ja Michaeliga, et nad niivõrd head võimalused on siia loonud,“ lõpetab Nälk.

Maarja Trauss